EUR-Lex Access to European Union law

Back to EUR-Lex homepage

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 52023XC00267

Komisjoni teatis — ELi taksonoomia kliimaalase delegeeritud õigusakti (millega kehtestatakse tehnilised sõelumiskriteeriumid majandustegevustele, mis annavad olulise panuse kliimamuutuste leevendamisse või kliimamuutustega kohanemisse ega kahjusta oluliselt muid keskkonnaeesmärke) teatavate õigusnormide tõlgendamise ja rakendamise kohta

C/2023/6756

ELT C, C/2023/267, 20.10.2023, ELI: http://data.europa.eu/eli/C/2023/267/oj (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, GA, HR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

ELI: http://data.europa.eu/eli/C/2023/267/oj

European flag

Teataja
Euroopa Liidu

ET

Seeria C


C/2023/267

20.10.2023

KOMISJONI TEATIS

ELi taksonoomia kliimaalase delegeeritud õigusakti (millega kehtestatakse tehnilised sõelumiskriteeriumid majandustegevustele, mis annavad olulise panuse kliimamuutuste leevendamisse või kliimamuutustega kohanemisse ega kahjusta oluliselt muid keskkonnaeesmärke) teatavate õigusnormide tõlgendamise ja rakendamise kohta

(C/2023/267)

2018. aasta märtsis vastu võetud kestliku rahanduse tegevuskavas (1) võttis komisjon muu hulgas kohustuse luua selge ja üksikasjalik ELi klassifitseerimissüsteem ehk ELi taksonoomia kestliku majandustegevuse jaoks, et luua n-ö ühine keel kõigi finantssüsteemi osaliste jaoks. Määrusega, millega luuakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik (taksonoomiamäärus), (2) on loodud ühtne ELi keskkonnasäästliku majandustegevuse klassifitseerimise süsteem ning kehtestatud seoses nende tegevustega läbipaistvuskohustused teatavatele mittefinants- ja finantsettevõtjatele.

Komisjon võttis vastu ELi taksonoomia kliimaalase delegeeritud õigusakti, (3) et esitada loetelu tehnilistest sõelumiskriteeriumidest (edaspidi ka „sõelumiskriteeriumid“), mille alusel võib teatavaid majandustegevusalasid pidada kliimamuutuste leevendamise ja nendega kohanemise eesmärkide saavutamisele oluliselt kaasa aitavaks, ilma et need kahjustaksid oluliselt ühtegi muud keskkonnaeesmärki (edaspidi „taksonoomiaga kooskõlas olev tegevus“). 9. märtsil 2022 muutis komisjon kliimaalast delegeeritud õigusakti, sätestades teatavate energiategevuste tehnilised sõelumiskriteeriumid (4). Pärast kaasseadusandjatepoolset kontrolli avaldati kliimaalane delegeeritud õigusakt Euroopa Liidu Teatajas ja seda kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2022. Delegeeritud õigusakti muudatusi kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2023.

Käesolev teatis avaldatakse koos teise komisjoni teatisega, mis sisaldab vastuseid korduma kippuvatele küsimustele, mis käsitlevad ettevõtjate avalikustatavat teavet nende tegevuse taksonoomias käsitlemise ja taksonoomiaga kooskõlas olemise kohta taksonoomiamääruse artikli 8 ja asjaomase delegeeritud õigusakti (edaspidi „avalikustamist käsitlev delegeeritud õigusakt“  (5)) alusel. Teatis täiendab finantsstabiilsuse, finantsteenuste ja kapitaliturgude liidu peadirektoraadi varasemaid suuniseid „KKK: Kuidas peaksid finants- ja mittefinantsettevõtjad aru andma taksonoomias käsitletud majandustegevusest“ ja komisjoni teatist ELi taksonoomiamääruse artikli 8 kohase avalikustamist käsitleva delegeeritud õigusakti teatavate sätete tõlgendamise kohta seoses taksonoomias käsitletud majandustegevusest ja varadest teatamisega (6).

Tehniliste sõelumiskriteeriumide kohaldamine on ettevõtjate jaoks väga oluline, et näidata kooskõla taksonoomiaga, kuid see on oluline ka taksonoomias käsitletud, kuid veel kooskõlla viimata majandustegevuse parandamise potentsiaali kindlaksmääramisel. Jätkusuutlikkust käsitleva teabe avalikustamise määruse (SFDR) (7) kohaselt peavad finantsturu osalised kasutama investeerimisobjektiks olevate äriühingute taksonoomiaga kooskõlas olemise kohta avalikustatavaid andmeid selleks, et hinnata kestlikkusväidetega seotud turustatavate finantstoodete keskkonnatoimet.

Käesolev teatis sisaldab tehnilisi selgitusi, mis vastavad kliimaalases delegeeritud õigusaktis sätestatud tehnilisi sõelumiskriteeriume käsitlevatele korduma kippuvatele küsimustele. Selle eesmärk on hõlbustada kliimaalase delegeeritud õigusakti tõhusat kohaldamist.

Käesolevas teatises ei käsitleta arvukaid küsimusi ja ettepanekuid kriteeriumide valiku põhjenduste ja tõendite kohta. Nende küsimustega seoses juhib komisjon tähelepanu sellele, et kliimaalasele delegeeritud õigusaktile lisatud mõjuhinnang sisaldab täiendavaid selgitusi selle õigusakti väljatöötamise kohta, eelkõige taksonoomiamääruses tehniliste sõelumiskriteeriumide kehtestamise nõuete põhjenduste ja tasakaalu kohta.

Käesolevas teatises sisalduvates vastustes korduma kippuvatele küsimustele selgitatakse kohaldatavates õigusaktides selle avaldamise ajal juba sisalduvaid sätteid (8). Seeläbi ei laiendata mingil viisil sellistest õigusaktidest tulenevaid õigusi ja kohustusi ega kehtestata asjaomastele ettevõtjatele ja pädevatele asutustele mingeid lisanõudeid. Küsimuste ja vastuste eesmärk on üksnes aidata finants- ja mittefinantsettevõtjaid asjakohaste õigusnormide rakendamisel. Liidu õigusaktide siduva tõlgendamise pädevus on ainult Euroopa Liidu Kohtul. Käesolevas teatises väljendatud seisukohad ei mõjuta seisukohti, mida komisjon võib võtta liidu ja liikmesriikide kohtutes.

Sisukord

Terminid ja kohaldatavate õigusaktide loetelu 4

I JAGU.

Horisontaalsed küsimused 9
Küsimused protsessi, ajakohastamise ja edasiarendamise kohta 9
Horisontaalsed küsimused kliimaalases delegeeritud õigusaktis sätestatud majandustegevuse ulatuse ja tehniliste sõelumiskriteeriumide kohta 9

II JAGU.

Sektoripõhised küsimused tehniliste sõelumiskriteeriumide kohta 13
Metsandus 13
Tootmine 17
Energia 21
Jaos 5 käsitletud veevarustus, kanalisatsioon, jäätme- ja saastekäitlus 24
Jaos 6 käsitletud transport 25
Jaos 7 käsitletud ehitus- ja kinnisvaraalane tegevus 33
Jaos 8 käsitletud teave ja kommunikatsioon 46
Jaos 9 käsitletud kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus 47

III JAGU.

Küsimused korduvate põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ kriteeriumide kohta 48

A liide.

Põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ kohased üldkriteeriumid kliimamuutustega kohanemiseks 48

C liide.

Põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ kohased üldkriteeriumid saastuse vältimiseks ja tõrjeks seoses kemikaalide kasutamise ja esinemisega 51

D liide.

Põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ kohased üldkriteeriumid elurikkuse ja ökosüsteemide kaitseks ja taastamiseks 54

Terminid ja kohaldatavate õigusaktide loetelu

Termin/instrument

Selgitus/viide

Kestliku rahanduse tegevuskava

Komisjoni teatis „Tegevuskava: Jätkusuutliku majanduskasvu rahastamine“ (9)

Tegevus X jaos

Kliimaalase delegeeritud õigusakti I lisa X jaos osutatud tegevus

I lisa

Kliimaalase delegeeritud õigusakti I lisa

II lisa

Kliimaalase delegeeritud õigusakti II lisa

A liide

Kliimaalase delegeeritud õigusakti I lisa A liide

C liide

Kliimaalase delegeeritud õigusakti I lisa C liide

D liide

Kliimaalase delegeeritud õigusakti I lisa D liide

PVT

Parimad võimalikud tehnikad

Linnudirektiiv

Direktiiv 2009/147/EÜ (10)

BREEAM

ehitusteaduse keskuse Building Research Establishmenti keskkonnahindamise meetod

Kliimamuutustega kohanemine

Taksonoomiamääruse artikli 9 punktis b osutatud kliimamuutustega kohanemine

Kliimamuutuste leevendamine

Taksonoomiamääruse artikli 9 punktis a osutatud kliimamuutuste leevendamine

Kliimaalane delegeeritud õigusakt

Komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2021/2139 (11)

Kliimaalase delegeeritud õigusakti mõjuhinnang

Delegeeritud õigusaktile lisatud mõjuhinnang (12)

CLP-määrus

Määrus ainete ja segude klassifitseerimise, märgistamise ja pakendamise kohta (13)

CO2 määrus

Määrus (EL) 2019/631 (14)

Komisjon

Euroopa Komisjon

Komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2019/331

Komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2019/331 (15)

Komisjoni rakendusotsus (EL) 2021/781

Komisjoni rakendusotsus (EL) 2021/781 (16)

Komisjoni soovitus hoonete ajakohastamise kohta

Komisjoni 7. juuni 2019. aasta soovitus (EL) 2019/1019 (17)

Täiendav kliimaalane delegeeritud õigusakt

Komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2022/1214 (18)

Kestlikkusaruandluse direktiiv

Äriühingute kestlikkusaruandluse direktiiv (19)

DGNB

Deutsches Gütesiegel nachhaltiges Bauen (Saksamaa säästva ehituse kvaliteedipitser)

Avalikustamist käsitlev delegeeritud õigusakt

Komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2021/2178 (20)

Põhimõte „ei kahjusta oluliselt“

Põhimõte „ei kahjusta oluliselt“, millele on osutatud taksonoomiamääruse artikli 3 punktides b ja d

EEDI

Energiatõhususe indeks

KMH

Keskkonnamõju hindamine

Toetavad tegevused

Taksonoomiamääruse artiklis 16 osutatud majandustegevused

Hoonete energiatõhususe direktiiv

Direktiiv 2010/31/EL (21)

Keskkonnamõju hindamise direktiiv

Direktiiv 2011/92/EL (22)

Keskkonnaeesmärgid

Taksonoomiamääruse artiklis 9 osutatud keskkonnaeesmärgid

EPC

Energiatõhususe sertifikaat

EPREL

Euroopa energiamärgisega toodete andmebaas (23)

EL

Euroopa Liit

ELi kliimamäärus

Määrus (EL) 2021/1119 (24)

ELi ehitus- ja lammutusjäätmete käitlemise protokoll

ELi ehitus- ja lammutusjäätmete käitlemise protokoll, mille koostas Ecorys Euroopa Komisjoni nimel osana ehitussektori jätkusuutlikku konkurentsivõimet käsitleva teatise lepingujärgsetest järelmeetmetest, 2016 (25).

Heitmetega seotud ELi tüübikinnituse määrus

Komisjoni määrus (EL) 2017/1151 (26)

Euro 6

Määrus (EÜ) nr 715/2007 (27)

Euro VI

Määrus (EÜ) nr 595/2009 (28)

ELi käitumisjuhend andmekeskuste energiatõhususe kohta

ELi käitumisjuhend andmekeskuste energiatõhususe kohta (29)

KKK

Komisjoni talituste dokument „KKK: Kuidas peaksid finants- ja mittefinantsettevõtjad teatama taksonoomias käsitletud majandustegevusest ja varadest kooskõlas taksonoomiamääruse artikli 8 kohase avalikustamist käsitleva delegeeritud õigusaktiga?“ (30)

Komisjoni esimene teatis

Komisjoni teatis ELi taksonoomiamääruse artikli 8 kohase avalikustamist käsitleva delegeeritud õigusakti teatavate sätete tõlgendamise kohta seoses taksonoomias käsitletud majandustegevusest ja varadest teatamisega (31)

KHG

Kasvuhoonegaas

GSP

Globaalse soojendamise potentsiaal

Elupaikade direktiiv

Direktiiv 92/43/EMÜ (32)

IMO

Rahvusvaheline Mereorganisatsioon

Tööstusheidete direktiiv

Direktiiv 2010/75/EL (33)

IPCC

Valitsustevaheline kliimamuutuste paneel (rühm)

ISO

Rahvusvaheline Standardiorganisatsioon (International Standardisation Organisation)

Peamised tulemusnäitajad

Avalikustamist käsitleva delegeeritud õigusakti I lisas osutatud mittefinantsettevõtjate peamised tulemusnäitajad

LEED

Leadership in Energy and Environmental Design (energia- ja keskkonnateadliku projekteerimise sertifikaat)

MARPOL

Rahvusvaheline laevade põhjustatava merereostuse vältimise konventsioon (34)

Miinimumkaitsemeetmed

Taksonoomiamääruse artiklis 18 osutatud miinimumkaitsemeetmed

NACE

Majanduse tegevusalade klassifikaator

NFRD

Direktiiv 2014/95/EL (35)

Muud kui kliimaga seotud keskkonnaeesmärgid

Taksonoomiamääruse artikli 9 punktides c, d, e ja f osutatud keskkonnaeesmärgid (vee ja mereressursside kestlik kasutamine ja kaitse; üleminek ringmajandusele; saastuse vältimine ja tõrje; elurikkuse ja ökosüsteemide kaitse ja taastamine)

NZEB

liginullenergiahoone

OpEx

Tegevuskulud

Pariisi kokkulepe

ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni kohane Pariisi kokkulepe (36)

Kestliku rahanduse platvorm

Taksonoomiamääruse artiklis 20 osutatud kestliku rahanduse platvorm

RCP

Kasvuhoonegaaside kontsentratsiooni stsenaarium (Representative Concentration Pathway)

REACHi määrus

Määrus (EÜ) 1907/2006, (37) mis käsitleb kemikaalide registreerimist, hindamist, autoriseerimist ja piiramist (REACH)

Määrus (EÜ) nr 1005/2009

Määrus (EÜ) nr 1005/2009 (38)

Määrus (EL) 2016/1628

Määrus (EL) 2016/1628 (39)

Määrus (EL) 2017/852

Määrus (EL) 2017/852 (40)

Määrus (EL) 2019/1021

Määrus (EL) 2019/1021 (41)

Määrus (EL) 2019/1242

Määrus (EL) 2019/1242 (42)

Taastuvenergia direktiiv

Direktiiv (EL) 2018/2001 (43)

Ohtlike ainete kasutamise piiramise direktiiv

Direktiiv 2011/65/EL (44) teatavate ohtlike ainete kasutamise piiramise kohta elektri- ja elektroonikaseadmetes

Taksonoomiamäärus

Määrus (EL) 2020/852 (45)

Taksonoomiaga kooskõlas olev majandustegevus

Avalikustamist käsitleva delegeeritud õigusakti artikli 1 punktis 2 määratletud majandustegevus

Taksonoomias käsitletud majandustegevus

Avalikustamist käsitleva delegeeritud õigusakti artikli 1 punktis 5 määratletud majandustegevus

Tehnilised sõelumiskriteeriumid (edaspidi ka „sõelumiskriteeriumid“ või „kriteeriumid“)

Kliimaalases delegeeritud õigusaktis sätestatud tehnilised sõelumiskriteeriumid

TEN-E määrus

Määrus (EL) 2022/869 (46)

Üleminekutegevused

Taksonoomiamääruse artikli 10 lõikes 2 osutatud majandustegevused

U-väärtus

Soojusläbilaskvuse väärtus, mis väljendab teatava struktuuri soojusülekande kiirust

Jäätmete raamdirektiiv

Direktiiv 2008/98/EÜ (47)

Veepoliitika raamdirektiiv

Direktiiv 2000/60/EÜ (48)

WLTP

Kergsõidukite ülemaailmne ühtlustatud katsemenetlus

I JAGU

HORISONTAALSED KÜSIMUSED

Küsimused protsessi, ajakohastamise ja edasiarendamise kohta

1.

Kas kliimaalases delegeeritud õigusaktis sätestatud tehnilisi sõelumiskriteeriume muudetakse aja jooksul rangemaks ja ajakohastatakse?

Taksonoomiamääruse artikli 19 lõike 5 kohaselt peab komisjon sõelumiskriteeriumid korrapäraselt läbi vaatama, määratledes olulise panuse keskkonnaeesmärkide saavutamisse ja põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ kohased kriteeriumid nende eesmärkide jaoks. Kui tegevus on kliimaalases delegeeritud õigusaktis määratletud üleminekutegevusena, vaadatakse see läbi vähemalt iga kolme aasta järel, et tagada kriteeriumide püsimine usaldusväärses üleminekukavas, mis on kooskõlas kliimaneutraalse majandusega. Muude tegevuste jaoks ei ole ette nähtud minimaalset ajavahemikku. Sõelumiskriteeriume ajakohastatakse aja jooksul, et need oleksid kooskõlas üldiste poliitikaeesmärkide, tehnoloogia arengu ja teaduslikult usaldusväärsete tõendite kättesaadavusega, mis õigustaksid uute või ajakohastatud kriteeriumide kehtestamist.

Kooskõlas taksonoomiamääruse artikli 20 lõikega 2 nõustab kestliku rahanduse platvorm komisjoni täiendavate sõelumiskriteeriumide väljatöötamisel, sealhulgas lisategevuste jaoks, ja olemasolevate sõelumiskriteeriumide ajakohastamisel.

Nende nõuannete, ELi kestlikkuseesmärkide saavutamise poole liikumise ja muu tagasiside põhjal võib komisjon sõelumiskriteeriumid läbi vaadata ja vajaduse korral muuta delegeeritud õigusakte, millega need kriteeriumid kehtestatakse. Selle tulemusena võivad sõelumiskriteeriumid muutuda aja jooksul rangemaks.

2.

Kuidas taksonoomiat edasi arendatakse – kas kliimaalasesse delegeeritud õigusakti lisatakse rohkem tegevusi, mis aitavad kaasa kliimamuutuste leevendamisele?

Jah, taksonoomia väljatöötamine jätkub aja jooksul. Kliimamuutuste leevendamisega seoses seati kliimaalases delegeeritud õigusaktis esikohale majandussektorid ja tegevused, millel on suurim potentsiaal anda oluline panus kasvuhoonegaaside heite vähendamisse, lähtudes nende osakaalust koguheites ja heite vähendamise potentsiaalist. Kliimamuutuste leevendamise jaoks määratletud kohaldamisala on korratud kliimamuutustega kohanemise puhul (49).

Esimesse kliimaalasesse delegeeritud õigusakti ei lisatud aga kõiki tegevusi, mis võivad oluliselt kaasa aidata kliimaeesmärkide saavutamisele. Võeti vastu täiendav kliimaalane delegeeritud õigusakt, millega muudetakse kliimaalast delegeeritud õigusakti, et lisada üleminekutegevuste hulka teatavad majandustegevused, mis hõlmavad konkreetseid gaasi- ja tuumaenergiaalaseid tehnoloogiaid, mida kliimaalane delegeeritud õigusakt ei hõlmanud.

Lisaks võidakse kliimaalasesse delegeeritud õigusakti lisada kliimaeesmärke toetavaid täiendavaid tegevusi õigusakti tulevasel läbivaatamisel või võttes vastu uusi delegeeritud õigusakte, mis sisaldavad tegevusi, mis aitavad kaasa ülejäänud nelja muu kui kliimaga seotud keskkonnaeesmärgi saavutamisele.

Horisontaalsed küsimused kliimaalases delegeeritud õigusaktis sätestatud majandustegevuse ulatuse ja tehniliste sõelumiskriteeriumide kohta

3.

Kuidas põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ ja olulise panuse põhimõtte tehniliste sõelumiskriteeriumide järgimist praktikas kontrollitakse?

Tehnilistele sõelumiskriteeriumidele vastavuse kontrollimiseks on vaja koguda ja hinnata asjakohast teavet, et teha kindlaks, kas majandustegevus vastab sõelumiskriteeriumi tingimustele. Selleks, et tegevust saaks pidada taksonoomiaga kooskõlas olevaks, peavad olema täidetud kõik põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ kohased kriteeriumid ja olulise panuse andmise kriteeriumid ning taksonoomiamääruse artiklis 18 osutatud minimaalsed sotsiaalsed kaitsemeetmed. Täiendavate juhiste saamiseks võivad kasutajad tutvuda komisjoni veebisaidil oleva taksonoomia kasutusjuhendiga (50).

4.

Kuidas tuleks mõista tehniliste sõelumiskriteeriumide kontrollinõudeid? Millised dokumentaalsed tõendid võiksid toetada kõnealustele kriteeriumidele vastavuse tõendamist ja kontrollimist?

Kliimaalane delegeeritud õigusakt sisaldab konkreetseid kontrollinõudeid teatavate tegevuste jaoks kooskõlas taksonoomiamääruse artikli 19 lõike 1 punktiga k, mille kohaselt peab sõelumiskriteeriume olema lihtne kasutada ja need tuleb kehtestada viisil, mis hõlbustab nende täitmise kontrolli. Nii on see juhul, kui kriteeriumid tuginevad elementidele, mis nõuavad eriteadmisi. Sellise teabe täpsust oleks investoritel raske kontrollida. Seepärast sisaldavad konkreetsete tegevuste tehnilised sõelumiskriteeriumid väliskontrolli nõudeid tegevustele, mille puhul selliseid probleeme esineb. Kui kliimaalase delegeeritud õigusaktiga nõutakse teatavate tegevuste tõendamist, on välise tõendaja aruanne tõend nendele kriteeriumidele vastavuse kohta. Välised tõendajad võivad olla kas asjaomase riigi pädevad asutused või sõltumatu kolmandast isikust tõendaja, kellel ei ole huvide konflikti tegevuse elluviijaga, ning kes ei ole seotud tegevuse väljatöötamise või elluviimisega.

Näiteks on metsamajandamiskavad, mis on esitatud jagudes 1.1–1.4 metsandustegevuse kohta, väga kontekstipõhised ning seetõttu on vaja nende kavade ja nende rakendamise väliskontrolli, et anda investoritele piisav kindlus. Mitme energiatootmise ja mõne tootmistegevuse puhul, nagu „Muude vähese CO2-heitega seadmete tootmine“ jaos 3.6, „Toorplasti tootmine“ jaos 3.17 ja „Elektrienergia tootmine geotermilisest energiast“ jaos 4.6, on sõelumiskriteeriumides kesksel kohal kasvuhoonegaaside heite erikünnised ning nende väliskontrolliga saab teavitada investoreid kriteeriumide järgimisest.

Vajaduse korral tuleks taksonoomiaga kooskõlas olemist käsitlevate avalikustatavate andmete osana avalikustada ka kriteeriumide kontrollimise üksikasjad. Taksonoomiaga seotud kontrollinõuded muutuvad koos muude kestlikkusaruandluse nõuetega äriühingute kestlikkusaruandluse direktiivi alusel ka pärast direktiivi jõustumist.

5.

Kas tehnilisi nõustamisteenuseid saab käsitada taksonoomias käsitletud teenustena ja potentsiaalselt taksonoomiaga kooskõlas olevate teenustena, kui need on seotud taksonoomia delegeeritud õigusaktides määratletud tegevusega?

Taksonoomias käsitletud võivad olla ainult kliimaalases delegeeritud õigusaktis sätestatud tegevused ise.

Seega on taksonoomiaga sõnaselgelt hõlmatud üksnes eelkõige kliimamuutuste leevendamisega seotud nõustamisteenused jaos 9.3 „Hoonete energiatõhususega seotud ametitoimingud“ ja kliimamuutustega kohanemisega seotud nõustamisteenused jaos 8.2 „Programmeerimine, konsultatsioonid jms tegevused“ ning jaos 9.1 „Inseneritegevus ja sellega seotud tehniline nõustamine kliimamuutustega kohanemise valdkonnas“.

Selleks et teha kindlaks, kas tegevus on taksonoomias käsitletud, tuleb kasutada tegevuse kirjeldust. Viiteid NACE koodidele, millega sellist tegevust võib seostada, kasutatakse suunaval eesmärgil.

Muude kliimaalases delegeeritud õigusaktis loetletud taksonoomias käsitletud tegevustega seotud nõustamisteenused ei ole taksonoomias käsitletud.

6.

Kuidas tuleks tehnilistes sõelumiskriteeriumides arvutada kasvuhoonegaaside heidet (ulatus, metoodika jne)?

Kliimaalases delegeeritud õigusaktis ei ole esitatud üldist kasvuhoonegaaside heite arvutamise meetodit. Sõelumiskriteeriumides on konkreetsete tegevuste jaoks sätestatud konkreetsed arvutusmeetodid, mis on kooskõlas taksonoomiamääruse artiklis 19 sätestatud nõuetel põhineva metoodikaga. Vt selle punkti kohta ka vastused konkreetseid tegevusi käsitlevatele küsimustele, näiteks 52. küsimusele.

7.

Kuidas saab hinnata, kas ettevõtja tegevus, mis toimub väljaspool ELi asuvates jurisdiktsioonides, vastab tehnilistele sõelumiskriteeriumidele, lähtudes kolmandate riikide kohalikest nõuetest või suunistest? Kui kriteeriumid viitavad ELi/siseriiklikele õigusaktidele või standarditele, siis kas nõuete taset tuleks kohandada kriteeriumidega, mis tuleb saavutada väljaspool ELi?

Nagu on märgitud komisjoni esimese teatise 18. küsimusele antud vastuses, kohaldatakse taksonoomiamääruse artikli 8 kohast avalikustamiskohustust üksuste suhtes, kelle suhtes kohaldatakse NFRDd, ja nende kogu tegevuse suhtes, olenemata nende asukohast. Kuigi mitmes sõelumiskriteeriumis on sätestatud objektiivsed künnised ja nõuded, mis ei viita ühelegi asukohapõhisele regulatiivsele nõudele, viidatakse mõnes kriteeriumis ELi õigusaktides sätestatud jurisdiktsioonikohastele nõuetele. Üldiselt peaksid ettevõtjad väljaspool ELi toimuva majandustegevuse taksonoomiaga kooskõlla viimise hindamiseks tegema kindlaks, kas see toimub kooskõlas nõuetega, mida kohaldatakse liidu õigusaktide või kolmandas riigis kohaldatava asjakohase rahvusvahelise standardi (kui seda on sõelumiskriteeriumis nimetatud) või samaväärse kohaldatava kolmanda riigi siseriikliku õiguse kohaselt (näiteks viited sellistele standarditele põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ kohastes elurikkuse kaitse üldkriteeriumides I lisa D liites).

8.

Kuidas tõlgendada sõnade „ja“ ja „või“ kasutamist majandustegevuse kirjelduses (näiteks „selliste elektritootmisrajatiste ehitamine või käitamine, kus toodetakse elektrienergiat hüdroenergiast“ jaos 4.5 või „selliste elektritootmiskäitiste ehitamine ja käitamine, kus toodetakse elektrienergiat üksnes biomassist, biogaasist või vedelatest biokütustest“ jaos 4.8)?

Sidesõnu „ja“, „ning“ ja „või“ kasutatakse sünonüümina tegevuste kirjeldustes, kuid mitte kriteeriumides, kus „ja“ ja „ning“ viitavad kumulatiivsele nõudele. Üldiselt on majandustegevus taksonoomias käsitletud, kui see kujutab endast tegevuse kirjelduses nimetatud mis tahes etappi selle tegevuse turule toomisel (nt ehitamine, käitamine, renoveerimine, paigaldamine, hooldus jne).

9.

Kuidas käsitleda tehnilisi sõelumiskriteeriume, mis ei ole kirjelduses nimetatud konkreetse tegevuse puhul asjakohased (nt üksnes hooldusteenus, mis ei sisalda ehitusjäätmeid)?

Kui majandustegevus ilmselgelt ei hõlma sõelumiskriteeriumis käsitletud elementi, võib teabe avalikustamisel esitada selgituse selle kohta, miks tegevus kvalifitseerub taksonoomiaga kooskõlas olevaks, ilma et oleks täidetud konkreetne kriteerium (nt kirjelduses sisalduva teenuse osutamine, mis ei mõjuta muid keskkonnaeesmärke ega tekita seega põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ kohase kriteeriumiga seotud võimalikke probleeme).

10.

Paljude toetavate tegevuste puhul on vaja võrdlusnäitajaid võrreldes tööstusharu keskmiste näitajate, konkurentide või parima võimaliku tehnikaga. See teave aga ei ole alati avalikult kättesaadav. Kuidas tuleks täita nende võrdlusnäitajate esitamise nõuet?

Sõelumiskriteeriumid ei ole tegevuse kvalifitseerumise suhtes alati ammendavad, vaid jätavad konkreetsetel juhtudel ettevõtjatele ruumi juhtumipõhiseks hindamiseks. Kui mõne näitajaga või tööstusharu parima tavaga seotud nõuetele vastavuse tõendamiseks vajalik teave sõltub mitmest tegurist või seda ei ole võimalik otseselt väljendada, peaksid ettevõtjad oma avalikustatavas teabes esitama asjakohased selgitused, sealhulgas kõik asjakohased sõltumatute kolmandate isikute arvamused selle kohta, miks tegevust peetakse taksonoomiaga kooskõlas olevaks.

11.

Kuidas kohaldatakse kestliku rahanduse raamistikku kaitsetööstuse erarahastusele juurdepääsu suhtes?

Komisjon tunnistab vajadust tagada kõigis strateegilistes sektorites, eelkõige kaitsetööstuses, mis aitab kaasa Euroopa kodanike julgeolekule, juurdepääs rahastamisele ja investeeringutele, sealhulgas erasektorist.

Komisjon rõhutas oma 15. veebruari 2022. aasta teatises Euroopa kaitse kohta (COM(2022) 60), et kestliku rahanduse algatused peavad olema jätkuvalt kooskõlas Euroopa Liidu jõupingutustega hõlbustada Euroopa kaitsetööstuse piisavat juurdepääsu rahastamisele ja investeeringutele. ELi kestliku rahanduse raamistik keskendub läbipaistvuse tagamisele ega piira ühegi konkreetse sektori, sealhulgas kaitsesektori rahastamist.

Nagu igas sektoris, võivad ka kaitsealases tegevuses osalevad ettevõtjad taotleda kliimaalases delegeeritud õigusaktis sätestatud, taksonoomias käsitletud horisontaalsete investeeringute taksonoomiaga kooskõlla viimist. See hõlmab näiteks investeeringuid hoonete keskkonnasäästlikumaks muutmisse või investeeringuid keskkonnasäästlikusse transporti kapitalikulude ja/või tegevuskulude kujul, millele on osutatud avalikustamist käsitleva delegeeritud õigusakti I lisa punkti 1.1.2.2 alapunktis c ja punkti 1.1.3.2 alapunktis c. Nad võivad nõuda ka muude kliimaalases delegeeritud õigusaktis kindlaks määratud tegevuste (nt transpordi, andmelahenduste, tootmise jne valdkonnas) taksonoomiaga kooskõlla viimist.

Kestlikkusteabe avalikustamist käsitlevaid ELi eeskirju kohaldatakse horisontaalselt kõigis tööstusharudes võrdselt ning neis ei tooda eraldi välja konkreetset sektorit.

Ühes jätkusuutlikkust käsitleva teabe avalikustamise määruse (SFDR) kohases regulatiivses tehnilises standardis on sõnaselge viide, mis on oluline piiratud osa kaitsesektori jaoks ja milles täpsustatakse, kuidas finantsturu osalised peaksid avalikustama teavet oma põhilise kestlikkusteguritele avalduva negatiivse mõju kohta. Kõnealune regulatiivne standard hõlmab kokkupuudet nelja liiki vastuoluliste relvadega (jalaväevastased miinid, kobarlahingumoon, keemia- ja bioloogilised relvad). SFDRi kohase regulatiivse tehnilise standardi ülejäänud osa nõuded (sealhulgas sotsiaalsete aspektide kohta) on samad nagu mis tahes muu sektori puhul.

Samamoodi kohaldatakse jaeinvestoritele finantsinstrumentide turgude direktiivi / kindlustustoodete turustamise direktiivi kestlikkuseelistusi käsitlevaid eeskirju horisontaalselt kõigis tööstusharudes võrdselt ning neis ei eristata ühtegi konkreetset sektorit. Seetõttu ei välista need investeeringuid ühtegi konkreetsesse sektorisse. Peamine negatiivne mõju, mida finantstoote puhul arvesse võetakse, on seotud üksnes eespool nimetatud vastuoluliste relvadega.

Osana laiemast tööst, mis järgnes Euroopa Ülemkogu 2022. aasta märtsi järeldustele, mille eesmärk on edendada ja hõlbustada kaitsetööstuse juurdepääsu erasektori rahastamisele, käivitas Euroopa Kaitseagentuur 2022. aasta mais uuringu, et anda ülevaade finantsturgudel kohaldatavatest keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimisküsimuste raamistikest (ESG-raamistikest) ning sellest, kuidas need käsitlevad kaitsetööstust või kaitsetööstusega seotud tegevust. Eesmärk on mõõta ja võrrelda Euroopa kaitsetööstuse tegevust seoses keskkonnaalaste, sotsiaalsete ja juhtimiskriteeriumidega ning analüüsida sektori panust ESG-raamistikes sätestatud eesmärkide saavutamisse.

12.

Mis saab äriühingutest, kellel puudub taksonoomiaga kooskõlas olev tegevus? Kas nad kaotavad juurdepääsu rahastamisele?

Ei. Ainuüksi asjaolu, et äriühingul puudub taksonoomiaga kooskõlas olev tegevus, ei võimalda teha järeldusi äriühingu keskkonnatoime ega rahastamisvõimaluste kohta.

Samuti ei ole äriühingutel kohustust viia tegevus kooskõlla ELi taksonoomiaga ning investoritel ei ole kohustust investeerida taksonoomiaga kooskõlas olevasse tegevusse.

Üldiselt on taksonoomiaga kooskõlas oleva tegevuse vastu suurem huvi kestlikke investeeringuid otsivatel investoritel.

On mitu põhjust, miks äriühing ei pruugi tegeleda majandustegevusega, mida oleks ELi taksonoomias käsitletud või mis oleks selle kriteeriumidega kooskõlas: tema majandustegevus ei pruugi lihtsalt olla hõlmatud ELi taksonoomiaga või see võib olla hõlmatud, kuid mitte anda olulist panust mõne keskkonnaeesmärgi saavutamisse või see võib anda olulise panuse, kuid ei vasta põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ kohastele kriteeriumidele või minimaalsetele sotsiaalsetele kaitsemeetmetele. Seega ei saa turuosalised, teadmata täpseid põhjuseid, miks äriühingul ei ole taksonoomiaga kooskõlas olevat tegevust, teha investeerimisotsuseid üksnes äriühingute taksonoomiaga seotud teabe avalikustamise põhjal, sest taksonoomiaga kooskõlas oleva tegevuse puudumine iseenesest ei näita äriühingu täpset keskkonnatoimet. Selle asemel aitavad muud avalikustamised, näiteks äriühingu kestlikkusaruandluse direktiivi alusel avalikustatavad andmed, turgusid teavitada äriühingu keskkonnatoimest ja arengusuundadest keskkonnaküsimustes.

Samamoodi nagu ettevõtted peavad haldama oma tegevusportfelli ja püüdma järk-järgult suurendada keskkonnahoidliku tegevuse osakaalu, võib eeldada, et enamik investoreid püüab järk-järgult suurendada kestlike investeeringute osakaalu oma portfellis. Samuti on oluline meeles pidada, et finantsturu osalised, kes teevad otsuseid kapitali jaotamise kohta, võtavad arvesse ka muid elemente kui ainult taksonoomiaga kooskõlla viimine. Kõigi äriühingute puhul, mis kuuluvad kestlikkusaruandluse direktiivi kohaldamisalasse – isegi äriühingute puhul, kes ei tegele taksonoomiaga kooskõlas oleva majandustegevusega –, on investorite käsutuses nii i) taksonoomia kohaselt avalikustatud teave kui ka ii) kestlikkusaruandluse direktiivi kohaselt esitatud teave. Lisaks õiguslikult siduvale avalikustamisele võivad äriühingud avaldada teavet ka vabatahtlikult. Investorid võivad investeerimisotsuste tegemisel ja finantstoodete puhul kasutada kogu teavet. Investoritel on vabadus kavandada oma investeeringuid nii, nagu nad soovivad, ning nad võtavad investeerimisotsuste tegemisel jätkuvalt arvesse paljusid tegureid.

II JAGU

SEKTORIPÕHISED KÜSIMUSED TEHNILISTE SÕELUMISKRITEERIUMIDE KOHTA

Metsandus

A.   Metsastamine

13.

Jao 1.1 tegevuse „Metsastamine“ kohta on põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ kohastes saastuse vältimise ja tõrje kriteeriumides täpsustatud, et tegevuse käigus kasutatakse väetisi minimaalselt ja ei kasutata sõnnikut. Kas tuleks minimeerida ka looduslike väetiste kasutamist?

Põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ kohase kriteeriumiga nõutakse väetiste, sh mittekeemiliste või looduslike väetiste kasutamise minimeerimist, soodustades alternatiivseid meetodeid või tehnikaid. Kui kasutatakse mittekeemilisi või looduslikke väetisi, tuleks nende kogutarbimine hoida minimaalsel tasemel ja võtta arvesse laiemat mõju ökosüsteemile.

14.

Kuidas on määratletud „suure süsinikuvaruga maa seisundi halvenemine“ jao 1.1 tegevuse „Metsastamine“ puhul?

Kliimaalases delegeeritud õigusaktis on suure süsinikuvaruga maa määratletud viitega taastuvenergia direktiivi artikli 29 lõike 4 punktidele a, b ja c, milles on sätestatud:

[...] suure süsinikuvaruga maa-alalt, see tähendab maa-alalt, millel 2008. aasta jaanuaris oli üks järgmistest staatustest, ent millel kõnealust staatust enam ei ole:

a)

märgalad, see tähendab pidevalt või suurema osa aastast veega kaetud või veest küllastunud maa-alad;

b)

püsivalt metsastatud alad, see tähendab üle ühe hektari suurused maa-alad, millel on üle viie meetri kõrgused puud, mille võrade liitus on üle 30 %, või mis suudavad in situ kõnealuste künnisteni jõuda;

c)

üle ühe hektari suurused maa-alad, millel on üle viie meetri kõrgused puud võrade liitusega 10–30 %, või puud, mis suudavad in situ kõnealuste künnisteni jõuda, juhul kui ei esitata tõendeid selle kohta, et maa-ala süsivesinikuvaru enne ja pärast kasutuselevõttu on selline, et kui kasutada V lisa C osas sätestatud metoodikat, on käesoleva artikli lõikes 10 esitatud tingimused täidetud.“

Kliimaalases delegeeritud õigusaktis ei ole esitatud seisundi halvenemise määratlust. Kriteeriumi üldine eesmärk on siiski säilitada suur süsinikuvaru ja vältida sellest varust tulenevat kasvuhoonegaaside heidet.

B.   Metsade seisundi parandamine ja taastamine

15.

Mida tähendab „vastavalt siseriiklikes õigusnormides sätestatud tingimustele“ jao 1.2 tegevuse „Metsade seisundi parandamine ja taastamine“ kontekstis? Mis saab siis, kui siseriiklikus õiguses sellist kaalutlemist ei nõuta?

Punkti 1.2 alapunkti g kontekstis ei ole jaos 1.2 nimetatud tegevuse „Metsade seisundi parandamine ja taastamine“ kliimamuutuste leevendamisse olulise panuse andmise kriteeriumide puhul kliimaalases delegeeritud õigusaktis täpsemalt määratletud viidet sidusrühmadega konsulteerimisele vastavalt siseriiklikes õigusnormides sätestatud tingimustele sotsiaalsete küsimuste käsitlemisel. Kui sellekohane siseriiklik õigusakt puudub, tuleks see asjaolu punkti 1.2 kohaselt esitatud teabes ära märkida.

16.

Kus on piir jao 1.2 tegevuse „Metsade seisundi parandamine ja taastamine“ ja jao 1.3 tegevuse „Metsa majandamine“ vahel, kui metsa majandamine hõlmab taasmetsastamist pärast lageraiet või looduslikku häiringut? Täpsemalt: millise punkti alla kuulub taasmetsastamine pärast kahjurite puhangut?

Taasmetsastamine pärast kahjurite puhangut oleks hõlmatud jao 1.2 tegevusega „Metsade seisundi parandamine ja taastamine“, kuna tegevuse nimetuses on märgitud „sealhulgas pärast erakorralist sündmust“.

C.   Metsa majandamine

17.

Mida tähendab „pidevalt ajakohastatav“ metsamajandamiskava? Kas see tähendab, et kava pikendatakse pärast selle kehtivuse lõppu, oluliste sündmuste korral või kord aastas? Või on vaja tõendeid metsas tehtud töö kohta?

Metsamajandamiskavade ajakohastamise sagedus ei ole sõelumiskriteeriumides kindlaks määratud, mis jätab ruumi riiklike nõuete kajastamiseks. Nagu on märgitud ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni (FAO) metsa kestliku majandamise meetmepaketis, (51) on pidev täiustamine õppimise kaudu metsa kestliku majandamise lahutamatu osa ning metsamajandamiskavad tuleb tingimuste muutumise tõttu korrapäraselt läbi vaadata ja neid tingimuste muutudes ajakohastada. Järjepidevuse aspekt hõlmab ka vajadust tagada, et metsamajandamiskavade versioonide ajakohastamise vahele ei jääks ajalist lünka. 10aastase metsamajandamiskava puhul tuleks kava ajakohastada vähemalt 10aastase sagedusega.

18.

Kas jao 1.3 tegevuse „Metsa majandamine“ olulise panuse andmise kriteeriumide punkti 2.1 alapunktide a ja b kriteeriumid on täidetud, kui metsa hankimise tasandil on kehtestatud majandamissüsteemid, mis tagavad süsinikuvaru ja sidujate taseme säilitamise või tugevdamise?

Ei, sellisel juhul on täidetud ainult punkti 2.1 alapunkt b. Endiselt on vaja teha kliimaalase kasu analüüs 30 aasta jooksul vastavalt punkti 2.1 alapunktile a, kasutades võrdlusalusena võimaluse korral metsa hankimise tasandil kehtivat majandamissüsteemi.

19.

Mida tähendab praktikas jao 1.3 tegevuse „Metsa majandamine“ olulise panuse andmise kriteeriumide punkti 2.3 alapunktis c esitatud kriteerium?

Punkti 2.3 alapunktis c esitatud kriteeriumis on sätestatud, et „analüüsi üksikasjalikkus on proportsionaalne asjaomase ala suurusega ning kasutatakse seda ala käsitlevaid väärtusi“.

Kriteeriumis rõhutatakse, et kliimaalase kasu analüüs peab olema kohandatud piirkonna suuruse ja konkreetse kontekstiga, kasutades näiteks konkreetsete mulla- ja kliimatingimustega seotud kasvuprognoose.

20.

Jao 1.3 tegevuse „Metsa majandamine“ olulise panuse andmise kriteeriumide punktis 2.4 esitatud kriteeriumiga on ette nähtud, et alla 13 hektari suuruste metsakinnistute puhul ei pea tegema kliimaalase kasu analüüsi. Millised nõuded kehtivad 14 hektari suuruse metsakinnistu omanikule?

Jao 1.3 tegevuse „Metsa majandamine“ punkti 2.4 sätted vabastavad alla 13 hektari suurused metsakinnistud, mis vastavad Euroopa metsakinnistu keskmisele suurusele, kohustusest teha kliimaalase kasu analüüs. 14 hektari suuruse metsakinnistu omanik peab seega tegema sellise analüüsi, et täita metsa majandamise kriteeriume, välja arvatud juhul, kui ta suudab tõendada selle nõude täitmist metsa hankimisala tasandil, nagu on sätestatud punktis 2.1.

21.

Kuidas hinnatakse tegevuse vastavust jao 1.3 tegevuse „Metsa majandamine“ punkti 2.3 alapunktis a sätestatud kriteeriumidele, eelkõige heite ülekandumise riski analüüsi?

Sõelumiskriteeriumide punktis 4 osutatud auditikriteeriumid annavad esitatud andmete suhtes täiendava kindlustaseme. Viidatakse ka käesoleva teatise I jaos esitatud 4. küsimusele antud vastusele.

22.

Mida tähendab „kooskõlas siseriiklike õigusnormidega“ punktis 3.1 püsivuse tagamise kontekstis? Mis saab siis, kui siseriiklikus õiguses sellist kaalutlemist ei nõuta?

See viide tähendab, et erinevad meetmed, mida saab kasutada metsa seisundi püsivuse tagamiseks, peaksid olema kooskõlas siseriiklike õigusnormidega, kui need on kohaldatavad (näiteks punkti 3.1 alapunktides b või c esitatud variantide puhul, kui ala on liigitatud kaitsealaks või kui ala suhtes kohaldatakse mõnd õiguslikku või lepingulist kokkulepet).

Kui siseriiklikud õigusnormid sellist kaalutlemist ei nõua, viidatakse käesoleva teatise 15. küsimusele antud vastusele.

23.

Kas jao 1.3 tegevuse „Metsa majandamine“ olulise panuse andmise kriteeriumide punktis 3.1 sätestatud kriteeriumi tuleb mõista nii, et peab olema sõlmitud leping, mille kohaselt kõnealust metsaala ei saa muuta muul otstarbel kasutatavaks maaks?

Ei, see ei ole välistav nõue. Kriteerium hõlmab lepingulist kokkulepet kui üht võimalikku viisi jao 1.3 punktis 3.1 sätestatud nõude täitmiseks.

24.

Mida tähendab „lähevad kaugemale rahastatavast tegevusest“ jao 1.3 punktis 3.2 nimetatud püsivuse tagamise kontekstis?

„Rahastatav tegevus“ – tegevus, mida praegu teostatakse ja mille eesmärk on kvalifitseeruda taksonoomiaga kooskõlas olevaks. Fraas „lähevad kaugemale rahastatavast tegevusest“ viitab sellele, et tegevuse eesmärk on luua kliimaalast kasu ka väljaspool tegevuse ulatust.

25.

Kas metsa sertifitseerimise auditist piisab, et kontrollida vastavust tehnilistele sõelumiskriteeriumidele?

Metsa sertifitseerimist võib kasutada kriteeriumidele vastavuse tõendamiseks. Siiski ei tõenda metsa sertifitseerimine iseenesest kriteeriumidele vastavust.

Sobivad on kõik auditid, mis käsitlevad kriteeriumide kõiki kohaldatavaid aspekte, sh metsa sertifitseerimisel põhinevad auditid. Viidatakse ka käesoleva teatise I jaos esitatud 4. küsimusele antud vastusele.

26.

Kuidas saab ette teada, et „ettevõtjate rühm jääb kõigi järgnevate auditite puhul samaks“, nagu on osutatud jao 1.3 punkti 5 alapunktis b? Miks on oluline, et rühm ei tohi auditite vahel muutuda?

Selle tingimuse eesmärk on tagada teabe võrreldavus ja see nõuab püsivat suhet, kui see valitakse vastavuskontrolliks ettevõtjate rühma tasandil. Delegeeritud õigusaktis ei ole täpsemalt sätestatud, kuidas sellises rühmas osalejad oma koostööd korraldavad.

27.

Mis juhtub, kui põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ kohaseid kriteeriume hinnatakse ettevõtjate rühma tasandil ja üks liikmetest lahkub tegevuse eeldatava kestusaja jooksul? Tegevus võib metsanduses kesta mitukümmend aastat ning puudub kindlus, et rühm jääb nii pikaks ajaks samaks

Rühma tasandi hindamise puhul nõutakse delegeeritud õigusaktis rühma piisavat homogeensust, mis võimaldaks hinnata riske. Samuti nõutakse, et rühma liikmetel oleks püsiv suhe ja nad osaleksid tegevuses ning et rühm jääks järgnevate auditite puhul samaks. Delegeeritud õigusaktis ei ole sätestatud, et rühma hindamist ei saa jätkata olukorras, kus ettevõtja lahkub rühmast, kus kriteeriume on hinnatud rühma tasandil. Kui ülejäänud rühmalt võib põhjendatult eeldada ühishindamise jätkuvust ja kui see ei mõjuta rühma profiili ja homogeensust, ei oleks rühmal täiendavat homogeensuse tõendamise kohustust ja võiks jätkata kontrolli tegemist rühmana.

28.

Mis on A liites osutatud „eeldatav kestus“ metsandustegevuse puhul seoses põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ kohaste tehniliste sõelumiskriteeriumidega kliimamuutustega kohanemisel?

Metsandustegevuse eeldatav kestus peaks olema vähemalt mitukümmend aastat.

29.

Kas seoses põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ kohaste tehniliste sõelumiskriteeriumidega kliimamuutustega kohanemisel saab kliimariski hindamisel kasutada riigi või piirkonna tasandil koostatud kliimaprognoose?

Riigi ja piirkonna tasandil kättesaadavaid prognoose võib kasutada hinnangute alusena tingimusel, et need on teinud asjaomane pädev asutus (nt ilmateenistus). Kui mõne ala kohta on olemas üksikasjalikumad ja spetsiifilisemad hinnangud, peaksid nende alade metsaplaneerijad, omanikud või haldajad ka neid kasutama.

30.

Jao 1.3 tegevuse „Metsa majandamine“ põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ kohaste elurikkuse kriteeriumide (punkti 6 alapunkt a) kohaselt on nõutud, et tuleb tagada „elupaikade ja liikide hea kaitsestaatuse tagamine, elupaikade tüüpiliste liikide säilitamine“. Kuidas tuleks tõlgendada mõistet „hea kaitsestaatus“ põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ kohastes kriteeriumides?

Selle kriteeriumi peamine eesmärk on kohaldatavus sõltumata sellest, kas tegevus toimub kaitsealal või mitte või kas tegemist on linnudirektiivi ja elupaikade direktiivi kohaste esmatähtsate liikidega või mitte. Kriteeriumi esimesed lõigud käsitlevad konkreetselt kaitsealasid.

Punktile a (mis sisaldab viidet „heale kaitsestaatusele“) eelnevast tekstist ilmneb selgelt, et vaja on „sätteid elurikkuse säilitamise ja võimaliku suurendamise kohta kooskõlas riiklike ja kohalike õigusnormidega“. See näitab, et selles kriteeriumis kasutatud mõistet „hea kaitsestaatus“ võib vastavalt riiklikele või kohalikele sätetele tõlgendada erinevalt ning see ei ole mõeldud viitena soodsale kaitsestaatusele, nagu on sätestatud linnudirektiivis ja elupaikade direktiivis.

31.

Kuidas tagada jao 1.3 tegevuse „Metsa majandamine“ põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ kohaste elurikkuse kriteeriumide punktide a–d täitmine metsakinnistu tasandil?

6. kriteeriumi „Elurikkuse ja ökosüsteemide kaitse ja taastamine“ peamine eesmärk on tagada, et olenemata sellest, kas tegevus toimub kaitsealal või kaitstud metsaalal, esitatakse metsamajandamiskavas punktides a–h täpsustatud üksikasjalik teave.

Kooskõlas riiklike või kohalike sätetega määratakse metsamajandamiskavas või samaväärses dokumendis kindlaks kohaldamisala ning elurikkuse säilitamise ja võimaliku suurendamise sätted, mis tuleks lisada majandamiskavasse.

32.

Mida tähendab praktikas jao 1.3 tegevuse „Metsa majandamine“ põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ kohaste elurikkuse kriteeriumide punkt d, milles viidatakse „mulla füüsikalise, keemilise ja bioloogilise kvaliteedi parandamisele“?

Muld sisaldab füüsikalisi, keemilisi ja bioloogilisi komponente. Mulla füüsikalised komponendid hõlmavad kivimeid ja mineraale, mis on aja jooksul muutunud väga väikesteks liiva-, tolmu- ja saviosakesteks. Mulla keemiliste koostisosade hulka kuuluvad pH, erinevad toitained (nt lämmastik) ja vesi. Mulla bioloogilised komponendid hõlmavad mullas elavaid loomi, taimi, ainurakseid, baktereid ja seeni.

Tegelikkuses on mulla füüsikaliste, keemiliste ja bioloogiliste komponentide parandamiseks vaja mitmesuguseid meetodeid, sealhulgas selliseid, mis väldivad mulla tihenemist, hoiavad ära mulla erosiooni ja äravoolu ning loovad kasulikele organismidele õiged tingimused mullas paljunemiseks, näiteks tuleb alles jätta piisavas koguses jämedat ja peent puitprügi.

33.

Mida tähendab praktikas jao 1.3 tegevuse „Metsa majandamine“ põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ kohaste elurikkuse kriteeriumide punkt e, milles viidatakse „selliste elurikkust soodustavate tavade edendamisele, mis parandavad metsade looduslikke protsesse“?

Metsad on bioloogiliselt mitmekesised süsteemid ja pakuvad mitmesuguseid elupaiku taimedele, loomadele, seentele ja mikroorganismidele.

Praktikas nõuaks elurikkuse ja metsade elupaikade taastamine ja säilitamine mitmesuguseid tavasid, mis säilitavad ja parandavad struktuurilist keerukust ning edendavad kohalikele oludele kohandatud looduslikku dünaamikat. Mõned neist tavadest hõlmavad näiteks alade kõrvalejätmist, veekogude kaitseks puhvervööndite loomist, lagupuidu piisava mahu ja mitmekesisuse ning puude kui elupaikade ja muude mikroelupaikade olemasolu tagamist, loodusliku taastumise edendamist ning puuliikide ja metsakinnistu vanuselise struktuuri mitmekesistamist. Meetmed tuleks määratleda metsamajandamiskavas või samaväärses dokumendis kooskõlas riiklike või kohalike sätetega.

34.

Mida tähendab praktikas jao 1.3 tegevuse „Metsa majandamine“ põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ kohaste elurikkuse kriteeriumide punkt f, milles viidatakse „suure elurikkusega ökosüsteemide väiksema elurikkusega ökosüsteemideks muutmise välistamisele“?

Metsa ökosüsteemid erinevad oma elupaigatüüpide, liikide arvu ja liikide mitmekesisuse poolest.

Selle kriteeriumi peamine eesmärk on tagada, et suure elurikkusega ökosüsteem säilitaks oma seisundi ja et selle elurikkus metsamajandamistavade tõttu ei väheneks. See võib hõlmata metsatüübi muutmist puude, põõsaste ja rohttaimede ning nendega seotud loomastiku liigilise mitmekesisuse vähenemisega, samuti suure elurikkusega mittemetsaliste ökosüsteemide muutmist väiksema elurikkusega metsaks.

Tegelikkuses nõuaks suure elurikkusega ökosüsteemi säilitamine mitmesuguseid kohalikele oludele kohandatud tavasid. Mõned neist tavadest on määratletud metsamajandamiskavas või samaväärses dokumendis kooskõlas riiklike või kohalike sätetega.

35.

Mida tähendab praktikas jao 1.3 tegevuse „Metsa majandamine“ põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ kohaste elurikkuse kriteeriumide punkt g, milles viidatakse „metsaga seotud elupaikade ja liikide mitmekesisuse tagamisele“?

Selle kriteeriumi peamine eesmärk on tagada, et olenemata sellest, kas tegevus toimub kaitsealal või väljaspool seda, majandatakse metsi viisil, mis tagab metsaga seotud erinevate elupaigatüüpide ja liikide säilimise.

Tegelikkuses nõuaks erinevate elupaigatüüpide ja liikide säilitamine mitmesuguseid kohalikele oludele kohandatud tavasid. Mõned neist tavadest hõlmavad lagupuidu piisava mahu ja mitmekesisuse tagamist, puudega seotud mikroelupaikade olemasolu ning metsas erineva vanuselise struktuuri loomist või säilitamist. Need on määratletud metsamajandamiskavas või samaväärses dokumendis kooskõlas riiklike või kohalike sätetega.

36.

Mida tähendab praktikas jao 1.3 tegevuse „Metsa majandamine“ põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ kohaste elurikkuse kriteeriumide punkt h, milles viidatakse „puistute struktuuride mitmekesisuse tagamisele ning täiskasvanud puistute ja lagupuidu säilitamisele või nende osakaalu suurendamisele“?

„Puistu struktuuri mitmekesisuse säilitamise“ ja „täiskasvanud puistute säilitamise või nende osakaalu suurendamise“ all mõeldakse nõuet luua kõrguse, läbimõõdu, vanuse ja liigi poolest heterogeensemad ja ebakorrapärasemad segametsad, mis on kohati tihedamad ja kohati hõredamad, olenevalt looduslikust liigilisest ja struktuurilisest koostisest ning metsa liigist.

„Lagupuidu säilitamine või suurendamine“ – kohalikke olusid arvesse võttes sobivates kogustes lagupuidu jätmine metsa kõigis lagunemisetappides, sealhulgas seisvad surnud ja surevad puud, millel on tegelikud või võimalikud pesitsus- ja puhkeõõnsused. See on elurikkuse taastamisel ja säilitamisel oluline meede.

Tootmine

37.

Kas jagudes 3.1–3.6 nimetatud tootmistegevus hõlmab seadmete komponentide tootmist?

Üldiselt võib komponente arvesse võtta, kui need on kindlaks määratud tegevuse või kriteeriumi kirjelduses. Üks näide on jaos 3.4 kirjeldatud tegevus – akude tootmine, mille puhul komponendid on kindlaks määratud tegevuse kirjelduses.

Põhikomponentide käsitlemist tootmistegevuses, näiteks vähese CO2-heitega transpordisektoris, mis on hõlmatud kliimaalase delegeeritud õigusaktiga, käsitletakse delegeeritud õigusakti tulevastes läbivaatamistes.

38.

Milline teave või dokument kinnitab nõutavaid heite piirtasemeid ja tõendab nende vastavust punktides 3.7, 3.8, 3.9, 3.10, 3.11, 3.12, 3.13, 3.14, 3.15, 3.16 ja 3.17 nimetatud tootmistegevuste põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ kohasele kriteeriumile seoses saastuse vältimise ja tõrjega, kui liidu õigusaktidest ei tulene kohustust omada tegevusluba?

Põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ kohane saastuse vältimise ja tõrje kriteerium punktides 3.7, 3.8, 3.9, 3.10, 3.11, 3.12, 3.13, 3.14, 3.15, 3.16 ja 3.17 nimetatud tegevuste puhul nõuab, et kõigi tegevuste suhtes, olenemata nende mahust, kohaldatakse järgmist: „Heide vastab uusimates asjakohastes parima võimaliku tehnika (PVT) alastes järeldustes, sealhulgas parima võimaliku tehnika alastes järeldustes [...] tootmise jaoks sätestatud heitetasemele, mis on saavutatav parima võimaliku tehnikaga, või on sellest väiksem.“ Tööstusheidete direktiivi I lisas sätestatud piirmääradest allapoole jäävate tegevusalade puhul ei ole liidu õigusaktide kohaselt kohustust omada tegevusluba.

Isegi kui käitis ei vasta tööstusheidete direktiivi kohastele võimsuskünnistele, võib see siiski kuuluda vastavate siseriiklike keskkonnaalaste õigusaktide kohaldamisalasse ja seega võidakse selle suhtes kohaldada nende õigusnormide kohast tegevusluba. Igal juhul saavad käitised tõendada nõuetele vastavust, esitades sõltumatult tõendatud heitetasemed nende saasteainete kohta, mis on täpsustatud PVTd käsitlevates asjakohastes rakendusotsustes. Heitetasemete seire peaks olema kõnealuste rakendusotsustega kooskõlas.

A.   Jaos 3.3 käsitletud transpordis kasutatava vähese CO2-heitega tehnoloogia tootmine

39.

Kuidas tuleks hinnata sõiduautode taksonoomiaga kooskõlla viimist autode puhul, mille suhtes ei kohaldata ELi CO2-heite katsetsüklit (WLTP)?

Taksonoomiaga kooskõlas olevaks liigitamiseks peaks majandustegevus vastama asjaomasele olulise panuse ja põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ kohasele tehnilisele sõelumiskriteeriumile ning miinimumkaitsemeetmetele.

Tehniline sõelumiskriteerium jaos 3.3 „Transpordis kasutatava vähese CO2-heitega tehnoloogia tootmine“ seoses kliimamuutuste leevendamise keskkonnaeesmärgiga on järgmine:

Selle majandustegevuse käigus toodetakse, remonditakse, hooldatakse, moderniseeritakse või uuendatakse järgmist või antakse neile uus kasutusotstarve: […]

f)

M1- ja N1-kategooria sõidukid, mis on liigitatud kergsõidukiteks, mille puhul kehtib järgmine:

i)

kuni 31. detsembrini 2025: CO2-eriheide, nagu määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/631 artikli 3 lõike 1 punktis h, on väiksem kui 50 g CO2 kilomeetri kohta (vähese heitega ja heiteta kergsõidukid);

ii)

alates 1. jaanuarist 2026: CO2-eriheide, nagu määratletud määruse (EL) 2019/631 artikli 3 lõike 1 punktis h, võrdub nulliga;

g)

L-kategooria sõidukid, mille väljalasketoru CO2-heide on 0 g CO2e/km, arvutatuna vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 168/2013 sätestatud heitekatsele“.

Kliimaalases delegeeritud õigusaktis viidatakse üksnes ELi määrustele, millega kehtestatakse uute sõiduautode ja uute väikeste tarbesõidukite CO2-heite normid. CO2 määruses viidatakse ELi tüübikinnituse määrusele, (52) milles määratakse kindlaks katsemenetlus (WLTP) kergsõidukite CO2-heite mõõtmiseks. ELi taksonoomiaga seoses avalikustatav teave hõlmab ELi äriühingute ülemaailmset tegevust ega piirdu ELi-sisese käibe, kapitali- ja tegevuskuludega. Väljaspool ELi toodetud/müüdud autosid/kaubikuid ei katsetata tingimata WLTP alusel (ELi tüübikinnituseta sõiduautod). Kliimaalane delegeeritud õigusakt ei sisalda suuniseid selle kohta, kuidas selliseid sõidukeid käsitleda.

Kuna taksonoomias sätestatakse väärtused üksnes WLTP katsemenetluse alusel, ei ole selles sätestatud erieeskirju sõidukitele, millele on antud tüübikinnitus muude süsteemide alusel. Kuigi suur osa kogu maailmas müüdavatest sõidukitest on registreeritud riikides, kus kasutatakse WLTP-l põhinevaid tüübikinnitussüsteeme, nt ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskiri nr 154, (53) ja seetõttu võivad need tõendada selle nõude täitmist, ei suudeta endiselt märkimisväärse osa puhul kogu maailmas müüdavatest sõidukitest sellist vastavust tõendada. Muud asjakohased sertifitseerimismenetlused peale WLTP on USA CAFE, Jaapani JC08 või NEDC (uus Euroopa sõidutsükkel, mida ELis enam ei kasutata, kuid mis mõnes riigis veel kehtib). Sellele kriteeriumile vastavuse tõendamiseks võib muude süsteemide kui ELi tüübikinnituse alusel sertifitseeritud ja kolmandas riigis turustatavate sõidukite tootmist pidada taksonoomiaga kooskõlas olevaks, kui sõiduk vastab taksonoomiakriteeriumidele pärast nõuetekohaselt dokumenteeritud ja teaduslikult kehtiva teisendusteguri kohaldamist.

B.   Jaos 3.5 käsitletud energiatõhusust suurendavate elementide tootmine hoonete jaoks

40.

Kas jao 3.5 kohaselt võib taksonoomiaga kooskõlla viimiseks kasutada rippfassaadi?

Jah, delegeeritud õigusaktis võib mõistet „rippfassaad“ käsitada „mittekandva seinana“ kooskõlas selle termini kasutamisega standardis (EN) ISO 12631, mis hõlmab nii läbipaistmatuid kui ka läbipaistvaid elemente. Tunnistame, et täielikult (või peaaegu täielikult) klaasitud rippfassaadidega võib olla väga raske saavutada seinasüsteemi kavandatud U-väärtust.

Täielikult või peaaegu täielikult klaasitud seinad võivad vastava U-väärtuse alusel kvalifitseeruda aknatoodeteks. Põhimõtteliselt on täielikult (või peaaegu täielikult) klaasitud ja läbipaistvate rippfassaadide puhul, st selliste seinte puhul, mille pinnast on vähemalt 80 % klaasitud ja läbipaistev, vaja kohaldada akende kavandatud U-väärtust.

41.

Mida tähendavad praktikas „kaks kõrgeimat klassi“ kodumasinate puhul, millele on osutatud jao 3.5 tehnilistes sõelumiskriteeriumides ja jao 7.3 tehnilistes sõelumiskriteeriumides (kui on kohaldatav)? Millised kodumasinad kuuluvad nendesse klassidesse? Kas teabe saamiseks võib kasutada EPRELi andmebaasi?

Nõue on suunatud kahele kõrgeimale energiatõhususe klassile, kus vähemalt mõned tooted on turul. Et mõista, millised on kõrgeimad klassid, kus vähemalt mõned tooted on turul, antakse ülevaade turul kättesaadavatest toodetest (ametlike andmete põhjal) võrdlusandmebaasis EPREL (Euroopa energiamärgisega toodete andmebaas) (54).

C.   Jaos 3.6 käsitletud muude vähese CO2-heitega seadmete tootmine

42.

Kuidas tuleks määratleda „oluline“ jao 3.6 tegevuse „Muude vähese CO2-heitega seadmete tootmine“ olulise panuse andmise kriteeriumides, milles osutatakse „olelusringi jooksul tekkiva kasvuhoonegaaside heite olulisele vähenemisele“? Milliseid andmeid tuleks võrdlemisel kasutada tõendina?

Kuna I lisa jaos 3.6 osutatud tegevus hõlmab muid vähese CO2-heitega seadmeid, mida jagudes 3.1–3.5 ei käsitleta, võib see sõelumiskriteerium viidata mitmele tegevusele eri sektorites. Nende täpsel kohaldamisel on lubatud teatav paindlikkus ja see sõltub konkreetsest tegevusest. Seega ei ole ühist tulemuslikkuse taset, mis tuleneks kriteeriumist „Olelusringi jooksul tekkiva kasvuhoonegaaside heite oluline vähenemine võrreldes turul saadaoleva parima võimaliku alternatiivse tehnoloogia/toote/lahendusega“. Selle tegevusala ettevõtjad peaksid põhjendama, kas ja kuidas nende tehnoloogia võimaldab saavutada kasvuhoonegaaside olulist vähendamist teistes sektorites võrreldes muude konkureerivate tehnoloogiatega. Sellega seoses peaksid nad tagama, et nende hinnang on kooskõlas kõigi usaldusväärsete ja kättesaadavate väliste teabeallikatega, mis käsitlevad tehnoloogia potentsiaali aidata saavutada sihttegevuse CO2-heite vähendamist kooskõlas ELi kliimamääruse või Pariisi kokkuleppe eesmärkidega. Ettevõtjad peaksid seda elementi tõendama ka kolmanda isiku poolse kontrolli jaoks, mida sõelumiskriteeriumiga nõutakse, ning eelkõige ettevõtjad, kelle suhtes kohaldatakse taksonoomiamääruse artiklit 8, peaksid avalikustama kogu asjakohase teabe muud kui finantsteavet kajastava aruande osana.

43.

Kas toode või teenus, mis peaks kvalifitseeruma jao 3.6 kohaselt taksonoomiaga kooskõlas olevaks, peab olema majanduslikult põhjendatud lahendus?

Sõelumiskriteeriumis osutatud reegel kujutab endast nõuet tõendada, et asjaomased tooted/teenused toimivad paremini kui parim turul kättesaadav lahendus, olenemata sellest, kas asjaomased tooted/teenused on majanduslikult põhjendatud või skaleeritavad või tööstuslikus mahus kättesaadavad.

44.

Näiteks kas liikluskorraldus- ja teemaksuseadmete tootmist saab pidada taksonoomias käsitletuks punkti 3.6 tegevuse „Muude vähese CO2-heitega seadmete tootmine“ raames?

Tegevus võib olla taksonoomias käsitletud vastavalt I lisa jaole 3.6. Taksonoomiaga kooskõlla viimiseks tuleks tegevuse puhul tõendada, et see aitab vähendada kasvuhoonegaaside heidet võrreldes turul saadaoleva parima võimaliku alternatiivse tehnoloogia/toote/lahendusega (antud juhul võrreldes muude liikluskorraldus- ja teemaksuseadmetega). Kui võimalikke kasutusviise on mitu, peaks heide vähenema kõigi võimalike kasutusviiside puhul.

Soovitusliku juhendi saamiseks tegevusliikide kohta, mis võivad delegeeritud õigusakti kohaselt kvalifitseeruda erinevate tegevusalade klassifitseerimise süsteemide alusel, võib kaaluda võimalust tutvuda kestliku rahanduse platvormi avaldatud NACE alternatiivse klassifikatsiooni kaardistusega (55). Tuleb märkida, et see dokument ei ole siduv, vaid soovituslik.

45.

Kuidas kohaldada mõistet „ühiskonna jaoks tähtis kasutamine“ põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ kohaste saastuse vältimise ja tõrje kriteeriumide puhul seoses jao 3.6 tegevusega „Muude vähese CO2-heitega seadmete tootmine“?

Viidatakse allpool III jaos esitatud vastustele põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ kohta seoses C liitega.

D.   Jaos 3.8 käsitletud alumiiniumi tootmine

46.

Kas tegevuse „Alumiiniumi tootmine“ tehnilised sõelumiskriteeriumid seoses kaudse kasvuhoonegaaside heitega on täidetud ainult juhul, kui alumiiniumi tootmisel kasutatakse 100 % taastuvenergiat, või peab elektrikasutaja dokumenteerima kaudse kasvuhoonegaaside heite CO2-mahukuse (näiteks ostes päritolutunnistusi)?

Kuni 2025. aasta lõpuni peavad ettevõtjad täitma jao 3.8 olulise panuse tehniliste sõelumiskriteeriumide (oluline panus kliimamuutuste leevendamisse) punktis a sätestatud kolmest tingimusest ainult kahte selleks, et nende tegevust saaks pidada selle eesmärgi saavutamisele oluliselt kaasa aitavaks.

Pärast 2025. aastat peaksid selleks, et tegevust saaks pidada kliimamuutuste leevendamisele oluliselt kaasa aitavaks, olema täidetud kõik kolm I lisa jaos 3.8 sätestatud tingimust. Kaudse kasvuhoonegaaside heitega seotud nõue on, et kaudse kasvuhoonegaaside heite keskmine CO2-mahukus ei ületa 100 g CO2e/kWh. Analoogselt teatavate energiasektorite olulise panuse künnisega 100 g CO2e/kWh ei tähenda see nõue seega, et selle kriteeriumi täitmiseks võib kasutada ainult taastuvenergiat.

E.   Jaos 3.9 käsitletud raua ja terase tootmine

47.

Kuidas tuleks tõlgendada jao 3.9 tegevuse „Raua ja terase tootmine“ tehniliste sõelumiskriteeriumide sätteid, mis käsitlevad heitkoguste sidumist heitgaaside tootmise ja kasutamisega?

Jaos 3.9 käsitletud raua ja terase tootmise kriteeriumides, millele on osutatud sõelumiskriteeriumide (oluline panus kliimamuutuste leevendamisse) punktis a, on sätestatud, et kasvuhoonegaaside heidet tuleks vähendada „heitgaasi tootmisega seotud heitkoguse võrra vastavalt määruse (EL) 2019/331 VII lisa punkti 10.1.5 alapunktile a“. See tähendab, et heitgaaside tootmisega seotud heitkoguseid ei võeta arvesse kliimaalases delegeeritud õigusaktis terase kohta sätestatud kriteeriumide kohaldamisel. Eelkõige tähendab see nõue, et terasetootjad saavad arvutada heitgaaside tootmisega seotud heitkogused vastavalt tasuta eraldamise eeskirjadele (milles sõnaselgelt käsitletakse neid heitgaase). Tehniliste sõelumiskriteeriumide täitmisel neid siiski ei arvestata. Seega ei võeta tegevuse heite arvutamisel arvesse neid heitkoguseid, mis on seotud heitgaasi tootmisega.

48.

Kuidas kohaldatakse jao 3.9 tegevuse „Raua- ja terase tootmine“ tehnilistes sõelumiskriteeriumides sätestatud kasvuhoonegaaside heite piirmäärasid? Kas näiteks kuummetalli tootmine (1,331 tCO2e toote tonni kohta) hõlmab koksi (0,144 tCO2e toote tonni kohta) saamist või kohaldatakse kasvuhoonegaaside heite piirtaset üksnes kuummetalli tootmise etapi suhtes?

Eri sõelumiskriteeriumidega hõlmatud protsesside ja heite määratlused (st süsteemipiirid) on esitatud komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2019/331 I lisas. Koksi tootmine jääb kuummetalli süsteemipiiridest välja.

49.

Kuidas määratletakse mõistet „kuummetall“ jao 3.9 tegevuse „Raua ja terase tootmine“ olulise panuse andmise kriteeriumides?

Komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2019/331 I lisas on määratletud toode kuummetall ning sellega seotud tootepõhine võrdlusalus ja süsteemipiirid.

F.   Jaos 3.10 käsitletud vesiniku tootmine

50.

Kuidas kasutatakse vesiniku heite piirtaset vesiniku tootmise (jagu 3.10) eri protsessides?

Kliimaalases delegeeritud õigusaktis tunnustatakse vesinikku energiakandja, ladustamislahenduse, kütuse või lähteainena. Kooskõlas taksonoomiamääruse artikli 19 lõike 1 punktis a osutatud tehnoloogianeutraalsuse nõudega ei piirdu vesiniku tootmine konkreetsete tootmisviiside või tehnoloogiaga. Igasugust vesiniku tootmist, mille puhul saab tõendada, et olelusringi jooksul on saavutatud kasvuhoonegaaside heite vähenemine 73,4 % võrreldes fossiilkütuste võrdlusväärtusega 94 g CO2e/MJ, võib analoogselt taastuvenergia direktiivi artikli 25 lõikega 2 ja V lisaga pidada kliimamuutuste leevendamisse oluliselt panustavaks.

Kooskõlas lähenemisviisiga, mida kasutatakse põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ kohaste kliimamuutuste leevendamise kriteeriumide määratlemiseks, tuginetakse kliimaalases delegeeritud õigusaktis kehtivate liidu õigusaktide ambitsioonikuse tasemele. II lisas on sätestatud, et vesiniku tootmist ei käsitata olulist kahju tekitavana, kui selle puhul saavutatakse vähemalt taastuvenergia direktiivis sätestatud kasvuhoonegaaside heite vähendamise tase.

51.

Kas jaos 3.10. esitatud viide taastuvenergia direktiivile tegevuse „Vesiniku tootmine“ tehnilistes sõelumiskriteeriumides tähendab, et kohaldatakse taastuvenergia direktiivi täiendavuse nõuet?

Kliimaalane delegeeritud õigusakt ei sisalda täiendavuse nõudeid. See küsimus on aga oluline taastuvenergia direktiivi rakendamise kontekstis ja võib mõjutada taastuvallikatest toodetud vesiniku liike (st elektri liiki võib vesiniku tootmisel käsitada taastuvallikatest toodetud elektrina) ning see võib olla asjakohane ka taastuvallikatest toodetud vesiniku kasvuhoonegaaside heitemahukuse kindlaksmääramisel.

52.

Kuidas hinnatakse ja arvutatakse jaos 3.10 esitatud tegevuse „Vesiniku tootmine“ olelusringi jooksul tekkivat heidet? Näiteks kas olelusringi heite hindamisel võetakse arvesse seadmete tootmist?

Kliimaalases delegeeritud õigusaktis on sätestatud kasvuhoonegaaside heite suhtelise vähenemise nõue võrreldes fossiilkütuse võrdlusväärtusega analoogselt taastuvenergia direktiivi artikli 25 lõikega 2 ja V lisaga.

Sarnaselt elektri- ja soojusenergia tootmise suhtes rakendatava lähenemisviisiga võimaldab kliimaalane delegeeritud õigusakt kasutada olelusringi jooksul tekkiva kasvuhoonegaaside heite arvutamiseks alternatiivseid meetodeid. Kooskõlas ISO standarditega on vesiniku tootmise puhul alternatiivne arvutusmetoodika taastuvenergia direktiivi artikli 28 lõikes 5 osutatud metoodika.

Komisjon valmistab ette delegeeritud õigusakti, milles sätestatakse metoodika muud kui bioloogilist päritolu taastuvkütuste ja ringlussevõetud süsinikupõhiste kütuste, sealhulgas taastuvallikatest toodetud vesiniku (välja arvatud biogeensetest allikatest saadud vesinik) ja teatavat liiki vähese CO2-heitega vesiniku kasvuhoonegaaside heite vähenemise kindlaksmääramiseks.

Energia

A.   Jaos 4.5 käsitletud elektrienergia tootmine hüdroenergiast

53.

Mida tähendab praktikas jao 4.5 tegevuse „Elektrienergia tootmine hüdroenergiast“ puhul elektritootmisrajatise võimsustiheduse künnis üle 5 W/m2?

Hüdroelektrijaamade võimsustihedus kirjeldab elektrienergia tootmise ülesseatud võimsuse ja veehoidla pindala vahelist seost. Rahvusvahelise Hüdroenergia Assotsiatsiooni kasvuhoonegaaside heite andmete (56) kohaselt ei paiska üle 5 W/m2 hüdroelektrijaamad õhku rohkem kui 100 g CO2e/kWh. Seda järeldust on kasutatud selleks, et vabastada suurema võimsustihedusega elektrijaamad olelusringi hindamise kohustusest (nagu ka jõevoolul töötavad hüdroelekrijaamad).

54.

Mida tähendab praktikas „kui see on asjakohane“ jao 4.5 tegevuse „Elektrienergia tootmine hüdroenergiast“ põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ kohaste vee- ja mereressursside säästva kasutamise ja kaitse kriteeriumides ja kes hindab, millised meetmed on asjakohased?

Põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ kohastes hüdroenergia kriteeriumides loetletakse kõik võimalikud (üldised) leevendusmeetmed, mida tuleb kõigil juhtudel arvesse võtta. Hüdroenergia puhul sõltub nende kriteeriumide rakendamine aga kontekstist. Eesmärk on saavutada tasakaal, mis võimaldab ühelt poolt kaitsta ökosüsteeme ja veekogusid ning teiselt poolt vältida hüdroenergiaettevõtete liigset halduskoormust. Seepärast tuleks teha üksikjuhtumite erianalüüs, mis lähtub kõigi meetmete loetelust, et teha kindlaks asjakohased meetmed. Rakendada tuleks ainult projekti ökoloogiliste tingimuste seisukohast asjakohaseid meetmeid.

Selles loetletud konkreetsete põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ kohaste kriteeriumide ja leevendusmeetmete asjakohasus sõltub juhtumipõhisest teostatavuse ja asjakohasuse hindamisest, milles võetakse arvesse laiemat hüdromorfoloogilist konteksti, sealhulgas ökoloogilise voolu seisundit ning nõuet saavutada ja säilitada asjaomaste veekogude hea ökoloogiline seisund või hea ökoloogiline potentsiaal. Veekogude hea seisundi või hea potentsiaali võrdlustingimused erinevad sõltuvalt asjaomasest ökopiirkonnast (veepoliitika raamdirektiivi XI lisas määratletud geograafiline piirkond). Need tingimused on olulised nende eesmärkide saavutamiseks vajalike ja asjakohaste leevendusmeetmete kindlaksmääramisel.

55.

Mida on mõeldud jao 4.5 tegevuse „Elektrienergia tootmine hüdroenergiast“ puhul „kompensatsioonimeetmete“ all põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ kohaste vee- ja mereressursside kestliku kasutamise ja kaitse kriteeriumide punktis 3.5? Milliseid näiteid võiks nende meetmete kohta tuua?

Kompensatsioonimeetmed on meetmed järjepidevuse taastamiseks samas valgalapiirkonnas sellises ulatuses, mis kompenseerib järjepidevuse katkemise ja sellega seotud mõju veeökosüsteemidele, mida põhjustab see hüdroenergiaarendus, mille puhul sõelumiskriteeriumide järgimist taotletakse, näiteks kõrvaldades mujal valglapiirkonnas tammid või muud tõkked. Kompensatsioonimeetmetest tulenev keskkonnakasu on proportsionaalne mõju ulatusega. Selliste kompensatsioonimeetmete asjakohasust ja liiki ei ole üksikasjalikumalt kirjeldatud, sest nende teostatavust ja asjakohasust tuleb hinnata iga juhtumi puhul eraldi.

56.

Kas põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ kohaste vee ja mereressursside kestliku kasutamise ja kaitse kriteeriumide täitmisel kehtib nii uue kui ka olemasoleva hüdroenergia tootmise puhul absoluutne nõue, et hüdroenergia tootmine peaks võimaldama saavutada veekogude hea seisundi või hea potentsiaali eesmärgid?

Kehtib absoluutne nõue, et tuleb kehtestada kõik tehniliselt ja ökoloogiliselt asjakohased meetmed veekogude hea ökoloogilise seisundi või hea ökoloogilise potentsiaali saavutamiseks kooskõlas veepoliitika raamdirektiivi määratlusega. Nii uue kui ka olemasoleva hüdroenergia tootmise puhul näeb põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ kohane vee ja mereressursside kestliku kasutamise ja kaitse kriteerium ette, et: „[k]ooskõlas direktiiviga 2000/60/EÜ, eelkõige selle artiklitega 4 ja 11 on rakendatud kõiki tehniliselt teostatavaid ja ökoloogiliselt asjakohaseid leevendusmeetmeid, et vähendada kahjulikku mõju veele ning veest otseselt sõltuvatele kaitsealustele elupaikadele ja liikidele“ ja „[n]ende meetmete tõhusust jälgitakse seoses volituse või loaga, milles on kehtestatud tingimused, mille eesmärk on saavutada mõjutatud veekogu hea seisund või potentsiaal“.

Lisaks on uue hüdroenergia tootmise puhul märgitud, et „[e]lektrijaam ei ohusta püsivalt hea seisundi/potentsiaali saavutamist ühegi samas valgalapiirkonnas asuva veekogu puhul“ (jao 4.5 punkt 3.4).

57.

Delegeeritud õigusaktiga nõutakse, et hüdroenergia tootmine on kooskõlas volituse või loaga, milles on kehtestatud tingimused, mille eesmärk on saavutada mõjutatud veekogu hea seisund või potentsiaal. Kas see tähendab, et:

kehtib absoluutne nõue, et hüdroenergia tootmiseks on alati vaja volitust/litsentsi/luba ja

kõik volitused/litsentsid/load peaksid viitama mõjutatud veekogude keskkonnaalastele eesmärkidele? Kas see tähendab ka seda, et põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ kohased kriteeriumid nõuavad tingimuste loomist, mille eesmärk on saavutada mõjutatud veekogu hea seisund või potentsiaal?

Hüdroenergia tootmiseks on alati vaja volitust/litsentsi/luba, mille eesmärk on saavutada mõjutatud veekogu hea ökoloogiline seisund või hea ökoloogiline potentsiaal kooskõlas veepoliitika raamdirektiivi määratlustega. Lisaks on jao 4.5 põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ kohaste kriteeriumide (vee ja mereressursside kestlik kasutamine ja kaitse) punktis 2.3 sätestatud, et „[n]ende meetmete tõhusust jälgitakse seoses volituse või loaga, milles on kehtestatud tingimused, mille eesmärk on saavutada mõjutatud veekogu hea seisund või potentsiaal“.

58.

Kas hüdroenergia tootmist, mis eeldab veepoliitika raamdirektiivi artikli 4 lõike 5 kohaldamist (vähem ranged eesmärgid), võib pidada vastavaks põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ kohastele kriteeriumidele?

Põhimõtteliselt oleks veekogu, mida hüdroelektrijaam mõjutab, muudetud veepoliitika raamdirektiivi artikli 4 lõike 3 kohaselt „oluliselt muudetud veekoguks“. See tähendab, et sellega peaks püüdlema pigem hea ökoloogilise potentsiaali kui hea seisundi saavutamise poole. Veepoliitika raamdirektiivi kohaselt võib raamdirektiivi artikli 4 lõike 5 kohaseid erandeid kohaldada juhul, kui hüdroenergia mõjutab teatavat veekogu ning hea potentsiaali saavutamine oleks ebaproportsionaalselt kulukas või tehniliselt võimatu. Kui sellises hüdroelektrijaamas otsustatakse siiski kohaldada hea ökoloogilise potentsiaali saavutamiseks kõiki tehniliselt võimalikke ja ökoloogiliselt asjakohaseid leevendusmeetmeid ning tema puhul on lubatud neid ökoloogiliselt olulisi meetmeid jälgida ja kontrollida, võib hüdroelektrijaam siiski täita põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ kriteeriume.

See tähendaks siiski, et veekogu eesmärk on saavutada hea seisund või hea potentsiaal ning seetõttu tuleks veepoliitika raamdirektiivi artikli 4 lõike 5 kohane erand läbi vaadata asjaomase valgala majandamiskava järgmisel läbivaatamisel. Seevastu veekogu, mis jääks veepoliitika raamdirektiivi artikli 4 lõike 5 kohase (esialgse) „madalama“ eesmärgi juurde, ilma et kehtestataks vajalikke (ökoloogiliselt ja tehniliselt asjakohaseid) meetmeid hea potentsiaali saavutamiseks, ei vasta põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ kriteeriumidele.

B.   Jaos 4.7 käsitletud elektrienergia tootmine taastuvatest mittefossiilsetest gaas- ja vedelkütustest

59.

Kuidas tuleks ELi-välistes jurisdiktsioonides kohaldada heitetaset, mis on saavutatav parima võimaliku tehnikaga (PVT-AEL), millele on viidatud jao 4.7 tegevuse „Elektrienergia tootmine taastuvatest mittefossiilsetest gaas- ja vedelkütustest“ tehnilistes sõelumiskriteeriumides?

Parima võimaliku tehnikaga saavutatavate heitetasemete vahemikke saab kohaldada rahvusvahelisel tasandil, kuna need vahemikud ei põhine ELi õigusaktidel. Parima võimaliku tehnikaga saavutatavad heitetasemed kirjeldavad heitetasemete vahemikku, mis on saadud tavapärastes töötingimustes parima võimaliku tehnika (PVT) või PVT-järeldustes kirjeldatud parimate võimalike tehnikate kombinatsiooni abil. Neid väljendatakse teatava ajavahemiku keskmisena kindlaksmääratud võrdlustingimustel.

C.   Jaos 4.9 käsitletud elektrienergia ülekandmine ja jaotamine

60.

Käitise heitkogused võivad varieeruda sõltuvalt kasutatavast kütusest. Kas jaos 4.9 sätestatud tegevuse „Elektrienergia ülekandmine ja jaotamine“ kriteeriumid tähendavad nõuet tõendada, et heitkogused jäävad alla 100 g CO2/kWh, olenemata kasutatavast kütusest?

Uute tootmisvõimsuste heitemahukus ja süsteemi keskmine heitekoefitsient põhinevad varasematel heitkogustel ja elektritootmisel. Taset 100 g CO2/kWh kohaldatakse nende varasemate andmete suhtes jooksval viieaastasel perioodil.

D.   Jaos 4.10 käsitletud elektrienergia salvestamine

61.

Kas vesinik kuulub jao 4.10 tegevuse „Elektrienergia salvestamine“ alla?

Vesiniku ladustamist käsitletakse I lisa jaos 4.12 eraldiseisva tegevusena, millel on oma kriteeriumid olulise panuse kohta kliimamuutuste leevendamisse ja põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ kohta.

Vesiniku ladustamist peetakse kliimamuutuste leevendamisse oluliselt panustavaks, kui see seisneb uue vesinikuhoidla ehitamises või olemasoleva hoidla ümberehitamises vesinikuhoidlaks või kui see seisneb hoidlate käitamises, kui ladustatud vesinik on toodetud kooskõlas vesiniku tootmise puhul määratletud vastavate kriteeriumidega.

E.   Jaos 4.13 käsitletud biogaasi ja biokütuste tootmine transpordis kasutamiseks ning vedelate biokütuste tootmine

62.

Kuidas on vähese CO2-heitega gaasid määratletud jao 4.13 tegevuse „Biogaasi ja biokütuste tootmine transpordis kasutamiseks ning vedelate biokütuste tootmine“ kontekstis? Kas biogaas on mõne kriteeriumiga hõlmatud?

Kliimaalane delegeeritud õigusakt ei sisalda taastuvatest energiaallikatest toodetud ja vähese CO2-heitega gaaside määratlust. Kõiki asjakohaseid gaase, sealhulgas biogaas (nagu on osutatud tegevuse nimetuses ja kirjelduses), mis vastavad asjaomasele sõelumiskriteeriumile, tuleks käsitada taastuvatest energiaallikatest toodetud ja vähese CO2-heitega gaasidena.

F.   Jaos 4.14 käsitletud taastuvatest energiaallikatest toodetud ja vähese süsinikuheitega gaaside ülekande- ja jaotusvõrgud

63.

Jao 4.14 tegevuse „Taastuvatest energiaallikatest toodetud ja vähese süsinikuheitega gaaside ülekande- ja jaotusvõrgud“ kirjeldus hõlmab taastuvatest energiaallikatest toodetud ja vähese CO2-heitega gaase, samas kui kliimamuutuste leevendamisse olulise panuse andmise kriteeriumid ei viita taastuvatest energiaallikatest toodetud gaasidele. Kuidas sellest aru saada?

Kliimaalane delegeeritud õigusakt ei sisalda taastuvatest energiaallikatest toodetud ja vähese CO2-heitega gaaside määratlust. Kõiki gaase, mis vastavad asjaomasele sõelumiskriteeriumile, tuleks käsitada taastuvatest energiaallikatest toodetud ja vähese CO2-heitega gaasidena.

64.

Kas vesinikutorustike ehitamine, millele on osutatud jao 4.14 tegevuses „Taastuvatest energiaallikatest toodetud ja vähese süsinikuheitega gaaside ülekande- ja jaotusvõrgud“, kvalifitseeruks üksnes juhul, kui vesinikku toodetakse jao 3.10 tegevuse „Vesiniku tootmine“ kohase vesinikukünnise alusel?

Ei, nende kahe tegevuse vahel puudub otsene seos. Võib juhtuda, et vesinikuturu arenedes võidakse tulevikus luua „vesiniku päritolutunnistus“, mis võimaldaks paremat jälgitavust. TEN-E määruse kohaselt, milles määratakse kindlaks üleeuroopalise energiataristu prioriteedid, tuleb vesinikutaristu ühishuviprojektide puhul tõendada, et need aitavad märkimisväärselt kaasa kestlikkusele, sealhulgas vähendades kasvuhoonegaaside heidet taastuvatest energiaallikatest toodetud või vähese CO2-heitega vesiniku kasutuselevõttu edendades, pannes rõhku taastuvatest energiaallikatest toodetud vesinikule.

Jaos 5 käsitletud veevarustus, kanalisatsioon, jäätme- ja saastekäitlus

A.   Üldist

65.

Kas mittetööstuslikust linnaveepuhastusjaamast pärit kuivsetete kasutamist (ilma eelneva kääritamiseta ja segamata) võib käsitada biomassina? Kas biomassina käsitamise korral oleks taksonoomias käsitletud jäätmepõletusrajatis, milles energia taaskasutamine toimub elektri ja soojuse kujul ja mis on ette nähtud üksnes selle sette põletamiseks?

Taastuvenergia direktiivi artikli 2 punktis 24 esitatud määratluse kohaselt on biomass „põllumajandusest (kaasa arvatud taimsed ja loomsed ained), metsamajandusest ja sellega seotud tööstusharudest, sealhulgas kalandusest ja vesiviljelusest pärit bioloogilise päritoluga toodete, jäätmete ja jääkide biolagunev fraktsioon ning jäätmete, sealhulgas bioloogilise päritoluga tööstus- ja olmejäätmete biolagunev fraktsioon“. Selle määratluse kohaselt võib mittetööstuslikust linnaveepuhastusjaamast pärit kuivsetteid käsitada biomassina.

Siiski on taksonoomiamääruse artikli 17 lõike 1 punktis d tegevuse „keskkonnasäästlikuks“ liigitamise seisukohast konkreetselt sätestatud, et tegevus, mis „suurendab oluliselt jäätmete teket, põletamist või kõrvaldamist, välja arvatud ringlussevõetamatute ohtlike jäätmete põletamine“, põhjustab keskkonnale olulist kahju.

Selle alusel kohaldatakse ELi taksonoomiamääruse artikli 17 lõike 1 punkti d meetmete suhtes, mis on seotud nii jäätmete põletamise kui ka koospõletamisega, eelkõige jäätmetest energia tootmise käitistes ja tsemenditehastes, ning meetmete suhtes, mis on seotud uute selliste käitiste ehitamisega, olemasoleva võimsuse suurendamise või nende kasutusea pikendamisega. Seega ei saa need tegevused – v.a ringlussevõetamatute ohtlike jäätmete põletamine – täita sõelumiskriteeriumi. See hõlmaks jäätmepõletusrajatist, milles energia taaskasutamine toimub elektri ja soojuse kujul ja mis on ette nähtud üksnes mittetööstuslikust linnaveepuhastusjaamast pärit kuivsetete põletamiseks.

B.   Jaos 5.1 käsitletud veekogumis-, -puhastus- ja -varustussüsteemide ehitamine, laiendamine ja käitamine

66.

Kas seadmete tootmine kommerts- ja elamubasseinide jaoks (nt skimmerid, sisselaskeavad, filtrid, pH regulaatorid, klooriregulaatorid, ventiilid) on taksonoomias käsitletud jao 5.1 tegevuse „Veekogumis-, -puhastus- ja -varustussüsteemide ehitamine, laiendamine ja käitamine“ või jao 5.3 tegevuse „Reovee kogumis- ja puhastussüsteemide ehitamine, laiendamine ja käitamine“ alusel?

Kliimaalase delegeeritud õigusakti jagudes 5.1 ja 5.3 käsitletakse joogiveega varustamist ja reovee puhastamist. Seepärast on joogivee-/reoveesüsteemi projekteerijad/käitajad kohustatud tagama, et süsteem vastab I lisa jagudes 5.1 ja 5.3 sätestatud tehnilistele sõelumiskriteeriumidele, et kvalifitseeruda taksonoomiamääruse alusel kliimamuutuste leevendamisse oluliselt panustavaks.

Seadmete tootmine kommerts- ja elamubasseinidele ei kuulu I lisa jagude 5.1 ja 5.3 alla, kuna nende peamine eesmärk ei aita kaasa joogiveega varustamise ega reovee puhastamise tagamisele.

C.   Jaos 5.3 käsitletud reovee kogumis- ja puhastussüsteemide ehitamine, laiendamine ja käitamine

67.

Kas reoveesetete anaeroobset kääritamist saab arvesse võtta ka energia netotarbimises, millele viidatakse jao 5.3 tegevuse „Reovee kogumis- ja puhastussüsteemide ehitamine, laiendamine ja käitamine“ tehnilistes sõelumiskriteeriumides, kui see toimub reoveepuhastis?

Nagu on täpsustatud jao 5.3 punktis 1 esitatud olulise panuse andmise kriteeriumides: „Reoveepuhasti käitamise energia netotarbimise puhul võib arvesse võtta energiatarbimist, mis on seotud allikate kontrolliga [...] ja vajaduse korral energia tootmisega süsteemis (nt hüdro-, päikese- ja tuuleenergia).“ Loetelu ei ole ammendav.

Reoveesetete anaeroobsel kääritamisel toodetud energia kuulub süsteemisisese energiatootmise alla, isegi kui seda ei ole sõnaselgelt nimetatud.

D.   Jaos 5.9 käsitletud tavajäätmetest saadud materjalide taaskasutamine

68.

Kas jao 5.9 tegevus „Tavajäätmetest saadud materjalide taaskasutamine“ hõlmab ka sorteerimisrajatisi, kus lõplik ringlussevõtt või taaskasutamine toimub teises kohas või riigis?

Tegevus ei hõlma üksnes sortimisega tegelevaid rajatisi. See-eest hõlmab see rajatisi, mis tegelevad liigiti kogutud jäätmete ringlussevõtuga, samas kui osa protsessist on sageli esimene sortimisetapp, näiteks plastide ja metallide eraldamine segatud liigiti kogutud jäätmete puhul või eri liiki plastide, nagu PET, HDPE ja PP eraldamine.

Kliimaalases delegeeritud õigusaktis seatakse esikohale materjali taaskasutamise aspekt, kuna sellel on suurem potentsiaal vähendada kasvuhoonegaaside heidet, asendades tootmises uue materjali.

E.   Jaos 5.11 käsitletud CO2 transport

69.

Kas jao 5.11 tegevuse „CO2 transport“ puhul võib kaaluda selliste käitiste rajamist, mis suurendavad paindlikkust ja parandavad olemasoleva võrgu haldamist, või peab selline käitis olema kogutud CO2 transpordi lahutamatu osa?

Ei, kliimamuutuste leevendamisse olulise panuse andmise kriteeriumide ühe elemendi täitmine ei tähenda veel taksonoomiaga kooskõlas olemist. Kriteeriumid on kumulatiivsed ja kõik kriteeriumid peaksid olema täidetud.

Jaos 6 käsitletud transport

A.   Üldist

70.

Mida tähendab „kõrgeim rehviklass“ ametlike andmete alusel?

Tehnilised sõelumiskriteeriumid on suunatud veeretakistusteguri põhjal (mis mõjutab sõiduki energiatõhusust) kahele kõrgeimale klassile, kus vähemalt mõned rehvid on turul. Et mõista, millised on kõrgeimad klassid, kus vähemalt mõned tooted on turul, antakse ülevaade turul kättesaadavatest toodetest (ametlike andmete põhjal) võrdlusandmebaasis EPREL (Euroopa energiamärgisega toodete andmebaas). Avalik teave rehvide kohta on kättesaadav aadressil https://eprel.ec.europa.eu/screen/product/tyres. Näiteks raskete lumeolude kaubikurehvide puhul (suurus 195R15C) on veeretakistusteguri põhjal parimate tulemustega rehvid (energiatõhususe alusel) liigitatud D-klassi (kirjutamise ajal).

71.

Kas „kõrgeimad rehviklassid“ määratakse kindlaks mõõtmete või kategooriate alusel?

Kõrgeimad klassid tuleks määrata rehvi erimõõtmete ja omaduste alusel (rehvid, mida saab tegelikult sõidukile paigaldada ja mis on tähistatud kolme mäetipu ja lumehelbega piktogrammiga (

Image 1
), kui sõiduk on mõeldud kasutamiseks rasketes lumeoludes). Teavet saab kontrollida EPREList. Kogu kategooria klass oleks mõttetu, sest sama kaubamärgi ja mudeli klass võib rehvi suuruse alusel muutuda: iga suuruse puhul võivad veeretakistusteguri, märghaardumise ja müra klassid olla erinevad.

72.

Kas rehvide kütusesäästlikkuse, märghaardumise ja veeremüra klasside võrdlus tehakse kõigi rehvide arvestuses või iga rehvikategooria puhul (nt talverehvid, aastaringsed rehvid ja suverehvid) eraldi?

Võrdlus tehakse eraldi iga rehvikategooria puhul, mis sõltub rehvi suurusest ja sertifitseeritud eriomadustest. Kolme mäetipu ja lumehelbe piktogrammiga (

Image 2
) rehvid võib spetsiaalselt valida (samuti jäärehvid). Muus osas ei tehta talve-, aastaringsetel või suverehvidel vahet (ehkki väidetavalt ei ole rehv, mida turustatakse aastaringsena, kuid millel ei ole kolme mäetipu ja lumehelbe piktogrammi, rasketes lumeoludes sobiv). Näiteks sama kaubamärgi rehvid suurusega 205/55 R16, millel on sama rehvimustri konstruktsioon (ja mis on seega mõeldud samaks aastaajaks), võivad kolme parameetri lõikes kuuluda erinevatesse klassidesse, sõltuvalt kiiruskategooria indeksist või muudest aspektidest (nt projekteeritud spetsiaalselt algseadmete valmistajale või muule algseadmete valmistajale). Valitud rehvide korrektseks võrdlemiseks tuleb EPRELi sisestada kõik vajalikud parameetrid (suuruse tähis, koormusindeks, kiiruskategooria, aastaaeg).

73.

Kas M- ja N-kategooria sõidukite rehvide sõelumiskriteeriumid kehtivad kogu Euroopa turul või on olemas riigipõhised kriteeriumid?

M- ja N-kategooria sõidukite rehvide tehnilised sõelumiskriteeriumid tulenevad ELi määrusest ja seega kohaldatakse neid Euroopa turul ilma riigipõhiste erinevusteta. Sarnaselt kõigi delegeeritud õigusakti kriteeriumidega on nende kriteeriumide täitmine nõutav ka väljaspool ELi toimuvate tegevuste puhul. C1-, C2- ja C3-klassi rehvid registreeritakse märgitud rehviklassi järgi.

74.

Kas kliimamuutuste leevendamisse olulise panuse andmise kriteeriumi I lisa punktides 6.2, 6.6, 6.8, 6.9, 6.10, 6.12, 6.14, 6.15, 6.16 ja 6.17 tuleb mõista nii, et vaguneid või laevu ja kütusejaotustaristut ei saa kasutada üksnes fossiilkütuste transpordiks või ladustamiseks?

Kohaldades seda kriteeriumi nii, et jäetakse välja varad, toimingud ja taristu, mis on ette nähtud fossiilkütuste transpordiks, on kooskõlas asjakohaste olemasolevate turutavadega vaja arvesse võtta mitmesuguseid kasutusviise, erinevaid omandivorme, kasutuskordi ja kütuste segamise määrasid. Arvesse tuleks võtta muu hulgas vaatlusaluse mobiilse vara või taristu liiki ja nende muid kasutusviise, sealhulgas seda, kas neid kavatsetakse kasutada ka vähese CO2-heitega alternatiivide transportimiseks ja säilitamiseks.

Näiteks meretranspordi puhul on võimalik selgelt kindlaks teha, et toornaftatankerid varustavad eranditult fossiilkütuste turgu, kuid sama ei saa eeldada toodete, kemikaalitankerite või kuiva puistlasti vedavate laevade puhul. Viimased on laevatüübid, mida saab kasutada mittefossiilsete kütusetoodete transpordiks ja mida ei tohiks kohe välistada.

Sõltuvalt kavandatud kasutusest ja kontekstist võivad kliimaalase delegeeritud õigusakti põhjenduses 35 osutatud asjakohased olemasolevad turutavad olla näiteks need, mida kasutab Euroopa Investeerimispank (57) või kliimavõlakirjade algatus (58). Näiteks jaos 6.2 nimetatud „kauba raudteeveo“ puhul ei vasta spetsiaalselt söe transportimiseks soetatud universaalsed vagunid kriteeriumile, mille kohaselt need ei ole ette nähtud fossiilkütuste transpordiks.

Kõigil juhtudel tuleks avalikustamist käsitleva delegeeritud õigusakti kohasest käibe peamise tulemusnäitaja lugejast välja jätta käive, mis on saadud fossiilkütuste transportimisest varadega, mis ei ole ette nähtud fossiilkütuste transpordiks.

75.

Kas ammoniaaki käsitatakse otsese (väljalasketoru) CO2-heiteta kütusena?

Ammoniaak (NH3) on määratluse kohaselt süsihappegaasivaba ega tekita põletamisel või kütuseelemendis kasutamisel CO2-heidet. Seetõttu võib seda pidada otsese (väljalasketoru) CO2-heiteta kütuseks.

Siiski on oluline märkida, et kui ammoniaaki kasutatakse koos süütamiseks kasutatavate süsivesinik-kütteõlidega, nimelt laevade sisepõlemismootorites, kaasneb sellega CO2-heide, mis tuleneb mitme kütuse põlemisprotsessist.

B.   Jaos 6.1 käsitletud sõitjate linnadevaheline raudteevedu

76.

Kas eriti väikese CO2-heitega diiselvedurid liigituvad jao 6.1 tegevuse „Sõitjate linnadevaheline raudteevedu“ ja jao 6.2 tegevuse „Kauba raudteevedu“ kirjelduses üleminekutehnoloogiaks?

Kliimaalases delegeeritud õigusaktis ei ole tehnoloogiaid liigitatud. Vastavalt I lisa jagudes 6.1 ja 6.2 esitatud kriteeriumidele, millega määratakse kindlaks oluline panus kliimamuutuste leevendamisse, peaks iga vedur olema kvalifitseerumiseks võimeline töötama nii, et otsene väljalasketoru CO2-heide on nulltasemel. Seega ei vasta kriteeriumidele ükski vedur, mis tekitab heidet, sealhulgas vähese CO2-heitega vedur, mis ei vasta nõuetele, mille kohaselt peab väljalasketoru CO2-heide olema null, kui vedur sõidab vajaliku taristuga (st mitte bimodaalsel) rööbasteel. Bimodaalsed vedurid, mille väljalasketoru CO2-heide võrdub nulliga, kui neid kasutatakse elektrifitseeritud rööbasteedel, ja mida saab kasutada diislikütusega, kui rööbasteed ei ole elektrifitseeritud, kvalifitseeruvad üleminekutegevuseks.

77.

Millist tüüpi ronge saaks liigitada üleminekutehnoloogiaks jao 6.1 tegevuse „Sõitjate linnadevaheline raudteevedu“ puhul?

Kliimaalases delegeeritud õigusaktis ei ole tehnoloogiaid liigitatud. Majandustegevuse liigitamisel ELi taksonoomiasse käsitatakse tegevust, mis vastab punkti 1 alapunktis b sätestatud olulise panuse andmise kriteeriumidele ja põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ kriteeriumidele, üleminekutegevusena, nagu on sätestatud I lisa jaos 6.1 esitatud tegevuse kirjelduses.

Bimodaalsed vedurid, mille väljalasketoru CO2-heide võrdub nulliga, kui neid kasutatakse elektrifitseeritud rööbasteedel, ja mida saab kasutada diislikütusega, kui rööbasteed ei ole elektrifitseeritud, kvalifitseeruvad üleminekutegevuseks.

C.   Kauba raudteevedu

78.

Kas jao 6.2 tegevuse „Kauba raudteevedu“ puhul on kehtestatud künnis selle kohta, kui suure osa sõiduajast võib rong sõita tavamootoriga, nt 80 % sõiduajast vajaliku taristuga rööbastel ja maksimaalselt 20 % sõiduaega tavamootoriga?

Kliimaalases delegeeritud õigusaktiga ei ole selliseid künniseid ette nähtud. Sõelumiskriteeriumide täitmiseks võivad rongid kasutada tavamootorit ainult siis, kui puudub taristu, mis võimaldaks otsest väljalasketoru CO2 nulltaset.

79.

Mida lisaks kontaktvõrgule veel hõlmavad „vajaliku taristuga rööpad“, millele on osutatud jao 6.1 tegevuse „Sõitjate linnadevaheline raudteevedu“ ja jao 6.2 „Kauba raudteevedu“ olulise panuse andmise kriteeriumides?

I lisa jagude 6.1 ja 6.2 punkti 1 alapunktis b osutatud „vajalik taristu“ (seoses bimodaalse veeremiga) viitab elektrifitseeritud rööbasteedele.

80.

Millal täpselt saavutatakse vastavus jäätmehierarhiale seoses jao 6.2 tegevuse „Kauba raudteevedu“ põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ kohaste ringmajandusele ülemineku kriteeriumidega? Kas on kehtestatud protsentuaalsed nõuded?

Protsentuaalseid nõudeid ei ole kehtestatud. Põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ kohaste ringmajandusele ülemineku kriteeriumidega on jao 6.2 tegevuse „Kauba raudteevedu“ puhul nõutud lihtsalt seda, et on kehtestatud meetmed, millega tagatakse, et eelistatakse jäätmehierarhias kõrgemal olevaid jäätmekäitlusvõimalusi, lähtudes jäätmete raamdirektiivi artiklist 4.

81.

Kas jao 6.2 tegevuse „Kauba raudteevedu“ põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ kohaste saastuse vältimise ja tõrje kriteeriumide täitmisel saab mootorite puhul, mida kasutatakse vedurite käitamiseks, ja mootorite puhul, mida kasutatakse mootorvagunite käitamiseks, ning mis vastavad määruse (EL) 2016/1628 II lisas sätestatud heite piirnormidele, üldiselt järeldada, et CO2-heiteta mootorid vastavad heite piirnormidele?

Jah, üldiselt võib järeldada, et sellised vedurite ja mootorvagunite käitamiseks kasutatavad mootorid, mille CO2-heide on null, vastavad kauba raudteeveole põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ kohaste kriteeriumide (jagu 6.2) alusel kehtestatud heite piirnormidele.

D.   Jaos 6.4 käsitletud isiklike liikumisvahendite kasutamine, jalgrattavedu

82.

Millistel konkreetsetel juhtudel saab kohaldada jao 6.4 tegevust „Isiklike liikumisvahendite kasutamine, jalgrattavedu“? Kas seda võib kohaldada näiteks postiljonide postikärude (mis liiguvad edasi kasutaja kehalise tegevuse jõul) suhtes?

Jao 6.4 tegevus „Isiklike liikumisvahendite kasutamine, jalgrattavedu“ hõlmab järgmist: „[s]elliste isiklike liikumisvahendite müük, ostmine, liisimine, rentimine ja kasutamine, mis liiguvad edasi kasutaja kehalise tegevuse, heiteta mootori või heiteta mootori ja kehalise tegevuse kombinatsiooni jõul. See hõlmab kaubaveoteenuste osutamist (kauba)jalgratastega“.

Postikäru võib pidada kaubajalgrattaga (mida on tegevuse kirjelduses sõnaselgelt nimetatud) sarnaseks transpordivahendiks, sest:

selle peamine eesmärk on vedada esemeid ühest punktist teise ja

see liigub edasi üksnes kasutaja kehalise tegevuse jõul.

E.   Jaos 6.5 käsitletud vedu mootorratastega, sõiduautodega ja tarbesõidukitega

83.

Miks on N1-kategooria sõidukite puhul jao 6.5 tegevusel „Vedu mootorratastega, sõiduautodega ja tarbesõidukitega“ ette nähtud erinev kohaldamiskuupäev kui jao 6.6 tegevusel „Kaubaveoteenused maanteel“?

Jao 6.5 N1-kategooria sõidukite suhtes kohaldatava üleminekuperioodi puhul võetakse arvesse jaos 6.5 käsitletud sõiduautode ja väikeste tarbesõidukite eripära ja tehnoloogia taset, mis on erinev jaos 6.6 käsitletud kaubaveosõidukitest.

84.

N1-kategooria sõidukid (mis on liigitatud kaubaveoks kasutatavaks sõidukiks) on hõlmatud nii jao 6.5 tegevusega „Vedu mootorratastega, sõiduautodega ja tarbesõidukitega“ kui ka jao 6.6 tegevusega „Kaubaveoteenused maanteel“. Miks on N1-kategooria hõlmatud mõlema tegevusega? Milles seisnevad erinevused?

N1-kategooria sõidukid on kaubikud, st mootorsõidukid, mis on projekteeritud ja konstrueeritud peamiselt kaubaveoks ja mille täismass on alla 3,5 tonni. Nende heitkoguseid saab siiski reguleerida kahe erineva korra alusel, sõltuvalt asjaomaste sõidukite tuletatud massist. Enamikul juhtudel peavad sõidukid, mille tuletatud mass on alla 2 610 kg, järgima kergsõidukite tüübikinnituse eeskirju (CO2 ja saasteainete heite kohta – Euro 6 määrus (EÜ) nr 715/2007), mida kohaldatakse ka sõiduautode suhtes ja mille suhtes kohaldatakse sõidukipargi CO2-heite norme. N1-kategooria sõidukid, mille tuletatud mass ületab 2 610 kg, peavad üldjuhul järgima raskeveokite heite tüübikinnituseeskirju (Euro VI määrus (EÜ) nr 595/2009) ja nende suhtes ei kohaldata üldiselt CO2 standardeid.

Seetõttu on jaos 6.6 esitatud tegevuse kirjeldus järgmine: „Selliste N1-, N2- või N3-kategooria sõidukite ostmine, rahastamine, liisimine, rentimine ja kasutamine kaubaveoteenuste osutamiseks maanteel, mis kuuluvad EURO VI etapi E või sellele järgneva etapi kohaldamisalasse.“ Seega käsitletakse jaos 6.5 kõiki kergsõidukite (sõiduautod ja kaubikud, mille tuletatud mass on alla 2 610 kg) tüübikinnituse saanud sõidukeid, samas kui osa N1-kategooriast (kaubikud, mille puhul kasutatakse eespool nimetatud erandit) käsitletakse jaos 6.6.

85.

Kas jao 6.5 tegevuse „Vedu mootorratastega, sõiduautodega ja tarbesõidukitega“ ja jao 6.6 tegevuse „Kaubaveoteenused maanteel“ puhul peab M1- ja N1-kategooria sõidukite tuletatud mass selleks, et need oleksid taksonoomiaga kooskõlas, olema väiksem kui 2 610 kg?

N1-kategooria sõidukid kuuluvad kas I lisa jao 6.5 või jao 6.6 sätete kohaldamisalasse sõltuvalt sellest, kas need kuuluvad Euro 6 (määrus (EÜ) nr 715/2007) või Euro VI (määrus (EÜ) nr 595/2009) sätete kohaldamisalasse, mistõttu kohaldatakse erinevaid massi piirmäärasid. Nende määruste kohaldamisala määratakse kindlaks asjaomaste sõidukite tuletatud massi alusel.

M1-kategooria sõidukid kuuluvad ainult jao 6.5 (sõiduautod ja väikesed tarbesõidukid) kohaldamisalasse, mis viitab Euro 6-le (määrus (EÜ) nr 715/2007) ja hõlmab seega ainult sõidukeid, mille tuletatud mass ei ületa 2 610 kg.

F.   Jaos 6.8 käsitletud kaubavedu sisevetel

86.

Kas jao 6.8 tegevuse „Kaubavedu sisevetel“ puhul on eri tegevuskategooriate puhul üksikutel jõgedel kategooriaid/klasse?

Kliimaalases delegeeritud õigusaktis ei käsitleta sisevee-kaubavedude tehnilistes sõelumiskriteeriumides küsimusi, mis on seotud võimalike lisakategooriate või -klassidega.

87.

Kuidas on määratletud I lisa jao 6.8 joonealuses märkuses 245 osutatud „laeva üldine kaubaveo struktuur“?

Nagu on märgitud I lisa jao 6.8 joonealuses märkuses 253, on juhised selle näitaja arvutamiseks esitatud Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni dokumendis MEPC.1/Circ. 684.

88.

Kuidas on määratletud energiatõhususe näitaja jao 6.8 tegevuse „Kaubavedu sisevetel“ puhul?

Energiatõhususe näitaja määratlus on esitatud I lisa jao 6.8 joonealuses märkuses 245. See on määratletud kui CO2-heite mass transporditöö ühiku kohta. See näitab laeva käitamise energiatõhusust järjepideva ajavahemiku jooksul, mis kajastab laeva üldist kaubaveo struktuuri. Juhised selle näitaja arvutamiseks on esitatud Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni dokumendis MEPC.1/Circ. 684.

89.

Kes arvutab energiatõhususe näitaja?

Selle tegevuse elluviija, mille taksonoomiaga kooskõlla viimisest teatatakse, peab hankima aruandluseks vajaliku teabe.

90.

Kas jao 6.8 tegevuse „Kaubavedu sisevetel“ all osutatud üleminekutegevuste „klassi parima“ erand on laevade puhul piiratud 2025. aastaga?

Kliimaalase delegeeritud õigusaktiga piiratakse teatavate veetranspordi üleminekutegevuste tunnustamist 2025. aasta lõpuni.

91.

Mida tähendab „laevade käitamiseks on võimalik kasutada taastuvatest energiaallikatest toodetud kütust“?

See tähendab, et laev võib kasutada taastuvatest energiaallikatest toodetud kütuseid või vähese CO2-heitega kütuseid. Kütuseid, mis vastavad I lisa jagudes 3.10 ja 4.13 sätestatud sõelumiskriteeriumidele.

G.   Jaos 6.10 käsitletud kaubavedu merel ja rannavetes, sadamatoiminguteks ja abitegevuseks vajalikud laevad

92.

Mida hõlmab „prahtimine“ meeskonnaga või ilma, millele on osutatud jao 6.10 tegevuses „Kaubavedu merel ja rannavetes, sadamatoiminguteks ja abitegevuseks vajalikud laevad“?

Delegeeritud õigusaktis ei ole prahtimist määratletud. See on aga kommertslaevanduses väljakujunenud termin, mida kasutavad kõik suuremad organisatsioonid, nagu Rahvusvaheline Laevanduskoda (ICS) või Balti ja Rahvusvaheline Merenõukogu (BIMCO).

Laeva prahtimine on laeva omaniku poolt teisele äriühingule, st prahtijale, rendileandmine kaupade veoks piiratud ja täpselt määratletud ajavahemiku jooksul.

Laevade prahtimise kaks peamist poolt on laevaomanik ja prahtija. Muude poolte hulka võivad kuuluda laevamaakler, kes peab läbirääkimisi laevaomanike ja prahtijate vahel, laevaagent, kes hoolitseb sadama oluliste üksikasjade eest, ja laeva haldaja, kes vastutab laeva omaniku nimel tasu eest laeva käitamise ja mehitamise eest.

Prahtija pool, st leping, määrab kindlaks laevaomaniku ja prahtija vahel kokku lepitud tasumäära, kestuse ja tingimused. Praktikas on mitmeid eri liiki prahtimislepinguid:

Voyage Charter (reisi prahtimine) – laeva ja laevapere lihtne rendileandmine reisiks lastimissadama ja lossimissadama vahel. Seda liiki lepingu puhul maksab prahtija laevaomanikule kas tonnipõhiselt või ühekordse maksena. Sadamakulud, v.a stividori-, kütuse- ja laevaperekulud, tasub omanik ning tasu laeva kasutamise eest nimetatakse prahirahaks.

Time Charter (tähtajaline prahtimine) – laeva rendileandmine kindlaksmääratud ajaks, kui laeva omanik haldab endiselt laeva, kuid prahtija valib sadamad, otsustab marsruudi üle ning tal on lepingu kehtivuse ajal täielik kontroll laeva üle. Ta maksab kütusekulud, sadamatasud, lasti käitlemise kulud, komisjonitasud ja päevast renditasu.

Bareboat Charter (laevapereta prahtimine) – prahtimisleping, mille puhul prahtijal on laeva üle täielik kontroll. Lisaks laeva ehitamise kapitalikuludele, mille eest vastutab omanik, tasub kõik muud kulud, sealhulgas kütus, laevapere, sadamatasud ja kindlustus, prahtija. Õiguslik ja rahaline vastutus laeva eest lasub prahtijal.

93.

Kuidas tõendavad laevu prahtivad või käitavad ettevõtjad jao 6.10 tegevuse „Kaubavedu merel ja rannavetes, sadamatoiminguteks ja abitegevuseks vajalikud laevad“ tehnilistele sõelumiskriteeriumidele vastavust?

Laevu prahtivate või käitavate ettevõtjate poolne taksonoomiaga kooskõla tõendamine peaks toimuma prahilepingu asjakohaste sätete alusel.

Sellise tõendamise eest võib tavaliselt vastutada ettevõtja, kellele anti taksonoomiaga kooskõlas olemisel põhinevat rahastamist, kooskõlas asjaomase sõelumiskriteeriumiga. Kui see oleks antud laeva omanikule, oleks prahtija või käitaja kohustus esitada kogu teave ostetud kütuse kohta omanikule, kes vastutab finantseerimisasutuse ees. Kui aga rahastamine oleks antud prahtijale tegevuskulude katteks, siis oleks asjakohane taksonoomiaga kooskõlas olemise tõendamise kohustus tšarterettevõtjal otse finantseerimisasutuse ees.

Mis puudutab avalikustamist käsitleva delegeeritud õigusakti kohast kohustuslikku avalikustamist, siis ettevõtja, kes saab selle tegevusega seoses tulu ja/või kannab kapitalikulusid ja/või tegevuskulusid, peaks hindama oma taksonoomias käsitletust ja taksonoomiaga kooskõlas olekut ning teatama sellest oma peamistes tulemusnäitajates.

94.

Mida hõlmab jao 6.10 tegevuse „Kaubavedu merel ja rannavetes, sadamatoiminguteks ja abitegevuseks vajalikud laevad“ „parimate tulemuste“ kriteerium?

Kuna laevanduses ei ole tehnoloogiliselt ja majanduslikult teostatavad vähese CO2-heitega alternatiivid veel kaubanduslikult kättesaadavad, kvalifitseerub see taksonoomiamääruse artikli 10 lõikes 2 osutatud üleminekutegevuseks. Selles kontekstis hõlmab „parimate tulemuste“ kriteerium seda, et nõuetele vastav laev: a) vastab kasvuhoonegaaside heitkoguste tasemelt sektori parimatele tulemustele; b) ei takistada vähese CO2-heitega alternatiivide väljatöötamist ja kasutuselevõttu ja c) ei too kaasa sõltuvust CO2-mahukatest varadest.

„Parimate tulemuste“ kriteerium võimaldab teatavatel laevadel täita olulise panuse andmise kriteeriume, kuigi kuni 2025. aasta lõpuni ei võrdu laevade otsene väljalasketoru CO2-heide nulliga. See kehtib eelkõige jao 6.10 punkti 1 alapunkti d kohta, mille kohaselt peavad laevad olema saavutanud EEDI väärtuse, mis on 10 % väiksem kui 1. aprillil 2022 kohaldatud EEDI nõuded. Laevade käitamiseks peab olema võimalik kasutada kütuseid, mille otsene (väljalasketoru) CO2-heide võrdub nulliga, või taastuvatest energiaallikatest toodetud kütust (mis vastab I lisa jagudes 3.10 ja 4.13 sätestatud tehnilistele sõelumiskriteeriumidele) tõendamaks, et ei esine sõltuvust CO2-mahukatest varadest.

95.

Kas jao 6.10 tegevuse „Kaubavedu merel ja rannavetes, sadamatoiminguteks ja abitegevuseks vajalikud laevad“ puhul peab laev taksonoomiaga kooskõlas olemiseks kasutama kütuseid, mille otsene CO2-heide võrdub nulliga, või taastuvatest energiaallikatest toodetud kütust või piisab sellest, kui laev on sertifitseeritud taastuvatest energiaallikatest toodetud kütuste, näiteks biokütuste kasutamiseks?

I lisa jaos 6.10 esitatud olulise panuse andmise kriteeriumides on sätestatud neli alternatiivset viisi nõuetele vastavuse tõendamiseks. Eelkõige peaks laeval, mille energiatõhususe indeksi (EEDI) väärtus on 1. aprillil 2022 kohaldatud EEDI nõuetest 10 % väiksem, punkti 1 alapunktis d sätestatud kriteeriumi puhul olema võimalik kasutada muu hulgas kütuseid, mille otsene CO2-heide võrdub nulliga, või taastuvatest energiaallikatest toodetud kütust, mis vastab I lisa jaos 3.10 „Vesiniku ja vesinikupõhiste sünteetiliste kütuste tootmine“ või jaos 4.13 „Biogaasi ja biokütuste tootmine transpordis kasutamiseks ning vedelate biokütuste tootmine“ sätestatud kriteeriumidele.

EEDI väärtus on I lisa jao 6.10 punkti 1 alapunkti d põhikriteerium. Võimalus kasutada muu hulgas kütuseid, mille otsene CO2-heide võrdub nulliga, või taastuvatest energiaallikatest toodetud kütust kujutab endast seda kriteeriumi toetavat sätet, millega ei kirjutata ette ega täpsustata, mis liiki kütust tuleb kasutada.

Samuti ei kehtestata selle kriteeriumiga täiendavaid piiranguid eri liiki kütuste kasutamisele käitamise ajal. Praktikas kontrollitakse seda toetavat tingimust pigem pardale paigaldatud energia muundamissüsteemi kui kasutatud kütuse alusel.

Näiteks võib kahekütuseliste gaasimootoritega varustatud laev kasutada veeldatud maagaasi, kuid saaks kasutada ka veeldatud bio- või sünteetilist metaani.

Seega piisab sõelumiskriteeriumile vastavuse tagamiseks sellest, et laev vastab EEDI miinimumnõuetele ning on varustatud ja sertifitseeritud energia muundamissüsteemidega, mis on võimelised töötama jagudes 3.10. või 4.13 sätestatud kriteeriumidele vastavate kütustega.

96.

Kas biokütuseid kasutavad laevad kuuluvad tegevuse „Kaubavedu merel ja rannavetes, sadamatoiminguteks ja abitegevuseks vajalikud laevad“ (jagu 6.10) väljalasketoru CO2-heite nulltaseme kriteeriumi alla?

Ei kuulu. Sõelumiskriteeriumide viide väljalasketoru otsese CO2-heite nulltasemele ei sõltu valitud kütuse liigist. Olenemata sellest, kas sisepõlemismootor kasutab biokütuseid või muid kütuseid, on sel üldjuhul otsene CO2-heide, mis on seotud kas kasutatud põhikütuse või süütekütuste katsetamisega. Sellise heitega laev ei vasta väljalasketoru CO2-heite nulltaseme nõudele. Ka kütuseelementide käitistes, kus kasutatakse muud kütust kui vesinik või ammoniaak, kaasneb kütusereformiprotsessiga CO2-heide.

Väljalasketoru otsese CO2-heite nulltaset tuleb tõendada jõuseadmega seoses tehtud tehnoloogiliste valikute põhjal.

Võtmata arvesse CO2 kogumise ja säilitamise võimalust laeva pardal, on ainus võimalus väljalasketoru CO2-heite nulltaseme saavutamiseks mõni tehnoloogiline lahendus, näiteks:

elektrilaevad, mida käitatakse akudes salvestatud energiaga täiselektrilisel konfiguratsioonil;

vesinikkütuseelementide käitised, mille energiaallikaks on vesinik või vesinikukandja;

ammoniaagi kütuseelementide käitised, mille energiaallikaks on ammoniaak;

erinevad kombinatsioonid taastuvatest energiaallikatest, mida kasutatakse otseselt jõuallikana (nt tuule abil liikumine) või elektrienergia tootmiseks energiaallikana (tuulegeneraatorid või fotogalvaaniline energia).

97.

Kuidas saab energiatõhususe indeksit (EEDI) kohaldada jao 6.10 tegevuse „Kaubavedu merel ja rannavetes, sadamatoiminguteks ja abitegevuseks vajalikud laevad“ (punktid c ja d) suhtes, kui laev ei kuulu EEDI kohaldamisalasse?

Laev võib jääda EEDI kohaldamisalast välja, kui:

see ei vasta MARPOLi konventsiooni VI lisa 4. peatüki reeglite 19 ja 24 kohastele suurust ja dedveiti käsitlevatele sätetele;

see ei kuulu EEDIga hõlmatud laevaliigi alla (MARPOLi VI lisa 4. peatüki reegel 24).

Vastavalt I lisa joonealusele märkusele 261 võivad laevad, mis kuuluvad MARPOLi konventsiooni VI lisa 2. reeglis sätestatud laevaliikide hulka, aga mida ei käsitata selle reegli kohaselt uute laevadena, esitada EEDI väärtuse, mis on vabatahtlikult arvutatud MARPOLi konventsiooni VI lisa 4. peatüki kohaselt, ja lasta neid arvutusi kontrollida kooskõlas konventsiooni VI lisa 2. peatükiga.

Ühegi laeva puhul, mis ei kuulu EEDI arvutamisel arvesse võetud laevaliikide hulka, ei ole, olenemata suurusest või dedveidist, võimalik kohaldada EEDI metoodikat ja seega kohaldatakse ainult I lisa jao 6.10 punkti 1 alapunktide a ja b kohaldatavaid kriteeriume.

Lõpuks ja eelkõige väiksemate ja väiksema dedveidiga laevade puhul on väga tõenäoline, et kasutusele võib võtta kõik elektrilahendused või vesinikkütuseelemendi süsteemid. EEDIt ei saa sellistel juhtudel kohaldada ja selliste laevade suhtes kohaldatavad kriteeriumid on esitatud I lisa jao 6.10 punkti 1 alapunktides a ja b.

98.

Miks on jao 6.10 tegevuse „Kaubavedu merel ja rannavetes, sadamatoiminguteks ja abitegevuseks vajalikud laevad“ olulise panuse andmise kriteeriumide punkti 1 alapunktis c osutatud raskeveokite suhtes kohaldatavale kontrollväärtusele? Kuidas see on laevanduse puhul asjakohane? Mis on selle viite tegelik väärtus?

Nagu on öeldud kliimaalase delegeeritud õigusakti mõjuhinnangus, on selle kriteeriumi eesmärk stimuleerida üleminekut maanteetranspordilt säästvamatele transpordiliikidele. Kriteeriumi puhul võrreldakse seega heidet maismaal ja merel. Kuni 31. detsembrini 2025 loetakse sõelumiskriteeriumidele vastavaks tegevus,

mille eesmärk on võimaldada kaubaveo ümbersuunamist maismaalt merele ja

mille heide on pool raskeveokite allrühma 5-LH puhul määratletud heitkogustest.

Määruse 2019/1242 artikli 11 kohaselt raskeveokite jaoks kindlaks määratud keskmise CO2-heite võrdlusväärtuse andmed on esitatud komisjoni rakendusotsuses (EL) 2021/781. Sõidukite allrühma 5-LH CO2-heite võrdlusväärtus on 56,60 g CO2/tkm.

H.   Jaos 6.11 käsitletud sõitjatevedu merel ja rannavetes

99.

Milliseid kriteeriume kohaldatakse jao 6.11 tegevuse „Sõitjatevedu merel ja rannavetes“ puhul laevadele, mis veavad nii reisijaid kui ka kaupa?

Laevad, mis veavad nii kaupa kui ka reisijaid, võivad kohaldada kas kaubaveo või sõitjateveo osas sätestatud kriteeriume. Niikuinii on need kriteeriumid üldjoontes samad, v.a punkti 1 alapunkt c, mille eesmärk on edendada üleminekut teistele transpordiliikidele.

I.   Jaos 6.14 käsitletud raudteetranspordi taristu

100.

Kas lennujaama taristu, mis on ette nähtud raudtee- ja õhutranspordi mitmeliigilise transpordi teenuste osutamiseks lennujaama reisijatele ja kaubale, kuulub jaos 6.14 esitatud tegevuse „Raudteetranspordi taristu“ alla?

Kui tegevus vastab I lisa jaos 6.14 „Raudteetranspordi taristu“ esitatud tegevuse kirjeldusele, on lennujaamades asuvad või nendega seotud rajatised taksonoomias käsitletud, eelkõige juhul, kui „taristu ja rajatised on ette nähtud reisijate üleviimiseks ühelt rongilt teisele või teistelt transpordiliikidelt rongile“ ning „taristu ja rajatised on ette nähtud kauba ümberlaadimiseks ühelt transpordiliigilt teisele: terminalitaristu ja pealisehitised kaupade peale-, maha- ja ümberlaadimiseks“.

J.   Jaos 6.15 käsitletud vähese CO2-heitega maanteetransporti ja ühistransporti võimaldav taristu

101.

Kas jao 6.15 tegevus „Vähese CO2-heitega maanteetransporti ja ühistransporti võimaldav taristu“ hõlmab linnaõhutranspordi jaoks ette nähtud taristut, näiteks taristut, mis on ette nähtud väljalasketoru CO2-heiteta vertikaalselt õhku tõusvate ja maanduvate elektriliste õhusõidukite (eVTOL) käitamiseks reisijate- ja kaubaveo eesmärgil? Kas see hõlmab arukaid transpordisüsteeme, mis võimaldavad näiteks optimeerida liiklusvoogu ja toetavad maanteetranspordi energiatõhusust?

Selleks, et taristut saaks käsitada I lisa jaos 6.15 hõlmatuna, peab see olema ette nähtud kas väljalasketoru CO2-heiteta maanteesõidukite käitamiseks või avalikuks linna- ja linnalähitranspordiks, st üldist majandushuvi pakkuvateks regulaarseteks reisijateveoteenusteks, mida osutatakse üldsusele mittediskrimineerivalt ja pidevalt. See hõlmaks näiteks bussi- ja metrooliine, kuid mitte taksoteenust.

Linnaõhutranspordiks ette nähtud taristut saab seega lugeda I lisa jao 6.15 alla kuuluvaks üksnes juhul, kui osutatav teenus on mittediskrimineerivalt ja pidevalt üldsusele avatud avalik reisijatevedu linnas.

Aruka transpordisüsteemiga seotud tegevused võiksid olla taksonoomias käsitletud inseneritegevus ja tehnilise nõustamise teenused I lisa jao 6.15 alusel, kui need hõlmavad süsteeme, mis võimaldavad reisijate ühendatud ja automatiseeritud mitmeliigilist liikuvust, liiklusvoogude optimeerimist, ummikute vähendamist, maanteetranspordi energiatõhususe toetamist ja/või elektroonilisi maksukogumissüsteeme.

Jaos 7 käsitletud ehitus- ja kinnisvaraalane tegevus

A.   Üldist

102.

Kas seoses ehitusplatsi jäätmete ringlussevõtuks ettevalmistamisega (põhimõte „ei kahjusta oluliselt“ seoses ringmajandusega) võib eeldada, et kooskõla siseriikliku õigusega ja mis tahes kohaldatavad läviväärtused on piisavad selleks, et ehitustegevus oleks taksonoomiaga kooskõlas?

Jao 7.1 tegevuse „Uute hoonete ehitamine“ põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ ringmajanduse kriteeriumide kohaselt tuleb vähemalt 70 % tavajäätmeteks liigitatud ehitus- ja lammutusjäätmetest (kaalu alusel), mis on tekkinud ehitusplatsil, valmistada ette korduskasutamiseks, ringlussevõtuks ja muuks materjali taaskasutamiseks, sealhulgas jäätmete kasutamiseks tagasitäitena muude ainete asemel. Sõelumiskriteeriumiga nõutakse, et ehitusplatsil kohaldataks korduskasutamise, ringlussevõtu ja muude materjalide taaskasutamisega seotud ehitus- ja lammutusjäätmete erikünnist. See tähendab, et see künnis tuleb saavutada konkreetse projekti kohta ja seda ei saa tingimata pidada täidetuks üksnes siseriiklikes õigusaktides sätestatud asjakohaste läviväärtuste järgimisega (st jäätmete raamdirektiivi ülevõtmisega). Mittesiduvate suunistena viidatakse ka ELi ehitus- ja lammutusjäätmete käitlemise protokollile (59).

103.

Kuidas saab väljaspool ELi asuvat kinnisvara liigitada taksonoomiaga kooskõlas olevaks? Kuidas käsitletakse ELi taksonoomias ehitusstandardeid (LEED, BREEAM, DGNB)? Kas on võimalik tõendada, et LEEDi või BREEAMi sertifikaadiga hoone on taksonoomiaga kooskõlas?

Nimetatud standardeid ei ole kliimaalases delegeeritud õigusaktis sõnaselgelt arvesse võetud. Kui nad saavad aidata tõendada vastavust sõelumiskriteeriumidele, võib neid sel eesmärgil aktsepteerida.

104.

Praegu põhinevad paljud energiamärgised mõnes liikmesriigis pigem energiatarbimisel kui -nõudlusel. Kas neid tarbimispõhiseid energiamärgiseid saab kasutada võrdse alusena taksonoomiaga kooskõlas olemise tõendamiseks?

Kui tegemist on ametlikult väljastatud energiamärgisega, võib seda aktsepteerida ja kasutada võrdsetel tingimustel.

B.   Jaos 7.1 käsitletud uute hoonete ehitamine

105.

Millised on tegelikud liginullenergiahoonete künnised igas liikmesriigis (piirkonnas)?

Seda teavet on võimalik saada riiklikelt ametiasutustelt. Igal uuel hoonel ELis peaks olema energiamärgis, mis näitab seda väärtust asjaomase hoone puhul ja selle võrdlust kontrollväärtustega, näiteks liginullenergiahoonega.

106.

Kas jao 7.1 tegevuse „Uute hoonete ehitamine“ puhul on tehniliste sõelumiskriteeriumide kohaldamisel määrav ehitustaotluse esitamise kuupäev?

Jah, täieliku taotluse esitamise kuupäev on asjakohane kuupäev, mille alusel otsustatakse, millised sõelumiskriteeriumid sel ajal kehtivad.

107.

Kas jao 7.1 tegevus „Uute hoonete ehitamine“ hõlmab ainult uusi hooneid ehitavaid äriühinguid või ka äriühinguid, kes tellivad hoonete ehitamist (nt autotootmisettevõtja, kes sõlmib kontorihoone ehitamiseks lepingu ehitusettevõtjaga)?

See kehtib nii ehitusettevõtete kui ka uusi hooneid tellivate ettevõtete kohta. Viis, kuidas nad saavad väita, et asjaomane käive/kapitalikulud/tegevuskulud on taksonoomias käsitletud / taksonoomiaga kooskõlas, võib siiski erineda ning hoonet omava ettevõtte puhul on võimalik kasutada ka I lisa jaos 7.7 esitatud asjakohaseid kriteeriume.

108.

Kas jao 7.1 tegevuse „Uute hoonete ehitamine“ puhul kohaldatakse ka mitteeluhoonete suhtes õhu- ja soojuspidavuse mõõtmise ja olelusringi globaalse soojendamise potentsiaali arvutamise nõudeid?

Jah, kavandatud sõelumiskriteerium, mis on seotud õhu- ja soojuspidavuse mõõtmise ja olelusringi globaalse soojendamise potentsiaali arvutamisega, ei erista elu- ja mitteeluhooneid ning seega kehtib see mõlema suhtes.

109.

Kas eluhoonete puhul saab tõendada vastavust jao 7.1 tegevuse „Uute hoonete ehitamine“ tehnilistele sõelumiskriteeriumidele, kasutades kogu kinnisvara nõuetele vastavuse kontrollimise asemel piiratud osa korteritest? Kas see võimalus kehtib ka mitteeluhoonete puhul?

Energiakünnise puhul sõltub see riiklikest eeskirjadest, st kas energiamärgist kohaldatakse kogu hoone või iga korteri suhtes. Olenemata sellest, milline nõue kehtib riiklikul tasandil, tuleks seda kohaldada nii elu- kui ka mitteeluhoonete suhtes. Igal juhul esitatakse õige energiamärgis kooskõlas riiklike eeskirjadega. Identsete korterite puhul, millel on tavaliselt identsed energiamärgised, võib kasutada piiratud osa. Kui aga kortereid on eri liiki ja nende energiamärgised on erinevad, tuleb kontrollida kõiki liike.

Hoonete puhul, mis on suuremad kui 5 000 m2, on spetsiaalse sõelumiskriteeriumiga ette nähtud, et vastavust nõuetele, et pärast valmimist katsetatakse hoone õhu- ja soojuspidavust ning hoone konstruktsioonist tulenev olelusringi globaalse soojendamise potentsiaal on arvutatud olelusringi iga etapi kohta ja see tehakse investoritele ja klientidele nõudmise korral teatavaks, tuleb tõendada hoone (mitte korterite) kohta nii elu- kui ka mitteeluhoonete suhtes.

110.

Seoses soojuspidavuse mõõtmise tõendamisega – mida tuleks teha hoonete puhul, mis on valminud või üle antud väljaspool nõutavat kütteperioodi? Kas soojuspidavuse mõõtmist saab tõendada alles pärast hoone üleandmist ja kuni selle ajani registreerivad vastutavad isikud selle andmete jagamise kavatsusena kooskõlas ELi õigusega?

Jah, tõendusmaterjali võib esitada hiljem, kui vajalikke katseid ei ole võimalik teha enne hoone üleandmist.

111.

Seoses olelusringi globaalse soojendamise potentsiaali kindlaksmääramisega, nagu on osutatud jao 7.1 tegevuses „Uute hoonete ehitamine“

Mida tuleb järgida, kui olelusringi üksikud etapid (näiteks: C-etapp (hoone võõrandamine), kuid eelkõige D-etapp (kasu ja surve väljaspool süsteemipiire)) ei ole hetkel kättesaadavad vastavate (tootepõhiste) keskkonnanäitajate kujul vastavalt standardile EN 15978 / EN 15804 (eelkõige globaalse soojendamise potentsiaal) usaldusväärsete tooteandmebaasidena riiklikul tasandil? Kas sellisel juhul võib oletada osalist vastavust või riiklikel raamtingimustel põhinevat vastavust, nimetades asjaomased olelusringi osad (näiteks: A-etapp, B-etapp; C-etapi osad)?

Milline on protsess, kui lisaks üldiste hindamismeetodite võimalikele piirangutele ei saa kaalumisel arvesse võtta usaldusväärsete keskkonnanäitajate kättesaadavust hoone tehnoseadmete kohta või saab seda teha ainult väga piiratud ulatuses? Kas sellisel juhul võib oletada osalist vastavust või riiklikel raamtingimustel põhinevat vastavust, nimetades seda piirangut?

Kas riiklikul tasandil kehtestatud hindamismenetlused on lubatud vastavuse tõendamiseks, kui neil on hetkel puudusi, kuid samal ajal on need praktikas toimivad (näiteks hoonete hindamissüsteemides, eluasemetoetuste eraldamisel)?

Nagu on täpsustatud I lisa joonealuses märkuses 294, esitatakse globaalse soojendamise potentsiaal arvulise näitajana olelusringi iga etapi kohta väljendatuna CO2 ekvivalentkilogrammides ruutmeetri kohta (võttes arvesse kasulikku siseruumide põrandapinda) ja arvutatuna 50aastase võrdlusuuringuperioodi ühe aasta keskmisena. Andmete valik, stsenaariumide määratlemine ja arvutused tehakse kooskõlas standardiga EN 15978 (EN 15978:2011). Ehitustööde jätkusuutlikkus. Hoonete keskkonnatoime hindamine. Arvutusmeetod). Arvessevõetavad ehitusdetailid ja tehnilised seadmed on kindlaks määratud ELi kestlike hoonete raamistikus Level(s) näitaja 1.2 puhul.

Kui on olemas riiklik arvutusvahend või kui seda on vaja avalikustamiseks või ehituslubade saamiseks, võib nõutud avalikustamiseks kasutada seda vahendit. Kasutada võib ka muid arvutusvahendeid, kui need vastavad ELi kestlike hoonete raamistikus Level(s) sätestatud miinimumkriteeriumidele, (60) vt näitaja 1.2 kasutusjuhend.

112.

Kas uute hoonete ehitamiseks ette nähtud ehitusmaad ei loeta enam põllumaaks ja haritavaks maaks, olenemata veel arendamata maa mullaviljakusest? Või on ELi taksonoomia kliimaalase delegeeritud õigusakti tähenduses üldiselt keelatud ehitada uus hoone põllumaale ja haritavale maale, millel on keskmine kuni suur mullaviljakus ja maa-alune elurikkus, olenemata sellest, kuidas see on ehitusõiguse kohaselt liigitatud?

Põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ kohase elurikkuse ja ökosüsteemide kaitse ja taastamise kriteeriumi lisamise eesmärk on tagada, et uus ehitus ei kahjustaks oluliselt suure elurikkuse ja ökosüsteemi väärtusega maatüüpe. Täpsemalt on eesmärk, et põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ kohase kriteeriumiga kindlaks määratud kolme maatüüpi ei muudeta ehitusmaaks.

Selle põhjal leitakse, et mis tahes projekt, mis hõlmab uue hoone ehitamist põllumaale ja haritavale maale, millel on mõõdukas kuni kõrge mullaviljakuse tase ja maa-alune elurikkus, kahjustab oluliselt elurikkust ja ökosüsteeme.

113.

Kas jao 7.1 tegevuse „Uute hoonete ehitamine“ puhul on arendamise ootel ehitusmaa, mis on ehitusmaaks määratud, kuid mida ei ole veel arendatud, ELi taksonoomia kohaselt üldiselt arendustegevusest välja jäetud?

Põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ kohase elurikkuse ja ökosüsteemide kaitse ja taastamise kriteeriumi lisamise eesmärk on tagada, et uus ehitus vastaks D liites sätestatud kriteeriumidele ega kahjustaks oluliselt suure elurikkuse ja ökosüsteemi väärtusega maatüüpe. Täpsemalt on eesmärk tagada, et põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ kohase kriteeriumiga kindlaks määratud kolme maatüüpi ei muudeta ehitusmaaks.

Selle põhjal peetakse igat tüüpi maad (välja arvatud punkti 6 alapunktides a, b ja c nimetatud maatüübid) sobivaks, et täita põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ kohast elurikkuse ja ökosüsteemide kriteeriumi. Seepärast võib arendamise ootel ja ehitusmaaks määratud, kuid veel arendamata ehitusmaa vastata põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ kohasele elurikkuse ja ökosüsteemide kriteeriumile.

114.

Jao 7.1 tegevuse „Uute hoonete ehitamine“ olulise panuse andmise kriteeriumide punktis 1 on sätestatud, et „primaarenergia nõudlus [...] on vähemalt 10 % väiksem kui piirnorm, mis on sätestatud liginullenergiahoonete suhtes kohaldatavates nõuetes, mis on ette nähtud siseriiklike õigusnormidega, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2010/31/EL [...]“. Kas juhul, kui hoonete energiatõhususe direktiiviga ja liginullenergiahoone mõistega seotud siseriiklikke õigusakte on hiljuti muudetud, tuleks selle kriteeriumi täitmisel lähtuda ehitusloa väljastamise ajal kohaldatavatest õigusaktidest või hetkel kehtivatest õigusaktidest?

Lähtuda tuleks ehitusloa väljastamise ajal (st ehitusloa täieliku taotluse esitamise kuupäeval) kehtivatest tehnilistest sõelumiskriteeriumidest.

115.

Jao 7.1 tegevuse „Uute hoonete ehitamine“ olulise panuse andmise kriteeriumitest ilmneb, et energiatõhusust tõendatakse „valmishoone energiamärgisega“. Mida tähendab „valmishoone“? Kas ehitusetapis saab taksonoomiaga vastavusse viimise kindlaksmääramiseks kuni lõpliku energiatõhususe hindamiseni kasutada hinnangulist primaarenergia nõudlust (PED)? Kui ehitusetapis on arvutatud PEDi hinnanguline väärtus kättesaadav ainult hoone tasandil, mitte üksikute hooneosade tasandil (mis on sageli nii korterite puhul), siis kas tervikhoone PED-väärtust saab ehitusetapis kasutada konkreetse korteri PED-väärtuse lähendina?

Uute hoonete puhul kehtib kas energiamärgis (kehtib 10 aastat) või valmishoone energiamärgis. On teada, et ehitusprojektide puhul antakse laenu sageli enne tööde algust ja rahalised vahendid tehakse kättesaadavaks tööde edenemise ajal. Kuna valmishoone energiamärgist ei ole võimalik hankida enne projekti lõppu, peaks ajutise meetmena olema võimalik hankida ja kasutada projekteerimisetapi energiamärgist. See võimaldaks alustada ehitusprotsessi. Tööde lõpetamisel peab siiski olema valmishoone energiamärgis, mis tõendab, et hoone vastab tõepoolest kriteeriumile „10 % võrra parem kui liginullenergiahoone“.

See sõltub ka energiamärgiste kättesaadavusest ja projekti ulatusest. Kui projekt hõlmab hoonet tervikuna, ei ole vaja kontrollida iga korteri energiamärgist. Kui projekt käsitleb korteri ehitamist või soetamist/omandit, võib kasutada vastava korteri energiamärgist.

116.

Jao 7.1 tegevuse „Uute hoonete ehitamine“ olulise panuse andmise kriteeriumide punktis 2 on sätestatud, et „[t]eise võimalusena, kui ehitusprotsessi ajal kehtivad usaldusväärsed ja jälgitavad kvaliteedikontrolli protsessid, võib neid kasutada soojuspidavuse katsetamise asemel.“ Milline kvaliteediprotsess kvalifitseerub jälgitavaks kvaliteedikontrolli protsessiks ja tagab seega sellele kriteeriumile vastavuse?

Vastava valdkonna ehitus- või paigaldusettevõtete sertifitseerimine.

117.

Delegeeritud õigusakti II lisas on II lisa jao 7.1 tegevuse „Uute hoonete ehitamine“ põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ kohastes kliimamuutuste leevendamise kriteeriumides sätestatud, et „[h]oone ei ole ette nähtud fossiilkütuste kaevandamiseks, ladustamiseks, transportimiseks ega tootmiseks“. Kas seda tuleb tõlgendada nii, et see välistab fossiilkütuste süsteemide käitamise?

II lisa jaos 7.1 sätestatud, põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ kohase leevendamist käsitleva kriteeriumi eesmärk on mitte lugeda taksonoomiaga kooskõlas olevaks selliste hoonete kohandamistegevus, mis on ette nähtud teatavatele fossiilkütustega seotud tegevustele. See kriteerium ei välista põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ kohase kriteeriumi täitmist hoonete puhul, kus võib olla vaja ladustada või transportida väikeses koguses kütuseid, näiteks selleks, et tagada kohapeal asuvate energiatootmisrajatiste toimimine, juhul kui hoone on ette nähtud täiesti teistsuguseks kasutusotstarbeks (näiteks eluhoone).

118.

Jao 7.1 tegevuse „Uute hoonete ehitamine“ põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ kohastes saastuse vältimise ja tõrje kriteeriumides on sätestatud: „Ehituskomponendid ja ehitamisel kasutatavad materjalid, millega hoonete kasutajad võivad kokku puutuda, eritavad vähem kui 0,06 mg formaldehüüdi materjali või komponendi kuupmeetri kohta vastavalt määruse (EÜ) nr 1907/2006 XVII lisas sätestatud tingimuste alusel tehtud katsetele ning vähem kui 0,001 mg 1A- ja 1B-kategooria kantserogeenseid lenduvaid orgaanilisi ühendeid materjali või komponendi kuupmeetri kohta, kui neid katsetatakse standardite CEN/TS 16516 ja ISO 16000-3:2011 kohaselt või muude võrreldavate standardsete katsetingimuste ja määramismeetodite alusel.“

REACHi määruse XVII lisas ei ole täpsustatud formaldehüüdi heite kindlaksmääramise tingimusi. Millist kontrollimeetodit tuleb kasutada: eristandardi või nt standardi EN 16516 kohast kontrollimeetodit?

Miks viidatakse kriteeriumides „0,06 mg formaldehüüdile materjali või komponendi kuupmeetri kohta“, kui formaldehüüdi heidet väljendatakse sisaldusena õhus?

Punkti 1 puhul on viide REACHi määruse XVII lisale asjakohane, kuna see on formaldehüüdi puhul läbivaatamisel ja läbivaadatud versioon sisaldab sätteid formaldehüüdi heite kontrollimise meetodite kohta. Eeldame, et REACHi määruse XVII lisasse lisatakse formaldehüüdi ja formaldehüüdi eraldavate ainete uus piirang ja see avaldatakse 2023. aasta teises kvartalis.

Punkti 2 puhul viidatakse katsesüsteemis sisalduvale kambriõhu kuupmeetrile. Sõnastust võiks delegeeritud õigusakti läbivaatamisel parandada.

119.

Jao 7.1 tegevuse „Uute hoonete ehitamine“ põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ kohastes saaste vältimise ja tõrje kriteeriumides nõutakse vastavust C liites sätestatud kriteeriumidele. Kas vastavus C liitele on tagatud juba sellega, kui järgitakse jaos 7.1 sätestatud põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ kohastes kriteeriumides osutatud liidu õigusakte, või tuleks arvesse võtta muid asjaolusid?

Täielikust vastavusest C liites nimetatud õigusaktidele (s.o määrused (EL) 2019/1021, 2017/852, 2009/1005, 1907/2006 ja direktiiv 2011/65/EL) ei piisa, et täita põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ kohaseid üldisi saastuse vältimise ja tõrje kriteeriume seoses C liites täpsustatud kemikaalide kasutamise ja esinemisega. Selles liites esitatud viide ELi õigusaktidele määratleb ained, mis kuuluvad põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ kohaste üldiste kriteeriumide kohaldamisalasse. Nõuded, mida nende kemikaalide puhul tuleb täita, on sätestatud C liites.

120.

Hoonete ehitamine tähendab tuhandete ainete/toodete kasutamist, mis pärinevad väga paljudelt tarnijatelt, kes ise integreerivad kolmandatelt isikutelt pärinevaid komponente. Suuremat osa kogutavast teabest võib olla väga raske saada. Kas C liite nõuete täitmise tagamiseks on olemas metoodika või nõuete täitmise kava?

Kõik C liites sätestatud tingimused, st punktid a–g, kehtivad alati, kui viidatakse C liitele.

Ehitustoodete ja -detailide puhul ei ole ainete lihtsustatud loetelu kättesaadav. Siiski on põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ kohaste kriteeriumide puntidega a–e hõlmatud ained loetletud vastavate viidatud määruste asjakohastes sätetes.

Punktiga f hõlmatud ainete loetelu on kättesaadav väga ohtlike kandidaatainete loetelus, mida haldab Euroopa Kemikaaliamet vastavalt REACHi määruse artikli 59 lõikele 10. Kandidaatainete loetelu on internetis kättesaadav.52

Punktiga g hõlmatud aineid võib leida mitmest allikast, olenevalt REACHi määruse artikli 57 konkreetsest punktist, mille alla need kuuluvad:

REACHi määruse artikli 57 punktid a–c: üks allikas on klassifitseerimis- ja märgistusandmik, mida haldab Euroopa Kemikaaliamet vastavalt CLP-määruse artiklile 42. Andmik sisaldab teavet ainete ohuklassifikatsioonide kohta, mida saab võrrelda REACHi määruse artikli 57 punktides a–c sätestatud kriteeriumidega. Andmikus on loetletud ühtlustatud klassifikatsiooniga (mida hindavad ja mille kohta teevad järeldused ametiasutused) ning omaklassifikatsiooniga (mida hindab ja mille kohta teeb järeldused tööstusharu ise) ained. Klassifitseerimis- ja märgistusandmik on internetis kättesaadav lehel europa.eu, otsides Euroopa Kemikaaliameti alt klassifitseerimis- ja märgistusandmikku.

REACHi määruse artikli 57 punktid d–f: nendes punktides nimetatud ohukategooriad ei ole veel klassifitseerimis- ja märgistusandmikuga hõlmatud. ECHA haldab ECHA mitteametlike eksperdirühmade poolt hinnatavate ainete loetelusid. Loetelud sisaldavad teavet ainete kohta, mis võivad vastata REACHi määruse artikli 57 punktides d–f sätestatud kriteeriumidele, samuti ainete kohta, mis tõenäoliselt ei vasta kriteeriumidele, ja hinnatavate ainete kohta. Püsivuse, bioakumulatsiooni ja toksilisuse (PBT) hindamise loetelu sisaldab teavet ainete nende omaduste kohta, mida saab võrrelda REACHi määruse artikli 57 punktides d ja e sätestatud kriteeriumidega. Andmik on internetis kättesaadav aadressil https://echa.europa.eu/pbt.

Endokriinfunktsiooni kahjustava kemikaali (ED) hindamise loetelu sisaldab teavet ainete nende omaduste kohta, mida saab võrrelda REACHi määruse artikli 57 punktis f sätestatud kriteeriumidega. Andmik on internetis kättesaadav aadressil https://echa.europa.eu/ed-assessment.

Kooskõlas kestlikkust toetava kemikaalistrateegia kohustusega valmistab komisjon ette uute ohuklasside (sealhulgas püsivate, bioakumuleeruvate ja toksiliste, väga püsivate ja väga bioakumuleeruvate ainete ning endokriinfunktsiooni kahjustavate kemikaalide) lisamist CLP-määrusesse (EÜ) nr 1272/2008. Kui ohuklassid on lisatud CLP-määrusesse, hakatakse klassifitseerimis- ja märgistusandmikku järk-järgult lisama teavet C liite punktiga g hõlmatud ainete ohuklassifikatsioonide kohta.

121.

Jao 7.1 tegevuse „Uute hoonete ehitamine“ põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ kohase saastuse vältimise ja tõrje kriteeriumiga on nõutud, et „[k]ui uus ehitis asub alal, mis võib olla saastatud (mahajäetud tööstusala), on sellel alal uuritud võimalike saasteainete esinemist, kasutades näiteks standardit ISO 18400“. Kas saastumise avastamise korral tuleks selle kriteeriumi täitmiseks rakendada saastest puhastamist? Milliseid künniseid tuleks kaaluda, et määrata kindlaks, kas ala on saastatud? Kas on olemas rahvusvahelisi allikaid või kasutatakse riiklikke/kohalikke allikaid?

Kriteeriumi eesmärk on nõuda saasteainete uurimist enne uue hoone või kinnisvaraprojekti ehitamist potentsiaalselt saastatud alal. See hõlmab selliste alade uurimist, kus toimusid potentsiaalselt saastavad tegevused, või selliste alade uurimist, kus kahtlustatakse pinnase saastumist (nt pärast õnnetust). Kriteerium eeldab, et uurimise eesmärk on koguda teavet, mis on vajalik mulla saastumise kinnitamiseks ja riskihindamise kindlaksmääramiseks. Kui riskihindamine on tehtud, on kriteeriumide nõuded täidetud.

Saastatud ala määratakse kindlaks juhtumipõhiselt pärast mullauuringut ja mullaproovide võtmist (näiteks järgides standardi ISO 18400 juhiseid). Praegu puuduvad ühised ELi künnised, mille alusel hinnata, kas ala on saastatud või mitte. Enamikus liikmesriikides on mulla saastumise vastu võitlemiseks kehtestatud siseriiklikud õigusaktid, mis mõnel juhul sisaldavad konkreetseid piirnorme ning nõudeid uurimise, proovide võtmise, riskihindamise ja saastekäitluse kohta.

122.

Jao 7.1 tegevuse „Uute hoonete ehitamine“ põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ kohased vee- ja mereressurssidega seotud kriteeriumid jätavad nõuete kohaldamisalast sõnaselgelt välja „eluasemesse paigaldatud seadmed“. Kuidas seda mõista? Kas tegemist on üldise erandiga eluhoonetele?

Eluasemed on ühepereelamud või korterelamute korterid. Need on põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ kohastest kriteeriumidest välja jäetud, et minimeerida koduomanike ja eluasemetega seotud ehitus- või renoveerimisprojektide halduskoormust.

Ühe ettevõtja kortermaja või mitut eluaset hõlmavad arendused on aga hõlmatud põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ kohaste vee- ja mereressurssidega seotud kriteeriumidega. Seetõttu ei näe kriteeriumid ette üldist erandit eluhoonetele.

123.

Jao 7.1 tegevuse „Uute hoonete ehitamine“ põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ kohaste vee- ja mereressurssidega seotud kriteeriumidega on nõutud, et „WC-pottide, sealhulgas WC-komplektide ja loputuskastide täisloputusmaht on kuni 6 liitrit ja keskmine loputusmaht kuni 3,5 liitrit“. Kuidas arvutatakse maksimaalne keskmine loputusmaht? Kas BREEAMi metoodika on kohaldatav?

WCde, sealhulgas WC-komplektide ja loputuskastide maksimaalse keskmise loputusmahu arvutamiseks kasutatakse ehitusteaduse keskuse Building Research Establishment keskkonnahindamise meetodit (BREEAM) või samaväärset vahendit.

124.

Kas jao 7.1 tegevuse „Uute hoonete ehitamine“ põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ kohase ringmajanduse kriteeriumi puhul on vastuvõetav, et energia taaskasutamiseks (põletamiseks) ettevalmistatud materjali võib arvesse võtta nõude puhul, et 70 % tavajäätmeteks liigitatud ehitus- ja lammutusjäätmetest valmistatakse ette korduskasutamiseks, ringlussevõtuks ja muuks materjali taaskasutamiseks? Või tuleks põletamist/jäätmeid käsitleda väljaspool 70 % määra?

Põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ kohase ringmajanduse kriteeriumi lisamise eesmärk on nõuda, et 70 % (kaalu alusel) tavajäätmeteks liigitatud ehitus- ja lammutusjäätmetest valmistatakse ette korduskasutamiseks, ringlussevõtuks ja muuks materjali taaskasutamiseks, sh jäätmete kasutamiseks tagasitäitena muude ainete asemel.

Taksonoomiamääruse artikli 17 lõike 1 punkti d kohaselt tuleks majandustegevust, mis toob kaasa jäätmete tekke, põletamise või kõrvaldamise märkimisväärse suurenemise, v.a ringlussevõetamatute ohtlike jäätmete põletamine, pidada ringmajandust oluliselt kahjustavaks.

Sellest lähtuvalt tuleb selliste tavajäätmeteks liigitatud ehitus- ja lammutusjäätmete kasutamist, mis suurendaksid märkimisväärselt põletamist, pidada ringmajandust kahjustavaks ning seetõttu ei võeta seda 70 % künnise (kaalu alusel) arvestamisel arvesse.

125.

Mil määral tuleb jao 7.1 tegevuse „Uute hoonete ehitamine“ põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ kohaste ringmajanduse kriteeriumi puhul tõendada ISO 20887 või muude standardite järgimist hoonete demonteeritavuse või kohandatavuse hindamisel? Kuidas hindab/auditeerib vastutav asutus selle nõude täitmist?

Põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ kohase ringmajandusele ülemineku kriteeriumi lisamise eesmärk on näidata, et hoone projekteerimisel ja ehitamisel tehakse seda viisil, mis võimaldab kasutatud materjalide korduskasutamist ja ringlussevõttu.

Kriteerium ei määra kindlaks, mil määral tuleb tõendada vastavust standardile ISO 20887 või muudele standarditele hoonete demonteeritavuse või kohandatavuse hindamisel. Tehniliste sõelumiskriteeriumide nõuete täitmise tagamiseks peab ehitusettevõtja kehtestama asjakohased meetmed tõendamaks, et uus hoone on keskmise uue ehitatud hoonega võrreldes a) ressursitõhusam, b) kohandatavam, c) paindlikum ja d) hõlpsamini demonteeritav.

126.

Millised elemendid tuleks esitada tõendamaks, et uus hoone ei ole ehitatud jao 7.1 tegevuse „Uute hoonete ehitamine“ põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ kohases elurikkuse kriteeriumis osutatud alale (nt põllumaale või suure elurikkusega alale)?

Põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ kohase elurikkuse ja ökosüsteemide kaitse ja taastamise kriteeriumi lisamise eesmärk on tagada, et uus ehitus vastaks D liites sätestatud kriteeriumidele ega kahjustaks oluliselt suure elurikkuse ja ökosüsteemi väärtusega maatüüpe. Täpsemalt on eesmärk tagada, et põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ kohase kriteeriumiga kindlaks määratud kolme maatüüpi ei muudeta uue hoone ehitamiseks kasutatavaks maaks.

Selle põhjal saab kasutada nõuetele vastavuse tõendina ehitusluba, et tõendada, et uut hoonet ei ehitata kriteeriumi punktides a, b ja c nimetatud tüüpi maale.

127.

Kuidas tuleks tõendada, et uus hoone ei kuulu jao 7.1 tegevuse „Uute hoonete ehitamine“ põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ kohase elurikkuse kriteeriumi punkti a alla, kui selle maatüki mullaviljakus on endiselt ELi tasandil uurimisel ja maa-aluse elurikkuse kaarte ei ole veel avaldatud?

Põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ kohase elurikkuse kriteeriumi punkti a lisamise eesmärk uute hoonete puhul on välistada, et hooneid, mis on ehitatud viljakale põllumaale (või mõnele muule punktides b ja c nimetatud kategooria maa-alale), peetaks keskkonnasäästlikuks, kuna sellise maa kasutamisel on negatiivne keskkonnamõju.

128.

Kuidas tuleks mõista jao 7.1 tegevuse „Uute hoonete ehitamine“ põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ kohast elurikkuse kriteeriumi „Lõpule on viidud keskkonnamõju hindamine või sõelumismenetlus kooskõlas direktiiviga 2011/92/EL“?

Tegevuse „Uute hoonete ehitamine“ kriteeriumide kohaselt kuuluvad kinnisvaraprojektid keskkonnamõju hindamise direktiivi II lisa kohaldamisalasse ja nende suhtes kohaldatakse sõelumist. Igas liikmesriigis otsustab pädev asutus, kas selliste projektide puhul peetakse vajalikuks keskkonnamõju hindamist. Selline otsus põhineb sõelumismenetlusel, millega määratakse kindlaks, kas projekte hinnatakse künniste/kriteeriumide alusel või juhtumipõhise uurimise alusel, võttes arvesse direktiivi III lisas sätestatud asjakohaseid valikukriteeriume.

Kõrgetasemelise keskkonna- ja tervisekaitse tagamiseks tuleks sõelumismenetlustes ja keskkonnamõju hindamistel arvestada asjaomase projekti kogumõju, sealhulgas asjakohasel juhul nii maapealseid kui ka maa-aluseid mõjusid, ehitus-, kasutamis- ja vajaduse korral ka lammutusaegset mõju.

Täiendavad juhised keskkonnamõju hindamise direktiivi rakendamise kohta on kättesaadavad aadressil https://environment.ec.europa.eu/law-and-governance/environmental-assessments/environmental-impact-assessment_en.

C.   Jaos 7.2 käsitletud olemasolevate hoonete renoveerimine

129.

Kuidas on jao 7.2 tegevuse „Olemasolevate hoonete renoveerimine“ puhul igas liikmesriigis määratletud „oluline rekonstrueerimine“?

Hoonete energiatõhususe direktiivi artikli 2 lõike 1 punkti 10 kohaselt on „oluline rekonstrueerimine“ hoone renoveerimine, kui:

a)

hoone välispiirete või tehnosüsteemide rekonstrueerimisega seotud kulud on suuremad kui 25 % hoone väärtusest, välja arvatud selle maa väärtus, millel hoone asub, või

b)

rekonstrueeritakse rohkem kui 25 % hoone välispiirete pindalast.

Liikmesriigid võivad valida, kas nad kohaldavad varianti a või b. Teavet saab kontrollida asjaomase liikmesriigiga konsulteerides.

130.

I lisa jao 7.2 tegevuse „Olemasolevate hoonete renoveerimine“ joonealuses märkuses 307 on sätestatud, et „primaarenergia netonõudluse vähenemist taastuvate energiaallikate kaudu ei võeta arvesse“. Kuidas seda tõlgendada?

Viidatud joonealuses märkuses on märgitud: „Algne primaarenergia nõudlus ja hinnanguline paranemine põhinevad üksikasjalikul ehitusuuringul, akrediteeritud sõltumatu eksperdi tehtud energiaauditil või muul läbipaistval ja proportsionaalsel meetodil ning neid kinnitavad energiamärgised. 30 % paranemine tuleneb primaarenergia nõudluse tegelikust vähenemisest (mille puhul ei võeta arvesse primaarenergia netonõudluse vähenemist taastuvate energiaallikate kaudu) ning seda on võimalik saavutada järjestikuste meetmetega kuni kolme aasta jooksul.“

Sellest järeldub, et primaarenergia nõudluse vähenemist tuleb kinnitada energiamärgisega ja seda tuleks hinnata kohaldatava metoodika alusel kooskõlas hoonete energiatõhususe direktiivi sätetega. Direktiivis selgitatakse, et „primaarenergia“ tähendab taastuvatest ja mittetaastuvatest energiaallikatest toodetud energiat, mida ei ole muundatud ega transformeeritud.

Energiaallikate parandamine taastuvate energiaallikate kasutamisega võib kuuluda jao 7.6 „Taastuvenergiaseadmete paigaldamine, hooldus ja remont“ alla.

131.

Kuidas saavad ettevõtjad täita jao 7.2 tegevuse „Olemasolevate hoonete renoveerimine“ põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ kohast veega seotud kriteeriumi, kui puuduvad vastavad õiguslikud piirangud või tootja spetsifikatsioonid ja seega ei ole andmeid, mille abil kriteeriumi täitmist saaks jälgida?

Põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ kohase vee ja mereressursside kestliku kasutamise ja kaitse kriteeriumi eesmärk on piirata mitteeluhoonete renoveerimistööde osana paigaldatud konkreetsete veeseadmete veekasutust. Nende seadmete hulka kuuluvad a) kätepesukraanid ja köögikraanid; b) dušid; c) WC-potid ja d) pissuaarid.

Selle põhjal võib konkreetseid veekasutuse nõudeid täita ühe järgmise dokumendi alusel: a) toote andmeleht, b) hoone sertifitseerimistõend ja c) liidus olemasolev tootemärgis, näiteks ELi ökomärgis.

132.

Selleks, et teha kindlaks, kas primaarenergia nõudluse 30 % vähenemine saavutatakse või mitte, tuleb kindlaks määrata primaarenergia nõudluse alg- ja lõppväärtus. Kas jao 7.2 tegevuse „Olemasolevate hoonete renoveerimine“ tehnilistes sõelumiskriteeriumides sisalduv väljend „neid kinnitavad energiamärgised“ tähendab, et primaarenergia nõudluse lõppväärtus on kehtiv/vastuvõetav ainult siis, kui see on uues energiamärgises esitatud primaarenergia nõudluse väärtus? Kas eelnev lauseosa („põhinevad üksikasjalikul ehitusuuringul, akrediteeritud sõltumatu eksperdi tehtud energiaauditil või muul läbipaistval ja proportsionaalsel meetodil“) on kohaldatav ka primaarenergia nõudluse lõppväärtuse suhtes (renoveerimisjärgne primaarenergia nõudluse väärtus)?

Vähenemise arvutamisel peaks aluseks võtma energiamärgisel enne ja pärast renoveerimist esitatud väärtused, mis põhinevad energiamärgisel esitatud arvulistel näitajatel kilovatt-tundides ruutmeetri kohta.

133.

Kas jao 7.2 tegevuse „Olemasolevate hoonete renoveerimine“ puhul tähendab sõnastus „põhinevad üksikasjalikul ehitusuuringul, akrediteeritud sõltumatu eksperdi tehtud energiaauditil või muul läbipaistval ja proportsionaalsel meetodil“, et primaarenergia nõudluse algväärtuse kindlaksmääramisel on lisaks primaarenergia nõudluse kohapealsele mõõtmisele vastuvõetavad alternatiivsed meetodid, kui need on „läbipaistvad ja proportsionaalsed“? Kas olemasolevate energiamärgiste puhul oleks vastuvõetav määrata (nt kasutades kinnisvara omadusi ja ehitusaastat) primaarenergia nõudluse hinnangulised ülemised ja alumised väärtused ning kasutada renoveerimise lähtepunkti kindlaksmääramisel primaarenergia nõudluse ülemisi väärtusi algväärtusena?

Kui energiamärgis ei ole kättesaadav või seda ei ole võimalik luua, võib algne primaarenergia nõudlus ja hinnanguline paranemine põhineda üksikasjalikul ehitusuuringul, akrediteeritud sõltumatu eksperdi tehtud energiaauditil või mõnel muul läbipaistval ja proportsionaalsel meetodil. 30 % paranemine peab tulenema primaarenergia nõudluse tegelikust vähenemisest (mille puhul ei võeta arvesse primaarenergia netonõudluse vähenemist taastuvate energiaallikate kaudu) ning seda on võimalik saavutada järjestikuste meetmetega kuni kolme aasta jooksul.

134.

Kas jao 7.2 tegevuse „Olemasolevate hoonete renoveerimine“ puhul võib arvesse võtta kõiki kolme aasta jooksul võetud renoveerimismeetmeid, et teha kindlaks, kas 30 % vähenemine (võrreldes primaarenergia nõudluse algväärtusega kolmeaastase perioodi alguses) on saavutatud?

Jah.

D.   Jaos 7.3 käsitletud energiatõhusust suurendavate elementide paigaldamine, hooldus ja remont

135.

Millised on jao 7.3 tegevuse „Energiatõhusust suurendavate elementide paigaldamine, hooldus ja remont“ punktides b–e osutatud energiatõhusate akende, uste ja valgusallikate ning ülitõhusate kütte-, ventilatsiooni- ja kliimasüsteemide tehnoloogiate tehnilised kirjeldused?

Need kirjeldused määratakse kindlaks riigi tasandil.

E.   Taastuvenergiaseadmete paigaldamine, hooldus ja remont

136.

Milline on selliste soojuspumpade tehniline kirjeldus, mis aitavad kaasa taastuvenergia eesmärkide saavutamisele soojus- ja jahutusenergia valdkonnas vastavalt taastuvenergia direktiivile?

Taastuvenergia direktiivi VII lisas („Soojuspumpadest saadava energia arvestamine“) on sätestatud, et „arvestatakse ainult soojuspumpasid, kus SPF > 1,15 * 1/η“, kus

SPF

=

nende soojuspumpade eeldatav keskmine hooajaline kasutegur;

η

=

suhtarv kogu elektrienergia tootmise ja elektrienergia tootmiseks kulunud primaarenergia tarbimise vahel ning seda arvutatakse ELi keskmisena Eurostati andmete alusel.

137.

Kuidas eristada jaos 4.16 („Elektriliste soojuspumpade paigaldamine ja käitamine“) osutatud soojuspumpade paigaldamist jaos 7.6 („Taastuvenergiaseadmete paigaldamine, hooldus ja remont“) osutatud soojuspumpade paigaldamisest? Mida tähendab paigaldamine „kohapeal“? Palun tooge näiteid.

Jagu 7.6 hõlmab soojuspumpade ja tehniliste lisaseadmete paigaldamist, hooldust ja remonti, kui need on paigaldatud kohapeal hoone tehnosüsteemidena. Konkreetse hoone kütmiseks kohapeal paigaldatud soojuspump on jaoga 7.6 hõlmatud.

Jagu 4.16 hõlmab muud tüüpi kui kohapeal hoone tehnosüsteemidena paigaldatud elektriliste soojuspumpade paigaldamist ja käitamist (nt tööstuslikud soojuspumbad, kaugküttesüsteemi osana paigaldatud soojuspumbad).

138.

Kas bio- ja hüdroenergia on jao 7.6 tegevuse „Taastuvenergiaseadmete paigaldamine, hooldus ja remont“ raames taksonoomias käsitletud?

Jaos 7.6 nimetatud taastuvenergia tehnoloogiad on need, mis tõenäoliselt paigaldatakse kohapeal ja mille kohta on tehtud hindamine, milles järeldatakse, et need annavad olulise panuse kliimamuutuste leevendamisse ega kahjusta oluliselt ühtegi muud keskkonnaeesmärki. Kliimaalase delegeeritud õigusakti jaos 7.6 esitatud loetelu on ammendav. Seetõttu ei hõlma kõnealune jagu hüdro- ja bioenergiat. Tulevikus võidakse lisada täiendavaid tehnoloogiaid, eeldusel et neid on üksikasjalikumalt hinnatud.

139.

Kuidas suhestuvad omavahel jagu 4.3 („Elektrienergia tootmine tuuleenergiast“) ja jagu 7.6 („Taastuvenergiaseadmete paigaldamine, hooldus ja remont“) seoses tuuleenergiast elektrienergiat tootvate elektritootmisrajatiste ehitamise või käitamise ning tuuleturbiinide paigaldamise, hoolduse ja remondiga? Millised tegevused kuuluvad jao 7.6 tegevuse alla?

Jagu 7.6 hõlmab tuuleturbiinide ja tehniliste lisaseadmete paigaldamist, hooldust ja remonti, kui need on paigaldatud kohapeal hoone tehnosüsteemidena. Konkreetse hoone jaoks elektrienergia tootmiseks kohapeal paigaldatud tuuleturbiin on jaoga 7.6 hõlmatud.

Jaos 4.3 käsitletakse selliste elektritootmisrajatiste ehitamist või käitamist, mis toodavad elektrienergiat tuuleenergiast kõigis muudes olukordades, kui tuuleturbiine ei ole paigaldatud hoone tehnosüsteemidena kohapeal.

F.   Jaos 7.7 käsitletud hoonete omandamine ja omandiõigus

140.

Kas jao 7.7 tegevuse „Hoonete omandamine ja omandiõigus“ tehnilised sõelumiskriteeriumid on seotud üksnes eluhoonetega või ka mitteeluhoonetega?

Hoone energiatõhususega seotud kriteeriume kohaldatakse nii elu- kui ka mitteeluhoonete suhtes. Mitteeluhoonete puhul on kehtestatud lisanõue (mida ei kohaldata eluhoonete suhtes): „Kui hoone on suur mitteeluhoone (küttesüsteemide, kombineeritud kütte- ja ventilatsioonisüsteemide, kliimaseadmete või kombineeritud kliima- ja ventilatsioonisüsteemide efektiivne nimivõimsus on üle 290 kW), kasutatakse seda tõhusalt energiatõhususe jälgimise ja hindamise abil.“

141.

Jao 7.7 tegevuse „Hoonete omandamine ja omandiõigus“ olulise panuse andmise kriteeriumides on märgitud, et „[p]ärast 31. detsembrit 2020 ehitatud hooned vastavad käesoleva lisa jaos 7.1 sätestatud kriteeriumidele, mis on omandamishetkel asjakohased“. Kas see viitab nii jao 7.1 („Uute hoonete ehitamine“) olulise panuse andmise kui ka põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ kohastele kriteeriumidele?

Kuna see tekst sisaldub olulise panuse andmise kriteeriumides ja allpool on loetletud konkreetsed põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ kohased kriteeriumid, viidatakse tekstis üksnes jaos 7.1 esitatud asjakohastele kriteeriumidele, mis käsitlevad olulist panust kliimamuutuste leevendamisse. Kui jaos 7.7 sätestatud põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ kohastes kriteeriumides on märgitud „—“, tähendab see, et vastava keskkonnaeesmärgi jaoks ei ole erinõudeid kehtestatud.

142.

Mis saab jao 7.7 tegevuse „Hoonete omandamine ja omandiõigus“ puhul juhul, kui hoonel on mitu energiamärgist?

Kui hoonel on mitu energiamärgist, tuleb tehniliste sõelumiskriteeriumide kohaselt kvalifitseeruvate energiamärgistega hõlmatud hooneosi pidada taksonoomiaga kooskõlas olevaks.

143.

Millist kuupäeva tuleks jao 7.7 tegevuse „Hoonete omandamine ja omandiõigus“ puhul kasutada selle kindlaksmääramisel, millal kinnisvara „ehitati“:

kuupäev, mil kinnisvara tegelikult valmis ja omanikule/kasutajale üle anti;

ehitusloa taotlemise kuupäev või

ehitusloa kinnituse kuupäev?

Taksonoomiakriteeriumide kohaldamisel on oluline ehitusloa taotlemise kuupäev.

144.

Kas pärast 31. detsembrit 2020 ehitatud hoonete puhul võib uue kinnisvara ehitusetappi pidada omandamisprotsessi osaks? Kas ehitushüpoteeklaenu kasutusse võetud osa saab seega käsitleda jao 7.7 („Hoonete omandamine ja omandiõigus“) punkti 2 alusel? Teisisõnu: kas jao 7.7 punkti 2 tuleks kasutada ainult valmis hoonete või ka ehitusjärgus hoonete puhul? Või teise võimalusena, kas tarbijat tuleks käsitada üksusena, kes tegeleb jaos 7.1 („Uute hoonete ehitamine“) nimetatud majandustegevusega, ning kinnisvara realiseeritud osa võetakse ELi taksonoomiaga kooskõlla viimisel arvesse üksnes jao 7.1 kohaselt?

Uue hoone ehitamisel kohaldatakse ehitusettevõtja (ja tema tulude, mida tuleb ELi taksonoomia kohaselt arvesse võtta) suhtes jaos 7.1 esitatud kriteeriume. Uue hoone omaniku puhul (olenemata sellest, kas ta omandab hoone omandamise teel või ehitab selle ise) võib hoone väärtust ELi taksonoomia kohaselt arvesse võtta, lähtudes jao 7.7 kriteeriumidest.

145.

Kas äriühingud võivad kasutada energiamärgise ekvivalente, et hinnata vastavust jao 7.7 tegevuse „Hoonete omandamine ja omandiõigus“ tehnilistele sõelumiskriteeriumidele riikides, kus energiamärgist ei pakuta?

ELis on kõigil liikmesriikidel energiamärgised. Mõned liikmesriigid võivad siiski teatavat liiki hooned (nt tööstushooned ja ajutised hooned) energiamärgise kavadest välja jätta. ELis tuleks alati, kui asjaomase hoone jaoks on olemas energiamärgis, seda kasutada. Kui see ei ole võimalik, võib selle asemel kasutada samaväärseid dokumente. Väljaspool ELi võib energiamärgiste asemel kasutada samaväärseid dokumente.

146.

Kuidas hinnatakse hooneid riikides, kus puudub liginullenergiahoonete künnis, st väljaspool ELi asuvates riikides? Kas äriühingud võivad kasutada sarnase kliimaga ELi riigis samaväärseid väärtusi või künniseid?

Mõned riigid, isegi väljaspool ELi, on määratlenud liginullenergiahooned ja vähese energiatarbega hooned. Kui sellised määratlused on olemas, võib neid kasutada. Kui liginullenergiahooneid ei ole siseriiklikes õigusaktides selgelt määratletud, võib võimaluse korral kasutada samaväärseid näitajaid, nt sarnase kliimaga ELi riigi samaväärseid väärtusi või künniseid.

147.

Kas oma tarbeks mõeldud hoone ehitamist võib arvesse võtta jao 7.1 tegevuse „Uute hoonete ehitamine“ või jao 7.7 tegevuse „Hoonete omandamine ja omandiõigus“ alusel?

Jah, uue hoone ehitamine oma tarbeks võib olla hõlmatud jao 7.1 tegevusega „Uute hoonete ehitamine“ või jao 7.7 tegevusega „Hoonete omandamine ja omandiõigus“.

148.

Kas energiamärgise klass A ehitus- ja kinnisvarasektoriga seotud tegevuste olulise panuse andmise kriteeriumides viitab primaarenergia nõudlusele või koguenergianõudlusele?

Energiamärgise klass A, mida nõutakse jao 7.7 („Hoonete omandamine ja omandiõigus“) olulise panuse andmise kriteeriumides, viitab asjaomase liikmesriigi energiamärgise kava energiamärgise klassile. Energiamärgises nimetatud arvuline näitaja kilovatt-tundides ruutmeetri kohta (kWh/m2) on asjakohane ja seda tuleks arvesse võtta.

149.

Millised on eeskirjad siseriikliku turu 15 % ja 30 % kõige tõhusamate hoonete võrdlusaluse kindlaks määramiseks (eristades elu- ja mitteeluhooneid), nagu on viidatud jao 7.7 tegevuse „Hoonete omandamine ja omandiõigus“ tehnilistes sõelumiskriteeriumides? Mida tuleks teha, kui puudub energiamärgis või andmed, mis võimaldaksid teha kindlaks, kas hoone kuulub riigi 15 % kõige tõhusamate hoonete hulka?

Taksonoomiaga kooskõla üle otsustamisel tuleks piisavate tõenditega tõendada, et hoone kuulub riigi või piirkonna 15 % (või kliimamuutustega kohanemise puhul 30 %) kõige tõhusamate hoonete hulka. Hoonefondi kõige tõhusama 15 % või 30 % osa määratlemiseks ei ole erieeskirju, v.a nõue viidata riiklikule või piirkondlikule hoonefondile, mida väljendatakse kasutamisega seotud primaarenergia nõudlusena (PED), ning nõue eristada vähemalt eluhooneid ja mitteeluhooneid.

Asjakohase energiamärgise puudumise korral võib teha tehnilise uuringu, et hinnata selle hoonekategooria puhul riigi (või piirkonna) hoonefondi ülemise 15 % künnist. Teavet võib saada riiklikest andmebaasidest või teatavate organisatsioonide (nt World Green Building Council) koostatud uuringutest.

Kui selline uuring on avalikult kättesaadav, võib seda kasutada. Kui sellist uuringut ei ole, tuleb see läbi viia. Võib eeldada, et näiteks huvitatud turuosalised või ühendused / institutsioonid / avaliku sektori asutused võiksid olla valmis selliseid uuringuid läbi viima või tellima ja need avalikustama, et teised (eelkõige väiksemad) üksused saaksid neid hiljem kasutada.

Energiamärgis on ELis endiselt kõige lihtsam valik, sest enamiku hoonete puhul on seda lihtne saada ning see on kohustuslik ka hoone müümisel.

Hoonete energiatõhususe direktiivi läbivaatamisel kaalutakse, kuidas käsitleda energiatõhusust käsitleva teabe ja energiamärgiste andmebaaside kättesaadavust.

150.

Mida tuleks teha, kui praegu ei ole võimalik kvantitatiivselt kindlaks määrata hoonefondi tõhusaimat 15 % osa enne 31. detsembrit 2020 ja ei ole tehtud väljastatud energiamärgiste riiklikku hindamist ning puuduvad kehtivad andmed, mis põhinevad olemasoleva hoonefondi energianõudlusel ekspluatatsiooni ajal? Kas esimese lihtsustusena saab (kasutatavate hoonete) tegeliku tarbimise andmete asemel kasutada arvutatud energiatõhususe andmeid (nt kodumajapidamises kasutatava elektri standardiseeritud energianõuetega energiamärgiste andmed), et teha kindlaks kooskõla taksonoomiaga jao 7.7 tegevuse „Hoonete omandamine ja omandiõigus“ olulise panuse andmise kriteeriumide alusel?

Selleks, et kasutada võimalust tõendada, et hoone kuulub riigi või piirkonna 15 % kõige tõhusamate hoonete hulka, tuleks esitada piisavad tõendid (nt hiljutine uuring), mis vähemalt võrdlevad asjaomase vara tõhusust enne 31. detsembrit 2020 ehitatud riikliku või piirkondliku hoonefondi energiatõhususega ning eristavad vähemalt elu- ja mitteeluhooneid. Kui sellised andmed ei ole kättesaadavad, võib selliseks hindamiseks teha uuringu. Teise võimalusena võib kasutada A-klassi energiamärgise võimalust.

Selleks, et tõendada, et hoone kuulub 15 % kõige tõhusamate hoonete hulka, ei nõuta hindamist tegeliku tarbimise andmete põhjal. Tegelikult soovitatakse kasutada hinnangulist energiatarbimist, mis kajastab paremini hoone energiatõhusust (kuna seda mõjutab vähem täitumus ja käitumisharjumused). Ainult juhul, kui hoone on suur mitteeluhoone (küttesüsteemide, kombineeritud kütte- ja ventilatsioonisüsteemide, kliimaseadmete või kombineeritud kliima- ja ventilatsioonisüsteemide efektiivne nimivõimsus on üle 290 kW), tuleb tõendada, et hoonet kasutatakse tõhusalt energiatõhususe jälgimise ja hindamise abil.

151.

Kas selleks, et määratleda vajalik nõudeväärtus „15 % kõige tõhusamate hoonete“ jaoks, nagu on osutatud jao 7.7 tegevuse „Hoonete omandamine ja omandiõigus“ olulise panuse andmise kriteeriumides, on lubatud kasutada kaalutud nõude väärtust, mis põhineb viimase 15 aasta kehtivatel uutel ehituseeskirjadel?

Tehniliste sõelumiskriteeriumidega nõutakse „piisavaid tõendeid, milles vähemalt võrreldakse asjaomase vara tulemusi selliste riigi või piirkonna hoonete omaga, mis on ehitatud enne 31. detsembrit 2020, ning eristatakse vähemalt elu- ja mitteeluhooneid“, kui kasutatakse võimalust „kõige tõhusam 15 % riigi või piirkonna hoonefondist“. Lähendeid, nt hoone ehitusaasta, ei ole võimalik kasutada.

152.

„Kõige tõhusam 15 %“ on dünaamiline näitaja. Kas kinnisvarale, nt kogu rohelise võlakirja kehtivusaja jooksul, on tagatud varem kehtinud nõuete kohaldamine, kui see kuulus võlakirja emiteerimise ajal kõige tõhusama 15 % hulka?

Tehniliste sõelumiskriteeriumide endi puhul varem kehtinud nõuete kohaldamist ei tagata. Kui kriteeriumid vaadatakse läbi ja neid muudetakse või tegevus ei vasta enam dünaamilistele kriteeriumidele, on alates kriteeriumide kohaldamise kuupäevast vaja vastavust uuesti hinnata (ja vajaduse korral teha jõupingutusi selle tagamiseks). Seda tuleb eristada finantsinstrumentide või tehingute suhtes varem kehtinud tingimuste säilitamisest, lähtudes finantsinstrumendi emiteerimise või tehingu sõlmimise ajal kehtinud kriteeriumidest – sel juhul kohaldatakse eraldi eeskirju (vt näiteks avalikustamist käsitleva delegeeritud õigusakti artikli 7 lõige 5, mis võimaldab finantsettevõtjatel teatada rahastatud taksonoomiaga kooskõlas olevast tegevusest kuni viie aasta jooksul pärast läbivaadatud kriteeriumide kohaldamist / kriteeriumide kohaldamisala muutmist).

153.

Kuidas määratletakse kasutamisega seotud primaarenergia nõudlust?

Delegeeritud õigusakti I lisa joonealuses märkuses 281 on selgitatud, et primaarenergia nõudlus on „hoone tüüpilise kasutusega seotud energianõudluse rahuldamiseks vajalik arvestuslik energiahulk, mida väljendatakse primaarenergia kogutarbimise arvulise näitajaga kilovatt-tundides ruutmeetri kohta aastas ja mis põhineb asjakohasel riiklikul arvutusmetoodikal ning on esitatud energiamärgisel.“

Hoonete energiatõhususe direktiivi artikli 2 punkti 5 kohaselt on primaarenergia „taastuvatest ja mittetaastuvatest energiaallikatest toodetud energia, mida ei ole muundatud ega transformeeritud“. Direktiivi I lisas selgitatakse veel, et „hoone energiatõhusus määratakse kindlaks arvutusliku või tegeliku energiakasutuse alusel ning see kajastab ruumide kütmise ja jahutamise, tarbevee soojendamise, ventileerimise, sisseehitatud valgustuse ja hoone muude tehnosüsteemidega seotud tüüpilist energiatarbimist“.

154.

Kuna mõnes liikmesriigis puudub elu- ja mitteeluhoonete vaheline eristus, ei saa neid hindamiskategooriaid mitteeluhoonete puhul tegelikult kohaldada, eriti primaarenergia nõudluse ja arvutatud CO2-heite valdkonnas. Mitteeluhoonete suurema elektrinõudluse tõttu on primaarenergia nõudluse ja CO2 nõudluse A-klassi saavutamine võimalik väga väheste hoonete puhul (isegi kui need on väga tõhusad mitteeluhooned). Millist lähenemisviisi tuleks sellises olukorras järgida?

ELi liikmesriikidel on eri liiki hoonetele esitatavate nõuete määramisel teatav paindlikkus. Paljudel juhtudel on nõuded elu- ja mitteeluhoonetele erinevad. ELi taksonoomia kohaldamisel peaksid olema täidetud asjaomase hoonetüübi suhtes kohaldatavad asjakohased kriteeriumid. Mõnes liikmesriigis on kriteeriumid ranged ja väga väike osa hoonetest kvalifitseeruks energiamärgise A-klassi. Sellistel juhtudel võib kasutada võimalust näidata, et hoone kuulub 15 % kõige tõhusamate hoonete hulka riigi või piirkonna hoonefondist.

155.

Kuidas peaks energiajuhtimisprogramm või -süsteem välja nägema (nt ISO 50001 või EMASi kohaselt)? Kes vastutab – hoone üürnik/kasutaja või üürileandja? Mis juhtub siis, kui üürnikud muutuvad või kui kasutusviis kinnisvara sees muutub? Kas dokumentidele kehtestatakse konkreetsed nõuded?

Nõue on järgmine: „Kui hoone on suur mitteeluhoone (küttesüsteemide, kombineeritud kütte- ja ventilatsioonisüsteemide, kliimaseadmete või kombineeritud kliima- ja ventilatsioonisüsteemide efektiivne nimivõimsus on üle 290 kW), kasutatakse seda tõhusalt energiatõhususe jälgimise ja hindamise abil.“ Komisjoni soovituses hoonete ajakohastamise kohta antakse selle kohta juhiseid ja tõlgendusi.

156.

Milline on menetlus juhul, kui hoonete energiatõhususe muudetud direktiivi artikli 14 lõikes 4 ja artikli 15 lõikes 4 sätestatud nõudeid ei rakendata siseriiklikult? Kas kuni siseriiklike nõuete kehtestamiseni saab selleks, et määrata kindlaks kooskõla jao 7.7 tegevuse „Hoonete omandamine ja omandiõigus“ tehniliste sõelumiskriteeriumidega, kasutada samaväärset tegelikult võetud meetmete loetelu?

Tehniliste sõelumiskriteeriumidega on nõutud, et suuri mitteeluhooneid (küttesüsteemide, kombineeritud kütte- ja ventilatsioonisüsteemide, kliimaseadmete või kombineeritud kliima- ja ventilatsioonisüsteemide efektiivne nimivõimsus on üle 290 kW) kasutatakse tõhusalt energiatõhususe jälgimise ja hindamise abil. Seda võib tõendada näiteks hoonete energiatõhususe direktiivi artikli 14 lõike 4 ja artikli 15 lõike 4 kohase energiatõhususe lepingu või hoone automatiseerimis- ja juhtimissüsteemi olemasoluga. Seetõttu on hoone tõhusa kasutamise tõendamisel lubatud teatav paindlikkus.

Kui on olemas hoonete automatiseerimis- ja juhtimissüsteemide riiklik määratlus, võib seda kasutada. Kui sellist riiklikku määratlust ei ole, tuleks selle asemel kasutada parimaid tavasid ning võrdlusalusena võib kasutada hoonete energiatõhususe direktiivis sisalduvaid elemente seoses hoonete automatiseerimise ja juhtimissüsteemidega.

157.

Kas ajaloolised ja kaitsealused hooned, mis on siseriikliku õiguse kohaselt vabastatud energiamärgise nõudest, on vabastatud ka jao 7.7 („Hoonete omandamine ja omandiõigus“) sätestatud energiamärgise või primaarenergia nõudluse nõuetele vastavuse tõendamisest?

Jaos 7.7 ei ole sätestatud erandit ajaloolistele ja kaitsealustele hoonetele. Seepärast peab kõigil enne 31. detsembrit 2020 ehitatud hoonetel olema vähemalt A-klassi energiamärgis või peavad need kuuluma riigi või piirkonna hoonefondi kõige tõhusama 15 % hulka, mis on väljendatud kasutamisega seotud primaarenergia nõudlusena, et kvalifitseeruda kliimamuutuste leevendamisse oluliselt panustavaks.

Üksustel on siiski võimalus selgitada avalikustamist käsitleva delegeeritud õigusakti I lisa jao 1.2.3 kohase aruandluse kirjeldavas osas, miks teatavad varad ei ole taksonoomiaga kooskõlas, näiteks seetõttu, et need on ajaloolised või kaitsealused hooned.

158.

Kas jaos 7.7 („Hoonete omandamine ja omandiõigus“) eristatakse (tehnilistele sõelumiskriteeriumidele vastava) hoone omandiõigusest saadava tulu taksonoomias käsitlemist sõltuvalt majandustegevuse liigist? Näiteks kas lennujaamahoonete ja terminalide puhul, mis vastavad jao 7.7 tehnilistele sõelumiskriteeriumidele, on võimalik hõlmata hoone omandiõigusest saadav tulu olenemata selle laadist, nt renditasu tollimaksuvabadelt kauplustelt või rent terminali maapealsetelt käitlejatelt?

Jaos 7.7 kirjeldatud tegevustes ei ole määratletud hoone omandiõigusest saadava tulu liiki, mis võib olla taksonoomias käsitletud või mitte. Olenemata hoones toimuvast tegevusest (kauplused, maapealsed käitlejad) saab siiski arvesse võtta ainult hoone omandiõigusest saadavat tulu, nt üüritulu. Muid mitteseotud tulusid, nt tulusid, mis ei ole saadud hoone omandiõigusest, vaid otseselt lennujaama käitaja lennundusalasest tegevusest, ei saa arvesse võtta ja need ei ole kõnealuse tegevusega hõlmatud. Näiteks on taksonoomias käsitletud tollimaksuvabade kaupluste poolt hoone kasutamise eest makstavad üürid, kuid mitte tulu, mis kauplused saavad toodete müügist tarbijatele.

Jaos 8 käsitletud teave ja kommunikatsioon

A.   Üldist

159.

Kas elektroonilise side võrgud (telekommunikatsioon) on hõlmatud jao 8.1 tegevuse „Andmetöötlus, veebihosting jms tegevused“ või jao 8.2 tegevusega „Andmepõhised lahendused kasvuhoonegaaside heite vähendamiseks“?

Elektroonilise side võrgud (telekommunikatsioon) ei kuulu praegu taksonoomia delegeeritud õigusakti kohaldamisalasse.

Kliimaalase delegeeritud õigusakti I lisa jaos 8.2 käsitletakse konkreetseid digilahendusi, mis on välja arendatud peamise eesmärgiga vähendada heidet. Sellised lahendused võivad olla digivõrkude ning selliste tehnoloogiate ja rakenduste nagu 5G, asjade internet, tehisintellekt ja plokiahel innovaatiline kombinatsioon.

Sellise lahenduse näiteks võib olla täppispõllumajanduse lahendus, lahendused hoonete energiatõhususe parandamiseks või tehisintellektil põhinevad lahendused 5G tugijaamade energiatarbimise vähendamiseks. Sellest tulenevalt on kliimaalase delegeeritud õigusakti I lisa jao 8.2 kohaselt taksonoomias käsitletud lahendused, mis vähendavad oluliselt elektroonilise side teenuste heidet võrreldes parima võimaliku alternatiivse tehnoloogiaga.

Kuigi üldine avalik elektroonilise side võrk on eespool nimetatud IKT-lahenduste jaoks oluline ja vajalik taristu, ei ole selle kasutamise või kasutuselevõtu peamine eesmärk siiski üldjuhul heite vähendamine. Kui elektroonilise side võrk võetakse kasutusele ja seda kasutatakse kasvuhoonegaaside heite vähendamise lahenduse kontekstis (näiteks konkreetne masinatevaheline sidetaristu, mida kasutatakse täppispõllumajanduseks), on see jao 8.2 kohaselt taksonoomias käsitletav. Avaliku elektroonilise side taristu täiendused, mis on vajalikud kasvuhoonegaaside heite vähendamise lahendusega seotud ühenduvusvajaduste toetamiseks (näiteks võrgu täiustamine või lahenduse jaoks vajalike võrgufunktsioonide toetamine), on samuti jao 8.2 alusel taksonoomias käsitletavad.

B.   Jaos 8.1 käsitletud andmetöötlus, veebihosting jms tegevused

160.

Kuidas saab jao 8.1 tegevuse „Andmetöötlus, veebihosting jms tegevused“ puhul auditeerida vastavust andmekeskuste energiatõhusust käsitlevale Euroopa tegevusjuhendile?

Kliimamuutuste leevendamisse olulise panuse andmise kriteeriumid nõuavad andmekeskuste energiatõhusust käsitlevas Euroopa tegevusjuhendis sätestatud kõigi asjakohaste eeldatavate tavade rakendamise sõltumatut kontrollimist ja korrapärast auditeerimist (vähemalt iga kolme aasta järel).

Tegevusjuhendit täiendatakse peagi (2022. aasta lõpus või 2023. aasta alguses) hindamisraamistikuga, et aidata audiitoritel kontrollida andmekeskuse vastavust andmekeskuste energiatõhusust käsitlevas tegevusjuhendis sätestatud asjakohastele eeldatavatele tavadele.

161.

Kellel on jao 8.1 tegevuse „Andmetöötlus, veebihosting jms tegevused“ puhul kohustus tõendada kooskõla taksonoomiaga kolokatsiooni andmekeskuste puhul?

Tõendamiskohustus lasub ettevõtjatel, kes peavad avalikustamist käsitleva delegeeritud õigusakti kohaselt avalikustama oma osa taksonoomiaga kooskõlas olevatest tegevustest või soovivad, et nende majandustegevus liigitataks taksonoomiamääruse kohaselt keskkonnasäästlikuks.

Kolokatsiooni andmekeskuste puhul võib andmekeskuste energiatõhusust käsitleva Euroopa tegevusjuhendi järgimise tõendamine nõuda tihedat koostööd ja tehniliste andmete vahetamist teenusepakkujate ja rentnike vahel.

C.   Jaos 8.2 käsitletud andmepõhised lahendused kasvuhoonegaaside heite vähendamiseks

162.

Kas jao 8.2 tegevuse „Andmepõhised lahendused kasvuhoonegaaside heite vähendamiseks“ tehnilistes sõelumiskriteeriumides osutatud IKT-lahendus peab olema peamiselt suunatud andmete esitamisele ja analüüsiteenustele ning kasvuhoonegaaside heite vähendamine on nõutav kaasmõju, või peab see olema peamiselt suunatud kasvuhoonegaaside heite vähendamisele andmete ja analüüsi abil?

IKT-lahendus võib mõlemal juhul anda olulise panuse, tingimusel et kui alternatiivne lahendus/tehnoloogia on turul juba kättesaadav, vähendab asjaomane IKT-lahendus oluliselt kasvuhoonegaaside heidet olelusringi jooksul võrreldes kõige paremini toimiva alternatiivse lahenduse/tehnoloogiaga.

163.

Kuidas on „oluline“ määratletud jao 8.2 tegevuse „Andmepõhised lahendused kasvuhoonegaaside heite vähendamiseks“ olulise panuse kriteeriumide punktis 2, milles osutatakse „olelusringi jooksul tekkiva kasvuhoonegaaside heite olulisele vähenemisele“? Kuidas on määratletud „parim võimalik alternatiivne lahendus/tehnoloogia“?

Palun tutvuge vastustega käesoleva teatise küsimustele 42–43, mis käsitlevad tegevust „Muude vähese CO2-heitega seadmete tootmine“.

Jaos 9 käsitletud kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus

A.   Jaos 9.1 käsitletud turulähedane teadus- ja arendustegevus ning innovatsioon

164.

Kas teadus- ja arendustegevusega seotud kulusid tuleks käsitada osana tegevusest, millega need on seotud, või eraldi tegevusena jaos 9.1 („Turulähedane teadus- ja arendustegevus ning innovatsioon“)?

Mõlemad stsenaariumid on võimalikud.

Kui teadus- ja arendustegevus on kliimaalase delegeeritud õigusaktiga hõlmatud tegevuse lahutamatu osa (tegevusse integreeritud ettevõttesisene teadus- ja arendustegevus), võib seda selle tegevuse all arvesse võtta ja sellega seotud kulud vastavalt avalikustada.

Muudel juhtudel, kui teadusuuringud ei ole taksonoomia kohase tegevuse lahutamatu osa, kuid aitavad muul taksonoomia kohasel tegevusel saavutada olulise panuse künnise, võib seda käsitada eraldi toetava tegevusena jao 9.1 alusel ja vajaduse korral avalikustada tulutoova tegevusena.

III JAGU

KÜSIMUSED KORDUVATE PÕHIMÕTTE „EI KAHJUSTA OLULISELT“ KRITEERIUMIDE KOHTA

A liide.

Põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ kohased üldkriteeriumid kliimamuutustega kohanemiseks

165.

Mille poolest erinevad II lisas sätestatud tehnilised sõelumiskriteeriumid, mis käsitlevad olulise panuse andmist kliimamuutustega kohanemisse, I lisas (kliimamuutuste leevendamine) sätestatud tehnilistest sõelumiskriteeriumidest, mis käsitlevad põhimõtet „ei kahjusta oluliselt“ kliimamuutustega kohanemisel?

Põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ kohased kliimamuutustega kohanemise kriteeriumid, mis on esitatud kliimaalase delegeeritud õigusakti I lisas, hõlmavad osa olulise panuse andmise kriteeriumidest kliimamuutustega kohanemiseks, st kohanemislahenduste leidmiseks tuleb hinnata riski ja haavatavust.

Kliimaalase delegeeritud õigusakti II lisas esitatud kliimamuutustega kohanemiseks olulise panuse andmise kriteeriumidega lisatakse aga kindlaksmääratud kohanemislahenduste rakendamise nõue. Nende rakendamise kriteeriumid on sätestatud olulise panuse andmise kriteeriumide punktis 4. Mis puudutab selliste kohanemislahenduste rakendamist, mis vähendavad oluliselt peamisi füüsilisi kliimariske, mis on vaadeldava tegevuse seisukohast olulised, kajastavad kliimamuutustega kohanemise olulise panuse kriteeriumid (mis on esitatud kliimaalase delegeeritud õigusakti II lisas) seega ambitsioonikamaid eesmärke kui kliimaalase delegeeritud õigusakti I lisa A liites sätestatud põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ puhul.

Mõned majandustegevused hõlmavad ainult osa väärtusahelast ega mõjuta väärtusahela seda osa, mida kliimamuutused peamiselt ohustavad. Kuidas tuleks seda kliimariski ja haavatavuse hindamisel käsitleda?

Mõistliku kahtluseta tuleks tagada, et sihtmärgiks olevat majandustegevust ei saa mõjutada teisene või astmeline mõju, sest suur kahju võib sageli tekkida järjestikuste sündmuste tagajärjel (nt maalihked tugevate vihmade järel). Seda saab teha eelnevalt või kliimariski ja haavatavuse hindamise alusel.

Hindamise põhjalikkus võib samuti varieeruda, tingimusel et see on piisav, et teha kindlaks füüsilised kliimariskid, mis on tegevuse puhul olulised. Näiteks seda, mil määral võivad riskid tarneahelas või eelnevates tootmisprotsessides esineda ja kas neid aspekte tuleb hindamisel arvesse võtta, saab iga tegevuse puhul eraldi kaaluda. Valitud hindamismeetodi proportsionaalsuse määravad tegurid võivad olla äriühingu suurus, tegevuse liik, ulatus ja kontekst, ärimudel või positsioon tarneahelas.

Kliimariski ja haavatavuse hindamisel tuleb majandustegevus (võimaluse piires) jagada eraldi objektideks, nagu tootmiskohad, transpordiliinid, külgnevad haldushooned, kriitilise tähtsusega materjali tarnijad, nende geograafiline asukoht jne.

Kliimariski põhjaliku hindamise aluseks on arusaam sellest, kuidas ohud võivad mõjutada iga objekti seoses hinnatava tegevusega. Mõned ohtude mõjud on ilmsed, näiteks üleujutusest või tormist tingitud otsene kahju tootmiskohtadele. Siiski ei esine mitte kõik kliimamõjud otseselt, vaid pigem üksteise järel koos võimaliku teisese mõjuga ahelas (nn astmeline mõju). Näiteks võivad tormid kahjustada kriitilise tähtsusega tarnija tootmiskohta või energiataristut ning põhjustada elektrikatkestusi. Lisaks võivad riskid üksteist suurendada. Mõned riskid tekivad isegi mitme kliimaohu koosmõjust: teatavaid riske süvendavad järjestikused ohud, näiteks suureneb üleujutuste risk, kui tugev vihm langeb kuivanud mullale.

166.

Valitsustevahelise kliimamuutuste paneel tutvustas oma kuuenda hindamisaruande esitamisega uusi kliimastsenaariume. Kas neid tuleks ELi taksonoomias nimetatud olemasolevate stsenaariumide asemel arvesse võtta?

Kliimamuutuste kohanemisse olulise panuse andmise kriteeriumide 3. kriteeriumis on sätestatud: „Kliimaprojektsioonid ja mõjuhindamine põhinevad parimatel tavadel ja olemasolevatel suunistel ning neis võetakse arvesse uusimaid teadusandmeid haavatavuse ja riski analüüsimise kohta ning asjaomaseid meetodeid kooskõlas valitsustevahelise kliimamuutuste rühma viimaste aruannetega.“

Seetõttu peaksid kasutajad lähtuma valitsustevahelise kliimamuutuste paneeli uusimatest hindamisaruannetest, kui need on kättesaadavad.

167.

Millal tuleks eesmärgiks seada rakendamine piirkondlike suure eraldusvõimega kliimastsenaariumide puhul? Kuidas tagatakse sellisel juhul vastavus ELi taksonoomia nõuetele?

Edusamme on tehtud varade tasandi mudeldamisel Euroopa programmi „Euroopa horisont“ kaudu ja konkreetsete piirkondlike suure eraldusvõimega projektsioonide väljatöötamisel. Tõenäoliselt kohandatakse pakkumist seda kiiremini, mida suurem on nõudlus üksikasjalike kliimastsenaariumide järele. Kasvuhoonegaaside kontsentratsiooni stsenaariumide RCP 2.6, RCP 4.5 ja RCP 8.5 puhul on Euroopa tasandil kättesaadavad piirkondlikud kliimamudelid, mille eraldusvõime on ligikaudu 12,5*12,5 km2. Mõnes riigis on ka piirkondlikke andmeid, mille eraldusvõime on 5*5 km2.

168.

Kas tuleb kasutada kõiki nelja stsenaariumi (RCP 2.6, RCP 4.5, RCP 6.0 ja RCP 8.5)? Kas iga analüüsi tulemusi tuleb hinnata eraldi?

Ei, valitsustevahelise kliimamuutuste paneeli kõigi nelja stsenaariumi kasutamist ei nõuta.

Hindamise alustamiseks on oluline näha, kas tegevust, mille suhtes kohaldatakse kliimariski ja haavatavuse hindamist, on varem mõjutanud mõned ohud (nt meretaseme tõus). Kui see nii ei ole, tuleks kooskõlas ettevaatuspõhimõttega alati kasutada stsenaariumi RCP 8.5 (st vähest leevendust). Vastasel juhul võib kasutada väiksema heitega stsenaariume, nt RCP 4.5.

Iga analüüsi tulemusi tuleks hinnata eraldi.

169.

Kuidas peaks äriühing toimima, kui kõik valitsustevahelise kliimamuutuste paneeli neli peamist stsenaariumi ei ole kättesaadavad?

Põhimõtteliselt tuleks valitsustevahelise kliimamuutuste paneeli mudeleid kasutada sellises ulatuses, mis on otstarbekas ja proportsionaalne, et hinnata ohtude võimalikku mõju majandustegevuse ajal (üle 10 aasta).

Ettevõtja peaks tagama, et tal on juurdepääs kliimariskide hindamiseks vajalikele kliimaandmetele. Need andmed on tavaliselt kättesaadavad CORDEXis. Riikide meteoroloogiateenistustelt tuleks küsida võimalikult suure eraldusvõimega piirkondlikke kliimaandmeid. Euroopa Keskkonnaamet (EEA) esitab interaktiivse aruande kliimaandmetega (põhineb CMIP5-l ja EURO-CORDEXil), mis on koondatud riigi tasandist madalama tasandi halduspiirkondade tasandil ja mis on juba seotud kliimaohtudega. Lisaks saab üksikute stsenaariumide kliimaandmeid European Climate Data Exploreri andmebaasist.

Seoses asjakohase kasvuhoonegaaside kontsentratsiooni stsenaariumi (RCP) valikuga, mida tuleb arvesse võtta, võib komisjoni teatise „Taristu kliimakindluse tagamise tehnilised suunised aastateks 2021–2027“  (61) kohaselt kliimaprojektsioonide tegemiseks kuni aastani 2060 kasutada stsenaariumi RCP 4.5, sest kuni selle aastani on stsenaariumide vahel vaid väikesed erinevused. Järgmistel aastatel võib RCP 4.5 siiski muutusi alahinnata, eriti juhul, kui KHG heide osutub oodatust suuremaks. Seega võiks olla asjakohasem kasutada kuni 2100. aastani jooksvate projektsioonide tegemiseks stsenaariume RCP 6.0 ja RCP 8.5. Stsenaariumi RCP 8.5 kohast soojenemist peetakse üldiselt siiski praeguste suundumuste jätkumise stsenaariumi kohasest soojenemisest suuremaks, kuid see on riskijuhtimise seisukohast asjakohane, kuna murdepunkte ei olnud võimalik valitsustevahelise kliimamuutuste paneeli projektsioonides täielikult arvesse võtta, kuigi kliimamuutuste mõju on juba olnud oodatust suurem.

170.

Kuidas mõjutab proportsionaalsus põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ kohaste kliimamuutustega kohanemise kriteeriumide raames läbi viidava kliimariski ja haavatavuse põhjaliku hindamise ulatust?

Kliimariski ja haavatavuse põhjaliku hindamise eesmärk on teha kindlaks majandustegevuse läbiviimist mõjutavad olulised füüsilised kliimariskid. See hindamine on seejärel aluseks kohanemiskava osana esitatud sobivate kohanemismeetmete kindlaksmääramisele.

Kliimaalase delegeeritud õigusakti 1. lisa A liite kohaselt tuleks kliimariski ja haavatavuse hindamisel järgida uusimat metoodikat ja võtta arvesse kõige uuemaid kättesaadavaid suure eraldusvõimega andmeid. Selle eesmärgi saavutamiseks kasutatud hindamise ulatus, meetodid ja andmed võivad proportsionaalsuse säilitamiseks erineda. Näiteks võib paljudel juhtudel piisata pessimistliku stsenaariumi, nt RCP 8.5 kasutamisest ja ei ole vaja kaaluda kõiki nelja stsenaariumi, eeldusel et täiendavate stsenaariumide kaalumine ei anna tõenäoliselt riskihindamise seisukohast olulisi uusi teadmisi.

Hindamise põhjalikkus võib samuti varieeruda, tingimusel et see on piisav, et teha kindlaks füüsilised kliimariskid, mis on tegevuse puhul olulised. Näiteks seda, mil määral võivad riskid tarneahelas või eelnevates tootmisprotsessides esineda ja kas neid aspekte tuleb hindamisel arvesse võtta, saab iga tegevuse puhul eraldi kaaluda. Valitud hindamismeetodi proportsionaalsuse määravad tegurid võivad olla äriühingu suurus, tegevuse liik, ulatus ja kontekst, ärimudel või positsioon tarneahelas. Näiteks kontorihoone akende asendamine energiatõhususe suurendamiseks nõuab vähem üksikasjalikku kliimariski hindamist kui hüdroenergia tootmiseks tammi ehitamine.

Kliimariski ja haavatavuse hindamise sagedus peaks samuti olema proportsionaalne selle eesmärkidega. Hindamise ja sellest tuleneva kohanemiskava ajakohastamine on asjakohane muutuste korral, mis suurendavad avatust tuvastatud riskidele või võivad tekitada uusi riske või oluliselt muuta juba kindlaks tehtud riske majandustegevusele, näiteks muutused:

hinnatavas majandustegevuses, nt uued tarnijad või uued tootmisrajatised;

hindamise aluseks olevates kliimaandmetes, nt ettenägematud muutused kliimasüsteemides, muutused kliimamudelite eeldustes või tehnoloogia areng kliimamudelite koostamisel.

171.

Millised dokumendid tuleb esitada, et täita põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ kohaseid nõudeid seoses kliimamuutustega kohanemisega?

Selleks, et majandustegevus täidaks põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ kohaseid nõudeid seoses kliimamuutustega kohanemisega ELi taksonoomia tähenduses, on oluline esitada sidus kohanemiskava, kui kliimariskid on kindlaks tehtud. Kavas sisalduvad meetmed peavad olema süstemaatiliselt hinnatud, et teha kindlaks nende sobivus vähendamaks tegevuse jaoks kõige olulisemaid füüsilisi kliimariske, täites samal ajal kliimaalases delegeeritud õigusaktis sätestatud lisanõudeid. Kohanemiskava peaks sisaldama ka meetmete rakendamise ajakava ja juba rakendatud meetmete dokumenteerimist. Kohanemismeetmeid tuleb rakendada uute varade puhul nende valmimise ajal ja olemasolevate varade puhul viie aasta jooksul pärast nendega seotud kliimariskide kindlakstegemist.

Kõige olulisemad füüsilised kliimariskid tuleb kindlaks teha põhjaliku, arusaadava ja proportsionaalse kliimariski ja haavatavuse hindamise abil.

172.

Kas olemasolevate keskkonnariskide inventuuride (nt üleujutuste, laviinide kohta) kasutamine, võttes arvesse eriti asjakohaseid keskkonnariski stsenaariume (nt temperatuur, sademed, tuul), on praegu piisav?

Praegu piisab olemasolevatest keskkonnariskide inventuuriandmetest, mis sisaldavad kõige olulisemaid ja asjakohasemaid kliimaparameetreid.

173.

Millised on kliimariski ja haavatavuse hindamise miinimumnõuded seoses ulatuse ja üksikasjade tasemega (riskide olulisus jne)?

Kestusaeg;

arvesse tuleks võtta kõiki majandustegevuse asjakohaseid objekte;

tulevikustsenaariumidel põhinevad mitmesugused kliimaprojektsioonid;

kliimaga seotud minimaalselt arvessevõetavate ohtude kataloog (kliimaalase delegeeritud õigusakti I lisa A liide).

174.

Milliseid standardeid tuleb kasutada kliimariski ja haavatavuse analüüsi tegemiseks (ISO, ELi suunised taristuprojektide kliimamuutustele vastupanuvõime kohta)? Kas ettevõtjatel on vabadus valida oma meetod?

Kliimariski ja haavatavuse hindamiseks ei ole ühtset meetodit. Need võivad põhineda mitmel teabe kogumise lähenemisviisil, alates andme- ja mudelipõhistest lähenemisviisidest (nt kliimaandmed, mõjumudelid) kuni ulatuslikuma läbivaatamiseni või eksperdipõhiste lähenemisviisideni. ISO-standard (ISO/DIS 14091: Kliimamuutustega kohanemine – suunised haavatavuse, mõju ja riskihindamise kohta), (62) mis on üle võetud ka Euroopa standardina ja liikmesriikide riiklike standarditena, sisaldab siiski valikut kasulikke vahendeid, mis hõlmavad kogu hindamistulemuste ettevalmistamise, läbiviimise ja edastamise protsessi. Täpsemalt annavad need vahendid suuniseid näiteks mõjuahelate väljatöötamiseks, näitajate ja riskikomponentide agregeerimiseks või kohanemisvõime hindamiseks. Ettevalmistamisel on ka toetus, (63) mille oodatavate tulemuste hulgas on „operatiivne, järjepidev ja põhjalikum mitme riski hindamise raamistik, mis hõlmab eri skaalas ja valitsemistasanditel rakendatavat, kõigis Euroopa piirkondades ja kogukondades kasutatavat vahendit“.

175.

Mida mõeldakse „uusimate kliimaprojektsioonide“ all, millele osutatakse kliimamuutustega kohanemisse olulise panuse andmise kriteeriumides?

Uusimaid projektsioone, milles võetakse arvesse teaduslike teadmiste arengut (nt murdepunktide kohta).

C liide

Põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ kohased üldkriteeriumid saastuse vältimiseks ja tõrjeks seoses kemikaalide kasutamise ja esinemisega

176.

Kuidas kohaldatakse C liite punktides d, e ja f sätestatud kriteeriume?

Põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ kohastes üldkriteeriumides saastuse vältimiseks ja tõrjeks seoses kemikaalide kasutamise ja esinemisega, mis on sätestatud delegeeritud õigusakti I lisa C liites, selgitatakse, et tegevus ei kahjusta oluliselt saastuse vältimist ja tõrjet, kui see ei vii kahe ainerühma (kas eraldi, segudes või toodetes) tootmise, turule laskmise ega kasutamiseni.

Nende hulka kuuluvad (punktid f ja g):

REACHi määruse artiklis 57 sätestatud kriteeriumidele vastavad ja selle määruse artikli 59 lõike 1 kohaselt määratletud ained (st ained, mis on tunnistatud väga ohtlikuks ja lisatud REACHi määruse kohaselt kandidaatainete loetellu), välja arvatud juhul, kui on tõendatud, et nende kasutamine on ühiskonna jaoks tähtis;

REACHi määruse artiklis 57 sätestatud kriteeriumidele vastavad muud ained (st ained, mis vastavad väga ohtlike ainete kriteeriumidele), välja arvatud juhul, kui on tõendatud, et nende kasutamine on ühiskonna jaoks tähtis.

Mõiste „ühiskonna jaoks tähtis“ kohaldamiseks on vaja kindlaks määrata, kas see mõiste on kohaldatav, st kas majandustegevuse tulemusel toodetakse, viiakse turule või kasutatakse punktides f või g määratletud ainet (st väga ohtliku ainena määratletud aineid ja väga ohtlike ainete kriteeriumidele vastavaid aineid). Seda teavet tuleks hankida tarneahela kaudu.

Kooskõlas kestlikkust toetavas kemikaalistrateegias võetud kohustusega valmistab komisjon ette horisontaalset dokumenti, et määrata kindlaks olulise kasutuse kriteeriumid tagamaks, et kõige kahjulikumad kemikaalid on lubatud ainult siis, kui nende kasutamine on vajalik tervise ja ohutuse seisukohast või ühiskonna toimimiseks ning kui puuduvad keskkonna ja tervise seisukohast vastuvõetavad alternatiivid. Eesmärk on määratleda kriteeriumid sidusalt kõigis ELi õigusaktides ja selgitada, kuidas hinnata, kas kemikaalide kasutamine on ühiskonna jaoks oluline. Selles töös võetakse arvesse Montreali protokolli olulise kasutuse kriteeriume, kohandades neid nii, et need oleksid rakendatavad kogu ELi kemikaale käsitleva õigustiku puhul. Komisjoni eesmärk on viia see töö lõpule 2023. aasta alguses.

Vastavus C liite punktile d kehtib üksnes direktiivi 2011/65/EL (ohtlike ainete kasutamise piiramise direktiiv) kohaldamisalas. Ohtlike ainete kasutamise piiramise direktiivi reguleerimisala on sätestatud kõnealuse direktiivi artiklis 2, nt on sellest välja jäetud suured paigaldised või inimeste või kaupade transpordivahendid, välja arvatud kaherattalised elektrisõidukid, millel puudub tüübikinnitus.

177.

Kas nõuetele vastavuse tõendamisel kohaldatakse samu ehitusdetailide ja -materjalide piiranguid nagu jaos 7.1 („Uute hoonete ehitamine“) ja jaos 7.2 („Olemasolevate hoonete renoveerimine“) formaldehüüdi ja muude 1A- ja 1B-kategooria kantserogeensete lenduvate orgaaniliste ühendite puhul („millega hoonete kasutajad võivad kokku puutuda“)?

Selleks, et tõendada vastavust jagudes 7.1 ja 7.2 sätestatud põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ kohastele saastuse vältimise ja tõrje kriteeriumidele, peaksid ehituses kasutatavad ehituskomponendid ja -materjalid, millega kasutajad võivad kokku puutuda, vastama kahele tingimusele.

Need ehituskomponendid ja -materjalid ei sisalda C liites nimetatud aineid. See on üldtingimus ja selle täitmiseks tuleb küsida tarnijatelt teavet aine esinemise kohta tootmises, materjalides ja esemetes. Kui C liite punktides f ja g nimetatud ainet esineb, esitatakse tõendid selle kohta, et selle kasutamine on ühiskonna jaoks tähtis.

Formaldehüüdi, formaldehüüdi eraldavate ainete või lenduvate orgaaniliste kantserogeenide kasutamisel – kui nende kasutamine on ühiskonna jaoks tähtis – peaks nende ainete kasutamine vastama põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ kohaste saastuse vältimise ja tõrje kriteeriumide teises punktis sätestatud heite piirnormidele. Vastavust sellistele heite piirnormidele tuleb kontrollida katsetega.

178.

Kas eelkõige seoses REACHi ja CLP-määruse järgimisega on olemas konkreetne lühendatud loetelu saasteainetest, mida tuleb vältida ja mida tuleb ehitustoodete ja -detailide puhul vähendada, või tuleb ehitustoodete ja -detailide suhtes kohaldada eespool nimetatud määrusi täismahus? Kui jah, siis milliseid kogu ELi hõlmavaid kättesaadavaid andmeid / tooteandmikke toodete nõuetele vastavuse kohta saab sel eesmärgil kasutada?

Kõik C liites sätestatud tingimused, st punktid a–g, kehtivad alati, kui viidatakse põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ kohaste saastuse vältimise ja tõrje kriteeriumide C liitele.

Ehitustoodete ja -detailide puhul ei ole ainete lihtsustatud loetelu kättesaadav. Siiski on põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ kohaste kriteeriumide puntidega a–e hõlmatud ained loetletud vastavate viidatud määruste asjakohastes artiklites ja/või lisades.

Punktiga f hõlmatud ainete loetelu on kättesaadav väga ohtlike kandidaatainete loetelus, mida haldab Euroopa Kemikaaliamet vastavalt REACHi määruse artikli 59 lõikele 10. Kandidaatainete loetelu on kättesaadav internetis järgmise lingi kaudu: Autoriseerimisele kuuluvate väga ohtlike ainete kandidaatainete loetelu – ECHA (europa.eu).

Punktiga g hõlmatud aineid võib leida mitmest allikast, olenevalt REACHi määruse artikli 57 konkreetsest punktist, mille alla need kuuluvad:

REACHi määruse artikli 57 punktid a–c: üks allikas on klassifitseerimis- ja märgistusandmik, mida haldab Euroopa Kemikaaliamet vastavalt CLP-määruse artiklile 42. Andmik sisaldab teavet ainete ohuklassifikatsioonide kohta, mida saab võrrelda REACHi määruse artikli 57 punktides a–c sätestatud kriteeriumidega. Andmikus on loetletud ühtlustatud klassifikatsiooniga (mida hindavad ja mille kohta teevad järeldused ametiasutused) ning omaklassifikatsiooniga (mida hindab ja mille kohta teeb järeldused tööstusharu ise) ained. Klassifitseerimis- ja märgistusandmik on internetis kättesaadav lehel europa.eu, otsides Euroopa Kemikaaliameti alt klassifitseerimis- ja märgistusandmikku.

REACHi määruse artikli 57 punktid d–f: nendes punktides nimetatud ohukategooriad ei ole veel klassifitseerimis- ja märgistusandmikuga hõlmatud. ECHA haldab ECHA mitteametlike eksperdirühmade poolt hinnatavate ainete loetelusid. Loetelud sisaldavad teavet ainete kohta, mis võivad vastata REACHi määruse artikli 57 punktides d–f sätestatud kriteeriumidele, samuti ainete kohta, mis tõenäoliselt ei vasta kriteeriumidele, ja hinnatavate ainete kohta. Püsivuse, bioakumulatsiooni ja toksilisuse (PBT) hindamise loetelu sisaldab teavet ainete nende omaduste kohta, mida saab võrrelda REACHi määruse artikli 57 punktides d ja e sätestatud kriteeriumidega. Andmik on internetis kättesaadav aadressil https://echa.europa.eu/pbt.

Endokriinfunktsiooni kahjustava kemikaali (ED) hindamise loetelu sisaldab teavet ainete nende omaduste kohta, mida saab võrrelda REACHi määruse artikli 57 punktis f sätestatud kriteeriumidega. Andmik on internetis kättesaadav aadressil https://echa.europa.eu/ed-assessment.

Kooskõlas kestlikkust toetava kemikaalistrateegia kohustusega valmistab komisjon ette uute ohuklasside (sealhulgas püsivate, bioakumuleeruvate ja toksiliste, väga püsivate ja väga bioakumuleeruvate ainete ning endokriinfunktsiooni kahjustavate kemikaalide) lisamist CLP-määrusesse (EÜ) nr 1272/2008. Kui ohuklassid on lisatud CLP-määrusesse, hakatakse klassifitseerimis- ja märgistusandmikku järk-järgult lisama teavet C liite punktiga g hõlmatud ainete ohuklassifikatsioonide kohta.

179.

C liite punkt g näib olevat sarnane punktiga f. Kas selle eesmärk on laiendada kohaldamisala muudele ainetele, mida praegu ei kaaluta, ja kui jah, siis kuidas seda tuleks kohaldada?

Punktis g esitatud kriteeriumi eesmärk on laiendada selliste võimalike ainete loetelu, mille suhtes kohaldatakse C liidet. Kriteeriumi eesmärk on teha kindlaks ained – kas eraldi, segudes või toodetes –, mis vastavad REACHi määruse artiklis 57 sätestatud kriteeriumidele, kuid ei ole veel kantud kandidaatainete loetellu kõnealuse määruse XIV lisasse kandmiseks.

Kui aine vastab REACHi määruse artikli 57 kriteeriumidele, kuid seda ei ole veel kantud kandidaatainete loetellu, et kanda see lõpuks XIV lisasse, kohaldatakse selle aine suhtes punktis g sätestatud kriteeriumi.

Punktiga g hõlmatud aineid võib leida mitmest allikast, olenevalt REACHi määruse artikli 57 konkreetsest punktist, mille alla need kuuluvad:

REACHi määruse artikli 57 punktid a–c: üks allikas on klassifitseerimis- ja märgistusandmik, mida haldab Euroopa Kemikaaliamet vastavalt CLP-määruse artiklile 42. Andmik sisaldab teavet ainete ohuklassifikatsioonide kohta, mida saab võrrelda REACHi määruse artikli 57 punktides a–c sätestatud kriteeriumidega. Andmikus on loetletud ühtlustatud klassifikatsiooniga (mida hindavad ja mille kohta teevad järeldused ametiasutused) ning omaklassifikatsiooniga (mida hindab ja mille kohta teeb järeldused tööstusharu ise) ained. Klassifitseerimis- ja märgistusandmik on internetis kättesaadav lehel europa.eu, otsides Euroopa Kemikaaliameti alt klassifitseerimis- ja märgistusandmikku.

REACHi määruse artikli 57 punktid d–f: nendes punktides nimetatud ohukategooriad ei ole veel klassifitseerimis- ja märgistusandmikuga hõlmatud. ECHA haldab ECHA mitteametlike eksperdirühmade poolt hinnatavate ainete loetelusid. Loetelud sisaldavad teavet ainete kohta, mis võivad vastata REACHi määruse artikli 57 punktides d–f sätestatud kriteeriumidele, samuti ainete kohta, mis tõenäoliselt ei vasta kriteeriumidele, ja hinnatavate ainete kohta. Püsivuse, bioakumulatsiooni ja toksilisuse (PBT) hindamise loetelu sisaldab teavet ainete nende omaduste kohta, mida saab võrrelda REACHi määruse artikli 57 punktides d ja e sätestatud kriteeriumidega. Andmik on internetis kättesaadav aadressil https://echa.europa.eu/pbt.

Endokriinfunktsiooni kahjustava kemikaali (ED) hindamise loetelu sisaldab teavet ainete nende omaduste kohta, mida saab võrrelda REACHi määruse artikli 57 punktis f sätestatud kriteeriumidega. Andmik on internetis kättesaadav aadressil https://echa.europa.eu/ed-assessment.

Kooskõlas kestlikkust toetava kemikaalistrateegia kohustusega valmistab komisjon ette uute ohuklasside (sealhulgas püsivate, bioakumuleeruvate ja toksiliste, väga püsivate ja väga bioakumuleeruvate ainete ning endokriinfunktsiooni kahjustavate kemikaalide) lisamist CLP-määrusesse (EÜ) nr 1272/2008. Kui ohuklassid on lisatud CLP-määrusesse, hakatakse klassifitseerimis- ja märgistusandmikku järk-järgult lisama teavet C liite punktiga g hõlmatud ainete ohuklassifikatsioonide kohta.

180.

Kas C liites esitatud põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ kohased üldkriteeriumid hõlmavad tootmisprotsessi? Kuidas peavad ettevõtjad käsitlema C liite punktis g esitatud ainete loetelu seoses nõuetele vastavusega taksonoomiaga kooskõlas olemise hindamisel?

Jah, tootmisprotsessi suhtes kohaldatakse C liites sätestatud kriteeriume.

Punktiga g hõlmatud aineid võib leida mitmest allikast, olenevalt REACHi määruse artikli 57 konkreetsest punktist, mille alla need kuuluvad:

REACHi määruse artikli 57 punktid a–c: üks allikas on klassifitseerimis- ja märgistusandmik, mida haldab Euroopa Kemikaaliamet vastavalt CLP-määruse artiklile 42. Andmik sisaldab teavet ainete ohuklassifikatsioonide kohta, mida saab võrrelda REACHi määruse artikli 57 punktides a–c sätestatud kriteeriumidega. Andmikus on loetletud ühtlustatud klassifikatsiooniga (mida hindavad ja mille kohta teevad järeldused ametiasutused) ning omaklassifikatsiooniga (mida hindab ja mille kohta teeb järeldused tööstusharu ise) ained. Klassifitseerimis- ja märgistusandmik on internetis kättesaadav lehel europa.eu, otsides Euroopa Kemikaaliameti alt klassifitseerimis- ja märgistusandmikku.

REACHi määruse artikli 57 punktid d–f: nendes punktides nimetatud ohukategooriad ei ole veel klassifitseerimis- ja märgistusandmikuga hõlmatud. ECHA haldab ECHA mitteametlike eksperdirühmade poolt hinnatavate ainete loetelusid. Loetelud sisaldavad teavet ainete kohta, mis võivad vastata REACHi määruse artikli 57 punktides d–f sätestatud kriteeriumidele, samuti ainete kohta, mis tõenäoliselt ei vasta kriteeriumidele, ja hinnatavate ainete kohta. Püsivuse, bioakumulatsiooni ja toksilisuse (PBT) hindamise loetelu sisaldab teavet ainete nende omaduste kohta, mida saab võrrelda REACHi määruse artikli 57 punktides d ja e sätestatud kriteeriumidega. Andmik on internetis kättesaadav aadressil https://echa.europa.eu/pbt.

Endokriinfunktsiooni kahjustava kemikaali (ED) hindamise loetelu sisaldab teavet ainete nende omaduste kohta, mida saab võrrelda REACHi määruse artikli 57 punktis f sätestatud kriteeriumidega. Andmik on internetis kättesaadav aadressil https://echa.europa.eu/ed-assessment.

Kooskõlas kestlikkust toetava kemikaalistrateegia kohustusega valmistab komisjon ette uute ohuklasside (sealhulgas püsivate, bioakumuleeruvate ja toksiliste, väga püsivate ja väga bioakumuleeruvate ainete ning endokriinfunktsiooni kahjustavate kemikaalide) lisamist CLP-määrusesse (EÜ) nr 1272/2008. Kui ohuklassid on lisatud CLP-määrusesse, hakatakse klassifitseerimis- ja märgistusandmikku järk-järgult lisama teavet C liite punktiga g hõlmatud ainete ohuklassifikatsioonide kohta.

181.

Milline on loetletud ainete „kasutamise“ puhul nõutava analüüsi ulatus?

Delegeeritud õigusakti I lisa C liites sätestatud põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ kohastes saastuse vältimise ja tõrje üldkriteeriumides on seoses kemikaalide kasutamise ja esinemisega täpsustatud, et tegevus ei kahjusta oluliselt saastuse vältimist ja tõrjet, kui see ei too kaasa teatavate ainete tootmist, turule laskmist ega kasutamist (kas eraldi, segudes või toodetes).

Teave ainete tootmise, turule laskmise või kasutamise kohta tuleks saada tarneahela kaudu, esitades taotluse otsetarnijale.

Vastavuse tõendamise kohustust selle kohta, et ainete tootmine, turule laskmine või kasutamine on kooskõlas C liitega, saab täita tarnijatelt selle teabe nõudmisega.

D liide

Põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ kohased üldkriteeriumid elurikkuse ja ökosüsteemide kaitseks ja taastamiseks

182.

Siseriikliku õigusega ei nõuta alati keskkonnamõju hindamist. Kui keskkonnamõju hindamine ei ole ELi õiguse kohaselt nõutav, siis kas keskkonnamõju hindamisest loobumine ei tekita taksonoomiaga kooskõlas olemise hindamisel probleeme?

Kõigi tegevuste suhtes ei kohaldata ELi õiguse kohaselt kohustuslikku keskkonnamõju hindamist. Selleks, et majandustegevus oleks kooskõlas põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ kohaste kriteeriumidega, mis nõuavad vastavust D liitele, peab tegevus vastama mõlemale järgmisele tingimusele:

keskkonnamõju hindamine või sõelumine on lõpule viidud ning vajalikud leevendus- ja kompensatsioonimeetmed on rakendatud; ning

elupaikade direktiivi 92/43/EMÜ artikli 6 lõike 3 tähenduses on vajaduse korral läbi viidud asjakohane hindamine elurikkuse seisukohast tundlikel aladel või nende läheduses asuvate objektide/tegevuskohtade puhul ning rakendatud leevendusmeetmed.

Seetõttu ei ole keskkonnamõju hindamine alati vajalik. Kriteeriumide nõue on läbida keskkonnamõju hindamise vajalikkuse kindlakstegemise protsess – „[l]õpule on viidud keskkonnamõju hindamine või sõelumismenetlus kooskõlas direktiiviga 2011/92/EL“. Kui sõelumine on läbi viidud ja jõutud järeldusele, et keskkonnamõju hindamine ei ole vajalik, on nõude see osa täidetud.

Mis puudutab lähenemisviisi väljaspool ELi, siis seda on kirjeldatud D liite joonealuses märkuses 2: „Kolmandates riikides toimuva tegevuse puhul kooskõlas samaväärsete kohaldatavate siseriiklike õigusnormidega või rahvusvaheliste standarditega, millega nõutakse keskkonnamõju hindamise või sõelumismenetluse lõpuleviimist, näiteks kooskõlas IFC 1. tulemusstandardiga keskkonna- ja sotsiaalsete riskide hindamise ja juhtimise kohta („Assessment and Management of Environmental and Social Risks“).“

183.

Millised on keskkonnamõju hindamise miinimumnõuded taksonoomiaga kooskõla saavutamiseks?

Keskkonnamõju hindamise ametlik kord on sätestatud direktiivis 2011/92/EÜ. Praktikas võib selle korra kokku võtta järgmiselt.

Projekti arendaja võib pädevalt asutuselt nõuda, et ta deklareeriks, mida tuleks esitada keskkonnamõju hindamise aruandes (ulatuse kindlaksmääramise etapp);

arendaja peab esitama keskkonnamõju hindamise aruande, sealhulgas teabe vastavalt direktiivi artikli 5 lõikele 1 ja IV lisale;

keskkonnaasutusi, kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusi ning üldsust (samuti mõjutatud liikmesriike) tuleb teavitada ja nendega konsulteerida;

pädev asutus otsustab, kas anda projektile luba või mitte, võttes arvesse konsulteerimise tulemusi;

üldsust teavitatakse otsusest ja selle võib vaidlustada asjakohastes kohtutes.

184.

Mida tähendab praktikas „elurikkuse seisukohast tundlikel aladel või nende läheduses asuvate objektide/tegevuskohtade puhul“?

See kehtib kas tegevuste kohta, mis toimuvad sellistel aladel, või tegevuste kohta, millel on sellistele aladele tõenäoliselt märkimisväärne mõju (seepärast on lisatud „või nende läheduses“). Määratluse „või nende läheduses“ kilomeetriraadiuse kindlaksmääramist ei peetud teostatavaks, sest see on alati erinev (nt jõel palju kilomeetreid allavoolu asuv tamm võib mõjutada kaitsealuste kalaliikide, näiteks lõhe rännet Natura 2000 alal). Teisisõnu – kui on tõenäoline, et sellist ala või tegevuskohta ähvardab märkimisväärne oht (st see kahjustaks ala kaitse-eesmärke), mis tuleneb ala sees või sellest väljaspool toimuvast arendustööst, tuleb seda enne arendusloa andmist asjakohaselt hinnata. ELis on see kooskõlas ELi linnudirektiivide ja elupaikade direktiividega 2009/147/EÜ ja 92/43/EMÜ. Lähenemisviisi väljaspool ELi on kirjeldatud D liite joonealuses märkuses 3.

185.

Mõned põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ kohased kriteeriumid näivad olevat pigem äriühingu strateegiad või kavad kui tegevuspõhised kriteeriumid. Kas piisab vastavusest äriühingu tasandil või tuleb andmed esitada tegevuste või toodete kaupa?

Jah, vastavus äriühingu tasandil on piisav juhtudel, kui teave ettevõtja tasandil on piisav, et teha kindlaks, kas tegevuse tasandil on saavutatud taksonoomiaga kooskõla.

186.

Taksonoomia kriteeriume, mis viitavad UNESCO maailmapärandi objektide ja võtmetähtsusega elurikaste alade asjakohasele hindamisele vastavalt direktiividele 2009/147/EÜ ja 92/43/EMÜ, on keeruline rakendada, kui kaitse-eesmärgid puuduvad. Kuidas saab nimetatud objektidel ja kaitsealadel teostada asjakohast hindamist, kui kaitse-eesmärgid puuduvad?

Alapõhised kaitse-eesmärgid on nõutavad elupaikade direktiivi alusel määratud loodusalade ja linnudirektiivi alusel määratud linnualade puhul (64).

Kõiki elupaikade direktiivi artikli 6 lõikega 3 ette nähtud asjakohaseid hindamisi tuleks läbi viia neid eesmärke silmas pidades (65).

Projekti puhul, mis vajab asjakohast hindamist, kuna sellel on tõenäoliselt oluline mõju alale (loodus- või linnualale), mille kaitse-eesmärke veel ei ole (kuigi loodusalaks määramise kuueaastane tähtaeg on möödunud), peaks kaitse-eesmärkide seadmine olema eeltingimus enne asjakohast hindamist. Sellist hindamist nõudev projekt ei oleks kooskõlas põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ kohaste elurikkuse kriteeriumidega, kui asjaomasel alal ei oleks alapõhiseid kaitse-eesmärke.

187.

Kas elupaikade direktiivi (direktiiv 92/43/EMÜ) artikli 6 lõike 4 kohaldamist kompensatsioonimeetmete kohaldamisel võiks täpsustada? Kui kompensatsioonimeetmed on kindlaks määratud, kas projekti saab kliimaalase delegeeritud õigusakti kriteeriumide kohaselt pidada kestlikuks?

Natura 2000 aladel on vaja kompensatsioonimeetmeid projektide puhul, mis avaldavad negatiivset mõju ala terviklikkusele (elupaikade direktiivi artikli 6 lõige 4). Sellised projektid ei vasta põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ kohastele elurikkuse kriteeriumidele ega ole seega taksonoomiaga kooskõlas.


(1)  Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, Euroopa Ülemkogule, nõukogule, Euroopa Keskpangale, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Tegevuskava: Jätkusuutliku majanduskasvu rahastamine“ (COM(2018) 97 final, Celex 52018DC0097).

(2)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuni 2020. aasta määrus (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.6.2020, lk 13).

(3)  Komisjoni 4. juuni 2021. aasta delegeeritud määrus (EL) 2021/2139, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2020/852, kehtestades tehnilised sõelumiskriteeriumid, millega määratakse kindlaks, millistel tingimustel võib majandustegevust pidada kliimamuutuste leevendamisele või nendega kohanemisele oluliselt kaasa aitavaks, ja mille alusel otsustatakse, ega see majandustegevus ei kahjusta oluliselt muid keskkonnaeesmärke (ELT L 442, 9.12.2021, lk 1).

(4)  Komisjoni 9. märtsi 2022. aasta delegeeritud määrus (EL) 2022/1214, millega muudetakse delegeeritud määrust (EL) 2021/2139 seoses teatavate energiasektorite majandustegevusega ja delegeeritud määrust (EL) 2021/2178 seoses sellise majandustegevusega seotud teatava avalikustamisega (ELT L 188, 15.7.2022, lk 1).

(5)  Komisjoni 6. juuli 2021. aasta delegeeritud määrus (EL) 2021/2178, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2020/852, täpsustades selliste ettevõtjate keskkonnasäästliku majandustegevuse kohta avalikustatava teabe sisu ja esitusviisi, kelle suhtes kohaldatakse direktiivi 2013/34/EL artiklit 19a või 29a, ja täpsustades kõnealuse avalikustamiskohustuse täitmise metoodikat (ELT L 443, 10.12.2021, lk 9).

(6)  Komisjoni teatis ELi taksonoomiamääruse artikli 8 kohase avalikustamist käsitleva delegeeritud õigusakti teatavate sätete tõlgendamise kohta seoses taksonoomias käsitletud majandustegevusest ja varadest teatamisega 2022/C 385/01 (ELT C 385, 6.10.2022, lk 1).

(7)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. novembri 2019. aasta määrus (EL) 2019/2088, mis käsitleb jätkusuutlikkust käsitleva teabe avalikustamist finantsteenuste sektoris (ELT L 317, 9.12.2019, lk 1).

(8)  Vastustes korduma kippuvatele küsimustele ei võeta arvesse kliimaalase delegeeritud õigusakti muudatusi, mis tehti komisjoni 27. juuni 2023. aasta delegeeritud määrusega (EL).../..., millega muudetakse delegeeritud määrust (EL) 2021/2139, kehtestades täiendavad tehnilised sõelumiskriteeriumid, millega määratakse kindlaks, millistel tingimustel võib teatavat majandustegevust pidada kliimamuutuste leevendamisele või nendega kohanemisele oluliselt kaasa aitavaks, ja mille alusel otsustatakse, ega see majandustegevus ei kahjusta oluliselt muid keskkonnaeesmärke (C/2023/3850 final) (Euroopa Liidu Teatajas veel avaldamata). Sellest tulenevalt ei võeta eelkõige vastustes määruse (EL) 2021/2139 I ja II lisa C liitega seotud küsimustele 45, 119, 120, 121 ja 176–181 arvesse kõnealuse liite muudatusi, mida hakatakse kohaldama vastavalt komisjoni 27. juuni 2023. aasta delegeeritud määrusele.

(9)  Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, Euroopa Ülemkogule, nõukogule, Euroopa Keskpangale, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Tegevuskava: jätkusuutliku majanduskasvu rahastamine“ (COM(2018) 97 final).

(10)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. novembri 2009. aasta direktiiv 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta (ELT L 20, 26.1.2010, lk 7).

(11)  Komisjoni 4. juuni 2021. aasta delegeeritud määrus (EL) 2021/2139, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2020/852, kehtestades tehnilised sõelumiskriteeriumid, millega määratakse kindlaks, millistel tingimustel võib majandustegevust pidada kliimamuutuste leevendamisele või nendega kohanemisele oluliselt kaasa aitavaks, ja mille alusel otsustatakse, ega see majandustegevus ei kahjusta oluliselt muid keskkonnaeesmärke (ELT L 442, 9.12.2021, lk 1).

(12)  Komisjoni talituste töödokument „Mõju hindamise aruanne“, mis on lisatud järgmisele dokumendile: komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2021/2139, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2020/852, kehtestades tehnilised sõelumiskriteeriumid, millega määratakse kindlaks, millistel tingimustel võib majandustegevust pidada kliimamuutuste leevendamisele või nendega kohanemisele oluliselt kaasa aitavaks, ja mille alusel otsustatakse, ega see majandustegevus ei kahjusta oluliselt muid keskkonnaeesmärke (SWD(2021) 152 final, 4.6.2021).

(13)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2008. aasta määrus (EÜ) nr 1272/2008, mis käsitleb ainete ja segude klassifitseerimist, märgistamist ja pakendamist ning millega muudetakse direktiive 67/548/EMÜ ja 1999/45/EÜ ja tunnistatakse need kehtetuks ning muudetakse määrust (EÜ) nr 1907/2006 (ELT L 353, 31.12.2008, lk 1).

(14)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. aprilli 2019. aasta määrus (EL) 2019/631, millega kehtestatakse uute sõiduautode ja uute väikeste tarbesõidukite CO2-heite normid ning millega tunnistatakse kehtetuks määrused (EÜ) nr 443/2009 ja (EL) nr 510/2011 (ELT L 111, 25.4.2019, lk 13).

(15)  Komisjoni 19. detsembri 2018. aasta delegeeritud määrus (EL) 2019/331, millega määratakse kindlaks üleliidulised üleminekueeskirjad Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/87/EÜ artikli 10a kohaste lubatud heitkoguse ühikute tasuta eraldamiseks ühtlustatud viisil (ELT L 59, 27.2.2019, lk 8).

(16)  Komisjoni 10. mai 2021. aasta rakendusotsus (EL) 2021/781, millega avaldatakse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) 2019/1242 loetelu teatavatest CO2 heite väärtustest tootja kohta, kõigi liidus registreeritud uute raskeveokite keskmine CO2 eriheide ja CO2 võrdlusheide aasta 2019 aruandlusperioodil (ELT L 167, 12.5.2021, lk 47).

(17)  Komisjoni 7. juuni 2019. aasta soovitus (EL) 2019/1019 hoonete ajakohastamise kohta (ELT L 165, 21.6.2019, lk 70).

(18)  Komisjoni 9. märtsi 2022. aasta delegeeritud määrus (EL) 2022/1214, millega muudetakse delegeeritud määrust (EL) 2021/2139 seoses teatavate energiasektorite majandustegevusega ja delegeeritud määrust (EL) 2021/2178 seoses sellise majandustegevusega seotud teatava avalikustamisega (ELT L 188, 15.7.2022, lk 1).

(19)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. detsembri 2022. aasta direktiiv (EL) 2022/2464, millega muudetakse määrust (EL) nr 537/2014, direktiivi 2004/109/EÜ, direktiivi 2006/43/EÜ ja direktiivi 2013/34/EL seoses äriühingute kestlikkusaruandlusega (ELT L 322, 16.12.2022, lk 15).

(20)  Komisjoni 6. juuli 2021. aasta delegeeritud määrus (EL) 2021/2178, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2020/852, täpsustades selliste ettevõtjate keskkonnasäästliku majandustegevuse kohta avalikustatava teabe sisu ja esitusviisi, kelle suhtes kohaldatakse direktiivi 2013/34/EL artiklit 19a või 29a, ja täpsustades kõnealuse avalikustamiskohustuse täitmise metoodikat (ELT L 443, 10.12.2021, lk 9).

(21)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. mai 2010. aasta direktiiv 2010/31/EL hoonete energiatõhususe kohta (uuesti sõnastatud) (ELT L 153, 18.6.2010, lk 13).

(22)  Direktiiv 2011/92/EL teatavate riiklike ja eraprojektide keskkonnamõju hindamise kohta (ELT L 26, 28.1.2012, lk 1).

(23)  Toodete andmebaas on kättesaadav aadressil https://ec.europa.eu/info/energy-climate-change-environment/standards-tools-and-labels/products-labelling-rules-and-requirements/energy-label-and-ecodesign/product-database_en.

(24)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. juuni 2021. aasta määrus (EL) 2021/1119, millega kehtestatakse kliimaneutraalsuse saavutamise raamistik ning muudetakse määruseid (EÜ) nr 401/2009 ja (EL) 2018/1999 (Euroopa kliimamäärus) (ELT L 243, 9.7.2021, lk 1).

(25)  Kättesaadav aadressil https://ec.europa.eu/docsroom/documents/20509/

(26)  Komisjoni 1. juuni 2017. aasta määrus (EL) 2017/1151, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 715/2007, mis käsitleb mootorsõidukite tüübikinnitust seoses väikeste sõiduautode ja kommertsveokite heitmetega (Euro 5 ja Euro 6) ning sõidukite remondi- ja hooldusteabe kättesaadavust, ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2007/46/EÜ ning komisjoni määrust (EÜ) nr 692/2008 ja komisjoni määrust (EL) nr 1230/2012 ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 692/2008 (ELT L 175, 7.7.2017, lk 1).

(27)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. juuni 2007. aasta määrus (EÜ) nr 715/2007, mis käsitleb mootorsõidukite tüübikinnitust seoses väikeste sõiduautode ja kommertsveokite (Euro 5 ja Euro 6) heitmetega ning sõidukite remondi- ja hooldusteabe kättesaadavust (ELT L 171, 29.6.2007, lk 1).

(28)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuni 2009. aasta määrus (EÜ) nr 595/2009, mis käsitleb mootorsõidukite ja mootorite tüübikinnitust seoses raskeveokite heitmetega (Euro VI) ning millega muudetakse määrust (EÜ) nr 715/2007 ja direktiivi 2007/46/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks direktiivid 80/1269/EMÜ, 2005/55/EÜ ja 2005/78/EÜ (ELT L 188, 18.7.2009, lk 1).

(29)  Kättesaadav aadressil https://joint-research-centre.ec.europa.eu/energy-efficiency/energy-efficiency-products/code-conduct-ict/code-conduct-energy-efficiency-data-centres_en

(30)  Komisjoni talituste dokument, mis avaldati veebis 2021. aasta detsembris (ajakohastatud 2022. aasta jaanuaris).

(31)  Komisjoni teatis ELi taksonoomiamääruse artikli 8 kohase avalikustamist käsitleva delegeeritud õigusakti teatavate sätete tõlgendamise kohta seoses taksonoomias käsitletud majandustegevusest ja varadest teatamisega, 2022/C 385/01 (ELT C 385, 6.10.2022, lk 1).

(32)  Nõukogu 21. mai 1992. aasta direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.7.1992, lk 7).

(33)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta direktiiv 2010/75/EL tööstusheidete kohta (saastuse kompleksne vältimine ja kontroll) (uuesti sõnastatud) (ELT L 334, 17.12.2010, lk 17).

(34)  1978. aasta protokolliga muudetud 1973. aasta rahvusvaheline laevade põhjustatava merereostuse vältimise konventsioon.

(35)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. oktoobri 2014. aasta direktiiv 2014/95/EL, millega muudetakse direktiivi 2013/34/EL seoses mitmekesisust käsitleva teabe ja muu kui finantsteabe avalikustamisega teatavate suurettevõtjate ja kontsernide poolt (ELT L 330, 15.11.2014, lk 1).

(36)  ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni alusel vastu võetud Pariisi kokkulepe (ELT L 282, 19.10.2016, lk 4).

(37)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1907/2006, mis käsitleb kemikaalide registreerimist, hindamist, autoriseerimist ja piiramist (REACH) ning millega asutatakse Euroopa Kemikaaliamet, muudetakse direktiivi 1999/45/EÜ ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 793/93 ja komisjoni määrus (EÜ) nr 1488/94 ning samuti nõukogu direktiiv 76/769/EMÜ ja komisjoni direktiivid 91/155/EMÜ, 93/67/EMÜ, 93/105/EÜ ja 2000/21/EÜ (ELT L 396, 30.12.2006, lk 1).

(38)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. septembri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 1005/2009 osoonikihti kahandavate ainete kohta (uuesti sõnastatud) (ELT L 286, 31.10.2009, lk 1).

(39)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. septembri 2016. aasta määrus (EL) 2016/1628, mis käsitleb väljaspool teid kasutatavate liikurmasinate sisepõlemismootorite gaasiliste saasteainete ja tahkete osakeste heite piirnorme ja tüübikinnitusega seotud nõudeid, millega muudetakse määruseid (EL) nr 1024/2012 ja (EL) nr 167/2013 ning muudetakse direktiivi 97/68/EÜ ja tunnistatakse see kehtetuks (ELT L 252, 16.9.2016, lk 53).

(40)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. mai 2017. aasta määrus (EL) 2017/852 elavhõbeda kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1102/2008 (ELT L 137, 24.5.2017, lk 1).

(41)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. juuni 2019. aasta määrus (EL) 2019/1021 püsivate orgaaniliste saasteainete kohta (uuesti sõnastatud) (ELT L 169, 25.6.2019, lk 45).

(42)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. juuni 2019. aasta määrus (EL) 2019/1242, millega kehtestatakse uute raskeveokite CO2-heite normid ning muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusi (EÜ) nr 595/2009 ja (EL) 2018/956 ning nõukogu direktiivi 96/53/EÜ (ELT L 198, 25.7.2019, lk 202).

(43)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2018. aasta direktiiv (EL) 2018/2001 taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamise kohta (ELT L 328, 21.12.2018, lk 82).

(44)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. juuni 2011. aasta direktiiv 2011/65/EL teatavate ohtlike ainete kasutamise piiramise kohta elektri- ja elektroonikaseadmetes (uuesti sõnastatud) (ELT L 174, 1.7.2011, lk 88).

(45)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuni 2020. aasta määrus (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.6.2020, lk 13).

(46)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2022. aasta määrus (EL) 2022/869 üleeuroopalise energiataristu suuniste kohta ja millega muudetakse määrusi (EÜ) nr 715/2009, (EL) 2019/942 ja (EL) 2019/943 ning direktiive 2009/73/EÜ ja (EL) 2019/944 ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 347/2013 (ELT L 152, 3.6.2022, lk 45).

(47)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. novembri 2008. aasta direktiiv 2008/98/EÜ, mis käsitleb jäätmeid ja millega tunnistatakse kehtetuks teatud direktiivid (ELT L 312, 22.11.2008, lk 3).

(48)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2000. aasta direktiiv 2000/60/EÜ, millega kehtestatakse ühenduse veepoliitika alane tegevusraamistik (EÜT L 327, 22.12.2000, lk 1).

(49)  Üksikasjad on esitatud esimesele kliimaalasele delegeeritud õigusaktile lisatud mõjuhinnangu 6. lisas aadressil https://ec.europa.eu/finance/docs/level-2-measures/taxonomy-regulation-delegated-act-2021-2800-impact-assessment_en.pdf

(50)  https://ec.europa.eu/sustainable-finance-taxonomy/

(51)  Vt: www.fao.org/sustainable-forest-management/toolbox/modules/forest-management-planning/in-more-depth/en/

(52)  Komisjoni 1. juuni 2017. aasta määrus (EL) 2017/1151, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 715/2007, mis käsitleb mootorsõidukite tüübikinnitust seoses väikeste sõiduautode ja kommertsveokite heitmetega (Euro 5 ja Euro 6) ning sõidukite remondi- ja hooldusteabe kättesaadavust, ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2007/46/EÜ ning komisjoni määrust (EÜ) nr 692/2008 ja komisjoni määrust (EL) nr 1230/2012 ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 692/2008 (ELT L 175, 7.7.2017, lk 1–643).

(53)  Vt: https://unece.org/transport/documents/2021/02/standards/un-regulation-no-154-worldwide-harmonized-light-vehicles-test.

(54)  Vt: https://eprel.ec.europa.eu/screen/home

(55)  Vt: https://ec.europa.eu/info/files/sustainable-finance-taxonomy-nace-alternate-classification-mapping_en

(56)  Rahvusvaheline Hüdroenergia Assotsiatsioon, „Hüdroenergeetika olukorra aruanne 2018“. Vt lk 29, „Sektori suundumused ja ülevaade“, mis on kättesaadav aadressil https://hydropower-assets.s3.eu-west-2.amazonaws.com/publications-docs/iha_2018_hydropower_status_report_4.pdf

(57)  Projektirahastuse puhul põhjaliku kliimahindamise kontekstis. „Ette nähtud“ tähendab „ehitatud ja omandatud otsese eesmärgiga vedada või säilitada kogu projekti vältel peamiselt fossiilkütuseid“.

(58)   „Ette nähtud“ on määratletud transpordiliikide kaupa, nt kui rohkem kui 25 % liinil veetavast kaubast tonnkilomeetrites koosneb fossiilkütustest või üle 25 % veeremist on ette nähtud fossiilkütuste veoks või 25 % aastas veetavast tonnaažist on fossiilkütused (piirmäär väheneb geomeetriliselt 5,3 % aastas alates 2020. aastast). Vt: https://www.climatebonds.net/files/files/CBI%20Transport%20Criteria%20document_Aug2022%281%29.pdf, samuti: https://www.climatebonds.net/files/files/standards/Waterborne%20Transport%20%28Shipping%29/CBI%20Certification%20-%20Shipping%20Criteria%20V1b%2020211215.pdf ja: https://www.climatebonds.net/files/files/CBI Transport Criteria document_Jan2020(1).pdf.

(59)  Vt: https://single-market-economy.ec.europa.eu/news/eu-construction-and-demolition-waste-protocol-2018-09-18_en

(60)  https://susproc.jrc.ec.europa.eu/product-bureau/product-groups/412/documents

(61)  Komisjoni teatis „Taristu kliimakindluse tagamise tehnilised suunised aastateks 2021–2027 (ELT C 373, 16.9.2021, lk 1).

(62)  Standard on osa ISO 14090 standardirühmast, mis käsitleb kliimamuutustega kohanemist eelplaneerimise, mõju, sh võimaluste hindamise, kohanemise kavandamise, rakendamise, järelevalve ja hindamise ning aruandluse ja teabevahetuse etapis. Standardis ISO 14091 käsitletakse mõju hindamist, sealhulgas võimalusi.

(63)  Projektikonkurss HORIZON-MISS-2021-CLIMA-02–01: Kliimamuutustega seotud riskihindamiste väljatöötamine Euroopa piirkondades, tuginedes läbipaistvale ja ühtlustatud kliimariskide hindamise lähenemisviisile.

(64)  Vt: https://ec.europa.eu/environment/nature/natura2000/management/docs/commission_note/commission_note2_EN.pdf

(65)  Vt: https://ec.europa.eu/environment/nature/natura2000/management/pdf/methodological-guidance_2021-10/EN.pdf


ELI: http://data.europa.eu/eli/C/2023/267/oj

ISSN 1977-0898 (electronic edition)


Top