EUR-Lex Access to European Union law
This document is an excerpt from the EUR-Lex website
Document 62008CC0462
Opinion of Mr Advocate General Mengozzi delivered on 29 October 2009. # Ümit Bekleyen v Land Berlin. # Reference for a preliminary ruling: Oberverwaltungsgericht Berlin-Brandenburg - Germany. # EEC-Turkey Association Agreement - Second paragraph of Article 7 of Decision No 1/80 of the Association Council - Right of the child of a Turkish worker to respond to any offer of employment in the host Member State in which that child has completed a vocational training course - Start of the vocational training course after the parents have permanently left that Member State. # Case C-462/08.
Kohtujuristi ettepanek - Mengozzi - 29. oktoober 2009.
Ümit Bekleyen versus Land Berlin.
Eelotsusetaotlus: Oberverwaltungsgericht Berlin-Brandenburg - Saksamaa.
EMÜ-Türgi assotsiatsioonileping - Assotsiatsiooninõukogu otsuse nr 1/80 artikli 7 teine lõik - Türgi päritolu töötaja lapse õigus võtta vastuvõtvas liikmesriigis pärast seal kutsehariduse omandamist vastu kõik tööpakkumised -Kutseõpingute alustamine pärast vanemate lõplikku lahkumist sellest liikmesriigist.
Kohtuasi C-462/08.
Kohtujuristi ettepanek - Mengozzi - 29. oktoober 2009.
Ümit Bekleyen versus Land Berlin.
Eelotsusetaotlus: Oberverwaltungsgericht Berlin-Brandenburg - Saksamaa.
EMÜ-Türgi assotsiatsioonileping - Assotsiatsiooninõukogu otsuse nr 1/80 artikli 7 teine lõik - Türgi päritolu töötaja lapse õigus võtta vastuvõtvas liikmesriigis pärast seal kutsehariduse omandamist vastu kõik tööpakkumised -Kutseõpingute alustamine pärast vanemate lõplikku lahkumist sellest liikmesriigist.
Kohtuasi C-462/08.
ECLI identifier: ECLI:EU:C:2009:680
PAOLO MENGOZZI
esitatud 29. oktoobril 2009 ( 1 )
Kohtuasi C-462/08
Ümit Bekleyen
versus
Land Berlin
„EMÜ-Türgi assotsiatsioonileping — Assotsiatsiooninõukogu otsuse nr 1/80 artikli 7 teine lõik — Türgi päritolu töötaja lapse õigus võtta vastuvõtvas liikmesriigis pärast seal kutsehariduse omandamist vastu kõik tööpakkumised — Kutseõpingute alustamine pärast vanemate lõplikku lahkumist sellest liikmesriigist”
I. Sissejuhatus
1. |
Kõnesolevas, 6. oktoobri 2008. otsusega esitatud eelotsusetaotluses palub Oberverwaltungsgericht Berlin-Brandenburg (Saksamaa) tõlgendada assotsiatsiooninõukogu ( 2 )19. septembri 1980. aasta otsuse nr 1/80 assotsiatsiooni arengu kohta (edaspidi „otsus nr 1/80”) ( 3 ) artikli 7 teist lõiku. Küsimus tõstatati seoses kaebusega, mille Türgi kodanik Ü. Bekleyen esitas Land Berlini otsuse peale keelduda talle elamisloa andmisest otsuse nr 1/80 artikli 7 teise lõigu alusel. |
2. |
Käesolev kohtumenetlus annab Euroopa Kohtule võimaluse selgitada nende õiguste laadi, mis on selle sättega antud Türgi päritolu töötaja lapsele, ning täpsustada nende õiguste saamise tingimusi. |
II. Õiguslik raamistik
3. |
Otsus nr 1/80 võeti vastu assotsiatsioonilepingu lisaprotokolli ( 4 ) artikli 36 alusel. See artikkel näeb ette, et töötajate vaba liikumine ühenduse liikmesriikide ja Türgi vahel tagatakse järk-järgult, vastavalt assotsiatsioonilepingu artiklis 12 sätestatud põhimõtetele, mille kohaselt lepingupooled on kokku leppinud, et lähtuvad ühenduse asutamislepingu artiklitest 48, 49 ja 50. |
4. |
Otsuse nr 1/80 II peatüki „Sotsiaalsätted” 1. jagu käsitleb erinevaid „tööhõive ja töötajate vaba liikumisega seotud küsimusi”, sealhulgas Türgi kodanike pääsu liikmesriigi tööturule. Eelkõige kaks sätet võivad neile anda selle õiguse, kas seaduslikult tööturul töötavate töötajatena (artikkel 6) või seda tingimust täitva Türgi päritolu töötaja perekonnaliikmetena (artikkel 7). |
5. |
Otsuse nr 1/80 artikkel 6, mis annab Türgi päritolu töötajale järk-järgult õiguse tööd saada, sõltuvalt liikmesriigis seaduslikult töötamise kestusest, on sõnastatud järgmiselt: „1. Arvestades artiklist 7, mis käsitleb perekonnaliikmete õigust saada tööd, tulenevaid erisusi, on liikmesriigi seaduslikul tööturul tegutseval Türgi päritolu töötajal:
2. Iga-aastased puhkused, rasedus- ja sünnituspuhkus ning puudumised tööõnnetuste või lühiajaliste haiguste tõttu arvestatakse seaduslike tööperioodide hulka. Sunnitud töötuse perioode, mis on pädevate asutuste poolt nõuetekohaselt registreeritud, ja puudumisi pikaajaliste haiguste tõttu ei loeta küll seaduslike tööperioodide hulka, kuid nad ei kahjusta siiski eelneva tööperioodi alusel saadud õigusi. […]” [Siin ja edaspidi on nimetatud otsust tsiteeritud mitteametlikus tõlkes.] |
6. |
Otsuse nr 1/80 artikkel 7 omakorda teeb vahet esiteks perekonnaliikmetel, kellel on lubatud töötajaga vastuvõtvasse liikmesriiki kaasa tulla, ja kes on seal teatud aja jooksul seaduslikult elanud (esimene lõik), ja teiseks sellise töötaja lastel, kes on omandanud asjaomases riigis kutsehariduse (teine lõik). Artikkel 7 sätestab: „Liikmesriigi seaduslikul tööturul tegutseva Türgi päritolu töötaja perekonnaliikmetel, kellel on lubatud temaga kaasa tulla, on:
Türgi päritolu töötajate lastel on pärast vastuvõtvas riigis kutsehariduse omandamist õigus selles liikmesriigis vastu võtta kõik tööpakkumised, sõltumata selles liikmesriigis elamise kestusest, tingimusel et üks vanematest on selles liikmesriigis seaduslikult töötanud vähemalt kolm aastat.” |
III. Põhikohtuasi ja eelotsuse küsimus
7. |
Ü. Bekleyen, kes on sündinud 1975. aastal Berliinis, elas kuni 14. eluaastani koos oma vanematega Saksamaal. Tema vanemad, kes on Türgi kodanikud, olid mõlemad Saksamaal töötanud alates 1971. aastast. Ü. Bekleyen pöördus 1989. aastal koos kogu oma perekonnaga tagasi Türki, kus ta lõpetas üldhariduskooli ja õppis kõrgkoolis maastikuarhitektuuri erialal. |
8. |
Ü. Bekleyen saabus 1999. aasta jaanuaris ilma perekonnata õpingute jätkamise eesmärgil Land Berlini loal uuesti Saksamaa Liitvabariiki. Ta sai 1999. aasta märtsis ajutise elamisloa, mida mitu korda pikendati – viimati tähtajalise elamisloana kuni 31. detsembrini 2005. Ü. Bekleyen lõpetas 2005. aasta suvel õpingud Berliini Tehnikaülikoolis, omandades inseneridiplomi maastikuarhitektuuri erialal. |
9. |
Ü. Bekleyen taotles 19. detsembril 2005 oma Saksamaa Liitvabariigis omandatud kõrgharidusele viidates otsuse nr 1/80 artikli 7 teise lõigu alusel elamisluba. Land Berlin jättis oma 21. septembri 2006. aasta otsusega taotluse rahuldamata põhjusel, et ei olnud täidetud assotsiatsioonilepingu alusel elamisõiguse saamise tingimused. Põhikohtuasja vastustaja kinnitab, et otsuse 1/80 artikli 7 teine lõik nõuab, et vanemate ja lapse elamine riigis oleksid ajaliselt seotud – see tingimus ei olnud käesoleval juhul täidetud. Tema sõnul eeldavad otsuse 1/80 kõnealuse sätte sõnastus ja eesmärk, et elamisloa saamiseks peab vähemalt üks vanematest elama vastuvõtvas liikmesriigis veel sel ajal, kui laps oma kutseõpinguid alustab. |
10. |
Ü. Bekleyen sai 2007. aasta mais otsuse nr 1/80 artikli 6 lõike 1 esimese taande alusel sellest lähtudes, et ta oli ühes Saksamaa äriühingus töötanud, elamisloa kehtivusega kuni 13. maini 2009. |
11. |
Algselt 2006. aasta juulis tegevusetuse peale esitatud kaebusega, mis seejärel muutus 21. septembri 2006. aasta otsuse peale esitatud kaebuseks, taotles Ü. Bekleyen otsuse nr 1/80 artikli 7 teisest lõigust tuleneva elamisõiguse kinnitamist. |
12. |
Verwaltungsgericht Berlin (Berliini halduskohus) jättis 9. augustil 2007 tehtud kohtuotsusega kaebuse rahuldamata. Nimetatud kohus märkis, et kaebus on küll vastuvõetav, kuna vaatamata Ü. Bekleyenile otsuse nr 1/80 artikli 6 lõike 1 alusel antud elamisõigusele oli viimasel põhjendatud huvi. Kui tunnustataks tema õigust viidata otsuse nr 1/80 artikli 7 teisele lõigule, oleks tal Saksamaa Liitvabariigis õigus pääseda vabalt tööturule. Kohus leidis, et kaebus oli siiski põhjendamatu, sest Ü. Bekleyeni pikaajaline Türgis elamine lõpetas tema õiguse otsuse nr 1/80 artikli 7 teises lõigus ette nähtud sooduskohtlemisele. |
13. |
Seejärel esitas Ü. Bekleyen apellatsioonkaebuse eelotsusetaotluse esitanud kohtule. |
14. |
Leides, et neil tingimustel on vaidluse lahendamisel vaja ühenduse õiguse tõlgendust, otsustas Oberverwaltungsgericht Berlin-Brandenburg menetluse peatada ja esitada Euroopa Kohtule järgmise eelotsuse küsimuse: „Kas […] otsuse nr 1/80 […] artikli 7 teist lõiku tuleb tõlgendada nii, et õigus pääseda tööturule ja sellega kaasnev elamisõigus tekib pärast kutseõpingute lõpetamist vastuvõtvas riigis ka juhul, kui vastuvõtvas riigis sündinud laps, kes on koos oma vanematega pöördunud tagasi päritoluriiki, pöördub täiskasvanuna asjaomasesse liikmesriiki kutseõpingute alustamiseks üksinda tagasi kümme aastat pärast seda, kui tema Türgi kodakondsusega vanemad, kes töötasid varem selles liikmesriigis palgalisel töökohal, on sealt alatiseks lahkunud?” |
IV. Analüüs
15. |
Eelotsusetaotluse esitanud kohus küsib põhimõtteliselt, kas otsuse nr 1/80 artikli 7 teist lõiku tuleb tõlgendada nii, et õigus pääseda tööturule ja sellega kaasnev riigis elamise õigus, mis on Türgi päritolu töötaja lapsel pärast kutseõpingute lõpetamist vastuvõtvas liikmesriigis, tekib juhul, kui asjaomase lapse vanem on vastuvõtvast liikmesriigist lõplikult lahkunud enne seda, kui tema laps sisenes selle riigi territooriumile ja alustas oma kutseõpinguid. |
16. |
Selleks et esitatud küsimusele saaks anda tarviliku vastuse, tuleb kõigepealt meenutada otsuse nr 1/80 artikli 7 teist lõiku käsitlevat kohtupraktikat. |
17. |
Esiteks tuleb märkida, et Euroopa Kohus on juba otsustanud, et sellel sättel on liikmesriikides vahetu õigusmõju, nii et need Türgi kodanikud, kes selle kohaldamiseks kehtestatud tingimustele vastavad, võivad selle sättega antud õigustele vahetult tugineda. ( 5 ) |
18. |
Teiseks tuleb meenutada, et otsuse nr 1/80 artikli 7 teise lõigu alusel Türgi päritolu töötaja lapsele asjassepuutuvas liikmesriigis töötamiseks antud õigused eeldavad tingimata seda, et asjaomasel isikul oleks vastav riigis elamise õigus, ilma milleta kaotaks õigus pääseda tööturule ja seal tegelikult töötamise õigus oma mõju. ( 6 ) |
19. |
Kolmandaks on oluline märkida, et otsuse nr 1/80 artikli 7 teist lõiku ei saa tõlgendada nii, et seal on silmas peetud ainult selliste alaealiste isikute olukorda, kes on vastuvõtva liikmesriigi tööturul seaduslikult töötava või töötanud Türgi päritolu töötaja lapsed, vaid see on kohaldatav ka nende täisealiste isikute olukorra suhtes, kes on sellise töötaja lapsed. ( 7 ) |
20. |
Otsuse nr 1/80 artikli 7 teise lõigu tõlgendamist käsitlevas kohtupraktikas on oluline koht eespool viidatud kohtuotsusel Akman, millele eelotsusetaotluse esitanud kohus eelotsusetaotluses sõnaselgelt viitas. |
21. |
Selles kohtuotsuses käsitletud juhtumi puhul oli H. Akmanil lubatud 1980. aastal tulla Saksamaa Liitvabariiki, kus tema isal oli seaduslik töökoht, et omandada seal inseneriharidus. Pärast õpingute edukat lõpetamist 1993. aastal taotles ta tähtajatut elamisluba. Loa andmisest keelduti, kuna tema isa oli 1986. aastal pöördunud tagasi Türki. |
22. |
Euroopa Kohus kinnitas oma otsuses Akman, et Türgi päritolu töötaja lapsele otsuse nr 1/80 artikli 7 teise lõiguga antud õigus võtta vastuvõtvas liikmesriigis vastu kõiki tööpakkumisi sõltub selle sätte kohaselt kahe tingimuse täitmisest: esiteks peab asjaomase töötaja laps olema omandanud kutsehariduse kõnealuses liikmesriigis ja teiseks peab üks tema vanematest olema selles riigis seaduslikult töötanud vähemalt kolm aastat. ( 8 ) |
23. |
Olles leidnud, et esimene, kutsehariduse omandamist puudutav tingimus oli kõnealuses asjas täidetud, asus Euroopa Kohus analüüsima teist tingimust, mis puudutas nõuet, et vanem oleks selles riigis töötanud kolm aastat. |
24. |
Teise tingimuse osas leidis Euroopa Kohus, et otsuse nr 1/80 artikli 7 teist lõiku ei saa tõlgendada nii, et see seab lapse õiguse võtta vastuvõtvas liikmesriigis vastu kõiki tööpakkumisi sõltuvusse tingimusest, et üks tema vanematest elaks kõnealuses liikmesriigis ajal, mil laps kavatseb seal pärast kutseõpinguid tööle asuda. ( 9 ) Selle seisukoha kinnituseks rõhutas Euroopa Kohus, et liikmesriigis vähemalt kolm aastat seaduslikult töötanud Türgi päritolu sisserändaja last, kes elab selle liikmesriigi territooriumil seaduslikult, on seal lõpetanud õpingud ja saab seejärel võimaluse selles riigis töötada, ei saa siis enam pidada sõltuvaks ühe vanema kohalolust, sest tööturule pääsedes ei ole asjaomane isik enam nende ülalpidamisel, vaid on võimeline end ise ülal pidama. ( 10 ) |
25. |
Sellest tulenevalt järeldas Euroopa Kohus, et kõnealuse sätte mõtet, eesmärki ning konteksti arvestades tuleb otsuse nr 1/80 artikli 7 teises lõigus ette nähtud teist tingimust mõista nii, et see piirdub nõudmisega, et vanem oleks vastuvõtvas liikmesriigis vähemalt kolm aastat seaduslikult töötanud mis tahes ajal enne kuupäeva, mil tema laps seal oma kutseõpingud lõpetab. ( 11 ) |
26. |
Käesoleva kohtuasja kohta tuleb märkida, et Euroopa Kohtule eelotsusetaotluse esitanud kohtu küsimuse tuumaks on see, kas eespool viidatud kohtuotsusest Akman tulenev kohtupraktika on kohaldatav ka olukorras, kus Türgi päritolu töötaja, kellel on olnud töökoht, ei ela enam kümme aastat asjaomases liikmesriigis ajal, mil tema laps alustab seal oma kutseõpinguid. |
27. |
Seda arvestades leian, et esitatud küsimusele tarviliku vastuse andmiseks on oluline määratleda need asjaolud, mis võivad eristada põhikohtuasja faktilist olukorda eespool viidatud kohtuotsuse Akman aluseks olnud kohtuasjas käsitletud olukorrast. |
28. |
Kõigepealt on oluline meenutada, et ajal, mil H. Akman, kellel oli lubatud tulla Saksamaa Liitvabariiki oma isa juurde, alustas oma õpinguid, oli tema isal veel Türgi päritolu töötaja staatus otsuse nr 1/80 artikli 7 esimese lõigu tähenduses, sest ta töötas sel kuupäeval veel selle liikmesriigi seaduslikul tööturul. Tema isa ei töötanud enam vastuvõtvas liikmesriigis ajal, mil H. Akman oma kutseõpingud lõpetas ja kavatses kasutada oma õigust vabalt tööd saada, tuginedes kõnealuse otsuse artikli 7 teise lõigu alusel saadud õigusele võtta vastu kõiki tööpakkumisi. |
29. |
Seevastu Ü. Bekleyeni vanemad käesolevas asjas ei töötanud ega isegi ei elanud Saksamaa Liitvabariigis ei tema kutseõpingute alguses ega hetkel, mil ta oma ülikooliõpingud lõpetas. |
30. |
See, mis õiguslikult eristab käesolevat kohtuasja eespool viidatud kohtuasjast Akman, on tihedalt seotud selle faktilise asjaoluga. |
31. |
Tuleb meenutada, nagu ma käesoleva ettepaneku punktis 22 juba rõhutasin, et eespool viidatud kohtuasjas Akman kinnitas Euroopa Kohus, et Türgi päritolu töötaja lapsele otsuse nr 1/80 artikli 7 teise lõiguga antud õigus võtta vastuvõtvas liikmesriigis vastu kõiki tööpakkumisi sõltub selle sätte kohaselt kahest tingimusest: asjaomase töötaja laps peab olema omandanud kutsehariduse kõnealuses liikmesriigis ja üks tema vanematest peab olema selles riigis seaduslikult töötanud vähemalt kolm aastat. |
32. |
Selles osas tuleb kõigepealt teha üks märkus kõnealuse otsuse artikli 7 teise lõigu tõlgendamise kohta Euroopa Kohtu poolt eespool viidatud kohtuotsuses Akman, mis puudutas kaht tingimust, mida peab täitma Türgi kodanik, kes kavatseb selle sätte alusel tugineda töötamisõigusele. |
33. |
Pean oluliseks rõhutada, et tegemist ei ole mitte kahe, vaid kolme kumulatiivse tingimusega, mida tuleb täita selleks, et omandada õigus saada vabalt tööd otsuse nr 1/80 artikli 7 teise lõigu põhjal. Asjaomane isik peab 1) olema omandanud kutsehariduse vastuvõtvas liikmesriigis, 2) tõendama, et üks tema vanematest „on selles liikmesriigis seaduslikult töötanud vähemalt kolm aastat” ja 3) olema Türgi päritolu töötaja laps. ( 12 ) |
34. |
Käesolevas asjas ei ole kahtlust, et esimene tingimus on täidetud, kuna Ü. Bekleyen lõpetas vastuvõtvas liikmesriigis oma ülikooliõpingud ja omandas inseneridiplomi maastikuarhitektuuri erialal. |
35. |
Mis puudutab otsuse nr 1/80 artikli 7 teises lõigus sätestatud teist tingimust, siis ei ole poolte vahel vaidlust selle üle, et ka see tingimus on käesolevas asjas täidetud, sest Ü. Bekleyeni vanemad, kes on Türgi kodanikud, olid mõlemad Saksamaa Liitvabariigis üle kolme aasta ametlikult töötanud. |
36. |
Järelikult on käesolevas asjas vaidluse keskmes kolmas tingimus, mis puudutab Türgi päritolu töötaja lapse staatust. |
37. |
Selle asjaolu tuvastamine asjaoluna, mis eristab käesolevat kohtuasja eespool viidatud kohtuotsusest Akman, võimaldab selle asja eset paremini määratleda. Siseriiklik kohus küsib sisuliselt, kas selleks, et laps saaks otsuse nr 1/80 artikli 7 teisest lõigust tulenevad õigused, on vaja, et vanemal oleks otsuse nr 1/80 tähenduses Türgi päritolu töötaja staatus samal ajal, kui laps oma kutseõpinguid alustab, ja nende õpingute vältel. |
38. |
Taani ja Madalmaade valitsus väidavad, et otsuse nr 1/80 artikli 7 teine lõik ei ole kohaldatav Türgi päritolu töötajate lapse suhtes, kui ta alustab oma õpinguid vastuvõtvas liikmesriigis alles kuupäeval, mil tema mõlemad vanemad on selle riigi territooriumilt alatiseks lahkunud. Nimetatud valitsused on seisukohal, et kõnealuse otsuse artikli 7 teine lõik seab Türgi päritolu töötaja lapse õiguse pääseda vabalt tööturule – ja sellest tuleneva elamisõiguse – sõltuvaks tingimusest, et vanemate vastuvõtvas liikmesriigis elamine ja töötamine langeks teatud osas ajaliselt ühte lapse võimalusega omandada õigus selles riigis pärast kutsehariduse omandamist vabalt tööd saada. |
39. |
Sellest seisukohast, mis rõhutab „Türgi päritolu töötaja lapse” staatust puudutava kolmanda tingimuse tähtusust, saab järeldada, et ühel Türgi kodaniku vanemal peab selleks, et kõnealune laps saaks pärast oma kutsehariduse omandamist õiguse pääseda vabalt vastuvõtva liikmesriigi tööturule, selle lapse õpingute alguses ja nende õpingute vältel olema Türgi päritolu töötaja staatus otsuse nr 1/80 tähenduses. |
40. |
Mis puudutab „Türgi päritolu töötaja lapse” staatust otsuse nr 1/80 artikli 7 teise lõigu tähenduses, mis Türgi kodanikul peab olema selleks, et ta saaks oma kutseõpingute lõppedes õiguse saada vabalt tööd, siis tuleb märkida, et see lõik, erinevalt sellest, mida on sõnaselgelt korratud sama otsuse artiklis 6 ja artikli 7 esimeses lõigus, ei nõua, et Türgi päritolu töötaja, kelle laps kavatseb tugineda riigis elamise õigusele, peab tegutsema liikmesriigi seaduslikul tööturul, kuigi see lisatingimus on kehtestatud kahes viimasena nimetatud sättes. |
41. |
Selle artikli 7 teise lõigu sõnastuse eripära tõttu tekkiva probleemiga seoses tuleb teha kindlaks, kas see eripära tuleneb ühenduse seadusandja tahtest viidata lühidalt kahes eelnevas sättes, st artiklis 6 ja artikli 7 esimeses lõigus sisalduvale Türgi päritolu töötaja mõistele, või on selles otsustatud eristada kõnealuse sätte kohaldamise tingimusi teiste sätete kohaldamise tingimustest. |
42. |
Selleks et selgitada kõnealuse sõnastuse tähendust seoses käesoleva asjaga, tuleb kõigepealt vaadelda otsuseid, mis Euroopa Kohus tegi kohtuasjades Bozkurt ( 13 ) ja Tetik ( 14 ). Neis kohtuotsustest esimese aluseks olnud asjas analüüsis Euroopa Kohus tingimusi, mis on ette nähtud otsuse nr 1/80 artikli 6 lõikes 2, mis arvestab seadusliku töö hulka teatud puudumisperioode ning mille kohaselt „[i]ga-aastased puhkused, rasedus- ja sünnituspuhkus ning puudumised tööõnnetuste või lühiajaliste haiguste tõttu arvestatakse seaduslike tööperioodide hulka. Sunnitud töötuse perioode, mis on pädevate asutuste poolt nõuetekohaselt registreeritud, ja puudumisi pikaajaliste haiguste tõttu ei loeta küll seaduslike tööperioodide hulka, kuid nad ei kahjusta siiski eelneva tööperioodi alusel saadud õigusi”. Kohtul paluti täpsustada, kas selle sätte alusel saaks niisugune Türgi päritolu töötaja nagu M. Bozkurt säilitada õiguse jääda vastuvõtva riigi territooriumile pärast seda, kui temaga juhtus tööõnnetus, mis põhjustas püsiva töövõimetuse. |
43. |
Euroopa Kohus otsustas, et arvestades otsuse nr 1/80 eesmärki, milleks on kindlustada juba töötavate Türgi päritolu töötajate olukorda, peab elamisõigus jääma seotuks töötaja tööga, nii et töötamise katkemise korral saab see õigus säilida üksnes juhul, kui katkestus on ajaliselt piiratud. Euroopa Kohus leidis, et see tõlgendus on kooskõlas otsuse nr 1/80 artikli 6 lõike 2 sõnastusega, mis käsitleb üksnes ajutisi puudumisi, mis ei sea põhimõtteliselt kahtluse alla töötaja hilisemat tööelus osalemist. Seevastu püsiva töövõimetuse korral ei osale töötaja enam mitte mingil määral tööturul ning ei ole mitte mingit objektiivselt põhjendatud huvi tagada talle õigus tööturule pääseda ning sellega kaasnev elamisõigus. ( 15 ) |
44. |
Euroopa Kohus leidis, et otsuse nr 1/80 artikkel 6 „ei puuduta Türgi kodaniku olukorda, kes on riigi tööturult lõplikult lahkunud”. ( 16 ) Ta järeldas sellest, et „kuna puudub erisäte, mis tunnustaks Türgi päritolu töötajate õigust jääda liikmesriigi territooriumile pärast seal töötamist, kaob Türgi kodaniku […] elamisõigus, kui asjaomane isik jääb täielikult ja püsivalt töövõimetuks”. ( 17 ) |
45. |
Kinnitades seda, mis ta oli sedastanud eespool viidatud kohtuotsuses Bozkurt, täpsustas Euroopa Kohus hiljem eespool viidatud kohtuotsuses Tetik, „et liikmesriigi territooriumil üle nelja aasta seaduslikult töötanud Türgi päritolu töötaja, kes otsustab omal soovil töölt lahkuda, et otsida samas liikmesriigis uut tööd, ja kellel ei õnnestu kohe sõlmida teist töösuhet, saab õiguse elada selles riigis mõistliku aja jooksul, et otsida seal uut palgalist tööd, tingimusel et ta kuulub endiselt asjaomase liikmesriigi seaduslikule tööturule, vastates vajaduse korral selles riigis kehtivatele õigusnormide nõuetele, näiteks registreerides end tööotsijana ja tehes end kättesaadavaks tööhõivetalitustele”. ( 18 ) |
46. |
Neid kahte otsust arvestades teevad Taani ja Madalmaade valitsus ettepaneku mõista otsuse nr 1/80 artikli 7 teise lõigu sõnastuse eripära eespool, käesoleva ettepaneku punktis 41 märgitud kahest tähendusest esimeses tähenduses, st selles tähenduses, et see eripära tuleneb ühenduse seadusandja tahtest viidata lühidalt sama artikli esimeses lõigus kasutatud Türgi päritolu töötaja mõistele. |
47. |
Järelikult tuleb nende arvates a) võtta arvesse asjaolu, et Ü. Bekleyeni vanemad, kes on lahkunud Saksamaa Liitvabariigi territooriumilt ja ei ole seal enam elanud üle kümne aasta, on vastuvõtva liikmesriigi tööturult lõplikult lahkunud, b) järeldada sellest, et ajal, mil Ü. Bekleyen alustas kutseõpinguid Saksamaa Liitvabariigis, ning nende õpingute vältel ja lõpetamise ajal, ei olnud neil enam Türgi päritolu töötaja staatust otsuse nr 1/80 artikli 7 teise lõigu kohaldamiseks, ning c) lahendada eelotsusetaotluse esitanud kohtu tõstatatud küsimus otsusega, et isik, kes on Ü. Bekleyeni olukorras, ei saa oma kutseõpingute lõppedes õigust vabalt tööd saada, ning sellest tulenevalt ei saa ta tugineda töötamis- ja elamisõigusele selle otsuse artikli 7 teise lõigu alusel. |
48. |
Euroopa Kohtule esitatud küsimuse sellise lahendamise vastu räägivad kolm põhjuste rühma, mis on seotud a) assotsiatsioonilepingu ja otsuse nr 1/80 eesmärkidega, b) otsuse nr 1/80 artikli 7 teise lõigu sisu erinevusega sama artikli esimesest lõigust, c) lisaprotokolli artikli 59 mõjuga otsuse nr 1/80 artikli 7 teise lõigu tõlgendamisele. |
A. Assotsiatsioonilepingu ja otsuse nr 1/80 eesmärgid
49. |
Nagu Euroopa Kohus on selgelt rõhutanud, a) täpsustab assotsiatsioonilepingu artikkel 12, et selle lepingu „eesmärk [on] soodustada lepingupoolte kaubandus- ja majandussuhete jätkuvat ja tasakaalustatud arengut, sealhulgas tööjõu valdkonnas, kohaldades järk-järgult töötajate vaba liikumist” ( 19 ) ja b) selle eesmärgi saavutamise aluseks peab „võimaluse piires” olema töötajate vaba liikumist ühenduses reguleerivate normide ja põhimõtete ülevõtmine assotsiatsioonilepingu normide kohaldamisel, ( 20 )„eesmärgiga parandada Türgi elanike elatustaset ning hõlbustada Türgi Vabariigi hilisemat ühinemist ühendusega (sama lepingu preambuli põhjendus 4 ja artikkel 28) ” ( 21 ). |
50. |
See assotsiatsioonilepingu eesmärk peab kindlasti mõjutama tõlgendust, mis antakse otsusele nr 1/80, mille põhjenduste 1 ja 3 kohaselt võeti see otsus vastu „ühendust ja Türgit ühendavate sidemete eripära” arvestades ning mille eesmärk on „rakendada [lepingu] sätteid, […] mis puudutavad noorte töötajate vahetamist”. |
51. |
Pidades silmas, et kõnealuse otsuse sätted, mida tuleb tõlgendada, st artikkel 6 ja artikli 7 esimene ja teine lõik, kuuluvad seega konteksti, milles ühendus soovib kohaldada järk-järgult töötajate vaba liikumist, pöörates erilist tähelepanu noorte Türgi päritolu töötajate lubamisele ühenduse tööturule, tuleb nende sätete tõlgendamisel neid eristada vastavalt nende ühisele üldisele eesmärgile ja iga sättega seatud erieesmärgile. |
52. |
Kõigi kolme sätte üldise ühise eesmärgi moodustab asjaolu, et nendega tahetakse edendada Türgi päritolu töötajate vaba liikumise järkjärgulist kohaldamist ühenduse iga liikmesriigi ja Türgi vahel. |
53. |
Otsuse nr 1/80 artikli 6 ülesanne on täpsustada viisi, kuidas peab toimuma Türgi päritolu töötajate järkjärguline integreerimine ühenduse liikmesriigi tööturule. |
54. |
Kõnealuse otsuse artikli 7 esimeses ja teises lõigus on endiselt üldiselt juhindutud neid hõlmavast süsteemist, nähes ette nende perekonnaliikmete lubamise vastuvõtva liikmesriigi tööturule. Seda mõlemale lõigule ühist eesmärki on kinnitatud eespool viidatud kohtuotsuses Derin, mille kohaselt on otsuse nr 1/80 artikli 7 eesmärk „parandada järk-järgult [Türgi päritolu] töötajate pereliikmete olukorda asjaomases liimesriigis, võimaldades neil seal teatava aja möödudes iseseisvalt elada”. ( 22 ) |
55. |
See Türgi päritolu töötaja perekonnaliikmete lubamine vastuvõtva liikmesriigi tööturule väljendub õiguses võtta tingimusel, et arvestatakse ühenduse liikmesriikide töötajate eesõigusi, vastu kõiki tööpakkumisi pärast seda, kui nad on selles liikmesriigis vähemalt kolm aastat seaduslikult elanud, kui tegemist on lihtsalt perekonnaliikmetega (artikli 7 esimese lõigu esimene taane); nende õiguses saada mis tahes palgalist tööd omal valikul pärast seda, kui nad on selles liikmesriigis vähemalt viis aastat seaduslikult elanud (esimese lõigu teine taane), ja kui tegemist on lapsega (ja mitte ainult pereliikmetega), selle lapse võimaluses võtta selles liikmesriigis vastu kõik tööpakkumised, tingimusel et üks vanematest on selles liikmesriigis seaduslikult töötanud vähemalt kolm aastat ja et see laps on seal omandanud kutsehariduse (artikli 7 teine lõik). |
56. |
Otsuse nr 1/80 artikli 7 esimese lõigu erieesmärk on saavutada Türgi päritolu töötajate integreerimine vastuvõtva liikmesriigi tööturule selle kaudu, et rahuldatakse nende huvi, et nende pereliikmed tuleks nendega kaasa, viisil, mis vastab nende soovile pääseda tööturule. Sel põhjusel sätestati, et nende perekonnaliikmete õigused sõltuvad tingimusest, et need töötajad tegutsevad vastuvõtva liikmesriigi seaduslikul tööturul ja jätkavad seal tegutsemist. |
57. |
Nagu Euroopa Kohus kinnitas eespool viidatud kohtuotsuses Kadiman ( 23 ), a) on selle esimese lõigu eesmärk „soodustada liikmesriigi tööturul seaduslikult töötava Türgi päritolu töötaja töötamist ja elamist liikmesriigis, tagades seal tema peresidemete säilimise”, ( 24 ) b) see lõik annab nendele perekonnaliikmetele õiguse teatud aja pärast selles riigis töötada, „et tugevdada Türgi päritolu võõrtöötaja perekonna püsivat lõimumist vastuvõtvas liikmesriigis” ( 25 ), ja c) selle „eesmärk on luua soodsad tingimused perekonna taasühinemiseks vastuvõtvas liikmesriigis, võimaldades kõigepealt sisserännanud töötaja perekonnaliikmetel võõrtöötaja juures olla, ning seejärel kindlustades nende seisundit, andes neile õiguse selles riigis töötada” ( 26 ). |
58. |
Seevastu otsuse nr 1/80 artikli 7 teise lõigu eesmärk ei ole luua soodsaid tingimusi perekonna taasühinemiseks vastuvõtvas liikmesriigis, ( 27 ) vaid hõlbustada Türgi päritolu töötajate lastel pärast kutsehariduse omandamist siseneda vastuvõtva liikmesriigi tööturule, et järk-järgult saavutada töötajate vaba liikumine. ( 28 ) Seetõttu ei ole selle lõigu kohaldamine enam tihedalt seotud Türgi päritolu lapse vanemate vastuvõtvasse liikmesriiki integreerimise eesmärgiga ning see säte ei nõua, et need töötajad tegutseks liikmesriigi seaduslikul tööturul ajal, mil laps kavatseb tööpakkumise vastu võtta. |
59. |
Lisaks võtaks Taani ja Madalmaade valitsuse pakutud tõlgendus, mis eeldab vanemate tegelikku kohalolekut vastuvõtva liikmesriigi territooriumil ja tegutsemist selle liikmesriigi seaduslikul tööturul, otsuse nr 1/80 artikli 7 teiselt lõigult igasuguse kasuliku mõju, kuivõrd see säte ei sisaldaks midagi uut võrreldes esimese lõiguga, mis käsitleb laiemalt „perekonnaliikmete” taasühinemist. |
60. |
Sellest tulenevalt, kuna otsuse nr 1/80 artikli 7 teise lõiguga ei ole konkreetselt taotletud perekonna taasühinemise eesmärki, ei saa seda tõlgendada nii, et see sisaldab vanemate liikmesriigis elamise ja töötamise tingimust, ning seega tingimust, et vanem ja laps elaksid mõlemad liikmesriigis lapse kutseõpingute alguses ja nende õpingute vältel. |
B. Otsuse nr 1/80 artikli 7 teise lõigu sisu erinevus võrreldes sama artikli esimese lõiguga
61. |
Arvestades otsuse nr 1/80 artikli 7 esimese ja teise lõigu erinevaid konkreetseid eesmärke, tuleb esimese lõigu sisu tõlgendada nii, et see annab liikmesriigi seaduslikul tööturul tegutseva Türgi päritolu töötaja perekonnaliikmetele, kellel on lubatud temaga kaasa tulla, õiguse, mis on „selle töötaja õigusest tuletatud õigus”, samas kui teise lõigu sisu tuleb seevastu tõlgendada nii, et see annab siis, kui selles sättes ette nähtud tingimused on täidetud, tema lastele enestele omaette õiguse. |
62. |
Sellest tulenevat asjaolu, et Türgi päritolu töötajate laste õigus pääseda vabalt ühenduse liikmesriigi tööturule moodustab omaette õiguse, mitte tuletatud õiguse, ei kummuta asjaolu, et otsuse nr 1/80 artikli 7 teine lõik, nagu ma rõhutasin käesoleva ettepaneku punktis 31 ja järgnevates punktides, kehtestab selle õiguse just „Türgi päritolu töötajate lastel[e] […], tingimusel et üks vanematest on selles liikmesriigis seaduslikult töötanud vähemalt kolm aastat”. |
63. |
See tegur eeldab ilmselt, et Türgi päritolu töötaja lapse õigus pääseda vabalt vastuvõtva liikmesriigi tööturule saab aluse nende töötajate varasemast töötamisest. Siiski tuleneb kõnealuse otsuse artikli 7 teise lõigu omaette eesmärgist, et kõnealust tegurit ei tule arvestada selles tähenduses, et selle artikli kohaldamise tingimuseks peaks seadma asjaolu, et kõnealuse lapse õpingute ajal peab ühel tema vanematest endiselt olema Türgi päritolu töötaja staatus. Seda tegurit koos asjaoluga, et laps omandab kutseõppe läbimist kinnitava diplomi, tuleb käsitada faktilise asjaoluna, mida tuleb arvesse võtta selleks, et määrata kindlaks selle lapse minimaalne integreeritus vastuvõtva liikmesriigi ühiskonda; just kõnealuse integreerituse taseme tõttu, järgides käesoleva ettepaneku punktides 49 ja 50 meenutatud assotsiatsioonilepingu mõtet, pidaski otsus nr 1/80 vajalikuks anda sellele lapsele eelisseisund võrreldes ülejäänud kolmandate riikide kodanikega ja kõikide teiste sama pere liikmetega. |
64. |
On selge, et arvestades just Türgi päritolu töötaja lapse staatuse käsitamist sotsioloogilise väärtusega varasema teabena, rõhutas Euroopa Kohus eespool viidatud kohtuotsuse Akman punktis 30 asjaolu, et kõnealuse otsuse artikli 7 teises lõigus on kasutatud tegusõna „töötama” minevikuvormis – vastandina oleviku kasutamisele sama artikli esimeses lõigus ( 29 ) –, nähes kõnealuse õiguse ette „tingimusel, et üks vanematest on selles liikmesriigis seaduslikult töötanud vähemalt kolm aastat”. Seega tõstis Euroopa Kohus esile seda asjaolu, et otsustada, et kõnealune sõnastus „viitab sellele, et kõnesolev nõue […] pidi olema täidetud ükskõik millisel ajal enne kuupäeva, mil laps lõpetas oma kutseõpingud”. ( 30 ) |
65. |
Nagu ma juba rõhutasin käesoleva ettepaneku punktis 61, on otsusega nr 1/80 antud lapsele endale õigus pääseda ühenduse liikmesriigi tööturule mitte üksnes asjaolu põhjal, et ta on liikmesriigis vähemalt kolm aastat seaduslikult töötanud töötaja laps, vaid samuti selle põhjal, et ta on omandanud samas riigis kutseõpingute järel diplomi. |
66. |
Nende kahe tingimuse kaudu rakendaski otsus nr 1/80 „Türgi päritolu töötajate vaba liikumise järkjärgulise kohaldamise” põhimõtet, mis on assotsiatsioonilepingu aluseks. Ühelt poolt ei samasta otsus nr 1/80 Türgi päritolu lapsi ühenduse töötajatega, sest see näeb ette nende pääsu üksnes selle riigi tööturule, kus nende vanemad on seaduslikult töötanud vähemalt kolm aastat; teiselt poolt lubab see otsus neid sellele tööturule ainult siis, kui nad on omandanud võime selle riigi ühiskonda piisavalt integreeruda, mida tõendab kutseõpingute lõpus antud diplom. |
67. |
Kõikidest eeltoodud kaalutlustest tuleneb, et välja arvatud siis, kui lisaprotokolli artikli 59 kohaldamise alusel jõutakse teistsugusele järeldusele, tuleb otsuse nr 1/80 artikli 7 teist lõiku tõlgendada nii, et vastuvõtvas liikmesriigis kolm aastat seaduslikult töötanud Türgi päritolu töötaja laps, kes on selles liikmesriigis omandanud kutsehariduse, võib tugineda õigusele pääseda vabalt sama riigi tööturule ja sellega kaasnevale riigis elamise õigusele, olenemata asjaolust, et tema vanemad olid sellest liikmesriigist lõplikult lahkunud enne seda, kui see laps tuli kõnealuse liikmesriigi territooriumile ja alustas oma kutseõpinguid. |
C. Lisaprotokolli artikli 59 mõju otsuse nr 1/80 artikli 7 teise lõigu tõlgendamisele
68. |
Eelotsusetaotluse esitanud kohus küsib, kas eelmises punktis esitatud tõlgendus on kooskõlas lisaprotokolli artikliga 59, mille kohaselt „ei kohelda Türgit soodsamalt, kui liikmesriigid üksteist vastavalt EÜ asutamislepingule kohtlevad”; seega on vaja viia läbi võrdlus, mis teeks kindlaks, kas eelmises punktis esitatud lahenduse tagajärjeks ei ole see, et niisuguse juhtumi puhul, nagu on tegemist põhikohtuasjas, koheldakse Türgi päritolu töötaja last soodsamalt kui ühenduse töötaja last. Selline võrdlus on seda vajalikum, et eelotsusetaotluse esitanud kohus on seisukohal, et Euroopa Liidu kodaniku lapsel ei säili õigused, mis tulenevad varasemast vastuvõtvas liikmesriigis elamisest, kui ta pöördub pärast oma vanemate juurest lahkumist sinna üksi tagasi, et alustada seal kutseõpinguid. |
69. |
Selle võrdluse tulemuslikuks läbiviimiseks on oluline teha kaks esialgset märkust. |
70. |
Esiteks tuleneb väljakujunenud kohtupraktikast, et otsus nr 1/80 ei vähenda liikmesriikide õigust reguleerida nii Türgi kodanike sisenemist oma territooriumile kui ka nende esimese tööleasumise tingimusi. ( 31 ) |
71. |
Türgi päritolu töötaja perekonnaliikmete olukorra osas leidis Euroopa Kohus kohtuotsuses Ergat, et otsuse nr 1/80 vastuvõtmisele vaatamata on liikmesriigid säilitanud oma pädevuse reguleerida nii Türgi päritolu töötaja pereliikme sisenemist nende territooriumile kui ka talle elamisloa andmise tingimusi esimese kolmeaastase perioodi jooksul, mis eelneb sellele, mil tal on õigus võtta vastu kõiki tööpakkumisi. ( 32 ) |
72. |
See liikmesriikide pädevus eeldab samuti õigust reguleerida sellise Türgi päritolu töötaja perekonnaliikme uuesti elama asumist või uuesti riiki lubamist, kes oli varem omandanud otsuse nr 1/80 artiklis 7 ette nähtud õigused, kuid kes on selle õigusliku staatuse põhimõtteliselt kaotanud asjaolu tõttu, et ta lahkus vastuvõtva liikmesriigi territooriumilt märkimisväärselt pikaks ajaks ilma õiguspäraste põhjusteta. Sellest tulenevalt kinnitas Euroopa Kohus, et asjaomase liikmesriigi ametiasutustel on õigus nõuda, et juhul, kui Türgi päritolu töötaja perekonnaliige soovib hiljem sellesse riiki uuesti elama asuda, peab ta esitama uue taotluse, et saada luba selle töötaja juurde elama tulemiseks, kui ta on endiselt sellest töötajast sõltuv, või siis saada luba samas liikmesriigis töötamiseks otsuse nr 1/80 artikli 6 alusel. ( 33 ) |
73. |
Selles osas tuleb täpsustada, et otsuse nr 1/80 artikli 7 teise lõigu selline tõlgendus, nagu ma pakun välja käesoleva ettepaneku punktis 67, ei sekku liikmesriikide pädevusse seada vastuvõtvast liikmesriigist koos perekonnaga lõplikult lahkunud Türgi päritolu töötaja lapse uuesti riiki lubamise tingimuseks uue riiki sisenemise loa väljastamine, juhul kui kõnealune laps soovib selles liikmesriigis õpinguid jätkata. ( 34 ) |
74. |
Teiseks, Türgi päritolu töötaja lapse ja liikmesriigi kodaniku lapse olukordade võrdlemiseks sellisel juhul, nagu on käsitlusel põhikohtuasjas, tuleb võtta arvesse asjaolu, et elamisõigus Saksamaa Liitvabariigis, mis anti Ü. Bekleyenile pärast seda, kui ta kutseõpingute jätkamise eesmärgil sellesse liikmesriiki tagasi pöördus, põhines siseriiklikul õigusel, mitte otsusel nr 1/80. |
75. |
Seda asjaolu silmas pidades tuleb vastupidi sellele, mida on väidetud Taani valitsuse märkustes ja eelotsusetaotluse esitanud kohtu seisukohas, selle võrdluse tegemiseks arvesse võtta Ü. Bekleyeni olukorda ajal, mil ta lõpetas oma kutseõpingud ja soovis pääseda vastuvõtva liikmesriigi tööturule, tuginedes otsuse nr 1/80 artikli 7 teisel lõigul põhinevale õigusele, mitte ajal, mil ta sisenes selle riigi territooriumile ja alustas oma ülikooliõpinguid. Tema olukorra eripära tuleneb asjaolust, et ta vanemad ei elanud enam vastuvõtva liikmesriigi territooriumil ei ajal, mil ta sellesse riiki tagasi pöördus, ega ka kogu selle aja vältel, mil ta omandas kutseharidust; järelikult ei kuulu tema juhtum perekonna taasühinemise alla. Seega on tegemist täisealise lapsega, kes on pärast oma ülikooliõpingute lõpetamist iseseisva isiku olukorras. ( 35 ) Sellest tulenevalt tuleb võrrelda tema õigusi, mis tulenevad otsusest nr 1/80, Euroopa Liidu kodaniku lapse õigustega, kes kavatseb pääseda teise liikmesriigi tööturule pärast seda, kui ta on selles liikmesriigis omandanud kutsehariduse ilma, et tema vanemad asuksid kõnealuse liikmesriigi territooriumil. ( 36 ) |
76. |
Selle kohta tuleb märkida, et vastupidi eelotsusetaotluse esitanud kohtu seisukohale ei kuulu Euroopa kodaniku lapse olukord ei Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta direktiivi 2004/38/EÜ, mis käsitleb Euroopa Liidu kodanike ja nende pereliikmete õigust liikuda ja elada vabalt liikmesriikide territooriumil ning millega muudetakse määrust (EMÜ) nr 1612/68 ja tunnistatakse kehtetuks direktiivid 64/221/EMÜ, 68/360/EMÜ, 72/194/EMÜ, 73/148/EMÜ, 75/34/EMÜ, 75/35/EMÜ, 90/364/EMÜ, 90/365/EMÜ ja 93/96/EMÜ (edaspidi „direktiiv 2004/38”) ( 37 ), artikli 7 lõike 1 punkti d kohaldamisalasse ega ka selle direktiivi artikli 12 lõike 1 kohaldamisalasse. ( 38 ) |
77. |
Direktiivi 2004/38 artikli 7 lõike 1 punkt d näeb ette liidu kodaniku pereliikmetele, kes on temaga kaasas või ühinevad temaga, õiguse elada teise liikmesriigi territooriumil kauem kui kolm kuud juhul, kui kõnealusel kodanikul on töötaja staatus (selle lõike punkt a), või kui tal on piisavalt vahendeid (selle lõike punkt b) või ta omandab haridust (sama lõike punkt c). |
78. |
Juba selles sättes kasutatud sõnadest „on temaga kaasas või ühinevad temaga” tuleneb, et perekonna taasühinemise eesmärki järgides eeldab direktiivi 2004/38 artikli 7 lõike 1 punkt d, et selleks, et kõnealune laps saaks vastuvõtvas liikmesriigis elamise õiguse, peab vähemalt üks tema vanematest viibima selle liikmesriigi territooriumil. Siiski, nagu ma rõhutasin käesoleva ettepaneku punktis 75, tuleb lisaprotokolli artikli 59 alusel läbi viidava analüüsi käigus võrrelda käesolevas asjas käsitletava Türgi päritolu lapse olukorda Euroopa Liidu kodaniku lapse olukorraga, kelle vanemad ei ela enam vastuvõtva liikmesriigi territooriumil ajal, mil ta soovib seal kasutada õigust pääseda vabalt tööturule. |
79. |
Direktiivi 2004/38 artikli 12 lõige 1 näeb omakorda ette pereliikmete elamisõiguse säilitamise Euroopa Liidu kodaniku surma või lahkumise korral. Sellest tulenevalt tuleb nentida, et seda ei tule arvesse võtta lisaprotokolli artikli 59 alusel tehtavas võrdluses, arvestades asjaolu, et selles võrdluses tuleb võtta aluseks olukord, kus lapse vanemad ei ela enam vastuvõtvas liikmesriigis ajal, mil laps pöördub sinna tagasi, ning kogu selle aja vältel, mil see laps seal elab. |
80. |
Euroopa Liidu kodaniku lapse puhul, kellel on endal see kodakondsus, tuleb seevastu võtta arvesse EÜ artikleid 18 ja 39, direktiivi 2004/38 artikli 7 lõike 1 punkti a ning EÜ artiklit 39 käsitlevat Euroopa Kohtu praktikat. |
81. |
EÜ artikli 18 lõige 1 sätestab, et „[i]gal liidu kodanikul on õigus vabalt liikuda ja elada liikmesriikide territooriumil, kui käesoleva lepinguga ja selle rakendamiseks võetud meetmetega kehtestatud piirangutest ja tingimustest ei tulene teisiti”. |
82. |
EÜ artikli 39 lõige 1 omakorda kehtestab aluspõhimõttena töötajate liikumisvabaduse ühenduse piires ning selle artikli lõige 2 näeb ette, et see liikumisvabadus nõuab igasuguse kodakondsusel põhineva liikmesriikide töötajate diskrimineerimise kaotamist nii töölevõtmisel, töö tasustamisel kui ka muude töötingimuste puhul. Vastavalt sama artikli lõike 3 punktidele a ja b toob töötajate liikumisvabadus endaga kaasa õiguse võtta vastu tegelikult tehtud tööpakkumisi ja õiguse liikuda sel eesmärgil vabalt liikmesriikide territooriumil. |
83. |
Peale selle näeb direktiivi 2004/38 artikli 7 lõike 1 punkt a ette, et kõikidel liidu kodanikel on õigus elada teise liikmesriigi territooriumil kauem kui kolm kuud, kui nad tegutsevad vastuvõtvas liikmesriigis töötajate või füüsilisest isikust ettevõtjatena. |
84. |
EÜ artiklit 39 käsitlev Euroopa Kohtu praktika näitas, et mõistel „töötaja” on ühenduse õiguse seisukohalt spetsiifiline sisu ning seda ei tohi tõlgendada kitsalt; ( 39 ) Euroopa Kohus täpsustas kaalutluste abil, mis kehtivad ka direktiivi 2004/38 artikli 7 lõike 1 punkti a tähenduses mõiste „töötaja” tõlgendamise suhtes, et see mõiste hõlmab mitte ainult isikut, kes siirdub teise liikmesriiki, et võtta seal vastu tegelikult tehtud tööpakkumine, vaid ka isikut, kes teeb seda töö otsimise eesmärgil. ( 40 ) |
85. |
Sellest järeldub, et liikmesriigi kodanik, kes on Euroopa Liidu kodaniku täisealine laps ning kes on teises liikmesriigis lõpetanud ülikooliõpingud, ei saa mitte ainult iseseisvalt selle vastuvõtva liikmesriigi territooriumil elamise õiguse, vaid tal on ka õigus pääseda vabalt palgalistele töökohtadele sama liikmesriigi tööturul. Seda õigust saab EÜ artikli 39 lõike 3 kohaselt piirata üksnes avaliku korra, avaliku julgeoleku või rahvatervise huvides. |
86. |
Seevastu Türgi päritolu töötaja lapse õiguste kohta tuleb tõdeda, et Türgi kodanikel, kellel on otsuse nr 1/80 artikliga 7 antud töötamis- ja elamisõigus, ei ole erinevalt Euroopa Liidu kodanikest ühendusesisese vaba liikumise õigust, vaid neil on teatavad õigused ainult vastuvõtva liikmesriigi territooriumil. ( 41 ) |
87. |
Lisaks sellele, nagu ma käesoleva ettepaneku punktis 33 juba rõhutasin, peab Türgi kodaniku laps selleks, et saada otsuse nr 1/80 artikli 7 teise lõigu põhjal õiguse vabalt töölt saada ja sellele kaasneva elamisõiguse, täitma kolme kumulatiivset tingimust: ta peab 1) olema Türgi päritolu töötaja laps, 2) tõendama, et üks tema vanematest „on selles liikmesriigis seaduslikult töötanud vähemalt kolm aastat” ja 3) olema omandanud kutsehariduse vastuvõtvas liikmesriigis. |
88. |
Järelikult ei ole Türgi kodaniku lapsel erinevalt Euroopa Liidu kodaniku lapsest tingimusteta õigust pääseda liikmesriigi tööturule ning sellega kaasnevat elamisõigust, sest ta peab nende õiguste saamiseks täitma mitut tingimust. Lisaks, mis puudutab talle otsuse nr 1/80 artikli 7 teise lõiguga antud õiguste ulatust, siis, nagu on nenditud käesoleva ettepaneku eelnevates punktides, on need õigused märkimisväärselt ebasoodsamad (ühenduse piires vaba liikumise õiguse puudumine, liikmesriigi territooriumile sisenemise suhtes kehtib selle liikmesriigi siseriiklik õigus) kui ühenduse kodaniku õigused, mis tulenevad töötajate vaba liikumist käsitlevatest asutamislepingu normidest ja nende rakendamiseks vastu võetud teisestest õigusaktidest. |
89. |
Sellest tuleneb, et väljapakutud tõlgenduse, mis käsitleb otsuse nr 1/80 artikli 7 teisest lõigust tulenevaid õigusi, tagajärjena ei kohelda Türgi päritolu töötaja last soodsamalt võrreldes sellega, kuidas asutamislepingu alusel koheldaks Euroopa Liidu kodaniku last. |
90. |
Neid kaalutlusi arvesse võttes olen seisukohal, et lisaprotokolli artikliga 59 ei ole vastuolus selline otsuse nr 1/80 artikli 7 teise lõigu tõlgendus, mille kohaselt vastuvõtvas liikmesriigis kolm aastat seaduslikult töötanud Türgi päritolu töötaja laps, kes on selles liikmesriigis omandanud kutsehariduse, võib tugineda õigusele pääseda vabalt sama riigi tööturule ja sellega kaasnevale riigis elamise õigusele, olenemata asjaolust, et tema vanemad olid sellest liikmesriigist lõplikult lahkunud enne seda, kui see laps tuli kõnealuse liikmesriigi territooriumile ja alustas oma kutseõpinguid. |
V. Ettepanek
91. |
Kõiki eeltoodud kaalutlusi arvestades teen Euroopa Kohtule ettepaneku vastata Oberverwaltungsgericht Berlin-Brandenburgi esitatud eelotsuse küsimusele järgmiselt: Euroopa Majandusühenduse ja Türgi vahelise assotsiatsiooni loomise lepinguga asutatud assotsiatsiooninõukogu 19. septembri 1980. aasta otsuse nr 1/80 assotsiatsiooni arengu kohta artikli 7 teist lõiku tuleb tõlgendada nii, et vastuvõtvas liikmesriigis kolm aastat seaduslikult töötanud Türgi päritolu töötaja laps, kes on selles liikmesriigis omandanud kutsehariduse, võib tugineda õigusele pääseda vabalt tööturule ja sellega kaasnevale riigis elamise õigusele, olenemata asjaolust, et tema vanemad olid sellest liikmesriigist lõplikult lahkunud enne seda, kui see laps tuli kõnealuse liikmesriigi territooriumile ja alustas oma kutseõpinguid. |
( 1 ) Algkeel: prantsuse.
( 2 ) Assotsiatsiooninõukogu asutati lepinguga, millele kirjutasid 12. septembril 1963 Ankaras alla ühelt poolt Türgi Vabariik ning teiselt poolt EMÜ liikmesriigid ja ühendus. See leping sõlmiti, kiideti heaks ja kinnitati ühenduse nimel nõukogu 23. detsembri 1963. aasta otsusega 64/732/EMÜ (EÜT 1964, 217, lk 3685; ELT eriväljaanne 11/11, lk 10; edaspidi „assotsiatsioonileping”).
( 3 ) 19. septembri 1980. aasta otsus assotsiatsiooni arengu kohta jõustus 1. juulil 1980. Seda ei ole Euroopa Ühenduste Teatajas avaldatud, kuid sellega saab tutvuda Euroopa Ühenduste Ametlike Väljaannete Talituse väljaandes Accord d’association et protocoles CEE-Turquie et autres textes de base, Bruxelles, 1992.
( 4 ) Kirjutati alla 23. novembril 1970 Brüsselis eesmärgiga sätestada üleminekuetapi elluviimise tingimused, üksikasjad ja ajakava, ning mis sõlmiti, kiideti heaks ja kinnitati ühenduse nimel nõukogu 19. detsembri 1972. aasta määrusega nr 2760/72/EMÜ (EÜT L 293, lk 1; edaspidi „lisaprotokoll”).
( 5 ) 5. oktoobri 1994. aasta otsus kohtuasjas C-355/93: Eroglu (EKL 1994, lk I-5113, punkt 17); 19. novembri 1998. aasta otsus kohtuasjas C-210/97: Akman (EKL 1998, lk I-7519, punkt 23) ja 16. veebruari 2006. aasta otsus kohtuasjas C-502/04: Torun (EKL 2006, lk I-1563, punkt 19).
( 6 ) Eespool viidatud kohtuotsused Eroglu (punktid 20 ja 23), Akman (punkt 24) ja Torun (punkt 20).
( 7 ) Eespool viidatud kohtuotsus Torun (punktid 27 ja 28).
( 8 ) Punkt 25.
( 9 ) Punkt 44.
( 10 ) Punkt 45.
( 11 ) Punkt 47.
( 12 ) Tuleb märkida, et kuigi eespool viidatud kohtuotsuses Akman analüüsis Euroopa Kohus lühidalt seda, kas H. Akmanil oli Türgi päritolu töötaja lapse staatus, millele vaidlesid vastu Saksamaa ja Kreeka valitsus, ei käsitlenud Euroopa Kohus seda kriteeriumit otsuse nr 1/80 artikli 7 teises lõigus sõnaselgelt sätestatud tingimusena.
( 13 ) 6. juuni 1995. aasta otsus kohtuasjas C-434/93: Bozkurt (EKL 1995, lk I-1475).
( 14 ) 23. jaanuari 1997. aasta otsus kohtuasjas C-171/95: Tetik (EKL 1997, lk I-329).
( 15 ) Eespool viidatud kohtuotsus Bozkurt, punkt 36.
( 16 ) Idem, punkt 39.
( 17 ) Idem, punkt 40.
( 18 ) Idem, punkt 48.
( 19 ) 18. juuli 2007. aasta otsus kohtuasjas C-325/05: Derin (EKL 2007, lk I-6495, punkt 3).
( 20 ) Vt eespool viidatud kohtuotsus Bozkurt (punkt 20).
( 21 ) Eespool viidatud kohtuotsus Derin (punkt 3). Vt selle kohta: O’Leary, S., „Employment and residence for Turkish workers and their families: Analogies with the case-law of the Court of justice on Art. 48 EC”, Festchrift für G.F. Mancini, 1998, lk 738.
( 22 ) Punkt 71.
( 23 ) 17. aprilli 1997. aasta otsus kohtuasjas C-351/95: Kadiman (EKL 1997, lk I-2133).
( 24 ) Punkt 34.
( 25 ) Idem, punkt 35.
( 26 ) Idem, punkt 36.
( 27 ) Vt eespool viidatud kohtuotsus Akman (punkt 34).
( 28 ) Vt eespool viidatud kohtuotsused Akman (punkt 38) ja Torun (punkt 23).
( 29 ) Otsuse nr 1/80 esimeses lõigus on nimelt kehtestatud tingimused vastuvõtva riigi seaduslikul tööturul „tegutseva” Türgi päritolu töötaja perekonnaliikmete pääsuks selle riigi tööturule.
( 30 ) Otsuse nr 1/80 artikli 7 teise lõigu sellise tõlgenduse põhjal, mis sisaldub eespool viidatud kohtuotsuse Akman punktis 30, jõudiski Euroopa Kohus – selle otsuse punktis 44 – järeldusele, et teist lõiku ei saa tõlgendada nii, et see seab lapse õigusele võtta vastu kõik tööpakkumised tingimuse, et tema vanem elaks veel selles liikmesriigis ajal, mil laps kavatseb seal pärast kutsehariduse omandamist tööle asuda. See Euroopa Kohtu seisukoht on kitsam võrreldes eespool viidatud kohtuotsuse Akman punktis 30 sisalduva seisukohaga, mida ma oma ettepaneku käesolevas punktis kordasin, ning seda just sellepärast, et kõnealuses kohtuasjas kujutas see endast kõnealuse lõigu tõlgenduse kohaldamist, mis oli vajalik kohtule esitatud eelotsuse küsimusele vastamiseks.
( 31 ) Vt eelkõige 16. detsembri 1992. aasta otsus kohtuasjas C-237/91: Kus (EKL 1992, lk I-6781, punkt 25), eespool viidatud kohtuotsus Kadiman (punkt 31) ja 18. detsembri 2008. aasta otsus kohtuasjas C-337/07: Altun (EKL 2008, lk I-10323, punkt 48).
( 32 ) 16. märtsi 2000. aasta otsus kohtuasjas C-329/97: Ergat (EKL 2000, lk I-1487, punkt 42).
( 33 ) Eespool viidatud kohtuotsused Ergat (punkt 49) ja Derin (punkt 67).
( 34 ) Komisjon väitis selle kohta oma kirjalikes märkustes, et Ü. Bekleyen ei ole kaotanud oma õiguslikku staatust, mille ta sai otsuse nr 1/80 artikli 7 esimese lõigu teise taande alusel, st et tal oli alates tema tagasipöördumisest endiselt vaba pääs kõigile palgalistele töökohtadele vastuvõtvas liikmesriigis ja selles riigis elamise õigus. Komisjon leiab, et kuna Ü. Bekleyen oli alaealine, ei olnud ta vastuvõtvast liikmesriigist lahkunud mitte oma tahtel, vaid allus oma vanemate otsusele, ning seetõttu ei saa eeldada, et ta lahkus sellest riigist „ilma õiguspärase põhjuseta”. Sellegipoolest olen seisukohal, et ei tohi unustada, et eelotsuse küsimus puudutab üksnes otsuse nr 1/80 artikli 7 teise lõigu tõlgendamist, ning küsimust õiguste kohta, mille Ü. Bekleyen võib saada otsuse nr 1/80 artikli 7 esimese lõigu teise taande alusel, ei tõstatatud ei siseriiklikus haldusmenetluses ega siseriiklikes kohtutes ning kaebuse esitaja isegi ei maininud seda oma märkustes. Seega ei analüüsi ma küsimust, kas Ü. Bekleyen kaotas Saksamaa Liitvabariigi territooriumilt lahkumise tõttu oma õigusliku staatuse, mille ta võis olla saanud, nagu väidab komisjon, otsuse nr 1/80 artikli 7 esimese lõigu alusel.
( 35 ) Euroopa Kohus kinnitas seda iseseisvust, mis iseloomustab ülikooliõpingute lõpetamise hetke, eespool viidatud kohtuotsuse Akman punktis 45, mille kohaselt „[…] liikmesriigis vähemalt kolm aastat seaduslikult töötanud Türgi päritolu sisserändaja last, elab selle liikmesriigi territooriumil seaduslikult, on seal lõpetanud õpingud ja saab seejärel võimaluse selles riigis töötada, ei saa siis enam pidada sõltuvaks ühe vanema kohalolust, sest tööturule pääsedes ei ole asjaomane isik enam nende ülalpidamisel, vaid on võimeline end ise ülal pidama”.
( 36 ) Selle võrdluse tegemiseks võtsin kahel põhjusel arvesse ainult üht osa eespool viidatud kohtuasjas Derin esitatud argumentidest. Esiteks, selles kohtuasjas võrdles Euroopa Kohus Türgi päritolu töötaja lapse õigusi, mis tulenevad otsuse nr 1/80 artikli 7 esimesest lõigust, mitte sama artikli teisest lõigust tulenevaid õigusi. Teiseks, kuigi Euroopa Kohus märkis selle kohtuotsuse punktis 68, et „Türgi päritolu võõrtöötaja lapse olukorda ei saa tegelikult võrrelda liikmesriigi kodaniku järglase olukorraga, kuna nende õiguslikus olukorras on märkimisväärseid erinevusi”, kinnitati seda siiski seoses Türgi kodanike perekonnaliikmetele otsuse nr 1/80 artikli 7 esimese lõiguga antud riigis elamise õigust lõpetavate põhjuste loetelu ammendavuse hindamisega. Sellest tulenevalt leian, et kõiki argumente, mis põhjendasid kohtuotsust Derin, ei saa üle kanda käesoleva kohtuasja esemeks olevale olukorrale.
( 37 ) ELT L 158, lk 77, ELT eriväljaanne 05/05, lk 46; parandused: ELT L 229, lk 35.
( 38 ) Kõnealuses võrdluses võtan arvesse direktiivi 2004/38 sätteid, mitte nõukogu 15. oktoobri 1968. aasta määruse (EMÜ) nr 1612/68 (töötajate liikumisvabaduse kohta ühenduse piires (EÜT L 257, lk 2; ELT eriväljaanne 05/01, lk 15), muudetud nõukogu 27. juuli 1992. aasta määrusega (EMÜ) nr 2434/92 (EÜT L 245, lk 1)) artiklit 11. Määruse nr 1612/68 artikkel 11 tunnistati kehtetuks ja asendati direktiiviga 2004/38, mille liikmesriigid pidid selle direktiivi artikli 40 kohaselt üle võtma 30. aprilliks 2006. Kuigi kaebuse esitaja esitas oma elamisloa taotluse ajal, mil määruse nr 1612/68 artikkel 11 oli veel kohaldatav, st 19. detsembril 2005, tuleb siiski märkida, et sel ajal oli uus direktiiv juba jõustunud. Sellegipoolest oli 21. septembril 2006, mil Land Berlin jättis selle taotluse rahuldamata, määruse nr 1612/68 artikkel 11 juba kehtetuks tunnistatud ning kohaldatav oli ainuüksi direktiiv 2004/38, nagu ka kogu kohtumenetluse vältel. Seega pean tarvilikuks viia see võrdlus läbi direktiivi 2004/38 põhjal.
( 39 ) 23. märtsi 2004. aasta otsus kohtuasjas C-138/02: Collins (EKL 2004, lk I-2703, punkt 26 ja seal viidatud kohtupraktika).
( 40 ) Vt selle kohta 12. mai 1998. aasta otsus kohtuasjas C-85/96: Martínez Sala (EKL 1998, lk I-2691, punkt 32), mille kohaselt tuleb EÜ artikli 39 raames „isikut, kes otsib tegelikult tööd, samuti käsitada töötajana”.
( 41 ) Vt selle kohta eelkõige eespool viidatud kohtuotsused Tetik (punkt 29) ja Derin (punkt 66).