Käesolev teade avaldatakse vastavalt komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2019/33 (1) artikli 17 lõikele 5.

STANDARDMUUDATUSE HEAKSKIITMISE TEADE

„Pacherenc du Vic-Bilh“

PDO-FR-A0593-AM04

Teate kuupäev: 18.10.2024

HEAKSKIIDETUD MUUDATUSE KIRJELDUS JA PÕHJUSED

1.   Geograafiline piirkond

Tootespetsifikaadi I peatüki IV punkti „Piirkonnad, kus eri toiminguid tehakse“ punkti 1 „Geograafiline piirkond“ on muudetud, lisades viite ametlikule geograafilisele koodile, milles on riiklikul tasandil tunnustatud ja kindlaks määratud kommuunide loetelu departemangude kaupa.

Koonddokumenti täiendatakse selle viitega punktis „Geograafiline piirkond“.

I peatüki IV punkti „Piirkonnad, kus eri toiminguid tehakse“ punkti 2 on muudetud, lisades viite asutusele, kes on kasvatusala heaks kiitnud.

Selline ümbersõnastamine ei mõjuta koonddokumenti.

2.   Istutustihedusega seotud parandus

Istutustihedusega seotud sõnastusvea parandamine. Koonddokumendi tekst vastab nüüd tootespetsifikaadile.

See muudatus mõjutab koonddokumendis esitatud teavet.

KOONDDOKUMENT

1.   Nimetus(ed)

Pacherenc du Vic-Bilh

2.   Geograafilise tähise tüüp

KPN – kaitstud päritolunimetus

3.   Viinamarjasaaduste kategooriad

1.

Vein

3.1.   Kombineeritud nomenklatuuri kood

—	22 – JOOGID, ALKOHOL JA ÄÄDIKAS 2204 – Viinamarjaveinid värsketest viinamarjadest, k.a kangendatud veinid; viinamarjavirre, v.a rubriiki 2009 kuuluv

4.   Veini(de) kirjeldus

1.   Kuivad valged veinid

LÜHIKIRJELDUS

Need kuivad veinid on aromaatsed ning neil on tavaliselt valgete ja eksootiliste puuviljade või lillede aroom. Tasakaalu iseloomustab happesus, mida hästi katab rasvasus. Fermenteeritavate suhkrute sisaldus võib olla kuni 4 g/l. Minimaalne naturaalne alkoholisisaldus on 11,5 mahuprotsenti. Pärast rikastamist ei tohi üldalkoholisisaldus ületada 14 %.

Üldised analüütilised omadused

—	Maksimaalne üldalkoholisisaldus (mahuprotsentides): 14

—	Minimaalne tegelik alkoholisisaldus (mahuprotsentides) —

—	Minimaalne üldhappesus: milliekvivalentides liitri kohta

—	Maksimaalne lenduvate hapete sisaldus (milliekvivalentides liitri kohta): —

—	Maksimaalne vääveldioksiidi üldsisaldus (milligrammides liitri kohta): —

2.   Valged veinid fermenteeritavate suhkrutega

LÜHIKIRJELDUS

Järjestikused saagikoristused sügisel (üleküpsus, kuivatamine) võimaldavad saada magusaid valgeid veine, mida iseloomustab happesuse ja suure rasvasisalduse läbi saavutatud tasakaal. Üldiselt domineerivad puuviljased aroomid, mis võivad laagerdumisel muutuda enam suhkrustatud puuvilja ja mee nootideks. Fermenteeritavate suhkrute sisaldus on vähemalt 45 g/l. Minimaalne naturaalne alkoholisisaldus on 14,5 mahuprotsenti.

Üldised analüütilised omadused

—	Maksimaalne üldalkoholisisaldus (mahuprotsentides): 18,5

—	Minimaalne tegelik alkoholisisaldus (mahuprotsentides): 11,5

—	Minimaalne üldhappesus: milliekvivalentides liitri kohta

—	Maksimaalne lenduvate hapete sisaldus (milliekvivalentides liitri kohta): —

—	Maksimaalne vääveldioksiidi üldsisaldus (milligrammides liitri kohta): —

5.   Veinivalmistustavad

5.1.   Veinivalmistuse eritavad

1.	Rikastamine Konkreetne veinivalmistustava Rikastamine on lubatud vastavalt tootespetsifikaadis sätestatud eeskirjadele.

2.	Temperatuuri reguleerimine viinamarjade töötlemise ajal Konkreetne veinivalmistustava Kuivade veinide tootmisel on viinamarjade töötlemisel kohustuslik kasutada temperatuuri reguleerimise vahendeid.

3.	Keelatud seadmed Konkreetne veinivalmistustava Pidevpresside kasutamine on keelatud.

4.

Istutustihedus Viljelustava Viinapuude minimaalne istutustihedus on 4 000 puud hektari kohta. Viinapuude ridade maksimaalne vahekaugus on 2,50 meetrit. Samas reas olevate viinapuude tüvede vahe peab jääma alla 0,80 meetri. Neid korraldusi ei kohaldata selliste maatükkide suhtes, millele istutatud viinapuud moodustavad terrassi. Maatükk, millele istutatud viinapuud moodustavad terrassi, on maatükk, mis on enne viinapuude istutamist seoses olemasoleva kallakuga kujundatud spetsiaalsel viisil. Niisugune planeering toob kaasa selle, et tavapärane vahekaugus istutusviisis on astmeline ja kahe üksteisele järgneva tasandi vahel ei ole mehhaniseerimine võimalik. Terrassidena istutatud viinapuude puhul ei tohi samas reas olevate tüvede vahe olla alla 0,80 meetri.

5.

Tagasilõikamine Viljelustava Viinapuude lõikamise nõuded Viinapuud lõigatakse lühikeseks (Royat’ nöörpuu meetodil) ühe- või kaheõlalise Guyot’ vormi meetodil, kusjuures pungade arv ühe taime kohta on maksimaalselt järgmine: — 15 lühikeseks lõikamise puhul (Royat’ nöörpuu vorm) ja üheõlalise Guyot’ lõikuse puhul; — 20 kaheõlalise Guyot’ lõikuse puhul. Sama aasta viljavõrsete arv taime kohta pärast õitsemist (taime kasvuetapp 23 Lorentzi skaalal) on kuni: — 12 lühikeseks lõikamise puhul (Royat’ nöörpuu vorm) ja üheõlalise Guyot’ lõikuse puhul; — 12 kaheõlalise Guyot’ lõikuse ja sordi „Gros Manseng B“ puhul; — 16 kaheõlalise Guyot’ lõikuse ja muude sortide puhul.

6.	Niisutamine Viljelustava Niisutamine võib olla lubatud.

7.	Viinamarjade korjamine Viljelustava Veinid on valmistatud viinamarjadest, mis korjatakse käsitsi järjestikuste sorteerimiste käigus, välja arvatud viinamarjad, mis on korjatud üksnes kuivade veinide tootmiseks ettenähtud maatükkidelt.

5.2.   Maksimaalne saagikus

1.	Kuivad valged veinid 66 hektoliitrit hektari kohta

2.	Valged veinid fermenteeritavate jääksuhkrutega 40 hektoliitrit hektari kohta

6.   Määratletud geograafiline piirkond

Viinamarjade korjamine ja töötlemine ning veinide valmistamine ja laagerdamine tagatakse geograafilises piirkonnas, mille ulatus hõlmab kuupäeval, mil pädev riigisisene komitee käesoleva tootespetsifikaadi heaks kiitis, ametliku geograafilise koodi 2023. aasta redaktsiooni alusel järgmiste kommuunide territooriumi:

—	Gers’i departemang: Maumusson-Laguian, Riscle ainult endise Cannet’ kommuuni territooriumi osas, Viella;

—	Hautes-Pyrénées’ departemang: Castelnau-Rivière-Basse, Hagedet, Lascazères, Madiran, Saint-Lanne ja Soublecause;

—

Pyrénées-Atlantiques’i departemang: Arricau-Bordes, Arrosès, Aubous, Aurions-Idernes, Aydie, Bétracq, Burosse-Mendousse, Cadillon, Castetpugon, Castillon (Canton de Lembeye), Conchez-de-Béarn, Corbère-Abères, Crouseilles, Diusse, Escurès, Gayon, Lasserre, Lembeye, Mascaraàs-Haron, Moncaup, Moncla, Monpezat, Mont-Disse, Portet, Saint-Jean-Poudge, Séméacq-Blachon, Tadousse-Ussau ja Vialer.

7.   Veiniviinamarjasort/veiniviinamarjasordid

„Arrufiac B“ (hele) – „Arrufiat“

„Courbu B“ (hele) – „Gros Courbu“

„Gros Manseng B“ (hele)

„Petit Courbu B“ (hele)

„Petit Manseng B“ (hele)

„Sauvignon B“ (hele) – „Sauvignon blanc“

8.   Seos(t)e kirjeldus

Geograafiline piirkond asub Adouri jõest lõunas ja läänes Püreneede lõunapoolsel jalamil. See laieneb mäenõlvade sektorile. See hõlmab 37 kommuuni, mis paiknevad kolmes departemangus.

Kogu piirkonnas on ülekaalus suhteliselt ühtlane mahe ja üsna niiske kliima. Suve lõpus ja sügisel puhub sageli fœhn „i tüüpi kuum ja kuiv tuul.

Madirannais“ mäeharjad koosnevad peamiselt melassist, mille moodustavad eelkõige mergel ja mõned lubjakivilademed. Nende melassimaardlate peal on kruusane savi, millele järgneb kividega lammikiht, mis on tänapäeval kõige peal. Need formatsioonid on kogu kvaternaari jooksul erodeerunud, mille tulemusena on moodustunud viis mäeharja, mida eraldavad asümmeetrilised orud: tugeva kaldega läänesuunalised nõlvakud, milles on paljastunud lubjakiviladestustega melass. Kerged idasuunalised nõlvad on kaetud tuulemudaga, mis on segunenud alussetetega. Sellega seotud mullad on kahte peamist liiki: savi-lubjakivimullad ja pestud mullad.

Madirani prioraadi arhiivid näitavad, et 13. sajandi alguses olid viinapuud selles geograafilises piirkonnas laialt levinud. Selle aja arhiivides räägitakse üksteisele järgnevatest viinamarjakoristustest. Need võimaldavad toota magusaid ja kuivi veine samal maatükil.

16. sajandi keskel hakati valgeid magusaid ja kuivi veine eksportima Hollandisse. Eelkõige müüakse neid nimetuse „Vins du Vic-Bilh“ all.

19. sajandi lõpus hakati Vic-Bilhi kuivade või magusate valgete veinide kirjeldamiseks kasutama nimetust „Pacherenc“, mis viitab viinamarjade kuivatamisele kui kasvatusmeetodile.

Kõigepealt väljaspool riigipiire sündinud Vic-Bilhi valgete veinide tuntus areneb nüüd edasi piirkonnas. Registreeritud päritolunimetust „Pacherenc du Vic-Bilh“ tunnustati 1948. aastal.

Pindala, mille puhul nimetust taotleti, oli esimestel aastatel väga väike. See hakkas kiiresti kasvama alles 1980. aastatel, ulatudes alates 2009. aastast ligikaudu 300 hektarini. Viinamarjasordid põhinevad ikka Adouri vesikonnale iseloomulikel sortidel („Petit Manseng B“ ja „Gros Manseng B“, „Courbu B“ ja „Petit Courbu B“, „Arrufiac B“) või piirkondlikel sortidel („Sauvignon B“).

Seda tootmist soodustav füüsiline keskkond seletab selle asukohta. Mäenõlvadel on kuivendavad mullad ja kallakud, mis tagavad korraga nii üleliigse vihmavee äravoolu, kõrge temperatuuri ja rohke päikesevalguse, kui need on õige asetusega.

Sügisene pehme ja suhteliselt kuiv kliima, eelkõige tänu lõunatuulele, võimaldab viinamarju kuivatada ja neil üle küpseda heades sanitaarsetes tingimustes.

Lihtsa ühendustee olemasolu (Adouri org) on samuti selle arengut hõlbustanud.

Kasvatusalaga on piiritletud maatükid, mis teevad võimalikuks viinamarjade korraliku küpsemise ja vajaduse korral kuivatamise heades sanitaarsetes tingimustes. Sellel künklikul maastikul, mis on osaliselt metsastatud ning mille maatükkide asetus ja mullad on väga mitmekesised, on viinamarjad paratamatult istutatud ebaühtlaselt, moodustades mosaiikmaastiku.

Kasvatatavate viinamarjasortide valik, mis on orienteeritud hilistele ja alkohoolsematele sortidele, on kookõlas korraga nii toodetega, mida soovitakse saavutada, kui ka kohaliku kliimaga. Need paksu koorega sordid ei ole hallmädaniku suhtes eriti tundlikud ning on vastupidavad suhteliselt märjale kliimale, tehes võimalikuks üleküpsemise ja kuivatamise.

Viinamarjade korjamise meetod, mis seisneb üksteisele järgnevates sorteerimistes, võimaldab optimeerida saagikoristuse kvaliteeti järk-järgult olenevalt viinamarjade üleküpsemisest ja kuivatamisest, et saada nii valgeid kuivi ja elavaid veine kui ka valgeid magusaid veine, milles on palju fermenteeritavaid suhkruid ja aroome.

Tootjad valmistavad valgeid kuivi veine, korjates viinamarju küpsena. Need veinid on aromaatsed ning neil on tavaliselt valgete ja eksootiliste puuviljade või lillede aroom. Tasakaalu iseloomustab happesus, mida hästi katab rasvasus.

Sügisel marjad küpsevad ja üleküpsus tekib kuivatamisel. Viinamarjades kontsentreeruvad suhkrud, aroomid ja happesus. Viinamarjakoristused üksteisele järgnevate sorteerimistega võimaldavad valmistada valgeid magusaid veine. Nendes on tasakaal, mida iseloomustab ka happesus ja palju rasva. Üldiselt domineerivad puuviljased aroomid, mis võivad laagerdumisel muutuda enam suhkrustatud puuvilja ja mee nootideks. Nende väga rikkalike veinide komplekssus ja tasakaal on saavutatud tänu nende laagerdumisajale ja kohustusele segada mitut sorti.

Aroomide komplekssus areneb ja seda soodustab minimaalne laagerdumisperiood kuni saagikoristusele järgneva aasta 15. märtsini, mis on kindlaks määratud tootespetsifikaadis, järgides tootjate oskusteavet.

9.   Muud olulised tingimused (pakendamine, märgistamine, muud nõuded)

Märgistus: märge „sec“ (kuiv)

Õigusraamistik:

riiklikud õigusaktid

Lisatingimuse liik:

märgistamisega seotud lisasätted

Tingimuse kirjeldus

Nimetusele peab kindlasti järgnema märge „sec“ (kuiv) veinide puhul, mis vastavad osas „Kirjeldus“ selle märke puhul sätestatud tingimustele. Märge „sec“ (kuiv) kantakse vahetult päritolunimetuse järele.

Märgistus: väiksem geograafiline üksus ja suurem geograafiline üksus

Õigusraamistik:

riiklikud õigusaktid

Lisatingimuse liik:

märgistamisega seotud lisasätted

Tingimuse kirjeldus

KPNga veinide märgistusel võib täpsustada väiksema geograafilise üksuse nimetuse, kui:

—	kõnealune üksus on kantud katastrisse;

—	kõnealune piirkond on märgitud saagideklaratsioonile.

Päritolunimetusega veinide märgistusel võib täpsustada suurema geograafilise üksuse nimetuse „Sud-Ouest“ (edelapiirkond).

Vahetus läheduses asuv piirkond

Õigusraamistik:

riiklikud õigusaktid

Lisatingimuse liik:

määratletud geograafilises piirkonnas tootmisega seonduv erand

Tingimuse kirjeldus

Vahetus läheduses asuv piirkond, mille suhtes kohaldatakse erandit viinamarjade pressimise, veini valmistamise ja laagerdamise osas, hõlmab Gers’i departemangu järgmiste kommuunide territooriume: Labarthète, Riscle ja Saint-Mont.

Link tootespetsifikaadile

http://info.agriculture.gouv.fr/gedei/site/bo-agri/document_administratif-9fd89b3f-9b5a-4800-b8f7-6467f9bb5348

---

(1)   ELT L 9, 11.1.2019, lk 2.