Access to European Union law
<a href="https://eur-lex.europa.eu/content/help/eurlex-content/experimental-features.html" target="_blank">More about the experimental features corner</a>
Choose the experimental features you want to try
EUR-Lex
Access to European Union law

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

You are here
Use quotation marks to search for an "exact phrase". Append an asterisk (*) to a search term to find variations of it (transp*, 32019R*). Use a question mark (?) instead of a single character in your search term to find variations of it (ca?e finds case, cane, care).
Search tips
Need more search options? Use the Advanced search

Document 52023IR3805

Euroopa Regioonide Komitee arvamus teemal „ELi korruptsioonivastase võitluse raamistik“

COR 2023/03805

ELT C, C/2024/1048, 9.2.2024, ELI: http://data.europa.eu/eli/C/2024/1048/oj (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, GA, HR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

ELI: http://data.europa.eu/eli/C/2024/1048/oj

European flag

Teataja
Euroopa Liidu

ET

Seeria C

C/2024/1048

9.2.2024

Euroopa Regioonide Komitee arvamus teemal „ELi korruptsioonivastase võitluse raamistik“

(C/2024/1048)

Pearaportöör:

Jean-Luc VANRAES (BE/Renew Europe), Uccle’i/Ukkeli linnavolikogu liige

Viitedokumendid:

Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, milles käsitletakse korruptsioonivastast võitlust ning millega asendatakse nõukogu raamotsus 2003/568/JSK ja Euroopa ühenduste ametnike või Euroopa Liidu liikmesriikide ametnikega seotud korruptsiooni vastast võitlust käsitlev konventsioon ning muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2017/1371

COM(2023) 234 final

Ühisteatis Euroopa Parlamendile, nõukogule ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele korruptsioonivastase võitluse kohta

JOIN(2023) 12 final

I.   MUUDATUSETTEPANEKUTE SOOVITUSED

COM(2023) 234 final

Muudatusettepanek 1

Põhjendus 24

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

Parlamendiliikmetel ja muudel ametiisikutel võib olla uurimise või süüdistuse esitamise suhtes immuniteet või nad võivad olla õiguslikult kaitstud. See aitab tugevdada nende sõltumatust ja kaitsta neid põhjendamatute kaebuste eest, eelkõige selliste eest, mis esitatakse nende ülesannete täitmisel avaldatud arvamuste või neile antud häälte kohta. Samas võib immuniteet siiski takistada korruptsioonisüütegude tulemuslikku uurimist ja nende eest vastutusele võtmist, sealhulgas mõjutada selliste isikute kindlakstegemist, nende tegevuse uurimist või nende vastutusele võtmist, kellel ei ole immuniteeti ja kes võivad olla osalenud kuriteos. Lisaks kahjustab immuniteedi kohaldamine ilma selle äravõtmise asjakohase menetluseta avalik-õiguslike institutsioonide usaldusväärsust, juhul kui on alust kahtlustada osalust kuriteos. Seetõttu tuleks leida sobiv tasakaal ühelt poolt ametiisikutele nende ülesannete täitmiseks vajaliku tegevuse suhtes antud immuniteedi või jurisdiktsiooniga seotud privileegide ning teiselt poolt korruptsioonisüütegude tulemusliku uurimise, nende eest vastutusele võtmise või nendega seotud kohtuasjade lahendamise võimaluse vahel.

Parlamendiliikmetel ja muudel ametiisikutel võib olla uurimise või süüdistuse esitamise suhtes immuniteet või nad võivad olla õiguslikult kaitstud. See aitab tugevdada nende sõltumatust ja kaitsta neid põhjendamatute kaebuste eest, eelkõige selliste eest, mis esitatakse nende ülesannete täitmisel avaldatud arvamuste või neile antud häälte kohta. Samas võib immuniteet siiski takistada korruptsioonisüütegude tulemuslikku uurimist ja nende eest vastutusele võtmist, sealhulgas mõjutada selliste isikute kindlakstegemist, nende tegevuse uurimist või nende vastutusele võtmist, kellel ei ole immuniteeti ja kes võivad olla osalenud kuriteos. Lisaks kahjustab immuniteedi kohaldamine ilma selle äravõtmise asjakohase menetluseta avalik-õiguslike institutsioonide usaldusväärsust, juhul kui on alust kahtlustada osalust kuriteos. Seetõttu tuleks leida sobiv tasakaal ühelt poolt ametiisikutele nende ülesannete täitmiseks vajaliku tegevuse suhtes antud immuniteedi või jurisdiktsiooniga seotud privileegide ning teiselt poolt korruptsioonisüütegude tulemusliku uurimise, nende eest vastutusele võtmise või nendega seotud kohtuasjade lahendamise võimaluse vahel , juhul kui ja kuni see on kooskõlas asjaomase liikmesriigi õigus- ja põhiseadussüsteemiga .

Motivatsioon

Selline kord peab alati olema kooskõlas liikmesriikide poliitiliste ja põhiseaduslike struktuuridega.

Muudatusettepanek 2

Põhjendus 33

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

Korruptsiooni tulemuslikuks takistamiseks on äärmiselt oluline, et korruptsioonisüütegude tõkestamise, avastamise, uurimise ja nende eest vastutusele võtmisega tegelevad pädevad ametiasutused vahetaksid omavahel tõhusalt teavet. Liikmesriigid peaksid tagama, et teabevahetus toimuks ladusalt ja aegsasti ning kooskõlas riigisisese ja liidu õigusega. Käesolev direktiiv, millega sätestatakse ühised korruptsioonisüütegude määratlused, peaks ühtlasi moodustama baasi pädevate ametiasutuste vahelisele teabevahetusele ja koostööle Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivide (EL) XX/2023,52 (EL) 2019/115353 ja (EL) 2016/681,54 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruste (EL) 2018/1240,55 (EL) 2018/186256 ja (EL) nr 603/201357 ning nõukogu otsuse 2008/633/JSK58 alusel.

Korruptsiooni tulemuslikuks takistamiseks on äärmiselt oluline, et korruptsioonisüütegude tõkestamise, avastamise, uurimise ja nende eest vastutusele võtmisega tegelevad pädevad ametiasutused vahetaksid omavahel tõhusalt teavet. Liikmesriigid peaksid tagama, et teabevahetus liikmesriigi pädevate föderaal-, riigi-, piirkondlike ja kohalike asutuste, samuti nende ja teiste liikmesriikide ametiasutuste vahel toimuks ladusalt ja aegsasti ning kooskõlas riigisisese ja liidu õigusega. Käesolev direktiiv, millega sätestatakse ühised korruptsioonisüütegude määratlused, peaks ühtlasi moodustama baasi pädevate ametiasutuste vahelisele teabevahetusele ja koostööle Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivide (EL) XX/2023,52 (EL) 2019/115353 ja (EL) 2016/681,54 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruste (EL) 2018/1240,55 (EL) 2018/186256 ja (EL) nr 603/201357 ning nõukogu otsuse 2008/633/JSK58 alusel.

Motivatsioon

Integreeritud lähenemisviis korruptsioonivastases võitluses nõuab sujuvat teabevahetust mitte ainult liikmesriikide vahel, vaid ka nende liikmesriikide sees, kus kohalikele või piirkondlikele omavalitsustele on antud asjakohased volitused, samuti eri liikmesriikide vastavate kohalike ja piirkondlike omavalitsuste vahel, iseäranis piiriülese korruptsiooni juhtumite korral.

Muudatusettepanek 3

Artikkel 2

Mõisted

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

Käesolevas direktiivis kasutatakse järgmisi mõisteid:

Käesolevas direktiivis kasutatakse järgmisi mõisteid:

1.   „korruptsiooni tõkestamine“ – korruptsiooni põhjuste ja tingimuste kindlakstegemine ja kõrvaldamine asjakohaste meetmete süsteemi väljatöötamise ja rakendamise ning korruptsiooniga seotud tegude ärahoidmise kaudu;

1.   „korruptsiooni tõkestamine“ – korruptsiooni põhjuste ja tingimuste kindlakstegemine ja kõrvaldamine asjakohaste meetmete süsteemi väljatöötamise ja rakendamise ning korruptsiooniga seotud tegude ärahoidmise kaudu;

2.   „vara“ – rahalised vahendid või igasugune vara, nii kehaline kui ka kehatu, nii kinnis- kui ka vallasvara, nii materiaalne kui ka mittemateriaalne vara, samuti sellise vara omandiõigust või muid selle varaga seotud õigusi tõendavad mis tahes vormis dokumendid või aktid, sealhulgas elektroonilised ja digitaalsed dokumendid ja aktid;

2.   „vara“ – rahalised vahendid või igasugune vara, nii kehaline kui ka kehatu, nii kinnis- kui ka vallasvara, nii materiaalne kui ka mittemateriaalne vara, samuti sellise vara omandiõigust või muid selle varaga seotud õigusi tõendavad mis tahes vormis dokumendid või aktid, sealhulgas elektroonilised ja digitaalsed dokumendid ja aktid;

3.   „ametiisik“:

3.   „ametiisik“:

a)

liidu ametnik või liikmesriigi või kolmanda riigi ametnik;

a)

liidu ametnik või liikmesriigi või kolmanda riigi ametnik , kes on ametisse nimetatud või valitud, alaline või ajutine, tasustatud või tasustamata ;

b)

muu isik, kes on määratud täitma ja täidab avaliku teenistuse ülesandeid kas liikmesriikides või kolmandates riikides või mõne rahvusvahelise organisatsiooni või rahvusvahelise kohtu heaks ;

b)

muu isik, kes on määratud täitma ja täidab avaliku teenistuse ülesandeid kas liikmesriigis või kolmandas riigis ja kes teostab avalikku võimu või allub ametiasutuste kontrollile või järelevalvele ;

 

c)

isik, kes töötab riigi, piirkondliku või kohaliku omavalitsuse omanduses olevates ettevõtetes või varahalduse sihtasutustes ja avaliku teenuse osutamise ülesandeid täitvates eraettevõtetes;

 

d)

muu isik, kes on määratud täitma ja täidab avaliku teenistuse ülesandeid mõne rahvusvahelise organisatsiooni või rahvusvahelise kohtu heaks;

4.   „liidu ametnik“ – isik, kes on

4.   „liidu ametnik“ – isik, kes on

a)

mõne liidu institutsiooni, organi või asutuse liige või liidu ametnikega samaväärsena käsitatav töötaja;

a)

mõne liidu institutsiooni, organi või asutuse liige või liidu ametnikega samaväärsena käsitatav töötaja;

b)

ametnik või muu lepinguline töötaja nõukogu määrusega (EMÜ, Euratom, ESTÜ) nr 259/68 kehtestatud Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjade ning liidu muude teenistujate teenistustingimuste (edaspidi „personalieeskirjad“) tähenduses;

b)

ametnik või muu lepinguline töötaja nõukogu määrusega (EMÜ, Euratom, ESTÜ) nr 259/68 kehtestatud Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjade ning liidu muude teenistujate teenistustingimuste (edaspidi „personalieeskirjad“) tähenduses;

c)

liikmesriigi või avalik-õigusliku või eraõigusliku organi poolt liidu juurde lähetatud ja kes täidab liidu ametnike või muude teenistujate ülesannetega võrdväärseid ametiülesandeid;

c)

liikmesriigi või avalik-õigusliku või eraõigusliku organi poolt liidu juurde lähetatud ja kes täidab liidu ametnike või muude teenistujate ülesannetega võrdväärseid ametiülesandeid;

5.   „riigiametnik“ – isik, kes töötab riigi, piirkonna või kohalikul tasandil täidesaatvat, haldus- või kohtuvõimu teostaval ametikohal ametisse nimetamise või valimise alusel, alaliselt või ajutiselt, tasu eest või tasuta, olenemata teenistusstaažist. Kõiki riigi, piirkonna või kohalikul tasandil seadusandlikku võimu teostaval ametikohal töötavaid isikuid käsitatakse käesoleva direktiivi kohaldamisel riigiametikena;

5.   „riigiametnik“ – isik, kes töötab riigi, piirkonna või kohalikul tasandil täidesaatvat, haldus- või kohtuvõimu teostaval ametikohal ametisse nimetamise või valimise alusel, alaliselt või ajutiselt, tasu eest või tasuta, olenemata teenistusstaažist. Kõiki riigi, piirkonna või kohalikul tasandil seadusandlikku võimu teostaval ametikohal töötavaid isikuid käsitatakse käesoleva direktiivi kohaldamisel riigiametikena;

6.   „kohustuse rikkumine“ – vähemalt igasugune ebalojaalne käitumine, millega rikutakse mõnda seadusjärgset kohustust või olenevalt olukorrast ametialaseid eeskirju või suuniseid, mida kohaldatakse erasektori üksuses, mida isik mis tahes funktsioonis kas juhib või mille heaks ta töötab;

6.   „kohustuse rikkumine“ – vähemalt igasugune ebalojaalne käitumine, millega rikutakse mõnda seadusjärgset kohustust või olenevalt olukorrast ametialaseid eeskirju või suuniseid, mida kohaldatakse erasektori üksuses, mida isik mis tahes funktsioonis kas juhib või mille heaks ta töötab;

7.   „juriidiline isik“ – iga üksus, millel on kohaldatava riigisisese õiguse alusel juriidilise isiku staatus, välja arvatud riigid või riigivõimu teostavad avaliku sektori asutused ning rahvusvahelised avalik-õiguslikud organisatsioonid;

7.   „juriidiline isik“ – iga üksus, millel on kohaldatava riigisisese õiguse alusel juriidilise isiku staatus, välja arvatud riigid või riigivõimu teostavad avaliku sektori asutused ning rahvusvahelised avalik-õiguslikud organisatsioonid;

8.   „kõrgema tasandi ametiisikud“ – riigijuhid, keskvalitsuse ja piirkondliku omavalitsuse juhid, keskvalitsuse ja piirkondliku omavalitsuse liikmed ning muud kõrgema tasandi avaliku sektori ametikohal töötavad poliitiliselt ametisse nimetatud isikud, nagu aseministrid, riigisekretärid, ministri kabineti juhid ja liikmed, samuti kõrgemad poliitilised ametnikud ning parlamendikodade liikmed, kõrgeimate kohtute, näiteks konstitutsiooni- ja ülemkohtute liikmed ning kõrgeimate kontrolliasutuste liikmed.

8.   „kõrgema tasandi ametiisikud“ – riigijuhid, keskvalitsuse ja piirkondliku omavalitsuse juhid, keskvalitsuse ja piirkondliku omavalitsuse liikmed ning muud kõrgema tasandi avaliku sektori ametikohal töötavad poliitiliselt ametisse nimetatud isikud, nagu aseministrid, riigisekretärid, ministri kabineti juhid ja liikmed, samuti kõrgemad poliitilised ametnikud ning parlamendikodade liikmed, kõrgeimate kohtute, näiteks konstitutsiooni- ja ülemkohtute liikmed ning kõrgeimate kontrolliasutuste liikmed.

Motivatsioon

Muudatusettepanekuga viiakse määratlus kooskõlla direktiivi ettepaneku põhjendusega 9.

Muudatusettepanek 4

Artikkel 5

Ressursid

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed tagamaks, et riigisisestel ametiasutustel, kes on pädevad tegelema käesolevas direktiivis osutatud kuritegude avastamise, uurimise, nende eest süüdistuste esitamise või nende lahendamisega, on pidevalt olemas piisav arv kvalifitseeritud töötajaid ning rahalised, tehnilised ja tehnoloogilised ressursid, et nad saaksid tulemuslikult täita käesoleva direktiivi rakendamisega seotud ülesandeid.

Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed tagamaks, et riigisisestel , piirkondlikel ja kohalikel ametiasutustel, kes on pädevad tegelema käesolevas direktiivis osutatud kuritegude avastamise, uurimise, nende eest süüdistuste esitamise või nende lahendamisega, on pidevalt olemas piisav arv kvalifitseeritud töötajaid ning rahalised, tehnilised ja tehnoloogilised ressursid, et nad saaksid tulemuslikult täita käesoleva direktiivi rakendamisega seotud ülesandeid.

Motivatsioon

Muudatusettepaneku eesmärk on kajastada asjaolu, et mõnes liikmesriigis on asjaomased volitused antud riigi tasandist madalamatele valitsemistasanditele.

Muudatusettepanek 5

Artikkel 7

Altkäemaksu andmine ja/või võtmine avalikus sektoris

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed tagamaks, et järgmised teod on karistatavad kuriteona , kui need on toime pandud tahtlikult :

Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed tagamaks, et järgmised teod on karistatavad kuriteona:

a)

mis tahes soodustuse lubamine, pakkumine või andmine ametiisikule otse või vahendaja kaudu ametiisiku enda või kolmanda isiku jaoks vastutasuna selle eest, et ametiisik paneks oma kohustuste või ametiülesannete täitmisel toime mingi teo või hoiduks mingi teo toime panemisest (aktiivne altkäemaks);

a)

mis tahes soodustuse lubamine, pakkumine või andmine ametiisikule otse või vahendaja kaudu ametiisiku enda või kolmanda isiku heaks, kavatsusega veenda ametiisikut täitma mingit oma ametiülesannet või teostama oma ametiülesannete raames mingit toimingut või hoiduma sellest viisil, mis on vastuolus tema ametikohustustega (aktiivne altkäemaks);

b)

mis tahes soodustuse või selle andmise lubaduse nõudmine või saamine ametiisiku poolt otse või vahendaja kaudu ametiisiku enda või kolmanda isiku jaoks vastutasuna selle eest, et ametiisik paneks oma kohustuste või ametiülesannete täitmisel toime mingi teo või hoiduks mingi teo toime panemisest (passiivne altkäemaks).

b)

mis tahes soodustuse nõudmine või saamine või selle andmise lubadusega nõustumine ametiisiku poolt otse või vahendaja kaudu ametiisiku enda või kolmanda isiku heaks vastutasuna selle eest, et ametiisik täidaks mingit oma ametiülesannet või teostaks oma ametiülesaannete raames mingit toimingut või hoiduks sellest viisil, mis on vastuolus tema ametikohustustega (passiivne altkäemaks).

Motivatsioon

Muudatusettepaneku eesmärk on muuta määratlus keeleliselt selgemaks, võttes arvesse määratluse aluseks olevate õigusaktide erinevaid keeleversioone, nimelt Euroopa Liidu lepingu artikli K.3 lõike 2 punkti c alusel koostatud Euroopa ühenduste ametnike või Euroopa Liidu liikmesriikide ametnikega seotud korruptsiooni vastast võitlust käsitleva konventsiooni artiklit 3 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2017/1371 (1) artikli 4 lõike 2 punkte a ja b.

Muudatusettepanek 6

Artikkel 8

Altkäemaksu andmine ja/või võtmine erasektoris

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed tagamaks, et järgmised teod on karistatavad kuriteona, kui need on toime pandud tahtlikult ning majandus-, finants-, äri- või kaubandustegevuse raames:

Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed tagamaks, et järgmised teod on karistatavad kuriteona, kui need on toime pandud tahtlikult ning majandus-, finants-, äri- või kaubandustegevuse raames:

a)

mis tahes põhjendamatu soodustuse lubamine, pakkumine või andmine ükskõik kellena erasektori üksust juhtivale või selle heaks töötavale isikule otse või vahendaja kaudu selle isiku enda või kolmanda isiku jaoks vastutasuna selle eest, et see isik paneks oma kohustusi rikkudes toime mingi teo või hoiduks mingi teo toime panemisest (aktiivne altkäemaks);

a)

mis tahes põhjendamatu soodustuse lubamine, pakkumine või andmine ükskõik kellena erasektori üksust juhtivale või selle heaks töötavale isikule otse või vahendaja kaudu selle isiku enda või kolmanda isiku heaks kavatsusega veenda seda isikut panema oma kohustusi rikkudes toime mingi teo või hoiduma oma kohustusi rikkudes mingi teo toime panemisest (aktiivne altkäemaks);

b)

mis tahes põhjendamatu soodustuse või selle andmise lubaduse nõudmine või saamine ükskõik kellena erasektori üksust juhtiva või selle heaks töötava isiku poolt otse või vahendaja kaudu sellise isiku enda või kolmanda isiku jaoks vastutasuna selle eest, et see isik paneks oma kohustusi rikkudes toime mingi teo või hoiduks mingi teo toime panemisest (passiivne altkäemaks).

b)

mis tahes põhjendamatu soodustuse nõudmine või saamine või selle andmise lubadusega nõustumine ükskõik kellena erasektori üksust juhtiva või selle heaks töötava isiku poolt otse või vahendaja kaudu sellise isiku enda või kolmanda isiku heaks vastutasuna selle eest, et see isik paneks oma kohustusi rikkudes toime mingi teo või hoiduks mingi teo toime panemisest viisil, mis rikub selle isiku kohustusi (passiivne altkäemaks).

Motivatsioon

Muudatusettepaneku eesmärk on muuta määratlus keeleliselt selgemaks, võttes arvesse määratluse aluseks oleva õigusakti erinevaid keeleversioone, nimelt nõukogu 22. juuli 2003. aasta raamotsust 2003/568/JSK (2) korruptsioonivastase võitluse kohta erasektoris.

Muudatusettepanek 7

Artikkel 15a (uus)

Armuandmise ja amnestia keeld

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

 

Vastavalt subsidiaarsuse põhimõttele võtavad liikmesriigid vajalikud meetmed, et esitada armuandmiste ja amnestiate selged määratlused käesolevas direktiivis osutatud mis tahes kuritegude jaoks, ja liikmesriigid määravad kindlaks mehhanismid ja tingimused nende meetmete kohaldamiseks.

Motivatsioon

Subsidiaarsuse põhimõtte kohaselt otsustavad liikmesriigid ise nende meetmete kohaldamise.

Muudatusettepanek 8

Artikkel 19

Privileegid või immuniteet korruptsioonikuritegude uurimise ja nende eest vastutusele võtmise suhtes

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed tagamaks, et riigiametnikele käesolevas direktiivis osutatud kuritegude uurimise ja nende eest vastutusele võtmise suhtes antud privileege või immuniteeti on võimalik ära võtta seadusega eelnevalt kehtestatud objektiivse, erapooletu, tulemusliku ja läbipaistva menetluse abil, mis põhineb selgetel kriteeriumidel ning mis viiakse lõpule mõistliku aja jooksul.

Kui see on liikmesriikide õigussüsteemi ja põhiseaduslike põhimõtetega kooskõlas, võtavad nad vajalikud meetmed tagamaks, et riigiametnikele käesolevas direktiivis osutatud kuritegude uurimise ja nende eest vastutusele võtmise suhtes antud privileege või immuniteeti on võimalik ära võtta seadusega eelnevalt kehtestatud objektiivse, erapooletu, tulemusliku ja läbipaistva menetluse abil, mis põhineb selgetel kriteeriumidel ning mis viiakse lõpule mõistliku aja jooksul.

Motivatsioon

Sellised meetmed peavad vastavalt Euroopa Liidu lepingu artikli 4 lõikele 2 olema alati kooskõlas liikmesriikide poliitiliste ja põhiseaduslike struktuuridega.

II.   POLIITIKASOOVITUSED

EUROOPA REGIOONIDE KOMITEE

1.

 rõhutab, et korruptsioonivastane võitlus on õigusriigi tagamiseks hädavajalik. Komitee märgib, et korruptsiooni käsitleva Eurobaromeetri viimase eriuuringu kohaselt (3) arvab peaaegu kolm neljandikku eurooplastest (74 %), et nende riigi avaliku sektori asutustes esineb korruptsiooni ja 73 % eurooplastest leiab, et nende riigi kohalikes või piirkondlikes avalikes asutustes esineb korruptsiooni;

2.

 nõuab, et selle ohuga tegeletaks kõigil valitsustasanditel – kohalikul, piirkondlikul, riigi ja ELi tasandil, sest kodanikud nõuavad ametnikelt rangete eetikastandardite järgimist. Komitee hoiatab, et korruptsioonijuhtumid ELi tasandil õõnestavad tõsiselt üldsuse usaldust ELi institutsioonide vastu;

3.

 rõhutab, et Euroopa Liiduga ühinedes võttis iga liikmesriik sellekohase kohustuse, sest hästitoimivad ja stabiilsed demokraatlikud institutsioonid, sõltumatu kohtusüsteem, inimõiguste austamine ning korruptsiooni ja organiseeritud kuritegevuse vastane võitlus on kõik eeltingimused, mis on sätestatud Kopenhaageni kriteeriumide õigusriiki puudutavates nõuetes, mille alusel kõiki ELi kandidaatriike hinnatakse.;

4.

 kordab, et korruptsioon kujutab endast suurt ohtu kohalikule ja piirkondlikule valitsemisele ja demokraatiale Euroopas ning korruptsioonivastane võitlus on äärmiselt oluline Euroopa demokraatlike väärtuste hoidmiseks ning Euroopa ühtse turu eduka toimimise ja kasvu kaitsmiseks;

5.

 juhib tähelepanu sellele, et inimesed, kes elavad kõrgema kogetud korruptsiooni tasemega piirkonnas, on olukorras, kus kõik muu on võrdväärne, oma eluga keskmiselt vähem rahul. Komitee tunnistab korruptsiooni märkimisväärset mõju vähem arenenud piirkondadele, sest see takistab nende arengut ja süvendab ebavõrdsust, ning rõhutab vajadust sihipäraste korruptsioonivastaste algatuste järele nendes piirkondades, et edendada sotsiaalset ja majanduslikku arengut;

6.

 toetab Euroopa Komisjoni esitatud korruptsioonivastase võitluse direktiivi üldeesmärki ühtlustada asjaomased õigusaktid kõigis liikmesriikides. Ettepanek kajastab nõuetekohaselt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 83, milles kvalifitseeritakse korruptsioon nn ELi kuriteoks, st eriti ohtlikuks piiriülese mõõtmega kuriteoks, mille puhul võib EL teatud asjaoludel kehtestada miinimumeeskirjad selles valdkonnas. Korruptsiooni piiriülene mõõde ja olulised erinevused liikmesriikide kriminaalõiguse kohaldamisalas nõuavad kogu ELis jõulisemat koordineerimist ja ühiste standardite määratlemist. Komitee tunnistab samuti, et direktiivi täielik ülevõtmine riiklikku kriminaalõigusesse on keeruline ja pikaajaline protsess;

7.

 on seisukohal, et kuivõrd korruptsioon kahjustab Euroopa demokraatiat ja valimiste usaldusväärsust kõigil valitsustasanditel, on direktiivis välja pakutud lisakaristus, mis puudutab valimistel kandideerimise õiguse äravõtmist korruptsiooni ühise määratluse alusel, kogu ELis tervitatav, eriti kuna ettepanekus nõutakse üksnes seda, et riiklik seadusandja näeks ette nende artikli 15 lõikes 4 loetletud täiendavate või alternatiivsete karistuste ja meetmete võimaluse;

8.

 on veendunud, et korruptsiooni rahvusvahelise mõõtme ja selle kasvava seotuse tõttu piiriülese organiseeritud kuritegevusega, ning võttes arvesse juba kehtivaid ELi õigusakte, sobivad ELi tasandi meetmed paremini kui liikmesriikide eraldi võetavad meetmed. Seega näib ettepanek olevat kooskõlas subsidiaarsuse põhimõttega. Lisaks on ettepanek kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega, sest piirdub sellega, mis on vajalik ja proportsionaalne korruptsiooni tõhusaks ennetamiseks ja selle vastu võitlemiseks ning rahvusvaheliste kohustuste ja standardite rakendamiseks. Kuna ettepanek on esitatud direktiivi vormis, annab see liikmesriikidele selle rakendamisel piisava mänguruumi;

9.

 rõhutab, et korruptsiooni vastu võitlemiseks on rahvusvahelisel, Euroopa ja riiklikul tasandil juba olemas ulatuslikud vahendid, kuid nende tõhusust pärsivad jätkuvalt rakendamisel ja jõustamisel esinevad lüngad ja takistused koostöös, mis vajab rohkem jõupingutusi;

10.

 rõhutab, et oluline on võtta liikmesriikide õigussüsteemidesse õigeaegselt üle äriühingute kestlikkusaruandluse direktiiv, (4) eelkõige mis puudutab nõuet, et ettevõtjad avalikustaksid sellised juhtimistegurid nagu ärieetika ja ettevõtluskultuur, sealhulgas nende korruptsiooni- ja altkäemaksuvastased meetmed ning rikkumisest teatajate kaitse. Komitee tunnistab haridus-, ümberõppe ja täiendõppe programmide olulist rolli eetiliste väärtuste, usaldusväärsuse ja korruptsioonivastase võitluse alase teadlikkuse edendamisel kodanike seas. Ta nõuab suuremaid investeeringuid haridusalgatustesse, mille eesmärk on edendada usaldusväärsuse ja vastutuse kultuuri;

11.

 toetab püüdlusi levitada paljude piirkondade ja kohalike omavalitsuste kohaldatavaid häid tavasid, eelkõige seoses riigihangete, läbipaistvusnormide, varade deklareerimise, huvide konfliktide ennetamise ja nende eest karistamise ning avaliku sektori kulutuste kontrollimisega. Komitee rõhutab sellega seoses, et läbipaistvuse ja vastutuse suurendamiseks on oluline tagada üldsuse juurdepääs dokumentidele;

12.

 juhib tähelepanu Euroopa Regioonide Komitee ning Euroopa Nõukogu Kohalike ja Piirkondlike Omavalitsuste Kongressi tihedale koostööle korruptsioonivastases võitluses. Näiteks korraldasid nad ühiskonverentsi kohalike ja piirkondlike omavalitsuste rollist korruptsiooni ennetamisel ja hea valitsemistava edendamisel;

13.

 tõstab esile Euroopa Nõukogu Kohalike ja Piirkondlike Omavalitsuste Kongressi vastu võetud Euroopa käitumisjuhendi kõigile kohalikus ja piirkondlikus valitsemises osalevatele isikutele. Tegemist on suurepärase näitega sellest, kuidas muuta korruptsioonivastane võitlus kohalike ja piirkondlike omavalitsuste ja nende liitude pikaajaliseks prioriteediks. Komitee juhib tähelepanu resolutsioonile 433(2018), (5) milles kongress kutsub kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusi üles võtma nimetatud käitumisjuhendi vastu või koostama ja kasutama sarnaseid käitumisjuhendeid;

14.

 kutsub komiteed ja kongressi üles ühiselt edendama ja jälgima kõnealuse käitumisjuhendi kohaldamist iga-aastase dialoogi ja järelaruande kaudu, mis on tõhus vahend korruptsioonivastase võitluse jälgimiseks;

15.

 soovitab kohalikel ja piirkondlikel omavalitsustel analüüsida oma olemasolevaid eetika ja usaldusväärsuse raamistikke ning kaaluda mitmesuguste tegevuste ja vahendite kasutamist, et paremini võidelda võimalike korruptiivsete tavade vastu ja veenda kodanikke rangete eetikanormide kohaldamises;

16.

 kutsub kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusi üles võtma eeskuju kongressi pakutud käitumisjuhendist ja suunistest ning töötama välja või vaatama läbi oma korruptsioonivastased strateegiad ja käitumisjuhendid, käsitledes muu hulgas järgmisi valdkondi: läbipaistvus ja avatud juhtimismeetodid, huvide konfliktide ja klientelismi ennetamine, pidades ametnike finants- ja mittefinantshuvide registreid, rikkumisest teatajate selge kaitse, et suurendada rikkumisest teatamiste arvu, onupojapoliitika, semupoliitika ja soosikluse vastu võitlemine, riigihankemenetluste täieliku läbipaistvuse tagamine ja haldusressursside kuritarvitamise vältimine valimiskampaaniates;

17.

 rõhutab, et laienemisprotsessis määravad kandidaatriikide edasiliikumise ELiga ühinemiseks eelkõige seadusandluse vastavusse viimine kehtivate ELi õigusaktidega, õigusriigi põhimõtete austamine ja korruptsioonivastased reformid. Kandidaatriikide kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused peaksid seadma esikohale oma korruptsioonivastased strateegiad ning edendama nende hallatavates ja nende järelevalve all olevates avalik-õiguslikes asutustes rangeid usaldusväärsuse ja läbipaistvuse standardeid;

18.

 märgib, et linnaarenguga seotud ehitus, jäätmekäitlus, sadamate haldamine (sealhulgas uimastikaubandusega seotud korruptsioonioht) ja riigihanked on sektorid, mis on kohalikul tasandil korruptsioonile kõige vastuvõtlikumad ja millega tuleb konkreetselt tegeleda sihipäraste korruptsioonivastaste strateegiate kaudu. Komitee kutsub üles looma liikmesriikides juurdepääsetavad ja kasutajasõbralikud veebiportaalid, mis annaksid põhjalikku teavet riigihangete, eelarvete ja kulude kohta kohalikul ja piirkondlikul tasandil, edendaksid läbipaistvust ja võimaldaksid kodanikel jälgida avaliku sektori vahendite kasutamist;

19.

 tunnustab kohalike ja piirkondlike omavalitsuste praeguseid jõupingutusi korruptsiooni ennetamiseks ning usalduse loomiseks demokraatia ja õigusriigi vastu Euroopa Liidu kogukondades, näiteks eetikakomiteede loomine, heade tavade, läbipaistvuse ja vastutuse edendamine, investeerimis- ja hanketavade kontroll, töövoogude digiteerimine, õiglaste konkurentsitingimuste tagamine, samuti kohalike eeskirjade jõustamine ja avalike teenuste üldine parandamine;

20.

 tunnustab kodanikuühiskonna algatusi, millel on olnud positiivne mõju ka avaliku sektori asutuste aruandekohustusele seoses avaliku sektori kulutuste läbipaistvusega. Komitee julgustab kodanikuühiskonna organisatsioone aktiivselt osalema korruptsioonivastastes jõupingutustes, edendades koostööd kohalike omavalitsuste, kodanikuühiskonna ja kodanike vahel;

21.

 nõuab, et linnapeadele/vallavanematele ja volikoguliikmetele (eelkõige väikestes omavalitsusüksustes) makstaks piisavat tasu, et tunnistada nende rolli kui täistööajaga tööd, et tugevdada head haldust ja usaldusväärsust valitsemises alates madalaimast tasandist;

22.

 rõhutab, et huvide ja varade deklaratsioone tuleks lihtsustada ja tsentraliseerida, et vähendada neid esitavate isikute ja üksuste halduskoormust. Samal ajal peaks juurdepääs sellistele deklaratsioonidele kajastama hoolikat tasakaalu eraelu puutumatuse kaitse ja läbipaistvust puudutavate üldsuse ootuste vahel;

23.

 rõhutab, et oluline on korrapärane järelaruandlus rakendatud käitumisjuhendite kohta ning vajalikud on haldusasutuste korrapärased koolitused ja valdkondlikud riskihindamised, samuti suunised avaliku ja erasektori vahelise suhtluse kohta kohalikul ja piirkondlikul tasandil. Komitee julgustab liikmesriike looma standardseid aruandlusmehhanisme, et tagada läbipaistvustavade sidusus eri sektorites. Läbipaistvusaruanded tuleks teha üldsusele kättesaadavaks ja kergesti juurdepääsetavaks, võimaldades kodanikel ametiasutusi nende tegevuse eest vastutusele võtta;

24.

 kutsub üles kehtestama tugevaid ennetusmeetmeid, sealhulgas toetavate teabe- ja uurimisprogrammide kaudu, et suurendada üldsuse teadlikkust;

25.

 tunnustab meedia rolli korruptsioonivastases võitluses, järgides samal ajal vastutustundliku ajakirjanduse ja eetilise käitumise põhimõtteid, eelkõige seoses süütuse presumptsiooni kui põhiõigusega. Komitee julgustab töötama välja ja rakendama digilahendusi, nagu korruptsioonist teatamise veebiplatvormid, et hõlbustada anonüümset teatamist ja suurendada üldsuse teadlikkust korruptsiooniga seotud küsimustest;

26.

 on valmis osalema aktiivselt institutsioonidevahelise eetikaorgani loomisel ning ELi institutsioonides ja asutustes kohaldatavate läbipaistvusnormide väljatöötamisel. Komitee kohustub toetama algatusi, mille eesmärk on suurendada vastutust ja eetilist käitumist ELi institutsioonides ja asutustes. Komitee julgustab looma terviklikku ja ühtset raamistikku eetilistest rikkumistest teatamiseks ja nendega tegelemiseks kõigis ELi institutsioonides, tagades usaldusväärsusega seotud küsimuste järjepideva ja õiglase käsitlemise;

27.

 toetab ideed vaadata läbi oma käitumisjuhend kui näide institutsioonilisest usaldusväärsusest ja läbipaistvusest;

28.

 väljendab suurt huvi Euroopa Komisjoni loodud ELi korruptsioonivastase võrgustiku töös osalemise vastu, olles kindlalt veendunud, et kohalik ja piirkondlik perspektiiv on tõhusa korruptsioonivastase võitluse seisukohalt keskse tähtsusega.

Brüssel, 29. november 2023

Euroopa Regioonide Komitee president

Vasco ALVES CORDEIRO

(1)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. juuli 2017. aasta direktiiv (EL) 2017/1371, mis käsitleb võitlust liidu finantshuve kahjustavate pettuste vastu kriminaalõiguse abil (ELT L 198, 28.7.2017, lk 29).

(2)   ELT L 192, 31.7.2003, lk 54.

(3)  Eurobaromeetri uuring „Citizens' attitudes towards corruption in the EU in 2023“, juuli 2023 (https://europa.eu/eurobarometer/surveys/detail/2658).

(4)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. detsembri 2022. aasta direktiiv (EL) 2022/2464, millega muudetakse määrust (EL) nr 537/2014, direktiivi 2004/109/EÜ, direktiivi 2006/43/EÜ ja direktiivi 2013/34/EL seoses äriühingute kestlikkusaruandlusega (ELT L 322, 16.12.2022, lk 15).

(5)  https://rm.coe.int/european-code-of-conduct-for-all-persons-involved-in-local-and-regiona/16808d3295.

ELI: http://data.europa.eu/eli/C/2024/1048/oj

ISSN 1977-0898 (electronic edition)

Top