52022PC0455

EUROOPA KOMISJON

Brüssel,15.9.2022

COM(2022) 455 final

2022/0276(NLE)

Ettepanek:

NÕUKOGU OTSUS,

millega määratakse kindlaks liidu nimel võetav seisukoht seoses riiklikult toetatava ekspordikrediidi kokkuleppe osaliste otsusega laiendada taastuvate energiaallikate, kliimamuutuste leevendamise ja nendega kohanemise ning veeprojektide ekspordikrediitide sektorileppe kohaldamisala

SELETUSKIRI

1.Kavandatav reguleerimisese

Käesolevas ettepanekus käsitletakse otsust, millega määratakse kindlaks liidu nimel võetav seisukoht seoses riiklikult toetatava ekspordikrediidi kokkuleppe lahutamatuks osaks oleva taastuvate energiaallikate, kliimamuutuste leevendamise ja nendega kohanemise ning veeprojektide ekspordikrediitide sektorileppe (edaspidi „kliimamuutuste sektorilepe“) kohaldamisala laiendamisega.

2.Ettepaneku taust

2.1.Kliimamuutuste sektorilepe

Kliimamuutuste sektorileppe eesmärk on kehtestada asjakohased finantseerimistingimused projektidele valitud sektorites, mis on selgitatud välja kui sektorid, mis aitavad olulisel määral kaasa kliimamuutuste leevendamisele, hõlmates nii taastuvate energiaallikate, kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise kui ka energiatõhususe projekte, kliimamuutustega kohanemist ning veeprojekte. Kliimamuutuste sektorilepe võeti vastu 2012. aastal ja seda ajakohastati viimati 2014. aastal.

Kliimamuutuste sektorileppe osalised leppisid kokku, et sektorileppe finantstingimusi rakendatakse viisil, mis on kooskõlas riiklikult toetatava ekspordikrediidi kokkuleppe (edaspidi „kokkulepe“) eesmärgiga. Kliimamuutuste sektorilepe on kokkuleppe lahutamatu osa ja moodustab selle IV lisa, mis on administratiivselt allutatud OECD-le ja selle täitmist toetab OECD ekspordikrediidi sekretariaat. Siiski ei ole ei kokkulepe ega sektorilepe OECD aktid 1 .

Euroopa Liit osaleb nii ekspordikrediitide kokkuleppes kui ka kliimamuutuste sektorileppes, mis mõlemad on ühenduse õigustikku üle võetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. novembri 2011. aasta määrusega (EL) nr 1233/2011 2 . Seega on kokkulepe ja kliimamuutuste sektorilepe liidu õiguse kohaselt õiguslikult siduvad.

2.2.Kliimamuutuste sektorileppe osalised

Kokkuleppel, sealhulgas ka kliimamuutuste sektorileppel on praegu üksteist osalist (edaspidi „osalised“): Ameerika Ühendriigid, Austraalia, Euroopa Liit, Jaapan, Kanada, Korea, Norra, Šveits, Türgi, Uus-Meremaa ja Ühendkuningriik. Osalised teevad otsuseid kliimamuutuste sektorileppe muudatuste kohta konsensuse alusel.

Euroopa Komisjon esindab liitu osaliste koosolekutel, sealhulgas siis, kui osalised teevad otsuseid.

2.3.Osaliste kavandatav õigusakt

Osalised kavatsevad võtta vastu otsuse laiendada kliimamuutuste sektorileppe kohaldamisala ning pikendada selle raames tehtavate tehingute maksimaalseid tagasimaksetähtaegu, st kogu ostjale antava krediidi maksimaalset tagasimaksmise aega.

Kliimamuutuste sektorileppe üldeesmärk on pakkuda kliimasõbralike projektide jaoks kolmandates riikides soodsamaid rahastamistingimusi, kui on sätestatud kokkuleppe horisontaalsetes eeskirjades, ning stimuleerida seega kliimasõbralike tehnoloogiate eksporti. Kliimamuutuste sektorilepet ajakohastati viimati 2014. aastal ning praegu on selle eeskirjadest kasu saada võiva ekspordi ulatus liiga kitsas võrreldes kliimamuutustega seotud eesmärkidega, mida sellega püütakse saavutada. Eelkõige keskendub kliimamuutuste sektorileppe kohaldamisala energiatootmise ja -ülekande sektoritele. Kitsast hõlmatusest tulenev piiratud mõju ei toeta tõhusalt ei osaliste Pariisi kokkuleppe raames võetud kohustusi ega ELi rohelise kokkuleppe tegevuskavas väljendatud eesmärke. Sellega seoses on osalised leppinud kokku laiendada kliimamuutuste sektorileppe kohaldamisala ning leppinud kokku mitmes järgnevalt nimetatud sektoris, mis tuleks kliimamuutuste sektorileppesse lisada.

·Elektrienergia salvestamine, sealhulgas akude tootmine ja ringlussevõtt.

·Heitevaba transport, sealhulgas seda võimaldav taristu.

·Saastevaba vesiniku tootmine, vesiniku ülekanne, jaotamine ja ladustamine.

·Vähese CO2-heitega elektri ülekandmine ja jaotamine.

·Vähese CO2-heitega tootmine.

Üksikasjalik ettepanek kliimamuutuste sektorileppe kohaldamisala laiendamiseks koos kõigi kohaldamisalasse kuuluvate projektide vajalike tehniliste kirjeldustega on esitatud kavandatava otsuse lisas. Kõnealusest lisast saaks kliimamuutuste sektorileppe uus 1. liide ning see asendaks kliimamuutuste sektorileppe olemasoleva 1. ja 2. liite.

Kliimamuutuste sektorileppe katvuse kavandatav laiendamine oleks oluline tulemus ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste konverentsi 27. istungjärguks („COP 27“), mis on kavas 7.–18. novembril 2022, kuna see võimaldaks ekspordikrediidiasutustel täita suuremat rolli rohepöörde toetamisel ja aidata kaasa Pariisi kokkuleppe eesmärkide saavutamisele. Samuti saavad sellest kasu ELi ettevõtjad tulevikku suunatud sektorites, millel on suur potentsiaal toetada ELi majanduskasvu ja töökohtade loomist.

Käesolev komisjoni ettepanek võtta vastu ELi toimimise lepingu artikli 218 lõike 9 kohane nõukogu otsus kliimamuutuste sektorileppe kohaldamisala laiendamise kohta on seotud komisjoni paralleelse ettepanekuga võtta vastu ELi toimimise lepingu artikli 218 lõike 9 kohane nõukogu otsus kokkuleppe ajakohastatud eeskirjades kokkuleppimise kohta (COM(2022) 456). Kokkuleppe ajakohastamise oluline osa on pikema tagasimaksetähtajaga tehingute (näiteks tehingud, mis kavandatakse kliimamuutuste kokkuleppe raames lubada) garantiipreemia alammäärade kohandamine. See on suunatud kliimamuutuste sektorileppe praeguste tingimustega seotud põhiprobleemi lahendamisele, kuna osalised on andnud märku, et praeguse paindlikkuse suhteliselt piiratud kasutamise oluline põhjus on olnud suured garantiipreemiad. Väljaspool tuuleenergiasektorit on tehtud seni vähe kliimamuutuste sektorileppega seotud tehinguid. Seetõttu on see muudatus oluline.

Kuna kokkuleppe ajakohastamise käigus pikendati maksimaalseid tagasimaksetähtaegu, on samuti vaja pikendada kliimamuutuste sektorileppe tagasimaksetähtaegu tagamaks, et see oleks jätkuvalt oluline stiimul kliimasõbralike tehingute tegemiseks.

Käesolev otsuse ettepanek ei hõlma kliimamuutuste sektorileppe neid sätteid, mis on seotud kliimamuutustega kohanemise projektidega. Neid käsitletakse eelmises ettepanekus (vt nõukogu 28. veebruari 2022. aasta dokument ST6650/22).

On asjakohane määrata kindlaks liidu seisukoht, sest kokkuleppe osaliste poolt vastu võetaval otsusel kliimamuutuste sektorilepet muuta on ELis õiguslikud tagajärjed (vt punkt 2.1 eespool).

3.Liidu nimel võetav seisukoht

Kliimamuutuste sektorileppe kohaldamisala kavandatav laiendamine võimaldaks suuremal hulgal osaliste kliimasõbralikul ekspordil kasutada selle sektorileppe soodsamaid tingimusi võrreldes kokkuleppe alusel kohaldatavate horisontaalsete eeskirjadega. See muudaks kliimamuutuste sektorileppe rohepöörde toetamise tõhusamaks vahendiks.

Võttes arvesse muudetud kliimamuutuste sektorileppe eesmärki ja eeldatavat positiivset mõju ELi kliimaeesmärkidele ning rohelise tehnoloogia ja majanduse arengule ELis, peaks liidu nimel võetav seisukoht olema toetada käesolevale otsusele lisatud ettepaneku eelnõu.

4.Õiguslik alus

4.1.Menetlusõiguslik alus

4.1.1.Põhimõtted

Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 218 lõikega 9 on ette nähtud otsused, millega kehtestatakse „lepingus sätestatud organis liidu nimel võetavad seisukohad, kui asjaomasel organil tuleb vastu võtta õigusliku toimega akte, välja arvatud õigusaktid, millega täiendatakse või muudetakse lepingu institutsioonilist raamistikku“.

Mõiste „õigusliku toimega aktid“ hõlmab akte, millel on õiguslik toime asjaomase organi suhtes kehtiva rahvusvahelise õiguse normide alusel. Siia hulka kuuluvad ka sellised õiguslikud vahendid, mis ei ole rahvusvahelise õiguse kohaselt siduvad, kuid mis „võivad mõjutada otsustavalt liidu seadusandja vastu võetud õigusaktide sisu“ 3 .

4.1.2.Kohaldamine käesoleval juhul

Sektorileppe osaliste vastuvõetav akt on õigusliku toimega akt. Kavandatav õigusakt oleks liidu õiguse alusel siduv vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. novembri 2011. aasta määruse (EL) nr 1233/2011 (mis käsitleb riiklikult toetatavate ekspordikrediitide suuniste rakendamist ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu otsused 2001/76/EÜ ja 2001/77/EÜ) artiklile 1, milles on sätestatud, et „[s]uuniseid, mis sisalduvad riiklikult toetatavate ekspordikrediitide kokkuleppes, kohaldatakse liidus. Kokkuleppe tekst on esitatud käesoleva määruse lisana.“

Seepärast on esildatud otsuse menetlusõiguslik alus ELi toimimise lepingu artikli 218 lõige 9.

4.2.Materiaalõiguslik alus

4.2.1.Põhimõtted

ELi toimimise lepingu artikli 218 lõike 9 kohase otsuse materiaalõiguslik alus sõltub eelkõige selle kavandatud akti eesmärgist ja sisust, mida liidu nimel võetav seisukoht puudutab.

4.2.2.Kohaldamine käesoleval juhul

Kavandatava akti peamine eesmärk ja sisu on seotud ühise kaubanduspoliitikaga. Seepärast on esildatud otsuse materiaalõiguslik alus ELi toimimise lepingu artikkel 207.

4.3.Kokkuvõte

Otsuse ettepaneku õiguslik alus peaks olema ELi toimimise lepingu artikli 207 lõike 4 esimene lõik koostoimes artikli 218 lõikega 9.

5.Kavandatava õigusakti avaldamine

Kuna osaliste õigusaktiga muudetakse kliimamuutuste sektorilepet, on asjakohane avaldada otsus pärast vastuvõtmist Euroopa Liidu Teatajas.

2022/0276 (NLE)

Ettepanek:

NÕUKOGU OTSUS,

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 207 lõike 4 esimest lõiku koostoimes artikli 218 lõikega 9,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)Taastuvate energiaallikate, kliimamuutuste leevendamise ja nendega kohanemise ning veeprojektide ekspordikrediitide sektorilepe (edaspidi „kliimamuutuste sektorilepe“), mis on riiklikult toetatava ekspordikrediidi kokkuleppe (edaspidi „kokkulepe“) osa ja moodustab kokkuleppe IV lisa, on üle võetud ja seega muudetud Euroopa Liidus õiguslikult siduvaks Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. novembri 2011. aasta määrusega (EL) nr 1233/2011, mis käsitleb riiklikult toetatavate ekspordikrediitide suuniste rakendamist ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu otsused 2001/76/EÜ ja 2001/77/EÜ 4 .

(2)Kokkuleppe osalised (edaspidi „osalised“) peavad otsustama, kas laiendada kliimamuutuste sektorileppe kohaldamisala nii, et see hõlmaks eksporti neist tööstussektoritest, mida selle tingimused praegu ei hõlma.

(3)On asjakohane määrata kindlaks liidu nimel võetav seisukoht, sest kokkuleppe osaliste otsusel kliimamuutuste sektorilepet muuta on liidus õiguslikud tagajärjed.

(4)Kliimamuutuste sektorileppe kavandatav muudatus võimaldaks rohkemate tööstussektorite ekspordil, mis vastab kohaldatavatele kriteeriumidele, saada kasu selle alusel kehtestatud tingimustest. See omakorda võimaldaks Euroopa Liidu ekspordikrediidiasutustel ja teistel osalistel täita suuremat rolli rohepöörde toetamisel ja aidata kaasa Pariisi kokkuleppe eesmärkide saavutamisele. Kliimamuutuste sektorileppe laiemast katvusest saaksid kasu ELi ettevõtjad tulevikku suunatud sektorites, millel on suur potentsiaal edendada majanduskasvu ja töökohtade loomist liidus,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Liidu nimel võetav seisukoht seoses riiklikult toetatava ekspordikrediidi kokkuleppe („kokkulepe“) osaliste otsusega laiendada kokkuleppe 4. lisas sisalduva taastuvate energiaallikate, kliimamuutuste leevendamise ja nendega kohanemise ning veeprojektide ekspordikrediitide sektorileppe kohaldamisala, põhineb käesoleva otsuse lisal.

Artikkel 2

Kui osaliste koosolekul või enne seda tehakse käesoleva otsuse lisas käsitletava teema kohta uusi ettepanekuid, mille kohta liidu seisukoht veel puudub, määratakse liidu seisukoht kindlaks liidu tasandil toimuva kooskõlastamise teel enne, kui osalistel palutakse võtta vastu kokkuleppe muudatus. Sellisel juhul on liidu seisukoht kooskõlas kehtivate põhimõtete ja õigusaktidega.

Artikkel 3

Käesolev otsus on adresseeritud komisjonile.

Brüssel,

Nõukogu nimel

eesistuja

(1) Nagu on määratletud OECD konventsiooni punktis 5.

(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. novembri 2011. aasta määrus (EL) nr 1233/2011, mis käsitleb riiklikult toetatavate ekspordikrediitide suuniste rakendamist ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu otsused 2001/76/EÜ ja 2001/77/EÜ (ELT L 326, 8.12.2011, lk 45).

(3) Euroopa Kohtu 7. oktoobri 2014. aasta otsus kohtuasjas Saksamaa vs. nõukogu, C-399/12, ECLI:EU:C:2014:2258, punktid 61–64.

(4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. novembri 2011. aasta määrus (EL) nr 1233/2011, mis käsitleb riiklikult toetatavate ekspordikrediitide suuniste rakendamist ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu otsused 2001/76/EÜ ja 2001/77/EÜ (ELT L 326, 8.12.2011, lk 45).

Top

EUROOPA KOMISJON

Brüssel,15.9.2022

COM(2022) 455 final

LISA

järgmise dokumendi juurde:

Ettepanek: Nõukogu otsus,

LISA

ETTEPANEK

Euroopa Liidu seisukoht on toetada taastuvate energiaallikate, kliimamuutuste leevendamise ja nendega kohanemise ning veeprojektide ekspordikrediitide sektorileppe käesolevas lisas esitatud kavandatavaid muudatusi.

Sellega kaasneb kehtivate sätete muutmine. Allpool esitatud artiklid asendaksid kokkuleppe praegused sätted, mille tulemuseks on praeguste artiklite 2 ja 4 täielik väljajätmine ning praeguste I ja II liite väljajätmine ning nende asendamine muudetud I liitega, mis on esitatud allpool.

IV LISA: SEKTORILEPE TAASTUVATE ENERGIAALLIKATE, KLIIMAMUUTUSTE LEEVENDAMISE JA NENDEGA KOHANEMISE NING VEEPROJEKTIDE EKSPORDIKREDIITIDE KOHTA

Käesoleva sektorileppe eesmärk on kehtestada asjakohased finantseerimistingimused projektidele valitud sektorites, mis on muu hulgas ka rahvusvaheliste algatuste raames selgitatud välja kui sektorid, mis aitavad olulisel määral kaasa kliimamuutuste leevendamisele, hõlmates nii taastuvate energiaallikate, kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise, energiatõhususe kui ka kliimamuutustega kohanemise projekte ning veeprojekte. Käesoleva sektorileppe osalised on nõus sellega, et kokkulepet täiendava sektorileppe finantseerimistingimusi kohaldatakse viisil, mis on kooskõlas kokkuleppe eesmärgiga.

I PEATÜKK: SEKTORILEPPE KOHALDAMISALA

1.KOHALDAMISALA SEOSES KLIIMAMUUTUSTE LEEVENDAMISE SEKTORITEGA, MIS ON TOETUSKÕLBLIKUD I LIITE KOHASELT

a.Käesolevas sektorileppes sätestatakse finantseerimistingimused, mida kohaldatakse sellise riiklikult toetatava ekspordikrediidi suhtes, mis on seotud sektorileppe I liites nimetatud sektorilepetega.

b.Sellised lepingud on seotud täielike projektide või nende osade ekspordiga, kaasa arvatud kõik koostisosad, seadmed, vahendid ja teenused (sealhulgas töötajate koolitamine), mida on otseselt vaja kindlakstehtava projekti ehitamiseks ja kasutuselevõtuks, järgmistel tingimustel:

1.projekti tulemusel on CO2-heide või CO2-ekvivalent väike või võrdub nulliga ja/või energiatõhusus suur;

2.projekt peaks olema kavandatud nii, et see vastaks vähemalt I liites sätestatud heitenormidele; ning

3.sätestatud tingimusi laiendatakse ainult projekti käigus ettetulevate konkreetsete finantsraskuste lahendamiseks ja need põhinevad iga projekti rahalistel vajadustel ning konkreetsetel turutingimustel.

c.I liites projektiklassis 1 loetletud toetuskõlblike sektorite lepingute puhul sätestatakse käesolevas sektorileppes finantseerimistingimused, mida kohaldatakse sellise riiklikult toetatava ekspordikrediidi suhtes, mis on seotud sektorileppe I liites projektiklassis 1 loetletud toetuskõlblike sektorite lepingutega:

1.täielike taastuvenergiajaamade või nende osade ekspordiks, kaasa arvatud kõik koostisosad, seadmed, vahendid ja teenused (sealhulgas töötajate koolitamine), mida on otseselt vaja selliste jaamade ehitamiseks ja kasutuselevõtuks;

2.olemasolevate taastuvenergiajaamade moderniseerimiseks, kui jaama kasutusiga pikeneb tõenäoliselt vähemalt määratava tagasimakseperioodi võrra. Kui see kriteerium on täitmata, kohaldatakse kokkuleppe tingimusi.

d.Käesolevat sektorilepet ei kohaldata selliste väljaspool energiajaama krundi piire asuvate objektide suhtes, mille eest vastutab tavaliselt ostja, täpsemalt veevarustus, mis ei ole energiatootmisjaamaga otseselt ühendatud; kulud, mis on seotud maaparanduse, teede, ehituslinnakute, elektriliinide ja jaotlatega ning kulud, mis tulenevad ametlikust heakskiitmise korrast ostja riigis (nt krundikasutusluba, ehitusluba), välja arvatud:

1.juhul, kui jaotla ja energiajaama ostja on üks ja sama isik ning leping sõlmitakse seoses kõnealuse energia algse jaotlaga, ei tohi algse jaotla tingimused olla soodsamad kui taastuvenergiajaama tingimused ning

2.tingimused, mida kohaldatakse alajaamade, transformaatorite ja vähemalt 60kV pingega ülekandeliinide suhtes, mis asuvad väljaspool taastuvenergiajaama krundi piire, ei tohi olla soodsamad kui taastuvenergiajaama tingimused.

[…]

II PEATÜKK: EKSPORDIKREDIITE KÄSITLEVAD SÄTTED

4.PIKIM TAGASIMAKSETÄHTAEG

I liites loetletud sektorite lepingute puhul on riiklikult toetatava ekspordikrediidi pikim tagasimaksetähtaeg 25 aastat.

[…]

III PEATÜKK: MENETLUSED

5.EELNEV TEATAMINE

a.Osaline, kes kavatseb anda toetust kooskõlas käesoleva sektorileppe sätetega, teatab sellest enne nõusoleku andmist vähemalt kümme kalendripäeva ette kooskõlas kokkuleppe punktiga 45.

b.Sellised teated sisaldavad projekti põhjalikumat kirjeldust näitamaks, kuidas projekt vastab toetuse kriteeriumidele, mis on sätestatud käesoleva sektorileppe punktis 1 või 2.

c.Projektide puhul, mida toetatakse kooskõlas käesoleva sektorileppe II liitega, peab selline teade sisaldama teavet kohaldatavate tehniliste või toimivusstandardite ning heite eeldatava vähendamise kohta.

d.Kooskõlas käesoleva sektorileppe II liitega toetatavate projektide puhul sisaldab selline teade sõltumatu kolmanda isiku poolse läbivaatamise tulemusi.

IV PEATÜKK: JÄRELEVALVE JA LÄBIVAATAMINE

6.EDASINE TÖÖ

Osalised nõustuvad vaatama läbi järgmised küsimused:

a.Tähtajaga korrigeeritud riskipreemiad.

b.Tingimused vähe saastavatele / suure energiatõhususega fossiilkütuseid kasutavatele elektrijaamadele, sh süsinikdioksiidi kogumise ja säilitamise valmiduse määratlus.

c.Netonullenergiahooned.

d.Kütuselemendiga seotud projektid.

e.Heitestandardid.

f.Heitkoguste arvestus ja aruandlus.

g.Vähese heitega veetransport.

7.JÄRELEVALVE JA LÄBIVAATAMINE

a.Sekretariaat annab käesoleva sektorileppe rakendamisest aru kord aastas. Selles aruandes dokumenteeritakse kokkuleppe artikli 45 kohase mis tahes arutelu tulemused. See sisaldab kokkuvõtet avaldamiseks.

b.Osalised vaatavad korrapäraselt läbi käesoleva sektorileppe reguleerimisala ja sätted. Suurema kindluse huvides toimub läbivaatamine 2028. aasta lõpuks või pärast 50 kliimamuutuste sektorileppe tehingu toimumist, olenevalt sellest, kumb toimub varem. Läbivaatamine põhineb teavitamisprotsessi käigus saadud kogemustel ning kliimaga seotud tehnoloogiate turutingimuste hindamisel.

I LIIDE: RAHASTAMISKÕLBLIKKUSE KRITEERIUMID KLIIMAMUUTUSTE LEEVENDAMISE PROJEKTIDE PUHUL

Projekti klass ja liik	Määratlus	Põhjendus	Standardid	Konkreetsed tähtajad
PROJEKTIKLASS A: Keskkonnasäästlik elektritootmine [Hõlmab praeguse artikli 1 ja I liite täpset sisu ning elektri tootmist vesinikust.]
1. LIIK: Taastuvenergia projektid ja energiatõhusus taastuvenergia projektides	Praeguste artikli 1 ja I liite kohaldamisala. Me ei näe ette, et see võiks olla lihtsalt koopia I liite lahtrist „Mõisted“, kuna rahastamiskõlblike projektide tegelik määratlus on esitatud artiklis 1, kuid sisuliselt teeme ettepaneku kajastada siin praeguste artikli 1 ja I liite kohaldamisala ilma sisuliste muudatusteta (st standard puudub, ei kohaldata) ja vormiliselt vajalike tekstimuudatustega.
2. LIIK: Taastuvallikatest toodetud gaas- ja vedelkütustest, sealhulgas saastevabast vesinikust toodetav elektrienergia	Selliste elektritootmisrajatiste ehitamine ja käitamine, kus toodetakse elektrienergiat taastuvatest energiaallikatest toodetud gaas- ja vedelkütustest, sealhulgas saastevabast vesinikust.	Vähese kasvuhoonegaaside heitega elektritootmine.	Olelusringi jooksul tekkiv kasvuhoonegaaside heide elektrienergia tootmisest on väiksem kui 100 g CO2e/kWh. Olelusringi jooksul tekkivad kasvuhoonegaaside heitkogused tuleks arvutada projektispetsiifiliste andmete põhjal, kasutades standardit ISO 14067:2018 või ISO 14064–1:2018, ja seda peaks kontrollima kolmas isik. Kas ehitamisel paigaldatakse mõõteseadmed füüsiliste heitkoguste (nagu metaanilekked) jälgimiseks või kehtestatakse pihkumise avastamise ja kõrvaldamise programm; või käitamisel teatatakse metaaniheite füüsilise mõõtmise tulemustest ja kõrvaldatakse pihkumine.	25 aastat. [Arutatakse hiljem]
PROJEKTIKLASS B: Tervendamisprojektid fossiilkütuseid kasutavates elektrijaamades, fossiilkütuste asendamine [II liite projektiklassi A 1. liigi ja projektiklassi B täpne sisu. Me juhime tähelepanu sellele, et projektiklassi A 1. liigi ümbernummerdamine peaks kajastuma kokkuleppe artikli 6 punktis c.]
II lisa projektiklassi A 1. liigi ja projektiklassi B sisu koopia. Selgitused: Teeme ettepaneku jagada projektiklass A kaheks, et eristada selgelt süsinikdioksiidi kogumise, säilitamise ja kasutamise projekte kui selliseid (millel võib olla palju rakendusi mitte ainult energiasektoris, vaid ka tootmises, ning mis läksid üle uude projektiklassi D) ja fossiilkütustest elektri tootmisele keskenduvaid projekte (mille soovitame kõigil koondada sellesse uude projektiklassi B). EL märkis varem, et selles osas on vaja ajakohastada kehtivaid standardeid , kuid me saame praegu leppida kokku, et seda küsimust käsitletakse arutelude hilisemas etapis.
PROJEKTIKLASS C: Energiatõhusus [II liite projektiklassi C täpne sisu.]
II liite projektiklassi C praeguse sisu koopia.
PROJEKTIKLASS D: CO2 kogumine, säilitamine ja kasutamine [Praeguse II liite projektiklassi A 2. liigi kohaldamisala. Siinkohal teeme ettepaneku ajakohastatud standardite kohta võtmaks arvesse asjaolu, et süsinikdioksiidi kogumine, säilitamine ja kasutamine on peamine kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise tehnoloogia paljudes tööstusrakendustes ning standardid ei tohiks keskenduda kogumise määrale, vaid kogumise tulemuslikkusele, mis tähendab, et süsinikdioksiidi kogumise, säilitamise ja kasutamise projektid peaksid olema rahastamiskõlblikud isegi siis, kui kogumismäär on madal. Uute kavandatud standardite põhjendus on see, et CO2 leke võib vähendada süsinikdioksiidi kogumise, säilitamise ja kasutamise kui leevendusvõimaluse väärtust. Seepärast tuleks seiret stimuleerida poliitika kaudu.]
1. LIIK: Süsinikdioksiidi kogumise, säilitamise ja kasutamise projektid	Süsinikdioksiidi kogumise, kasutamise ja/või säilitamise rajatiste ehitamine ja käitamine, sealhulgas tegevused, mis on otseselt seotud transpordi ja käitamiseks vajaliku taristuga, näiteks sõidukid ja laevad.	II liite projektiklassi A 2. liigi praeguse sisu koopia.	CO2 puhul, mis transporditakse kogumisrajatisest sissejuhtimiskohta, ei moodusta CO2 lekked rohkem kui 0,5 % transporditava CO2 massist. Kui tegemist on CO2 transpordi ja/või säilitamisega, on olemas asjakohased lekke tuvastamise süsteemid ja seirekava, mille kohta koostatavaid korrapäraseid aruandeid kontrollivad riiklikud ametiasutused või sõltumatu kolmas isik. CO2 geoloogiline säilitamine vastab standardile ISO 27914:2017.	II liite projektiklassi A 2. liigi praeguse sisu koopia.
PROJEKTIKLASS E: Elektrienergia salvestamine
1. LIIK: Elektrienergia salvestusrajatised	Selliste rajatiste ehitamine ja käitamine, kus salvestatakse elektrienergiat ja kust see tagastatakse elektri kujul. See hõlmab pumphüdroelektrijaamu.	Elektrienergia salvestamine võimaldab taastuvate energiaallikate laialdasemat kasutamist ja võrgunõudluse paremat haldamist.	Kui tegevus hõlmab energia keemilist salvestamist, vastab salvestusvahend (vesinik või ammoniaak) vastava toote puhta tootmise süsinikdioksiidi kogumise, säilitamise ja kasutamise standarditele.	25 aastat. [Arutatakse hiljem]
2. LIIK: Akude tootmine ja ringlussevõtt	Akude ja akukogumite tootmine nende kasutamiseks transpordis, energia paikse ja võrguvälise salvestamise eesmärgil ning muudel tööstuslikel otstarvetel. See hõlmab ka vastavate komponentide tootmist (akude aktiivained, elemendid, korpused ja elektroonilised komponendid). Akujäätmete ringlussevõtt.	Akud on olulised elektri salvestamise ja vähese CO2-heitega transpordi võimaldajad.	Standard puudub. Ei kohaldata	25 aastat. [Arutatakse hiljem]
PROJEKTIKLASS F: Vähese CO2-heitega elektri ülekandmine ja jaotamine
1. LIIK: Vähese CO2-heitega elektri ülekandmine ja jaotamine	Vähese CO2-heitega elektri ülekanderajatiste ehitamine, laiendamine ja käitamine. See hõlmab otseühendusi vähese CO2-heitega toodetava elektri allikatega ja tervete võrkudega, kus keskmine süsteemi võrgutegur vastab viie aasta jooksul standarditele.	See toetab vähese CO2-heitega energiaallikate suuremat kasutuselevõttu.	Vähese CO2-heitega elektri allikad on määratletud kui taastuvad energiaallikad või kui elektritootmise kasvuhoonegaaside heide on väiksem kui läviväärtus 100 g CO2e/kWh, mõõdetuna olelusringi alusel. [Nagu mainitud eespool ja meie dokumendis kolmanda energiapaketi kohta, oleme valmis arutama täiendavaid rahastamiskõlblikkuse kriteeriume.]	25 aastat. [Arutatakse hiljem]
PROJEKTIKLASS G: Saastevaba vesiniku tootmine, vesiniku ülekanne ja jaotamine ning vesiniku hoiustamine
1. LIIK: Saastevaba vesiniku tootmine	Keskkonnasäästlikul viisil vesinikku tootvate rajatiste ja/või vesiniku tootmiseks vajalike seadmete ehitamine ja käitamine.	Vesiniku kestlik tootmine ja kasutamine on võimalus vähendada kasvuhoonegaaside heidet paljudes sektorites, eelkõige energeetika-, tootmis- ja transpordisektoris.	Tootmine vastab olelusringi kasvuhoonegaaside heitele, mis on väiksem kui 3 kg CO2e ühe kilogrammi toodetud H2 kohta. [Standardid tuleks korrapäraselt läbi vaadata. Selle võiks tähistada kui üldise läbivaatamisklausli osa.]	25 aastat. [Arutatakse hiljem]
2. LIIK: Vesiniku transpordivõrgud	Vesiniku või muude vähese CO2-heitega gaaside (st taastuvatest energiaallikatest või saastevaba vesiniku tootmise standardile vastav) transpordi võrkude ehitamine ja käitamine. Maagaasivõrkude kasutusotstarbe muutmine 100 %-liselt vesinikule ja maagaasivõrkude moderniseerimine, mis võimaldab vesiniku ja muude vähese CO2-heitega gaaside integreerimist (see tähendab, et suurendatakse vesiniku ja muude vähese CO2-heitega gaaside segunemist süsteemis).	Vesiniku kestlik tootmine ja kasutamine on võimalus vähendada kasvuhoonegaaside heidet paljudes sektorites, eelkõige energeetika-, tootmis- ja transpordisektoris.	Tegevus hõlmab pihkumise avastamist ja kõrvaldamist olemasolevate torujuhtmete ja võrgu muude elementide puhul, et vähendada metaanilekkeid.	25 aastat. [Arutatakse hiljem]
3. LIIK: Vesiniku ladustamine	Vesinikuhoidlate ehitamine, olemasolevate maa-aluste gaasihoidlate muutmine vesiniku hoidmiseks ette nähtud hoidlateks ja vesinikuhoidlate käitamine.	Vesiniku kestlik tootmine ja kasutamine on võimalus vähendada kasvuhoonegaaside heidet paljudes sektorites, eelkõige energeetika-, tootmis- ja transpordisektoris.	Rajatiste käitamisega seotud projektide puhul peaks rajatises ladustatav vesinik vastama käesolevas liites sätestatud saastevaba vesiniku tootmise standarditele.	25 aastat. [Arutatakse hiljem]
PROJEKTIKLASS H: Vähese heitega tootmine
1. LIIK: Saastevaba ammoniaagi tootmine	Ammoniaagi vähese heitega tootmine.	Edendada saastevaba ammoniaagi tootmist ja selle kasutusviise, mis võivad vähendada kasvuhoonegaaside heidet mitmes valdkonnas.	Ammoniaaki toodetakse käesolevas liites määratletud standardite kohaselt toodetud saastevabast vesinikust või võetakse reoveest taaskasutusse.	25 aastat. [Arutatakse hiljem]
2. LIIK: Vähese heitega tootmine sektorites, kus heidet on raske vähendada (sealhulgas tsemendi-, raua- ja terasesektoris, alumiiniumisektoris)	Vähese heitega tootmine, sealhulgas täielikud tootmisrajatised ja nende osad, seadmete tarnimine ning sellega otseselt seotud taristu ja teenused.	Motiveerida tootjaid minema üle kestlikele tavadele sektorites, kus heidet on raske vähendada.	EL teeb ettepaneku, et kõige madalama heitetasemega tootmiskäitiste kontrollväärtuse alusel oleksid abikõlblikud järgmised tegevused 1 : Tsement: a) halli tsemendi klinker, mille kasvuhoonegaaside eriheide on väiksem kui 0,722 CO2 ekvivalenttonni ühe tonni halli tsemendi klinkri kohta; b) hallist klinkrist saadud tsement või alternatiivne hüdrauliline sideaine, kui klinkri ja tsemendi või alternatiivse sideaine tootmisest tulenev kasvuhoonegaaside eriheide on väiksem kui 0,469 CO2 ekvivalenttonni toodetud tsemendi või alternatiivse sideaine tonni kohta. Raud ja teras: a) raud ja teras, mille puhul kasvuhoonegaaside heide, mida on vähendatud heitgaasi tootmisega seotud heitkoguse võrra, ei ületa järgmisi väärtusi, mida kohaldatakse tootmisprotsessi eri etappide suhtes: a.kuummetall = 1,331 CO2 ekvivalenttonni ühe tonni toote kohta; b.paagutatud maak = 0,163 CO2 ekvivalenttonni ühe tonni toote kohta; c.koks (v.a ligniidikoks) = 0,144 CO2 ekvivalenttonni ühe tonni toote kohta; d.malmivalu = 0,299 CO2 ekvivalenttonni ühe tonni toote kohta; e.elektrikaarahjus toodetud legeerteras = 0,266 CO2 ekvivalenttonni ühe tonni toote kohta; f.elektrikaarahjus toodetud süsinikteras = 0,209 CO2 ekvivalenttonni ühe tonni toote kohta; b) teras elektrikaarahjudes, milles toodetakse elektrikaarahjus toodetud süsinikterast või elektrikaarahjus toodetud legeerterast, ning mille puhul terasejäätmete sisend tootetoodangu suhtes ei ole madalam kui 70 % legeerterase tootmisel ja 90 % süsinikterase tootmisel. Alumiinium: a) primaaralumiinium, kui majandustegevus vastab järgmistele kriteeriumidele: a.kasvuhoonegaaside heide ei ületa 1 484 CO2 ekvivalenttonni ühe tonni toodetud alumiiniumi kohta. b.Kasvuhoonegaaside kaudse heite keskmine CO2-mahukus ei ületa 100 g CO2e/kWh. Elektritarbimine tootmisprotsessis ei ületa 15,5 MWh tonni alumiiniumi kohta; b) teisene alumiinium. [Standardid tuleks korrapäraselt läbi vaadata. Selle võiks tähistada kui üldise läbivaatamisklausli osa.]	25 aastat. [Arutatakse hiljem]
PROJEKTIKLASS I: Heitevaba ja vähese heitega transport
1. LIIK: Heitevaba transport ja seda võimaldav taristu.	Otseheiteta sõidukite pargid, sealhulgas maantee-, raudtee- ja veesõidukid ning selliste sõidukite käitamiseks vajalik taristu 2 .	Üleminek otseheiteta ja vähese väljalasketoru heitega sõidukiparkidele on kliimamuutuste leevendamisel keskse tähtsusega.	Liikuva vara väljalasketoru otsene CO2-heide on null. Ainult kaubaveo puhul ei ole sõidukid, rongid, vagunid või laevad ette nähtud fossiilkütuste veoks ning taristu ei ole ette nähtud fossiilkütuste transpordiks või ladustamiseks.	25 aastat. [Arutatakse hiljem]
2. LIIK: Vähese heitega veetransport	Vähese heitega veesõidukid.	Üleminek otseheiteta ja vähese väljalasketoru heitega sõidukiparkidele on kliimamuutuste leevendamisel keskse tähtsusega.	Sõitjatevedu sisevetel: hübriid- ja kaherežiimilised laevad kasutavad tavatingimustes käitamise korral vähemalt 50 % ulatuses kütust, mille otsene (väljalasketoru) CO2-heide võrdub nulliga, või elektrienergiat. Kaubavedu sisevetel: Laevadel on otsene (väljalasketoru) CO2 heide tonnkilomeetri kohta, mis on arvutatud (või uute laevade puhul hinnatud) Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni (IMO) välja töötatud energiatõhususe tegevusnäitaja (EEOI) alusel, mis on 50 % väiksem kui rahvusvaheliselt või muul tunnustatud standardil põhinev raskeveokite CO2-heite keskmine kontrollväärtus. Kauba- ja reisijatevedu merel ja rannikuvetes, samuti laevad, mis on ette nähtud sadamatoiminguteks, abitegevusteks ja eritoiminguteks: hübriid- ja kaherežiimilised laevad, mis kasutavad tavatingimustes käitamise korral merel ja sadamates vähemalt 25 % ulatuses kütust, mille otsene (väljalasketoru) CO2-heide võrdub nulliga, või elektrienergiat. Või laevad, mille energiatõhususe indeks (EEDI) on EEDI nõuetes ette nähtust 10 % väiksem, kui laevade käitamiseks on võimalik kasutada kütuseid, mille otsene (väljalasketoru) CO2-heide võrdub nulliga, või taastuvatest energiaallikatest toodetud kütust. Maanteetranspordilt veetranspordile ülemineku võimaldamine: Kui laevu kasutatakse üksnes ranna- ja lähimerevedudeks, mille eesmärk on võimaldada praegu maismaad mööda veetava kauba ümbersuunamist merele, piisab sellest, kui laevade otsene (väljalasketoru) CO2-heide, mis on arvutatud IMO EEDI abil, on 50 % väiksem kui rahvusvaheliselt või muul tunnustatud standardil põhinev raskeveokite keskmine CO2-heite võrdlusväärtus. [Me teeme ettepaneku vaadata see projektiliik läbi 2025. aastal. Selle võiks tähistada kui üldise läbivaatamisklausli osa.]	25 aastat. [Arutatakse hiljem]
3. LIIK: Veetranspordi moderniseerimine ja ajakohastamine	Laevade moderniseerimine ja ajakohastamine, et vähendada heiteid.	Üleminek otseheiteta ja vähese väljalasketoru heitega sõidukiparkidele on kliimamuutuste leevendamisel keskse tähtsusega.	Laeva kütusekulu vähendatakse vähemalt 10 %, väljendatuna kütuse liitrites tonnkilomeetri kohta, ning seda näitab selgelt võrdlev arvutus. Moderniseeritud laevad ei ole ette nähtud fossiilkütuste transportimiseks. [Me teeme ettepaneku vaadata see projektiliik läbi 2025. aastal. Selle võiks tähistada kui üldise läbivaatamisklausli osa.]	25 aastat. [Arutatakse hiljem]
4. LIIK: Vähese CO2-heitega lennujaamataristu	Vähese CO2-heitega lennujaamataristu ehitamine, ajakohastamine, hooldamine ja käitamine, mis on ette nähtud väljalasketoru CO2-heiteta õhusõidukite käitamiseks, paikse maapealse elektritoite ja eelkonditsioneeritud õhu pakkumiseks seisvatele õhusõidukitele või lennujaama enda tegevuse otseste heidete nulltaseme saavutamiseks.	Üleminek otseheiteta ja vähese väljalasketoru heitega sõidukiparkidele on kliimamuutuste leevendamisel keskse tähtsusega.	Standard puudub. Ei kohaldata	25 aastat. [Arutatakse hiljem]

(1) Kontrollväärtused põhinevad ELi heitkogustega kauplemise süsteemi (HKS) võrdlusalusel, kus konkreetse toote tootmisel tekkiva kasvuhoonegaaside heite kontrollväärtused tuletatakse 10 % ELi kõige tõhusamate käitiste keskmisest kasvuhoonegaaside heitemahukusest.

(2) Siia kuuluvad: Maanteetransport: elektrisõidukite laadimisseadmete ja vesinikutanklate ehitamine, ajakohastamine, hooldus ja käitamine. Raudteetransport: raudteetranspordi sektorileppes määratletud raudteetransporditaristu varad, samuti elektrifitseeritud raudteeäärne taristu ja sellega seotud allsüsteemid, olemasoleva taristu elektrifitseerimine ja rajatised, mis on ette nähtud üleminekuks muudelt transpordiliikidelt otseheiteta raudteetranspordile. Veetransport: elektri laadimine ja vesiniku tankimine, taristu, mis on ette nähtud kai ääres seisvatele laevadele elektriga varustamiseks kaldalt, sadama enda otseheiteta toimingute tegemiseks, ning seadmed üleminekuks muult režiimilt otseheiteta laevadele.

Top