Raportöör: Arianna CENSI (IT/PES), Milano linnavalitsuse liige Viitedokument: COM(2023) 156 final

POLIITIKASOOVITUSED

EUROOPA REGIOONIDE KOMITEE

Õigusraamistik ja üldised tingimused

1.

väljendab heameelt teatise üle Euroopa vesinikupanga kohta. Küll aga märgib komitee, et nimi „Euroopa vesinikupank“ võib olla eksitav, sest tegemist ei ole panga, vaid algatusega. Algatuse eesmärk on koordineerida tegevust ja rahastamist, et suurendada nii saastevaba vesiniku tootmist ELis kui ka selle importi ning toetada saastevaba vesiniku projekte;

2.

rõhutab, et saastevaba vesiniku majanduse loomine on hädavajalik rohelise kokkuleppe eesmärkideni jõudmiseks ja kliimaneutraalsuse saavutamiseks. Saastevaba vesiniku tootmise kõrgete eesmärkide saavutamine kava „REPowerEU“ kohaselt koostoimes rohelise kokkuleppe tööstuskavaga peab tagama Euroopa tööstussuutlikkuse suurendamise ja konkurentsieelise;

3.

kutsub Euroopa Komisjoni üles märkimisväärselt kiirendama üleeuroopalist huvi pakkuvatest tähtsatest vesinikuprojektidest teatamise protsessi. Euroopa piirkondade vesinikuorgude sidusrühmad vajavad kiiresti investeerimis- ja planeerimiskindlust. Tarvis on tegutseda enne taristuprojektidest teatamise peatset kolmandat lainet; (1)

4.

peab kahetsusväärseks, et teatises ei käsitleta piisavalt kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusi. Komitee kutsub Euroopa Komisjoni üles mõtlema uuesti läbi kohalike ja piirkondlike omavalitsuste rolli Euroopa vesinikupanga tulevases toimimises, sest neil on oluline ülesanne projektide rakendamisel kogu ELi territooriumil. Nende roll puudutab nii energiakava ja -planeerimist kui ka loamenetlusega seotud tegevusi. Komitee kutsub Euroopa Komisjoni üles käsitlema seda küsimust oma väljakuulutatud vesinikuorgude tegevuskavas (2);

5.

tuletab meelde, et ainus kestlik vesinikuvorm, mis on kooskõlas rohelise kokkuleppe eesmärkidega, on saastevaba vesinik. Komitee rõhutab, et Euroopa vesinikupank peab püüdma vähendada saastevaba vesiniku tootmise kulusid. Komitee tunnistab, et muudel vähese CO2 heitega vesiniku allikatel võib lühiajalises perspektiivis olla teatud roll, et tagada sujuv üleminek saastevabale vesinikule võimalikult kiiresti;

6.

juhib tähelepanu sellele, et elektrolüüsiseadmed annavad vähem kui 4 % vesiniku kogutoodangust ELis, ning tunnistab tungivat vajadust suurendada nende tootmisvõimsust ELis. Samal ajal tunnistab komitee, kui oluline on importida saastevaba vesinikku kolmandatest riikidest kava „REPowerEU“ eesmärkide saavutamiseks. Komitee toonitab, et kahjustada ei tohi nende kolmandate riikide jõupingutusi oma energia- ja kliimaeesmärkide saavutamiseks. Komitee kutsub Euroopa Komisjoni üles kaaluma importi ainult ELiga ühiseid väärtusi jagavatest naaberriikidest ning pühenduma seejuures kestlikule arengule ja hoidma tarneahelas ära lisaheitkoguste tekke. Komitee tuletab meelde, et vesinikule rakendatakse piiril kohaldatavat süsinikdioksiidi kohandusmehhanismi, ning kutsub komisjoni üles koostama saastevaba vesiniku impordi jaoks usaldusväärse sertifitseerimissüsteemi, mis põhineb samadel kriteeriumidel, mida kohaldatakse ELis tootmisele. Komitee on jätkuvalt ettevaatlik riskide suhtes, mis võivad tekkida sõltuvuse taasloomisel;

7.

väljendab heameelt asjaolu üle, et Euroopa vesinikupank tugineb vesiniku impordi enampakkumiste jaoks juba loodud vahendile „H2Global“, ning nõuab sellega seoses konkreetset riiklikku imporditoetust, et täiendada Euroopa vesinikupanga vesiniku impordi vahendit. Komitee arvates on vesiniku impordil suur potentsiaal kujundamaks sadamad ja rannikualadel asuvad LNG terminalid tuleviku energiakeskusteks;

8.

rõhutab vajadust tugevdada vesiniku tootmise, ladustamise, transportimise, jaotamise ja tarbimise taristut kogu ELis. Komitee toonitab tarvidust elektri-, soojus- ja gaasivõrkude integreeritud kavandamise järele, et tagada sujuv integreerimine energiasüsteemidesse. Euroopa vesinikupanga enampakkumisi võib korraldada sektorite (3) kaupa, pakkudes võrdseid võimalusi konkurentidele, kellel on sarnased kulustruktuurid ja nõuded;

9.

juhib tähelepanu eeskujule, mis on Euroopa vesinikupanga esimesel projektikonkursil, et edendada veelgi saastevaba vesinikku ja vähendada nii ELis tööstustegevuse, energiavarustuse ja rasketranspordi CO2 heidet. Pärast esimest projektikonkurssi tuleks korraldada enampakkumised, milles seataks prioriteediks nende tööstussektorite (sh energiatootmissektori) CO2 heite vähendamine, millel on suurim potentsiaal heidet vähendada ja mis vajavad hinnaerinevuste eest kõige rohkem kaitset. Samuti tuleks eelistada sektoreid, kus elektrifitseerimine ei ole tehnilis-majanduslikult otstarbekas, ja pöörata eritähelepanu riiklikku ja piirkondlikku strateegilist huvi pakkuvatele ettevõtetele;

10.

kutsub kaasseadusandjaid üles tagama saastevaba vesinikku käsitleva õigusraamistiku, et toetada tärkavat saastevaba vesiniku majandust asjakohase tarbijakaitse ja märkimisväärsete investeeringutega. Õigusaktide pakett „Eesmärk 55“ ja muud peamised algatused, nagu nullnetotööstuse määrus ja kriitilise tähtsusega toorainete määrus, tuleb võimalikult kiiresti vastu võtta. Nii saab korraldada Euroopa vesinikupanga enampakkumisi õigeaegselt, võttes arvesse kohalikke ja piirkondlikke vaatenurki;

11.

peab Euroopa vesinikupanga esimeseks enampakkumiseks ette nähtud 800 miljoni eurost esialgset rahastamispaketti positiivseks ning kutsub komisjoni üles hakkama kiiresti seda katsepakkumist rakendama ja hindama. Komitee kutsub aga Euroopa Komisjoni ja liikmesriike üles tagama, et tulevasteks Euroopa vesinikupanga enampakkumisteks kättesaadavat kogurahastust suurendatakse, näiteks heitkogustega kauplemise süsteemi, ELi ja liikmesriikide täiendavate vahenditega. Teatud osa võiks olla ka hiljuti kasutusele võetud Euroopa strateegiliste tehnoloogiate platvormi (STEP) mehhanismil;

12.

kordab seda, kui oluline on geograafiline tasakaal, et võimaldada saastevaba vesiniku tootmist ja kasutamist kogu ELis. Komitee nõuab tungivalt, et komisjon töötaks välja makropiirkondlikud enampakkumised. Selleks peaks komisjon kindlaks määrama makropiirkonnad, mis oleksid piisavalt suured piisava konkurentsi ja samal ajal geograafilise tasakaalu tagamiseks. Komitee arvates peab komisjon tegema ettepaneku jaotuspõhimõtete kohta, mille eesmärk on jagada rahastamispakett eri piirkondade vahel võrdsetel alustel. Seejuures tuleb eelkõige silmas pidada võimalust aidata kaasa ELi tööstuse ümberkujundamisele, et tugevdada ülemaailmset konkurentsivõimet ja vähendada kliimamõju. Sellisel piirkondlikul diferentseerimisel tuleks arvesse võtta äärepoolseimate piirkondade, saarte, mägipiirkondade ja äärealade konkreetseid probleeme. Samuti tuleb tähelepanu pöörata linnadele ja piirkondadele, mida iseloomustab energiamahukas tööstustegevus, millel on märkimisväärne mõju keskkonnale ja inimtervisele ning mida on raske elektrifitseerida;

13.

tunnistab selliste piirkondade tähtsust, mille kaudu vesinikku imporditakse ja transporditakse ja millel on sellest tulenevalt oluline roll vesiniku geograafiliselt tasakaalustatud jaotuse tagamisel ELis. Komitee kutsub komisjoni üles looma nende piirkondade jaoks hüvitamismehhanismi, et kompenseerida neile sellest transiidifunktsioonist tulenev erikoormus;

Piirkonnad Euroopa vesinikupanga soodustajatena

14.

rõhutab seejuures, et vesinikutaristut tuleb arendada nii riiklikul kui ka riikidevahelisel tasandil ja piiriüleselt, et pakkuda vesinikku seal, kus seda ELi tööstussektorites kõige rohkem vaja on;

15.

toonitab valitud enampakkumise kontseptsiooni nõrga kohana selle ebapiisavat vastupidavust. Enampakkumine ainult ühe tarnija ja ostja vahel suurendab kohustuste täitmata jätmise riski neist ühe poolt kuni kümme aastat vältava rakendamise jooksul, millel võivad olla osalejate jaoks laastavad majanduslikud tagajärjed. Seepärast soovitab komitee tungivalt kaaluda, kuidas vähendada ohtu, et enampakkumisel osaleja jätab rakendamise käigus kohustused täitmata. Nii tootjad kui ka tarbijad peaksid kasutama tõhusaid ja turul kinnistunud meetodeid. Ka järgnevate enampakkumiste puhul on vaja kaaluda, kas alternatiivsete enampakkumismehhanismide (nt kahepoolsed enampakkumised nagu „H2Global“) kasutamine saab selliseid riske minimeerida;

16.

juhib tähelepanu asjaolule, et 2027. aastaks ei ole võimalik vesinikku tõhusalt üleriigiliselt ja veel vähem üleeuroopaliselt torujuhtme kaudu transportida. Seetõttu eeldatakse, et esimestel vesiniku enampakkumistel on piirkondlikel aspektidel suurem roll. Komitee rõhutab, et komisjon peaks võtma tõhusaid kontrollimeetmeid, et takistada hinda moonutavaid kokkuleppeid müüja ja ostja vahel ning välistada müüja ja ostja vahelised varalised suhted (nt müük omaenda ettevõttele, tütarettevõttele või muudele oma kontserni üksustele);

17.

on seisukohal, et kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused aitavad arendada vesinikumajandust, sest nad toimivad loomuliku platvormina, et luua tugevad sidemed vesinikutootjate ja väljaostjate vahel. Et seda soodustaja rolli täiel määral ära kasutada, tuleb luua toetusvahendid, et pakkuda kohalikele ja piirkondlikele omavalitsustele täiendavat tehnilist abi ja suurendada nende suutlikkust. Samuti tuleks kõrvaldada õiguslikud takistused, mis ei võimalda kohalikel ja piirkondlikel omavalitsustel panustada vesiniku tootmisesse ja müüki. Komitee kutsub Euroopa Komisjoni üles käsitlema seda küsimust oma väljakuulutatud vesinikuorgude tegevuskavas; (4)

18.

kutsub Euroopa Komisjoni üles kaasama aktiivselt kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused, et koondada pakkumine ja nõudlus ning koguda täpseid andmeid selle kohta, kuhu saastevaba vesiniku tootmise ja kasutamise põhipunktid ELis paigutatakse, pöörates tähelepanu piirkondadele, kus esineb struktuurseid takistusi;

19.

rõhutab vajadust vähendada energiamahuka tööstustegevuse, raskeveo ja linnapiirkondade CO2 heidet. Esikohale tuleb seada heite vähendamine ja samal ajal uute tööhõivevõimaluste loomine, eriti CO2-mahukates piirkondades ja linnades. Euroopa vesinikupanga projektikonkurssidega peaks soodustama saastevaba vesiniku pakkumist linnade ja tööstusprotsesside CO2 heite vähendamiseks, fossiilkütuste asendamist derivaatide (nt ammoniaagi) tootmisel ja vesiniku otsejuhtimist terase tootmisel juhtudel, mil täielik elektrifitseerimine ei ole veel võimalik;

20.

kutsub Euroopa Komisjoni üles toetama heiteta liikuvuse enampakkumiste korraldamist tulevikus, eelkõige kaugvedude valdkonnas (rongid, lennukid, veoautod ja laevad). Saastevaba vesiniku suur pakkumine aitab võtta kasutusele vesinikutanklad kogu ELis, nagu on märgitud alternatiivkütuste taristu määruses;

21.

rõhutab vesinikutaristu tähtsust Euroopa vesinikupanga projektikonkursside tõhususe toetamisel ning subsideeritud saastevaba vesiniku tootmise ja kasutamise laiendamisel kogu ELis. Vesinikutorujuhtmed on osutunud odavamaks vesiniku transportimise variandiks. Komitee rõhutab siiski, kui oluline on edendada saastevaba vesiniku kohalikku ja piirkondlikku tootmist ja kasutamist nii palju kui võimalik, sealhulgas vesinikuorgude kontseptsiooni järgides;

22.

tuletab meelde, et elektrolüüsi teel vesiniku tootmiseks on vaja suures koguses vett, ulatudes 18 kilogrammist 24 kilogrammini vesiniku kilogrammi kohta (5). Küll aga võib see võrreldes teiste veemahukate tööstusharudega siiski pakkuda kestlikku lähenemisviisi veekasutusele. Komisjon ja liikmesriigid peaksid siiski pöörama eritähelepanu ressursitõhususele ja veepoliitika raamdirektiivile, (6) eelkõige põuaohus piirkondade puhul. Veekasutusega seotud konfliktide vältimine peaks olema peamine eesmärk partnerlussuhetes kolmandate riikidega, eelkõige nendega, mis asuvad kuivades piirkondades. Komitee arvates on vaja edasisi teadusuuringuid ressursitõhususe ja vee magestamise tehnoloogiate kohta ning lahendusi soolveega saastumise korral, et vähendada energiatarbimist ja keskkonnamõju;

Saastevabale vesinikule ülemineku rahastamine – Euroopa vesinikupank ja toetusmeetmed

23.

nõuab tulevase eelarve edasist parandamist, et stimuleerida turu laienemist, võimaldada väiksemate ettevõtjate ning väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKEde) tõhusat kaasamist ning toetada paremini tööstussektoreid, kus üleminekukulud on suuremad;

24.

kutsub Euroopa Komisjoni üles lisama Euroopa vesinikupanga eelarvesse rohkem heitkogustega kauplemise süsteemi vahendeid. Muudetud innovatsioonifond, mille maht on suurem ja millest toetatakse uusi projektikategooriaid, võimaldaks Euroopa vesinikupangal suurendada enampakkumiste ulatust ja toetuste mahtu. Selle stsenaariumi kohaselt võiks olla lahendus korralda aastas rohkem projektikonkursse sektorite või makropiirkondade kaupa, et saastevaba vesiniku turg Euroopas hoogsalt käima lükata ja seda ühtlaselt laiendada;

25.

kutsub Euroopa Komisjoni tungivalt üles kaaluma rohkemate vahendite eraldamist mitte ainult Euroopa vesinikupanga projektikonkurssidele, vaid ka nende rakendamisele kohalike ja piirkondlike omavalitsuste poolt tehniliste ja/või haldusalaste eksperditeadmistega seotud suutlikkuse osas. Selleks tuleks uurida koostoimet olemasolevate vahenditega, nagu tehnilise toe instrument, ühisabi Euroopa piirkondade projektide toetamiseks (JASPERS). Samuti tuleks liikmesriikide rahastatavate erikursuste kaudu tagada asjakohane erikoolitus;

26.

kutsub Euroopa Komisjoni üles uuesti läbi mõtlema, kuidas saaks Euroopa vesinikupanga toetust kombineerida Euroopa Regionaalarengu Fondist, Õiglase Ülemineku Fondist ja Euroopa Investeerimispanga hallatavast programmist „InvestEU“ eraldatavate rahaliste vahenditega. Seejuures on eesmärk ka toetada vesiniku kasutuselevõttu selliste sektorite tööstustsüklis, kus heidet on raske vähendada. Selline toetus tõhustaks lõppkokkuvõttes tootmisrajatiste ja nende taristu kasutuselevõttu, võimaldades avaliku ja erasektori vahendite lihtsamat kaasamist;

27.

tunnistab, et vähem arenenud piirkonnad võivad oma spetsiifiliste vajaduste ja suutlikkuse tõttu vajada lisatoetust saastevaba vesiniku projektide rakendamiseks ja järelevalveks. Komitee julgustab Euroopa Komisjoni tegema tihedat koostööd nende piirkondade kohalike ja piirkondlike omavalitsustega, et töötada välja kohandatud lahendused, ühtlustada haldusmenetlusi ja aidata toime tulla regulatiivse keerukusega;

28.

rõhutab, et eelkõige esimesel katseenampakkumisel tuleks püüda ligi meelitada ka väiksemaid arendusprojekte. Komitee palub seepärast komisjonil leevendada halduskoormust ja kohandada mõnd mehhanismi aspekti, eriti elektrolüüsiseadmete minimaalse ülesseatud võimsuse nõuet ja võimsuse piirangut, et hõlbustada väikeste ja keskmise suurusega üksuste osalemist;

29.

nõuab tungivalt, et Euroopa Komisjon rakendaks fikseeritud lisatasudele indekseerimiskriteeriumi, et kaitsta saastevaba vesiniku tootmist ettenägematute inflatsioonikõikumiste eest;

30.

nõustub Euroopa Komisjoniga, et enampakkumistelt saadav rahaline toetus, välja arvatud iga enampakkumise tingimustes ette nähtud erandid, ei tohiks kumuleeruda avaliku sektori toetusega riiklikul tasandil. Sellest hoolimata kutsub komitee Euroopa Komisjoni üles hindama esimese enampakkumise tulemusi, pidades silmas võimalust leevendada kumulatsioonireegleid tulevaste enampakkumiste jaoks tingimusel, et see ei põhjusta konkurentsimoonutusi;

31.

pooldab Euroopa Komisjoni ideed võtta kasutusele enampakkumiste kui teenuse kontseptsioon. Komitee arvates võib see vähendada liikmesriikide halduskulusid, kuid ta soovitab koostada analüüsi, enne kui seda kontseptsiooni laiendatakse muudele toetusvormidele;

Töökohtade loomine ja valdkonnaülesed meetmed

32.

rõhutab asjaolu, et kohalikel ja piirkondlikel omavalitsustel on suurim potentsiaal võimendada oskuste arendamist ja tööjõu ümberõpet, peamiselt kogukondades, kus CO2 heidet on raske vähendada. Ainuüksi vesinikutootmise sektoris prognoositakse 2030. aastaks 249 000 nii tehnilise kui ka haldusvaldkonna ametikohta (7). Kogu vesiniku väärtusahelas luuakse 2030. aastaks eeldatavasti miljon uut töökohta (8);

33.

rõhutab, et Euroopa vesinikupanga enampakkumised ja nende edukus sõltuvad sellest, kuidas kavandatakse programmide rakendamist kohalikus ja piirkondlikus kontekstis. Vesinikuorgudel ja nendega seotud taristul on oluline roll vesiniku väärtusahela kõigi segmentide koondamisel, innovatsiooni edendamisel ja kohalikule majandusele kaasaaitamisel. Komitee väljendab heameelt nullnetotööstuse määrusega (9) kavandatud tippkeskuste ja Euroopa akadeemiate loomise üle, mis pakuvad ka selle valdkonna tehnilise ja halduspersonali erikoolitust;

34.

kutsub liikmesriike ning kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusi üles kasutama keskkonnahoidlikke riigihankeid, et eelistada saastevaba vesinikuga toodetud kaupu, kui taastuvenergia abil toodetud kaubad ei ole kättesaadavad. See soodustab Euroopa väärtusahelate arendamist vesiniku tootmiseks vajalike masinate ja osade tootmiseks, mis omakorda hoogustab kestlikku majandusarengut kogu ELis;

35.

kutsub Euroopa Komisjoni üles uuesti läbi mõtlema kohalike ja piirkondlike omavalitsuste olulist rolli vesinikupanga juhtimises tervikuna, sest nemad on peamised osalejad lubade andmisel taastuvate energiaallikate kasutuselevõtuks, maatükkide eraldamisel projektidele ja keskkonnastandardite määramisel ja kohaldamisel. Komitee kutsub ELi ja liikmesriike üles looma soodustava õigusraamistiku energeetika, tööstuse ja loodusvarade kaitse vallas, mis jätab kohalikule ja piirkondlikule tasandile manööverdamisruumi. Samuti on kohalikel ja piirkondlikel omavalitsustel oluline roll tootmisrajatiste ja nendega seotud taristu keskkonnakaitsemeetmete väljatöötamisel. Liikmesriigid võiksid anda neile ka suurema sõltumatuse otsuste tegemisel, et protsesse kiirendada;

36.

rõhutab, kui oluline on piirata vesinikuga tegelevate ELi üksuste ja algatuste (st Saastevaba Vesiniku Ühisettevõte, kütuseelementide ja vesiniku vaatluskeskus, Euroopa saastevaba vesiniku liit) killustatust. Seejuures ei tohi vähendada avaliku sektori investeeringuid teadus- ja arendustegevusse ning innovatsiooni;

37.

hindab komisjoni jõupingutusi saastevaba vesiniku tootmise suurendamisel. Küll aga ei tohi silmist lasta vajadust järgida ringmajanduse põhimõtet kogu tootmise olelusringi jooksul. Eriti tähtis on see piirkondades, mille morfoloogiline eripära piirab teatavate taastuvate energiaallikate kasutamist.

---

(1)   ELT C 528, 30.12.2021, lk 10.

(2)  ELi kava „REPowerEU“ ajakohastamine vesinikuorgudega (tegevuskava), https://ec.europa.eu/info/law/better-regulation/have-your-say/initiatives/13875-REPowering-the-EU-with-Hydrogen-Valleys-roadmap-_et.

(3)  Näiteks üks enampakkumine terase, üks ammoniaagi, üks elektrokütuse tootmise, üks liikuvuse jne valdkonnas.

(4)  ELi kava „REPowerEU“ ajakohastamine vesinikuorgudega (tegevuskava), https://ec.europa.eu/info/law/better-regulation/have-your-say/initiatives/13875-REPowering-the-EU-with-Hydrogen-Valleys-roadmap-_et.

(5)  Allikas: Rahvusvaheline Taastuvenergia Agentuur.

(6)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2000. aasta direktiiv 2000/60/EÜ, millega kehtestatakse ühenduse veepoliitika alane tegevusraamistik (EÜT L 327, 22.12.2000, lk 1).

(7)  Organisatsiooni Hydrogen Europe hinnangud.

(8)  https://greenskillsforhydrogen.eu/wp-content/uploads/2023/04/Final-deliverable-T2.1.pdf.

(9)  Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega kehtestatakse meetmete raamistik Euroopa nullnetotehnoloogia toodete tootmise ökosüsteemi tugevdamiseks (nullnetotööstuse määrus) (COM(2023)161 final).