Access to European Union law
<a href="https://eur-lex.europa.eu/content/help/eurlex-content/experimental-features.html" target="_blank">More about the experimental features corner</a>
Choose the experimental features you want to try
EUR-Lex
Access to European Union law

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

You are here
Use quotation marks to search for an "exact phrase". Append an asterisk (*) to a search term to find variations of it (transp*, 32019R*). Use a question mark (?) instead of a single character in your search term to find variations of it (ca?e finds case, cane, care).
Search tips
Need more search options? Use the Advanced search

Document 52022XR5216

Euroopa Regioonide Komitee resolutsioon teemal „Euroopa oskusteaasta 2023“

COR 2022/05216

ELT C 79, 2.3.2023, p. 8–11 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, GA, HR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

2.3.2023   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 79/8

Euroopa Regioonide Komitee resolutsioon teemal „Euroopa oskusteaasta 2023“

(2023/C 79/02)

EUROOPA REGIOONIDE KOMITEE,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus Euroopa oskusteaasta 2023 kohta (1),

1.

 väljendab heameelt Euroopa Komisjoni ettepaneku üle nimetada 2023. aasta Euroopa oskusteaastaks ning toetab ettepaneku üldeesmärke kui õigeaegset ja väärtuslikku panust sotsiaalse, majandusliku ja territoriaalse vastupanuvõime tugevdamisse, muu hulgas COVID-19 kriisi järel ja Ukrainas toimuva sõja taustal, ning uute oskustega seotud nõuete täitmisse, eelkõige seoses rohe- ja digipöördega;

2.

 soovitab tihedalt kaasata noori ja noorteorganisatsioone Euroopa oskusteaasta kavandamisse, elluviimisse ja hindamisse Euroopa noorteaasta eeskujul ja noorteküsimuste süvalaiendamise vaimus;

3.

 rõhutab, et kuna on raske prognoosida tulevasi tööturu suundumusi ja nendest tingituna hariduses ja koolituses vaja minevate muutuste tempot, on väga oluline põhjalikult muuta kõigi sidusrühmade mõtteviisi ja käitumist. Komitee loodab sellega seoses, et Euroopa oskusteaasta annab võimaluse kujundada koostöös kõigi valitsustasanditega elujõuline ja loov ökosüsteem, kus inimesed, eelkõige noored, saavad arutada ja ühiselt kavandada haridus- ja koolitusalaseid lahendusi, et sellele üleminekule kaasa aidata;

4.

 toonitab, et Euroopa oskusteaasta peab andma võimaluse investeerida oskustepoliitika tulevikukindluse tagamisse. Koos tööelu üha kasvava digitaalse mõõtmega nõuab see paradigma muutust oskustes. Komitee rõhutab sellega seoses, et tuleb soodustada ja edendada rohe- ja digipöörde jaoks vajalikke oskusi, säilitades samal ajal traditsioonilised oskused ja teadmised;

5.

 eeldab, et Euroopa oskusteaasta hoogustab 2021. aasta Euroopa oskuste tegevuskava rakendamist ning muutub verstapostiks Euroopa sotsiaalõiguste samba tegevuskavas seatud ELi peamiste eesmärkide saavutamisel (vähemalt 60 % täiskasvanute osalemine igal aastal koolitusel ning vähemalt 78 % tööhõivemäära saavutamine 2030. aastaks) ning naiste ja noorte tööturule (taas)sisenemise võimaldamisel ja toetamisel. Komitee loodab samuti, et andes inimestele stiimuleid oma oskuste ja seeläbi tööalase konkurentsivõime parandamiseks, aitab Euroopa oskusteaasta kaasa ka Euroopa sotsiaalõiguste samba tegevuskava kolmanda peamise eesmärgi saavutamisele, milleks on vaesuse või sotsiaalse tõrjutuse ohus olevate inimeste arvu vähendamine vähemalt 15 miljoni võrra;

6.

 eeldab, et Euroopa oskusteaasta rakendamine aitab kaasa ÜRO kestliku arengu tegevuskava 2030 elluviimisele ja selle 17 kestliku arengu eesmärgi saavutamisele;

7.

 eeldab, et Euroopa oskusteaasta annab võimaluse hinnata ELi eri piirkondades tehtud edusamme seoses taasterahastu „NextGenerationEU“ konkreetsete sätetega selle juhtalgatuse „Ümberõpe ja oskuste täiendamine“ raames ning kohandada haridus- ja koolitussüsteeme, et toetada igas vanuses inimeste digioskusi ning kutseharidust ja -koolitust;

8.

 juhib tähelepanu sellele, et COVID-19 kriis ja Ukrainas toimuva sõja tagajärjed on põhjustanud märkimisväärseid tagasilööke hariduse, tööhõive, vaimse tervise ja netosissetuleku valdkonnas. Komitee nõuab sellega seoses, et Euroopa oskusteaasta edendaks meetmeid töötuse, sealhulgas pikaajalise töötuse ja vaeghõive vähendamiseks ning tegeleks selliste oluliste teemadega, nagu noored, kes ei tööta, ei õpi ega osale koolitusel (NEET-noored), ja tulevikukindlad oskused;

9.

 juhib tähelepanu sellele, et mentorlus võib olla hindamatu vahend koolituslünkade ja oskuste nappuse, samuti töötuse määra ja lõppkokkuvõttes sotsiaalse ebavõrdsuse vähendamiseks, edendades samal ajal põlvkondadevahelist solidaarsust. Komitee kutsub seepärast töötama välja Euroopa mentorluse raamistiku;

10.

 rõhutab, et oskuste nappuse probleemiga, sealhulgas kaugetes või hõredalt asustatud kogukondades, tuleb tegeleda täiendus- ja ümberõppe, elukestva õppe, digiõppe, koolituse ja uutesse tehnoloogiatesse investeerimise abil; Komitee leiab, et kui lisada põhioskused, mis on valdkonnaülesed ja täiendavad rohelisi ja muid eluks vajalikke oskusi, kõikidesse koolituskavadesse ning kutsehariduse ja -õppe programmidesse, siis suurendab see sotsiaalset vastupanuvõimet ja elukestvat tööalast konkurentsivõimet ning tagab võimestatud tööjõu, kes tunneb, et suudab anda mõtestatud panuse rohepöördesse;

11.

 juhib tähelepanu sellele, et rohe- ja digipöörde elluviimiseks tuleb kindlasti investeerida avaliku sektori töötajate suutlikkuse suurendamisse;

12.

 tuletab meelde, et vastavalt subsidiaarsuse põhimõttele ja lähtudes mitmetasandilisest valitsemisest on enamikus liikmesriikides kohalikel ja piirkondlikel omavalitsustel haridus- ja koolituspoliitikas olulised ülesanded ning tööhõivepoliitikas strateegiline roll. Komitee rõhutab seega, et linnad ja piirkonnad esindavad valitsemistasandit, kus sidemed haridus- ja koolitusasutuste ja tööturu tegevuse vahel on kõige tugevamad ning seepärast tuleks neid rahastada ja rakendada ning võtta järelmeetmeid;

13.

 rõhutab lisaks kohalike ja piirkondlike omavalitsuste olulisele rollile, et ka muud osalejad, sealhulgas erasektor ja kolmanda sektori organisatsioonid, peavad olema kaasatud selliste meetmete rakendamisse, millega tagatakse inimeste (taas)integreerumine tööturule. Komitee leiab, et oskuste ja koolitussüsteemide abil tuleks hoolitseda selle eest, et ühitada eri põlvkondade pädevust paremini tööturu kiiresti muutuvate vajadustega;

14.

 nõuab asjakohaseid meetmeid, et veelgi enam tunnustada mitteformaalse ja informaalse õppe käigus omandatud oskusi ning tagada, et neid oskusi saab valideerida formaalse hariduse alustamisel või sellesse naasmisel või tööle asumisel, samuti selleks, et soodustada valdkonnaüleseid oskusi, mis vastavad tööhõive muutuvale olemusele, ning edendada keeleoskust;

15.

 märgib, et oskuste omandamise ja ümberõppe maht on üle ELi väga erinev, mis põhjustab Euroopa piirkondades oskuste nappust ja oskuste mittevastavust tööturu vajadustele. Komitee palub sellega seoses Euroopa Komisjonil kaasata veelgi rohkem kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusi ning kõiki asjaomaseid osalejaid, sest universaalne lähenemisviis ei toimi;

16.

 rõhutab vajadust pideva dialoogi järele Euroopa, riiklike, piirkondlike ja kohalike partnerite vahel, et teha kindlaks oskustega seotud konkreetsed kohalikud ja piirkondlikud vajadused. Komitee kordab oma nõudmist keskenduda Euroopa oskusteaasta elluviimisel tehtavate edusammude jälgimisel ja hindamisel rohkem kohalikule tasandile;

17.

 tunnistab suurt mõju, mida oskustele võib avaldada ELi ühtekuuluvuspoliitika, eelkõige Euroopa Sotsiaalfondi ja Euroopa Regionaalarengu Fondi kaudu, aidates tuvastada ja tugevdada strateegilisi tegevusvaldkondi, edendades sotsiaalset ühtekuuluvust, aidates kõigil kodanikel kasutada oma potentsiaali ja täita oma ametialaseid ootusi ning tagades üldise pikaajalise positiivse mõju ELi konkurentsivõimele;

18.

 on seisukohal, et Euroopa oskusteaasta pikaajalise pärandi tagamiseks ja oskustepoliitika valdkonnaülese olemuse tunnistamiseks peaks Euroopa oskusteaasta üks lisaeesmärk olema vähendada ajude äravoolu ja optimeerida ajude juurdevoolu, et aidata kaasa suuremale territoriaalsele ühtekuuluvusele. Komitee viitab samuti vajadusele luua rohkem viise, et meelitada kolmandate riikide tööjõudu täitma vabu ametikohti tööjõu nappuse all kannatavates sektorites, nagu hooldus ja tervishoid, samuti talentide ja hädavajalike oskustega inimeste ligimeelitamiseks, sest see on vajalik Euroopa konkurentsivõime säilitamiseks;

19.

 peab tervitatavaks kaasavusele omistatud tähtsust ja tunnistab, et Euroopa oskusteaasta eesmärke on võimalik täita ainult siis, kui võetakse arvesse kõigi inimeste vajadusi ja püüdlusi kogu nende mitmekesisuses. See hõlmab ka maapiirkondi, äärealasid ja vähem arenenud piirkondi, tagades selle, et kedagi ei jäeta kõrvale;

20.

 kiidab ettepanekut kutsuda kokku riiklike koordinaatorite koosolekud, et korraldada Euroopa oskusteaasta tegevust, tagades samal ajal kohalikele ja piirkondlikele omavalitsustele sõnaõiguse oskusteaasta kujundamisel, rakendamisel ja hindamisel. Komitee teeb ettepaneku kaasata komitee vaatlejana riiklike koordinaatorite koosolekutele;

21.

 rõhutab, et kohalikel ja piirkondlikel omavalitsustel peab olema juurdepääs ELi rahastamisvõimalustele, et toetada kohalikke ja piirkondlikke oskustealaseid algatusi kogu 2023. aasta jooksul ja ka hiljem;

22.

 kutsub üles kaasama täiendus- ja ümberõppe algatustesse ettevõtjaid ja füüsilisest isikust ettevõtjaid, sest neil on oluline roll innovatsiooni edendamisel, töökohtade loomisel ja kestlikule majanduskasvule kaasaaitamisel;

23.

 kutsub kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusi üles tegema tihedat koostööd haridusasutuste ja tööstusega, et aidata kindlaks teha kohalikud ja piirkondlikud tööturu vajadused ning panustada nende rahuldamisse, suurendades seeläbi noorte võimalusi omandada oskusi, mis tagavad inimväärsed ja tulevikukindlad töökohad;

24.

 rõhutab, et pandeemiast ning digi- ja rohepöördest tingitud töömaailma muutumine on mõjutanud eelkõige naisi. Seepärast peaks soolise võrdõiguslikkuse mõõtme kaasamine kaksiküleminekusse, tulevikukindlate oskuste edendamine ja juurdepääs digioskustele olema kõigi elukestva õppe alaste meetmete lahutamatu osa. Lisaks tuleb koolitusprogrammide kavandamisel ja rakendamisel arvesse võtta soolist mõõdet ja käsitleda soolist kallutatust;

25.

 eeldab, et Euroopa oskusteaasta aitab kiirendada Euroopa haridusruumi lõpuleviimist, et tagada kõigile kvaliteetne haridus. EL peaks suurendama koostööd haridus- ja koolitussüsteemide ning eri õppekavade vahel, tuginedes inimeste vajadustele ja tööturu nõudmistele;

26.

 kutsub üles pöörama Euroopa oskusteaastal nõuetekohast tähelepanu kodanikuoskustele, mida õpetatakse asjakohase kodanikuhariduse kaudu, et anda igas vanuses inimestele võimalus olla aktiivne kodanik või saada selleks, osaleda täiel määral demokraatlikus elus ning panna vastu meediamanipulatsioonile, desinformatsioonile ja vihakõnele, sealhulgas internetis;

27.

 rõhutab pakilist vajadust reformimeetmete järele, et muuta kutseharidus ja -õpe ning töökohapõhine õpe tulevastele ülesannetele sobivaks, nagu on märgitud Euroopa oskusteaasta ettepanekus. Tuleb edendada piirkondlikke ökosüsteeme ja olemasolevaid ühtseid kontaktpunkte, et parandada juurdepääsu kvaliteetsele kutseharidusele ja -õppele. Selliste ökosüsteemide tugevdamine võib tagada edukate poliitiliste algatuste vajaliku järjepidevuse ja luua paremad seosed Euroopa Sotsiaalfond+-ist saadava rahalise toetusega;

28.

 rõhutab, et haridust, koolitust ning kutseharidust ja -õpet tuleb pidevalt ajakohastada ning kujundada tulevikus vajaminevatest oskustest lähtudes. Kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused saavad aidata luua kohalikul ja piirkondlikul tasandil järelevalvesüsteeme ning oskuste prognoosimise ja sobitamise mehhanisme. Komitee on sellega seoses veendunud, et täiendusõppe ning kutsehariduse ja -õppe saab muuta vastupidavaks, kui integreerida need majandus-, tööstus- ja innovatsioonistrateegiatesse, sealhulgas nendesse, miks on seotud kestliku taastumise, rohe- ja digipöörde ning aruka spetsialiseerumisega;

29.

 rõhutab, et pidades silmas pakilist vajadust parandada rohepöörde ja süveneva energiakriisi taustal hoonete energiatõhusust, tuleb tingimata keskenduda ehitussektori töötajate ümber- ja täiendusõppele;

30.

 märgib, et üleminek heiteta ja digitehnoloogiat kasutavatele sõidukitele avaldab suurt mõju piirkondlikele autotööstuse ökosüsteemidele ja sotsiaal-majanduslikele struktuuridele. Komitee rõhutab samas, et maanteetranspordi dekarboniseerimine mõjutab tugevalt auto- ja tarnetööstuse spetsialiseerunud töötajaid, nõudes 2,4 miljoni töötaja kiiret täiendus- ja ümberõpet 2030. aastaks. Seepärast kutsub komitee looma Euroopa raamistikku, millega prognoosida ja juhtida sektoris toimuvaid muutusi, et tagada õiglane üleminek auto- ja tarnetööstusega piirkondadele. Piirkondlikud ümberkujundamiskavad tuleb välja töötada tihedas koostöös kohalike ja piirkondlike omavalitsustega;

31.

 märgib, et kuigi raudteesektori suurenev digiüleminek ja automatiseerimine toob kaasa kasvava nõudluse IKT- ja küberturvalisuse spetsialistide järele, tuleb tõhusalt tegeleda märkimisväärse oskuste nappusega ja muutuvate vajadustega oskuste järele, muu hulgas raudteesektori struktureeritud praktikakavade abil ja raudteetranspordi kutsealade hariduse edendamisega;

32.

 tuletab meelde, et kutsehariduse tipptaseme keskused toimivad kohalike äriinvesteeringute katalüsaatorina, luues oskuste ökosüsteeme; Need toetavad kestlikku taastumist, rohe- ja digipööret, piirkondlikku innovatsiooni ja VKEde tehnoloogiainnovatsiooni. Komitee rõhutab sellega seoses, et oluline on kaasata kutsehariduse tipptaseme keskustesse kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused kui kõnealuste ökosüsteemide võimendajad;

33.

 rõhutab vajadust kutsehariduse ja -õppe suurema paindlikkuse järele, et reageerida kiiretele ühiskondlikele ja töömaailma muutustele, samuti kutsehariduse ja -õppe digiülemineku kiirendamise, tänapäevaste ja uuenduslike õppeviiside ning suuremate investeeringute järele õpetajate ja koolitajate oskustesse ja teadmistesse. Komitee rõhutab, kui oluline on investeerida rohkem täiendus- ja ümberõppesse ning koolitusse, eriti pärast COVID-19 kriisi, mis kiirendas hüppeliselt digipööret hariduses ja muutusi töökorralduses, ning võttes arvesse üldist Euroopa tasandi oskustepoliitikat;

34.

 loodab, et otsus Euroopa oskusteaasta 2023 kohta võetakse kiiresti vastu, et meetmeid saaks hakata ellu viima juba 2023. aasta alguses;

35.

 kohustub eeltoodut silmas pidades panustama Euroopa oskusteaasta eesmärkide saavutamisse, muu hulgas Euroopa aastale pühendatud komitee tegevuskava rakendamise kaudu;

36.

 teeb komitee presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon Euroopa Komisjonile, Euroopa Parlamendile, ELi nõukogu eesistujariikidele Rootsile ja Hispaaniale ning Euroopa Ülemkogu eesistujale.

Brüssel, 1. detsember 2022

Euroopa Regioonide Komitee president

Vasco ALVES CORDEIRO

(1)  COM(2022) 526 final.

Top