Choose the experimental features you want to try

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 52023DC0156

KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE, EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE NING REGIOONIDE KOMITEELE Euroopa vesinikupanga kohta

COM/2023/156 final

Brüssel,16.3.2023

COM(2023) 156 draft

KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE, EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE NING REGIOONIDE KOMITEELE

Euroopa vesinikupanga kohta






1.Sissejuhatus

Vesinikul on tähtis roll Euroopa Liidu üleminekul kliimaneutraalsusele 2050. aastaks ja Venemaalt pärit fossiilkütustest sõltumatuse saavutamisel aegsasti enne 2030. aastat. Vesinik on ka üks komisjoni uues tööstusstrateegias käsitletud strateegilistest valdkondadest, mida iseloomustab kvaliteetsete töökohtade loomise suur potentsiaal. 2020. aastal vastu võetud Euroopa vesinikustrateegias 1 seati eesmärk toota ELis kuni 10 miljonit tonni saastevaba vesinikku. Kavas „REPowerEU“ 2 on tehtud ettepanek seda eesmärki täiendada, hõlbustades 10 miljoni tonni saastevaba vesiniku importi 2030. aastaks.

Euroopa Komisjon tegi ettepaneku võtta vastu terviklik õigusraamistik, mis hõlmab vesiniku tootmist, tarbimist, taristu arendamist ja tulevase vesinikuturu eeskirju ning tööstuses ja transpordis saastevaba vesiniku kasutamise siduvaid kvoote. Kuigi institutsioonid peavad mitme seadusandliku ettepaneku üle veel läbirääkimisi, on selge, et Euroopa Liidust saab maailma kõige edasijõudnum piirkond, kus luuakse tulevikku vaatav, prognoositav ja terviklik õigusraamistik kogu maailmajao tasandil saastevaba ja vähese CO2 heitega vesiniku kiire kasutuselevõtu edendamiseks. Rahvusvahelisel tasandil arendab EL kolmandate riikidega mõlemale poolele kasulikke partnerlussuhteid, sealhulgas vabakaubanduslepingute abil ja strateegia „Global Gateway“ raames, et luua neis riikides taastuvenergiale ülemineku eesmärgil vesinikuga seotud võimalusi ning toetada nende jõupingutusi kohaliku lisandväärtuse arendamisel.

2022. aasta detsembris saavutati poliitiline kokkulepe seoses ELi HKSi direktiivi muudatustega, millega nähakse ette tasuta LHÜd vesinikku tootvate elektrolüüsiseadmete jaoks, suurendatakse innovatsioonifondi suunatavate LHÜde arvu ja võimaldatakse korraldada innovatsioonifondi raames kogu ELi hõlmavaid enampakkumisi.

Paralleelselt õigusnormide edenemisega on Euroopa tööstus juba välja töötanud arvukalt vesinikuprojekte. Euroopa saastevaba vesiniku liit tegi väärtusahela kõigis osades kindlaks 840 vesinikuprojekti 3 ja lisaks viiakse Euroopas ellu maailma esimesed vesinikupõhised terasetootmise projektid. 16 ELi liikmesriiki on vastu võtnud riikliku vesinikustrateegia ja need strateegiad kokku hõlmavad 40 GW elektrolüüsivõimsust (2030. aastaks seatud eesmärk) ehk 5,6 miljonit tonni saastevaba vesinikku. Seoses taristuvajadusega koostatakse üleeuroopaliste energiavõrkude poliitika rakendamise raames liidu esimest loendit ühishuviprojektidest ja vastastikust huvi pakkuvatest projektidest, sealhulgas vesiniku ja elektrolüüsiseadmete valdkonnas 4 .

Euroopa on elektrolüüsiseadmete tootmises ka maailmas esirinnas ning ühisavaldus 5 elektrolüüsiseadmete tootmise võimsuse suurendamise kohta annab tunnistust ELi tööstuse valmisolekust seatud eesmärki täita. Tänu nendele konkurentsieelistele ja õigusraamistike varajasele väljatöötamisele kavandavad paljud vesinikuprojektide arendajad Euroopas investeeringute tegemist. Praeguse seisuga on üle 30 % kogu maailmas kavandatud vesinikuinvesteeringute sihtkohaks Euroopa 6 .

2022. aastal tehti esimesed lõplikud investeerimisotsused. Suurem osa Euroopasse ettenähtud vesinikuinvesteeringutest on aga alles kavandamisjärgus. Selleks et investeeringud realiseeruksid tootmisena, on vaja nõudlust paremini mõista. Vesiniku tootmine elektrolüüsi teel ei ole praegu kaugeltki suuremahuline ja selline vesinik ei suuda konkureerida tavapärase vesinikuga. Rahvusvaheline Energiaagentuur prognoosib rahvusvahelisel tasandil, 7 et ekspordile orienteeritud projektide raames toodetakse lähiaastatel 2,4 miljonit tonni ning 2030. aastaks ligikaudu 10 miljonit tonni saastevaba ja vähese CO2 heitega vesinikku aastas 8 . Rahvusvahelise Energiaagentuuri andmetel kavatsetakse Euroopa Liitu eksportida seni vaid 0,9 miljonit tonni vesinikku aastas.

Komisjoni president von der Leyen teatas oma 14. septembri kõnes olukorrast Euroopa Liidus Euroopa vesinikupanga loomisest 9 . Vesinikupanga eesmärk on täita investeerimislünk ja siduda saastevaba vesiniku edaspidine pakkumine nõudluse eesmärgiga, milleks on 20 miljonit tonni saastevaba vesinikku. Euroopa vesinikupank hõlbustab nii saastevaba vesiniku tootmist ELis kui ka selle importi, mis aitab saavutada kava „REPowerEU“ eesmärke ja minna üle kliimaneutraalsusele.

Vesinikupank toetab nullnetotööstuse kava 10 ja nullnetotööstuse määruse eesmärke. Saastevaba vesiniku tootmiseks vajalike elektrolüüsiseadmete valmistamise suurendamine aitab parandada Euroopa tööstuse, sealhulgas terase- ja väetisetootmise 11 ning laevandussektori konkurentsi- ja vastupanuvõimet. Samuti võimaldab Euroopa vesinikuturu laiendamine Euroopa ettevõtetel täita areneval ülemaailmsel vesinikuturul juhtrolli, mis pakub uusi kasvuvõimalusi ja toob kaasa uued kvaliteetsed töökohad. Käesolev teatis Euroopa vesinikupanga kohta on lisatud seadusandlikule ettepanekule võtta vastu nullnetotööstuse määrus.

Euroopa vesinikupangast saab Euroopa Komisjoni rakendatav vahend, mis koosneb kahest uuest rahastamismehhanismist, millega toetatakse saastevaba vesiniku tootmist ELis ja mujal maailmas. Samuti suurendab vesinikupank vesinikunõudluse, -pakkumise, -voogude ja -hindade läbipaistvust ning võimaldab koordineerida ja hõlbustada segarahastamist koos olemasolevate rahastamisvahenditega, et toetada vesinikuprojekte.

Euroopa vesinikupanga eduka toimimise tagamiseks tuleb esmajärjekorras välja töötada vesiniku tootmist ja tarbimist reguleeriv õigusraamistik. Seepärast kutsub komisjon Euroopa Parlamenti ja nõukogu üles hõlbustama nende delegeeritud õigusaktide kiiret jõustumist, milles täpsustatakse seda, kuidas vesinik ja vesinikupõhised kütused võivad kvalifitseeruda saastevabadeks, ning viima läbirääkimised lõpule ja võtma kiiresti vastu nii kavandatava taastuvenergia direktiivi kui ka tõhusate vesinikuturgude tagamiseks vajalikud tulevased eeskirjad, sealhulgas vähese CO2 heitega vesiniku määratluse 12 .

Kuigi komisjon teeb kõik jõupingutused taastuvallikatest toodetud vesiniku kasutamise edendamiseks, tunnistatakse kavas „RePowerEU“, et maagaasi asendamisel on oma osa ka muudel fossiilkütusevaba vesiniku vormidel, eelkõige tuumaenergiapõhisel vesinikul. Äärmiselt oluline on kooskõla veepoliitika raamdirektiiviga, pidades silmas täiendavat mageveevajadust kohtades, kus võetakse kasutusele täiendavad saastevaba ja vähese CO2 heitega vesiniku tootmisvõimsused.

Rahastamisvajadused

Euroopa vesinikuturg vajab investeeringuid neljas valdkonnas: elektrolüüsiseadmete tootmise võimsuse suurendamine, vesinikutootmise võimsuse suurendamine, saastevaba ja vähese CO2 heitega vesiniku jaoks uute nõudlussektorite avamine ning spetsiaalse vesinikutaristu arendamine. Selleks on vaja ka täiendavaid kvalifitseeritud töötajaid, mis eeldab suurte investeeringute tegemist vajaliku tööjõu ümber- ja täiendõppesse 13 .

Praegu tarbitakse ELis ligikaudu 8 miljonit tonni vesinikku, mis toodetakse peamiselt maagaasist 14 . Elektripõhist vesinikku toodetakse ELis alla 0,3 miljoni tonni. Elektrolüüsiseadmete ülesseatud tootmisvõimsus 15 on ELis praegu ligikaudu 160 MW, samas kui 10 miljoni tonni saastevaba vesiniku tootmise eesmärgi täitmiseks oleks vaja 80–100 GW. Selleks et saastevaba vesinik suudaks fossiilkütustel põhinevate alternatiividega konkureerida, on vaja ligikaudu 150–210 GW ulatuses täiendavat võimsust madala hinnaga taastuvelektri tootmiseks.

Kokkuvõttes on 10 miljoni tonni saastevaba vesiniku tootmiseks, transpordiks ja tarbimiseks vaja hinnanguliselt 335–471 miljardit eurot investeeringuid, sealhulgas 200–300 miljardit eurot täiendavaks taastuvelektri tootmiseks. Peamiste vesinikutaristu kategooriatega seotud investeeringud on 2030. aastaks hinnanguliselt 50–75 miljardit eurot elektrolüüsiseadmete puhul, 28–38 miljardit eurot ELi-siseste torujuhtmete puhul ja 6–11 miljardit eurot hoidlate puhul. Elektrolüüsiseadmete tootmise võimsuse suurendamine nõuab hinnanguliselt kuni 1,2 miljardi euro ulatuses investeeringuid. Veel 500 miljardit eurot tuleb investeerida rahvusvahelistesse väärtusahelatesse, mis võimaldaksid 10 miljonit tonni saastevaba vesinikku, sealhulgas selle derivaate importida.

Suurem osa vesinikusektoris tehtavatest investeeringutest tuleb katta erakapitalist. ELi taksonoomia kliimaalase delegeeritud õigusaktiga juba suunatakse erasektori rahalisi vahendeid tegevusaladele, mis on seotud vesiniku tootmiseks ja kasutamiseks vajalike seadmete valmistamisega ning vesiniku tootmise ja säilitamisega.

Samal ajal võetakse kasutusele kõik asjakohased ELi rahalised vahendid, et toetada vesinikuturu kiiremat laiendamist Euroopas. Elektrolüüsiseadmete edendamiseks toetati programmi „Horisont 2020“ raames esimeste 100 MW võimsusega elektrolüüsiseadmete väljatöötamist, täiendades Saastevaba Vesiniku Ühisettevõtte raames rahastatavaid teadus- ja näidisprojekte. Vesinikutehnoloogia turuletoomise soodustamiseks on ELi heitkogustega kauplemise süsteemi innovatsioonifondist antud vesiniku tootmiseks või tarbimiseks toetust kaheksale suuremahulisele projektile. Kõigi innovatsioonifondi 2021. aasta ulatuslikule projektikonkursile esitatud projektide elluviimisel rajataks ligikaudu 2,6 GW ulatuses elektrolüüsivõimsust. Lisaks on 2022. aasta ulatusliku projektikonkursi (lõppes 16. märtsil) raames 1 miljard eurot ette nähtud vesinikuprojektidele ja tööstuse elektrifitseerimise projektidele ning 700 miljonit eurot puhta tehnoloogia, sealhulgas elektrolüüsiseadmete tootmise projektidele.

Üleeuroopalist huvi pakkuvate tähtsate projektide hindamise kahes voorus kiideti heaks saastevaba ja elektripõhise vesiniku tootmist ja kasutamist hõlmavate projektide riigiabiga rahastamine kogusummas 10,6 miljardit eurot, mille tulemusena peaks kaasatama täiendavalt 15,8 miljardit eurot erasektori investeeringuid. Peale selle on mitmes liikmesriigis kehtestamisel võistupakkumise kavad, et saastevaba vesiniku projekte saaks arendada võimalikult väikeste kuludega. Riiklike taaste- ja vastupidavuskavade raames on eraldatud üle 10 miljardi euro, sealhulgas 4,9 miljardit eurot üleeuroopalist huvi pakkuvate tähtsate projektide kaudu. Mis puudutab taristut, siis Euroopa ühendamise rahastu energiakomponendi eelarvest saab kuni 2027. aastani kasutada veel 3,3 miljardit eurot valitud energiataristukategooriate, näiteks vesinikutaristu toetamiseks.

Ühtekuuluvuspoliitika vahenditest, eelkõige Euroopa Regionaalarengu Fondi (ERF) ja õiglase ülemineku fondi (JTF), samuti InvestEU fondi kaudu, antakse samuti liikmesriikidele ja piirkondadele märkimisväärset toetust nende investeeringuteks kogu vesiniku tarneahela ulatuses alates uuendustegevusest kuni katsetamise ja esmase kasutuselevõtuni. Programmi „InvestEU“ raames võib selliseid investeeringuid rahastada näiteks Euroopa Investeerimispanga rohepöörde finantstoote abil või muude rakenduspartnerite, näiteks Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupanga või Põhjamaade Investeerimispanga toel. Programm „InvestEU“ näeb ette paindliku raamistiku tõhusaks lisatoetuste pakkumiseks või segarahastamiseks koos muude ELi rahastamisvahenditega, näiteks innovatsioonifondiga. Lisaks investeerib Saastevaba Vesiniku Ühisettevõte saastevaba vesiniku tootmise, säilitamise ja tarnimise tõhususe suurendamisse ning kulude vähendamisse, et saastevaba vesinik suudaks fossiilkütustest toodetud vesinikuga paremini konkureerida ja seda kiiremini asendada.

Samuti on Euroopa Investeerimispank (EIP) kui ELi kliimapank võtnud endale kohustuse suurendada 2025. aastaks kliimameetmete ja keskkonnakestlikkuse jaoks antavate laenude mahtu, sealhulgas omavahendite kaudu, nii et see ületaks 50 % kogu laenumahust. Viimase kümne aasta jooksul on EIP eraldanud otseselt vesinikuprojektidega seotud rahastamiseks üle ühe miljardi euro. Hiljuti täiendas EIP seda summat 30 miljardi euro suuruse REPowerEU paketiga, mille eesmärk on kaasata 2027. aastaks kuni 115 miljardit eurot investeeringuid ELi tööstuse CO2 heite vähendamiseks.

Katmata on aga veel rohelisatasu, mis hõlmab nende ostjate suuremaid kulusid, kes soovivad fossiilkütuste asemel võtta kasutusele vesiniku. Avaliku sektori vahendite sihipärane kasutamine rohelisatasu rahastamiseks võib erasektori investeeringuid võimendada, vähendades saastevaba vesiniku tootmisega seotud riske. Hinnangute kohaselt eeldaks vesiniku importimine laevadega (mille puhul vesinikku tuleb importida ammoniaagi, metanooli, vedelate orgaaniliste vesinikukandjate või elektrokütuste kujul) turupõhist lisatasu suurusjärgus 3–5 eurot/kg (mis hõlmab transporti, ladustamist ja lõpptarbijale tarnimist). Kuna saastevaba vesinik ei ole veel maailmaturul kättesaadav, tähendab see, et tootmisvõimsuse tagamiseks tuleb kasutada rohelisatasu. Hinnanguliselt võimaldab 1 miljardi euro suurune eelarve toota aastas 0,04–0,06 miljonit tonni saastevaba vesinikku. Pärast 2025. aastat peaks turupõhine lisatasu vähenema, kuna tootmiskulud vähenevad ja nõudlus saastevaba vesiniku abil toodetud keskkonnasäästlike toodete järele kasvab. Lisaks muudavad ELi heitkogustega kauplemise süsteem ja kavandatav Euroopa maksustamisdirektiiv saastevaba ja vähese CO2 heitega vesiniku fossiilkütustel põhivate alternatiiviga võrreldes atraktiivsemaks.

Võttes arvesse tootmiskulude eeldatavat vähenemist ja kasvavat nõudlust saastevaba vesiniku järele, on rohelisatasu kokku 20 miljoni tonni saastevaba vesiniku liidusisese tootmise ja importimise puhul hinnanguliselt ligikaudu 90–115 miljardit eurot. Rohelisatasu on tõenäoliselt seda väiksem, mida varem saastevaba vesiniku tootmist suurendatakse.

Lühiajalises perspektiivis on vaja ELi tasandi lisavahendeid, et tugevdada ELi tasandil vesiniku kasutuselevõtuks tehtavaid jõupingutusi ja toetada muu strateegilise nullnetotehnoloogia tootmise laiendamist. Innovatsioonifondi õiguslik alus (eelkõige ELi tasandi võistupakkumisi käsitlevad uued sätted) pakub väga paljulubavat ja kulutõhusat võimalust toetada saastevaba vesiniku ja muu strateegilise nullnetotehnoloogia tootmise ja kasutuselevõtu laiendamist Euroopas ning seeläbi tugevdada Euroopa suveräänsust kliimameetmete ja energiajulgeoleku seisukohast olulisima tehnoloogia valdkonnas. Nullnetotööstuse määrus kujutab endast esimest alust strateegiliste projektide korraldamiseks. Innovatsioonifondi finantsvõimenduse suurendamiseks on palju võimalusi, võttes arvesse ka ELi heitkogustega kauplemise süsteemi suuremaid tulusid ja kokkulepet ELi HKSi direktiivi kohta, mille kohaselt peavad liikmesriigid investeerima kogu oma HKSi tulu kliima- ja energiaeesmärkidesse. Võtame seda arvesse suveräänsuse fondi kavandamisel mitmeaastase finantsraamistiku läbivaatamise kontekstis.

2.Euroopa vesinikupank – kontseptsioon, ülesanded ja struktuur

Euroopa vesinikupanga eesmärk on kaasata ELis ja kolmandates riikides erasektori investeeringuid vesiniku väärtusahelatesse, viies saastevaba vesiniku pakkumise kooskõlla Euroopa ostjate kasvava nõudlusega ning pannes seega aluse saastevaba vesiniku turu arengule. Vesinikupank hakkab edendama saastevaba vesiniku liidusisest tootmist, aga ka selle importimist rahvusvahelistelt tootjatelt Euroopa tarbijatele.

Kuna esimeste projektide puhul puudub veel piisav turupõhine rohelisatasu, on Euroopa vesinikupanga strateegias seatud eesmärk katta saastevaba vesiniku maksumuse ja sellega asendatavate fossiilkütuste maksumuse erinevus ning lõpuks seda erinevust ka vähendada.

Euroopa vesinikupank põhineb neljal sambal, mida rakendab Euroopa Komisjon. See koosneb kahest uuest rahastamismehhanismist, millega toetatakse saastevaba vesiniku tootmist ELis ja mujal maailmas. Lisaks suurendab vesinikupank nõudluse nähtavust, luues sidemed ostjatega, liikmesriikide paralleelsete algatustega ja olemasolevate andmekeskustega. Vesinikupank täidab ka koordineerivat rolli ja hõlbustab segarahastamist koos olemasolevate rahastamisvahenditega, et toetada vesinikuprojekte (joonis 1).

Joonis 1. Euroopa vesinikupanga tegevuse neli sammast

Vesinikupank hakkab täitma olulist rolli, kuna see kaasab erasektori investeeringuid ning aitab kaasa turu kujunemisele ja hinna leidmisele, luues rahastamisel konkurentsi ja suurendades investorite usaldust ning projektide rahastamisega seotud teadmisi erasektoris.

Vesinikupanga eesmärk on vähendada maksumuste erinevus aja jooksul tasemeni, mida erasektori vesinikuostjad soovivad ja suudavad katta. Euroopa vesinikupanga tegevus on nii liidusisese kui ka rahvusvahelise tegevussuuna puhul kooskõlas rahvusvaheliste kahe- ja mitmepoolsete kohustustega.

2.1.Siseturu loomine: kindlasummalise lisatasuga seotud enampakkumised liidusisese tootmise toetamiseks

Komisjon jätkab kiiresti esimeste saastevaba vesiniku tootmiseks korraldatavate katsepakkumiste kavandamist, millest teatati nullnetotööstuse kavas ja mille eesmärk on rakendada Euroopa vesinikupanga liidusisest tegevussuunda. Enampakkumised käivitatakse innovatsioonifondi raames 2023. aasta sügisel uue võistupakkumise mehhanismi alusel kooskõlas finantsmääruses ja muudetud ELi HKSi direktiivis sätestatud eeskirjadega.

Enampakkumiste kavandamisel peetakse silmas järgmisi põhieesmärke:

·liidusisese 16 saastevaba vesiniku pakkumise ja nõudluse sidumine;

·saastevaba vesiniku maksumuse ja fossiilkütusepõhise vesiniku maksumuse erinevuse võimalikult tõhus ületamine ja vähendamine ELis. Enampakkumised on osutunud energeetikasektoris väga edukaks, vähendades taastuvenergia tootmiseks vajalikku rahastamist hinnakonkurentsi kaudu;

·hinna leidmise ja turu kujunemise võimaldamine ELis: lihtsa ja läbipaistva ülesehitusega võistupakkumiste tulemusena selguvad erasektori kulud ning kasulikud ja võrreldavad jaehinnad, mis võivad anda tõuke Euroopa vesinikuturu arengule;

·Euroopa vesinikuprojektide riskide ja kapitalikulude vähendamine ning erakapitali võimendamine. Võttes arvesse vajaminevate investeeringute mahtu, tuleks innovatsioonifondist saadavat toetust käsitada eraisikute ja ettevõtjate suuremate investeeringute stardirahastusena;

·kiire kehtestamise ja lihtsa rakendamise tagamine, vähendades seega tänu lühikestele, lihtsatele ja läbipaistvatele menetlustele märkimisväärselt halduskoormust ja kulusid. See toetab ELi juhtrolli kõnealuse uue turu arendamisel, võttes arvesse kolmandate riikide pakutavaid toetusmehhanisme.

Komisjon kaasab saastevaba vesiniku 2023. aasta katsepakkumiste korralduse väljatöötamisse kõik asjaomased sidusrühmad: liikmesriigid, kommunaalettevõtted, projektiarendajad, tööstuslikud ja muud vesinikuostjad, pangad, taristufondid, akadeemilised ringkonnad jt. 2023. aasta mais toimub lõppseminar lõpliku korralduse tingimuste teemal, et esimene kogu ELi hõlmav enampakkumine vastaks täpselt erasektori vajadustele ja tavadele.

Esimese katsepakkumisega toetatakse saastevaba vesiniku tootmist vastavalt taastuvenergia direktiivi 17 delegeeritud õigusaktide lõplikes versioonides sätestatule. Enampakkumise tulemusena saavad vesinikutootjad toetust kindlasummalise lisatasuna iga toodetud vesinikukilogrammi kohta maksimaalselt kümne tegevusaasta jooksul. Maksumuste erinevuse ületamine ja tulude stabiilsuse suurendamine edendab projektide pangakõlblikkust ja vähendab üldisi kapitalikulusid. Maksed põhinevad toodangul, st toodetud saastevaba vesiniku sertifitseeritud ja kontrollitud kogustel.

Võttes arvesse juba tehtud turutestide tulemusi ja vajadust tagada sobiv konkurentsitase, on esimese enampakkumise esialgne eelarve 800 miljonit eurot. Esimesest katsepakkumisest saadud kogemused aitavad kindlaks määrata edasiste enampakkumisvoorude mahtu.

Enampakkumise korralduse puhul on esmatähtsal kohal lihtsus, läbipaistvus ja läbiviimise kiirus. I lisas on kokkuvõtlikult esitatud need enampakkumise korralduse peamised parameetrid, mida komisjon praeguses etapis kaalub. Need puudutavad eelkõige eelkvalifitseerimisnõudeid, pakkumuste järjestamise/hindamise kriteeriume ning hinnareegleid. Selleks et teha kindlaks tegelikud kulud, tagada võrdsed tingimused ja vähendada keerukust, kavatseb komisjon välistada enampakkumise kaudu antud toetuse kumuleerimise riigiabiga, eesmärgiga vältida samade kulude kahekordset katmist ja enampakkumise moonutamist.

Komisjon konsulteerib sidusrühmadega täiendavalt selliste muude elementide üle nagu pakkumuse tagatiste või täitmistagatiste 18 kasutamine kooskõlas muudetud ELi HKSi direktiivis sätestatud õigusraamistikuga, hinnalagi ja maksimaalsed täitmisperioodid.

Pärast konsulteerimist sõnastab komisjon enampakkumise lõplikud tingimused, mis hõlmavad toetuskõlblikkust, pakkumuste vastuvõetavuse kontrolli ja makseid (samuti lepingu ülesütlemist ja leppetrahve), ning avaldab need 2023. aasta suvel. 2023. aasta suve lõpus korraldatakse täiendavad infopäevad pakkumuse koostamise selgitamiseks. See ajakava annab pakkujatele piisavalt aega enampakkumise kontseptsiooniga tutvumiseks ja oma pakkumuste ettevalmistamiseks. Komisjon kavatseb delegeerida enampakkumiste kogu projektitsükli läbiviimise Euroopa Kliima, Taristu ja Keskkonna Rakendusametile (CINEA).

2.2. ELi enampakkumisplatvorm: enampakkumised kui liikmesriikidele pakutav teenus

ELi tasandil korraldatav võistupakkumine kujutab endast märkimisväärset finantsinnovatsiooni ning sellest võib saada oluline vahend, millega edendatakse uuenduslike saastevabade ja vähese CO2 heitega lahenduste kulutõhusat ja varajast kasutuselevõttu. Uute turgude kujunemisel on oluline vältida turu killustumist ELi liikmesriikide vahel. Kuigi vesinikku käsitlevate delegeeritud õigusaktidega 19 luuakse kogu Euroopas ühtne alus saastevaba vesiniku sertifitseerimiseks, võivad toetuskavad ja eelarvepoliitiline manööverdamisruum nende kavade pakkumiseks olla liikmesriigiti märkimisväärselt erinevad. Erinevatel toetuskavadel põhinevaid hinnasignaale võib olla võimatu võrrelda, mis aeglustab Euroopa vesinikuturu väljakujunemist.

Selleks et vältida Euroopa vesinikuturu kujunemise varases etapis selle killustumist ja hoida kokku halduskulusid, mida kantaks paljude erinevate vesiniku toetuskavade väljatöötamisel eri liikmesriikides, teeb komisjon ettepaneku laiendada innovatsioonifondi enampakkumisi liikmesriikidele suunatud platvormina, ilma et see piiraks ELi riigiabi eeskirjade kohaldamist. See võimaldaks liikmesriikidel kasutada oma rahalisi vahendeid oma territooriumil elluviidavate projektide jaoks, kasutades kogu ELi hõlmavat enampakkumismehhanismi.

Komisjon korraldaks enampakkumiste „teenust“ pakkudes ühtse enampakkumise. Projektide pakkumiskõvera puhul kasutataks kõigepealt ära innovatsioonifondi eelarve, olenemata projektide päritoluriigist. Kui innovatsioonifondi eelarve on ammendatud, võiksid pakkumiskõvera ülejäänud osa katta liikmesriigid vastavalt ELi enampakkumisplatvormi järjestusele, kuni liikmesriikide vastavad eelarved on ammendatud, ilma et see piiraks ELi toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist ning tingimusel, et vastavate eraldatud riiklike vahenditega võrreldes osaleb enampakkumisel piisav arv riigisiseseid projekte (vt joonis 2, mis näitlikustab pakkumuste vastuvõetavuse kontrolli). Nende täiendavate projektide jaoks annaksid toetust ja teeksid makseid liikmesriigid. Iga meetme suhtes, mis kujutab endast riigiabi (v.a grupierandi korral), kehtib teatamiskohustus. Komisjon kontrollib ja vajaduse korral tagab, et liikmesriikide rahaliste vahendite eraldamisel enampakkumise jaoks valitseb piisav konkurents.

Joonis 2. Liikmesriikide rahalisi vahendeid koondava ELi enampakkumisplatvormi toimimise näitlik korraldus

Kui eelmises lõigus kirjeldatud kontseptsioon osutub edukaks, võiks seda laiendada peale vesinikutootmise ka enampakkumistele muudes valdkondades, nagu CO2 heite hinnavahe lepingud tööstuse CO2 heite vähendamiseks, kooskõlas muudetud ELi HKSi direktiivis sätestatud õigusraamistikuga. Saastevaba vesiniku rahvusvaheliste enampakkumiste toetamiseks võiks samuti kaaluda ideed kaasata ELi liikmesriikide vahendeid, et korraldada üleeuroopalisi enampakkumisi. ELi enampakkumisplatvormi nende võimalike laienduste suhtes kohaldataks samuti riigiabi eeskirju.

2.3Rahvusvahelise vesinikutootmise toetamine

Euroopa Liit on kindlalt pühendunud rahvusvahelisele koostööle, et kiirendada ELis ja kogu maailmas rohepööret, sealhulgas vesinikuturu arengut. Sellega seoses aitab saastevabal vesinikul põhineva majanduse arendamine ELi partnerriikides kiirendada nende riikide üleminekut kliimaneutraalsusele ning soodustab nende laiemat sotsiaalset ja majanduslikku arengut. Samuti võivad investeeringud taastuvenergiasse ja saastevabasse vesinikku suurendada investorite jaoks selliste riikide atraktiivsust, kus investeerimiskulud on suured, taastuvate energiaallikate osakaal väike ja energiataristu ebapiisavalt arenenud, ning luua ekspordi mitmekesistamise võimalusi. Samal ajal tuleb tähelepanu pöörata ka saastevaba vesiniku tootmise kestlikkusele, vältides veestressi suurenemist ning võimalikku negatiivset mõju elektri ja vee kättesaadavusele 20 . Riigisiseseid CO2 heite vähendamise jõupingutusi partnerriikides toetab veelgi kaasseadusandjate vahel hiljuti saavutatud kokkulepe tulevase piiril kohaldatava süsinikdioksiidi kohandusmehhanismi (CBAM) kohta, millega kaasatakse selle mehhanismi alla ka vesiniku import. Alates 2026. aastast kohaldatakse vesiniku Euroopa Liitu importimisel kohandusi vastavalt imporditud vesinikuga kaasnevale CO2 heitele.

Kava „REPowerEU“ käsitlevas teatises on tehtud ettepanek importida 2030. aastaks 10 miljonit tonni saastevaba vesinikku, mis lisandub 10 miljonile tonnile ELis toodetavale saastevabale vesinikule; selle tulemusena muutuks liit maailma suurimaks saastevaba vesiniku turuks. Kuna enamiku ekspordiprojektide puhul kavandatakse vesiniku ja selle derivaatide tarnimist laevadega, tekib Euroopas vajadus laiendatud laevandus- ja sadamataristu järele. Käesoleva kümnendi lõpu poole peaks tekkima torujuhtmeid pidi toimuv rahvusvaheline vesinikukaubandus 21 .

Esialgne turuanalüüs ja sidusrühmade tagasiside viitavad vajadusele spetsiaalse instrumendi järele, mis toetaks vesiniku importimist kolmandatest riikidest. Turu puudumisel on ELi liikmesriikide ülesanne toetada Euroopa vesinikuostjaid, et võimaldada kolmandate riikide tootjatega sõlmida ostulepinguid, mis veel puuduvad. See instrument peaks toimima koos energiadiplomaatiaga ja kaubanduspoliitika raames tehtavate jõupingutustega, tagades, et EL ei tekita endale uut liiki strateegilist sõltuvust.

Kestliku arengu eesmärkide integreerimine imporditud saastevabale vesinikule antavasse ELi toetusse tagaks juurdepääsu Euroopa turule, edendaks taastuvallikatest toodetud elektri ja vesiniku kohaliku tootmise ja tarbimise kestlikkust ning rahuldaks sotsiaalseid, majanduslikke ja keskkonnaalaseid vajadusi ELi partnerriikide ja nende kodanike hüvanguks.

Mitu liikmesriiki on välja töötanud strateegia, mille eesmärk on toetada vesiniku importi kolmandatest riikidest. Seepärast uurib komisjon täiendavalt, kuidas korraldada Euroopa vesinikupanga rahvusvaheline tegevussuund nii, et see edendaks kooskõlastatud ELi strateegiat saastevaba vesiniku impordi valdkonnas. Samuti püütakse katta ühelt poolt kolmandates riikides toodetud ja ELi transporditud saastevaba vesiniku maksumuse ning teiselt poolt sellise vesinikuga ELis asendatavate fossiilkütuste maksumuse erinevust.

Komisjon uurib jätkuvalt võimalusi rohelisatasu katmiseks ELi eelarves sisalduvatest rahastamisallikatest või koostöös EIPga, võttes arvesse, et praegust naabruspiirkonna, arengu- ja rahvusvahelise koostöö instrumenti „Globaalne Euroopa“ ei saa kasutada ELis kasutatavate kaupade eest maksmiseks ega seega ka rohelisatasu maksmiseks saastevaba vesiniku tootjatele kolmandates riikides.

Seoses enampakkumiste konkreetse korraldusega hindab komisjon, kas on võimalik luua sarnane süsteem, mille raames saaksid rohelisatasu taotleda kolmandate riikide tarnijad või kolmandate riikide tootjatega lepingu sõlminud ELi vesinikuostjad (vt joonis 3). Saastevaba vesiniku impordi toetuskava toimimine, korraldus ja institutsiooniline ülesehitus võiksid peegeldada kindlasummaliste lisatasudega seotud enampakkumisi, mida kavandatakse seoses saastevaba vesiniku tootmisega ELis. Sümmeetriline lähenemisviis rahvusvahelisele ja liidusisesele tootmisele võib võimaldada õigeaegset ja kulutõhusat rakendamist, kasutades ära tegevusalast ja institutsioonilist koostoimet ning olemasolevaid struktuure, nagu CINEA.

Joonis 3. Kindlasummalise lisatasuga seotud enampakkumise kontseptuaalne korraldus rahvusvahelistele tarnijatele, kes tarnivad vesinikku ELi tarbijatele

Seni tehtud edusamme silmas pidades analüüsib komisjon aasta lõpuks Euroopa tiimi algatust, mis käsitleb liikmesriikide vahendite koondamist ning koostoime soodustamist olemasolevate ELi rahaliste vahenditega ja strateegiaga „Global Gateway“. Selleks uurib komisjon võimalust lisada Euroopa vesinikupanga tegevusvaldkondadele edaspidi saastevaba vesiniku nõudluse koondamise ja ühiste enampakkumiste mehhanism, tuginedes ELi energiaostuplatvormi ja AggregateEU raames saadud kogemustele ning kohaldades ELi konkurentsi- ja riigiabieeskirju.

Samal ajal tuleb kaaluda erinevaid riskiprofiile saastevaba vesiniku tootmise toetamisel väljaspool ELi, mille puhul võetakse arvesse asjaomase riigi üldist õigus- ja investeerimisraamistikku, samuti geopoliitilisi riske ja asjaomase riigi poolt ELi ees võetud kohustusi.

See mõjutab korralduse variante. Tulevaste vesinikutarbijate jaoks, kes praegu teevad otsuseid mahukate investeeringute kohta ja hangivad pikaajalist rahastamist, on täiendavate taastuvenergia- ja vesinikuprojektide tugiraamistiku stabiilsus, prognoositavus ja usaldusväärsus konkreetses potentsiaalses tarnijariigis oluline tegur. Vesiniku varustuskindluse, kestlikkuse ja ELi arengupoliitika sidususe tagamise seisukohast on eriti tähtsad tegurid majandussuhete ja kaubandusega seotud geopoliitilised riskid ning kolmandates riikides rakendatav sotsiaal- ja keskkonnapoliitika.

Aja jooksul võiks rohelisatasuga seotud enampakkumiste algset kontseptsiooni laiendada, et veelgi vähendada ostulepingute ebakindlusest tulenevat riski, luues vahendaja, kes viib läbi kahepoolseid enampakkumisi. See vahendaja sõlmiks lepingud nii tootja kui ka ostjaga. Sellist lähenemisviisi rakendatakse juba Saksamaa H2Global sihtasutuse kaudu.

EL jätkab partnerriikide toetamist taastuvenergiale ülemineku kiirendamisel – muu hulgas soodsa valitsemis-, õigus- ja ettevõtluskeskkonna loomiseks antava tehnilise abi ja toetuse kaudu – ning vajalike investeeringute kaasamisel taastuvenergia ja energiatõhususe valdkonnas. Sellega seoses saab jätkuvalt kasutada naabruspiirkonna, arengu- ja rahvusvahelise koostöö instrumenti „Globaalne Euroopa“ ning ühinemiseelse abi instrumenti (IPA III), sealhulgas Euroopa Kestliku Arengu Fond+ (EFSD+), kooskõlas neid instrumente käsitlevate õigusnormidega ja nende kasutamise tavadega.

2.4Koordineerimine ja läbipaistvus

Euroopa vesinikupank parandab oma tegevusega vesinikuvoogude, -tehingute ja -hindade läbipaistvust. Täpsemalt on komisjonil kavas seda teavet koordineerida, et suurendada usaldust areneva vesinikuturu vastu. Komisjon võib kasutada ka Euroopa ja rahvusvahelistest ostulepingutest kogutud andmeid, et anda läbipaistvat hinnateavet ja töötada välja hinnavõrdlusalused.

ELis ja mujal maailmas on saastevaba vesiniku nõudluse ja pakkumise kohta üha rohkem teavet. Vesinikupank annab lisaväärtust, kuna ta koondab ja täiendab seda teavet, tuginedes olemasolevatele allikatele ja struktuuridele, näiteks teabele, mis on kättesaadav komisjoni kaudu, eelkõige seoses vesinikuandmete kogumise arendamisega Eurostati eestvedamisel, 22 selliste komisjoni juhitud algatuste kaudu nagu Euroopa saastevaba vesiniku liit, taastuvkütuste ja vähese CO2 heitega kütuste liit ja nullheitega lennunduse liit ning olemasolevate projektirahastusmehhanismide 23 ja tööstuse järelevalve kaudu. Lisaks saab vesinikupank tugineda Saastevaba Vesiniku Ühisettevõtte raames tegutsevale kütuseelementide ja vesiniku vaatluskeskusele, mis juba pakub avalikku Euroopa vesinikuandmete portaali. Peale selle suhtleb vesinikupank teabe saamiseks Rahvusvahelise Energiaagentuuriga (IEA) ja Rahvusvahelise Taastuvenergia Agentuuriga (IRENA). Vesinikupangal on head võimalused hinnata ELi nõudlust liidus toodetud ja imporditud saastevaba vesiniku järele, näiteks kutsudes ELi ostjaid üles väljendama huvi, mis on vabatahtlik ja mittesiduv.

CO2 heite vähendamise eesmärkide saavutamiseks on ülioluline arendada kiiresti välja pakkumist ja nõudlust ühendav spetsiaalne vesinikutaristu ELis ja ELiga. Üleeuroopalisi energiavõrkusid (TEN-E) käsitlev muudetud määrus on ainulaadne vahend Euroopa energiataristu kavandamiseks. Euroopa vesinikupank toetab taristu kavandamist vesinikuvoogusid käsitleva teabega, mida ta oma tegevuse kaudu kogub (nt tarnekohtade teave).

Vesinikupank toetab ka liikmesriikide ja äriühingute tasandil kolmandate riikide ja välismaiste vesinikutootjatega sõlmitavate vastastikuse mõistmise memorandumite kooskõlastamist ning konkreetsete sätete lisamist vabakaubanduslepingute energia- ja toorainekaubanduse peatükkidesse või kestlike investeeringute hõlbustamise lepingutesse.

Saastevaba vesiniku partnerlused ja vastastikuse mõistmise memorandumid, mille on sõlminud Euroopa Komisjon, liikmesriigid ja Euroopa äriühingud, sealhulgas sadamad, võivad anda võimalike kolmandatest riikidest pärinevate vesinikuvoogude kohta teavet, mis aitab Euroopa vesinikupanga koordineerimisel mõista, kus ja millal on vesinikutaristut vaja.

Euroopa Komisjon on ELi nimel sõlminud vastastikuse mõistmise memorandumid ja/või partnerlused Egiptuse, Jaapani, Kasahstani, Maroko, Namiibia ja Ukrainaga. Samuti on ajakohastatud ELi-Tšiili assotsieerimislepingusse lisatud erisätted vesinikualase koostöö kohta ning selliste sätete lisamist kaalutakse India ja Austraaliaga käimas olevatel läbirääkimistel vabakaubanduslepingute sõlmimiseks. Nende vastastikuse mõistmise memorandumite / partnerluste ja vabakaubanduslepingute kohase koostöö eesmärk on toetada partnerriikides rohepööret, sealhulgas taastuvenergia sektori ja tööstuse tarneahelate arendamise kaudu, ning edendada õigus- ja investeerimisraamistikku, tehnoloogia kasutuselevõttu ja saastevaba vesiniku kestlikku tootmist. Vastastikuse mõistmise memorandumites tunnistavad mõlemad pooled loodusvarade nappust ning väljendavad poliitilist tahet järgida keskkonnaalase, sotsiaalse ja majandusliku kestlikkuse standardeid. Vesinikualase partnerluse sisseseadmiseks on käimas ka diplomaatiline töö Saudi Araabia Kuningriigiga.

Ajakohastatud ELi-Tšiili assotsieerimisleping on esimene selline leping, milles pööratakse erilist tähelepanu vesinikule, võttes arvesse Tšiili märkimisväärset potentsiaali vesiniku eksportimisel ELi ja käimasolevat koostööprojekti, mis sai teoks tänu Euroopa tiimi lähenemisviisile. EL tegutseb eestvedajana ka rahvusvahelistel foorumitel, näiteks puhta energia (vesinikualgatuse) alastel ministrite kohtumistel, samuti saastevaba vesiniku alase innovatsioonimissiooni ja vesinikupõhise majanduse rahvusvahelise partnerluse raames.

Avalikult kättesaadava teabe kohaselt allkirjastasid ELi liikmesriigid ja äriühingud aastatel 2021–2022 vesinikualast koostööd käsitlevad vastastikuse mõistmise memorandumid vähemalt 30 riigiga üle kogu maailma. Selleks et uurida arvukate kahepoolsete algatuste koostoime võimalusi, võiks Euroopa vesinikupank suurendada saastevaba vesinikuga seoses liidusiseselt ja kolmandate riikidega sõlmitavate tehingute ja nende üle peetavate läbirääkimiste läbipaistvust ja koordineerimist; see on oluline, et suurendada mõlemal poolel, st ELis ja partnerriikides, tõhusust ja vähendada jõupingutusi.

Selleks et tagada saastevaba vesiniku allikate mitmekesistamine aja jooksul, uurib komisjon võimalust luua vahend, mis on ajendatud ELi energiaostuplatvormi 24 läbipaistvust käsitlevatest sätetest nõukogu määruses (EL) 2002/2576 25 . See võib anda positiivse panuse saastevaba vesiniku turu arengusse, pakkuda teavet ja anda komisjonile potentsiaalselt võimaluse esitada soovitusi vesinikuinvesteeringute koordineerimise kohta.

2.5Projektide rahastamise koordineerimine

ELi ja liikmesriikide tasandil on vesinikuprojektide arendamiseks olemas mitu rahastamisvahendit. Euroopa saastevaba vesiniku liidu vesinikuvaldkonna riikliku rahastamise kompass aitab huvitatud sidusrühmadel orienteeruda projektide rahastamise programmides, mis on vastu võetud nii ELi kui ka liikmesriikide tasandil.

ELi tasandil on olemas InvestEU ja ühtekuuluvuspoliitika programmid, mille abil saab riskijagamise ja segarahastamise kaudu kaasata rahalisi vahendeid vesinikuprojektidesse investeerimiseks; samuti on olemas ELi heitkogustega kauplemise süsteemi innovatsioonifondi kaudu pakutavad otsesed projektitoetused ning programmi „Euroopa horisont“, Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Euroopa ühendamise rahastu raames pakutavad toetused vesinikuorgudele ja vesiniku väärtusahela muudele osadele. Komisjon on Euroopa ühendamise rahastu raames loonud alternatiivkütuste taristu rahastu, millest antakse 1,5 miljardi euro ulatuses toetust (millele lisatakse suurema mõju saavutamiseks finantseerimisasutuste rahaline toetus) alternatiivkütustega varustamise taristu, sealhulgas näiteks vesinikutanklate kasutuselevõtuks kõigi transpordiliikide puhul. Olemas on ka mitu riiklikku rahastamisvahendit, eelkõige üleeuroopalist huvi pakkuvate tähtsate vesinikuprojektide rahastamine, taaste- ja vastupidavuskavades ettenähtud rahastamisvahendid ning üldise grupierandi määruse alusel rakendatavad täiendavad riiklikud vesiniku toetuskavad, samuti meetmed, mille komisjon võib heaks kiita, kui need vastavad kliima-, keskkonnakaitse- ja energiaalase riigiabi suunistes, teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni raamistikus või ajutises kriisi- ja üleminekuraamistikus sätestatud tingimustele.

Vesinikualaste teadmiste valdkondadevahelise jagamise parandamine ning ELi ja liikmesriikide mitmesuguste toetus- ja rahastamisvahendite raames pakutavatest toetustest teadlikkuse suurendamine on üks valdkondi, mida Euroopa vesinikupanga tegevusega seoses uuritakse, et suurendada institutsioonide tasandil tehtava koostöö läbipaistvust ja tõhusust. Sellega saab toetada koostööd ja koordineerimist, kui rakendamise ja kavandamisega tegelevate ekspertide põhipädevus ei hõlma vesinikualaseid teadmisi. Komisjon peaks nende rahastamisvahendite kaudu pakutavat toetust ratsionaliseerima, eelkõige selleks, et need vahendid üksteist vastastikku tugevdaksid ja et hõlbustada nende kulutõhusat kasutamist. Komisjon soovib vahetada liikmesriikidega teavet nende vesinikuprojektide rahastamise kavade kohta ning uurib võimalusi liikmesriikide vahendite koondamiseks ja jõupingutuste suurendamiseks ELi tasandil, et võimaldada ka piiratud vahenditega liikmesriikidel saada kasu üleeuroopalisest mastaabist ja saavutada vesiniku ühisturu loomise kaudu suurem mõju.

Vahendite ja jõupingutuste säästmiseks on kavas uurida ja kasutada olemasolevate teabejagamis- ja teavituskanalite, sealhulgas selliste olemasolevate institutsiooniliste võrgustike ja tööstuse platvormide nagu saastevaba vesiniku liidu, vesinikuenergia võrgustiku ja ELi rahastamise teabeplatvormide kogu potentsiaali.

Strateegia „Global Gateway“ on raamistik, mille alusel EL toetab partnerriikides rohepöörde raames investeeringute tegemist saastevabasse vesinikku. Euroopa Kestliku Arengu Fondi+ (EFSD+) toetustel ja tagatistel, mida antakse naabruspiirkonna, arengu- ja rahvusvahelise koostöö instrumendi „Globaalne Euroopa“ 26 (edaspidi „NDICI-GE“ või „instrument“) raames, on investeeringute toetamisel oluline roll, eelkõige projektide puhul, mida Euroopa tiimi lähenemisviisi kohaselt kaasrahastavad EIP ja arengut rahastavad ELi liikmesriikide asutused. Üks peamisi eeltingimusi NDICI-GE toetuse saamiseks on projektide panus riigisisesesse rohepöördesse, sealhulgas näiteks taastuvenergia tootmise ja kasutamise kaudu, ning saastevaba vesiniku tootmiseks vajalike ressursside kestlikkus ja tõhus kasutamine, sealhulgas vee kättesaadavus, juurdepääsetavus ja majandamine. Strateegia „Global Gateway“ eesmärk on aktiivselt kaasata erasektori rahalisi vahendeid ja eksperditeadmisi ning toetada juurdepääsu kestlikule rahastamisele.

EL ja liikmesriigid on ühiselt välja töötanud Euroopa tiimi algatused, ühendades oma jõupingutused, et edendada kolmandates riikides saastevaba vesiniku projektide arendamist. Näiteks osalevad Euroopa tiimi saastevaba vesiniku algatuse (GH2) arendamises Tšiilis EL, EIP ja kaheksa ELi liikmesriiki, kes on huvitatud tugiraamistiku, tehnoloogia ja inimkapitali arendamise toetamisest ning saastevaba vesiniku projektide rahastamisest, pidades silmas nii vesiniku riigisisest kasutamist kui ka eksporti. Lisaks valmistatakse strateegia „Global Gateway“ raames ette saastevaba vesiniku projekti Namiibias.

Sidusrühmade tagasiside kinnitab siiski vajadust täiendavate meetmete järele, et vähendada väga suuri kulusid, mis on seotud riskidega, mida ELi rahastamisvahendid piisavalt ei maanda. ELi ja selle liikmesriikide rahastamisvahendite tõhusama koordineerimise ning vesinikutarnete ja -ostudega seotud ebakindluse vähendamise kaudu on võimalik tõhusalt suurendada nii ELi ostjate kui ka kolmanda riigi tootjate investeeringute majanduslikku teostatavust ja pangakõlblikkust. See on eriti oluline investeeringu- ja energiamahukate sektorite puhul, kus kasumimarginaalid turul on väikesed.

Energeetikasektori puhul on ELi rahastusel kolmandates riikides eesmärk toetada partnerriikide energiasüsteemi ümberkujundamist, muu hulgas taastuvenergia kasutuselevõtu edendamise, avaliku ja erasektori investeeringute kaasamise ning ärivõimaluste ja kvaliteetsete töökohtade loomise kaudu. See võib hõlmata toetust kohalike ja rahvusvaheliste vesinikuturgude arendamiseks partnerriikides ja -piirkondades; selline rahastamine kuulub juba praegu NDICI-GE pädevusse. Lisaks selliste rahvusvaheliste platvormide toetamisele nagu innovatsioonimissioon ja puhta energia (vesinikualgatuse) alased ministrite kohtumised teevad EList ja kolmandatest riikidest pärit partnerid koostööd ka ELi teadus- ja innovatsiooniprojektide raames. Näiteks programmi „Euroopa horisont“ ELi ja Aafrika Liidu koostööprojektis (LEAP-RE) peab iga konsortsium kaasama vähemalt neli riiki kahest maailmajaost, kusjuures vähemalt kaks konsortsiumi liiget peavad olema pärit ELi riikidest ja vähemalt kaks Aafrika riikidest.

Juba osutatav ja kavandatav ELi tehniline abi on vajalik ELi partnerriikides poliitika-, õigus- ja investeerimisraamistiku, sealhulgas taastuvenergiapoliitika, vesinikustrateegiate ja teostatavusuuringute väljatöötamiseks.

EFSD+ segarahastamis- ja tagatistoimingute kaudu antav investeerimistoetus aitab alandada finantskulusid, vähendades investeerimiskulusid või -riske. Tehniline ja investeerimistoetus parandab ka juurdepääsu projektirahastusele, mida pakuvad EIP ja arengut rahastavad liikmesriikide asutused, kuna ELi toetused, EFSD+ tagatised ja Euroopa tiimi algatused parandavad projektide pangakõlblikkust ja suurendavad avaliku sektori investorite usaldust.

Lisaks toetab komisjon liikmesriike tehnilise toe instrumendi 27 kaudu sihipäraste eksperditeadmistega, mis on vajalikud selleks, et kavandada ja rakendada reforme, sealhulgas neid, millega edendatakse investeeringuid vesiniku kaudu taastuvenergiale ülemineku kiirendamisse. Tehniline tugi hõlmab näiteks haldussuutlikkuse suurendamist, õigusraamistike ühtlustamist ja heade tavade jagamist.

3.Kokkuvõte

Kavandatav Euroopa vesinikupank täiendab ELi õigus- ja tugiraamistikku, mis on vajalik Euroopas vesiniku täieliku väärtusahela loomiseks, ning toetab nullnetotööstuse määrust. Vesinikupank toetab ennetavalt neid tööstuse sidusrühmi, kes esimeste seas otsustavad minna üle või keskenduda puhtale tehnoloogiale ning teevad ettevalmistusi vajalike investeeringute tegemiseks inimkapitali. Vesinikupank ei toeta mitte ainult elektrolüüsiseadmete tootmise arendamist, vaid aitab ka järgmise etapi tööstusvaldkonna tegijatel investeerida uude keskkonnasäästlikku tööstusprotsessi või transporditehnoloogiasse, mis kasutab fossiilkütuste asemel saastevaba vesinikku.

Komisjon kavatseb käesoleva teatise alusel rakendada aasta lõpuks Euroopa vesinikupanga kõik neli sammast. Seni täpsustab ta Euroopa vesinikupanga korraldust, tegevust ja institutsioonilist ülesehitust, pidades selleks jätkuvalt dialoogi liikmesriikide ja sidusrühmadega.



I lisa

Praegu kavandatud enampakkumiste korraldus hõlmab järgmisi elemente.

Enampakkumise korralduse üldparameetrid 

Pakutav kaup

Saastevaba vesinik, nagu see on määratletud II taastuvenergia direktiivi delegeeritud õigusaktis

Pakkumuste heakskiitmist piirav väärtus

Konkreetsele enampakkumisele eraldatud innovatsioonifondi eelarve. 2023. aasta esimese enampakkumise esialgne eelarve: 800 miljonit eurot.

Tasu vorm

Kindlasummaline lisatasu (pakkumused eurodes H2 kg kohta)

Tasu liik

Toodangupõhine toetus. Maksed tehakse kontrollitud ja sertifitseeritud koguste tarnimisel. Enne tegevuse alustamist makseid ei tehta (erinevalt tavapärastest innovatsioonifondi toetustest).

Pakkumuste järjestamise/hindamise kriteeriumid

Ainult hind (ühe kriteeriumiga enampakkumine)

Toetuse kestus

10 aastat

Enampakkumise liik

Staatiline üheetapiline enampakkumine

Hinnareeglid

Pakkumusele vastav tasu

Miinimumhind

Puudub

Hinnalagi

Avalikustatud hinnalagi, mis määratakse kindlaks lõpliku konsulteerimise ja turu suuruse hindamise tulemusena

Maksimaalne täitmisperiood

Määratakse kindlaks lõpliku konsulteerimise ja turu suuruse hindamise tulemusena

Eelkvalifitseerimisnõuded

Peamised load (keskkonnaluba, ehitusluba), vastastikuse mõistmise memorandumid või kavatsuste protokollid taastuvenergia ostulepingute / vesiniku ostulepingute sõlmimiseks, üldise rahalise usaldusväärsuse ja suutlikkuse kontroll, pakkumise tagatise ja/või täitmistagatise võimalus (dokumentide põhjaliku kontrolli asemel)

Kumuleerimine riigiabiga

Samade kulude puhul on riigiabiga kumuleerimine keelatud, et tagada liikmesriikidele võrdsed tingimused

Lepingu ülesütlemise põhjused ja leppetrahvid

Lepingu võib üles öelda, kui maksimaalse täitmisperioodi jooksul tegevust ei alustata või kui tarnitud mahud on pikemate ajavahemike jooksul ettenähtust väiksemad

Rakendusasutus

Euroopa Kliima, Taristu ja Keskkonna Rakendusamet (CINEA)

(1)       COM(2020) 301 final .
(2)       COM(2022) 230 final .
(3)     https://single-market-economy.ec.europa.eu/industry/strategy/industrial-alliances/european-clean-hydrogen-alliance/project-pipeline_et .
(4)     https://energy.ec.europa.eu/consultations/consultation-list-candidate-projects-common-interest-all-infrastructure-categories_et .
(5)     https://ec.europa.eu/docsroom/documents/50357 .
(6) Hydrogen Council (2022), Hydrogen Insights 2022.
(7) Rahvusvaheline Energiaagentuur, Global Hydrogen Review 2022.
(8) Arvesse võtmata 2 miljonit tonni, mis on hõlmatud piiriülese kaubandusega ELis.
(9) https://ec.europa.eu/commission/presscorner/detail/et/speech_22_5493.
(10)   COM(2023) 62 final .
(11)  Komisjoni teatis „Väetiste kättesaadavuse ja taskukohasuse tagamine“, COM(2022) 590 final/2 .
(12)     COM(2021) 803 final ; COM(2021) 804 final .
(13)    Nagu tehti kindlaks Euroopa vesinikualaste oskuste liidu algatuse „Green Skills for hydrogen“ ( https://greenskillsforhydrogen.eu/ ) raames.
(14)    Ilma CO2 kogumise ja säilitamiseta.
(15)    Käesolevas dokumendis mõeldakse elektrolüüsivõimsuse all tootmisvõimsust, st vesiniku tootmise võimsust.
(16)      Rahastamiskõlblikud on ka Norra ja Islandi projektid, kuna need on üldiselt innovatsioonifondi raames rahastamiskõlblikud.
(17)      Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2018. aasta direktiiv (EL) 2018/2001 taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamise kohta (uuesti sõnastatud).
(18)      Pakkumuste täitmistagatised on sisuliselt hoiused. Neid saab esitada näiteks panga või emaettevõtja garantii kujul.
(19)       https://ec.europa.eu/commission/presscorner/api/files/document/print/et/qanda_23_595/QANDA_23_595_ET.pdf .
(20)    Uut nõudlust tuleks jõuliselt reguleerida veega seotud vastupanuvõime poliitika kaudu; komisjon kavatseb olla sellealase tegevuskava eestkõneleja eelseisval ÜRO veekonverentsil New Yorgis.
(21)    Hydrogen Council, Global Hydrogen Flows. Hydrogen trade as a key enabler for efficient decarbonisation, oktoober 2022.
(22)    Euroopa Komisjon (Eurostat) juhib vesinikuandmete kogumise arendamist ja suunab metoodika ühtlustamist selliste partneritega nagu Rahvusvaheline Energiaagentuur ning APECi riigid, et tagada andmete võrreldavus rahvusvahelisel tasandil. Andmeid kogutakse liikmesriikidelt alates 2022. aruandeaastast vabatahtlikkuse alusel ja alates 2024. aruandeaastast kohustuslikus korras. Andmed hõlmavad paljusid valdkondi, sealhulgas tootmist, kaubandust, muundamist, säilitamist ja lõpptarbimist.
(23)    Sh teave, mida saadakse taaste- ja vastupidavusrahastu, InvestEU fondi, innovatsioonifondi, ühtekuuluvuspoliitika fondide ja EFSD+ kaudu.
(24)     https://energy.ec.europa.eu/topics/energy-security/eu-energy-platform_et .
(25)     Nõukogu 19. detsembri 2022. aasta määrus (EL) 2022/2576 , millega suurendatakse solidaarsust gaasi ostmise parema koordineerimise, usaldusväärsete hinna võrdlusaluste ja piiriülese gaasikaubanduse abil.
(26)      9. juuni 2021. aasta määrus (EL) 2021/947, millega luuakse naabruspiirkonna, arengu- ja rahvusvahelise koostöö instrument „Globaalne Euroopa“ (ELT L 209, 14.6.2021).
(27)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 10. veebruari 2021. aasta määrus (EL) 2021/240, millega luuakse tehnilise toe instrument (ELT L 57, 18.2.2021, lk 1).
Top