—

võttes arvesse komisjoni 1. juuli 2020. aasta teatist jätkusuutlikku konkurentsivõimet, sotsiaalset õiglust ja vastupanuvõimet toetava Euroopa oskuste tegevuskava kohta (COM(2020)0274),

—

võttes arvesse komisjoni 30. septembri 2020. aasta teatist „Uus Euroopa teadusruum teadusuuringute ja innovatsiooni jaoks“ (COM(2020)0628),

—

võttes arvesse komisjoni 18. mai 2021. aasta teatist „Teadusuuringute ja innovatsiooni alane üldine lähenemisviis – Euroopa strateegia rahvusvaheliseks koostööks muutuvas maailmas“ (COM(2021)0252),

—

võttes arvesse komisjoni 18. jaanuari 2022. aasta teatist Euroopa ülikoolide strateegia kohta (COM(2022)0016),

—

võttes arvesse komisjoni 27. aprilli 2022. aasta teatist „Oskustööliste ja andekate inimeste meelitamine ELi“ (COM(2022)0657),

—

võttes arvesse komisjoni 17. jaanuari 2023. aasta teatist „Talentide rakendamine Euroopa piirkondades“ (COM(2023)0032),

—

võttes arvesse komisjoni 11. märtsi 2005. aasta soovitust Euroopa teadlaste harta ja teadlaste töölevõtmise juhendi kohta (1),

—

võttes arvesse komisjoni ettepanekut võtta vastu nõukogu soovitus andekate teadlaste, innovaatorite ja ettevõtjate Euroopasse meelitamise ja nende Euroopas hoidmise Euroopa raamistiku kohta (COM(2023)0436), millega luuakse uus Euroopa teadlaskarjääri raamistik,

—

võttes arvesse nõukogu 1. detsembri 2020. aasta järeldusi uue Euroopa teadusruumi kohta,

—

võttes arvesse Euroopa teadusruumi poliitikakava aastateks 2022–2024,

—

võttes arvesse nõukogu 28. mai 2021. aasta järeldusi „Euroopa teadusruumi süvendamine: teadlastele atraktiivsete ja kestlike karjäärivõimaluste ja töötingimuste pakkumine ning ajude ringluse reaalsuseks muutmine“,

—

võttes arvesse nõukogu 26. novembri 2021. aasta soovitust (EL) 2021/2122 Euroopa teadusuuringute ja innovatsiooni pakti kohta (2),

—

võttes arvesse UNESCO 13. novembri 2017. aasta soovitust teaduse ja teadlaste kohta,

—

võttes arvesse oma 12. märtsi 2009. aasta resolutsiooni „Paremad tööalased võimalused ja rohkem liikuvust: Euroopa partnerlus teadlaste jaoks“  (3),

—

võttes arvesse oma 8. juuli 2021. aasta resolutsiooni uue Euroopa teadusruumi kohta teadusuuringute ja innovatsiooni jaoks (4),

—

võttes arvesse oma 11. novembri 2021. aasta resolutsiooni Euroopa haridusruumi kohta: ühine terviklik käsitus (5),

—

võttes arvesse oma 14. juuni 2023. aasta resolutsiooni soovitustega komisjonile kvaliteetse praktika kohta liidus (6),

—

võttes arvesse komisjonile esitatud küsimust noorte teadlaste kohta (O-000052/2023 – B9-0034/2023),

—

võttes arvesse kodukorra artikli 136 lõiget 5 ja artikli 132 lõiget 2,

—

võttes arvesse tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni resolutsiooni ettepanekut,

A.

arvestades, et Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artikliga 179 toetatakse teadlaste vaba liikumist kogu ELis osana liidu teaduslike ja tehnoloogiliste aluste tugevdamisest;

B.

arvestades, et ELi toimimise lepingu artiklis 181 kohustatakse ELi ja selle liikmesriike kooskõlastama oma teadusuuringute ja tehnoloogia arendamine, et tagada liikmesriikide poliitika ja liidu poliitika vastastikune sobivus, ning andes komisjonile võimaluse teha kasulikke algatusi, et sellist kooskõlastamist edendada ja toetada;

C.

arvestades, et ELi toimimise lepingu artikli 182 alusel võetakse vastu mitmeaastane teadusuuringute ja innovatsioonitegevuse raamprogramm, mida täiendavad Euroopa teadusruumi rajamiseks vajalikud meetmed, sealhulgas teadlaste koolitust ja liikuvust toetavad meetmed;

D.

arvestades, et Euroopa teadusruumi väljakujundamine võimaldab teadlaste, teaduspõhiste teadmiste ja tehnoloogia vaba liikumist, mis on Euroopa Liidu pikaajaline prioriteet;

E.

arvestades, et nõukogu 28. mai 2021. aasta järeldustes täheldatakse akadeemilistes ringkondades üha tugevamat suundumust töösuhete ebakindlamaks muutumise suunas, eelkõige sotsiaal- ja humanitaarteaduste valdkonnas, millega kaasneb talentide kadu ja väheneb töökohakindlus, millel on noortele teadlastele eriti negatiivne mõju; arvestades, et talentide Euroopasse meelitamine ja siin hoidmine nõuab teadlaskarjääride vahelist suuremat koostalitlusvõimet ja võrreldavust, milleks tuleb töötada välja Euroopa teadlaste raamistik ning parandada sektoritevahelist liikuvust ettevõtlusvaldkonna ja akadeemiliste ringkondade vahel; arvestades, et Euroopa ülikoolide liite võiks kasutada ühiste tööle võtmise menetluste katsetamiseks ning koolituse ja karjääri kujundamise parimate tavade kujundamiseks;

F.

arvestades, et komisjoni teatises „Uus Euroopa teadusruum teadusuuringute ja innovatsiooni jaoks“ on välja toodud rida probleeme, mis pidurdavad noorte teadlaste karjääri, sealhulgas ebakindlad töösuhted; arvestades, et üha suurenev erinevus doktorikraadi omandanute arvu ja ametikohtade arvu vahel riiklikes teadussüsteemides takistab talentide hoidmist;

G.

komisjoni teatises jätkusuutlikku konkurentsivõimet, sotsiaalset õiglust ja vastupanuvõimet toetava Euroopa oskuste tegevuskava kohta rõhutatakse, et teadlased on teadus- ja innovatsioonivaldkonna esirinnas ja et nad vajavad konkreetseid oskusi edukaks karjääriks nii akadeemilistes ringkondades kui ka mujal;

H.

arvestades, et komisjoni teatises „Talentide rakendamine Euroopa piirkondades“ juhitakse tähelepanu ELi piirkondade sattumisele talentide arengulõksu, kuna nende rahvaarv väheneb, kolmanda taseme hariduse omandanute osakaal püsib samal tasemel ja noored enamasti lahkuvad nendest piirkondadest;

I.

arvestades, et komisjoni teatises „Oskustööliste ja andekate inimeste meelitamine ELi“ tunnistatakse, et oluline ja vajalik on muuta EL atraktiivsemaks kogu maailmast pärit andekate inimeste, sealhulgas liikuvusvõimalusi kasutavate noorte teadlaste jaoks;

J.

arvestades, et komisjoni teatises „Teadusuuringute ja innovatsiooni alane üldine lähenemisviis – Euroopa strateegia rahvusvaheliseks koostööks muutuvas maailmas“ rõhutatakse teadusdiplomaatia tähtsust ning toonitatakse, et EL peaks julgustama oma teadlasi ja innovaatoreid panustama ülemaailmsetesse innovatsiooni ökosüsteemidesse ja neist kasu saama, ning väidetakse, et EL peaks veelgi edendama inimkapitali arendamisel tehtavat koostööd teadlaste koolitamise ja liikuvuse ning eelkõige Marie Skłodowska-Curie meetmete kaudu;

K.

arvestades, et noorte teadlaste all mõistetakse üldiselt doktorikraadi omandamise ajal või doktoriõppele järgnevatel aastatel uurimistegevuse raames samaväärse kvalifikatsiooni omandanuid, kusjuures noore teadlase määratlus peaks põhinema pigem teadustöö kogemusel ja mitte vanusel; arvestades, et noorte teadlaste vanuse alusel määratlemine võib olla vastuolus mittediskrimineerimise põhimõttega ega hõlma endas erinevaid arenguvõimalusi, mis võiksid inimesi suunata valima teadlaskarjääri; arvestades, et selles ei kajastuks ka mõningad olulised karjäärikatkestused, mis noori teadlasi puudutavad, nagu rasedus- ja sünnituspuhkus, isapuhkus või vanemapuhkus, sõjaväeteenistus, teadustööga mitteseotud töö ja pikk haigusperiood;

L.

arvestades, et kasutatavate rahaliste vahendite liigist sõltub sageli ajutiste ja mitteajutiste lepingute vaheline tasakaal, eelkõige riiklikul tasandil; arvestades, et kui suurem osa ülikoolidel kasutada olevatest rahalistest vahenditest on lühiajalised projektide läbiviimiseks eraldatud vahendid, saavad nad ka pikendada peamiselt vaid lühiajalisi projektidega seotud lepinguid, kuna neil on keeruline võtta pikaajalisi rahalisi kohustusi ilma neid toetava rahalise katteta;

M.

arvestades, et COVID-19 kriisil oli negatiivne mõju paljudele noortele teadlastele, kes kogesid töötingimuste halvenemist ning puutusid kokku rahastamisprobleemide ning piiratud juurdepääsuga laboritele ja muudele olulistele rajatistele; arvestades, et kõige selle tulemusena oli neil vähem võimalusi oma projektid lõpetada, koostada ja avaldada oma uurimistöid ning tõsta oma kvalifikatsiooni, mis on karjääri edendamiseks vajalik;

N.

arvestades, et Euroopa Liidu kõrgharidussektori juhtivate ametikohtade täitjatest on vaid 24 % naised ning nad on endiselt alaesindatud mitmete loodusteaduste, tehnoloogia, inseneriteaduste ja matemaatika valdkonna doktoriõppe erialadel, sealhulgas info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) ning inseneriteaduste valdkonnas; arvestades, et vaid üksikud liikmesriigid on lisanud teadusuuringute ja innovatsiooni valdkonnas soolist võrdõiguslikkust käsitlevad sätted ning edasiminek soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamisel riiklike teadusprogrammide raames on olnud aeglane;

O.

arvestades, et kuigi EL on teadlaste koguarvu poolest 23,5 %-ga endiselt maailmas juhtival kohal (võrreldes 21,1 %-ga Hiinas ja 16,2 %-ga USAs), ei ole Euroopas alaliste akadeemiliste ametikohtade arv märkimisväärselt suurenenud; arvestades, et ainult väike osa doktorikraadi omandanutest leiab alalise töökoha akadeemilistes või riiklikes teadusasutustes, mis sunnib noori teadlasi arendama ülekantavaid oskusi ja läbima vajaliku koolituse, et arendada edukat karjääri väljaspool akadeemilist ringkonda;

P.

arvestades, et kaupade ja teenuste hindade tõus koos üüri ja hüpoteeklaenude määra tõusuga süvendab elukalliduse kriisi, mis mõjutab tugevalt noori teadlasi, eelkõige neid, kelle palgad on madalad ja kelle töötingimused on ebakindlad; arvestades, et noored teadlased peavad karjääri edendamiseks tegema märkimisväärses mahus tasustamata tööd, mis piirab nende lisateenimise võimalusi;

Q.

võttes arvesse oma 12. märtsi 2009. aasta resolutsiooni „Paremad tööalased võimalused ja rohkem liikuvust: Euroopa partnerlus teadlaste jaoks“, milles tõsteti esile paljusid peamisi probleeme, millega noored teadlased ikka veel silmitsi seisavad, mis näitab seda, et aja jooksul ei ole piisavat edu saavutatud;

R.

võttes arvesse oma 8. juuli 2021. aasta resolutsiooni uue Euroopa teadusruumi kohta teadusuuringute ja innovatsiooni jaoks, milles esitati rida soovitusi karjääritingimuste parandamiseks ning ELi teadus- ja innovatsiooniprogrammides osalemise suurendamiseks, eelkõige noorte teadlaste ja naiste jaoks STEM-valdkonnas;

S.

võttes arvesse oma 11. novembri 2021. aasta resolutsiooni Euroopa haridusruumi kohta, milles rõhutati, et oluline on kogu Euroopas parandada noorte teadlaste uurimistegevuse ja koolitusvõimalusi ning diplomite ja kvalifikatsioonide vastastikust tunnustamist, mis võivad hõlbustada ametialast liikuvust;

T.

arvestades, et eesmärki kulutada 3 % SKPst teadus- ja arendustegevusele ei ole siiani saavutatud peamiselt seetõttu, et erasektor ei investeeri piisavalt teadusuuringute ja innovatsiooni valdkonda, mis vähendab teadusasutuste võimalusi pakkuda häid karjääriväljavaateid;

U.

arvestades, et mõiste „noored teadlased“ puhul ei peeta silmas mitte nende vanust, vaid nende karjäärietappi, mis praeguses olukorras tähendab, et paljusid teadlasi ei saa enam pidada noorteks;