A. Vajadus meetmete järele

Mis on probleem ja miks on tegemist ELi tasandi probleemiga?

ELi tegevus meresõiduohutuse valdkonnas nii täiendab Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni (IMO) määratletud rahvusvahelist raamistikku kui ka aitab seda rakendada. Meresõiduohutusega seotud vastutus riigi tasandil hõlmab kolme kattuvat tegevussuunda.

Esimene kaitseliin on sätestatud direktiivis 2009/21/EÜ lipuriigi nõuete täitmise kohta. Eesmärk on tagada, et ELi liikmesriigid kui lipuriigid täidaksid oma lipu all sõitvate laevade suhtes oma rahvusvahelisest õigusest tulenevaid kohustusi, suurendaksid ohutust ja hoiaksid ära nende laevade põhjustatud reostuse. Alates kõnealuse direktiivi vastuvõtmisest on ÜRO spetsialiseeritud asutus – Rahvusvaheline Mereorganisatsioon – muutnud õigusaktide rakendamise koodeksi (III koodeks) ja IMO auditi alates 2016. aastast kohustuslikuks kõigile lipuriikidele maailmas, sealhulgas ELi liikmesriikidele kui lipuriikidele. Siiski puuduvad IMO-l jõustamisvolitused.

Direktiiviga inkorporeeritakse III koodeksi osad ELi õigusaktidesse, kuid seda tehakse killustatult. Direktiivi suhtes tehti järelhindamine ja merendusega seotud toimivuskontroll, mille käigus selgitati välja mitu probleemset teemat. Nende hulka kuuluvad 1) õiguskindlusetus uute rahvusvaheliste eeskirjade rakendamisel ELi tasandil ning 2) ühtlustatud lähenemisviisi puudumine nende lipu all sõitvate laevade inspekteerimisele, kontrollimisele, seirele ja teabe jagamisele. Samuti on oluline, et riigi ametiasutustel oleksid vajalikud vahendid oma rahvusvaheliste kohustuste täitmiseks lipuriigina.

Kui ELi meetmeid ei võeta, töötavad ELi lipuriigid kooskõlastamata ja ühtlustamata viisil.

Mida tuleks saavutada?

Algatuse eesmärk on tagada meresõiduohutuse ja reostusevastase kaitse kõrge tase kogu ELis ja seda täiustada.

Milline on ELi tasandi meetmete lisaväärtus (subsidiaarsus)? 

Laevanduse kui rahvusvahelise äritegevusega tegeletakse erinevates ELi ja rahvusvahelistes vetes, seda reguleeritakse ülemaailmsete, piirkondlike ja riiklike instantsidega ning sellele on omane tugev piiriülene mõõde. Selleks on oluline ühtlustada lipuriigi lipu all sõitvate laevade ELi tasandi inspekteerimisi ja kontrolli lipuriigi poolt.

B. Lahendused

Millised on poliitikavariandid eesmärkide saavutamiseks? Kas on olemas eelistatud variant? Kui ei, siis miks? 

Probleemide lahendamiseks on välja töötatud neli poliitikavarianti. Kõigi poliitikavalikutega nähakse ette nüüdsest kohustuslike lipuriike käsitlevate osade lisamine III koodeksisse ja IMO kohustusliku auditi säilitamine.

Eelistatud poliitikavariant on 2. poliitikavalik. Selle eesmärk on säilitada lipuriigi ametiasutuste tehnilise personali põhisuutlikkus täita rahvusvahelisi kohustusi ning tagada tema lipu all sõitvate laevade tõhus kontroll ja tunnustatud organisatsioonide sihipärane järelevalve. Põhimõtteliselt hõlmab see variant kohustusliku III koodeksi ülejäänud olulisi osi, mis on lipuriigi puhul asjakohased, ja pakub ühist lahendust digiteerimise kaudu, et saavutada lipuriigi nõuete järjepidev täitmine kogu ELis.

Millised on eri sidusrühmade seisukohad? Kes millist varianti toetab? 

Kõik lipuriigi ametiasutused ja sektori sidusrühmad pooldavad selget, sidusat ja ühtlustatud õigusraamistikku, mis hõlmab rahvusvahelisi eeskirju: III koodeks ja IMO audit. Toetatakse eelistatud poliitikavarianti, kuna sellega tagatakse suur sisemine ja väline sidusus. Seda varianti peetakse mõõdetavaks ja proportsionaalseks, võttes arvesse laevastike suuruse ja liikide suurt varieeruvust ELi liikmesriikides. Lipuriigi haldusasutused ja sektori sidusrühmad toetavad digiteerimist täielikult.

C. Eelistatud poliitikavariandi mõju

Millised on eelistatud poliitikavariandi eelised? 

Ühiskondlikke mõjusid hinnatakse peamiselt selle põhjal, milline on poliitikavariantide mõju mereohutusele (säästetud elud) ja keskkonnakaitsele. Digiteerimisega tagatakse eelistatud poliitikavariandi abil ka laevade tulemuslikum, tõhusam ja läbipaistvam kontrollimine ja seire ning järelevalve ELi tunnustatud organisatsioonide poolt.

Prognooside kohaselt säästetakse 2025.–2050. aastal 69 elu ja välditakse 810 vigastust, võrreldes lähtetasemega. Eeldatavalt peaks see kasu aastatel 2025–2050 vähendama õnnetustega seotud väliskulusid hinnanguliselt 2,3973 miljardi euro võrra, võrreldes lähtekuludega (2021. aasta hindades). Õnnetuste juhtumise edaspidise ennetamisega 1 hoitakse aastatel 2025-2050 prognooside kohaselt ära 1418 tonni punkrikütuse sattumine merre, võrreldes lähteandmetega. Sellel on eeldatavasti kaudne hea mõju merevee kvaliteedile ja elurikkusele.

Lipuriigi ametiasutustele tooks eelistatud poliitikavariant oodatava kasuna täitekulude kokkuhoiu 48,8–52,9 miljonit eurot, võrreldes lähteandmetega (aastate 2025-2050 jooksevhindades). Laevakäitajate puhul oleks kohandamiskulude kokkuhoid 0,6–1,2 miljonit eurot, võrreldes lähteandmetega (aastate 2025-2050 jooksevhindades). Põhimõtteliselt on need lipuriikide elektrooniliste inspekteerimisaruannete tehniliste lahenduste rakendamise tulemus.

Millised on eelistatud poliitikavariandi (kui see on olemas, vastasel korral peamiste poliitikavariantide) kulud? 

Lisakulud tekivad peamiselt lipuriigi ametiasutustel, kuna 2. võimaluse puhul muutub sagedamaks lipulaevastike kontrollimine lipuriikide inspektsioonide ja tunnustatud organisatsioonide järelevalve kaudu. Lipuriigi ametiasutuste kogukulud on hinnanguliselt 49,1–49,2 miljonit eurot.

EMSA puhul peaksid lipuriigi aruandlusmooduli väljatöötamise või täiustamise ning inspektoritele paremate koolitusvahendite väljatöötamisega seotud poliitikameetmetega kaasnema hinnanguliselt 6,4–7 miljoni euro suurused kohandamiskulud.

Laevakäitajatele toob kontrollide arvu piiratud suurenemine eeldatavasti kaasa kohandamiskulud, mis on hinnanguliselt 3,2 miljonit eurot.

Milline on mõju VKEdele ja konkurentsivõimele?

Direktiivi kavandatud muudatused ei mõjuta VKEsid, kuna direktiivi kohaldamisalasse kuuluvad laevad on enamjaolt rahvusvahelised kaubalaevad. Väikelaevastik (kogumahtuvusega alla 300 tonni) ei kuulu direktiivi reguleerimisalasse.

Kas on ette näha märkimisväärset mõju riigieelarvetele ja ametiasutustele? 

Ettepanekuga kaasnevad riikide ametiasutustele kui lipuriikidele hinnanguliselt 49,1–49,2 miljoni euro suurused kulud. Neid kulusid tasakaalustab aga suuresti nõuete täitmise tagamise kulude kokkuhoid, mis tuleneb digiteerimisest ning e-aruannete ja e-sertifikaatide kasutamisest ja jagamisest (48,8–52,9 miljonit eurot).

Kas on oodata muud olulist mõju? 

Ettepanekul on hea mõju siseturule, kuna sellega tagatakse kogu ELis ühesugune kõrge ohutustase.

Proportsionaalsus

Eelistatud poliitikavariant piirdub üksnes sellega, mis on vajalik üldiste poliitikaeesmärkide saavutamiseks. Põhimõtteliselt hõlmab eelistatud poliitikavariant kohustusliku III koodeksi ülejäänud olulisi osi, mis on lipuriigi jaoks asjakohased, ja pakub ühist lahendust digiteerimise kaudu, et saavutada lipuriigi nõuete järjepidev täitmine kogu ELis.

D. Järelmeetmed

Millal poliitika läbi vaadatakse?

Poliitika vaadatakse läbi lipuriigi tulemuslikkuse mõõtmise kava alusel. Komisjon/EMSA osalevad IMO auditites vaatlejatena. EMSA jätkab kontrollkäike liikmesriikidesse, et kontrollida lipuriigi tegevust kohapeal, mille tulemusel tehakse horisontaalseid analüüse meresõiduohutuse pidevaks parandamiseks.