This document is an excerpt from the EUR-Lex website
Document 52024PC0589
Proposal for a COUNCIL IMPLEMENTING DECISION setting out recommendations addressing identified common areas for improvement resulting from the 2024 thematic Schengen evaluation ‘Bridging national gaps: towards an effective EU return system through common solutions and innovative practices’
Ettepanek: NÕUKOGU RAKENDUSOTSUS, millega esitatakse soovitused 2024. aasta temaatilise Schengeni hindamise „Kõrvaldame lüngad liikmesriikides: ühised lahendused ja uuenduslikud tavad tulemusliku ELi tagasisaatmissüsteemi loomiseks“ käigus kindlaks määratud ühiste parandamist vajavate valdkondade täiustamiseks
Ettepanek: NÕUKOGU RAKENDUSOTSUS, millega esitatakse soovitused 2024. aasta temaatilise Schengeni hindamise „Kõrvaldame lüngad liikmesriikides: ühised lahendused ja uuenduslikud tavad tulemusliku ELi tagasisaatmissüsteemi loomiseks“ käigus kindlaks määratud ühiste parandamist vajavate valdkondade täiustamiseks
COM/2024/589 final
EUROOPA KOMISJON
Brüssel,16.12.2024
COM(2024) 589 final
2024/0326(NLE)
Ettepanek:
NÕUKOGU RAKENDUSOTSUS,
millega esitatakse soovitused 2024. aasta temaatilise Schengeni hindamise „Kõrvaldame lüngad liikmesriikides: ühised lahendused ja uuenduslikud tavad tulemusliku ELi tagasisaatmissüsteemi loomiseks“ käigus kindlaks määratud ühiste parandamist vajavate valdkondade täiustamiseks
SELETUSKIRI
1.ETTEPANEKU TAUST
•Ettepaneku põhjused ja eesmärgid
Nende kolmandate riikide kodanike tagasisaatmise protsess, kellel ei ole seaduslikku õigust Schengeni alal viibida, on keerukas ja tundlik ning selles osaleb palju inimesi, asutusi ja sidusrühmi. Kooskõlas rände- ja varjupaigaleppes 1 (edaspidi „lepe“) esitatud eesmärkidega on viimastel aastatel tehtud hästi toimiva ELi tagasisaatmissüsteemi loomiseks märkimisväärseid jõupingutusi, mis on andnud konkreetseid tulemusi. ELi vabatahtliku tagasipöördumise ja taasintegreerimise strateegia, 2 tulemuslikuma tagasisaatmise tegevusstrateegia ja kõrgetasemeline tagasisaatmise võrgustik toetasid ja suurendasid liikmesriikide vabatahtliku tagasipöördumise ja taasintegreerimise alase tegevuse sidusust. ELi liikmesriikide tagasisaatmissüsteemid järgivad siiski endiselt killustatud lähenemisviisi ja see ei lase ELil kasutada kõiki oma võimalusi selleks, et tagasisaatmine oleks tulemuslikum. Üks tagasisaatmissüsteemi märkimisväärne kitsaskoht on seotud selle osaliste tegevuse ja menetluste koordineerimise ja sidususega nii riiklikul kui ka Euroopa tasandil.
Euroopa Ülemkogu rõhutas 17.–18. oktoobril, kui oluline on rakendada rände suhtes terviklikku lähenemisviisi, sealhulgas rakendada vastuvõetud ELi õigusaktid ja kohaldada kehtivaid õigusakte, mis aitab praeguseid probleeme kõige paremini lahendada. Euroopa Ülemkogu kutsus ka üles võtma kõigil tasanditel otsustavaid meetmeid, et hõlbustada, suurendada ja kiirendada tagasisaatmist Euroopa Liidust, kasutades kõiki asjakohaseid ELi poliitikameetmeid, õigusakte ja vahendeid. Leppe kiiremat ja tulemuslikumat rakendamist toetab kehtivate tagasisaatmisalaste õigusaktide tõhusam rakendamine ja jätkuv töö tagasisaatmise suhtes ühise lähenemisviisi väljatöötamiseks.
Peale selle kutsus president von der Leyen poliitilistes suunistes aastateks 2024–2029 üles võtma tagasisaatmise suhtes kasutusele uut ühist lähenemisviisi. See tähendab, et on vaja luua uus õigusraamistik, mis kiirendab ja lihtsustab tagasisaatmisprotsessi, ning tagada ühtlasi, et tagasisaatmine toimuks väärikalt. Samuti tuleks juhtumite haldamine digitaliseerida ja teha tööd tagasisaatmisotsuste vastastikuseks tunnustamiseks kogu ELis. Soovitused, mis on esitatud käesolevas ettepanekus võtta vastu nõukogu rakendusotsus, aitavad edaspidi arutada ja ette valmistada uut õigusraamistikku käsitlevaid ettepanekuid.
Nõukogu määruses (EL) 2022/922 3 on kehtestatud hindamis- ja järelevalvemehhanism, mille alusel kontrollitakse Schengeni acquis’ kohaldamist liikmesriikides. Nimetatud määruse artikli 4 lõike 4 kohaselt võib komisjon korraldada temaatilisi hindamisi eelkõige selleks, et hinnata eri poliitikavaldkondades esinevaid probleeme või sarnaste probleemidega kokku puutuvate liikmesriikide ja Schengeni lepinguga ühinenud riikide (edaspidi koos „liikmesriigid“) tavasid.
2024. aastaks vastu võetud iga-aastases hindamisprogrammis 4 Schengeni acquis’ kohaldamise kontrollimise kohta kooskõlas nõukogu määrusega (EL) 2022/922, on märgitud, et komisjon ja liikmesriigid korraldavad 2024. aastal temaatilise hindamise „Kõrvaldame lüngad liikmesriikides: ühised lahendused ja uuenduslikud tavad tulemusliku ELi tagasisaatmissüsteemi loomiseks“. Sellel hindamisel on kaks eesmärki: teha kindlaks peamised ühised takistused, mis piiravad ametiasutuste suutlikkust saata tagasi neid kolmandate riikide kodanikke, kellel ei ole seaduslikku õigust riigis viibida, ning keskenduda ühistele parandamist vajavatele valdkondadele, mille puhul ühised ELi lahendused ja tavad looksid lisaväärtust.
Kooskõlas nende eesmärkidega analüüsiti temaatilises hindamises riiklike tagasisaatmissüsteemide peamisi kitsaskohti ja võimalikke lahendusi, keskendudes tagasisaatmisprotsessi peamistele etappidele:
·tagasisaatmisprotsessi algatamine;
·kolmandate riikide kodanike tuvastamine;
·riiklik ja Euroopa tasandi asutustevaheline koostöö;
·vabatahtlik tagasipöördumine ja tagasisaatmiste täideviimine.
Võttes arvesse, et nende kolmandate riikide kodanike tulemuslik tagasisaatmine, kellel ei ole õigust ELis viibida, nõuab asjakohast eelplaneerimist, muu hulgas selleks, et arendada suutlikkust lühiajalises, keskpikas ja pikaajalises perspektiivis, ning tõhusat koordineerimist, pöörati temaatilisel hindamisel erilist tähelepanu strateegilistele ja horisontaalsetele protsessidele. See tähendab tagasisaatmise osaliste tegevuse ja menetluste koordineerimist ja sidusust nii riiklikul kui ka Euroopa tasandil. Need on hästi toimiva Schengeni ala olulised elemendid. Hindamise tulemuste põhjal soovitakse luua tagasisaatmise suhtes ühine lähenemisviis, millega koordineerimist ja sidusust soodustatakse veelgi, säilitades samal ajal põhiõiguste kaitsemeetmed, et maksimeerida olemasolevate vahendite ja Euroopa õigusraamistiku potentsiaali.
Temaatilisel hindamisel võetakse arvesse tulemusliku tagasisaatmissüsteemi olulist rolli Euroopa integreeritud piirihalduses, nagu on kindlaks määratud Euroopa piiri- ja rannikuvalve määruses 5 . Täpsemalt uuritakse temaatilise hindamise käigus pärast uuendatud Schengeni infosüsteemi 6 ja tagasisaatmismenetlusi toetavate uute funktsioonide kasutuselevõtmist seda, kuidas Schengeni infosüsteemi sisestatud tagasisaatmist ja sisenemiskeeldu käsitlevaid hoiatusteateid tulemuslikult kasutada ning milline on liikmesriikide suutlikkus vahetada tulemuslikult teavet ja teha koostööd teiste liikmesriikidega, et täita tagasisaatmisotsuseid ja hoida Schengeni alal ära loata teisene ränne.
Tulenevalt temaatilise hindamise eripärast (st pikaajaline, kogu 2024. aasta vältav tegevus, mis vajab spetsiifilisi eksperditeadmisi mitmes seotud valdkonnas) moodustas komisjon 2023. aasta detsembris spetsiaalse hindamisrühma, mis koosnes 15 liikmesriigi eksperdist, kahest komisjoni eksperdist ning Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti ja Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti (Frontex) vaatlejatest. Hindamisrühm töötas välja spetsiaalse küsimustiku, mida jagati kõigi liikmesriikidega, et teha kindlaks eespool nimetatud tagasisaatmise põhietappidega seotud ühised parandamist vajavad valdkonnad ning riikliku ja ELi tasandi praktilised lahendused, mis võiksid aidata kaasa Schengeni ala heale toimimisele. Hindamisrühm uuris ka tagasisaatmise valdkonnas tehtud korrapäraste Schengeni hindamiste aruandeid, et teha kindlaks temaatilise hindamise alla kuuluvad ühised probleemid või parimad tavad. Samuti võttis hindamisrühm arvesse asjakohaseid Euroopa rändevõrgustiku uuringuid. Lisaks toimus hindamisrühma ja Frontexi vahel viis fookusrühma arutelu, et ameti eksperditeadmiste ja tähelepanekute põhjal paremini mõista, kus võib esineda suurimaid probleeme ja kus on täheldatud häid tavasid.
Spetsiaalsele küsimustikule antud vastuste põhjal, mille hindamisrühm sai 2024. aasta juuni lõpus, otsustati, et 2024. aasta septembris ja oktoobris tehakse kontrollkäigud Itaaliasse, Madalmaadesse ja Norrasse. Valiku tegemisel võeti arvesse tavasid, mida nende olemuse tõttu ei saa tulemuslikult kaugmeetodil hinnata, ning vajadust vältida lisakoormuse tekkimist nendele liikmesriikidele, keda on hiljuti hinnatud, ja neile, keda hinnatakse perioodiliste hindamiste käigus 2024.–2025. aastal, ning tagada ühtlasi tasakaalustatud ja representatiivne lähenemisviis. Lisaks toimusid Austria ja Taaniga konkreetsetel teemadel videokonverentsid, mille käigus koguti lisateavet ja selgitusi.
Kooskõlas nõukogu määruse (EL) 2022/922 artikli 20 lõike 4 esimese lõiguga võttis komisjon vastu hindamisaruande, 7 milles loetletakse temaatilise hindamise käigus kindlaks tehtud ühised parandamist vajavad valdkonnad ja kirjeldatakse parimaid tavasid.
Selle teabe põhjal on käesolevas ettepanekus esitatud soovitused, mis käsitlevad ühiste parandamist vajavate valdkondade täiustamist ning mida tuleks lugeda koos temaatilise hindamise aruandes 8 kirjeldatud parimate tavadega 9 .
Kooskõlas 17.–18. oktoobri 2024. aasta Euroopa Ülemkogu järeldustega on äärmiselt oluline võtta kiiresti kõik vajalikud meetmed, et täita liikmesriikide ametiasutuste tehtud tagasisaatmisotsuseid. Esitatud soovituste eesmärk on toetada neid jõupingutusi ja pakkuda väärtuslikku teavet, mille põhjal kujundada tagasisaatmise suhtes ELi uus ühine lähenemisviis, sealhulgas tulevane ELi õigusraamistik, ning tagada rände- ja varjupaigaleppe rakendamisel sidusus tagasisaatmisalase tööga.
Kahe kuu jooksul pärast seda, kui nõukogu on vastu võtnud soovitusi sisaldava rakendusotsuse, palutakse igal liikmesriigil esitada kooskõlas nõukogu määruse (EL) 2022/922 artikliga 24 ja artikli 23 lõikega 3 tegevuskava komisjonile, kes hindab selle piisavust, ja nõukogule. Need tegevuskavad peavad sisaldama parandusmeetmeid, mille eesmärk on täita kõik soovitused ja kehtestada tulemuslikuma tagasisaatmise jaoks tulemuslikum tegevuskord. Eelkõige peavad liikmesriigid selgitama ka seda, kuidas neil on kavas rakendada kindlakstehtud parimaid tavasid, mida nad peavad asjakohaseks, ning seda, miks ülejäänud tavasid ei saa riigi õiguslike ja tegevuslike eripärade tõttu arvesse võtta.
Liikmesriigid peaksid esitama komisjonile ja nõukogule oma tegevuskava rakendamise kohta aruandeid. Ühtlasi tuleks püüda saavutada koostoime tagasisaatmist käsitleva olemasoleva tegevuskavaga (kui see veel kehtib). Komisjon esitab 2026. aastal Schengeni olukorda käsitlevas aruandes ülevaate tegevuskavade rakendamisel tehtud üldistest edusammudest, tagades sidususe jõupingutustega, mida tehakse selleks, et arendada muu hulgas rände- ja varjupaigaleppe rakendamise osana edasi tagasisaatmist käsitlevat ELi ühist lähenemisviisi. Lisaks toetab komisjon jätkuvalt parimate tavade rakendamist.
•Kooskõla poliitikavaldkonnas praegu kehtivate õigusnormidega
Soovitused on esitatud selleks, et rakendada nõuetekohaselt ja tulemuslikult kehtivaid Schengeni acquis’ sätteid.
•Kooskõla muude liidu tegevuspõhimõtetega
Soovitused on seotud muude liidu poliitikavaldkondadega, nagu välis- ja sisepiirid, viisad, ränne ja varjupaigaküsimused ning sisejulgeolek, mis on seotud hästitoimiva vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva sisepiirideta Schengeni alaga.
2.ÕIGUSLIK ALUS, SUBSIDIAARSUS JA PROPORTSIONAALSUS
•Õiguslik alus
Nõukogu 9. juuni 2022. aasta määruse (EL) 2022/922 (mis käsitleb Schengeni acquis’ kohaldamise kontrollimiseks hindamis- ja järelevalvemehhanismi kehtestamist ja toimimist ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 1053/2013) artikli 23 lõige 2 ja artikkel 24.
•Subsidiaarsus (ainupädevusse mittekuuluva valdkonna puhul)
Määruse (EL) 2022/922 artikli 23 lõike 1 kohaselt peab komisjon esitama nõukogule ettepaneku võtta vastu soovitused parandusmeetmete kohta, mida liikmesriigid peavad võtma hindamisaruandes loetletud puuduste kõrvaldamiseks. Määruse (EL) 2022/922 artikli 23 lõikes 3 nõutakse, et hinnatud liikmesriigid esitaksid komisjonile ja nõukogule tegevuskava kõigi soovituste vastuvõtmiseks. Artikli 24 kohaselt kohaldatakse temaatilise hindamise suhtes artikli 23 lõikeid 1, 2 ja 3.
Liidu tasandi meetmed on vajalikud liikmesriikide vastastikuse usalduse tugevdamiseks ja liidu tasandil parema koordineerimise tagamiseks, et liikmesriigid kohaldaksid kõiki Schengeni õigusnorme nõuetekohaselt ja tulemuslikult.
•Proportsionaalsus
Nõukogu määruse (EL) 2022/922 artikli 23 lõige 2 koostoimes artikliga 24 peegeldab nõukogu erivolitusi vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala piires liidu poliitika rakendamise vastastikusel hindamisel.
3.JÄRELHINDAMISE, SIDUSRÜHMADEGA KONSULTEERIMISE JA MÕJU HINDAMISE TULEMUSED
•Praegu kehtivate õigusaktide järelhindamine või toimivuse kontroll
Ei kohaldata.
•Konsulteerimine sidusrühmadega
Vastavalt määruse 2022/922 artikli 20 lõike 1 neljandale lõigule esitati esialgne hindamisaruanne liikmesriikidele märkuste esitamiseks.
Vastavalt nõukogu määruse (EL) 2022/922 artikli 20 lõike 4 esimesele lõigule võttis komisjon vastu hindamisaruande, 10 mis on kooskõlas Schengeni komitee 29. novembri 2024. aasta arvamusega.
•Eksperdiarvamuste kogumine ja kasutamine
Ei kohaldata.
•Mõjuhinnang
Ei kohaldata.
•Õigusnormide toimivus ja lihtsustamine
Ei kohaldata.
•Põhiõigused
Hindamise käigus võeti arvesse põhiõiguste kaitset Schengeni acquis’ kohaldamisel.
4.MÕJU EELARVELE
Ei kohaldata.
5.MUU TEAVE
Ei kohaldata.
2024/0326 (NLE)
Ettepanek:
NÕUKOGU RAKENDUSOTSUS,
millega esitatakse soovitused 2024. aasta temaatilise Schengeni hindamise „Kõrvaldame lüngad liikmesriikides: ühised lahendused ja uuenduslikud tavad tulemusliku ELi tagasisaatmissüsteemi loomiseks“ käigus kindlaks määratud ühiste parandamist vajavate valdkondade täiustamiseks
EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse nõukogu 9. juuni 2022. aasta määrust (EL) 2022/922, mis käsitleb Schengeni acquis’ kohaldamise kontrollimiseks hindamis- ja järelevalvemehhanismi kehtestamist ja toimimist ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 1053/2013, 11 eelkõige selle artikli 23 lõiget 2 ja artiklit 24,
võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut
ning arvestades järgmist:
(1)Euroopa Ülemkogu kutsus oma 17. oktoobri 2024. aasta järeldustes üles võtma kõigil tasanditel otsustavaid meetmeid, et hõlbustada, suurendada ja kiirendada tagasisaatmist Euroopa Liidust, kasutades kõiki asjakohaseid ELi poliitikameetmeid, õigusakte ja vahendeid, sealhulgas diplomaatia, areng, kaubandus ja viisad.
(2)Liikmesriikide ja komisjoni ekspertidest ning Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti ning Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti (Frontex) vaatlejatest koosnev hindamisrühm viis 2024. aastal läbi temaatilise hindamise, mille käigus analüüsiti, kuidas liikmesriigid tagavad nende kolmandate riikide kodanike tulemusliku tagasisaatmise, kellel ei ole õigust viibida Schengeni acquis’d kohaldavate liikmesriikide territooriumil, ning milline on liikmesriikide suutlikkus kõnealuseid kolmandate riikide kodanikke tagasi saata. Temaatilise hindamise eesmärk oli teha kindlaks peamised ühised takistused, mis piiravad riikide ametiasutuste suutlikkust tagasisaatmisi tulemuslikult täide viia, ja ühised liiduülesed lahendused ja tavad, mis looksid ühise ELi tagasisaatmissüsteemi jaoks lisaväärtust. Temaatilise hindamise eesmärk oli ka suurendada liikmesriikide suutlikkust täita oma õiguslikke kohustusi saata tagasi kolmandate riikide kodanikud, kellel ei ole seaduslikku õigust riigis viibida, ning aidata kaasa Schengeni acquis’ ühetaolisele, ühtlustatud ja tõhusale rakendamisele, võttes arvesse seda, et tagasisaatmine on peamine vahend, mis aitab rännet tulemuslikult ja usaldusväärselt hallata, sealhulgas piirata teisest rännet, ning tegeleda jätkusuutlikult mõnede peamiste Schengeni ala sisejulgeoleku ohtudega.
(3)Kuna tagasisaatmine on tihedalt seotud Schengeni acquis’ üldise rakendamisega ja seetõttu keerukas protsess, milles osaleb palju inimesi, ametiasutusi ja sidusrühmi, keskenduti temaatilisel hindamisel kolmele poliitikaküsimusele – tagasisaatmine, välispiiride kaitse ja IT-süsteemide haldamine. Peamine eesmärk oli hinnata, kas liikmesriigid võtavad tagasisaatmisotsuste täitmiseks kõik vajalikud meetmed ja tagavad samal ajal asjaomaste kolmandate riikide kodanike põhiõiguste kaitse, ning teha kindlaks nende valdkondade täiustamise võimalused.
(4)Temaatilise hindamise järel võttis komisjon vastu aruande, 12 milles esitatakse temaatilise hindamise käigus kindlaks tehtud ühised parandamist vajavad valdkonnad ja loetletakse parimad tavad 13 .
(5)Komisjoni soovituse C(2023) 6790 14 kohases Schengeni hindamise juhendis ettenähtud metoodika kohaselt hinnati temaatilise hindamise raames kõiki liikmesriike, kes Schengeni acquis’d täielikult kohaldavad.
(6)Hindamisrühma tegevust koordineerisid juhtivad eksperdid komisjonist ja liikmesriikidest (Rootsist). Hindamisrühma kuulusid veel teine ekspert komisjonist ja riiklikud eksperdid Austriast, Belgiast, Eestist, Hispaaniast, Itaaliast, Liechtensteinist, Leedust, Lätist, Norrast, Poolast, Portugalist, Sloveeniast, Soomest, Šveitsist, Taanist ja Tšehhist. Hindamisrühma tööd toetasid Frontexi ja Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti vaatlejad.
(7)Hindamisrühm töötas välja spetsiaalse küsimustiku ja analüüsis varasemate Schengeni hindamiste aruandeid, et teha kindlaks temaatilise hindamise alla kuuluvad ühised probleemid ja parimad tavad.
(8)Käesolevas otsuses esitatud soovitused ning kogutud ja aruandes kirjeldatud parimad tavad on jaotatud kolme peatükki: 1) et Schengeni süsteem hästi toimiks, peab tagasisaatmine olema tulemuslik, 2) liikmesriikide ametiasutuste tulemusliku koostöö tagamine tagasisaatmise põhietappides ja 3) riikliku tegevuse tõhususe maksimeerimine tihedama koostöö kaudu Euroopas. Iga peatükk eeldab tulemuslikku horisontaalset planeerimist, muu hulgas piisava suutlikkuse tagamiseks, ühtlustatud menetlusi ja tulemuslikku koordineerimist nii riiklikul kui ka liidu tasandil, mida tuleks toetada ka tehnoloogiliste lahendustega.
(9)Temaatilise hindamise aruandes rõhutatakse, et tagasisaatmine on Euroopa integreeritud piirihalduse riiklike strateegiate olulise osana väga tähtis. Selleks et riiklik tagasisaatmissüsteem ja sellest tulenevalt ka Euroopa ühine tagasisaatmissüsteem hästi toimiksid, peavad asutused riiklikul ja Euroopa tasandil tulemuslikult koostööd tegema. Sellise süsteemi saavutamiseks on vaja täiustada teabevahetust, et suurendada otsustusprotsessi tõhusust ja tulemuslikkust, kasutades parimal võimalikul viisil teavet, mis on ametiasutustele kättesaadav liikmesriigis ja liidu suuremahulistes infosüsteemides, eelkõige Schengeni infosüsteemis.
(10)Selleks et täita kohustust teha ebaseaduslikult riigis viibiva isiku kohta viivitamata tagasisaatmisotsus, on vaja pärast seadusliku riigis viibimise lõppemisega seotud menetlusi tagasisaatmisprotsess kiiresti algatada. Samal ajal tuleb kehtestada kõik asjakohased põhiõiguste kaitsemeetmed, et tagada kolmandate riikide kodanike individuaalne hindamine nende olukorda ja vajadusi arvesse võttes ning juurdepääs tulemuslikule õiguskaitsevahendile. Tagasisaatmist käsitlev Schengeni acquis annab liikmesriikidele tegutsemisruumi, et kehtestada tulemuslik tegevuskord, mille kohaldamisel austatakse põhiõigusi.
(11)Ebaseaduslikult riigis viibivate kolmandate riikide kodanike tuvastamine, muu hulgas olemasolevat teavet riiklikul ja ELi tasandil parimal võimalikul viisil kasutades, on tagasisaatmismenetluse tulemusliku rakendamise jaoks vajalik etapp.
(12)Tulemuslikus tagasisaatmissüsteemis peab olema võimalus väärikaks ja jätkusuutlikuks vabatahtlikuks tagasipöördumiseks, mida eelistatakse sunniviisilisele tagasisaatmisele. Et julgustada inimesi vabatahtlikult tagasi pöörduma, tuleks põhivahenditena kasutada tagasipöördumisnõustamist ja kättesaadavat taasintegreerimisabi. Selleks et vabatahtliku tagasipöördumise süsteem oleks usaldusväärne ning et vältida põgenemist ja teisest rännet, on vaja ka nende kolmandate riikide kodanike üle teha tulemuslikku järelevalvet, kellele on antud korraldus lahkuda, tagamaks, et nad täidavad oma tagasipöördumiskohustust. Seda hõlbustavad Schengeni infosüsteemi funktsioonid, mida tuleks täiendada tulemuslike riikliku tasandi meetmetega, et saavutada soovitud tulemused.
(13)Et mitte mõjutada julgeolekut, on väga oluline, et asutustevahelised menetlused ja koostöömehhanismid nii riigi kui ka liidu tasandil oleksid tulemuslikud, et võimalikult varakult tuvastada need kolmandate riikide kodanikud, kellel ei ole seaduslikku õigust riigis viibida ja kes kujutavad endast julgeolekuohtu, ning käsitada nende tagasisaatmist esmatähtsana. Samal põhjusel peavad ametiasutused tulemuslikku koostööd tegema ka selleks, et tagasi saata need kolmandate riikide kodanikud, kellel ei ole seaduslikku õigust riigis viibida ja kes kannavad vanglakaristust.
(14)Uuendatud Schengeni infosüsteem, mis sisaldab tagasisaatmist käsitlevaid hoiatusteateid, tõhustab tagasisaatmismenetlusi, kui seda tulemuslikult kasutatakse, sealhulgas biomeetriliste andmete jagamise, päringutabamustest teatamise ja liikmesriikide vahel täiendava teabe vahetamise kaudu.
(15)Et tagasisaatmiste tulemuslikkust veelgi suurendada, tuleks Schengeni acquis’d ja olemasolevaid Euroopa vahendeid tulemuslikult rakendada, sest need on väärtuslik ressurss. Schengeni acquis’d kohaldavad liikmesriigid peaksid siiski võtma lisameetmeid ja järgima täiustatud tavasid, et maksimeerida selle mõju.
(16)Aruandes on kindlaks määratud ühised parandamist vajavad valdkonnad, kus liikmesriikidel on probleeme seadusliku riigis viibimise õiguseta kolmandate riikide kodanike tagasisaatmise menetluste ettevalmistamisel või täideviimisel ning millel põhinevad käesolevas otsuses esitatud soovitused. Aruandes on kirjeldatud ka arvukaid parimaid tavasid, et toetada liikmesriike olemasolevate probleemide lahendamisel.
(17)Määruse (EL) 2022/922 artikli 23 lõike 3 kohaselt peab iga liikmesriik esitama komisjonile ja nõukogule tegevuskava soovituste vastuvõtmiseks. Tegevuskava tuleb esitada kahe kuu jooksul pärast käesoleva otsuse jõustumise kuupäeva. Tegevuskavas tuleks ette näha asjakohased parandusmeetmed parandamist vajavate valdkondade täiustamiseks. Liikmesriigid peaksid kaaluma mitmesuguste välja selgitatud ja aruandes kirjeldatud parimate tavade lisaväärtust tulemuslikuma liidu tagasisaatmissüsteemi loomisel ja nende rakendamise teostatavust, konsulteerides vajaduse korral neid juba rakendanud liikmesriikidega. Liikmesriike julgustatakse määrama individuaalsetes tegevuskavades kindlaks need parimad tavad, mida nad kavatsevad rakendada, ning selgitama, miks ülejäänud parimaid tavasid ei saa riigi õiguslike ja tegevuslike eripärade tõttu arvesse võtta.
(18)Määruse (EL) 2022/922 artikli 23 lõike 3 teise lõigu kohaselt peab komisjon vaatama pärast hindamisrühmaga konsulteerimist läbi tegevuskava piisavuse ühe kuu jooksul pärast tegevuskava saamist. Vastavalt sama määruse artikli 23 lõike 3 kolmandale ja neljandale lõigule peab liikmesriik andma komisjonile ja nõukogule oma tegevuskava rakendamise kohta aru iga kuue kuu tagant alates kuupäevast, mil saadi teade tegevuskavale antud hinnangu kättesaamise kohta, kuni komisjon leiab, et tegevuskava on täielikult rakendatud,
SOOVITAB:
Austria Vabariigil, Belgia Kuningriigil, Bulgaaria Vabariigil, Eesti Vabariigil, Hispaania Kuningriigil, Horvaatia Vabariigil, Islandi Vabariigil, Itaalia Vabariigil, Kreeka Vabariigil, Leedu Vabariigil, Luksemburgi Suurhertsogiriigil, Liechtensteini Vürstiriigil, Läti Vabariigil, Madalmaade Kuningriigil, Malta Vabariigil, Norra Kuningriigil, Poola Vabariigil, Portugali Vabariigil, Prantsuse Vabariigil, Rootsi Kuningriigil, Rumeenial, Saksamaa Liitvabariigil, Slovaki Vabariigil, Sloveenia Vabariigil, Soome Vabariigil, Šveitsi Konföderatsioonil, Taani Kuningriigil, Tšehhi Vabariigil ja Ungari Vabariigil
I.ET SCHENGENI SÜSTEEM HÄSTI TOIMIKS, PEAB TAGASISAATMINE OLEMA TULEMUSLIK
Tagasisaatmine kui Schengeni ala juhtimise oluline osa
1.tagada tagasisaatmise kui Euroopa integreeritud piirihalduse riiklike strateegiate asjakohaste komponentide lahutamatu osa tulemusliku rakendamise, edendades tulemuslikku koostööd kõigi asjaomaste sidusrühmade vahel, nagu on ette nähtud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/1896 15 artikliga 3 ja artikli 8 lõikega 6;
2.võtta vastu suutlikkuse arengukava ja hädaolukorra lahendamise plaani ja neid korrapäraselt ajakohastada, võttes arvesse riskianalüüsi tulemusi, nagu on ette nähtud määruse (EL) 2019/1896 artikli 9 lõigetega 3 ja 4 ning artikli 29 lõikega 7;
II.LIIKMESRIIKIDE AMETIASUTUSTE TULEMUSLIKU KOOSTÖÖ TAGAMINE TAGASISAATMISE PÕHIETAPPIDES
Tagasisaatmismenetluse tulemuslik algatamine ja haldamine
3.tagada, et iga kolmanda riigi kodaniku kohta, kes viibib liikmesriigi territooriumil ebaseaduslikult, tehakse viivitamata tagasisaatmisotsus vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2008/115/EÜ 16 artikli 6 lõikele 1, võttes arvesse kõnealuse direktiivi artikli 6 lõikes 6 sätestatud võimalusi;
4.hinnata siseriiklikku tagasisaatmisotsuste edasikaebamise süsteemi (eelkõige juhtumite arvu, edasikaebamise tähtaegu, automaatse peatava mõju kehtestamise tingimusi, kohtuliku läbivaatamise tähtaegu) ja võtta meetmeid, et kiirendada edasikaebamise menetlusi, mis aitavad suurendada tagasisaatmise üldist tulemuslikkust kooskõlas direktiivi 2008/115/EÜ artikli 8 lõikega 1, ning tagada samal ajal asjaomaste isikute põhiõiguste täielik austamine kooskõlas nimetatud direktiivi artikliga 13;
5.tagada tagasisaatmisotsuste tulemusliku ja proportsionaalse täitmise, nagu on ette nähtud direktiivi 2008/115/EÜ artikli 8 lõikega 1, võttes meetmeid, mille eesmärk on kiiresti menetleda korduvaid rahvusvahelise kaitse taotlusi, mis ei sisalda uusi fakte ega asjaolusid ning mis esitatakse üksnes väljasaatmise edasilükkamiseks või takistamiseks;
Digitaalne tagasisaatmisjuhtumite haldamise süsteem, mis tagab koordineerimise ametiasutuste (sh suuremahuline IT-süsteemide) vahel
6.arendada ja veelgi täiustada riiklikku tagasisaatmisjuhtumite haldamise süsteemi, võttes arvesse Frontexi loodud riiklike tagasisaatmisjuhtumite haldamise mudelit RECAMAS ja rände- ja varjupaigamenetluste jaoks ELi tasandil kasutusele võetud digilahenduste arengut ning kasutades täielikult ära ameti pakutavat toetust, nagu on ette nähtud määruse (EL) 2019/1896 artikli 48 lõike 1 punktiga c;
Schengeni acquis’ kohaldamist toetavad isiku tuvastamise menetlused, sealhulgas suuremahuliste IT-süsteemide kasutamise abil
7.kasutada maksimaalselt ära kõiki olemasolevaid vahendeid (näiteks riiklikud ja ELi andmebaasid, kontaktametnike võrgustiku toetus) ja stiimuleid (nt kohandatud vabatahtliku tagasipöördumise ja taasintegreerimisabi pakkumine, kutseõpe), et hõlbustada nende kolmandate riikide kodanike tuvastamist, kes tuleb tagasisaatmisotsuse täitmiseks tagasi saata, nagu on ette nähtud direktiivi 2008/115/EÜ artikli 8 lõikega 1;
Usaldusväärsed tagasisaatmissüsteemid: vabatahtliku tagasipöördumise ja sunniviisilise tagasisaatmise omavaheline seotus
8.kasutada kõiki olemasolevaid vahendeid, millega saab edendada nende kolmandate riikide kodanike väärika tagasipöördumise võimalusi, kes tuleb tagasi saata, et vabatahtlik tagasipöördumine oleks igakülgselt eelistatud variant kooskõlas direktiivi 2008/115/EÜ artikli 7 lõikega 1 ja põhjendusega 10, ning pakkuda sel eesmärgil süstemaatilist tagasipöördumisnõustamist ja tõhustatud tagasisaatmisabi, sealhulgas määruse (EL) 2019/1896 artikli 48 lõike 1 punkti a kohaselt antavat abi;
9.luua sobivad mehhanismid, millega jälgida, kas tagasisaatmisotsuse täitmiseks järgitakse tagasipöördumiskohustust juhul, kui vabatahtliku lahkumise tähtaega ei ole määratud või kui tagasipöördumiskohustust ei ole vabatahtliku lahkumise tähtaja jooksul täidetud, nagu on ette nähtud direktiivi 2008/115/EÜ artikli 8 lõikega 1;
10.tagada, et tagasisaatmisele kuuluva kolmanda riigi kodaniku riigist lahkumine registreeritakse Schengeni infosüsteemis süstemaatiliselt ja kiiresti ning et vajaduse korral sisestatakse Schengeni infosüsteemi riiki sisenemise keeldu käsitlev hoiatusteade, teha välispiiril tulemuslikku väljumiskontrolli kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/399 17 artikli 8 lõike 3 punktidega g ja h ning tagada täiendava teabe jagamine SIRENE kaudu kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/1860 18 artikliga 5;
Kurjategijate ja endast julgeolekuohtu kujutavate inimeste esmajärjekorras tagasisaatmine
11.võtta kõik vajalikud meetmed, et saata võimalikult kiiresti tagasi kolmandate riikide kodanikud, kelle kohta on tehtud tagasisaatmisotsus, milles ei ole määratud vabatahtliku lahkumise tähtaega, ning kolmandate riikide kodanikud, kes kannavad vanglakaristust, ilma et see piiraks siseriikliku kriminaalõiguse kohaldamist, nagu on ette nähtud direktiivi 2008/115/EÜ artikli 8 lõikega 1;
12.lisada Schengeni infosüsteemis sisalduvatesse tagasisaatmist käsitlevatesse hoiatusteadetesse süstemaatiliselt teabe ohu kohta, mida ebaseaduslikult riigis viibiv kolmanda riigi kodanik kujutab endast avalikule korrale, avalikule julgeolekule või riigi julgeolekule kooskõlas määruse (EL) 2018/1860 artikli 4 lõike 1 punktiga o, niipea kui see oht on kindlaks tehtud;
13.tagada, et kasutatakse täielikult ära direktiivi 2008/115/EÜ artikli 7 lõikega 4 ja artikli 11 lõikega 2 vabatahtliku lahkumise tähtaja määramise ja sissesõidukeelu kestuse puhul ette nähtud võimalused, kui juhtum on seotud ebaseaduslikult riigis viibiva kolmanda riigi kodanikuga, kes kujutab endast ohtu avalikule korrale, avalikule julgeolekule või riigi julgeolekule;
III.RIIKLIKU TEGEVUSE TÕHUSUSE MAKSIMEERIMINE TIHEDAMA KOOSTÖÖ KAUDU EUROOPAS
Teabevahetuse parandamine selleks, et teha otsuseid tõhusamalt ja tulemuslikumalt
14.tagada, et riiklikel pädevatel asutustel, kes osalevad kolmandate riikide kodanike riiki sisenemise, seal viibimise ja tagasisaatmisega seotud tingimuste läbivaatamises ja otsuste tegemises, samuti riiklikel pädevatel asutustel, kes kontrollivad liikmesriigi territooriumile ebaseaduslikult sisenevaid või seal ebaseaduslikult viibivaid kolmandate riikide kodanikke, on täielik juurdepääs Schengeni infosüsteemi andmetele ja õigus neis andmetes päringuid teha kooskõlas määruse (EL) 2018/1860 artikliga 17, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/1861 19 artikliga 34 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/1862 20 artikliga 44;
15.tagada, et on kehtestatud riiklikud menetlused, mis võimaldavad asjaomaste asutuste vahel kiiresti teavet vahetada, et tagasisaatmist käsitlevad hoiatusteated sisestataks Schengeni infosüsteemi viivitamata pärast tagasisaatmisotsuse tegemist kooskõlas määruse (EL) 2018/1860 artikli 3 lõikega 1;
16.tagada, et kättesaadavad biomeetrilised andmed, millele on osutatud määruse (EL) 2018/1860 artikli 4 lõike 1 punktides u ja v, lisatakse Schengeni infosüsteemis sisalduvatesse tagasisaatmist käsitlevatesse hoiatusteadetesse, et parandada isikutuvastust;
Frontexi pakutav operatiivtugi
17.kasutada täielikult Frontexi kaudu kättesaadavat operatiivtuge, mis on ette nähtud määruse (EL) 2019/1896 artiklitega 48 ja 50, et suurendada tagasisaatmise tulemuslikkust, ning kohandada sel eesmärgil riiklikke süsteeme ja protsesse, et kõrvaldada takistused;
18.kasutada Frontexi kaudu kättesaadavat operatiivtuge määruse (EL) 2019/1896 artiklis 52 sätestatud tagasisaatmisrühmade suunamiseks kohapeale, tagades samal ajal täieliku operatiivse integreerimise kooskõlas määruse (EL) 2019/1896 artiklitega 54 ja 82, et reageerida inimressursside nappusele, mis takistab tulemuslikku ja kiiret tagasisaatmist, eelkõige juhtudel, kui samal ajal tuleb tagasi saata suur hulk kolmandate riikide kodanikke.
Brüssel,
Nõukogu nimel
eesistuja