This document is an excerpt from the EUR-Lex website
Document 52023XG01419
Council conclusions on the contribution of education and training to strengthening common European values and democratic citizenship
Nõukogu järeldused, mis käsitlevad hariduse ja koolituse panust Euroopa ühiste väärtuste ja demokraatliku kodakondsuse tugevdamisse
Nõukogu järeldused, mis käsitlevad hariduse ja koolituse panust Euroopa ühiste väärtuste ja demokraatliku kodakondsuse tugevdamisse
ELT C, C/2023/1419, 1.12.2023, ELI: http://data.europa.eu/eli/C/2023/1419/oj (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, GA, HR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)
|
Teataja |
ET Seeria C |
|
C/2023/1419 |
1.12.2023 |
Nõukogu järeldused, mis käsitlevad hariduse ja koolituse panust Euroopa ühiste väärtuste ja demokraatliku kodakondsuse tugevdamisse
(C/2023/1419)
EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
TULETADES MEELDE, et Euroopa Liidu lepingu artiklis 2 on sätestatud, et liit rajaneb sellistel väärtustel nagu inimväärikuse austamine, vabadus, demokraatia, võrdsus, õigusriik ja inimõiguste, kaasa arvatud vähemuste hulka kuuluvate isikute õiguste austamine;
RÕHUTADES liidu kohustust edendada ja kaitsta neid väärtusi ning aidata kaasa nende säilitamisele ja arendamisele, nagu on sätestatud Euroopa Liidu lepingu artikli 3 lõigetes 1 ja 5 ning Euroopa Liidu põhiõiguste hartas;
TULETADES MEELDE käesolevate järelduste lisas esitatud POLIITILIST KONTEKSTI;
TUNNISTADES, et:
|
1. |
kõikide liikmesriikide ees on ühised väljakutsed, mis tulenevad majanduslikest, poliitilistest, sotsiaalsetest, kultuurilistest ja tehnoloogilistest muutustest, üleilmsest rändest ning muudest sotsiaalses plaanis muret tekitavatest ja poliitilise polariseerumise allikatest, nagu püsiv sotsiaal-majanduslik ebavõrdsus, samuti lõhestavate natsionalistlike suundumuste, ksenofoobia, rassismi, antisemitismi, homofoobia, bifoobia, transfoobia, interfoobia ja soo või seksuaalse sättumuse põhise sallimatuse suurenemine, vaenukõne ja radikaliseerumine, mis viib vägivaldse äärmusluseni. See lisandub Euroopa Liidu jaoks keerulisele kümnendile, mida iseloomustavad kasvavad populistlikud ja Euroopa-vastased liikumised ning Brexiti killustav protsess; |
|
2. |
ka hiljutine ülemaailmne kriis, sealhulgas COVID-19 pandeemia, on avaldanud sügavat mõju meie demokraatlikele ühiskondadele, tekitades enneolematuid väljakutseid riigi ja ühiskonna vahelistes suhetes, teabe usaldusväärsuse vallas ja lõppkokkuvõttes demokraatlike institutsioonide suutlikkuses tulla toime kiiresti muutuvate ühiskondlike vajaduste ja nõudmistega. See mõjutab ka hariduse ja koolituse kvaliteeti, võrdsust ja võrdseid võimalusi; |
|
3. |
Venemaa põhjendamatu agressioonisõda Ukraina vastu, millega kaasneb pidev ulatuslik desinformatsioonivoog, ei kujuta endast mitte ainult rünnakut Ukraina vastu, vaid rahvusvahelise õiguse rikkumist ja põlguse väljendamist universaalsete väärtuste, nagu rahu, vastu ning otsest ohtu ELile kui rahul, turvalisusel ja stabiilsusel rajanevale alale; |
|
4. |
meie avatud demokraatlike ühiskondade aluseks on avalikud arutelud, mis võimaldavad hästi informeeritud kodanikel väljendada oma tahet ja arvamust vabade ja õiglaste poliitiliste protsesside kaudu. Informeeritud demokraatliku osalemise ja lõppkokkuvõttes õppeprotsesside jaoks on seega väga olulised meediapädevus, inimkeskse perspektiiviga digitehnoloogia turvaline, kriitiline ja vastutustundlik kasutamine ning väär- ja desinformatsiooniga seotud jätkuvate probleemide asjakohane mõistmine. Otsustavat rolli, mida täidavad need tegurid, mis on võtmetähtsusega ka stereotüüpide ja kahjulike normide vastu võitlemisel, rõhutab samuti tehisintellekti areng, mis hõlmab nii riske kui ka võimalusi; |
|
5. |
kestliku arengu ja kliimamuutustega seotud väljakutsed nõuavad õiglast ja kaasavat rohepööret, samuti vajadust kaasata sellesse protsessi ühiskond tervikuna ning võidelda vastuoluliste seisukohtade vastu; |
|
6. |
kõigil neil väljakutsetel ja riskidel võivad olla tagajärjed, nagu sotsiaalne polariseerumine, poliitiline rahulolematus ning eemaldumine demokraatlikest institutsioonidest ja nende osalusprotsessidest, mis on tekitanud Euroopa ühiskondades kasvava mure. Neist ilmneb vajadus jätkata meie demokraatia kaitsmist ning meie ühiste Euroopa väärtuste tugevdamist, millele on osutatud Euroopa Liidu lepingu artiklis 2 ja Euroopa Liidu põhiõiguste hartas. Samuti on need näidanud Euroopa Liidu lisaväärtust nende väljakutsete ja riskidega tegelemisel ning ühiste lahenduste leidmisel; |
|
7. |
Euroopa haridusruumi loomise eesmärgi aluseks on mitu peamist haridusväärtust ja -põhimõtet, mida tuleb jätkuvalt tugevdada, nagu kvaliteet, võrdsus, võrdsed võimalused, edu kõigi jaoks, kaasatus, austus ja mitmekesisus (1); |
|
8. |
sellega seoses ei pea haridus- ja koolitussüsteemid mitte ainult uusi väljakutseid prognoosima, nendega kohanema ja neile asjakohaselt reageerima, vaid ka andma panuse meie demokraatia ja ELi tulevikku, kujundades aktiivseid, kaasatud ja loovaid kodanikke, kes on teadlikud oma ühistest väärtustest ja suudavad parandada oma elukeskkonda. Hariduse ja koolituse kaudu edastatavad Euroopa ühised väärtused võimaldavad ja edendavad ELi ülemaailmset sotsiaal-majanduslikku staatust; |
VÕTAB TEADMISEKS:
|
1. |
ELi noortestrateegia 2019–2027, (2) milles rõhutatakse vajadust anda noortele vajalikud vahendid, et nad saaksid olla aktiivsed kodanikud ja positiivsete muutuste kehastajad, tuginedes ELi väärtustele ja Euroopa identiteedile, (3) ning ELi noortedialoogi, milles rõhutatakse vajadust tugevdada noorte kodanikuaktiivsuse alaseid pädevusi ning nende ühiskonda ja Euroopa Liitu kuulumise tunnet; |
|
2. |
ELi lapse õiguste strateegia, (4) mille üheks prioriteetseks teemavaldkonnaks on laste võimestamine olema aktiivsed kodanikud ja demokraatliku ühiskonna liikmed; |
|
3. |
Euroopa tuleviku konverentsi tulemused seoses haridusega, milles kodanikud muu hulgas soovitasid arendada tulevikukindlat haridust ja elukestvat õpet Euroopas, keskendudes muu hulgas demokraatlikke protsesse, ELi väärtuseid ja Euroopa ajalugu käsitlevale kodanikuõpetusele ning tagades ELi ja eelkõige selle demokraatlike protsesside, sealhulgas Euroopa integratsiooni ajaloo ja Euroopa kodakondsuse alase hariduse miinimumtaseme (5); |
|
4. |
Euroopa Parlamendi 2021. ja 2022. aasta resolutsioonid, milles esitatakse põhjalikud soovitused uuendatud Euroopa kodanikuhariduse kohta ja rõhutatakse tahet edendada Euroopa ühist identiteeti muu hulgas ühise akadeemilise programmi kaudu ja integreerida Euroopa mõõde tugevalt haridusse (6) ning ühtse raamistiku Euroopa mõõtmega kodanikuhariduse kohta, sealhulgas Euroopa väärtuste kohta õppimine ning ühiste õppevahendite ja lähenemiste arendamine (7); |
|
5. |
komisjoni 18. novembri 2022. aasta teatise Euroopa haridusruumi loomisel tehtud edusammude kohta, (8) milles kutsutakse liikmesriike, teisi ELi institutsioone ja sidusrühmi üles pidama ühise arutelu suurte probleemide ja tulevikku suunatud meetmete üle, nagu Euroopa kodanikuhariduse parandamine, ning komisjoni poolt vastu võetud võrdõiguslikkuse liidu strateegiaid, (9) milles rõhutatakse kvaliteetse ja kaasava hariduse ja koolituse olulist rolli vahendina, mis võimaldab edusammude tegemist võrdõiguslikkuse liidu loomisel kõikide jaoks olenemata soost, rassilisest või etnilisest päritolust, usutunnistusest või veendumustest, puudest, vanusest või seksuaalsest sättumusest; |
RÕHUTAB hariduse ja koolituse olulist rolli Euroopa tuleviku kujundamisel. Nõukogu resolutsioonis, mis käsitleb strateegilist raamistikku üleeuroopaliseks koostööks hariduse ja koolituse alal, et liikuda Euroopa haridusruumi loomise suunas ja kaugemale (2021–2030), kehtestatud strateegiliste prioriteetidega seotud meetmed hõlmavad muu hulgas Euroopa perspektiivi toomist haridusse ja koolitusse ning õppijatele ülevaate andmist Euroopa ja liidu tähtsusest nende igapäevaelus. See tähendab kriitilise mõtlemise tõhustamist ning kodanikupädevuse, kultuuridevahelise ja sotsiaalse pädevuse, vastastikuse mõistmise ja austamise ning vastutustunde edendamist demokraatlike väärtuste ja põhiõiguste suhtes hariduse ja koolituse kõikide tasandite ja liikide puhul;
RÕHUTAB, et oma 2023. aasta mai resolutsioonis „Euroopa haridusruum: perspektiiv aastaks 2025 ja pärast seda“ (10) tunnistab nõukogu Euroopa haridusruumi vahehindamise protsessi kontekstis, et erilist tähelepanu tuleks pöörata võtmepädevuste omandamise parandamisele, et võimaldada kõigi Euroopa kodanike täielikku isiklikku, sotsiaalset, ühiskondlikku ja erialast arengut;
NÕUSTUB, et:
|
1. |
demokraatlikku kodakondsust toetav haridus aitab tugevdada Euroopa vastupanuvõimet nii kriiside kui ka kiirete ja põhjalike muutuste ajal ning sellel peab olema keskne koht haridus- ja koolituspoliitikas, kuna see avab värava Euroopa ühiste väärtuste ja demokraatliku kodakondsuse tundmaõppimiseks. See on eriti oluline mitte ainult hariduse ja koolituse kontekstis, vaid ka ühiskonna kui terviku jaoks, mida tuleb aktiivselt kaasata. Kõik ELi kodanikud (sealhulgas uued tulijad ja rändetaustaga inimesed) peavad arendama vajalikke pädevusi, et osaleda aktiivselt ja vastutustundlikult meie ühiskonnas; |
|
2. |
demokraatlikku kodakondsust toetav haridus peaks tuginema võtmepädevuste arendamisele, hõlmates ka sotsiaalset, kultuurilist ja emotsionaalset mõõdet, ning kriitilise mõtlemise ja arutlemise võimele. See peaks põhinema demokraatia kaudu, demokraatia kohta ja demokraatia heaks õpetamisel ja õppimisel ning eelkõige kodanikupädevusel kui võimel tegutseda vastutustundliku kodanikuna ning täielikult osaleda ühiskondlikus ja sotsiaalses elus (11) nii internetis kui ka väljaspool seda ning mitte ainult kohalikul ja riiklikul tasandil, vaid ka Euroopa ja rahvusvahelisel tasandil. Sellega seoses peaks demokraatliku kodakondsuse alane haridus olema seotud ülemaailmse kodanikuhariduse ja kestlikku arengut toetava haridusega ning inimõiguste austamise kui demokraatia alusega ning selle Euroopa mõõde peaks muude elementide hulgas ja vastavalt riigi oludele hõlmama järgmist:
|
|
3. |
oluline on edendada ühiseid Euroopa väärtusi ja demokraatlikku kodakondsust hariduse ja koolituse kõikide tasandite ja liikide puhul ning igas vanuses inimeste jaoks. See hõlmab uute haridus- ja koolitusmeetmete kaalumist riiklikul ja Euroopa tasandil, samuti olemasolevate meetmete tugevdamist, ning ka valmisolekut teha koostööd ja, kui see on asjakohane, leppida kokku ühistes vahendites, lähenemisviisides, määratlustes ja eesmärkides ning ühises sisus, et reageerida sellele, mida Euroopa kodanikud vajavad ja ootavad, ning jätkata panustamist Euroopa projekti ja selle kaitsmisesse sise- ja välisohtude eest; |
KUTSUB LIIKMESRIIKE ÜLES, võttes nõuetekohaselt arvesse institutsioonilist autonoomiat ja akadeemilist vabadust ning vastavalt riigi oludele:
|
1. |
TUGEVDAMA ühiste Euroopa väärtuste ja demokraatliku kodakondsuse edendamist sidususe ja integratsiooni läbiva teemana (14) hariduse ja koolituse kõikide tasandite ja liikide puhul (formaalne, mitteformaalne ja informaalne) juba varasest east alates ja kogu elu jooksul. Sel eesmärgil:
|
|
2. |
INTEGREERIMA Euroopa ühiste väärtuste ja demokraatliku kodakondsuse õpetamise spetsiifilisse konteksti järjepidev tähelepanu pööramine võrdõiguslikkusele ja mitmekesisusele. Seoses sellega:
|
|
3. |
SOODUSTAMA kvaliteetseid, innovaatilisi, osaluspõhiseid ja kaasavaid haridussuuniseid, metoodikaid, haridus- ja koolitusmeetmeid ja samade omadustega sisu, mis on kohandatud Euroopa Liidu kontekstile ning erinevate haridus- ja koolitussüsteemide iseärasustele, mis hõlbustavad kodanikupädevuse arendamist, ühiste Euroopa väärtuste omandamist ja ELi tundmaõppimist. Sellest tulenevalt ja kui see on asjakohane:
|
|
4. |
TOETAMA haridus- ja koolitusasutusi, et aidata luua asjakohast keskkonda, mis pakub võimalusi kodanikuaktiivsuse ja demokraatliku osalemise teostamiseks ja nende kohta õppimiseks praktilise tegevuse kaudu. Sel eesmärgil:
|
|
5. |
EDENDAMA haridus- ja koolitusasutuste, õpetajate, haridustöötajate ja -juhtide osalemist olemasolevates Euroopa, riikliku, piirkondliku ja kohaliku tasandi vahendites, programmides ja algatustes, milles peetakse prioriteediks ja edendatakse ühiste Euroopa väärtuste õpetamist ja edendamist, demokraatlikku kodakondsust, kodanikuaktiivsust, teadmisi liidust ja selle toimimisest ning aktiivset osalemist demokraatlikes protsessides. Samuti SOODUSTAMA heade tavade paremat nähtavust ja levitamist, samuti neid käsitlevat innovatsiooni ja nende vahetamist kõnealustes valdkondades, |
KUTSUB LIIKMESRIIKE JA KOMISJONI ÜLES kooskõlas oma pädevustega:
|
1. |
PÖÖRAMA haridus- ja koolituspoliitika tegevuskavas ROHKEM TÄHELEPANU ühiste Euroopa väärtuste alasele haridusele ning demokraatliku kodakondsuse edendamisele. Sel eesmärgil:
|
|
2. |
EDENDAMA digikodakondsust toetavat haridust ja väärtuspõhist digiüleminekut hariduses ja koolituses, töötades välja lähenemisviisid, mis keskenduvad inimõigustele ja digitaalsele humanismile (18); |
|
3. |
TOETAMA kõigi Euroopa kodanike suhtlust ja vastastikust mõistmist. Sel eesmärgil:
|
|
4. |
TUGEVDAMA ja SÜVENDAMA Euroopa ja rahvusvahelist koostööd hariduse ja koolituse valdkonnas, tuginedes meie ühistele Euroopa väärtustele ning peamistele haridusväärtustele ja -põhimõtetele, mis määratlevad Euroopa haridus- ja koolitussüsteeme. Sellest tulenevalt:
|
KUTSUB KOMISJONI ÜLES kooskõlas aluslepingutega ning võttes nõuetekohaselt arvesse subsidiaarsuse põhimõtet ja riikide olusid:
|
1. |
PARANDAMA kodanikuhariduse mainet ning omistama suuremat tähtsust ja nähtavust haridus- ja koolitussektori panusele Euroopa algatustesse ja strateegiatesse, mis on seotud Euroopa ühiste väärtuste, demokraatliku kodakondsuse ja ELi käsitlevate teadmiste tugevdamisega; |
|
2. |
koostöös liikmesriikidega TUGEVDAMA demokraatlikku kodanikuharidust ja PIDAMA seda ESMATÄHTSAKS Euroopa haridusruumi strateegilise raamistiku töörühmades ning eelkõige hariduse ja koolituse valdkonna võrdõiguslikkuse ja väärtuste töörühmas; |
|
3. |
INTEGREERIMA demokraatliku kodanikuhariduse ja ühised Euroopa väärtused haridus- ja koolitussüsteemide ning -poliitika järelevalveprotsessidesse, vältides täiendava halduskoormuse tekitamist liikmesriikidele. Sel eesmärgil:
|
|
4. |
AITAMA suurendada teadmisi ja toetama liikmesriike, et neil oleksid olemas peamised andmed ja vahendid arutlemiseks, saadud kogemuste kindlakstegemiseks ning oma haridustavades edasiliikumiseks, vältides samal ajal täiendava halduskoormuse tekitamist liikmesriikidele, kes võivad otsustada kavandatud algatustes vabatahtlikult osaleda. Sel eesmärgil:
|
|
5. |
mis puudutab programmi „Erasmus+“, (24) siis ANDMA HOOGU JUURDE programmi rakendamise neljandale üldprioriteedile „osalemine demokraatlikus elus, ühised väärtused ja kodanikuosalus“ ning ELi käsitlevatele teadmistele ja liikuvusele. Sel eesmärgil:
|
(1) Nõukogu resolutsioon, mis käsitleb strateegilist raamistikku üleeuroopaliseks koostööks hariduse ja koolituse alal, et liikuda Euroopa haridusruumi loomise suunas ja kaugemale (2021–2030) (ELT C 66, 26.2.2021, lk 1).
(2) Euroopa Liidu Nõukogu ja nõukogus kokku tulnud liikmesriikide valitsuste esindajate resolutsioon noortevaldkonnas tehtava Euroopa koostöö raamistiku kohta: Euroopa Liidu noortestrateegia 2019–2027 (ELT C 456, 18.12.2018, lk 1).
(3) Struktureeritud dialoogi kuuenda tsükli „Noored Euroopas – mis edasi?“ käigus töötati välja Euroopa noorte üksteist eesmärki: „Noorte kaasamine ELis“, „Kõikide sugude võrdõiguslikkus“, „Kaasav ühiskond“, „Teave ja konstruktiivne dialoog“, „Vaimne tervis ja heaolu“, „Maapiirkondade noorte kaasamine“, „Kvaliteetne tööhõive kõigile“, „Kvaliteetne haridus“, „Koht ja osalusvõimalused kõigile“, „Jätkusuutlik roheline Euroopa“ ning „Noorteorganisatsioonid ja Euroopa programmid“.
(4) COM(2021) 142 final.
(5) Euroopa tuleviku konverents – aruanne konverentsi lõpptulemuste kohta, mai 2022, (täiskogu 46. ja 37. ettepanek).
(6) Euroopa Parlamendi 6. aprilli 2022. aasta resolutsioon kodanikuhariduse meetmete rakendamise kohta (2021/2008(INI)) (ELT C 434, 15.11.2022, lk 31).
(7) Euroopa Parlamendi 11. novembri 2021. aasta resolutsioon Euroopa haridusruumi kohta: ühine terviklik käsitus (2020/2243(INI)) (ELT C 205, 20.5.2022, lk 17).
(8) COM(2022) 700 final.
(9) 2020. ja 2021. aastal võeti võrdõiguslikkuse liidu loomiseks vastu viis võrdõiguslikkuse strateegiat: soolise võrdõiguslikkuse strateegia 2020–2025 (COM(2020) 152 final), LGBTIQ-inimeste võrdõiguslikkuse strateegia 2020–2025 (COM(2020) 698 final), ELi rassismivastane tegevuskava 2020–2025 (COM(2020) 565 final), romade võrdõiguslikkust, kaasamist ja osalemist käsitlev ELi strateegiline raamistik 2020–2030 (COM(2020)620 final) ning puuetega inimeste õiguste strateegia aastateks 2021–2030 (COM(2021) 101 final).
(10) ELT C 185, 26.5.2023, lk 35.
(11) Nagu on määratletud nõukogu 22. mai 2018. aasta soovituses võtmepädevuste kohta elukestvas õppes (ELT C 189, 4.6.2018, lk 1).
(12) Nagu on väljendatud Euroopa Liidu lepingu artiklis 2 ja Euroopa Liidu põhiõiguste hartas.
(13) Näiteks Euroopa kodanikualgatuse kaudu.
(14) Nõukogu 22. mai 2018. aasta soovitus, milles käsitletakse ühiste väärtuste, kaasava hariduse ja õpetamise Euroopa mõõtme edendamist (ELT C 195, 7.6.2018, lk 1).
(15) Sellega seoses võib arvesse võtta selliseid konsolideeritud algatusi nagu Euroopa Nüüdiskeelte Keskus või uuemaid algatusi, nagu Euroopa ajaloo õpetamise vaatluskeskus.
(16) Sealhulgas haridus- ja koolitusasutuste juhid, õpetajad, koolitajad ja muud haridustöötajad, õpilased, üliõpilased, lapsevanemad, pered, seaduslikud eestkostjad ja hooldajad ning ka muud sidusrühmad: noorsooteenistused, noorsootöötajad, kohalikud omavalitsused, valitsusvälised organisatsioonid, ettevõtte, liidud, vabatahtlikud jne.
(17) Näiteks ELi institutsioonide, sealhulgas nõukogu (ConSIMium) ja Euroopa Parlamendi (Euroscola ja Euroopa Parlamendi partnerkooli programm) korraldatud läbirääkimiste simulatsioonid õpilastele ja üliõpilastele või muud algatused koostöös liikmesriikidega (programm „Tagasi kooli“);
(18) Digitaalne humanism pakub inimkeskset lähenemisviisi digiüleminekuga toimetuleku ja tipptehnoloogia, näiteks tehisintellekti reguleerimise suhtes, tagades automatiseeritud otsustussüsteemidega kokku puutudes inimkontrolli.
(19) Sel eesmärgil tasub jätkata väljaande „Euroopa keeleõppe raamdokument. Õppimine, õpetamine ja hindamine“ kasutamist.
(20) Nõukogu järeldused Euroopa strateegia kohta, mis käsitleb kõrgharidusasutuste mõjuvõimu suurendamist Euroopa tuleviku nimel (ELT C 167, 21.4.2022, lk 9).
(21) Kõige uuem rahvusvaheline kodanikuhariduse uuring, mille koostas Rahvusvaheline Haridustulemuslikkuse Hindamise Assotsiatsioon, pärineb 2016. aastast, ning Eurydice viimase aruande kodanikuhariduse kohta Euroopa koolides esitas komisjon 2017. aastal.
(22) Näiteks GreenComp, DigComp, LifeComp ja EntreComp.
(23) Näiteks programmi „Erasmus+“ ja selliste algatuste nagu „Erasmus+“ Teacher Academy kaudu.
(24) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. mai 2021. aasta määrus (EL) 2021/817, millega luuakse liidu haridus- ja koolitus-, noorte- ning spordiprogramm „Erasmus+“ ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 1288/2013 (ELT L 189, 28.5.2021, lk 1).
(25) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. aprilli 2021. aasta määrus (EL) 2021/692, millega luuakse kodanike, võrdõiguslikkuse, õiguste ja väärtuste programm ning tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1381/2013 ning nõukogu määrus (EL) nr 390/2014 (ELT L 156, 5.5.2021, lk 1).
(26) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. mai 2021. aasta määrus (EL) 2021/888, millega luuakse Euroopa solidaarsuskorpuse programm ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EL) 2018/1475 ja (EL) nr 375/2014 (ELT L 202, 8.6.2021, lk 32).
LISA
POLIITILINE TAUST
Euroopa Liidu Nõukogu
|
1. |
Nõukogu 22. mai 2018. aasta soovitus võtmepädevuste kohta elukestvas õppes (ELT C 189, 4.6.2018, lk 1). |
|
2. |
Nõukogu 22. mai 2018. aasta soovitus, milles käsitletakse ühiste väärtuste, kaasava hariduse ja õpetamise Euroopa mõõtme edendamist (ELT C 195, 7.6.2018, lk 1). |
|
3. |
Nõukogu ja nõukogus kokku tulnud liikmesriikide valitsuste esindajate järeldused Euroopa noorte demokraatiateadlikkuse ja demokraatliku kaasatuse edendamise kohta (ELT C 415, 1.12.2020, lk 16). |
|
4. |
Nõukogu resolutsioon, mis käsitleb strateegilist raamistikku üleeuroopaliseks koostööks hariduse ja koolituse alal, et liikuda Euroopa haridusruumi loomise suunas ja kaugemale (2021–2030) (ELT C 66, 26.2.2021, lk 1). |
|
5. |
Nõukogu järeldused, mis käsitlevad võrdseid võimalusi ning kaasamist hariduse ja koolituse valdkonnas kõigi haridusalase edu edendamiseks (ELT C 221, 10.6.2021, lk 3). |
|
6. |
Nõukogu 5. aprilli 2022. aasta soovitus, mis käsitleb võimaluste loomist tulemuslikuks Euroopa kõrghariduskoostööks (ELT C 160, 13.4.2022, lk 1). |
|
7. |
Nõukogu järeldused Euroopa strateegia kohta, mis käsitleb kõrgharidusasutuste mõjuvõimu suurendamist Euroopa tuleviku nimel (ELT C 167, 21.4.2022, lk 9). |
|
8. |
Nõukogu järeldused rohepöördeks vajalike oskuste ja pädevuste kohta (ELT C 95, 14.3.2023, lk 3). |
|
9. |
Nõukogu resolutsioon Euroopa haridusruumi kohta: perspektiiv aastaks 2025 ja pärast seda (ELT C 185, 26.5.2023, lk 35). |
Ministrite deklaratsioonid
|
10. |
Deklaratsioon kodanikuaktiivsuse ning vabaduse, sallivuse ja mittediskrimineerimise ühiste väärtuste edendamise kohta hariduse kaudu (Pariis, 17. märts 2015). |
Euroopa Komisjon
|
11. |
Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Euroopa identiteedi tugevdamine hariduse ja kultuuri kaudu. Euroopa Komisjoni panus ELi juhtide kohtumisse Göteborgis 17. novembril 2017“ (COM(2017) 673 final). |
|
12. |
Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele Euroopa haridusruumi saavutamise kohta aastaks 2025 (COM(2020) 625 final). |
|
13. |
Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele Euroopa haridusruumi loomisel tehtud edusammude kohta (COM(2022) 700 final). |
Euroopa Parlament
|
14. |
Euroopa Parlamendi 11. novembri 2021. aasta resolutsioon Euroopa haridusruumi kohta: ühine terviklik käsitus (2020/2243(INI)) (ELT C 205, 20.5.2022, lk 17). |
|
15. |
Euroopa Parlamendi 6. aprilli 2022. aasta resolutsioon kodanikuhariduse meetmete rakendamise kohta (2021/2008(INI)) (ELT C 434, 15.11.2022, lk 31). |
ELI: http://data.europa.eu/eli/C/2023/1419/oj
ISSN 1977-0898 (electronic edition)