Choose the experimental features you want to try

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 52025PC0057

Ettepanek: NÕUKOGU OTSUS seisukoha kohta, mis võetakse Euroopa Liidu nimel Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Euroopa Majanduskomisjoni (UNECE) rahvusvahelisel autoveol töötava sõiduki meeskonna töö alase Euroopa kokkuleppe (AETR) eksperdirühmas ja maanteetranspordi töörühmas seoses ettepanekuga viia AETR kooskõlla määruse (EÜ) nr 561/2006 viimaste peamiste muudatustega

COM/2025/57 final

Brüssel,28.2.2025

COM(2025) 57 final

2025/0033(NLE)

Ettepanek:

NÕUKOGU OTSUS

seisukoha kohta, mis võetakse Euroopa Liidu nimel Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Euroopa Majanduskomisjoni (UNECE) rahvusvahelisel autoveol töötava sõiduki meeskonna töö alase Euroopa kokkuleppe (AETR) eksperdirühmas ja maanteetranspordi töörühmas seoses ettepanekuga viia AETR kooskõlla määruse (EÜ) nr 561/2006 viimaste peamiste muudatustega


SELETUSKIRI

1.Kavandatav reguleerimisese

Käesolevas ettepanekus käsitletakse otsust, millega määratakse kindlaks seisukoht, mis võetakse liidu nimel Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Euroopa Majanduskomisjoni (UNECE) rahvusvahelisel autoveol töötava sõiduki meeskonna töö alase Euroopa kokkuleppe (AETR) eksperdirühmas ja UNECE maanteetranspordi töörühmas (SC.1) seoses selliste muudatuste kavandatud vastuvõtmisega, millega viiakse AETR kooskõlla liidu õigusaktidega pärast määruse (EÜ) nr 561/2006 1 muudatuste vastuvõtmist määrustega (EL) 2020/1054 2 ja (EL) 2024/1258 3 ning komisjoni delegeeritud määrusega (EL) 2022/1012, millega täiendatakse määruse (EÜ) nr 561/2006 artikli 8a lõiget 2, mis on üks määrusega (EL) 2020/1054 kehtestatud sätteid.

2.Ettepaneku taust

2.1.Rahvusvahelisel autoveol töötava sõiduki meeskonna töö alane Euroopa kokkulepe (AETR)

AETRi eesmärk on ühtlustada AETRi osaliste õigusraamistikku kutseliste sõidukijuhtide sõidu- ja puhkeaegade ning sõidukites kasutatava salvestusseadme (sõidumeerik) konstrueerimise ja paigaldamisega seotud vastavate tehniliste nõuete vallas. AETR jõustus 5. jaanuaril 1976. Seda on hiljem muudetud. Viimased sõidu- ja puhkeaja või sõidumeerikutega seotud muudatused võeti vastu 20. septembril 2010.

Kõik liikmesriigid on AETRi osalised 4 .

2.2.AETRi eksperdirühm ja maanteetranspordi töörühm

AETRi eksperdirühm on UNECE sisetranspordi komitee loodud tehniline rühm, mille eesmärk on koostada AETRi muudatusettepanekud. Vastavalt AETRi eksperdirühma asutamise otsusele võib rühmas osaleda ka Euroopa Liit 5 . Seepärast esindab liitu selles eksperdirühmas komisjon.

Maanteetranspordi töörühm (SC.1) on sisetranspordi komitee loodud töörühm, mille eesmärk on edendada rahvusvahelise maanteetranspordi arendamist ja hõlbustamist. See hõlmab maanteetranspordiga seotud eeskirjade ja nõuete ühtlustamist ja lihtsustamist. Maanteetranspordi töörühmas osalevad liikmetena ainult AETRi osalised. Euroopa Liitu kutsutakse töörühma vaatlejana ning seega esindab teda komisjon või Euroopa Liidu delegatsioon ÜROs ja muudes rahvusvahelistes organisatsioonides Genfis.

AETRi muutmise ettepanekuid esitatakse, vaadatakse läbi ja kinnitatakse tavaliselt kõigepealt eksperdirühmas ning seejärel esitatakse need kinnitamiseks UNECE maanteetranspordi töörühmale (SC.1). Kui mõlemas rühmas jõutakse AETRi teatavates muudatustes üksmeelele, esitab AETRi osaline muudatuse AETRi artikli 21 kohaselt ametlikult ÜRO peasekretärile. Kui ÜRO peasekretär on AETRi muutmise ettepanekust kokkuleppeosalistele teada andnud, on neil kuus kuud aega muudatuse suhtes vastuväiteid esitada. Muudatus loetakse vastuvõetuks, kui ükski kokkuleppeosaline ei esita muudatusele nimetatud tähtaja jooksul vastuväiteid.

UNECEs loodud organid (AETRi eksperdirühm ja maanteetranspordi töörühm) on foorum, kus saab AETRi muudatusi esitada, läbi vaadata ja kinnitada, et valmistada ette muudatuse AETRi kohane ametlik esitamine ja vältida vastuväiteid pärast seda, kui muudatus on ÜRO peasekretärile ametlikult esitatud. Seepärast on asjakohane määrata kindlaks liidu seisukoht seoses eksperdirühmas ja UNECE maanteetranspordi töörühmas tehtavate otsustega.

2.3.Kavandatav akt, mida AETRi eksperdirühm ja maanteetranspordi töörühm arutavad

AETRi eksperdirühm kaalub 2025. aasta juunis kavandatud 38. istungjärgul või järgnevatel istungjärkudel käesolevale ettepanekule lisatud liidu ettepaneku põhjal ettepanekuid AETRi muutmiseks kooskõlas määruse (EÜ) nr 561/2006 viimaste muudatustega. Need hõlmavad uusi sätteid, mis käsitlevad kokkuleppe kohaldamisala, tingimusi, mille alusel on võimalik võtta järjestikuseid lühendatud iganädalasi puhkeperioode, keeldu veeta regulaarset iganädalast puhkeaega sõiduki kabiinis, eeskirju, mille kohaselt peab juht naasma tööandja tegevuskohta või juhi elukohta, tingimusi, mille alusel on võimalik puhata parvlaeval või rongis, muid võimalikke erandeid reisijate juhuveoga tegelevatele sõidukijuhtidele ning ohutute ja turvaliste parkimisalade põhimõtet ja kirjeldusi (edaspidi „kavandatav akt“).

Kavandatava akti eesmärk on parandada sõidukijuhtide töötingimusi ja tagada ettevõtjate vahel aus konkurents, suurendades sellega liiklusohutust. Eksperdirühma ülesanne on vaadata ettepanek läbi, et muudatusettepanekud heaks kiita ja soovitada need maanteetranspordi töörühmal kinnitada. Maanteetranspordi töörühm võiks vajaduse korral anda eksperdirühmale ka suuniseid ja juhiseid. Kui maanteetranspordi töörühm on muudatusettepanekud mitteametlikult kinnitanud, peab kokkuleppeosaline esitama need muudatused ÜRO peasekretärile.

Kui kavandatav õigusakt vastu võetakse, muutub see kokkuleppeosalistele siduvaks kooskõlas kokkuleppe artikli 21 lõikega 6, kus on sätestatud, et „[i]ga vastuvõetuks loetud muudatus jõustub kolme kuu möödumisel päevast, mil see loeti vastuvõetuks.“

3.Liidu nimel võetav seisukoht

Viimati muudeti AETRi oluliselt 2010. aastal ja seda on vaja üldisemalt ajakohastada. Pärast seda muudatust on liit oma õiguslikus ulatuses vastu võtnud järgmised õigusaktid, mis käsitlevad teatavate rahvusvahelist autovedu käsitlevate sotsiaalõigusnormide ühtlustamist liikmesriikides: määrused (EL) 165/2014, 6 (EL) 2020/1054 ja (EL) 2024/1258.

Muudatused, mis on vajalikud määruse (EL) nr 165/2014 põhisätete, eelkõige aruka sõidumeeriku kasutuselevõttu käsitlevate sätete ülevõtmiseks, on liidu poolt eespool nimetatud foorumitel juba esitatud, 7 ilma et käesolevaks ajaks oleks olnud võimalik ühehäälset kokkulepet saavutada.

4. oktoobril 2024 kinnitas Euroopa Kohus liidetud kohtuasjades C-541/20–C-555/20 8 määruse (EL) 2020/1054 sätted.

Sellest tulenevalt peab liit määruse (EÜ) nr 561/2006 artikli 2 lõike 3 järgimiseks tegema ettepaneku AETRi sätete ajakohastamiseks vastavalt kõige uuematele liidus selles valdkonnas vastu võetud standarditele.

Kavandatav seisukoht on kooskõlas liidu ainuvälispädevusega autovedusid käsitlevate sotsiaalõigusnormide valdkonnas, eelkõige määruse (EÜ) nr 561/2006 artikliga 23.

Oma 31. märtsi 1971. aasta otsuses kohtuasjas 22/70 AETRi kohta 9 tõdes Euroopa Liidu Kohus, et autoveol töötava sõiduki meeskonna töö kuulub liidu ainuvälispädevusse. Seda pädevust on seejärel rakendatud mitmes liidu kaasseadusandja vastuvõetud õigusaktis, sealhulgas määrustes (EÜ) nr 561/2006 ja (EL) nr 165/2014. Kuna AETRi reguleerimisese kuulub määruse (EL) nr 165/2014 kohaldamisalasse, on vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 3 lõikele 2 õigus pidada läbirääkimisi AETRi ja selle muudatuste üle ning neid sõlmida üksnes liidul.

4.Õiguslik alus

4.1.Menetlusõiguslik alus

4.1.1.Põhimõtted

Euroopa Liidu toimimise lepingu (edaspidi „ELi toimimise leping“) artikli 218 lõikega 9 on ette nähtud võtta vastu otsused, millega „kehtestatakse lepingus sätestatud organis liidu nimel võetavad seisukohad, kui asjaomasel organil tuleb vastu võtta õigusliku toimega akte, välja arvatud õigusaktid, millega täiendatakse või muudetakse lepingu institutsioonilist raamistikku.“

ELi toimimise lepingu artikli 218 lõiget 9 kohaldatakse olenemata sellest, kas liit on asjaomase organi liige või asjaomase lepingu osaline 10 .

Kui asjaomane valdkond kuulub liidu pädevusse, siis ei takista asjaolu, et Euroopa Liit ei ole rahvusvahelise kokkuleppe osaline, tal teostamast oma pädevust nii, et ta kehtestab oma institutsioonidega selle kokkuleppega loodud organis liidu nimel võetava seisukoha eelkõige asjaomase kokkuleppe osaliseks olevate liikmesriikide vahendusel, kes tegutsevad ühiselt liidu huvides 11 .

Mõiste „õigusliku toimega aktid“ hõlmab akte, millel on õiguslik toime asjaomase organi suhtes kehtiva rahvusvahelise õiguse normide alusel. Siia hulka kuuluvad ka sellised õiguslikud vahendid, mis ei ole rahvusvahelise õiguse kohaselt siduvad, aga mis „võivad mõjutada otsustavalt liidu seadusandja vastu võetud õigusaktide sisu“ 12 .

4.1.2.Kohaldamine käesoleval juhul

AETRi eksperdirühm ja maanteetranspordi töörühm (SC.1) on UNECE sisetranspordi komitee loodud organid.

Kavandatavad muudatused on õigusliku toimega aktid. Vastavalt AETRi artikli 21 lõikele 6 muutuvad kavandatavad muudatused rahvusvahelise õiguse raames siduvaks.

Kavandatav akt ei täienda ega muuda lepingu institutsioonilist raamistikku.

Seega on esildatud otsuse menetlusõiguslik alus ELi toimimise lepingu artikli 218 lõige 9.

4.2.Materiaalõiguslik alus

4.2.1.Põhimõtted

ELi toimimise lepingu artikli 218 lõike 9 kohase otsuse materiaalõiguslik alus sõltub eelkõige selle kavandatava akti eesmärgist ja sisust, mida liidu nimel võetav seisukoht puudutab. Kui kavandatava aktiga taotletakse kahte eesmärki või reguleeritakse kahte valdkonda ning üht neist võib pidada peamiseks või ülekaalukaks, samas kui teine on kõrvalise tähtsusega, peab ELi toimimise lepingu artikli 218 lõike 9 kohasel otsusel olema üksainus materiaalõiguslik alus, st peamise või ülekaaluka eesmärgi või valdkonna tõttu nõutav õiguslik alus.

4.2.2.Kohaldamine käesoleval juhul

Kavandatava akti peamine eesmärk ja sisu on seotud transpordipoliitikaga.

Seepärast on esildatud otsuse materiaalõiguslik alus ELi toimimise lepingu artikkel 91.

4.3.Järeldus

Esildatud otsuse õiguslik alus peaks olema ELi toimimise lepingu artikkel 91 koostoimes ELi toimimise lepingu artikli 218 lõikega 9.

2025/0033 (NLE)

Ettepanek:

NÕUKOGU OTSUS

seisukoha kohta, mis võetakse Euroopa Liidu nimel Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Euroopa Majanduskomisjoni (UNECE) rahvusvahelisel autoveol töötava sõiduki meeskonna töö alase Euroopa kokkuleppe (AETR) eksperdirühmas ja maanteetranspordi töörühmas seoses ettepanekuga viia AETR kooskõlla määruse (EÜ) nr 561/2006 viimaste peamiste muudatustega

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 91 koostoimes artikli 218 lõikega 9,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)Rahvusvahelisel autoveol töötava sõiduki meeskonna töö alane Euroopa kokkulepe (AETR) 13 jõustus 5. jaanuaril 1976. Liidul on AETRiga hõlmatud sisulistes küsimustes ainupädevus 14 .

(2)Vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 561/2006 15 artikli 2 lõike 3 teisele lõigule tuleks AETRi sätted viia vastavusse kõnealuse määruse sätetega. Määrust (EÜ) nr 561/2006 muudeti Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrustega (EL) 2020/1054 16 ja (EL) 2024/1258 17 . Lisaks täiendatakse komisjoni delegeeritud määrusega (EL) 2022/1012 määruse (EÜ) nr 561/2006 artikli 8a lõiget 2, mis on üks määrusega (EL) 2020/1054 kehtestatud sätteid. Seepärast peaks liit tegema ettepaneku muuta AETRi, et kajastada määrustega (EL) 2020/1054 ja (EL) 2024/1258 tehtud muudatusi ning delegeeritud määrusega (EL) 2022/1012 tehtud täiendusi. Need hõlmavad uusi sätteid, mis käsitlevad kokkuleppe kohaldamisala, tingimusi, mille alusel on võimalik võtta järjestikuseid lühendatud iganädalasi puhkeperioode, keeldu veeta regulaarset iganädalast puhkeaega sõiduki kabiinis, eeskirju, mille kohaselt peab juht naasma tööandja tegevuskohta või juhi elukohta, tingimusi, mille alusel on võimalik puhata parvlaeval või rongis, muid võimalikke erandeid reisijate juhuveoga tegelevatele sõidukijuhtidele ning ohutute ja turvaliste parkimisalade põhimõtet ja kirjeldusi (edaspidi „kavandatav akt“).

(3)AETRi artikli 21 kohaselt võib iga kokkuleppeosaline esitada Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) peasekretärile AETRi muudatusettepanekud. Enne ettepanekute esitamist ÜRO peasekretärile esitatakse, vaadatakse läbi ja kinnitatakse need tavaliselt kõigepealt ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni (UNECE) maanteetranspordi töörühmas (SC.1). UNECE on AETRi raames loonud AETRi eksperdirühma. Eksperdirühm on volitatud välja töötama ja esitama UNECE maanteetranspordi töörühmale ettepanekuid AETRi muutmise kohta. Liit teeb selle otsuse alusel ettepaneku, et AETRi eksperdirühm arutaks oma kavandatud 38. istungjärgul 2025. aasta juunis ja järgnevatel istungjärkudel ning UNECE maanteetranspordi töörühma kavandatud 120. istungjärgul 2025. aasta oktoobris ja sellele järgnevatel istungjärkudel AETRi muudatusi, mis on seotud rahvusvahelisel autoveol töötavate sõidukijuhtide töötingimuste parandamisega, mis tulenevad määrustega (EL) 2020/1054 ja (EL) 2024/1258 ning delegeeritud määrusega (EL) 2022/1012 määrusesse (EÜ) nr 561/2006 tehtud hiljutistest muudatustest.

(4)On asjakohane määrata kindlaks seisukoht, mis võetakse liidu nimel AETRi eksperdirühmas ja maanteetranspordi töörühmas, kuna muudatusettepanekud, mille nad peavad välja töötama ja kinnitama, oleksid vastavalt AETRi artikli 21 lõikele 6 rahvusvahelise õiguse alusel siduvad.

(5)Liikmesriigid ei tohiks esitada vastuväiteid teatele, mille ÜRO peasekretär esitab AETRi artikli 21 lõike 1 alusel käesoleva otsuse lisas esitatud muudatusettepanekute kohta. Kui ÜRO peasekretäri esitatud teade ei piirdu käesoleva otsuse lisas esitatud muudatusettepanekutega, ei tohiks liikmesriigid esitada vastuväiteid nende muudatusettepanekute suhtes, mis on esitatud käesoleva otsuse lisas.

(6)Liidu seisukohta väljendab AETRi eksperdirühmas komisjon ning maanteetranspordi töörühmas teevad seda liidu huvides ühiselt tegutsevad liikmesriigid,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Seisukoht, mis võetakse Euroopa Liidu nimel Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Euroopa Majanduskomisjoni (UNECE) rahvusvahelisel autoveol töötava sõiduki meeskonna töö alase Euroopa kokkuleppe (AETR) eksperdirühma ja UNECE maanteetranspordi töörühma (SC.1) järgnevatel istungjärkudel seoses ettepanekuga viia AETR kooskõlla määruse (EÜ) nr 561/2006 hiljutiste muudatustega, mis tehti määrustega (EL) 2020/1054 ja (EL) 2024/1258 ning delegeeritud määrusega (EL) 2022/1012, on esitatud käesoleva otsuse lisas.

Esimeses lõigus osutatud seisukoha vormilistes ja väiksemates muudatustes võidakse kokku leppida ilma nõukogu täiendava otsuseta.

Artikkel 2

Artiklis 1 osutatud seisukoha esitavad AETRi eksperdirühmas komisjon ja UNECE maanteetranspordi töörühmas liidu huvides ühiselt tegutsevad liikmesriigid.

Artikkel 3

Kui UNECE maanteetranspordi töörühm on käesoleva otsuse lisas esitatud muudatusettepaneku kinnitanud, esitavad liidu huvides ühiselt tegutsevad liikmesriigid selle ÜRO peasekretärile vastavalt AETRi artikli 21 lõikele 1.

Liikmesriigid ei esita vastuväiteid teatele, mille ÜRO peasekretär esitab AETRi artikli 21 lõike 1 alusel käesoleva otsuse lisas esitatud muudatusettepanekute kohta.

Artikkel 4

Käesolev otsus on adresseeritud komisjonile ja liikmesriikidele.

Brüssel,

   Nõukogu nimel

   eesistuja

(1)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. märtsi 2006. aasta määrus (EÜ) nr 561/2006, mis käsitleb teatavate autovedusid käsitlevate sotsiaalõigusnormide ühtlustamist ja millega muudetakse nõukogu määrusi (EMÜ) nr 3821/85 ja (EÜ) nr 2135/98 ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 3820/85 (ELT L 102, 11.4.2006, lk 1, ELI:  http://data.europa.eu/eli/reg/2006/561/oj ).
(2)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. juuli 2020. aasta määrus (EL) 2020/1054, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 561/2006 maksimaalse ööpäevase ja iganädalase sõiduaja, minimaalsete vaheaegade ning ööpäevaste ja iganädalaste puhkeperioodide miinimumnõuete osas ning määrust (EL) nr 165/2014 sõidumeerikute abil positsioneerimise osas (ELT L 249, 31.7.2020, lk 1, ELI:  http://data.europa.eu/eli/reg/2020/1054/oj ).
(3)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. aprilli 2024. aasta määrus (EL) 2024/1258, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 561/2006 reisijate juhuveo sektoris kohaldatavate minimaalsete vaheaegade ning ööpäevaste ja iganädalaste puhkeperioodide miinimumnõuete osas ning seoses riikide õigusega määrata karistusi määruse (EL) nr 165/2014 rikkumiste eest, mis on pandud toime teises liikmesriigis või kolmandas riigis (ELT L, 2024/1258, 2.5.2024, ELI:  http://data.europa.eu/eli/reg/2024/1258/oj ).
(4)    Austria ratifitseeris selle 11. juunil 1975, Belgia 30. detsembril 1977, Bulgaaria 12. mail 1995, Horvaatia 3. augustil 1992, Küpros 5. septembril 2003, Tšehhi 22. juunil 1993, Taani 30. detsembril 1977, Eesti 3. mail 1993, Soome 16. veebruaril 1999, Prantsusmaa 9. jaanuaril 1978, Saksamaa 9. juulil 1975, Kreeka 11. jaanuaril 1974, Ungari 22. oktoobril 1999, Iirimaa 28. augustil 1979, Itaalia 28. detsembril 1978, Läti 14. jaanuaril 1994, Leedu 3. juunil 1998, Luksemburg 30. detsembril 1977, Malta 24. septembril 2004, Madalmaad 30. detsembril 1977, Poola 14. juulil 1992, Portugal 20. septembril 1973, Rumeenia 8. detsembril 1994, Slovakkia 28. mail 1993, Sloveenia 6. augustil 1993, Hispaania 3. jaanuaril 1993 ja Rootsi 24. augustil 1973.
(5)    Otsus sisetranspordi komiteega seotud küsimuste kohta: rahvusvahelisel autoveol töötava sõiduki meeskonna töö alase Euroopa kokkuleppe (AETR) eksperdirühma loomine (ECE/EX/2011/L.16), punkt 3: „Vastavalt suunistele oleks eksperdirühmas osalemine avatud kõigile Euroopa Majanduskomisjoni liikmesriikidele, kõigile AETRi osalistele ja Euroopa Liidule (...)“.
(6)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. veebruari 2014. aasta määrus (EL) nr 165/2014 autovedudel kasutatavate sõidumeerikute kohta, millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 3821/85 autovedudel kasutatavate sõidumeerikute kohta ning muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 561/2006, mis käsitleb teatavate autovedusid käsitlevate sotsiaalõigusnormide ühtlustamist (ELT L 60, 28.2.2014, lk 1).
(7)    Viimati nõukogu 22. veebruari 2021. aasta otsusega (EL) 2021/366 Euroopa Liidu nimel võetava seisukoha kohta ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni rahvusvahelisel maanteeveol töötava sõiduki meeskonna töö alase Euroopa kokkuleppe (AETR) eksperdirühmas ja maanteetranspordi töörühmas (ELT L 70, 1.3.2021, lk 12, ELI:  http://data.europa.eu/eli/dec/2021/366/oj ), taasesitatud UNECEs viite ECE/TRANS/SC.1/GE.21/2021/2 all.
(8)    ECLI:EU:C:2024:818.
(9)    Kohtuotsus, 31. märts 1971, komisjon vs. nõukogu, ECLI:EU:C:1971:32.
(10)    Euroopa Kohtu otsus, 7. oktoober 2014, Saksamaa vs. nõukogu, C-399/12, ECLI:EU:C:2014:2258, punkt 64.
(11)    Euroopa Kohtu otsus, 7. oktoober 2014, Saksamaa vs. nõukogu, C-399/12, ECLI:EU:C:2014:2258, punkt 52.
(12)    Euroopa Kohtu otsus, 7. oktoober 2014, Saksamaa vs. nõukogu, C-399/12, ECLI:EU:C:2014:2258, punktid 61–64.
(13)     EÜT L 95, 8.4.1978, lk 1 .
(14)    Kohtuotsus, Euroopa Kohus, 31. märts 1971, komisjon vs. nõukogu (AETR), 22/70, EU:C:1971:32, punktid 30–31.
(15)     Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. märtsi 2006. aasta määrus (EÜ) nr 561/2006, mis käsitleb teatavate autovedusid käsitlevate sotsiaalõigusnormide ühtlustamist ja millega muudetakse nõukogu määrusi (EMÜ) nr 3821/85 ja (EÜ) nr 2135/98 ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 3820/85 (ELT L 102, 11.4.2006, lk 1).
(16)     Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. juuli 2020. aasta määrus (EL) 2020/1054, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 561/2006 maksimaalse ööpäevase ja iganädalase sõiduaja, minimaalsete vaheaegade ning ööpäevaste ja iganädalaste puhkeperioodide miinimumnõuete osas ning määrust (EL) nr 165/2014 sõidumeerikute abil positsioneerimise osas (ELT L 249, 31.7.2020, lk 1).
(17)     Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. aprilli 2024. aasta määrus (EL) 2024/1258, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 561/2006 reisijate juhuveo sektoris kohaldatavate minimaalsete vaheaegade ning ööpäevaste ja iganädalaste puhkeperioodide miinimumnõuete osas ning seoses riikide õigusega määrata karistusi määruse (EL) nr 165/2014 rikkumiste eest, mis on pandud toime teises liikmesriigis või kolmandas riigis (ELT L, 2024/1258, 2.5.2024, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2024/1258/oj ) .
Top

Brüssel,28.2.2025

COM(2025) 57 final

LISA

järgmise dokumendi juurde:

Ettepanek: Nõukogu otsus

seisukoha kohta, mis võetakse Euroopa Liidu nimel Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Euroopa Majanduskomisjoni (UNECE) rahvusvahelisel autoveol töötava sõiduki meeskonna töö alase Euroopa kokkuleppe (AETR) eksperdirühmas ja maanteetranspordi töörühmas seoses ettepanekuga viia AETR kooskõlla määruse (EÜ) nr 561/2006 viimaste peamiste muudatustega


LISA

(1)AETRi artiklisse 1 lisatakse uus mõiste ia:

„ia) „juhuvedu“ – reisijatevedu, mis ei kuulu liinivedude, sealhulgas eriotstarbeliste liinivedude mõiste alla ja mille põhiline eripära on see, et veetakse kliendi või vedaja enda algatusel kokku pandud sõitjaterühmi. Juhuvedusid tehakse sõidulehe alusel, mille vedaja täidab enne iga reisi ning mis sisaldab vähemalt teavet veoteenuse liigi, põhimarsruudi ja asjaomas(t)e vedaja(te) kohta.“

(2)AETRi artikli 2 lõike 2 punkt a asendatakse järgmisega:

„a) sõidukitega, mida kasutatakse kaubaveoks ja mille lubatud täismass koos haagise või poolhaagisega ei ületa 2,5 tonni;“.

(3)AETRi artikli 2 lõikesse 2 lisatakse uus punkt l:

„l) sõidukite või autorongidega, mille lubatud täismass ei ületa 7,5 tonni ja mida kasutatakse:

i) selliste materjalide, seadmete või masinate veoks, mida juht vajab seoses oma tööga, või

ii) käsitöötoodete kohaletoimetamiseks

ainult ettevõtte asukohast 100 km raadiuses, tingimusel et sõiduki juhtimine ei ole juhi põhitegevus ning vedu ei toimu rendi või tasu eest.“

(4)AETRi artikli 7 lõikesse 2 lisatakse järgmised lõigud:

„Juhuveo puhul võib juht esimeses lõigus nimetatud vaheaja asendada ka kahe vähemalt 15-minutilise vaheajaga, mis on sobitatud esimeses lõigus osutatud sõiduperioodi suhtes nii, et järgitakse esimese lõigu sätteid.

Mitme juhiga veo puhul võib juht teha 45-minutilise vaheaja teise juhi poolt juhitavas sõidukis, tingimusel et vaheaja võtnud juht ei abista samal ajal sõidukit juhtivat juhti.“

(5)AETRi artikli 8 lõike 2 järele lisatakse järgmine lõige:

„2a. Tingimusel, et sellega ei kahjustata liiklusohutust ja juhi töötingimusi, võib sellist üksikut reisijate juhuvedu tegev sõidukijuht, mille kestus on vähemalt kuus järjestikust 24-tunnist ajavahemikku, teha erandi lõike 2 esimesest lõigust, pidades ühe ööpäevase puhkeperioodi kõige rohkem 25 tunni jooksul pärast eelmise ööpäevase puhkeperioodi või iganädalase puhkeperioodi lõppu, tingimusel et kogu sõiduaeg kõnealusel päeval ei ole ületanud 7 tundi. Samade tingimuste kohaselt võib kõnealust erandit kasutada kaks korda ühe reisijate juhuveo puhul, mille kestus on vähemalt kaheksa järjestikust 24-tunnist ajavahemikku. Kõnealuse erandi kasutamine ei piira kohaldatava õiguse kohast maksimaalset tööaega.“

(6)AETRi artikli 8 lõike 6 punkti a lõppu lisatakse järgmine lõik:

„Erandina esimesest lõigust võib rahvusvahelise kaubaveoga tegelev juht võtta väljaspool tööandja asukohaks olevat kokkuleppe osalisriiki, kaks järjestikust lühendatud iganädalast puhkeperioodi, tingimusel et juht võtab iga nelja järjestikuse nädala jooksul vähemalt neli iganädalast puhkeperioodi, millest vähemalt kaks on regulaarsed iganädalased puhkeperioodid.

Käesoleva lõike kohaldamisel käsitatakse juhti rahvusvahelise kaubaveoga tegeleva juhina tingimusel, et juht alustab kaht järjestikust lühendatud iganädalast puhkeperioodi väljaspool tööandja asukohaks olevat kokkuleppe osalisriiki ja juhi elukohariiki.“

(7)AETRi artikli 8 lõike 6 punkt b asendatakse järgmisega:

„b) Erandina lõike 6 punktist a võib üksikut juhuvedu tegev sõidukijuht lükata iganädalase puhkeperioodi edasi kuni 12 järjestikuseks 24-tunniseks ajavahemikuks alates eelmisest regulaarsest iganädalasest puhkeperioodist, tingimusel et:

pärast erandi kasutamist võtab sõidukijuht:

·kaks regulaarset iganädalast puhkeperioodi või

·ühe regulaarse iganädalase puhkeperioodi ja ühe vähemalt 24-tunnise lühendatud iganädalase puhkeperioodi. Seejuures kompenseeritakse vähendatud puhkeaeg samaväärse katkestamata puhkeajaga, mis tuleb võtta enne erandiperioodile järgneva kolmanda nädala lõppu;

neli aastat pärast seda, kui registreerimisriik on võtnud kasutusele sõidumeeriku, on sõiduk varustatud sõidumeerikuga vastavalt lisa 1B liite nõuetele, ning

sõidukil on vedudel, mis toimuvad ajavahemikus kl 22.00 kuni kl 6.00, mitu juhti, või lühendatakse artiklis 7 osutatud sõiduaega 3 tunnile.“

(8)AETRi artikli 8 lõige 8 asendatakse järgmisega:

„8. Regulaarseid iganädalasi puhkeperioode ja üle 45-tunniseid iganädalasi puhkeperioode, mida võetakse kompensatsioonina eelneva lühendatud iganädalase puhkeperioodi eest, ei või veeta sõidukis. Need tuleb veeta sobivas soolisi iseärasusi arvestavas majutuskohas, kus on asjakohased magamis- ja sanitaarruumid.

Kõik majutuskulud väljaspool sõidukit katab tööandja.“

(9)AETRi artikli 8 lõike 8 järele lisatakse uus lõige 8a:

„8a. Veoettevõtja korraldab juhtide töö selliselt, et iga nelja järjestikuse nädala jooksul saab juht naasta oma tavalisse tugipunkti tööandja tegevuskohas, kus algab juhi iganädalane puhkeperiood, tööandja asukohaks olevas kokkuleppe osalisriigis, või naasta juhi elukohta, et veeta vähemalt ühe regulaarse iganädalase puhkeperioodi või üle 45-tunnise iganädalase puhkeperioodi, mis on võetud kompensatsioonina lühendatud iganädalase puhkeperioodi eest.

Kui aga juht on lõike 6 punkti a kohaselt võtnud kaks järjestikust lühendatud iganädalast puhkeperioodi, korraldab veoettevõtja juhi töö selliselt, et juht saab naasta enne kompensatsioonina võetava üle 45-tunnise korrapärase iganädalase puhkeperioodi algust.

Ettevõtja dokumenteerib, kuidas ta seda kohustust täidab, ning säilitab dokumendid oma tööruumides, et need kontrolliasutuste taotlusel esitada.“

(10)AETRi artikli 8a kaks esimest lõiget asendatakse järgmisega:

„1. Erandina artiklist 8 tohib parvlaeva või rongiga veetavat sõidukit saatev juht, kellel on regulaarne ööpäevane puhkeperiood või lühendatud iganädalane puhkeperiood, selle katkestada kuni kahel korral muude töödega, mille kogukestus ei tohi ületada ühte tundi. Nimetatud regulaarse ööpäevase puhkeperioodi või lühendatud iganädalase puhkeperioodi jooksul peab juhil olema juurdepääs tema käsutuses olevale magamiskajutile või -kupeele või magamis- või lamamisasemele.

Regulaarsete iganädalaste puhkeperioodide puhul kohaldatakse seda erandit parvlaeva- või rongireiside suhtes üksnes juhul, kui

a) reis kestab kava kohaselt vähemalt 8 tundi ning

b) juhil on juurdepääs parvlaeval või rongis asuvale magamiskajutile või -kupeele.

2. Aega, mida juht kulutab sõiduki kasutama hakkamiseks käesoleva kokkuleppe kohaldamisalas oleva sõiduki asukohta minemiseks või sealt asukohast naasmiseks, kui sõiduk ei ole juhi kodus ega juhi tavalises tugipunktis tööandja tegevuskohas, ei tohi käsitleda puhkeaja või vaheajana, v.a kui juht on laevas või rongis ning tal on juurdepääs magamiskajutile või -kupeele või magamis- või lamamisasemele.“

(11)Lisatakse uus artikkel 8b:

„Artikkel 8b

Ohutud ja turvalised parkimisalad

1.Kokkuleppeosaliste esitatud teabe põhjal tagab UNECE sekretariaat, et teave ohutute ja turvaliste parkimisalade kohta on kaupade ja reisijate autoveoga tegelevatele juhtidele kergesti kättesaadav. UNECE sekretariaat avaldab nimekirja sertifitseeritud parkimisaladest, et tagada juhtidele piisav:

sissetungimiste avastamine ja ennetamine;

valgustus ja nähtavus;

hädaolukorra kontaktpunktid ja menetlused;

soolisi iseärasusi arvestavad sanitaarruumid;

söögi ja joogi ostmise võimalused;

sidet võimaldavad ühendused;

energiavarustus.

Selliste parkimisalade loetelu tehakse kättesaadavaks ühtsel ametlikul veebisaidil, mida ajakohastatakse korrapäraselt.

2.5. liites on esitatud nõuded, millega täiendavalt täpsustatakse lõikes 1 loetletud alade teenindustaset ja turvalisust ning parkimisalade sertifitseerimise menetlust.

3.5. liidet võib muuta UNECE maanteetranspordi töörühmas kohal olevate ja hääletavate kokkuleppeosaliste häälteenamusega.

4.Kokkuleppeosalised peavad soodustama parkimiskohtade rajamist isikute jaoks, kes kasutavad maanteed ärieesmärgil.“

(12)AETRi artikkel 9 asendatakse järgmisega:

„1.Tingimusel et liiklusohutus pole seeläbi ohustatud, võib juht sõiduki sobivasse peatuskohta jõudmiseks käesoleva kokkuleppe sätetest kõrvale kalduda ulatuses, mis tagab sõidukis asuvate isikute, sõiduki või selle lasti ohutuse. Juht peab nendest sätetest kõrvalekaldumise laadi ja põhjuse hiljemalt sobivasse peatuskohta jõudmisel märkima sõidumeeriku salvestuslehele või väljatrükile või oma töögraafikusse.

2.Tingimusel et liiklusohutust seeläbi ei ohustata, võib juht erakorralistel asjaoludel kalduda kõrvale artikli 6 lõigete 1 ja 2 ning artikli 8 lõike 2 sätetest, ületades ööpäevast või iganädalast sõiduaega kuni ühe tunni võrra, et jõuda iganädalase puhkeperioodi veetmiseks tööandja tegevuskohta või juhi elukohta.

3.Samadel tingimustel võib juht ületada ööpäevast ja iganädalast sõiduaega kuni kahe tunni võrra, et jõuda regulaarse iganädalase puhkeperioodi veetmiseks tööandja tegevuskohta või juhi elukohta, tingimusel et vahetult enne täiendavat sõiduaega on tehtud 30-minutiline katkestamata vaheaeg.

4.Juht peab sellise kõrvalekaldumise põhjuse hiljemalt sihtkohta või sobivasse peatuskohta jõudmisel märkima käsitsi sõidumeeriku salvestuslehele, väljatrükile või oma töögraafikusse.

5.Igasugune sõiduaja ületamine kompenseeritakse samaväärse puhkeajaga, mis tuleb võtta tervikuna koos puhkeperioodiga enne kõnealusele nädalale järgneva kolmanda nädala lõppu.“

(13)AETRi lisatakse uus 5. liide:

„5. liide

1.Selleks et parkimisala saaks sertifitseerida AETRi artikli 8b lõikes 1 osutatud ohutuks ja turvaliseks parkimisalaks, peab see vastama järgmistele standarditele:

(a)kõik käesoleva liite A jaos sätestatud teenuste miinimumtaset käsitlevad standardid;

(b)kõik käesoleva liite B jaos sätestatud ühe turvalisustaseme standardid.

2.AETRi artikli 8b lõikes 1 osutatud parkimisalade ohutute ja turvaliste parkimisaladena sertifitseerimine peab toimuma vastavalt käesoleva liite C jaos sätestatud standarditele ja menetlustele.

A jagu. Teenuste miinimumtase

Soolisi iseärasusi arvestavad sanitaarruumid

On olemas eraldi ja töökorras tualetid ja dušid mees- ja naissoost kasutajatele. Dušist peab tulema sooja vett.

On olemas töökorras veekraanid, kust tuleb sooja vett. Käteseep on tasuta.

On olemas prügikastid ja neid tühjendatakse korrapäraselt.

Tualettruume, dušše ja kraanikausse puhastatakse ja kontrollitakse iga päev korrapäraste ajavahemike järel. Koristamise ajakava on nähtaval.

Toidu ja jookide ostmise ja tarbimise võimalused

Suupisteid ja jooke on võimalik osta ööpäevaringselt ja seitse päeva nädalas.

On olemas veokijuhtidele ettenähtud söögilauad.

Sideühendus

On olemas tasuta internetiühendus.

Elekter

On olemas veokijuhtidele kasutamiseks mõeldud pistikupesad.

31. detsembriks 2026 on kohapeal olemas külmikveokitele kasutamiseks mõeldud elektrivõrguühendused.

Hädaolukorra kontaktpunktid ja menetlused

Parkimisalal ohutu liikluse tagamiseks peavad üleval olema selged sildid.

Hädaolukorra kontaktid on parkimisalal esitatud vähemalt ametlikus riigikeeles ja inglise keeles. Lisaks nendele peavad olemas olema kergesti mõistetavad piktogrammid.

B jagu. Turvalisuse tasemed

a.

AETRi standardite kohaselt sertifitseeritud ohutud ja turvalised parkimisalad peavad vastavama ühele tabelis 2–5 kirjeldatud turvalisustasemetest.

b.

Ohututel ja turvalistel parkimisaladel peab olema tagatud, et iga turvalisustaseme juures loetletud seadmed ja menetlused on täielikult toimivad.

c.

Käesolevas määruses sätestatud standardid ei piira selliste siseriiklike õigusaktide kohaldamist, mis on seotud ülesannetega, mida peavad täitma litsentseeritud ja koolitatud asutusesisesed või -välised turvatöötajad. Kui see on nõutud siseriiklike õigusaktidega, peavad kõik turvatöötajad olema saanud ka piisava väljaõppe.

d.

Videovalvesüsteemi abil kogutud andmete säilitamise tähtajad ei piira selles valdkonnas kehtivate õigusaktide kohaldamist. Neid kohaldatakse kõigi nende standardite kohaste kohustuslike ja vabatahtlike nõuete suhtes.

e.

Eri turvalisustasemete juures märgitud valgustusväärtused (luksides) on keskmised väärtused.

f.

Ilma et see piiraks täiendavaid koolitusnõudeid kehtestavate siseriiklike õigusaktide kohaldamist, tagavad ohutute ja turvaliste parkimisalade käitajad, et ohututel ja turvalistel parkimisaladel tegutsevad kohapealsed ja kaugtöötajad ning parkimishaldur osaleksid ohutuid ja turvalisi parkimisalasid käsitlevate AETRi standardite alasel koolitusel. Uued töötajad läbivad selle koolituse kuue kuu jooksul pärast tööle asumist. Koolitus hõlmab järgmisi teemasid:

töötajate koolitamine ja järelevalve;

vahejuhtumite lahendamine;

järelevalve ja seire;

tehnoloogia.

g.

Ohututel ja turvalistel parkimisaladel peab olema nähtaval kohal kasutajatele teave selle kohta, kuidas esitada kaebus asjaomasele sertifitseerimisasutusele.

Pronkstase

PRONKSTASE

Perimeeter

Ohutu ja turvalise parkimisala perimeeter on kaitstud nähtava piirdega. Nähtav piire paikneb maapinnal, et markeerida ohutu ja turvalise parkimisala perimeeter ning see, et parkimisalal on lubatud ainult kaubaveokid ja loaga sõidukid.

Ohutu ja turvalise parkimisala perimeeter on valgustatud tugevusega 15 luksi.

Hea nähtavuse tagamiseks on ohutut ja turvalist parkimisala ümbritsev taimkate pügatud.

Parkimisala

Asjakohaste siltidega on näidatud, et parkimisalal on lubatud ainult kaubaveokid ja loaga sõidukid.

Füüsilist või kaugseiret tehakse vähemalt üks kord 24 tunni jooksul.

Hea nähtavuse tagamiseks on parkimisala taimkate pügatud.

Parkimisala kõik olemasolevad sõidu- ja kõnniteed on valgustatud tugevusega 15 luksi.

Sisse-/väljapääs

Ohutu ja turvalise parkimisala sisse- ja väljapääsud on valgustatud tugevusega 25 luksi.

Ohutu ja turvalise parkimisala kõikidesse sisse- ja väljapääsudesse on paigaldatud videovalvesüsteem, mis edastab kvaliteetset pilti.

Videovalvesüsteemil on vähemalt pidev digitaalne salvestus (5 kaadrit sekundis) või liikumisanduri ning eel- ja järelsalvestusega ning tõelise päevase ja öise HD-eraldusvõimega 720-pikslised kaamerad.

Ohutu ja turvalise parkimisala käitaja peab tegema kord nädalas videovalvesüsteemi rutiinse kontrolli, mille andmeid säilitatakse ühe nädala jooksul. Ohutu ja turvalise parkimisala käitaja kontrollib videovalvesüsteemi toimimist vähemalt iga 48 tunni järel.

Videovalvesüsteemi salvestisi säilitatakse 30 päeva, välja arvatud juhul, kui kohaldatavate õigusaktidega on ette nähtud lühem säilitamisaeg. Sellisel juhul kohaldatakse pikimat seadusega lubatud säilitamisaega.

Ohutu ja turvalise parkimisala videovalvesüsteemil on garantii, kehtiv teenustaseme kokkulepe või on tõendatud parkimisala enda hooldusvõimekus. Ohutu ja turvalise parkimisala videovalvesüsteeme käitavad alati kvalifitseeritud tehnikud.

Personaliga seotud menetlused

Tuginedes iga-aastasele riskihindamisele ja ilma et see piiraks lisanõudeid kehtestavate siseriiklike õigusaktide kohaldamist, kehtestatakse turvaplaan, mis hõlmab kõiki aspekte alates riskiennetusest ja -maandusest kuni reageerimiseni koostöös õiguskaitseasutustega.

Ohutule ja turvalisele parkimisalale määratakse isik, kes vastutab personaliga seotud menetluste eest vahejuhtumite korral. Ohutu ja turvalise parkimisala töötajatel peab alati olema juurdepääs kohalike õiguskaitseasutuste täielikule loetelule.

On kehtestatud menetlus sõidukite ohutul ja turvalisel parkimisalal loata parkimisega tegelemiseks. Kõnealune menetlus on ohutul ja turvalisel parkimisalal selgelt nähtaval.

Vahejuhtumitest ja kuritegudest personalile ja politseile teatamist hõlbustatakse selge korra esitamisega ohutul ja turvalisel parkimisalal.

Hõbetase

HÕBETASE

Perimeeter

Ohutu ja turvalise parkimisala perimeeter on kaitstud vähemalt füüsilise tõkkega, millega takistatakse läbipääsu ning võimaldatakse ohutule ja turvalisele parkimisalade siseneda ja sealt väljuda ainult kindlaksmääratud sisse- ja väljapääsude kaudu. Ohutu ja turvalise parkimisala perimeeter on kaitstud pideva videovalve ja -salvestusega ning nähtava piirdega.

Videovalvesüsteemil on vähemalt pidev digitaalne salvestus (5 kaadrit sekundis) või liikumisanduri ning eel- ja järelsalvestusega ning tõelise päevase ja öise HD-eraldusvõimega 720-pikslised kaamerad.

Ohutu ja turvalise parkimisala käitaja peab tegema iga 72 tunni järel videovalvesüsteemi rutiinse kontrolli, mille andmeid säilitatakse ühe nädala jooksul.

Ohutu ja turvalise parkimisala käitaja kontrollib videovalvesüsteemi toimimist vähemalt iga 48 tunni järel.

Videovalvesüsteemi salvestisi säilitatakse 30 päeva, välja arvatud juhul, kui kohaldatavate õigusaktidega on ette nähtud lühem säilitamisaeg. Sellisel juhul kohaldatakse pikimat seadusega lubatud säilitamisaega.

Ohutu ja turvalise parkimisala videovalvesüsteemil on garantii, kehtiv teenustaseme kokkulepe või on tõendatud parkimisala enda hooldusvõimekus. Ohutu ja turvalise parkimisala videovalvesüsteeme käitavad alati kvalifitseeritud tehnikud.

Ohutu ja turvalise parkimisala perimeeter on valgustatud tugevusega 20 luksi.

Hea nähtavuse tagamiseks on ohutut ja turvalist parkimisala ümbritsev taimkate pügatud.

Parkimisala

Asjakohaste siltidega on näidatud, et parkimisalal on lubatud ainult kaubaveokid ja loaga sõidukid.

Füüsilist või kaugseiret tehakse vähemalt kaks korda 24 tunni jooksul ning vähemalt üks kord päeval ja üks kord öösel.

Parkimisala kõik olemasolevad sõidu- ja kõnniteed on valgustatud tugevusega 15 luksi.

Hea nähtavuse tagamiseks on parkimisala taimkate pügatud.

Sisse-/väljapääs

Ohutu ja turvalise parkimisala sisse- ja väljapääs on valgustatud tugevusega 25 luksi ning suletud tõkkepuudega. Need tõkkepuud on varustatud kõneside- ja piletisüsteemiga.

Ohutu ja turvalise parkimisala kõikidesse sisse- ja väljapääsudesse on paigaldatud videovalvesüsteem, mis edastab kvaliteetset pilti. Käesoleva turvataseme punkti „perimeeter“ kohaseid nõudeid videovalvesüsteemile kohaldatakse ka sisse- ja väljapääsude videovalvesüsteemide suhtes.

Personaliga seotud menetlused

Tuginedes iga-aastasele riskihindamisele ja ilma et see piiraks lisanõudeid kehtestavate siseriiklike õigusaktide kohaldamist, koostatakse turvaplaan, et uurida konkreetseid riske ohutu ja turvalise parkimisala puhul, mis tulenevad sellistest teguritest nagu parkimisala asukoht, kasutajad, liiklusohutus, kuritegevuse määr ja üldised turvakaalutlused.

Ohutule ja turvalisele parkimisalale määratakse isik, kes vastutab personaliga seotud menetluste eest vahejuhtumite korral. Ohutu ja turvalise parkimisala töötajatel peab alati olema juurdepääs kohalike õiguskaitseasutuste täielikule loetelule.

On kehtestatud menetlus sõidukite ohutul ja turvalisel parkimisalal loata parkimisega tegelemiseks. Kõnealune menetlus on ohutul ja turvalisel parkimisalal selgelt nähtaval.

Vahejuhtumitest ja kuritegudest personalile ja politseile teatamist hõlbustatakse selge korra esitamisega ohutul ja turvalisel parkimisalal.

Abi on kasutajatele kättesaadav ööpäevaringselt ja seitse päeva nädalas.

Kuldtase

KULDTASE

Perimeeter

Ohutu ja turvalise parkimisala perimeeter on kaitstud vähemalt 1,8 meetri kõrguse füüsilise tõkkega. Tõkke ja parkimisala vahel on ühemeetrine ohutustsoon.

On kehtestatud meetmed, millega välditakse tõkke tahtmatut kahjustamist.

Ohutu ja turvalise parkimisala perimeeter on valgustatud tugevusega 25 luksi.

Kogu ohutu ja turvalise parkimisala perimeetrit tuleb valvata pideva videovalve abil nii, et ei oleks pimealasid.

Videovalvesüsteemil on vähemalt pidev salvestus (5 kaadrit sekundis) või liikumisanduri ning eel- ja järelsalvestusega ning tõelise päevase ja öise HD-eraldusvõimega 720-pikslised kaamerad.

Ohutu ja turvalise parkimisala käitaja peab tegema iga 48 tunni järel videovalvesüsteemi rutiinse kontrolli, mille andmeid säilitatakse ühe nädala jooksul.

Ohutu ja turvalise parkimisala käitaja kontrollib videovalvesüsteemi toimimist vähemalt iga 24 tunni järel.

Videovalvesüsteemi salvestisi säilitatakse 30 päeva, välja arvatud juhul, kui kohaldatavate siseriiklike õigusaktidega on ette nähtud lühem säilitamisaeg. Sellisel juhul kohaldatakse pikimat võimalikku seadusega lubatud säilitamisaega.

Ohutu ja turvalise parkimisala videovalvesüsteemil on garantii, kehtiv teenusleping, mille kohaselt kvalifitseeritud eriorganisatsioon hooldab süsteemi vähemalt üks kord aastas, või on tõendatud parkimisala enda hooldusvõimekus. Ohutu ja turvalise parkimisala videovalvesüsteeme käitavad alati kvalifitseeritud tehnikud.

Videovalve- ja juurdepääsusündmused sünkroniseeritakse ühise tarkvara abil.

Ühenduse katkestuse korral salvestatakse kõik videovalve- ja juurdepääsusündmused lokaalselt ja laaditakse need pärast ühenduse taastamist üles kesksesse salvestusseadmesse.

Hea nähtavuse tagamiseks on ohutut ja turvalist parkimisala ümbritsev taimkate pügatud.

Parkimisala

Asjakohaste siltidega on näidatud, et parkimisalal on lubatud ainult kaubaveokid ja loaga sõidukid.

Füüsilist või kaugseiret tehakse vähemalt kaks korda 24 tunni jooksul ning vähemalt üks kord päeval ja üks kord öösel.

Parkimisala sõidu- ja kõnniteed on märgistatud ja valgustatud tugevusega 15 luksi.

Hea nähtavuse tagamiseks on parkimisala taimkate pügatud.

Sisse-/väljapääs

Ohutu ja turvalise parkimisala sisse- ja väljapääs on valgustatud tugevusega 25 luksi ning suletud tõkkepuudega, mis on kaitstud nende alt või ülalt läbimise eest ja varustatud valgusfooriga.

Ohutu ja turvalise parkimisala kõikidesse sisse- ja väljapääsudesse on paigaldatud videovalvesüsteem, mis edastab kvaliteetset pilti. Sisse- ja väljapääsud on varustatud numbrimärgi tuvastamise tehnoloogiaga. Sõidukite sisenemise ja väljumiseandmed salvestatakse kooskõlas kohaldatavate õigusaktidega.

Ohutu ja turvalise parkimisala sisse- ja väljapääsud on kaitstud sissetungide ennetamise ja avastamise mehhanismidega, näiteks jalakäijate pöördväravatega, mille kõrgus on vähemalt 1,8 meetrit. Kui parkimisalalt on võimalik minna otse tualettruumidesse, restoranidesse ja kauplustesse, on nende juurdepääsupunktid varustatud kolmeharuliste pöördväravatega.

Personaliga seotud menetlused

Tuginedes iga-aastasele riskihindamisele ja ilma et see piiraks lisanõudeid kehtestavate siseriiklike õigusaktide kohaldamist, koostatakse turvaplaan, et uurida konkreetseid riske ohutu ja turvalise parkimisala puhul, mis tulenevad sellistest teguritest nagu parkimisala asukoht, kliendid, liiklusohutus, kuritegevuse määr ja üldised turvakaalutlused.

Tuginedes iga-aastasele riskihindamisele ja ilma et see piiraks lisanõudeid kehtestavate siseriiklike õigusaktide kohaldamist, on kehtestatud talitluspidevuse kava. See sisaldab üksikasjalikke meetmeid selle kohta, kuidas reageerida häirivatele intsidentidele ja jätkata nende ajal kriitilise tähtsusega teenuste osutamist. Ohutu ja turvalise parkimisala käitaja suudab kõnealuste meetmete rakendamist tõendada.

On kehtestatud menetlus sõidukite ohutul ja turvalisel parkimisalal loata parkimisega tegelemiseks. Kõnealune menetlus on ohutul ja turvalisel parkimisalal selgelt nähtaval.

Abi on kasutajatele kättesaadav ööpäevaringselt ja seitse päeva nädalas.

Vahejuhtumitest ja kuritegudest personalile ja politseile teatamist hõlbustatakse selge korra esitamisega ohutul ja turvalisel parkimisalal.

On määratud isik, kes vastutab personaliga seotud menetluste eest.

Parkimisala haldussüsteem valmistatakse ette DATEX II andmeedastuseks.

Plaatinatase

PLAATINATASE

Perimeeter

Ohutu ja turvalise parkimisala perimeeter on kaitstud vähemalt 1,8 meetri kõrguse katkematu tõkkega, mis on kaitstud sellest üle ronimise eest. Tõkke ja parkimisala vahel on ühemeetrine ohutustsoon.

On kehtestatud meetmed, millega välditakse tõkke tahtlikku ja tahtmatut kahjustamist.

Ohutu ja turvalise parkimisala perimeeter on valgustatud tugevusega 25 luksi.

Kogu ohutu ja turvalise parkimisala perimeetrit tuleb valvata pideva videovalve abil nii, et ei oleks pimealasid.

Videovalvesüsteemil on vähemalt pidev digitaalne salvestus (5 kaadrit sekundis) või liikumisanduri ning eel- ja järelsalvestusega ning tõelise päevase ja öise HD-eraldusvõimega 720-pikslised kaamerad.

Ohutu ja turvalise parkimisala käitaja peab tegema iga 48 tunni järel videovalvesüsteemi rutiinse kontrolli, mille andmeid säilitatakse ühe nädala jooksul.

Ohutu ja turvalise parkimisala käitaja kontrollib videovalvesüsteemi toimimist vähemalt iga 24 tunni järel.

Videovalvesüsteemi salvestisi säilitatakse 30 päeva, välja arvatud juhul, kui kohaldatavate õigusaktidega on ette nähtud lühem säilitamisaeg. Sellisel juhul kohaldatakse pikimat võimalikku seadusega lubatud säilitamisaega.

Ohutu ja turvalise parkimisala videovalvesüsteemil on garantii, kehtiv teenusleping, mille kohaselt kvalifitseeritud eriorganisatsioon hooldab süsteemi vähemalt kaks korda aastas, või on tõendatud parkimisala enda hooldusvõimekus. Ohutu ja turvalise parkimisala videovalvesüsteeme käitavad alati kvalifitseeritud tehnikud.

Videovalve- ja juurdepääsusündmused sünkroniseeritakse ühise tarkvara abil.

Parkimisala videovalve turvasündmuste läbivaatamiseks kasutavad turvatöötajad veebikliente. Ühenduse katkestuse korral salvestatakse kõik videovalve- ja juurdepääsusündmused lokaalselt ja laaditakse need pärast ühenduse taastamist üles kesksesse salvestusseadmesse.

Videovalve edastatavat pilti jälgib ööpäevaringselt väline seire- ja häirekeskus, välja arvatud juhul, kui kohapeal on turvatöötajad.

Videovalvesüsteem edastab häire nii sissetungi kui ka üle tõkete ronimise korral ning annab heli- või valgusalarmi nii parkimisalal kui ka seire- ja häirekeskustes.

Hea nähtavuse tagamiseks on ohutut ja turvalist parkimisala ümbritsev taimkate pügatud.

Parkimisala

Asjakohaste siltidega on näidatud, et parkimisalal on lubatud ainult kaubaveokid ja loaga sõidukid.

Parkimisala sõidu- ja kõnniteed on märgistatud ja valgustatud tugevusega 15 luksi.

Hea nähtavuse tagamiseks on parkimisala taimkate pügatud.

Parkimisala on ööpäevaringselt mehitatud või videovalvega.

Käesoleva turvataseme punkti „perimeeter“ kohaseid nõudeid videovalvesüsteemile kohaldatakse ka parkimisala videovalvesüsteemide suhtes.

Sisse-/väljapääs

Ohutu ja turvalise parkimisala sisse- ja väljapääs on valgustatud tugevusega 25 luksi ning suletud väravatega, mis on kaitstud nende alt või ülalt läbimise eest, või tõkkepuudega, mis on kaitstud nende alt või ülalt läbimise eest ning mida täiendavad liiklustõkked.

Ohutu ja turvalise parkimisala kõikidesse sisse- ja väljapääsudesse on paigaldatud videovalvesüsteem, mis edastab kvaliteetset pilti. Sisse- ja väljapääse, sealhulgas jalakäijate sisse- ja väljapääse jälgitakse reaalajas.

Käesoleva turvataseme punkti „perimeeter“ kohaseid nõudeid videovalvesüsteemile kohaldatakse ka sisse- ja väljapääsude videovalvesüsteemide suhtes.

Ohutu ja turvalise parkimisala sisse- ja väljapääsud on kaitstud sissetungide ennetamise ja avastamise mehhanismidega, näiteks jalakäijate pöördväravatega, mille kõrgus on vähemalt 1,8 meetrit. Kui parkimisalalt on võimalik minna otse tualettruumidesse, restoranidesse ja kauplustesse, on nende juurdepääsupunktid varustatud kolmeharuliste pöördväravatega.

Ohutu ja turvalise parkimisala sisse- ja väljapääsud on varustatud numbrimärgi tuvastamise tehnoloogiaga. Turvatöötajad kontrollivad ohutult ja turvaliselt parkimisalalt lahkuva sõiduki registreerimismärgi vastavust sisenemise ja väljumise kontrollisüsteemi identifikaatorile (nt piletid, RFID-lugejad või QR-koodid). Ohutule ja turvalisele parkimisalale sisenevaid ja sealt väljuvaid sõidukeid käsitlevad andmed salvestatakse kooskõlas kohaldatavate õigusaktidega.

Ohutu ja turvalise parkimisala sisse- ja väljapääsud on kaitstud kaheastmelise kontrollisüsteemiga, mis hõlmab registreerimismärgi kontrolli ning ohutu ja turvalise parkimisala poolt valitud täiendavat asjakohast kontrollimeetodit, mis võimaldab tuvastada ja kontrollida juhte, neid saatvaid isikuid ja muid parkimisalale sisenevaid volitatud isikuid.

Väravamaja on vastupidav välisele rünnakule, sealhulgas on võimalik sulgeda selle uksi.

Personaliga seotud menetlused

Tuginedes iga-aastasele riskihindamisele ja ilma et see piiraks lisanõudeid kehtestavate siseriiklike õigusaktide kohaldamist, koostatakse turvaplaan, et uurida konkreetseid riske ohutu ja turvalise parkimisala puhul, mis tulenevad sellistest teguritest nagu parkimisala asukoht, kliendid, liiklusohutus, kuritegevuse määr ja üldised turvakaalutlused.

Tuginedes iga-aastasele riskihindamisele ja ilma et see piiraks lisanõudeid kehtestavate siseriiklike õigusaktide kohaldamist, on kehtestatud talitluspidevuse kava. See sisaldab üksikasjalikke meetmeid selle kohta, kuidas reageerida häirivatele intsidentidele ja jätkata nende ajal kriitilise tähtsusega teenuste osutamist. Ohutu ja turvalise parkimisala käitaja suudab kõnealuste meetmete rakendamist tõendada.

On kehtestatud menetlus sõidukite ohutul ja turvalisel parkimisalal loata parkimisega tegelemiseks. Kõnealune menetlus on ohutul ja turvalisel parkimisalal selgelt nähtaval.

Abi on kasutajatele kättesaadav ööpäevaringselt ja seitse päeva nädalas.

Vahejuhtumitest ja kuritegudest turvatöötajatele ja politseile teatamist hõlbustatakse selge korra esitamisega ohutul ja turvalisel parkimisalal.

On määratud isik, kes vastutab personaliga seotud menetluste eest.

Kasutatakse tehnilist kasutusjuhendit.

Kehtestatakse häirele reageerimise kord.

Parkimisala haldussüsteem valmistatakse ette DATEX II andmeedastuseks.

On olemas turvaline eelbroneerimisvõimalus telefoni, kontaktvormi, e-posti, rakenduste või broneerimisplatvormide kaudu. Kui eelbroneerimist pakutakse rakenduste või sarnaste broneerimissüsteemide kaudu, peab andmeedastus toimuma reaalajas.

C jagu. Sertifitseerimisstandardid ja -kord

Sertifitseerimisasutused ja audiitorite koolitamine

1.

AETRi artikli 8b lõikes 1 osutatud ohutute ja turvaliste parkimisalade sertifitseerimise õigus on ainult sertifitseerimisasutustel ja audiitoritel, kes vastavad käesolevas jaos sätestatud nõuetele.

2.

Sertifitseerimisasutustel, mille audiitorid teevad auditeid ohutute ja turvaliste parkimisalade sertifitseerimise eesmärgil vastavalt A ja B jaos sätestatud standarditele, on standardi ISO 17021 kohane kontserni akrediteering.

3.

Audiitoreil, kes teevad sertifitseerimisauditeid ohutute ja turvaliste parkimisalade sertifitseerimise eesmärgil vastavalt A ja B jaos sätestatud standarditele, on sertifitseerimisasutusega lepinguline suhe.

4.

Kooskõlas standardiga ISO 17021 tagavad sertifitseerimisasutused, et audiitoritel, kes teevad auditeid ohutute ja turvaliste parkimisalade sertifitseerimise eesmärgil, oleks nõuetekohane koolitus.

5.

Sertifitseerimisasutuste audiitorid on edukalt läbinud teoreetilist ja praktilist osa hõlmava audiitorite koolituse A ja B jaos sätestatud standardite viimase versiooni kohta.

6.

Sertifitseerimisasutuste audiitoritel on ühe UNECE töökeele hea oskus ja auditeeritava kokkuleppeosalise kohaliku keele oskus.

(I)Sertifitseerimisauditite, etteteatamata auditite ning ohutu ja turvalise parkimisala sertifikaadi kehtetuks tunnistamise kord


1. Ohutute ja turvaliste parkimisalade sertifitseerimisauditid toimuvad füüsiliselt. Parkimisalade käitajad, kes soovivad oma parkimisala sertifitseerida vastavalt A ja B jaos sätestatud AETRi standarditele, esitavad sertifitseerimisasutusele taotluse teha nende tegevuskohas sertifitseerimisaudit.

2.

Kolm kuud enne sertifikaadi kehtivusaja lõppu taotlevad sertifitseerimist uuendada soovivad ohutute ja turvaliste parkimisalade käitajad enda valitud sertifitseerimisasutuselt kordusauditit. Korraldatakse taassertifitseerimisaudit ja selle tulemused tehakse parkimisala käitajale teatavaks enne kehtiva sertifikaadi kehtivusaja lõppu.

3.

Kui erakorraliste asjaolude tõttu, mida sertifitseerimisasutusel ega ohutu ja turvalise parkimisala käitajal ei olnud võimalik ette näha, ei saa sertifitseerimisasutus teha taotletud taassertifitseerimisauditit, võib sertifitseerimisasutus otsustada pikendada kehtiva sertifikaadi kehtivust kuni kuue kuu võrra. Selline pikendamine on võimalik ainult ühel korral.

4.

Ohutu ja turvalise parkimisala sertifikaadi kehtivusaja jooksul teeb asjaomane sertifitseerimisasutus vähemalt ühe etteteatamata auditi A ja B jaos sätestatud standardite järgimise kohta.

5.

Sertifitseerimisasutus teavitab ohutu ja turvalise parkimisala käitajat taassertifitseerimisauditite ja etteteatamata auditite tulemustest põhjendamatu viivituseta.

6.

Kui sertifitseerimisasutus teeb pärast taassertifitseerimisauditit või etteteatamata auditit kindlaks, et ohutu ja turvaline parkimisala ei vasta enam ühele või mitmele sertifikaadiga hõlmatud tingimusele, teavitab ta käitajat tuvastatud puuduste üksikasjadest ja teeb ettepaneku nende kõrvaldamiseks võetavate meetmete kohta. Sertifitseerimisasutus võimaldab käitajal kõrvaldada need puudused audiitori määratud ajavahemiku jooksul, võttes arvesse täheldatud vea tõsidust. Käitaja teavitab sertifitseerimisasutust puuduste kõrvaldamiseks võetud meetmetest ja esitab enne tähtaja lõppu kõik vajalikud üksikasjad.

7.

Sertifitseerimisasutus hindab käitaja võetud parandusmeetmeid nelja nädala jooksul. Kui ta teeb kindlaks, et ohutu ja turvaline parkimisala vastab kõigile A ja B jaos sätestatud minimaalsetele teenindusnõuetele ja sertifikaadiga hõlmatud turvanõuetele, antakse taotletud taseme kohta välja uus auditisertifikaat. Etteteatamata auditi puhul kehtib sama auditisertifikaat kuni selle kehtivusaja lõpuni.

8.

Kui auditeerimisasutus teeb kindlaks, et ohutu ja turvaline parkimisala vastab kõigile A ja B jaos sätestatud minimaalsetele teenindusnõuetele ja muu kui kehtiva sertifikaadiga hõlmatud turvataseme turvanõuetele, antakse välja asjakohast turvalisuse taset kajastav uus auditisertifikaat. Etteteatamata auditi puhul antakse välja uus asjakohast turvalisuse taset kajastav auditisertifikaat, mille kehtivusaeg on sama kui auditisertifikaadil, mille see asendab.

9.

Kui sertifitseerimisasutus teeb pärast taassertifitseerimisauditit või etteteatamata auditit ja võimalike järgnevate parandusmeetmete hindamist kindlaks, et ohutu ja turvaline parkimisala ei vasta minimaalsetele teenindusnõuetele või ühele või mitmele kehtiva sertifikaadiga hõlmatud turvanõudele, tunnistab sertifitseerimisasutus sertifikaadi kehtetuks. Sertifitseerimisasutus teavitab viivitamata käitajat, kes vastutab selle eest, et tema tegevuskohas kõrvaldatakse viited ohutuid ja turvalisi parkimisalasid käsitlevatele AETRi standarditele.

10.

Kui ohutu ja turvalise parkimisala käitaja ei ole auditi tulemustega nõus, on tal võimalus esitada kaebus auditi teinud sertifitseerimisasutusele kooskõlas standardiga ISO 17021. Pärast kaebuse läbivaatamist võib sertifitseerimisasutus otsustada auditisertifikaati mitte tühistada või anda välja uus auditisertifikaat mõnel teisel turvalisuse tasemel.

Sertifitseerimisasutuste auditi järgselt täidetavad nõuded ja teabe esitamine

1.

Pärast edukat sertifitseerimis- või taassertifitseerimisauditit väljastab sertifitseerimisasutus parkimisala käitajale viivitamata auditisertifikaadi ning saadab viivitamata selle koopia sertifitseeritud ohutu ja turvalise parkimisala käitajale ning selle asukohaks oleva kokkuleppe osalisriigi pädevatele asutustele. Samuti teavitab ta kokkuleppeosalise pädevaid asutusi sellest, kui auditisertifikaadid on tühistatud või kui ohutu ja turvalise parkimisala turvalisuse tase on pärast auditit muutunud. Auditisertifikaadi kehtivusaeg on kolm aastat.

2.

Sertifitseerimisasutused loovad ohutute ja turvaliste parkimisalade kasutajatele veebipõhise kaebuste esitamise mehhanismi.“

Top