EUROOPA KOMISJON

Brüssel,21.10.2024

COM(2024) 496 final

2024/0275(COD)

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS,

milles käsitletakse piirkondlikku erakorralist ülesehitustoetust (RESTORE) ning millega muudetakse määrusi (EL) 2021/1058 ja (EL) 2021/1057

SELETUSKIRI

1.ETTEPANEKU TAUST

•Ettepaneku põhjused ja eesmärgid

Hiljutised loodusõnnetused Kesk-, Ida- ja Lõuna-Euroopas on avaldanud nendes piirkondades elavatele inimestele laastavat mõju. Kahjustatud taristu ja seadmete parandamiseks tuleb paljudes linnades ja külades teha ulatuslikke ülesehitustöid, kasutades parema taastamise põhimõtet, millega tagatakse kulutõhusal viisil kliimamuutustele vastupanu võime ja katastroofidele vastupidavus, et kiiresti vähendada koormust kohalikule, piirkondade ja riikide eelarvele ning leevendada nendest katastroofidest tingitud territoriaalsete erinevuste süvenemise ohtu. Selliste loodusõnnetuste sotsiaalsete ja majanduslike tagajärgede leevendamiseks on vaja koheseid meetmeid. Loodusõnnetustes otseselt kannatada saanud inimesed, kes võivad olla kaotanud oma kodu ja omandi, võivad vajada toidu- ja/või esmast materiaalset abi. Lisaks võib olla vaja toetada töökohtade säilitamist ettevõtetes, mis on loodusõnnetuse tõttu majandusraskustes, et töötajatel ja füüsilisest isikust ettevõtjatel säiliks töökoht ajal, mil neil ei olnud võimalik oma tavapärasele töökohale pääseda. Selleks et tegeleda loodusõnnetuste laastavate tagajärgedega inimeste tervisele, tuleks võimaldada ka tervishoiuteenuste kättesaadavust, sealhulgas inimestele, kes ei ole otseselt sotsiaal-majanduslikult haavatavad. Euroopa peab suutma Euroopa Regionaalarengu Fondi (ERF) ja Euroopa Sotsiaalfond+ (ESF+) kaudu kiiresti pakkuda täiendavat tõhusat toetust piirkondlikes katastroofides rängalt kannatada saanud liikmesriikidele, piirkondadele, kohalikele omavalitsustele ja inimestele, täiendades olemasolevaid vahendeid Euroopa Liidu Solidaarsusfondist. Tuleb olla valmis katastroofide sagenemiseks. Seepärast on viimastel aastatel saadud kogemustele tuginedes asjakohane näha ette raamistik, mis võimaldab paindlikkust ja rahalist toetust. Sellega hoitakse ära ühtekuuluvuspoliitika õigusraamistiku korduv muutmine ja täiendav halduskoormus ning säilitatakse samal ajal ühtekuuluvuspoliitika pikaajaline strateegiline olemus.

Sellest tulenevalt teeb komisjon ettepaneku luua ERFi toetuse praeguse kohaldamisala raames uus erieesmärk, et anda täiendavat abi ja võimaldada suuremat paindlikkust alates 1. jaanuarist 2024 aset leidnud loodusõnnetustes kannatada saanud liikmesriikidele. See võimaldaks liikmesriikidel oma 2021.–2027. aasta programmide raames tööhõivesse ja majanduskasvu investeerimise eesmärgi all ümber kavandada summasid, mis suunatakse nõukogu määruses (EÜ) nr 2012/2002 (Euroopa Liidu Solidaarsusfondi loomise kohta) määratletud või liikmesriigi pädeva asutuse poolt tunnustatud loodusõnnetuste järgsesse ülesehitamisse.

•Kooskõla poliitikavaldkonnas praegu kehtivate õigusnormidega

•Kooskõla muude liidu tegevuspõhimõtetega

2.ÕIGUSLIK ALUS, SUBSIDIAARSUS JA PROPORTSIONAALSUS

•Õiguslik alus

Ettepanek põhineb Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklil 164, artikli 175 lõikel 3 ja artiklil 178.

•Subsidiaarsus (ainupädevusse mittekuuluva valdkonna puhul)

•Proportsionaalsus

3.JÄRELHINDAMISE, SIDUSRÜHMADEGA KONSULTEERIMISE JA MÕJU HINDAMISE TULEMUSED

•Praegu kehtivate õigusaktide järelhindamine või toimivuse kontroll

•Konsulteerimine sidusrühmadega

•Eksperdiarvamuste kogumine ja kasutamine

•Mõjuhinnang

•Õigusnormide toimivus ja lihtsustamine

•Põhiõigused

4.MÕJU EELARVELE

Ettepanek käsitleb 2021.–2027. aasta programmitöö perioodi ühtekuuluvuspoliitika programme ega muuda olemasolevaid eelarvelisi kulukohustusi. Ettepanek jääb 2021.–2027. aasta üldise eraldise piiresse ja on seega eelarve seisukohast neutraalne.

Ettepanek toob kaasa täiendavad eelmaksed ERFist ja ESF+-ist ning maksete assigneeringute võimalikult kiire rakendamise.

Võimalus taotleda nii ERFi kui ka ESF+ puhul kõrgemat kuni 100 % liidu rahastamise määra toob kaasa ka maksete osalise ettepoole toomise, millele järgnevad hilisemas etapis väiksemad maksed, kuna eraldise üldsuurust ei muudeta. Tegelik mõju sõltub kasutuselevõtust liikmesriikides.

5.MUU TEAVE

•Rakenduskavad ning järelevalve, hindamise ja aruandluse kord

•Selgitavad dokumendid (direktiivide puhul)

•Ettepaneku sätete üksikasjalik selgitus

·ERFi praeguse kohaldamisala raames lisatakse alates 1. jaanuarist 2024 toimunud loodusõnnetustele reageerimiseks uus erieesmärk poliitikaeesmärgi nr 2 alla (tagada keskkonnahoidlikum, vähese CO2 heitega majanduselt CO2-neutraalsele majandusele üleminev ja vastupanuvõimeline Euroopa, edendades õiglast üleminekut puhtale energiale, rohelisi ja siniseid investeeringuid, ringmajandust, kliimamuutuste leevendamist ja nendega kohanemist, riskiennetust ja -juhtimist ning säästvat linnalist liikumiskeskkonda). Selle erieesmärgi vahendid tuleks kavandada tööhõivesse ja majanduskasvu investeerimise eesmärgi alla kuuluvate programmide sihtotstarbeliste prioriteetide raames, et toetada remondi- ja ülesehitustegevust;

·võimaldatakse ELi eelarvest kohaldada kuni 100 % suurust liidu rahastamise määra eraldiseisvale prioriteedile, mis on kehtestatud programmi raames, et toetada ülesehitus- ja remonditegevust. Liikmesriigid peaksid ka tagama, et enammaksete välistamiseks võetakse arvesse muudest riiklikest või liidu vahenditest või erakindlustusskeemidest saadavat toetust;

·selle eraldiseisva prioriteedi jaoks nähakse ette täiendavad eelmaksed, kohaldades 30 % määra prioriteedi eraldise suhtes, mis on sätestatud selle programmi heakskiitmise otsuses, mille raames uus sihtotstarbeline prioriteet kehtestatakse. Kui prioriteedi eraldist hiljem uute loodusõnnetuste tõttu suurendatakse, tehakse täiendav eelmakse üksnes summa põhjal, mille võrra prioriteedi eraldist suurendatakse;

·juhul kui liikmesriigid reageerivad alates 1. jaanuarist 2024 toimunud loodusõnnetusele, lubatakse neil valida toetuseks tegevusi, mis on füüsiliselt lõpetatud või täielikult rakendatud enne, kui programmi raames rahastuse saamise taotlus on nõuetekohaselt korraldusasutusele esitatud;

·programmimuudatuste esitamiseks kehtestatakse tähtaeg, milleks on neli kuud alates esimese loodusõnnetusest tingitud kahju tekkimisest või muutmismääruse jõustumisest, kui õnnetus toimus enne viimati nimetatud kuupäeva.

Selleks et tagada liikmesriikidele suurem paindlikkus alates 1. jaanuarist 2024 toimunud loodusõnnetustele reageerimisel, tehakse ettepanek muuta määrust (EL) 2021/1057 järgmiselt:

·võimaldatakse sihipärast toetust loodusõnnetuste negatiivsete sotsiaal-majanduslike tagajärgede leevendamiseks sihtotstarbelise prioriteedi raames, mille puhul on lubatud täiendav paindlikkus;

·võimaldatakse piiratud aja jooksul rahastada loodusõnnetustes kannatada saanud töötajate ja füüsilisest isikust ettevõtjate lühendatud tööaja kavasid, ilma et oleks vaja võtta aktiivseid meetmeid, olenemata sellest, kas see rahastus on kavandatud sihtotstarbelise prioriteedi raames või mitte;

·lubatakse kasutada rahastamismeetmeid, millega toetatakse tervishoiuteenuste kättesaadavust, sealhulgas inimestele, kes ei ole otseselt sotsiaal-majanduslikult haavatavad, olenemata sellest, kas need meetmed on kavandatud sihtotstarbelise prioriteedi raames või mitte;

·võimaldatakse jagada toidu- ja/või esmast materiaalse abi ilma kaasnevate meetmeteta, et reageerida loodusõnnetuste tagajärgedele, olenemata sellest, kas see abi on kavandatud sihtotstarbelise prioriteedi raames või mitte;

·juhul kui liikmesriigid reageerivad alates 1. jaanuarist 2024 toimunud loodusõnnetusele, lubatakse neil valida toetuseks tegevusi, mis on füüsiliselt lõpetatud või täielikult rakendatud enne, kui programmi raames rahastuse saamise taotlus on nõuetekohaselt korraldusasutusele esitatud;

·programmimuudatuste esitamiseks kehtestatakse tähtaeg, milleks on neli kuud alates loodusõnnetuse toimumisest või muutmismääruse jõustumisest, kui õnnetus toimus enne viimati nimetatud kuupäeva;

·selle sihtotstarbelise prioriteedi jaoks nähakse ette täiendavad eelmaksed, kohaldades 30 % määra prioriteedi eraldise suhtes, mis on sätestatud selle programmi heakskiitmise otsuses, mille raames uus sihtotstarbeline prioriteet kehtestatakse. Kui prioriteedi eraldist hiljem uute loodusõnnetuste tõttu suurendatakse, tehakse täiendav eelmakse üksnes summa põhjal, mille võrra prioriteedi eraldist suurendatakse;

·võimaldatakse kohaldada sihtotstarbelisele prioriteedile ELi eelarvest kuni 100 % liidu rahastamismäära.

Selleks et tagada ühtekuuluvuspoliitika investeeringute pikaajaline strateegiline olemus, ei tohi sellistele sihtotstarbelistele prioriteetidele eraldatud kogusumma ületada 10 % ERFi, ESF+ ja Ühtekuuluvusfondi esialgsest riiklikust kogueraldisest programmitöö perioodiks 2021–2027. Liikmesriigid peaksid ka tagama, et enammaksete välistamiseks võetakse arvesse muudest riiklikest või liidu vahenditest või erakindlustusskeemidest saadavat toetust.

2024/0275 (COD)

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS,

milles käsitletakse piirkondlikku erakorralist ülesehitustoetust (RESTORE) ning millega muudetakse määrusi (EL) 2021/1058 ja (EL) 2021/1057

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 164, artikli 175 lõiget 3 ja artiklit 178,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust 1 ,

võttes arvesse Regioonide Komitee arvamust 2 ,

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt

ning arvestades järgmist:

(1)Hiljutised üleujutused Kesk-, Ida- ja Lõuna-Euroopas on avaldanud nendes piirkondades elavatele inimestele laastavat mõju. Kahjustatud taristu ja seadmete parandamiseks tuleb paljudes linnades ja külades teha ulatuslikke ülesehitustöid. Selliste loodusõnnetuste sotsiaalsete ja majanduslike tagajärgede leevendamiseks on vaja koheseid meetmeid. Lisaks vajavad inimesed kaotuste tõttu kohe esmast materiaalset abi; samuti on vaja toetust töökohtade säilitamiseks, et aidata töötajatel ja füüsilisest isikust ettevõtjatel säilitada piiratud aja jooksul töökoht, kui nad ei pääse loodusõnnetuse tõttu oma tavapärasele töökohale. Selleks et tegeleda loodusõnnetuste laastavate tagajärgedega inimeste tervisele, tuleks võimaldada ka tervishoiuteenuste kättesaadavust, sealhulgas inimestele, kes ei ole otseselt sotsiaal-majanduslikult haavatavad. Tõendid näitavad, et loodusõnnetused tulevikus tõenäoliselt sagenevad. Seepärast on asjakohane luua raamistik, millega nähakse ette paindlikkus ja rahaline toetus ning säilitatakse samal ajal ühtekuuluvuspoliitika investeeringute pikaajaline strateegiline olemus.

(2)Selleks et kiiresti vähendada koormust asjaomaste liikmesriikide eelarvetele ja vähendada uute territoriaalsete erinevuste tekkimise riski, on lisaks Euroopa Liidu Solidaarsusfondist kättesaadavatele vahenditele vaja Euroopa Regionaalarengu Fondi (ERF) ja Euroopa Sotsiaalfond+ (ESF+) kaudu pakkuda tõhusat toetust loodusõnnetustes kannatada saanud liikmesriikidele, piirkondadele, kohalikele omavalitsustele ja inimestele.

(3)Selleks et võimaldada loodusõnnetustes kannatada saanud liikmesriikidele täiendavat paindlikkust, tuleks tööhõivesse ja majanduskasvu investeerimise eesmärgi raames ette näha uus erieesmärk, et suunata ERFi rahaline toetus selliste õnnetuste järgsetesse ülesehitustöödesse.

(4)Poliitikaeesmärk nr 2, mille alla tuleks uus erieesmärk lisada, toetab otseselt Euroopa rohelise kokkuleppe 3 eesmärke. ELi kliimamuutustega kohanemise strateegia 4 abil soovitakse töötada välja kohanemismeetmed, millega juhtida kliimamuutustega seotud riske, mis avalduvad tavaliselt selliste õnnetustena nagu üleujutused, metsa- ja maastikupõlengud või põuad. Tuleks tagada järjepidevad ja suuremad investeeringud katastroofide ennetamisse ja nendeks valmisolekusse ning kliimamuutustega kohanemisse, et leevendada üha sagedasemate loodusõnnetuste, sealhulgas kliimast tingitud katastroofide mõju. Ülesehitustööd ei tohiks toimuda struktuursesse pikaajalisse katastroofide ennetamisse ja nendeks valmisolekusse tehtavate investeeringute arvelt. Taristusse investeerimisel tuleks tagada kliimakindluse tagamise ja olulise kahju ärahoidmise põhimõtte kohaldamine, et suurendada liidu rahastatava taristu vastupidavust tulevastele, üha sagedasematele ja rängematele kliimast tingitud katastroofidele.

(5)Kooskõlas ERFi toetuse kohaldamisalaga, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2021/1058, 5 võib uue erieesmärgi raames loodusõnnetuste järgseks ülesehituseks antav toetus katta kahjustatud või hävinud taristu vastupidaval ja kestlikul viisil taastamist, näiteks avaliku taristu taastamist või investeeringuid ettevõtete põhivarasse ja seadmetesse, sealhulgas vajaduse korral muus asukohas või vormis, mis ei ole algsega identne. Lisaks võib toetada looduslike alade, elurikkuse ja rohelise taristu taastamist, sealhulgas Natura 2000 aladel. See võib hõlmata asjakohaseid taasmetsastamisega seotud meetmeid.

(6)Loodusõnnetuste järgsete ülesehitustööde puhul tuleks valikuprotsessis eelistada parema taastamise põhimõttele tuginevaid tegevusi. See põhimõte hõlmab katastroofijärgsete taastus-, ennistus- ja ülesehitusetappide kasutamist, et suurendada kogukondade vastupanuvõimet katastroofiohu vähendamise meetmete integreerimise kaudu, nagu on osutatud Sendai katastroofiohu vähendamise raamistikus 2015–2030. Samal ajal tuleks tagada, et välja valitud tegevustele antav toetus oleks proportsionaalne ning väljendaks parimat suhet toetussumma ja katastroofidele vastupidavuse tagamise eesmärgi vahel. Kui liikmesriigil on õigus saada toetust Euroopa Liidu Solidaarsusfondist, et rahastada olulisi hädaolukorra- ja taastamistoiminguid, mille käigus ennistatakse taristu loodusõnnetuse-eelne olukord, võib täiendavalt kasutada ERFi toetust kannatada saanud taristu funktsionaalsuse parandamiseks, et suurendada selle töövõimet, kestlikkust ja vastupidavust tulevastele loodusõnnetustele. Üldiselt peaks ERFi toetus suurendama vastupanuvõimet ja ohuvalmidust.

(7)Enammaksete välistamiseks peaksid liikmesriigid tagama, et ERFist või ESF+-ist kaetavale toetusele ei lisandu muudest riiklikest või liidu vahenditest või erakindlustusskeemidest saadud toetusi.

(8)Loodusõnnetuste mõjule reageerimiseks tuleks liikmesriikidel võimaldada sihtotstarbeliste prioriteetide kaudu pakkuda sihipärast, kiiret ja kohest abi selliste õnnetuste negatiivsete sotsiaal-majanduslike tagajärgede leevendamiseks. Lisaks peaks liikmesriikidel olema võimalik toetada kas sihtotstarbelise prioriteedi raames või väljaspool seda ajutisi meetmeid toidu- ja/või esmase materiaalse abi vormis, mis on suunatud loodusõnnetustes otseselt kannatada saanud inimestele, ilma et tuleks võtta kaasnevaid meetmeid; ka peaks liikmesriikidel rangelt vajalikel ja põhjendatud juhtudel olema võimalik toetada lühendatud tööaja kavasid loodusõnnetuste tagajärjel kannatada saanud töötajate ja füüsilisest isikust ettevõtjate töökohtade säilitamiseks isegi ilma aktiivsete meetmeteta (välja arvatud juhul, kui viimased on kohustuslikud siseriikliku õiguse alusel), samuti meetmeid tervishoiuteenuste kättesaadavuse tagamiseks, sealhulgas inimestele, kes ei ole otseselt sotsiaal-majanduslikult haavatavad. Seepärast on asjakohane näha Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2021/1057 6 ette paindlikkus nende ajutiste meetmete kasutamisel piiratud ajavahemikus.

(9)Vahendid, millega toetatakse loodusõnnetustele reageerimist, tuleks kavandada sihtotstarbelise prioriteedi raames kaasrahastamise määraga kuni 100 %. Tuleks meelde tuletada, et liikmesriigid võivad kasutada Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2021/1060 7 sätestatud võimalusi vahendeid ühtekuuluvuspoliitika fondide vahel ümber paigutada, et suurendada nende sihtotstarbeliste prioriteetide raames kättesaadavaid vahendeid. Samuti võivad nad jaotada ümber mis tahes poliitikaeesmärgi vahendeid, järgides reguleerivaid eeskirju.

(10)Sihtotstarbeliste prioriteetide raames kavandatud vahendite kogusumma peaks piirduma maksimaalselt 10 %-ga liikmesriigi esialgsest ERFi, ESF+ ja Ühtekuuluvusfondi kogueraldisest. Neid vahendeid võib kavandada ühe või mitme programmimuudatusega ja need võivad olla seotud ühe või mitme loodusõnnetusega. Jätkuvalt tuleks järgida põhimõtet, et komisjon teeb makseid kooskõlas eelarveassigneeringutega ja vabade vahendite olemasolul.

(11)Selleks et anda viivitamatut toetust investeeringutele, mis tehakse loodusõnnetuste järgseteks ülesehitustöödeks, ning et leevendada loodusõnnetuste negatiivseid sotsiaal-majanduslikke tagajärgi, tuleks sihtotstarbeliste prioriteetide jaoks ette näha täiendavad erakorralised eelmaksed. Nende erakorraliste eelmaksete summade suhtes kohaldatavad normid peaksid olema kooskõlas määruses (EL) 2021/1060 sätestatud eelmaksete suhtes kohaldatavate normidega.

(12)Selleks et liikmesriigid saaksid täielikult kõrvaldada alates 1. jaanuarist 2024 toimunud loodusõnnetuste tagajärjed, peaks nende korraldusasutustel olema lubatud valida toetustegevuseks tegevused, mis on enne korraldusasutusele programmi alusel rahastuse saamise taotluse esitamist füüsiliselt lõpetatud või täielikult rakendatud, tingimusel et selline tegevus toimub niisuguse loodusõnnetuse tagajärgede leevendamiseks.

(13)Määrusi (EL) 2021/1058 ja (EL) 2021/1057 tuleks seetõttu vastavalt muuta.

(14)Võttes arvesse praeguste loodusõnnetuste laastavaid tagajärgi ning pakilist vajadust anda liikmesriikidele kohest toetust, on vaja teha erand kaheksa nädala pikkusest tähtajast, millele on osutatud Euroopa Liidu lepingule, Euroopa Liidu toimimise lepingule ja Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingule lisatud protokolli nr 1 (riikide parlamentide rolli kohta Euroopa Liidus) artiklis 4.

(15)Võttes arvesse loodusõnnetustega seotud olukorra kiireloomulisust, on asjakohane, et käesolev määrus jõustub selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määrust (EL) 2021/1058 muudetakse järgmiselt.

1.Artiklit 3 muudetakse järgmiselt:

(a)lõike 1 punkti b lisatakse järgmine alapunkt x:

„x) selliste investeeringute toetamine, mille eesmärk on alates 1. jaanuarist 2024 toimunud loodusõnnetuste järgne ülesehitus.“;

(b)lisatakse järgmine lõige:

„1b. Käesoleva artikli lõike 1 punkti b alapunkti x kohaldamisel käsitatakse loodusõnnetusena nõukogu määruse (EÜ) nr 2012/2002* artikli 2 lõigetes 2 ja 3 määratletud suurt või piirkondlikku looduskatastroofi. See võib hõlmata loodusõnnetust, mis põhjustab kõnealuse määruse artikli 2 lõigetes 2 ja 3 sätestatud määradest väiksemat otsest kahju, tingimusel et liikmesriigi pädev ametiasutus tunnustab seda loodusõnnetusena.

Käesoleva artikli lõike 1 punkti b alapunkti x alusel eraldatavad vahendid kavandatakse tööhõivesse ja majanduskasvu investeerimise eesmärgi kohaste programmide sihtotstarbeliste prioriteetide raames, mis vastavad asjakohasele poliitikaeesmärgile. Selle erieesmärgi raames eraldatavate vahendite ja määruse (EL) 2021/1057 artikli 12b lõike 2 kohaselt kehtestatud sihtotstarbeliste prioriteetide puhul piirdutakse kogu programmitöö perioodiks maksimaalselt 10 %-ga esialgsest ERFi, ESF+ ja Ühtekuuluvusfondi riiklikust kogueraldisest. Vastav programmimuudatus esitatakse nelja kuu jooksul alates esimese loodusõnnetusest tingitud kahju tekkimise kuupäevast, või kui loodusõnnetus toimus enne [käesoleva määruse jõustumise kuupäev], siis nelja kuu jooksul alates käesoleva määruse XXX/XXX [millega muudetakse ERFi/Ühtekuuluvusfondi määrust] jõustumist.

Komisjon maksab 30 % eraldisest, mis on ette nähtud käesoleva lõike teises lõigus osutatud prioriteedile, nagu on sätestatud programmimuudatuse heakskiitmise otsuses, välja erakorralise eelmaksena, mis lisandub programmi iga-aastastele eelmaksetele, mis on sätestatud määruse (EL) 2021/1060 artikli 90 lõigetes 1 ja 2. Nimetatud erakorraline eelmakse tehakse 60 päeva jooksul alates sellest, kui komisjon võtab vastavalt vahendite olemasolule vastu otsuse, millega kiidetakse programmimuudatus heaks. Kui kõnealusele prioriteedile eraldatavat summat hiljem suurendatakse, tehakse täiendav eelmakse, mis vastab 30 %-le suurenenud osast.

Vastavalt määruse (EL) 2021/1060 artikli 90 lõike 5 esimesele lõigule tasaarvestatakse erakorraliste eelmaksetena makstud summa hiljemalt viimasel aruandeaastal.

Määruse (EL) 2021/1060 artikli 90 lõike 6 kohaselt kasutatakse erakorralistest eelmaksetest saadud intresse asjaomase programmi jaoks samamoodi nagu ERFi vahendeid ja need kajastatakse viimase aruandeaasta raamatupidamisarvestuses.

Kooskõlas määruse (EL) 2021/1060 artikli 97 lõikega 1 erakorralisi eelmakseid ei peatata.

Määruse (EL) 2021/1060 artikli 105 lõike 1 kohaselt peavad kulukohustustest vabastatavate summade arvutamisel arvesse võetavad eelmaksed sisaldama tehtud erakorralisi eelmakseid.

Erandina määruse (EL) 2021/1060 artikli 112 lõikest 3 on käesoleva artikli lõike 1 punkti b alapunktis x osutatud erieesmärgi toetamiseks kehtestatud sihtotstarbelise prioriteedi maksimaalne kaasrahastamismäär 100 %.

Liikmesriigid tagavad, et käesoleva artikli lõike 1 punkti b alapunktis x osutatud erieesmärgi raames valitud tegevuste jaoks muust riiklikust või liidu rahastamisvahendist või eraõiguslikust kindlustusskeemist saadud toetus arvatakse komisjonile esitatud maksetaotluses olevatest kuludest maha.

Erandina määruse (EL) 2021/1060 artikli 63 lõikest 6 võib korraldusasutus valida sihtotstarbelise prioriteedi raames toetustegevuseks tegevused, mis on füüsiliselt lõpetatud või täielikult rakendatud enne rahastamistaotluse esitamist korraldusasutusele, tingimusel et tegevusega reageeritakse loodusõnnetusele, mis toimus alates 1. jaanuarist 2024.

_____________

* Nõukogu 11. novembri 2002. aasta määrus (EÜ) nr 2012/2002 Euroopa Liidu solidaarsusfondi loomise kohta (EÜT L 311, 14.11.2002, lk 3, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2002/2012/oj.“;

(c)lõige 3 asendatakse järgmisega:

„3. Ühtekuuluvusfondist toetatakse poliitikaeesmärke nr 2 ja nr 3, välja arvatud lõike 1 punkti b alapunktis x sätestatud erieesmärki.“

2.I lisa tabelisse 1 lisatakse poliitikaeesmärgi nr 2 alla järgmine rida:

„

“.

Artikkel 2

Määrusesse (EL) 2021/1057 lisatakse uus artikkel 12b:

„Artikkel 12b

Toetus loodusõnnetuste negatiivsete sotsiaal-majanduslike tagajärgede leevendamiseks

1.Liikmesriigid võivad kasutada ESF+ toetust alates 1. jaanuarist 2024 toimunud loodusõnnetuste negatiivsete sotsiaal-majanduslike tagajärgede leevendamiseks. Käesoleva artikli kohaldamisel käsitatakse loodusõnnetusena nõukogu määruse (EÜ) nr 2012/2002* artikli 2 lõigetes 2 ja 3 määratletud suurt või piirkondlikku looduskatastroofi. See võib hõlmata loodusõnnetust, mis põhjustab kõnealuse määruse artikli 2 lõigetes 2 ja 3 sätestatud määradest väiksemat otsest kahju, tingimusel et liikmesriigi pädev ametiasutus tunnustab seda loodusõnnetusena.

_____________

* Nõukogu 11. novembri 2002. aasta määrus (EÜ) nr 2012/2002 Euroopa Liidu solidaarsusfondi loomise kohta (EÜT L 311, 14.11.2002, lk 3, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2002/2012/oj).

2.Lõike 1 kohaldamisel võib vahendeid kavandada asjaomaste programmide sihtotstarbeliste prioriteetide raames. Selliste sihtotstarbeliste prioriteetide jaoks ESF+-ist ja ERFist määruse (EL) 2021/1058 artikli 3 lõike 1b kohaselt eraldatavate koguvahendite puhul piirdutakse kogu programmitöö perioodiks maksimaalselt 10 %-ga esialgsest ERFi, ESF+ ja Ühtekuuluvusfondi riiklikust kogueraldisest. Vastav programmimuudatus esitatakse nelja kuu jooksul alates loodusõnnetuse toimumise kuupäevast, või kui loodusõnnetus toimus enne [käesoleva määruse jõustumise kuupäev], siis nelja kuu jooksul alates käesoleva määruse XXX/XXX [millega muudetakse ESF+ määrust] jõustumist.

3.Lõikes 2 osutatud sihtotstarbelise prioriteediga võib toetada iga käesoleva määruse artikli 4 lõikes 1 osutatud erieesmärki.

4.Kui see on tingimata vajalik, võivad maksimaalselt 18 kuu jooksul alates loodusõnnetuse toimumise kuupäevast olla ajutise meetmena rahastamiskõlblikud lühendatud tööaja kavad, mille eesmärk on reageerida loodusõnnetuste tagajärgedele, ilma et neid oleks vaja kombineerida aktiivsete meetmetega, samuti tervishoiuteenuste kättesaadavus, sh inimestele, kes ei ole otseselt sotsiaal-majanduslikult haavatavad.

5.Erandina artikli 19 lõikest 4 ei nõuta liikmesriikidelt lisaks toidu- või esmase materiaalse abi kättetoimetamisele kaasnevate meetmete võtmist käesoleva määruse artikli 4 lõike 1 punktis m sätestatud erieesmärgi raames, kui selline abi on ette nähtud loodusõnnetuste tagajärgedele reageerimiseks. Loodusõnnetuse korral võib selline toidu- ja esmase materiaalse abi kättetoimetamine ilma kaasnevate meetmeteta olla rahastamiskõlblik maksimaalselt kuue kuu jooksul alates loodusõnnetuse toimumise kuupäevast ja igal juhul pärast 1. jaanuari 2024.

6.Erandina määruse (EL) 2021/1060 artikli 63 lõikest 6 võib korraldusasutus valida sihipärase prioriteedi raames toetustegevuseks tegevused, mis on füüsiliselt lõpetatud või täielikult rakendatud enne rahastamistaotluse esitamist korraldusasutusele, tingimusel et tegevusega reageeritakse loodusõnnetusele, mis toimus alates 1. jaanuarist 2024.

7.Komisjon maksab 30 % eraldisest, mis on ette nähtud lõikes 2 osutatud sihtotstarbelisele prioriteedile, nagu on sätestatud programmimuudatuse heakskiitmise otsuses, välja erakorralise eelmaksena, mis lisandub programmi iga-aastastele eelmaksetele, mis on sätestatud määruse (EL) 2021/1060 artikli 90 lõigetes 1 ja 2. Nimetatud erakorraline eelmakse tehakse 60 päeva jooksul alates sellest, kui komisjon võtab vastavalt vahendite olemasolule vastu otsuse, millega kiidetakse programmimuudatus heaks. Kui kõnealusele prioriteedile eraldatavat summat hiljem suurendatakse, tehakse täiendav eelmakse, mis vastab 30 %-le suurenenud osast.

Vastavalt määruse (EL) 2021/1060 artikli 90 lõike 5 esimesele lõigule tasaarvestatakse erakorraliste eelmaksetena makstud summa hiljemalt viimasel aruandeaastal.

Määruse (EL) 2021/1060 artikli 90 lõike 6 kohaselt kasutatakse erakorralistest eelmaksetest saadud intresse asjaomase programmi jaoks samamoodi nagu ESF+ vahendeid ja need kajastatakse viimase aruandeaasta raamatupidamisarvestuses.

Kooskõlas määruse (EL) 2021/1060 artikli 97 lõikega 1 erakorralisi eelmakseid ei peatata.

Määruse (EL) 2021/1060 artikli 105 lõike 1 kohaselt peavad kulukohustustest vabastatavate summade arvutamisel arvesse võetavad eelmaksed sisaldama tehtud erakorralisi eelmakseid.

8.Erandina määruse (EL) 2021/1060 artikli 112 lõikest 3 on lõike 2 kohase loodusõnnetuste negatiivsete sotsiaal-majanduslike tagajärgede leevendamise toetamiseks kehtestatud sihtotstarbelise prioriteedi maksimaalne kaasrahastamismäär 100 %.

Liikmesriigid tagavad, et loodusõnnetustele reageerimiseks valitud tegevuste jaoks muust riiklikust või liidu rahastamisvahendist või eraõiguslikust kindlustusskeemist saadud toetus arvatakse komisjonile esitatud maksetaotluses olevatest kuludest maha.“

Artikkel 3

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel,

FINANTS- JA DIGISELGITUS

1.ETTEPANEKU/ALGATUSE RAAMISTIK

1.1.Ettepaneku/algatuse nimetus

1.2.Asjaomased poliitikavaldkonnad 

1.3.Eesmärgid

1.3.1.Üldeesmärgid

1.3.2.Erieesmärgid

1.3.3.Oodatavad tulemused ja mõju

Märkige, milline peaks olema ettepaneku/algatuse oodatav mõju toetusesaajatele/sihtrühmale.

1.3.4.Tulemusnäitajad

Märkige, milliste näitajate abil jälgitakse edusamme ja saavutusi.

1.4.Ettepanek/algatus käsitleb 

 uut meedet 

 uut meedet, mis tuleneb katseprojektist / ettevalmistavast meetmest 8  

 olemasoleva meetme pikendamist 

 ühe või mitme meetme ümbersuunamist teise või uude meetmesse või ühendamist teise või uue meetmega

1.5.Ettepaneku/algatuse põhjendused 

1.5.1.Lühi- või pikaajalises perspektiivis täidetavad vajadused, sealhulgas algatuse rakendamise üksikasjalik ajakava

1.5.2.ELi meetme lisaväärtus (see võib tuleneda eri teguritest, nagu kooskõlastamisest saadav kasu, õiguskindlus, suurem tõhusus või vastastikune täiendavus). Käesoleva punkti kohaldamisel tähendab „ELi meetme lisaväärtus“ väärtust, mis tuleneb liidu sekkumisest ja lisandub väärtusele, mille liikmesriigid oleksid muidu üksi loonud.

1.5.3.Samalaadsetest kogemustest saadud õppetunnid

1.5.4.Kooskõla mitmeaastase finantsraamistikuga ja võimalik koostoime muude asjakohaste vahenditega

1.5.5.Erinevate kasutada olevate rahastamisvõimaluste, sealhulgas vahendite ümberpaigutamise võimaluste hinnang

1.6.Ettepaneku/algatuse ja selle finantsmõju kestus

 Piiratud kestusega

–

–    finantsmõju maksete assigneeringutele avaldub ajavahemikul 2025–2027

 Piiramatu kestusega

–Rakendamise käivitumisperiood hõlmab ajavahemikku AAAA–AAAA,

–millele järgneb täieulatuslik rakendamine.

1.7.Kavandatud eelarve täitmise viisid 9  

 Otsene eelarve täitmine komisjoni poolt

– tema talituste kaudu, sealhulgas kasutades liidu delegatsioonides töötavat komisjoni personali;

–    rakendusametite kaudu

 Jagatud eelarve täitmine koostöös liikmesriikidega

 Kaudne eelarve täitmine, mille puhul eelarve täitmise ülesanded on delegeeritud:

– kolmandatele riikidele või nende määratud asutustele;

– rahvusvahelistele organisatsioonidele ja nende allasutustele (nimetage);

– Euroopa Investeerimispangale ja Euroopa Investeerimisfondile;

– finantsmääruse artiklites 70 ja 71 osutatud asutustele;

– avalik-õiguslikele asutustele;

– avalikke teenuseid osutavatele eraõiguslikele asutustele, sel määral, mil neile antakse piisavad finantstagatised;

– liikmesriigi eraõigusega reguleeritud asutustele, kellele on delegeeritud avaliku ja erasektori partnerluse rakendamine ja kellele antakse piisavad finantstagatised;

– asutustele või isikutele, kellele on delegeeritud Euroopa Liidu lepingu V jaotise kohaste ühise välis- ja julgeolekupoliitika erimeetmete rakendamine ja kes on kindlaks määratud asjaomases alusaktis;

–liikmesriigis asutatud asutustele, kelle suhtes kohaldatakse liikmesriigi eraõigust või liidu õigust ja kellele võib kooskõlas valdkondlike normidega usaldada liidu rahaliste vahendite või eelarveliste tagatiste haldamise niivõrd, kuivõrd selliseid asutusi kontrollivad avalik-õiguslikud asutused või avalikke teenuseid osutavad eraõiguslikud asutused ja kontrollivad organid annavad neile solidaarvastutuse vormis piisavad finantstagatised või samaväärsed finantstagatised, mis võivad iga meetme puhul piirduda liidu toetuse maksimumsummaga.

2.HALDUSMEETMED 

2.1.Järelevalve ja aruandluse reeglid 

2.2.Haldus- ja kontrollisüsteem(id) 

2.2.1.Eelarve täitmise viisi(de), rahastuse rakendamise mehhanismi(de), maksete tegemise korra ja kavandatava kontrollistrateegia selgitus

2.2.2.Teave kindlakstehtud riskide ja nende vähendamiseks kasutusele võetud sisekontrollisüsteemi(de) kohta

2.2.3.Kontrollimeetmete hinnanguline kulutõhusus (kontrollikulude suhe hallatavate vahendite väärtusse), selle põhjendus ja oodatav veariski tase (maksete tegemise ja sulgemise ajal) 

2.3.Pettuste ja õigusnormide rikkumise ärahoidmise meetmed 

3.ETTEPANEKU/ALGATUSE HINNANGULINE FINANTSMÕJU 

3.1.Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigid ja kulude eelarveread, millele mõju avaldub 

·Olemasolevad eelarveread

Järjestage mitmeaastase finantsraamistiku rubriigiti ja iga rubriigi sees eelarveridade kaupa

·Uued eelarveread, mille loomist taotletakse – EI KOHALDATA

3.2.Ettepaneku hinnanguline finantsmõju assigneeringutele 

3.2.1.Hinnanguline mõju tegevusassigneeringutele – ülevaade 

–    Ettepanek/algatus ei nõua tegevusassigneeringute kasutamist

–    Ettepanek/algatus nõuab tegevusassigneeringute kasutamist, mis toimub järgmiselt:

3.2.1.1.Heakskiidetud eelarvest saadavad assigneeringud

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

ERFi täiendavad eelmaksed 2025. aastal (2070,0 miljonit eurot) ja 100 % kaasrahastamise mõju (3003,6 miljonit eurot 2026. aastal) toovad 2027. aasta maksed ettepoole ja on 2021.–2027. aasta mitmeaastase finantsraamistiku kestuse jooksul eelarveneutraalsed. Eespool tabelis esitatud summad kujutavad endast liikmesriikide poolt 10 miljardi euro suuruse summa eeldatava ümberkavandamise hinnangulisi tulemusi, samas kui ERFi raames makstavad lõplikud summad sõltuvad liikmesriikide programmitööga seotud otsustest ja neid rahastatakse täielikult mitmeaastase finantsraamistiku vahenditest.

ESF+ täiendavad eelmaksed 2025. aastal (930 miljonit eurot) ja 100 % kaasrahastamise mõju (1000 miljonit eurot 2026. aastal) toovad 2027. aasta maksed ettepoole ja on 2021.–2027. aasta mitmeaastase finantsraamistiku kestuse jooksul eelarveneutraalsed. Eespool tabelis esitatud summad kujutavad endast liikmesriikide poolt 10 miljardi euro suuruse kogusumma eeldatava ümberkavandamise hinnangulisi tulemusi, samas kui ESF+ raames makstavad lõplikud summad sõltuvad liikmesriikide programmitööga seotud otsustest ja neid rahastatakse täielikult mitmeaastase finantsraamistiku vahenditest.

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

3.2.3.Hinnanguline mõju haldusassigneeringutele – ülevaade 

–    Ettepanek/algatus ei nõua haldusassigneeringute kasutamist

–    Ettepanek/algatus nõuab haldusassigneeringute kasutamist, mis toimub järgmiselt:

3.2.3.1. Heakskiidetud eelarvest saadavad assigneeringud

3.2.4.Hinnanguline personalivajadus 

–    Ettepanek/algatus ei nõua personali kasutamist

–    Ettepanek/algatus nõuab personali kasutamist, mis toimub järgmiselt:

3.2.4.1.Rahastatakse heakskiidetud eelarvest

Hinnanguline väärtus täistööaja ekvivalendina 14

3.2.6.Kooskõla kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga 

Ettepanek/algatus:

–    on täielikult rahastatav mitmeaastase finantsraamistiku asjaomase rubriigi sisese vahendite ümberpaigutamise kaudu

–    tingib mitmeaastase finantsraamistiku asjaomase rubriigi mittesihtotstarbelise varu ja/või mitmeaastase finantsraamistiku määruses sätestatud erivahendite kasutuselevõtu

–    nõuab mitmeaastase finantsraamistiku muutmist

3.2.7.Kolmandate isikute rahaline osalus 

Ettepanek/algatus:

–    ei näe ette kolmandate isikute poolset kaasrahastamist

–    näeb ette kolmandate isikute poolse kaasrahastuse, mille hinnanguline summa on järgmine:

assigneeringud miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

3.3.    Hinnanguline mõju tuludele 

–    Ettepanekul/algatusel puudub finantsmõju tuludele

–    Ettepanekul/algatusel on järgmine finantsmõju:

–    omavahenditele

–    muudele tuludele

–    palun märkige, kas see on kulude eelarveridasid mõjutav sihtotstarbeline tulu

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Sihtotstarbeliste tulude puhul märkige, milliseid kulude eelarveridasid ettepanek mõjutab.

Muud märkused (nt tuludele avaldatava mõju arvutamise meetod/valem või muu teave).

4.Digimõõde

4.1.Diginõuded

4.2.Andmed

4.3.Digilahendused

4.4.Koostalitlusvõime hindamine

4.5.Digimõõtme rakendamist toetavad meetmed

(1)    ELT C , , lk .

(2)    ELT C , , lk .

(3)    Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, Euroopa Ülemkogule, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Euroopa roheline kokkulepe“ (COM(2019) 640 final).

(4)    Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Kliimamuutuste suhtes vastupanuvõimelise Euroopa kujundamine – ELi uus kliimamuutustega kohanemise strateegia“ (COM(2021) 82 final).

(5)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. juuni 2021. aasta määrus (EL) 2021/1058, mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Ühtekuuluvusfondi (ELT L 231, 30.6.2021, lk 60, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2021/1058/oj).

(6)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. juuni 2021. aasta määrus (EL) 2021/1057, millega luuakse Euroopa Sotsiaalfond+ (ESF+) ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 1296/2013 (ELT L 231, 30.6.2021, lk 21, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2021/1057/oj).

(7)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. juuni 2021. aasta määrus (EL) 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid (ELT L 231, 30.6.2021, lk 159, ELI:  http://data.europa.eu/eli/reg/2021/1060/oj ).

(8)    Vastavalt finantsmääruse artikli 58 lõike 2 punktile a või b.

(9)    Eelarve täitmise viise koos viidetega finantsmäärusele on selgitatud BUDGpedia veebisaidil https://myintracomm.ec.europa.eu/corp/budget/financial-rules/budget-implementation/Pages/implementation-methods.aspx .

(10)    Liigendatud = liigendatud assigneeringud / liigendamata = liigendamata assigneeringud.

(11)    EFTA: Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsioon.

(12)    Kandidaatriigid ja vajaduse korral Lääne-Balkani potentsiaalsed kandidaadid.

(13)    Tehniline ja/või haldusabi ning ELi programmide ja/või meetmete rakendamist toetavad kulud (endised BA read), kaudne teadustegevus, otsene teadustegevus.

(14)    Please specify below the table how many FTEs within the number indicated are already assigned to the management of the action and/or can be redeployed within your DG and what are your net needs.

(15)    Traditsiooniliste omavahendite (tollimaksud ja suhkrumaksud) korral tuleb märkida netosummad, st brutosumma pärast 20 % sissenõudmiskulude mahaarvamist.