1.

kordab, et on kindlalt pühendunud Euroopa spordimudeli kaitsmisele, kus sport ja kehaline aktiivsus teenivad ühiskondlikke eesmärke;

2.

tunnistab, et Euroopa spordimudelit on vaja kaitsta, et tagada spordi ja kehalise aktiivsuse jätkuv kestlik areng rahvaspordi tasandist professionaalse spordi tasandini ning piirkondlikul, riigi ja Euroopa tasandil;

3.

rõhutab, et Euroopa spordimudelit tuleb edasi arendada kooskõlas kodanike huvide, ELi väärtuste ja poliitiliste prioriteetidega, nagu võrdsus, mitmekesisus, kaasamine, tervis ja heaolu, Euroopa sotsiaalne mudel ja ELi konkurentsivõime;

4.

kutsub kõiki sidusrühmi üles suurendama jõupingutusi ohutu, kaasava, õiglase ja kõigile ligipääsetava spordi edendamiseks, keskendudes soolise võrdõiguslikkuse edendamisele, võitlusele vägivalla ja ahistamise kõigi vormide vastu ning sporditaristu ligipääsetavuse parandamisele;

5.

rõhutab sellega seoses vajadust tagada puuetega inimeste kaasamine kõigisse spordiga seotud valdkondadesse, sealhulgas juhtimis- ja otsustusprotsessidesse;

6.

rõhutab, et Euroopa spordimudel peab põhinema spordi kui avaliku hüve põhimõttel, tagades, et riiklikud spordiinvesteeringud toovad ühiskonnale kasu kaasatuse, tervishoiu, hariduse ja sotsiaalse ühtekuuluvuse näol;

7.

rõhutab, et kehaline aktiivsus on väga tähtis kõigi inimeste jaoks, vaatamata vanusele, ning toonitab, et sellel on vahetu ja pikaajaline kasu füüsilisele ja vaimsele tervisele ning see aitab inimestel arendada sotsiaalseid ja eluks vajalikke oskusi;

8.

rõhutab, kui oluline on edendada laste ja noorte kehalist aktiivsust, sealhulgas kaasates eeskujudena sportlasi ja parasportlasi, ning nõuab suuremaid investeeringuid vajalikku koolisporditaristusse, kvaliteetsesse kehalisse kasvatusse ja õppekavavälistesse spordiprogrammidesse;

9.

rõhutab spordi ennetavat rolli noorte sotsiaalse eraldatuse, vägivalla ja radikaliseerumise ärahoidmisel ning rõhutab vajadust kaitsta neid mis tahes kuritarvitamise eest spordis;

10.

rõhutab vabatahtlike olulist rolli spordis ning kutsub komisjoni üles töötama koos liikmesriikidega välja spordivaldkonna vabatahtliku tegevuse toetamise ja stimuleerimise soovitused, sealhulgas suunised vabatahtlike leidmiseks, tunnustamiseks ja hoidmiseks spordis nii rahva- kui ka elukutselise spordi tasandil;

11.

tunnistab, et Euroopa rahvasporti iseloomustab kodanikuühiskonna tugev koostöö kogukonnaga seotud klubide ja ühendustega, mis põhinevad vabatahtlikul tegevusel;

12.

rõhutab, et solidaarsuse põhimõte on ülitähtis, et sport teeniks ja edendaks pigem kõigi huve kui üksikute kasumit, ning kordab, et mõjusamate rahaliste solidaarsusmehhanismidega tuleb tugevdada seost elukutselise ja rahvaspordi vahel, et optimeerida spordi arengut;

13.

kutsub komisjoni üles ergutama spordi juhtorganeid rakendama noorte arengu valdkonnas mehhanisme ja poliitikat, mille eesmärk on premeerida klubisid selliste mängijate treenimise eest, kes aitavad kaasa elukutseliste võistluste jätkuvale edule, tagades seeläbi spordisektori pikaajalise konkurentsivõime;

14.

palub komisjonil esitada uuring, mis annab ülevaate ELis kasutusel olevatest finantssolidaarsuse mehhanismidest ja ümberjaotamiskavadest, mis hõlmavad eri spordialasid ja tasandeid, ning soovitused nende mehhanismide ja kavade edasiseks arendamiseks;

15.

nõuab sellega seoses, et komisjon toetaks spordi juhtorganite jaoks vajalikku õiguskindlust ja uuriks, kas on vaja ümberjaotamismehhanisme suurte ja väikeste liigade, klubide ja võistluste vahel ning eri aladel, sealhulgas noortespordis;

16.

rõhutab, et tuleb veelgi suurendada spordi ja kehalise aktiivsuse rahastamist, eelkõige programmi „Erasmus+“ raames aastateks 2028–2034 kooskõlas kehtivate horisontaalsete prioriteetidega, ning toetada täiendavat koostoimet muude programmide ja fondide vahel;

17.

tunnistab programmi „Erasmus+“ potentsiaalset juhtrolli rahvaspordiorganisatsioonide rahalisel toetamisel ning programmi positiivset mõju kodanikele ja ühiskonnale;

18.

kutsub komisjoni üles töötama spordiklubide ja -organisatsioonide jaoks välja ligipääsetavad ja ulatuslikud rahastamiskavad koos selgete ja kättesaadavate mehhanismidega, tagades, et sihtotstarbelised vahendid jõuavad rahvaspordi tasandini;

19.

kutsub komisjoni ja liikmesriike üles toetama kõigil tasanditel ohutusse ja ligipääsetavasse sporditaristusse investeerimist ELi fondide, näiteks Euroopa Regionaalarengu Fondi kaudu, pöörates erilist tähelepanu maapiirkondadele ja ebasoodsas olukorras linnaosadele;

20.

on veendunud, et rahalise kestlikkuse reeglid on spordis hädavajalikud, et tagada elukutselise spordi pikaajaline elujõud ja ausus ELis; julgustab komisjoni ja liikmesriike edendama järjepidevaid finantsjuhtimise standardeid kogu elukutselises spordis ning rõhutab vajadust neid meetmeid tulemuslikult jõustada ja ajakohastada, kaasa arvatud asjakohane järelevalve sportlaste palkade üle;

21.

nõuab tungivalt, et liikmesriigid jätkuvalt nõuaksid, et suurte spordiürituste korraldusõiguste andmine peaks põhinema saavutustel ning et võõrustajad, korraldajad ja sponsorid järgiksid Euroopa spordimudeli väärtusi, sealhulgas inimõigusi, demokraatlikke väärtusi ja kestlikkust;

22.

kutsub komisjoni ja liikmesriike üles ergutama spordis keskkonnavastutust ja kliimamuutustega kohanemist, sealhulgas varustuse ja sporditaristu kestlikku haldamist, CO2 heite eest vastutavat ürituste korraldamist ja keskkonnaharidust spordi kaudu;

23.

tunnistab, et Euroopa spordis tugevneb välisinvesteeringute ja -omandi suundumus, ning kutsub komisjoni üles arvesse võtma selle suundumuse mõju, kui ta toetab püüdeid kaitsta Euroopa spordi finantsilist usaldusväärsust ja konkurentsitasakaalu;

24.

tunnistab organiseeritud ja finantskuritegevuse riske spordis ning on veendunud, et Euroopa spordis tuleb investeeringute ja omandiga seoses tagada range hoolsuskohustus, sealhulgas laiendades ELi rahapesuvastast raamistikku professionaalsele spordile;

25.

mõistab hukka mis tahes vormis tulemuste kokkuleppimise, mis kahjustab ausust ja ausat mängu, ning kutsub liikmesriike ja spordiasutusi üles tugevdama ennetusmeetmeid tõhustatud järelevalve, hariduskampaaniate ja õiguskaitseasutustega tehtava koostöö kaudu;

26.

nõuab tungivalt, et nõukogu ja komisjon ületaksid ummikseisu Euroopa Nõukogu spordivõistlustega manipuleerimise vastase konventsiooni allkirjastamisel ja ratifitseerimisel;

27.

rõhutab, et ELi tasandil on vaja hariduslike ja teadlikkuse suurendamise kampaaniate abil tegeleda dopingu kasvava probleemiga kõigil spordi tasemetel;

28.

ergutab komisjoni ja liikmesriike tõhustama internetipiraatluse vastaseid meetmeid ning kutsub komisjoni üles esitama ettepanekut sihipäraste õigusaktide kohta, et tegeleda spordi ja muu otseülekandesisu internetipiraatluse probleemiga, sealhulgas tugevdades digitaalseid jõustamismehhanisme, kohaldades kohustust „tunne oma äriklienti“, edendades koostööd veebiplatvormidega ja suurendades tarbijate teadlikkust;

29.

rõhutab dünaamiliste piletihindade levikut, mis võib takistada juurdepääsu spordiüritustele Euroopas, ning nõuab, et tähelepanelikult jälgitaks, kas turuosalised järgivad ELi õigusakte;

30.

tunnistab, et spordi autonoomia sõltub heast valitsemistavast, ning kutsub rahvusvahelisi, Euroopa ja riiklikke spordiorganisatsioone ning sidusrühmi esindavaid organisatsioone üles rakendama kõrgeimaid juhtimis-, ausus- ja läbipaistvusstandardeid koos asjakohase kontrolli- ja tasakaalustussüsteemiga, et tagada vastutus;

31.

palub komisjonil läbi vaadata praeguste ELi meetmete tulemuslikkus ja järjepidevus nendes valdkondades ning töötada välja sihipärased meetmed ja poliitikameetmed püsivate probleemide lahendamiseks;

32.

nõuab spordiorganisatsioonide ja avaliku sektori asutuste koostööd, et neid standardeid järgida ja tagada, et sport jääb kõigi osalejate jaoks usaldusväärseks, turvaliseks ja eetiliseks valdkonnaks;

33.

rõhutab, kui oluline on tagada, et kõik institutsioonid, spordi juhtorganid ja sidusrühmad järgiksid spordi valdkonnas Euroopa Liidu Kohtu praktikas sätestatud põhimõtteid;

34.

väljendab heameelt juhtorganite pingutuste üle kollektiivse juhtimise valdkonnas ja ergutab võtma edasisi meetmeid, et suurendada sidusrühmade esindatust otsuste tegemisel, võttes eelkõige kohustuse tagada sportlaste ja toetajate kaasamine;

35.

nõuab tungivalt, et spordi juhtorganid rakendaksid edasisi meetmeid võrdõiguslikkuse, mitmekesisuse ja kaasatuse huvides, eelkõige selleks, et vähendada naiste jätkuvat alaesindatust juhtivatel kohtadel;

36.

rõhutab, et sidusrühmade organisatsioonide osalemiseks juhtimisprotsessides on esmalt vaja kehtestada esinduslikkuse standardid ja kontroll;

37.

kutsub komisjoni üles edendama spordis sotsiaaldialoogi kui olulist otsustusprotsessi, mis on kooskõlas hea valitsemistava põhimõtetega, ning parandama spordi esinduslikkust ja kaasavust;

38.

teeb ettepaneku, et komisjon konsulteeriks asjaomaste sidusrühmadega ELi elukutselise spordi valdkondliku sotsiaaldialoogi komitee loomise üle;

39.

nõuab, et ELi institutsioonid kaitseksid ja edendaksid ning liikmesriigid rakendaksid sportlaste ja teiste spordisektori töötajate põhiõigusi, sealhulgas sotsiaalseid õigusi ja kaitset, nagu ühinemisvabadus, kollektiivläbirääkimiste õigus, mittediskrimineerimine, inimväärsed töötingimused, ohutusmeetmed ja töötervishoid, eelkõige seoses raseduse ja emapuhkusega;

40.

rõhutab vajadust ennetava riskijuhtimise järele tööohutuse ja -tervishoiu poliitika väljatöötamisel ja jälgimisel, võttes sealhulgas arvesse selliseid tegureid nagu reisimine, mängukalendrid ja kattuvad võistlused;

41.

nõuab, et ELi institutsioonid ja liikmesriigid koostöös asjaomaste organisatsioonidega, nagu sportlaste komisjonid ja ühendused, veelgi enam toetaksid algatusi, mis on seotud topeltkarjääri, elukestva õppe, pensionilejäämise järgse perioodi, isikliku arengu ja sportlaste vaimse tervisega;

42.

rõhutab, et spordikalendrid on Euroopa ja rahvusvaheliste mängude ja võistluste arvu suurenemise tõttu muutunud tihedamaks, ning nõuab, et kõik sidusrühmad kaasataks ajakava otsustusprotsessidesse, et vältida kattumisi;

43.

toetab sportlaste õigust vabalt esindada oma riiki ning rõhutab, et klubidelt tuleks nõuda sportlaste vabastamist rahvuskoondises osalemiseks;

44.

kutsub spordi juhtorganeid üles takistama riigisiseste võistlusmängude toimumist välismaal;

45.

tunnistab rahvusvaheliste organisatsioonide tähtsust läbipaistva ja õiglase üleviimissüsteemi tagamisel kooskõlas ELi õiguse ja Euroopa eripäraga ning nõuab, et eriti hoolitsetaks sportlaste õiguste kaitse eest kõigil spordialadel, pöörates erilist tähelepanu alaealistele;

46.

juhib tähelepanu spordiagentide või -vahendajate olulisele rollile ning nende ja noorte sportlaste suhetes esineda võivale tasakaalustamatusele ning rõhutab vajadust reeglipõhise käsituse järele;

47.

kutsub komisjoni üles esitama vastuseks liikmesriikide ja ELi institutsioonide tugevale poliitilisele märguandele spordipoliitika pikaajalise strateegia, mis keskendub Euroopa spordimudeli põhijoontele ja pakub sellega seoses välja konkreetsed meetmed;

48.

väljendab heameelt spordipoliitika teemal peetava dialoogi üle ja kutsub komisjoni üles tagama aktiivse osalemise aruteludes ELi, riiklikul ja kohalikul tasandil, kaasates pikaajaliste strateegiate kujundamisse kõik asjaomased sidusrühmad;

49.

kutsub komisjoni ja liikmesriike üles toetama andmete kogumist ja tõenduspõhist poliitikakujundamist, et tugevdada spordi rolli ELi poliitiliste eesmärkide saavutamisel;

50.

kutsub komisjoni üles täitma oma rolli aluslepingute täitmise järelevalvajana ühes liidu kõige olulisemas sotsiaal- ja majandussektoris, jälgides ja tõrjudes aktiivselt väärtuspõhist Euroopa spordimudelit kõigil tasanditel ähvardavaid ohte, nagu eraldi võistlused, mis ohustavad üldist spordi ökosüsteemi;

51.

julgustab komisjoni kasutama kõiki tema käsutuses olevaid asjakohaseid vahendeid, et kaitsta Euroopa spordisektorit algatuste eest, mille eesmärk on seda õõnestada ja kanda selle loodavat väärtust üle väljapoole Euroopat;

52.

kinnitab veel kord spordi eripära ning samas ka ELi õiguse austamist, ning möönab, et Euroopa spordimudelit ei ole võimalik kohaldada eri spordialade suhtes ühtemoodi;

53.

rõhutab sellega seoses vajadust kaitsta Euroopa spordimudeli vertikaalset olemust, kus kõrgemale tasemele tõusmine ja madalale tasemele langemine toimub riigi tasandil ning iga-aastased tulemused riigisisestes liigades on Euroopa võistlustele kvalifitseerumise ainus kriteerium;

54.

kutsub komisjoni üles esitama selged suunised ELi õiguse, sealhulgas konkurentsiõiguse kohaldamise kohta spordisektoris, võttes arvesse ka Euroopa Liidu Kohtu hiljutisi otsuseid;

°

° °

55.

teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile.