—

Génesis Seguros Generales Sociedad Anónima de Seguros y Reaseguros (Génesis), esindajad: abogada D. Garayalde Niño ja abogada A. I. Alpera Plazas ning procurador V. Venturini Medina,

—

Hispaania valitsus, esindaja: B. Plaza Cruz,

—

Kreeka valitsus, esindajad: K. Georgiadis, Z. Chatzipavlou ja G. Alexaki,

—

Itaalia valitsus, esindaja: G. Palmieri, keda abistas avvocato dello Stato S. Fiorentino,

—

Euroopa Komisjon, esindaja: E. Gippini Fournier,

1

Eelotsusetaotlus käsitleb seda, kuidas tõlgendada nõukogu 20. detsembri 1993. aasta määruse (EÜ) nr 40/94 ühenduse kaubamärgi kohta (EÜT 1994, L 11, lk 1; ELT eriväljaanne 17/01, lk 146) artiklit 27.

2

Taotlus esitati ühelt poolt Génesis Seguros Generales Sociedad Anónima de Seguros y Reasegurose (edaspidi „Génesis”) ning teiselt poolt esiteks Pool Angel Tomás SL-i õigusjärglase Boys Toys SA (edaspidi „Boys Toys”) ja teiseks Administración del Estado vahelises vaidluses, mis puudutab asjaolu, et Oficina Española de Patentes y Marcas (Hispaania patendi- ja kaubamärgiamet, edaspidi „OEPM”) lükkas tagasi vastulause, mille Génesis esitas Hispaania siseriikliku kaubamärgi Rizo’s registreerimisele.

3

21. detsembri 1988. aasta esimene nõukogu direktiiv 89/104/EMÜ kaubamärke käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (EÜT 1989, L 40, lk 1; ELT eriväljaanne 17/01, lk 92) tunnistati kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. oktoobri 2008. aasta direktiiviga 2008/95/EÜ kaubamärke käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (kodifitseeritud versioon) (ELT L 299, 8.11.2008, lk 25). Arvestades asjaolude asetleidmise aega, on põhikohtuasja lahendamiseks siiski asjakohane direktiiv 89/104.

4

Selle direktiivi artiklis 4 „Kaubamärgi registreerimisest keeldumise või selle kehtetukstunnistamise täiendavad põhjused, mis on seotud varasemate õigustega vastuollu sattumisega” on sätestatud:

„1.   Kaubamärki ei registreerita ja kui see on registreeritud, võib ta kehtetuks tunnistada, kui:

2.   Lõike 1 kohaldamisel tähendab „varasem kaubamärk” järgmist:

[…]

[…]”

5

Määrus nr 40/94 tunnistati kehtetuks nõukogu 26. veebruari 2009. aasta määrusega (EÜ) nr 207/2009 ühenduse kaubamärgi kohta (kodifitseeritud versioon) (ELT L 78, lk 1), mis jõustus 13. aprillil 2009. Arvestades asjaolude asetleidmise aega, on käesolevas kohtuasjas siiski kohaldatav esimesena nimetatud määrus, mida on muudetud nõukogu 27. oktoobri 2003. aasta määrusega (EÜ) nr 1992/2003 (ELT L 296, lk 1; ELT eriväljaanne 17/01, lk 310) (edaspidi „muudetud määrus nr 40/94”).

6

Muudetud määruse nr 40/94 artikli 8 „Suhtelised keeldumispõhjused” lõigetes 1 ja 2 oli sätestatud:

„1.   Varasema kaubamärgi omaniku vastuseisu korral ei registreerita taotletavat kaubamärki, kui:

2.   Lõike 1 kohaldamisel tähendab „varasem kaubamärk” järgmist:

[…]”

7

Muudetud määruse nr 40/94 artikli 14 „Siseriikliku õiguse täiendav kohaldamine rikkumiste korral” lõikes 1 oli ette nähtud, et ühenduse kaubamärgi mõju reguleerivad ainult selle määruse sätted ning muudel juhtudel reguleerib ühenduse kaubamärgi rikkumist siseriiklik õigus, mis käsitleb siseriikliku kaubamärgi rikkumist, määruse nr 40/94 X jaotise sätete kohaselt.

8

Muudetud määruse nr 40/94 artiklis 26, milles olid ette nähtud ühenduse kaubamärgi taotlusele esitatavad tingimused, oli sätestatud:

„1.   Ühenduse kaubamärgi taotluses peab olema:

2.   Ühenduse kaubamärgi taotluse esitamisel tuleb tasuda taotluse esitamise lõiv ja vajaduse korral lõiv ühe või mitme klassi kohta.

3.   Ühenduse kaubamärgi taotlus peab vastama artiklis 157 osutatud rakendusmääruses sätestatud tingimustele.”

9

Muudetud määruse nr 40/94 artiklis 27 „Esitamiskuupäev” oli sätestatud:

„Ühenduse kaubamärgi taotluse esitamiskuupäev on kuupäev, mil taotleja esitab artikli 26 lõikes 1 nimetatud teavet sisaldavad dokumendid [Siseturu Ühtlustamise Ametile (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused); edaspidi „ühtlustamisamet”], või kui taotlus on esitatud liikmesriigi keskametile või Beneluxi kaubamärgiametile, siis taotluse sellele asutusele esitamise kuupäev, tingimusel et taotluse esitamise lõiv tasutakse ühe kuu jooksul pärast eespool nimetatud dokumentide esitamist.”

10

Muudetud määruse nr 40/94 artiklis 32 „Ühenduse taotluse ja siseriikliku taotluse võrdsus” oli sätestatud, et „ühenduse kaubamärgi taotlus, mille esitamiskuupäev on registreeritud, on liikmesriikides sama toimega kui tavapärane siseriiklik taotlus, võttes vajadusel arvesse ühenduse kaubamärgi taotluse prioriteedinõuet”.

11

Muudetud määruse nr 40/94 artiklis 97 „Kohaldatav õigus” oli ette nähtud:

„1.   Ühenduse kaubamärkide kohtud kohaldavad käesoleva määruse sätteid.

2.   Käesoleva määrusega reguleerimata küsimustes kohaldab ühenduse kaubamärkide kohus siseriiklikke, sealhulgas rahvusvahelise eraõiguse sätteid.

3.   Kui käesolevas määruses ei ole sätestatud teisiti, kohaldab ühenduse kaubamärkide kohus samu menetlusnorme, mida kohaldataks kohtu asukohaliikmesriigi siseriikliku kaubamärgiga seonduva sama liiki hagi puhul.”

12

Komisjoni 13. detsembri 1995. aasta määruse (EÜ) nr 2868/95, millega rakendatakse nõukogu määrus (EÜ) nr 40/94 ühenduse kaubamärgi kohta (EÜT L 303, lk 1; ELT eriväljaanne 17/01, lk 189), eeskirjas 5 „Taotluse esitamine” on sätestatud:

13

Vastavalt 7. detsembri 2001. aasta kaubamärgiseaduse 17/2001 (Ley 17/2001 de Marcas) (Boletín Oficial del Estado nr 294, 8.12.2001, lk 45579) artikli 6 lõike 2 punktidele a ja c on varasemad kaubamärgid määratletud järgmiselt:

„[…]

[…]

[…]”

14

Seaduse 17/2001 artikli 11 „Taotluse esitamine” lõikes 6 on sätestatud:

„Määruses ette nähtud korras märgib taotlusi vastu võtma pädev asutus taotluse vastuvõtmise ajal üles taotluse numbri ning taotluse esitamise kuupäeva ja kellaaja minuti täpsusega.”

15

Seaduse 17/2001 artiklis 13 on sätestatud:

„1.   Taotluse esitamise kuupäev on hetk, mil artiklis 11 määratletud pädev asutus võtab vastu dokumendid, mis sisaldavad artikli 12 lõikes 1 nimetatud andmeid.

2.   Postkontoris esitatud taotluste esitamise kuupäev on hetk, mil postkontor saab artikli 12 lõikes 1 nimetatud andmeid sisaldavad dokumendid, tingimusel et need esitatakse lahtises ümbrikus ning saadetakse taotlust vastu võtma pädevale asutusele tähitud ja väljastusteatega kirjaga. Postkontor registreerib taotluse esitamise päeva ja kellaaja minuti täpsusega.

3.   Kui mõni eelmistes lõigetes nimetatud haldusasutustest või -üksustest ei ole taotluse vastuvõtmise ajal taotluse esitamise kellaaega üles märkinud, loetakse selleks päeva viimane tund. Kui ei ole märgitud esitamise kellaaja minutit, siis loetakse selleks tunni viimane minut. Kui ei ole märgitud esitamise kellaaja tundi ega minutit, määratakse selleks päeva viimane tund ja minut.”

16

Eelotsusetaotlusest ilmneb, et Génesis esitas 12. detsembril 2003 hommikul kell 11:52 ja 12:13 ühtlustamisametile elektrooniliselt kaks ühenduse kaubamärgi registreerimise taotlust: sõnamärgi Rizo registreerimiseks 15. juuni 1957. aasta märkide registreerimisel kasutatava kaupade ja teenuste rahvusvahelise klassifikatsiooni Nizza kokkuleppe (uuesti läbi vaadatud ja parandatud kujul) klassidesse 16, 28, 35 ja 36 kuuluvate kaupade jaoks ning sõnamärgi Rizo, El Erizo registreerimiseks selle kokkuleppe klassidesse 16, 35 ja 36 kuuluvate kaupade jaoks.

17

Eelotsusetaotlusest nähtub ka, et samal päeval kell 17:45 esitas Pool Angel Tomás SL OEPM-le taotluse registreerida sõnamärk Rizo’s nimetatud kokkuleppe klassi 28 kuuluvate kaupade jaoks.

18

Génesis esitas siseriikliku kaubamärgi registreerimise taotlusele vastulause, kuna ta leidis, et ühenduse sõnamärgid Rizo ja Rizo, El Erizo on sellest varasemad.

19

Kuna OEPM lükkas 9. detsembri 2004. aasta otsusega vastulause tagasi, esitas Génesis vaide, milles ta palus OEPM-l tuvastada, et temale kuuluvad ühenduse kaubamärgid on varasemad, tuginedes asjaolule, et nende kaubamärkide taotlus esitati elektrooniliselt 12. detsembril 2003 ning just sellest kuupäevast tuleb lähtuda.

20

OEPM jättis 29. juuni 2005. aasta otsusega vaide rahuldamata. Ta leidis taas, et muudetud määruse nr 40/94 artikli 27 kohaselt tuleb asuda seisukohale, et põhikohtuasjas käsitletavate ühenduse kaubamärkide registreerimise taotlus esitati 7. jaanuaril 2004, mis on dokumentide esitamise tegelik kuupäev, ning et see kuupäev on Hispaania kaubamärgi Rizo’s registreerimise taotluse esitamise kuupäevast hilisem.

21

Génesis esitas selle otsuse peale kaebuse ning Tribunal Superior de Justicia de Madridi halduskolleegiumi teine osakond kinnitas oma 7. veebruari 2008. aasta otsusega, et taotletud Hispaania kaubamärgi Rizo’s registreerimine oli põhjendatud. Kõnealune kohus leidis, et vastulause esemeks olevate kaubamärkide taotluse esitamise kuupäev oli dokumentide esitamise tegelik kuupäev, mitte 12. detsember 2003, kui taotlus esitati elektrooniliselt.

22

Genesis esitas seejärel kõnealuse kohtuotsuse peale apellatsioonkaebuse eelotsusetaotluse esitanud kohtule. Apellatsioonkaebuses vaidlustab Génesis esiteks tõlgenduse, mille Tribunal Superior de Justicia de Madrid andis ühenduse kaubamärkide taotluse esitamise kuupäevale, ning märgib, et muudetud määruse nr 40/94 artiklite 26 ja 27 õige tõlgendus on selline, et selle alusel peetakse taotluste esitamise kuupäevaks kuupäeva, mil need ühtlustamisametile edastati ja mil viimane need kätte sai. Seega tuleb põhikohtuasjas lähtuda 12. detsembrist 2003. Teiseks on Génesis seisukohal, et kuna Tribunal Superior de Justicia de Madrid ei leidnud, et ühenduse kaubamärgid Rizo ja Rizo, El Erizo on varasemad, rikkus ta kaubamärgiseaduse 17/2001 artikli 6 lõike 2 punkte a ja c.

23

Neil asjaoludel otsustas Tribunal Supremo menetluse peatada ja esitada Euroopa Kohtule järgmise eelotsuse küsimuse:

„Kas [muudetud määruse nr 40/94] artiklit 27 võib tõlgendada nii, et selleks, et määrata kindlaks ühenduse kaubamärgi ajaline prioriteet siseriikliku kaubamärgi suhtes, mille taotlus esitati samal kuupäeval, võib arvesse võtta mitte ainult kaubamärgi registreerimise taotluse ühtlustamisametile esitamise kuupäeva, vaid ka kellaaega minuti täpsusega (tingimusel, et selle kohta on andmed olemas), kui siseriiklike kaubamärkide registreerimist reguleerivates siseriiklikes õigusnormides peetakse taotluse esitamise kellaaega oluliseks?”

24

Tuleb märkida, et eelotsusetaotluse esitanud kohtu esitatud küsimus põhineb eeldusel, et ühenduse kaubamärkide ja siseriikliku kaubamärgi taotlused esitati samal päeval.

25

Kuigi eelotsusetaotlusest nähtub, et nii OEPM kui ka kaebuse lahendanud kohus olid seisukohal, et ühenduse kaubamärkide taotluse esitamise kuupäev oli siseriikliku kaubamärgi taotluse esitamise kuupäevast hilisem, ei mõjuta see asjaolu siiski eelotsusetaotluse vastuvõetavust.

26

Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt eeldatakse nimelt, et liidu õiguse tõlgendamist puudutavad küsimused, mille liikmesriigi kohus on esitanud õiguslikus ja faktilises raamistikus, mille ta on määratlenud omal vastutusel ja mille õigsust Euroopa Kohus ei pea kontrollima, on asjakohased (15. mai 2003. aasta otsus kohtuasjas C-300/01: Salzmann, EKL 2003, lk I-4899, punktid 29 ja 31; 7. juuni 2007. aasta otsus liidetud kohtuasjades C-222/05-C-225/05: van der Weerd jt, EKL 2007, lk I-4233, punkt 22, ning 16. detsembri 2008. aasta otsus kohtuasjas C-210/06: Cartesio, EKL 2008, lk I-9641, punkt 67). Euroopa Kohus võib liikmesriigi kohtu esitatud eelotsusetaotlusele vastamast keelduda vaid siis, kui on ilmne, et taotletav liidu õiguse tõlgendus ei ole mingil viisil seotud põhikohtuasja faktiliste asjaolude või esemega, või ka juhul, kui probleem on hüpoteetiline või kui Euroopa Kohtule ei ole teada vajalikke faktilisi ja õiguslikke asjaolusid, et anda tarvilik vastus talle esitatud küsimustele (eespool viidatud kohtuotsus Cartesio, punkt 67 ja seal viidatud kohtupraktika).

27

Kuna Génesis vaidles nii esimese astme kohtus kui ka eelotsusetaotluse esitanud kohtus vastu seisukohale, et ühenduse kaubamärkide taotluse esitamise kuupäev on siseriikliku kaubamärgi registreerimise taotlusest hilisem, on see küsimus viimati nimetatud kohtu menetluses oleva vaidluse esemega hõlmatud. Järelikult ei ole ilmne, et taotletav liidu õiguse tõlgendus ei ole mingil viisil seotud põhikohtuasja faktiliste asjaolude või esemega või et see puudutab hüpoteetilist probleemi.

28

Sellest lähtuvalt tuleb eelotsuse küsimusele vastata.

29

Oma küsimusega palub eelotsusetaotluse esitanud kohus sisuliselt selgitada, kas muudetud määruse nr 40/94 artiklit 27 tuleb tõlgendada nii, et selle alusel on võimalik arvesse võtta mitte ainult ühenduse kaubamärgi taotluse ühtlustamisametile esitamise kuupäeva, vaid ka kellaaega minuti täpsusega, selleks et määrata kindlaks, kas niisugune kaubamärk on varasem siseriiklikust kaubamärgist, mille taotlus esitati samal kuupäeval, samas kui siseriikliku kaubamärgi registreerimist reguleerivate siseriiklike õigusnormide kohaselt on selles suhtes oluline taotluse esitamise kellaaeg minuti täpsusega.

30

Sissejuhatuseks tuleb meelde tuletada, et kaubamärkide kaitset liidus iseloomustab mitme kaitsesüsteemi kooseksisteerimine.

31

Esiteks on direktiivi 89/104 eesmärk selle põhjenduse 1 kohaselt liikmesriikide kaubamärke käsitlevate õigusaktide ühtlustamine, selleks et kõrvaldada olemasolevad erinevused, mis võivad takistada kaupade vaba liikumist ja teenuste osutamise vabadust ning moonutada konkurentsi ühisturul.

32

Kuigi direktiivi 89/104 põhjenduses 3 on märgitud, et „hetkel tundub, et ei ole vaja võtta ette liikmesriikide kaubamärke käsitlevate õigusaktide täiemahulist ühtlustamist”, tuleb siiski välja tuua, et nimetatud direktiiv ühtlustab asjaomase valdkonna keskseid materiaalõigusnorme ehk sama põhjenduse kohaselt neid siseriikliku õiguse sätteid, mis mõjutavad siseturu toimimist kõige otsesemalt, ning see põhjendus ei välista täielikku siseriikliku õiguse ühtlustamist (16. juuli 1998. aasta otsus kohtuasjas C-355/96: Silhouette International Schmied, EKL 1998, lk I-4799, punkt 23; 11. märtsi 2003. aasta otsus kohtuasjas C-40/01: Ansul, EKL 2003, lk I-2439, punkt 27, ning 22. septembri 2011. aasta otsus kohtuasjas C-482/09: Budějovický Budvar, EKL 2011, lk I-8701, punkt 30).

33

Direktiivi 89/104 põhjenduses 5 on siiski muu hulgas täpsustatud, et „liikmesriikidele jääb vabadus määratleda registreerimise teel omandatava kaubamärgi registreerimise, tühistamise ja kehtetuks tunnistamise kord; näiteks võivad liikmesriigid määrata kindlaks kaubamärgi registreerimise ja kehtetuks tunnistamise vormi, otsustada, kas varasematele õigustele tuleks toetuda registreerimiskorra või kehtetuks tunnistamise korra või mõlema puhul ning, kui nad lubavad varasematele õigustele toetuda registreerimiskorra puhul, otsustada, kas kasutada vaidlustamismenetlust või ametiülesande korras läbivaatamist või mõlemat”.

34

Seega tuleb tõdeda, et direktiiv 89/104 ei sisalda sätteid siseriiklike kaubamärkide registreerimise taotluste esitamise korra ega esitamiskuupäeva kindlakstegemise kohta. Liikmesriigid võivad selles valdkonnas vabalt kehtestada endale sobivad normid, mis võivad järelikult liikmesriigiti erineda.

35

Teiseks on muudetud määruse nr 40/94 eesmärk tulenevalt selle põhjendusest 2 ühenduse sellise kaubamärgikorra loomine, mille kohaselt kaubamärkidele antakse ühtne kaitse ja need kehtivad kogu liidu territooriumil (vt selle kohta 12. aprilli 2011. aasta otsus kohtuasjas C-235/09: DHL Express France, EKL 2011, lk I-2801, punkt 41).

36

Ühenduse kaubamärgikord on autonoomne süsteem, mis koosneb normide kogumist ja taotleb sellele ainuomaseid eesmärke ning selle kohaldamine on sõltumatu mis tahes siseriiklikust süsteemist (vt eelkõige 25. oktoobri 2007. aasta otsus kohtuasjas C-238/06 P: Develey vs. Siseturu Ühtlustamise Amet, EKL 2007, lk I-9375, punkt 65; 16. juuli 2009. aasta otsus liidetud kohtuasjades C-202/08 P ja C-208/08 P: American Clothing Associates vs. Siseturu Ühtlustamise Amet ja Siseturu Ühtlustamise Amet vs. American Clothing Associates, EKL 2009, lk I-6933, punkt 58, ning 30. septembri 2010. aasta otsus kohtuasjas C-479/09 P: Evets vs. Siseturu Ühtlustamise Amet, punkt 49).

37

Autonoomse ja siseriiklikest süsteemidest sõltumatu süsteemina on ühenduse kaubamärgikorras ühenduse kaubamärgi taotluse esitamise korra kohta omad normid, mis sisalduvad muudetud määruses nr 40/94 ja määruses nr 2868/95. Täpsemalt sisaldab muudetud määruse nr 40/94 artikkel 27 erisätet ühenduse kaubamärgi taotluse esitamise kuupäeva kohta, ilma et selles sättes oleks viidatud siseriikliku õiguse sätetele.

38

Neil asjaoludel tuleb esitatud küsimusele vastamiseks esiteks kindlaks teha, kas muudetud määruse nr 40/94 artiklis 27 sisalduvat mõistet „ühenduse kaubamärgi taotluse esitamiskuupäev” tuleb tõlgendada nii, et see eeldab, et arvesse võetakse mitte ainult taotluse esitamise päeva, vaid ka kellaaega minuti täpsusega.

39

Teiseks, kui mõistet „ühenduse kaubamärgi taotluse esitamiskuupäev” muudetud määruse nr 40/94 artikli 27 tähenduses tuleb tõlgendada nii, et see ei eelda selle taotluse esitamise kellaaja arvessevõtmist minuti täpsusega, tuleb kontrollida, kas liidu õigusega on vastuolus see, kui nimetatud tegurit võetakse siseriikliku õiguse alusel siiski arvesse, selleks et teha kindlaks, kas ühenduse kaubamärk on varasem siseriiklikust kaubamärgist, mille taotlus esitati samal kuupäeval, kui siseriikliku kaubamärgi registreerimist reguleerivates siseriiklikes õigusnormides peetakse oluliseks taotluse esitamise kellaaega minuti täpsusega.

40

Kõigepealt tuleb märkida, et nii liidu õiguse ühetaolise kohaldamise nõudest kui ka võrdsuse põhimõttest tuleneb, et liidu õigusnorme, mis ei viita otseselt liikmesriikide õigusele nende tähenduse ja ulatuse kindlaksmääramiseks, tuleb tavaliselt kogu liidus tõlgendada autonoomselt ja ühetaoliselt ning selleks tuleb arvesse võtta õigusnormi konteksti ja asjaomase regulatsiooniga taotletavat eesmärki (vt eelkõige 18. jaanuari 1984. aasta otsus kohtuasjas 327/82: Ekro, EKL 1984, lk 107, punkt 11; 19. septembri 2000. aasta otsus kohtuasjas C-287/98: Linster, EKL 2000, lk I-6917, punkt 43; 21. oktoobri 2010. aasta otsus kohtuasjas C-467/08: Padawan, EKL 2010, lk I-10055, punkt 32, ja eespool viidatud kohtuotsus Budějovický Budvar, punkt 29).

41

Edasi ilmneb kohtupraktikast, et liidu õiguses määratlemata terminite tähenduse ja ulatuse kindlaksmääramisel tuleb lähtuda nende tähendusest tavakeeles, võttes samas arvesse terminite kasutamise konteksti ja nende sätete eesmärke, millesse need kuuluvad (vt eelkõige 10. märtsi 2005. aasta otsus kohtuasjas C-336/03: easyCar, EKL 2005, lk I-1947, punkt 21; 22. detsembri 2008. aasta otsus kohtuasjas C-549/07: Wallentin-Hermann, EKL 2008, lk I-11061, punkt 17; 29. juuli 2010. aasta otsus kohtuasjas C-151/09: UGT-FSP, EKL 2010, lk I-7587, punkt 39, ja eespool viidatud kohtuotsus Budějovický Budvar, punkt 39).

42

Lõpuks nõuab vajadus tõlgendada liidu õigusnormi erinevaid keeleversioone ühetaoliselt samuti, et juhul, kui keeleversioonides esineb erinevusi, lähtutaks asjaomase õigusnormi tõlgendamisel selle õigusakti üldisest ülesehitusest ja eesmärkidest, millesse säte kuulub (24. oktoobri 1996. aasta otsus kohtuasjas C-72/95: Kraaijeveld jt, EKL 1996, lk I-5403, punkt 28; 19. aprilli 2007. aasta otsus kohtuasjas C-63/06: Profisa, EKL 2007, lk I-3239, punkt 14, ning 15. detsembri 2011. aasta otsus kohtuasjas C-585/10: Møller, EKL 2011, lk I-13407, punkt 26).

43

Muudetud määruse nr 40/94 artikli 27 erinevate keeleversioonide võrdlemisel ilmneb, et nendes esineb teatavaid erinevusi.

44

Nii on tšehhi-, saksa-, ungari-, slovaki-, soome- ja rootsikeelses versioonis nii selle artikli pealkirjas kui ka tekstis viidatud taotluse esitamise päevale (Den podání, Anmeldetag, A bejelentés napja, Deň podania, Hakemispäivä, Ansökningsdag), samas kui selle artikli leedu- ja poolakeelses versioonis on täpsustatud, et esitamiskuupäev (Padavimo data, Data zgłoszenia) vastab päevale (diena, dzień), mil taotlus esitati.

45

Seevastu teistes keeleversioonides on kasutatud üksnes väljendit ühenduse kaubamärgi taotluse „esitamiskuupäev”.

46

Keeleversioonide erinevused on siiski suhtelised, kuna tavapärases tähenduses tähistab sõna „kuupäev” üldiselt aastat, kuud ja kuu konkreetset päeva, mil akt vastu võeti või sündmus aset leidis. Samuti kaasneb selle päeva märkimisega, mil akt vastu võeti või sündmus aset leidis, tavaliselt vajadus märkida ka kuu ja aasta.

47

Kohustusega märkida kuupäev või päev ei kaasne tavapärases tähenduses siiski kohustust märkida kellaaega ning seda enam kellaaega minuti täpsusega. Järelikult, kuna muudetud määruse nr 40/94 artiklis 27 puudub otsene viide ühenduse kaubamärgi taotluse esitamise kellaajale minuti täpsusega, ei pidanud ühenduse seadusandja neid andmeid ilmselt vajalikuks, selleks et teha kindlaks ühenduse kaubamärgi taotluse esitamise hetk, ning sellest tulenevalt see, kas kõnealune kaubamärk on mõnest muust kaubamärgist varasem.

48

Niisugune tõlgendus tuleneb ka muudetud määruse nr 40/94 artikli 27 kontekstist. Konkreetsemalt on määruse nr 2868/95 eeskirjas 5, milles on täpsustatud formaalsusi, mida ühtlustamisamet, liikmesriigi tööstusomandi õiguskaitse keskamet või Beneluxi kaubamärgiamet peavad ühenduse kaubamärgi taotluse esitamise korral täitma, kehtestatud üksnes kohustus märkida taotlusele selle saabumise kuupäev, mitte aga kellaaeg minuti täpsusega.

49

Tuleb asuda seisukohale, et kui ühenduse seadusandja oleks leidnud, et ühenduse kaubamärgi taotluse esitamise kellaaega minuti täpsusega tuleks arvesse võtta selle taotluse „esitamiskuupäeva” koostisosana muudetud määruse nr 40/94 artikli 27 tähenduses, oleks selline täpsustus pidanud sisalduma määruses nr 2868/95.

50

Selles suhtes ei võimalda asjaolu, et ühtlustamisameti veebilehel leiduva teabe kohaselt on ühenduse kaubamärgi taotluse esitamise kuupäev see kuupäev, mil muudetud määruse nr 40/94 artiklis 26 nimetatud dokumendid esitati ühtlustamisametile Kesk-Euroopa aja (GMT+1) järgi, siiski järeldada, et taotluse esitamise kellaaeg minuti täpsusega on asjakohane selleks, et teha kindlaks, kas kaubamärk on varasem. Nagu kohtujurist oma ettepaneku punktis 61 märkis, võimaldab märgitud kellaaeg kindlaks teha üksnes kuupäeva, mil taotlus ühtlustamisametile esitati.

51

Samuti ei oma tähtsust Génesise esile toodud asjaolu, et ühenduse kaubamärkide registreerimise taotluste elektroonilise esitamise korral fikseerib ühtlustamisamet faktiliselt nende taotluste esitamise kuupäeva ja kellaaja.

52

Vastavalt ameti juhataja 18. aprilli 2011. aasta otsuse nr EX-11-03, mis käsitleb elektrooniliste teadete saatmist ameti poolt ja ametile („Elektroonilise side alusotsus”), artikli 10 lõikele 2 saadetakse ühenduse kaubamärgi taotluse esitajale elektroonilise taotluse kättesaamist kinnitav elektrooniline teade, kus on märgitud taotluse kättesaamise kuupäev ja kellaaeg. Artikli 10 lõikest 2 ilmneb siiski, et taotluse kättesaamist kinnitav teade sisaldab märget, et kättesaamise kuupäeva käsitatakse esitamiskuupäevana, tingimusel et lõiv on tasutud ettenähtud tähtaja jooksul, ilma et selles suhtes oleks viidatud taotluse kättesaamise kellaajale.

53

Arvestades, et ühenduse kaubamärgi taotluse võib muudetud määruse nr 40/94 artikli 25 lõike 1 kohaselt esitada taotleja valikul ühtlustamisametile, liikmesriigi tööstusomandi õiguskaitse keskametile või Beneluxi kaubamärgiametile, siis kui ühenduse kaubamärgi taotluse esitamise kellaaega tuleks minuti täpsusega arvesse võtta, peaks niisugune kohustus igal juhul sõnaselgelt tulenema üldkohaldatavatest sätetest, mitte ühtlustamisameti juhataja otsusest ühenduse kaubamärkide taotluste elektroonilise esitamise kohta.

54

Kõigest eespool esitatust järeldub, et muudetud määruse nr 40/94 artiklis 27 sisalduv mõiste „ühenduse kaubamärgi taotluse esitamiskuupäev” eeldab, et võetakse arvesse ühenduse kaubamärgi taotluse esitamise kalendripäeva, kuid mitte kellaaega minuti täpsusega.

55

Eelnevat arvesse võttes tuleb veel analüüsida, kas liidu õigusega on vastuolus see, kui ühenduse kaubamärgi taotluse esitamise kellaaega minuti täpsusega võetakse siseriikliku õiguse alusel siiski arvesse, selleks et määrata kindlaks, kas ühenduse kaubamärk on varasem siseriiklikust kaubamärgist, mille taotlus esitati samal päeval, kui siseriikliku kaubamärgi registreerimist reguleerivates siseriiklikes õigusnormides peetakse oluliseks taotluse esitamise kellaaega minuti täpsusega.

56

Siinkohal piisab meenutamisest, nagu märgiti käesoleva kohtuotsuse punktis 37, et autonoomse süsteemina on ühenduse kaubamärgikorras ühenduse kaubamärgi esitamise kuupäeva kohta omad normid, ilma et oleks viidatud siseriikliku õiguse sätetele.

57

Järelikult saab ühenduse kaubamärgi taotluse esitamise kuupäeva kindlaks teha üksnes liidu õigusnormide alusel, ilma et liikmesriikide õiguses leitud lahendused saaksid selles suhtes mingit mõju avaldada.

58

Esiteks, nagu kohtujurist oma ettepaneku punktis 63 märgib, ilmneb muudetud määruse nr 40/94 artiklist 14 koostoimes artikliga 97, et siseriiklik õigus on kohaldatav üksnes küsimuste suhtes, mis ei kuulu muudetud määruse nr 40/94 kohaldamisalasse.

59

Teiseks tingiks see, kui niisuguses olukorras nagu põhikohtuasjas, kus tuginetakse ühenduse kaubamärgile, selleks et esitada vastulause siseriikliku kaubamärgi registreerimisele, lubada ühenduse kaubamärgi taotluse esitamise kuupäeva kindlaks teha siseriiklike õigusnormide alusel, ühenduse kaubamärgi ühtse kaitse kahtluse alla seadmise. Kuna – nagu käesoleva kohtuotsuse punktis 34 meenutati – liikmesriigid võivad vabalt kehtestada siseriiklike kaubamärkide taotlemise korra, esineks oht, et ühenduse kaubamärgi kaitse ulatus erineks liikmesriigiti.

60

Järeldust, et ühenduse kaubamärgi taotluse esitamise kuupäeva saab kindlaks teha üksnes liidu õigusnormide alusel, ei sea kahtluse alla muudetud määruse nr 40/94 artikkel 32, mille kohaselt ühenduse kaubamärgi taotlus, mille esitamiskuupäev on registreeritud, on liikmesriikides sama toimega kui tavapärane siseriiklik taotlus, võttes vajaduse korral arvesse ühenduse kaubamärgi taotluse prioriteedinõuet.

61

Nagu kohtujurist märgib oma ettepaneku punktis 65, ei muuda see säte nimelt ühenduse mõistet „esitamiskuupäev” ega eelda siseriikliku õiguse täiendavat kohaldamist, vaid üksnes annab ühtlustamisametile esitatud ühenduse kaubamärgi taotlustele sama õigusjõu kui siseriiklikele ametitele esitatud taotlustele.

62

Järelikult on liidu õigusega on vastuolus see, kui ühenduse kaubamärgi taotluse esitamise kellaaega minuti täpsusega võetakse siseriikliku õiguse alusel arvesse selleks, et teha kindlaks, kas ühenduse kaubamärk on varasem siseriiklikust kaubamärgist, mille taotlus esitati samal päeval, kui siseriikliku kaubamärgi registreerimist reguleerivates siseriiklikes õigusnormides peetakse selles suhtes oluliseks taotluse esitamise kellaaega minuti täpsusega.

63

Kõike eespool esitatut silmas pidades tuleb eelotsuse küsimusele vastata, et muudetud määruse nr 40/94 artiklit 27 tuleb tõlgendada nii, et see ei võimalda lisaks ühenduse kaubamärgi taotluse ühtlustamisametile esitamise kuupäevale arvesse võtta ka taotluse esitamise kellaaega minuti täpsusega, selleks et teha kindlaks, kas niisugune kaubamärk on varasem siseriiklikust kaubamärgist, mille taotlus esitati samal kuupäeval, kuigi siseriikliku kaubamärgi registreerimist reguleerivate siseriiklike õigusnormide kohaselt on selles suhtes oluline taotluse esitamise kellaaeg minuti täpsusega.

64

Kuna põhikohtuasja poolte jaoks on käesolev menetlus eelotsusetaotluse esitanud kohtus pooleli oleva asja üks staadium, otsustab kohtukulude jaotuse siseriiklik kohus. Euroopa Kohtule märkuste esitamisega seotud kulusid, välja arvatud poolte kohtukulud, ei hüvitata.

Esitatud põhjendustest lähtudes Euroopa Kohus (esimene koda) otsustab:

Nõukogu 20. detsembri 1993. aasta määruse (EÜ) nr 40/94 ühenduse kaubamärgi kohta (muudetud 27. oktoobri 2003. aasta määrusega (EÜ) nr 1992/2003) artiklit 27 tuleb tõlgendada nii, et see ei võimalda lisaks ühenduse kaubamärgi taotluse Siseturu Ühtlustamise Ametile (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) esitamise kuupäevale arvesse võtta ka taotluse esitamise kellaaega minuti täpsusega, selleks et teha kindlaks, kas niisugune kaubamärk on varasem siseriiklikust kaubamärgist, mille taotlus on esitatud samal kuupäeval, kuigi siseriikliku kaubamärgi registreerimist reguleerivate siseriiklike õigusnormide kohaselt on selles suhtes oluline taotluse esitamise kellaaeg minuti täpsusega.