Raportöör:

Krzysztof BALON

Konsulteerimistaotlused	Euroopa Parlament, 20.11.2023 ja 11.12.2023 Euroopa Liidu Nõukogu, 30.11.2023 ja 7.12.2023
Õiguslik alus	Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklid 114 ja 173, artikli 175 lõige 3 ning artikkel 304
Vastutav sektsioon	majandus- ja rahaliidu ning majandusliku ja sotsiaalse ühtekuuluvuse sektsioon
Vastuvõtmine sektsioonis	2.2.2024
Vastuvõtmine täiskogus	14.2.2024
Täiskogu istungjärk nr	585
Hääletuse tulemus (poolt/vastu/erapooletuid)	206/1/3

1.   Järeldused ja soovitused

1.1.

Euroopa Komisjoni 17. oktoobril 2023 avaldatud kahe ettepanekuga muudetakse varasemaid määrusi finantsteenuste ja investeerimistoetuse aruandlusnõuete ning võrdlusaluste parandamise valdkonnas (1). Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee leiab, et neis ettepanekutes käsitletakse juba paljusid kõnealuste valdkondade raskusi ja probleeme, mis puudutavad ettevõtjaid, tarbijaid, väikeseid ja keskmise suurusega ettevõtjaid, sotsiaalmajanduse üksusi ja üldhuviteenuste pakkujaid. Komisjon aitab nende ettepanekutega täita ka oma teatises „ELi pikaajaline konkurentsivõime: pilk 2030. aasta järgsesse aega“ (2) kirjeldatud eesmärke.

1.2.

Euroopa parlamendi ja nõukogu määruse ettepaneku osas, millega muudetakse määrusi (EL) nr 1092/2010, (EL) nr 1093/2010, (EL) nr 1094/2010, (EL) nr 1095/2010 ja (EL) 2021/523, (3) komitee:

1.2.1.

väljendab heameelt algatuse üle ratsionaliseerida ja lihtsustada järelevalvelise aruandluse nõudeid. Komitee rõhutab, et finantssektori üle järelevalvet teostavate ametiasutuste vahelisele andmevahetusele tugevama õigusliku aluse kehtestamine on positiivne ning vastab ELi õiguse üldpõhimõtete ja eeskirjadega kehtestatud nõuetele;

1.2.2.

rõhutab, et aruandlustaotluste dubleerimise vältimiseks, mille puhul mitmel asutusel on volitused finantseerimisasutustelt või muudelt turuosalistelt teatavaid andmeid koguda, on vaja standardida finantssektori üle järelevalvet teostavate asutuste teabevahetusse kaasatud andmete ulatus ja vorming;

1.2.3.

toonitab, et aruandlusnõuete ratsionaliseerimine ja lihtsustamine peaks viima halduskulude ja eelkõige andmetöötlus- ja aruandluskulude vähenemiseni;

1.2.4.

juhib tähelepanu sellele, et lihtsustamise saavutamiseks peaks olema kohustuslik aruandlusnõuete korrapärane läbivaatamine;

1.2.5.

on seisukohal, et kui standardid ja andmete kohaldamisala on samad või sarnased, tuleks andmete edastamist ühele pädevale asutusele (või jagatud platvormile) käsitleda edastamisena kõigile teistele pädevatele asutustele (ühtse kontaktpunkti kontseptsioon);

1.2.6.

väljendab heameelt kohustusliku aruandlusperioodi pikendamise üle kuuelt kuult ühele aastale.

1.3.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse ettepaneku osas, millega muudetakse määrust (EL) 2016/1011, (4) komitee:

1.3.1.

väljendab heameelt tasakaalustatuma ja proportsionaalsema lähenemisviisi üle, et kaitsta finantsstabiilsust ja Euroopa turgude terviklikkust ning vähendada kulusid ja regulatiivseid nõudeid, vähendades selleks eelkõige ebaoluliste võrdlusaluste nõudeid. Samal ajal väljendab komitee heameelt komisjoni, Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve ja liikmesriikide ametiasutuste rolli selgitamise üle oluliste ja kriitilise tähtsusega võrdlusaluste suhtes kohaldatavas protsessis;

1.3.2.

rõhutab Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve rolli riiklike asutuste nõuandva organina oluliste võrdlusaluste kehtestamisel, läbipaistvuse tagamisel riiklike pädevate asutuste määramisotsuste kogumisel ning ELi-väliste oluliste võrdlusaluste määramisel.

2.   Ettepaneku taust

2.1.

Komisjon avaldas 17. oktoobril 2023 kaks määruse ettepanekut, millega muudetakse varasemaid määrusi võrdlusaluste ja aruandlusnõuete parandamise osas finantsteenuste ja investeerimistoetuse valdkonnas. Nende ettepanekutega aitab komisjon täita oma teatises „ELi pikaajaline konkurentsivõime: pilk 2030. aasta järgsesse aega“, (5) kirjeldatud eesmärke. Eelkõige toimub see õigusraamistiku abil, mis tagab teatise eesmärkide saavutamise minimaalsete kuludega.

2.2.

Kavandatud määrusega, millega muudetakse mõningaid määrusi seoses teatavate aruandlusnõuetega finantsteenuste ja investeerimistoetuse valdkonnas, (6) soovitakse aruandlusnõudeid ratsionaliseerida ja lihtsustada kahes valdkonnas. Siseturu ja eelkõige finantsteenuste vallas lihtsustab ettepanek teabevahetust finantssektori üle järelevalvet teostavate asutuste vahel ja aitama kaasa praegu mitmete nõuete alusel toimuva aruandluse konsolideerimisele. Konkurentsivõime, majanduskasvu, tööhõive, innovatsiooni, sotsiaalse vastupanuvõime, ühtekuuluvuse ja strateegiliste investeeringute poliitikavaldkondades on ettepaneku eesmärk ratsionaliseerida ja lihtsustada programmi „InvestEU“ rakendamist puudutava aruandluse nõudeid.

2.3.

Kavandatud määrusega, millega muudetakse määrust (EL) 2016/1011 võrdlusaluste eeskirjade kohaldamisala, kolmandas riigis asuva halduri välja antud võrdlusaluste kasutamise ja teatavate aruandlusnõuete kohta liidus, (7) soovitakse omakorda ratsionaliseerida tegevuslubade andmist ja registreerimist. Samuti on ettepaneku eesmärk leevendada ELi äriühingute, eelkõige väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (nimelt väiksemate võrdlusaluste haldurite ja võrdlusaluste kasutajate) koormust.

3.   Üldised märkused

3.1.

Komitee leiab, et ettepanekutes juba käsitletakse paljusid kõnealuste valdkondade raskusi ja probleeme, millega puutuvad kokku ettevõtjad, tarbijad, väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad, sotsiaalmajanduse üksused ja üldhuviteenuste osutajad. Lisaks järgitakse andmekaitse, eraelu puutumatuse ja omandiga (mis puudutab omandiõigust teatavatele andmetele, mis on ärilisest seisukohast konfidentsiaalsed või kaitstud intellektuaalomandi õigustega) seotud põhiõigusi. See kehtib ka Euroopa Liidu põhiõiguste hartas tunnustatud põhimõtete, eelkõige ettevõtlusvabaduse kohta (artikkel 16). Seetõttu nõustub komitee komisjoni ettepanekute eesmärgiga ja enamikuga sisust, kuid esitab samas alljärgnevad märkused ja muudatusettepanekud.

3.2.

Komitee seisukohad Euroopa Parlamendi ja nõukogu kavandatud määruse kohta, millega muudetakse määrusi (EL) nr 1092/2010, (EL) nr 1093/2010, (EL) nr 1094/2010, (EL) nr 1095/2010 ja (EL) 2021/523 seoses teatavate aruandlusnõuetega finantsteenuste ja investeerimistoetuse valdkonnas:

3.2.1.

komitee väljendab heameelt algatuse üle ratsionaliseerida ja lihtsustada järelevalveasutuste aruandlusnõudeid ja muid aruandlusnõudeid, mille lõppeesmärk on vähendada koormust, kahjustamata sellega seotud poliitikaeesmärke. Muudatuste eesmärk on selge ja põhjendatud.

3.2.2.

Komitee märgib, et kavandatud muudatused on kooskõlas seaduslikkuse põhimõttega, mis tuleneb Euroopa Liidu lepingu artiklist 2, milles sätestatakse muu hulgas, et riigiasutused peavad tegutsema seaduse piires ja seaduse alusel. Seetõttu on finantssektori üle järelevalvet teostavate ametiasutuste andmevahetusele tugevama õigusliku aluse kehtestamine vajalik ja positiivne ning see vastab ELi õiguse üldpõhimõtete ja eeskirjadega kehtestatud nõuetele.

3.2.3.

Komitee märgib, et ettepanek puudutab kolme eri liiki aruandlusandmeid: i) korrapärane järelevalveline aruandlus, sealhulgas finantsstabiilsuse aruandlus; ii) ad hoc-andmete esitamine järelevalveasutustele ja muudele pädevatele asutustele; iii) eespool nimetatutest tulenevad täiendatud teave/andmed. Kõigi nende kolme aruandlusandmete liigi ja kolme adressaadi puhul – i) järelevalveasutused; ii) finantseerimisasutused, teadlased ja muud üksused teadusuuringute ja innovatsiooni eesmärgil; iii) Euroopa Komisjon – viidatakse ettepanekus kvantitatiivsetele ja kvalitatiivsetele andmetele.

3.2.4.

Komitee juhib tähelepanu sellele, et muudatused annavad praktikas teabevahetusele kindlama õigusliku aluse ja julgustavad vabatahtlikku andmevahetust. Ametiasutuselt ei võeta õigust nõuda aruandekohustuslikelt üksustelt teavet (kui see on asjakohane). Kuigi teabe nõudmine teiselt ametiasutuselt on vabatahtlik (vabatahtlik taotlus), eeldatakse, et teabenõudega kaasneb kohustus esitada ja jagada teavet, kui teine ametiasutus seda taotleb (kohustuslik jagamine).

3.2.4.1.

Siiski tuleb märkida, et kavandatud muudatused keskenduvad pigem teabevahetuse lihtsustamisele finantssektori üle järelevalvet teostavate ametiasutuste vahel, mitte finantsturu sidusrühmadelt andmete kogumise nõuete vähendamisele. Kuigi ettepanek ei vähenda otseselt aruandlusnõudeid, arvab ja loodab komitee, et andmete ulatuslikum jagamine ja taaskasutamine toob tõenäoliselt kaasa sellise vähenemise.

3.2.5.

Komitee hindab kõrgelt dubleerivate aruandlustaotluste vältimist, mille puhul mitmel asutusel on volitused koguda finantseerimisasutustelt või muudelt turuosalistelt teatavaid andmeid. Et seda oleks võimalik ellu viia, tuleb standardida andmete ulatus ja vorming, mis on kaasatud finantssektori üle järelevalvet teostavate asutuste vahelisse teabevahetusse.

3.2.5.1.

Komitee on teadlik, et standardite reguleerimine ja rakendamine aruandluse dubleerimise vältimiseks, aruandlusnõuete lihtsustamiseks ja koormuse vähendamiseks on keeruline ja ulatuslik ülesanne, mis nõuab järkjärgulist lähenemisviisi. Komitee väljendab heameelt nende esimeste sammude üle, mis on osa laiemast algatusest, kuhu kuuluvad andmete standardimise ja moodsa tehnoloogia rakendamise võimalikud edasised etapid.

3.2.6.

Aruandlusnõuete ratsionaliseerimine ja lihtsustamine peaks tooma kaasa halduskulude ja eelkõige andmetöötlus- ja aruandluskulude alanemise. Järelevalveasutustele ELi ja liikmesriikide tasandil täpseid, järjepidevaid ja õigeaegseid andmeid edastava süsteemi loomine võib siiski tekitada mõningaid rakendus- ja/või täiendavaid standardimiskulusid. Eelkõige puudutab see ühiste aruandlusvormide kasutamist ja/või sel eesmärgil loodavaid eriplatvorme.

3.2.6.1.

Komitee mõistab, et selle asutuste koostöö etapi jaoks ei ole kavandatud ühte ühtset aruandlussüsteemi ning märgib, et selline süsteem peaks olema eraldi andmete jagamisest ning see nõuaks asjakohast mõjuhinnangut teostatavusele ja kuludele. Tuleb siiski märkida, et andmejagamise tava kehtestamiseks või selle ümberkorraldamiseks võidakse eraldada või nõuda teatavaid lisavahendeid, eelkõige koostöö alguses. See ei mõjuta aga komitee üldist seisukohta, et ettepanek peaks pikas perspektiivis aitama vahendeid kokku hoida.

3.2.7.

Komitee juhib tähelepanu sellele, et jätkuva lihtsustamise saavutamiseks praktikas tuleks rõhutada, et oluline on luua ühine järelevalvekultuur. Selle eesmärk on korrapäraselt läbi vaadata aruandlusnõuded ja kõrvaldada need, mis on näiteks tänu tõhustatud teabevahetusele muutunud üleliigseks või vananenud ning edendada koostööd.

3.2.8.

Oluline on turu sidusrühmade vaheline läbipaistvus ja usaldus ning kulutõhusus. Kui kaalutakse automatiseeritud vormide või andmevahetusplatvormide kasutamist ning kui standardid ja andmete ulatus on samad või sarnased, tuleks selle tagamiseks käsitleda andmete edastamist ühele pädevale asutusele (või jagatud platvormile) edastamisena kõigile teistele pädevatele asutustele (ühtse kontaktpunkti kontseptsioon). Komitee on teadlik, et selles etapis keskendutakse andmete tõhusamale jagamisele ja esitatud andmete taaskasutamisele, mis on üks laiema strateegia alustalasid. Komitee julgustab jätkama algatusega uutes etappides, et saavutada järelevalve alla kuuluvate üksuste suurem koostöö- ja lihtsustamispotentsiaal.

3.2.9.

Lisaks eeltoodule märgib komitee, et muudatustega ei kehtestata ametiasutuste vahelise andmete jagamise kohustust ning et andmete jagamise jääb vabatahtlikuks. See tähendab, et lihtsustamine sõltub ametiasutuste vahelisest koostööst ja on endiselt vabatahtlik, mitte kohustuslik.

3.2.10.

Komitee tunnistab ka, et aruandluskulude minimeerimine võib seada ohustada andmete kvaliteeti, edastamise turvalisust või terviklikkust. Samuti tuleks arvesse võtta, et finantsasutused ja muud finantsturgudel tegutsevad üksused peavad esitama palju teavet, et finantssüsteemi üle järelevalvet teostavatel ELi ja riiklikel ametiasutustel oleks võimalik jälgida riske ja tagada finantsstabiilsus. Komitee rõhutab, et muudatused võimaldavad saada teavet teiselt asutuselt, leevendades finantseerimisasutuste koormust ning säästes seega aega ja raha.

3.3.

Alljärgnevalt on esitatud komitee seisukohad Euroopa Parlamendi ja nõukogu kavandatud määruse kohta, millega muudetakse määrust (EL) 2016/1011 seoses võrdlusaluseid käsitlevate eeskirjade kohaldamisalaga, kolmandas riigis asuva halduri väljaantud võrdlusaluste kasutamisega liidus ja teatavate aruandlusnõuetega:

3.3.1.

komitee väljendab heameelt tasakaalustatuma ja proportsionaalsema lähenemisviisi üle finantsstabiilsuse ja Euroopa turgude terviklikkuse kaitsmiseks ning kulude ja regulatiivsete nõuete vähendamiseks, eelkõige ebaoluliste võrdlusaluste nõuete vähendamise kaudu.

3.3.2.

Komitee märgib, et kavandatud muudatused suurendavad võrdlusaluste haldurite tegutsemiseks vajalikku õiguskindlust. Komitee väljendab heameelt kõigi tasandite ametiasutuste osalemise üle võrdlusaluste suhtes kohaldatavas regulatiivses protsessis. Samuti on komiteel heameel selle üle, et selgitatud on komisjoni, Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve ja liikmesriikide ametiasutuste rolli olulistele ja kriitilise tähtsusega võrdlusalustele kohaldatavas protsessis.

3.3.3.

Komitee leiab, et kavandatud muudatuste tulemusena säilib ELi kasutajatele juurdepääs rohkematele võrdlusalustele, millel on positiivne mõju konkurentsile Euroopa finantsturul.

3.3.4.

Komitee märgib, et oluliste võrdlusaluste osas sisaldavad kavandatud muudatused kahte sõltumatut menetlust. Esimene puudutab seadusjärgset 50 miljardi euro suurust künnist kumulatiivse väärtusega varadele, mida kohaldatakse vastavalt seadusele kõigi sidusrühmade suhtes, isegi kui künnis tuleks arvutada üksnes võrdlusaluse kasutamise alusel ELis. Teine on seotud kohaliku hindamisega, mis põhineb liikmesriigi kaalutlusõigusel käsitleda teatavaid indekseid oluliste võrdlusalustena, isegi kui seda võrdlusalust kasutatakse peamiselt ühes liikmesriigis või kui ei ole saavutatud kokkulepitud künniseid ELi tasandil võrdlusaluse oluliseks määramiseks.

3.3.5.

Komitee juhib tähelepanu asjaolule, et kaks eespool kirjeldatud menetlust võivad tagada piisava ühtlustamise taseme, jättes liikmesriikidele teatava kaalutlusõiguse ja paindlikkuse. Komitee leiab, et pädeva asutuse poolt artikli 24 lõike 1 punktis b sätestatud kvalitatiivsetel tingimustel põhinevat määramist tuleks käsitleda erandina 50 miljardi euro suurusest varade väärtuse reeglist ning, kui selle kasutamine on mõnes liikmesriigis vajalik, tuleks seda nõuetekohaselt põhjendada.

3.3.6.

Võrdlusaluste määrusest tulenevate kohustuste vähendamine, eelkõige II, III, IV ja VI jaotises kirjeldatud nõuete kaotamine ebaoluliste võrdlusaluste osas, toob kaasa aja ja kulude kokkuhoiu. Siinkohal soovitab komitee tungivalt kontrollida, kas on võimalik võtta meetmeid aruandlusnõuete minimeerimiseks või kriitilise tähtsusega või oluliste võrdlusalustega seotud kulude kokkuhoiuks.

3.3.7.

Komiteel on heameel Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve rolli üle riiklike asutuste nõuandva organina oluliste võrdlusaluste kehtestamisel, läbipaistvuse tagamisel riiklike pädevate asutuste määramisotsuste kogumisel ning ELi-väliste oluliste võrdlusaluste määramisel.

4.   Konkreetsed märkused

4.1.   Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1092/2010 (8) muutmine

4.1.1.

Seoses artikli 8 lõike 3 kavandatud muudatustega märgib komitee, et andmevahetuse lihtsustamiseks ning andmete täielikkuse, kvaliteedi ja kaitse nõuete täitmiseks tuleks tagada, et uued andmejagamismehhanismid ei oleks vastuolus ametisaladuse hoidmise kohustusega (nt lisades ristviited määruse vastavatele osadele).

4.1.2.

Artikli 15 lõike 11 muudatusettepanekute osas juhib komitee tähelepanu asjaolule, et automaatse teabevahetuse edendamiseks peavad lõikes 8 osutatud asutused sõlmima (mitte „võivad“ sõlmida) vastastikuse mõistmise memorandumid, et täpsustada teabevahetuse üksikasju. Teabevahetuse kiirendamiseks ja takistuste kõrvaldamise edendamiseks tuleks kehtestada kohustus sõlmida standardimismemorandumid. Komitee võtab arvesse, et ettepaneku eesmärk oli vältida tarbetut koormust ja mitte lisada kohustusi, sest teatud reeglid võivad olla juba paigas ja/või lisameetmeid ei pruugi vaja olla, eriti teabe vabatahtliku taotlemise puhul.

4.1.3.

Seoses artikli 15 lõike 13 (9) kavandatud muudatustega rõhutab komitee, et ei ole vaja nõuda „põhjendatud [taotlust] ja igal üksikjuhul eraldi“, eelkõige komisjoni puhul. Võttes arvesse komisjoni ülesandeid, eesmärke ja pädevusi ning muudatusettepanekute eesmärki – anda komisjonile täpset ja põhjalikku teavet poliitika väljatöötamiseks, kehtivate õigusaktide hindamiseks ning võimalike seadusandlike ja muude algatuste mõju hindamiseks, sealhulgas tõenditel põhinevat alust liidu poliitika kujundamiseks ja hindamiseks – ei ole vaja konkreetset põhjendust.

4.1.3.1.

Komitee on seisukohal, et selliste nõuetega hoiab komisjon ära mulje nagu andmeid edastataks valimatult. See näitab, et ettepanek ei muuda eri institutsioonide ja asutuste pädevusi. Komitee rõhutab, et andmete kogumine üksikjuhtudel ning konkreetsetel ja põhjendatud põhjustel parandab jagamise seaduslikku alust ja tõendab, et avalikustamine ei ole vastuolus õigussüsteemiga.

4.2.   Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruste (EL) nr 1093/2010, (10) (EL) nr 1094/2010 (11) ja (EL) nr 1095/2010 (12) muutmine

4.2.1.

Artikli 29 lõike 1 punkti d kavandatud muudatustes ei tohiks kulude minimeerimise nõuet lahutada muudest andmete kogumise ja jagamise eesmärkidest ning seda tuleks täiendada seotud eesmärgiga, lisades „säilitades samal ajal andmete kasutatavuse ja kvaliteedi“.

4.3.   Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/523 (13) muutmine

4.3.1.

Komitee väljendab heameelt kohustusliku aruandlusperioodi pikendamise üle kuuelt kuult ühele aastale. See muudatus kajastab aruandluse praktilisi vajadusi ja põhjuseid, minimeerides samal ajal jõupingutusi andmete sisu ettevalmistamiseks ja andmeedastuse sagedust. Komitee kiidab heaks aastaaruannete esitamisele rangema tähtaja kehtestamist, mis põhineb rakenduspartneritega sõlmitud tagatislepingutel.

---

(1)  COM(2023) 593 final; COM(2023) 660 final.

(2)  COM(2023) 168 final.

(3)  COM (2023) 593 final.

(4)  COM(2023) 660 final.

(5)  COM(2023) 168 final.

(6)  COM(2023) 593 final.

(7)  COM(2023) 660 final.

(8)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta määrus (EL) nr 1092/2010 finantssüsteemi makrotasandi usaldatavusjärelevalve kohta Euroopa Liidus ja Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu asutamise kohta (ELT L 331, 15.12.2010, lk 1).

(9)   „Ilma et see piiraks liidu õiguses teabe jagamise vallas sätestatud muude kohustuste täitmist, jagab Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu põhjendatud taotluse korral ja igal üksikjuhul eraldi komisjoni või ühega lõikes 8 osutatud asutustest teavet, mille muud asutused on talle liidu õigusest tulenevaid kohustusi täites esitanud. Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu edastab selle teabe kujul, mis ei võimalda üksikuid üksusi tuvastada ega sisalda isikuandmeid.“

(10)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta määrus (EL) nr 1093/2010, millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Pangandusjärelevalve), muudetakse otsust nr 716/2009/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni otsus 2009/78/EÜ (ELT L 331, 15.12.2010, lk 12).

(11)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta määrus (EL) nr 1094/2010, millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve), muudetakse otsust nr 716/2009/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni otsus 2009/79/EÜ (ELT L 331, 15.12.2010, lk 48).

(12)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta määrus (EL) nr 1095/2010, millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve), muudetakse otsust nr 716/2009/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni otsus 2009/77/EÜ (ELT L 331, 15.12.2010, lk 84).

(13)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. märtsi 2021. aasta määrus (EL) 2021/523, millega luuakse programm „InvestEU“ ja millega muudetakse määrust (EL) 2015/1017 (ELT L 107, 26.3.2021, lk 30).