This document is an excerpt from the EUR-Lex website
Document 52024DC0128
REPORT FROM THE COMMISSION TO THE EUROPEAN PARLIAMENT AND THE COUNCIL on the delegation of power to adopt delegated acts conferred on the Commission pursuant to Regulation (EC) No 810/2009 of the European Parliament and of the Council of 13 July 2009 establishing a Community Code on Visas (Visa Code)
KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuli 2009. aasta määrusega (EÜ) nr 810/2009 (millega kehtestatakse ühenduse viisaeeskiri (viisaeeskiri)) komisjonile antud õiguse kohta võtta vastu delegeeritud õigusakte
KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuli 2009. aasta määrusega (EÜ) nr 810/2009 (millega kehtestatakse ühenduse viisaeeskiri (viisaeeskiri)) komisjonile antud õiguse kohta võtta vastu delegeeritud õigusakte
COM/2024/128 final
EUROOPA KOMISJON
Brüssel,14.3.2024
COM(2024) 128 final
KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuli 2009. aasta määrusega (EÜ) nr 810/2009 (millega kehtestatakse ühenduse viisaeeskiri (viisaeeskiri)) komisjonile antud õiguse kohta võtta vastu delegeeritud õigusakte
1.Õigusraamistik
Viisaeeskirja 1 artikliga 51a antakse komisjonile viieaastaseks ajavahemikuks alates 1. augustist 2019 õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte, et muuta viisatasude suurust. Üheksa kuud enne viieaastase tähtaja möödumist peab komisjon koostama delegeeritud volituste kohta aruande.
Hinnang viisatasude muutmise vajadusele
Viisaeeskirja artikli 16 lõike 9 kohaselt peab komisjon hindama vajadust muuta viisatasude suurust, tuginedes sellistele objektiivsetele kriteeriumidele nagu liiduülene inflatsioonimäär ja liikmesriikide ametnike palgad. Aruandes on esitatud ka selle hindamise tulemused. Vajaduse korral esitatakse koos hindamistulemustega viisaeeskirja artikli 51a kohaselt delegeeritud õigusakt viisatasude muutmise kohta.
Kuna komisjonile on tehtud ülesandeks korraldada kõnealune hindamine iga kolme aasta tagant ja asjaomane nõue hakkas kehtima 2. veebruaril 2020, korraldati hindamine esmakordselt 2023. aasta andmete põhjal.
Praegused tasud ja viisalihtsustuslepingud
Praegu maksab lühiajalise viisa taotlemine täiskasvanutele (st üle 12 aasta vanustele isikutele) 80 eurot 2 ning 6–12 aasta vanustele taotlejatele 40 eurot. Sellest nooremad taotlejad saavad viisa tasuta. Lisaks sellele võib viisataotlustega tegelemise edasi anda välisele teenuseosutajale, kes võib võtta teenustasu maksimaalselt pool täishinnaga viisa maksumusest (praegu 40 eurot).
Juhul kui nõukogu võtab vastu artikli 25a lõike 5 punkti b kohase rakendusotsuse, kuna kolmas riik ei tee tagasivõtmise valdkonnas piisavalt koostööd, on viisatasu 12-aastastele ja vanematele taotlejatele 120 eurot või 160 eurot.
Lisaks sellele on EL allkirjastanud viisalihtsustuslepingud mitme kolmanda riigiga; praegu kehtib neist lepingutest neli.
–Armeenia 3 : täiskasvanud taotlejatele kehtib vähendatud viisatasu 35 eurot ja alla 12-aastastele taotlejatele antakse viisa tasuta.
–Aserbaidžaan 4 : täiskasvanud taotlejatele kehtib vähendatud viisatasu 35 eurot ja alla 12-aastastele taotlejatele antakse viisa tasuta.
–Valgevene 5 : täiskasvanud taotlejatele kehtib vähendatud viisatasu 35 eurot ja alla 12-aastastele taotlejatele antakse viisa tasuta. (Leping on osaliselt peatatud (Valgevene valitsuse või ametlike delegatsioonide liikmete puhul) 6 ).
–Cabo Verde 7 : kehtib viisatasu, mille suurus on 75 % viisalihtsustuslepinguga hõlmamata kodanike viisatasust (st praegu on see 60 eurot) ja alla 12-aastastele taotlejatele antakse viisa tasuta.
Võimalik delegeeritud õigusakti alusel toimuv viisatasude suurendamine ei puuduta Armeenia, Aserbaidžaani või Valgevene taotlejaid, kuna iga riigiga sõlmitud viisalihtsustuslepingus on kindlaks määratud viisatasud, mida delegeeritud õigusakt ei mõjuta. Ent kuna viisalihtsustuslepingus Cabo Verdega on viisatasu kindlaks määratud mitte fikseeritud summa, vaid protsendimäärana täishinnaga viisa maksumusest, siis Cabo Verde kodanike puhul see muutub.
Lisaks sellele olid viisalihtsustuslepingud sõlmitud Albaania, Bosnia ja Hertsegoviina, Gruusia, Moldova, Montenegro, Põhja-Makedoonia, Serbia ja Ukrainaga. Et aga nimetatud riigid viidi üle viisamääruse 2018/1806 8 II lisasse, ei pea nende kodanikud enam viisat taotlema ning seega ei ole viisalihtsustuslepingud praktikas suures osas enam asjakohased 9 .
Venemaa Föderatsiooniga allkirjastatud viisalihtsustuslepingu kehtivus on peatatud tulenevalt Venemaa algatatud agressioonisõjast Ukraina vastu 10 .
2.Viisatasude muudetud summa arvutamine
Viisaeeskirja artikli 16 lõike 9 kohaselt hindab komisjon kord kolme aasta jooksul viisatasude suurust, võttes arvesse selliseid objektiivseid kriteeriume nagu liiduülene inflatsioonimäär ja liikmesriikide ametnike palgad.
Tasude muutmise mehhanismi eesmärk on katta viisataotluste menetlemisest maailma eri paigus liikmesriikidele tekkivate kulude kasv. Lisaks personalile tehtavatele kulutustele on peamised kuluartiklid kinnisvara, seadmed ja teenused, eriti IT-valdkonnas. Personalikulude suurenemist näitavad liikmesriikide ametnike palgad, muude kuluartiklite hinnatõus aga peaks kajastuma liiduüleses inflatsioonis.
Ehkki komisjonil oleks võimalik kasutada tasude muutmise arvutamisel lisanäitajaid, jäeti see võimalus juba algetapis kõrvale. Näiteks kaaluti seda, kas lisada valemisse ka asukohapõhise inflatsiooni komponent, kuna suurem osa viisamenetlustest toimub väljaspool Euroopa Liitu. Seega mõjutab liikmesriikide kulusid mitte ainult inflatsioon ELis, vaid eri määral ka inflatsioon igas liikmesriikide konsulaatide asukohas. Samas oleks asukohapõhise inflatsiooni komponendi lisamiseks läinud tarvis andmeid sadade linnade kohta üle maailma ja sellest tulenevalt oleks lahendamist vajanud asjakohaste asukohapõhiste kaalude kindlaksmääramise küsimus. Kuna konsulaarvõrgustike suurus ja geograafiline ulatus on liikmesriigiti väga erinev, oleks see samuti tinginud liikmesriikide potentsiaalselt ebavõrdse kohtlemise.
Sellest tulenevalt otsustas komisjon piirduda arvutustes kahe viisaeeskirjas eraldi nimetatud näitajaga, see tähendab liiduülese inflatsioonimäära ja liikmesriikide ametnike palkade kaalutud keskmisega.
2.1.Inflatsioon
Viisaeeskirja kohaselt kasutatakse Eurostati avaldatud liiduülest inflatsioonimäära, st ühtlustatud tarbijahinnaindeksit 11 . Aastane inflatsioonimäär arvutatakse järgmiselt:
Eeltoodud valemi põhjal arvutatud andmed on järgmised.
|
2020–2021 |
2021–2022 |
2022–2023 |
|
|
Juuni, aasta N |
106,31 |
108,65 |
119,03 |
|
Juuni, aasta N+1 |
108,65 |
119,03 |
126,69 |
|
Aastane inflatsioonimäär |
2,2 % |
9,6 % |
6,4 % |
2.2.Liikmesriikide ametnike ostujõu näitaja
Liikmesriikide ametnike palkade ostujõu kaalutud keskmine arvutatakse järgmiselt: (üksikasjalik arvutuskäik on esitatud lisas):
a)iga liikmesriigi tegeliku netotöötasu muutus aasta N ja aasta N+1 vahel (st ostujõu muutus) korrutatakse iga liikmesriigi osakaaluga ELi summaarsest SKPst. Kaalutegurina kasutatakse ostujõu pariteetides väljendatud SKPd (osakaaluna ELi summaarsest SKPst). Eurostat avaldab iga aasta oktoobris iga liikmesriigi tegeliku netotöötasu näitaja ja sellele vastava SKP kaalu, mis hõlmab ajavahemikku kuni eelneva aasta juulini 12 .
b)ELi-ülese summaarse palganäitaja arvutamiseks liidetakse kõigi liikmesriikide SKPga kaalutud näitajad.
2.3.Viisatasu korrigeerimisnäitaja
Iga aastase perioodi kohta arvutatakse üldine näitaja, mis väljendab nimetatud kahe teguri muutumist. See näitaja arvutatakse samal viisil nagu ELi ametnike palkade iga-aastane ajakohastamine, milles võetakse korraga arvesse inflatsiooninäitajat ja liikmesriikide ametnike ostujõu muutumise näitajat 13 .
Selle põhjal saab arvutada järgmised muudatused viisatasudes.
|
Inflatsioonimäär |
Palga ostujõu näitaja |
Viisatasu korrigeerimisnäitaja |
Korrigeeritud viisatasu (eurodes) |
|
|
Lähteaasta |
80,00 |
|||
|
2020–2021 |
2,2 % |
0,2 % |
2,4 % |
81,92 |
|
2021–2022 |
9,6 % |
-4,6 % |
4,6 % |
85,69 |
|
2022–2023 |
6,4 % |
-1,7 % |
4,6 % |
89,63 |
|
(tasud eurodes) |
Vähendatud viisatasu lastele |
Viisalihtsustuslepingu kohane viisatasu Cabo Verde kodanikele |
Suurendatud viisatasu tulenevalt nõukogu rakendusotsusest (1) |
Suurendatud viisatasu tulenevalt nõukogu rakendusotsusest (2) |
|
Lähteaasta |
40,00 |
60,00 |
120,00 |
160,00 |
|
2020–2021 |
40,96 |
61,44 |
122,88 |
163,84 |
|
2021–2022 |
42,84 |
64,26 |
128,53 |
171,38 |
|
2022–2023 |
44,81 |
67,22 |
134,44 |
179,26 |
Lähteaasta on 2020, kuna just sel aastal hakkas kehtima praegune viisatasude muutmise mehhanism.
3.Hinnang ja mõju
Tasu muutmise arvutuste tulemusena suureneb viisatasu täiskasvanute puhul 80 eurolt 90 eurole ja laste puhul 40 eurolt 45 eurole ning juhul kui nõukogu on võtnud vastu artikli 25a lõike 5 punkti b kohase rakendusotsuse, kuna kolmas riik ei tee tagasivõtmise valdkonnas piisavalt koostööd, 120 või 160 eurolt 135 või 180 eurole. Viisalihtsustuslepingu kohane viisatasu Cabo Verde kodanikele kasvab 60 eurolt 67,50 eurole. Välise teenuseosutaja võetav maksimaalne teenustasu kasvab 40 eurolt 45 eurole. See võrdub tasu suurenemisega 12,5 % kõigis kategooriates kolme aasta jooksul.
Sisearvutuste põhjal tähendaks 12,5 % suurem viisatasu prognoosi kohaselt umbkaudu 71 miljoni suurust lisatulu kõigile liikmesriikidele 14 .
Selleks et hinnata viisatasu muutva delegeeritud õigusakti vastuvõtmise vajadust, vaatas komisjon läbi ELi-välistes jurisdiktsioonides viisateenuste osutamisel võetavad tasud. Schengeni viisa on enamiku suurte sihtriikide viisaga võrreldes siiski suhteliselt odav. Näiteks tõstis USA hiljuti oma viisatasu 160 USA dollarilt 185 USA dollarile, mis tähendab, et viisa eest võetav tasu suurenes 15 % 15 .
|
Riik |
Viisatasu omavääringus |
Tasu umbkaudne suurus eurodes |
|
Ameerika Ühendriigid |
185 (USD) |
172 |
|
Ühendkuningriik |
115–771 sõltuvalt kestusest (GBP) |
135–900 |
|
Kanada |
100 + 85 biomeetriliste andmete tasu (CAD) |
130 |
|
Austraalia |
190 (AUD) |
117 |
|
Uus-Meremaa |
211, va turismilõiv (NZD) |
120 |
|
Jaapan |
ühekordne sisenemine 3000,
|
19
|
Kuna inflatsioon on olnud viimaste aasta jooksul tempokas ja kasvanud on kulud, mille liikmesriigid on pidanud katma, leiab komisjon, et tasu arvutuste kohase suurenemise peaksid kinni maksma viisataotlejad. Seega on ta paralleelselt käesoleva aruandega vastu võtnud delegeeritud õigusakti, et jõustada uued viisatasud.
Viisatasu suurenemine 12,5 % tähendab prognoosi kohaselt liikmesriikide jaoks viisatulu kasvu pea 12,5 %.
Määruse 2019/1155 16 põhjenduse 7 kohaselt tuleks lisatulu kasutada selleks, et tagada piisavad ressursid – sealhulgas personal –, et viia taotluste menetlemine lõpule, pidades kinni viisaeeskirja artikliga 23 kehtestatud 15 päeva pikkusest tähtajast ja direktiiviga 2004/38/EÜ 17 ette nähtud kiirendatud menetlusest ELi kodanike perekonnaliikmetele. Samuti peaks selle abil tagama, et kohtumised viisataotluse esitamiseks saavad toimuda viisaeeskirja artikliga 9 nõutava kahe nädala jooksul.
Mitmes kolmandas riigis on kohtumise kokkuleppimine Schengeni viisa taotluse esitamiseks keeruline: sageli õnnestub taotlejatel kohtumine saada alles kuupäevaks, mil selle taotlemisest on möödunud rohkem kui viisaeeskirjaga ette nähtud kaks nädalat 18 . Samuti võib see takistada ELi kodanike perekonnaliikmetel direktiiviga 2004/38/EÜ ette nähtud kiirendatud menetluse kasutamist. Praegune olukord mõjutab negatiivselt ELi kuvandit välismaal ja tema suhteid mõnede liidu partneritega ning seega tuleb see käsile võtta.
Arvesse on võetud viisatasu muutmise majanduslikku mõju, kuna kodanikud, kellele antakse viisa ja kes reisivad Schengeni alale mis tahes eesmärgil, toovad enesega kaasa majanduslikku kapitali ja annavad seega panuse sihtkoha majandusse. Leitakse, et võttes arvesse Schengeni alale reisimiseks vajaliku transpordi või reisiaegse majutuse suhtelist suuremat kulukust, ei ole 12,5 % (st 10 euro) suurune minimaalne kasv viisataotlejate jaoks tõenäoliselt takistus. Samale järeldusele jõuti enne viisatasu viimast suurendamist 2018. aastal 19 . Seega ei prognoosita negatiivset majanduslikku mõju ja komisjoni eelduste kohaselt puudub oluline mõju viisataotlejate arvule, ennekõike mis puudutab turiste või ärireisijaid.
4.Aruanne delegeeritud volituste kohta
Alates 2019. aastast, kui volitused komisjonile delegeeriti, kasutab komisjon neid esmakordselt ja võtab vastu delegeeritud õigusakti, millega muudetakse viisatasusid. Komisjon piirdus viisaeeskirjas eraldi loetletud näitajatega (liiduülene inflatsioonimäär ja liikmesriikide ametnike palkade kaalutud keskmine) ja tal ei olnud probleeme delegeeritud volituste kasutamisel kaasseadusandjate kavandatud viisil. Eurostat esitas õigel ajal vajalikud andmed, mis võimaldasid komisjonil hinnata viisatasu muutmise vajadust. Komisjon kasutas delegeeritud volitusi, et määrata kooskõlas arvutuste tulemustega kindlaks uued viisatasud.
Komisjon ei näe takistusi volituste delegeerimise automaatsele pikendamisele vastavalt viisaeeskirja artikli 51a lõikele 2, mis tähendaks, et komisjon hindab viisatasude muutmise vajadust uuesti aastatel 2026/2027.
5.Järeldus
Eeltoodud metoodika ja hindamise põhjal võtab komisjon koos käesoleva aruandega vastu delegeeritud õigusakti, millega suurendatakse viisatasusid 12,5 %, mis tähendab, et edaspidi maksab see täiskasvanutele 90 eurot.
Lisaks sellele kasutab komisjon juhust ja meenutab liikmesriikidele määruse 2019/1155 põhjendust 7, samuti muudetud viisaeeskirja artiklit 9, ning kutsub liikmesriike üles suurendama saadava uue tulu abil ressursse (sealhulgas personali) konsulaatide viisamenetlussuutlikkuse suurendamiseks ja taotlejate ooteaja lühendamiseks, kõrvaldades juhud, kui ei peeta kinni viisaeeskirjas sätestatud tähtaegadest ja direktiiviga 2004/38/EÜ ette nähtud kiirendatud menetlusest ELi kodanike perekonnaliikmetele.
Käesoleva aruandega täidetakse ka viisaeeskirja artikli 51a lõike 2 kohast aruandluskohustust. Komisjon palub Euroopa Parlamendil ja nõukogul võtta käesolev aruanne teadmiseks.
Lisa – Palganäitaja (ostujõud) arvutamine
2020–2021
|
Liikmesriik |
Tegeliku netotöötasu näitaja |
SKP kaal ostujõu standardi kohaselt (EL27=100) |
Kogumõju |
|
BE |
-2,3 % |
3,0 % |
-0,1 % |
|
BG |
10,4 % |
0,8 % |
0,1 % |
|
CZ |
6,2 % |
2,2 % |
0,1 % |
|
DK |
-0,4 % |
1,8 % |
0,0 % |
|
DE |
0,1 % |
22,6 % |
0,0 % |
|
EE |
12,5 % |
0,3 % |
0,0 % |
|
IE |
0,3 % |
2,4 % |
0,0 % |
|
EL |
-0,6 % |
1,5 % |
0,0 % |
|
ES |
-0,5 % |
9,1 % |
0,0 % |
|
FR |
-0,8 % |
15,7 % |
-0,1 % |
|
HR |
2,3 % |
0,6 % |
0,0 % |
|
IT |
-1,3 % |
12,5 % |
-0,2 % |
|
CY |
-0,7 % |
0,2 % |
0,0 % |
|
LV |
0,8 % |
0,3 % |
0,0 % |
|
LT |
0,7 % |
0,5 % |
0,0 % |
|
LU |
-3,3 % |
0,4 % |
0,0 % |
|
HU |
1,7 % |
1,6 % |
0,0 % |
|
MT |
5,0 % |
0,1 % |
0,0 % |
|
NL |
0,2 % |
5,2 % |
0,0 % |
|
AT |
-0,9 % |
2,5 % |
0,0 % |
|
PL |
3,8 % |
6,5 % |
0,2 % |
|
PT |
1,2 % |
1,8 % |
0,0 % |
|
RO |
-1,9 % |
3,1 % |
-0,1 % |
|
SI |
-1,1 % |
0,4 % |
0,0 % |
|
SK |
6,2 % |
0,9 % |
0,1 % |
|
FI |
0,6 % |
1,4 % |
0,0 % |
|
SE |
0,0 % |
2,8 % |
0,0 % |
Kogunäitaja aastatel 2020–2021: 0,2 %
2021–2022
|
Liikmesriik |
Tegeliku netotöötasu näitaja |
SKP kaal ostujõu standardi kohaselt (EL27=100) |
Kogumõju |
|
BE |
-3,3 % |
3,2 % |
-0,1 % |
|
BG |
-9,6 % |
0,8 % |
-0,1 % |
|
CZ |
-11,3 % |
2,2 % |
-0,2 % |
|
DK |
-6,6 % |
1,7 % |
-0,1 % |
|
DE |
-5,5 % |
22,2 % |
-1,2 % |
|
EE |
-18,4 % |
0,3 % |
-0,1 % |
|
IE |
-0,9 % |
2,5 % |
0,0 % |
|
EL |
-10,4 % |
1,5 % |
-0,2 % |
|
ES |
-8,1 % |
8,9 % |
-0,7 % |
|
FR |
0,2 % |
15,8 % |
0,0 % |
|
HR |
-8,1 % |
0,6 % |
0,0 % |
|
IT |
1,0 % |
12,6 % |
0,1 % |
|
CY |
-5,9 % |
0,2 % |
0,0 % |
|
LV |
-9,8 % |
0,3 % |
0,0 % |
|
LT |
-10,7 % |
0,6 % |
-0,1 % |
|
LU |
-5,3 % |
0,4 % |
0,0 % |
|
HU |
-9,5 % |
1,6 % |
-0,2 % |
|
MT |
-3,3 % |
0,1 % |
0,0 % |
|
NL |
-4,3 % |
5,2 % |
-0,2 % |
|
AT |
-5,9 % |
2,4 % |
-0,1 % |
|
PL |
-10,9 % |
6,6 % |
-0,7 % |
|
PT |
-6,1 % |
1,7 % |
-0,1 % |
|
RO |
-8,1 % |
3,1 % |
-0,3 % |
|
SI |
-7,4 % |
0,4 % |
0,0 % |
|
SK |
-6,5 % |
0,8 % |
-0,1 % |
|
FI |
-5,5 % |
1,4 % |
-0,1 % |
|
SE |
-4,3 % |
2,9 % |
-0,1 % |
Kogunäitaja aastatel 2021–2022: -4,6 %
2022–2023
|
Liikmesriik |
Tegeliku netotöötasu näitaja |
SKP kaal ostujõu standardi kohaselt (EL27=100) |
Kogumõju |
|
BE |
6,1 % |
3,1 % |
0,0 % |
|
BG |
0,1 % |
0,9 % |
0,0 % |
|
CZ |
-8,5 % |
2,2 % |
-0,2 % |
|
DK |
-0,1 % |
1,8 % |
0,0 % |
|
DE |
-3,0 % |
21,9 % |
-0,7 % |
|
EE |
-2,6 % |
0,3 % |
0,0 % |
|
IE |
2,8 % |
2,7 % |
0,1 % |
|
EL |
-1,3 % |
1,6 % |
0,0 % |
|
ES |
2,2 % |
9,1 % |
0,2 % |
|
FR |
-2,0 % |
15,5 % |
-0,3 % |
|
HR |
4,2 % |
0,6 % |
0,0 % |
|
IT |
-5,3 % |
12,8 % |
-0,7 % |
|
CY |
4,1 % |
0,2 % |
0,0 % |
|
LV |
11,5 % |
0,3 % |
0,0 % |
|
LT |
-4,6 % |
0,6 % |
0,0 % |
|
LU |
2,9 % |
0,4 % |
0,0 % |
|
HU |
-8,7 % |
1,7 % |
-0,1 % |
|
MT |
-2,4 % |
0,1 % |
0,0 % |
|
NL |
0,2 % |
5,2 % |
0,0 % |
|
AT |
0,5 % |
2,5 % |
0,0 % |
|
PL |
-1,4 % |
6,7 % |
-0,1 % |
|
PT |
2,2 % |
1,8 % |
0,0 % |
|
RO |
-0,6 % |
3,3 % |
0,0 % |
|
SI |
3,4 % |
0,4 % |
0,0 % |
|
SK |
0,0 % |
0,8 % |
0,0 % |
|
FI |
-0,9 % |
1,4 % |
0,0 % |
|
SE |
-4,6 % |
2,8 % |
-0,1 % |
Kogunäitaja aastatel 2022–2023: -1,7 %