Euroopa Regioonide Komitee arvamus teemal „ELi ja Ühendkuningriigi suhete tugevdamine riigi tasandist madalamal tasandil ning Ühendkuningriigi EList väljaastumise territoriaalse mõju leevendamine“

(2022/C 301/03)

Raportöör: Michael MURPHY (IE/EPP) Tipperary krahvkonnavolikogu liige, Clonmeli linnapea

POLIITIKASOOVITUSED

EUROOPA REGIOONIDE KOMITEE,

Üldised märkused

1.

tunneb heameelt Euroopa Liidu ja Ühendkuningriigi vahelise kaubandus- ja koostöölepingu üle, mis jõustus täielikult 1. mail 2021 ja millega luuakse kahepoolsetele suhetele stabiilne õigusraamistik. Komitee toetab ühist ja vastutustundlikku lähenemisviisi kaubandus- ja koostöölepingu, sealhulgas Põhja-Iirimaa protokolli rakendamisele, ja võrdsete konkurentsitingimuste järgimist ning tunnustab Euroopa Komisjoni jõupingutusi leida loomingulisi lahendusi eelkõige Põhja-Iirimaa ja ülejäänud Ühendkuningriigi vahel tekkivatele probleemidele;

2.

tuletab meelde, et kaubandus- ja koostööleping (1) on vabakaubandusleping, (2) mis sisaldab sätteid koostöö reguleerimiseks majandus-, sotsiaal-, keskkonna- ja kalandusküsimustes, hõlmates samas ka kodanike julgeolekut käsitlevat tihedat partnerlust ja üldist juhtimisraamistikku. Komitee märgib, et kaubandus- ja koostööleping hõlmab liikmesriikide pädevusse kuuluvaid valdkondi, mis mõnes ELi liikmesriigis kuuluvad seadusandlike volitustega piirkondade pädevusse;

3.

peab seetõttu kahetsusväärseks, et kaubandus- ja koostöölepingul puudub n-ö territoriaalne sügavus ning selles ei tunnustata nõuetekohaselt kohalike ja piirkondlike omavalitsuste rolli ELi ja Ühendkuningriigi suhetes ning omavalitsustele viidatakse üksnes juhul, kui kõne all on lepingu teatavate elementide kohandamine konkreetsetele piirkondlikele tingimustele, (3) või väga spetsiifilistes küsimustes, nagu maksusätted (4). Komitee rõhutab, et kaubandus- ja koostöölepingus on selgelt määratletud kodanikuühiskonna roll, pidades seda nn institutsioonilise raamistiku loomulikuks osaks; (5)

4.

väljendab heameelt Euroopa Liidu ja Ühendkuningriigi koostöö üle vastusena Venemaa agressioonile Ukrainas ning rõhutab, et kohalikud omavalitsused kogu Euroopas on praktilise ja humanitaarabi andmisel eesliinil;

Eesmärk: ELi ja Ühendkuningriigi riigi tasandist madalama tasandi suhete ulatuslikum institutsiooniline tunnustamine

5.

rõhutab, et 2020. aasta veebruaris loodud Euroopa Regioonide Komitee ja Ühendkuningriigi kontaktrühm on ainus institutsiooniline kanal, mis loob ELi ja Ühendkuningriigi kohalike ja piirkondlike omavalitsuste vahelise jätkuva dialoogi ja poliitilise partnerluse foorumi ning võimaldab vahetada oskusteavet iseäranis territoriaalse koostöö ja piiriülestes küsimustes. Komitee tunnustab kontaktrühma kui vastastikust kasu ja ühist huvi pakkuvat ruumi, et arutada Ühendkuningriigi EList väljaastumisest tulenevaid probleeme ja võimalusi, eelkõige seoses teemavaldkondadega, mis ei tunne piire (nt kliimamuutused, turism, digi- ja rohepööre ja ühine kultuuripärand). Samuti annab see komitee esindajatele kanali arutada selliseid küsimusi Ühendkuningriigi kohalike ja piirkondlike omavalitsuste esindajatega, võimaldades komiteel seega hoida ja edendada viljakaid suhteid kohalikul ja piirkondlikul tasandil;

6.

tõdeb, pidades silmas ühe liikmesriigi esmakordset väljaastumist EList, et ELi ja Ühendkuningriigi suhted jäävad Euroopa Liidu kõige intensiivsemateks ja mitmemõõtmelisemateks suheteks kolmanda riigiga ning seepärast väärivad suhted riigi tasandist madalamal tasandil tunnustust. Seepärast kutsub komitee üles ametlikult tunnustama Euroopa Regioonide Komitee ja Ühendkuningriigi kontaktrühma riigi tasandist madalama tasandi ametliku suhtluspartnerina ELi ja Ühendkuningriigi kohalike ja piirkondlike omavalitsuste vahel kaubandus- ja koostöölepingu raames, et hinnata riigi tasandist madalama tasandi mõõdet peamistes poliitilistes ja seadusandlikes küsimustes, mis mõjutavad Ühendkuningriigi ja ELi kahepoolseid suhteid, nii nagu seda teevad parlamentaarne assamblee, kodanikuühiskonna foorum ning Ühendkuningriigi ja ELi erikomisjonid oma huvivaldkondades. Samuti palub komitee Ühendkuningriigi kohalikel ja piirkondlikel omavalitsustel jätkata tööd Ühendkuningriigi valitsusega kontaktrühma ametliku tunnustamise nimel;

7.

nõuab tungivalt, et Euroopa Komisjon vaataks uuesti läbi kaubandus- ja koostöölepingu rakendamist ja kohaldamist jälgiva ühise partnerlusnõukogu struktuurid, püüdmaks käsitleda territoriaalse sügavuse puudumist, kaasates kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused kaubandus- ja koostöölepingu järelevalvesse ja juhtimisse. Kohalike dialoogide loomine (tehniline kooskõlastamine), et käsitleda kohalikus pädevuses olevaid teemasid (kalandus, koolitus, liikuvus, territoriaalne koostöö jne), aitaks parandada ELi ja Ühendkuningriigi suhteid makrotasandil;

8.

julgustab Euroopa Parlamenti seadma ühist huvi pakkuvates küsimustes vastastikku kasulikul viisil ametlikult sisse suhted Euroopa Regioonide Komitee ja Euroopa Parlamendi delegatsiooni vahel ELi-Ühendkuningriigi parlamentaarses partnerlusassamblees, et esitada kohapõhiseid tõendeid kaubandus- ja koostöölepingu rakendamise kohta;

9.

hindab kõrgelt käimasolevaid poliitilise ja tehnilise tasandi kõnelusi Põhja-Iirimaa protokolli rakendamisest tulenevate probleemide lahendamiseks. Komitee jälgib ka Euroopa Komisjoni käimasolevat tööd Gibraltari lepingu lõpuleviimisel, kuid rõhutab siiski, et sellised arengud, mida tuleb veel välja töötada, ei tohiks piirata kohalike ja piirkondlike omavalitsuste kindlat tahet koostööviise kavandada;

Brexiti territoriaalse mõju leevendamine

10.

on seisukohal, et alates 2020. aasta algusest on jätkuvalt raske eristada kaubandus- ja koostöölepingu läbirääkimiste ja jõustumise mõju COVID-19 pandeemia mõjust (6). Komitee tunneb heameelt oma hiljutise uuringu „ELi ja Ühendkuningriigi uued kaubandus- ja majandussuhted: piirkondadele ja linnadele avalduv mõju“ üle, milles järeldatakse, et Brexiti mõju sektorite ja ELi piirkondade arvestuses on asümmeetriline, see on suurem väiksematele ettevõtetele ning võib vähendada inimkapitali liikuvust ja koostööd ELi ja Ühendkuningriigi ettevõtete vahel ning mõjutada negatiivselt piirkondi ja kohaliku omavalitsuse üksusi, mis osalevad piirkondadevahelistes projektides Ühendkuningriigiga. Komiteel on hea meel, et uuringus leiab kinnitust vajadus suurendada Brexitiga kohanemise reservi eelarvet, et käsitleda neid asümmeetrilisi mõjusid Euroopas;

11.

tunnistab, et Brexiti territoriaalne mõju on tuntav kogu ELi piirkondades ning probleemid on muu hulgas majanduslikud, keskkonnaalased, sotsiaalsed, kultuurilised ja haridusalased, alates kaubandusest Brexitist iseäranis mõjutatud suurtes sadamates, nagu Antwerpen, Calais, Cork, Dover, Dublin, Rotterdam ja Zeebrugge, kuni üliõpilasvahetuse tulevikuni, ülikoolide koostööni kliimamuutustega kohanemise ja kliimamuutuste valdkonnas ja piirkondlike kaubandusagentuurideni, kes otsivad alternatiivseid turge ning lahendavad kodanike mureküsimusi, sealhulgas seoses liikuvuse ja integratsiooniga;

12.

rõhutab Brexitiga kohanemise reservi tähtsust kõige vahetumate kulude leevendamisel ja Brexiti mõju pikemaajalise hindamise vajaduse kindlakstegemisel, liikmesriikide piirkondade ja majandussektorite, sealhulgas töökohtade loomise ja kaitse toetamisel, nt lühendatud tööaja korralduse, ümberõppe- ja koolitusmeetmete ning uute turgude väljaselgitamise kaudu;

13.

nõuab seepärast, et täielikult järgitaks Brexitiga kohanemise reservi määruse sätteid, mis käsitlevad piirkondade ja kohalike kogukondade kaasamist Brexitiga kohanemise reservi rakendamisse ja aruandlust NUTS 2 tasandil. Komitee tuletab samuti meelde, et Brexitiga kohanemise reservi vahendite kavandamisel nõudis komitee keskendumist VKEdele, ELi kodanike taasintegreerimise meetmetele ja tehnilisele abile. Rahaliste vahendite jaotamise osas pooldab komitee minimaalset katvust/künnist uutele merepiirialadele Ühendkuningriigiga ning vahendite eraldamist kalandusele ilma riikliku indekseerimiseta;

14.

jagab praegu Ühendkuningriigi piirkondlike partnerite muret selle pärast, et regionaalpoliitika strateegiline planeerimine kannatab ELi ühtekuuluvuspoliitika vahendite kaotuse ja mitmeaastaste programmidega kaasneva ebakindluse tõttu;

Uued koostöövõimalused väljaspool kaubandus- ja koostöölepingut

15.

rõhutab kogu Ühendkuningriigi ja eelkõige selle detsentraliseeritud osade rohujuuretasandi, st kohalike omavalitsuste liitude ja kohalike omavalitsuste valmisolekut jätkata ja isegi tihendada suhteid ELi partneritega riigi tasandist madalamal tasandil sellel Brexiti-järgsel ajastul;

16.

juhib tähelepanu sellele, et riigi tasandist madalama tasandi suhete tunnustamisel ja edendamisel on tõeline väärtus, mis on oluline, kuna kooskõlastamine kohalikul tasandil võib aidata parandada suhteid ka makrotasandil. Nii näiteks võib see, kui hakata taas Kanalisaarte piirkonnas kalandusküsimusi kohapeal tehniliselt kooskõlastama, aidata parandada ELi ja Ühendkuningriigi suhteid makrotasandil;

17.

tunnustab asjaolu, et kuigi Ühendkuningriik ei osale enam ELi rahastamisprogrammides, on ta jätkuvalt tegev neljas ELi tehnilises programmis, milleks on programm „Euroopa horisont“, Copernicuse ja satelliitseire programm, Euratomi teadus- ja koolitusprogramm ja ITER. Eelkõige kaks esimest neist on olulised kohalike ja piirkondlike omavalitsuste jaoks. Komitee märgib, et on mitmeid algatusi, milles Ühendkuningriigi piirkonnad jätkuvalt osalevad, sealhulgas jätkavad Šotimaa ja Wales osalemist programmi „Euroopa horisont“ rahastatavas Vanguardi algatuses (7) (mis toetab tööstuse ümberkujundamist pärast kaasavat, interaktiivset ja ettevõtlusele suunatud protsessi piirkondade RIS3/I3 strateegiate alusel) ning Kenti krahvkonnavolikogu osaleb väinakomitee algatuses (Straits Committee Initiative); (8)

18.

tuletab meelde, et mõned Ühendkuningriigi piirkonnad on endiselt kaasatud praegusesse programmitöö perioodi (kuni 2023. aasta lõpuni), sealhulgas Interreg North Sea, Interreg France (Channel) ja Interreg Ireland Wales, ning märgib, et Ühendkuningriik on üks nende piiriüleste programmide oluline rahastaja, eraldades kuni kolmandiku nende eelarvest. Komitee tõdeb, et kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused ei suuda tõenäoliselt kompenseerida Interregi vahendite kaotust kohalike või piirkondlike vahendite abil;

19.

tunnistab seoses programmide lõppemisega – eriti kui korraldusasutused asuvad Ühendkuningriigis (Interreg France (Channel) England ja Interreg Ireland Wales) –, et need tuleb lõpule viia parimatel võimalikel tingimustel Ühendkuningriigi ja ELi toetusesaajate huvides ning kooskõlas ELi nõuetega;

20.

juhib tähelepanu sellele, et programm PEACE PLUS ajavahemikuks 2021–2027 on ainus piiriülene koostööprogramm, mis jääb kestma Brexiti järel pärast 2023. aastat ja mida EL rahastab ligikaudu 1 miljardi euro ulatuses. PEACE PLUS ühendab olemasolevate ELi programmide PEACE ja Interreg rahastamiskomponendid üheks sidusaks piiriüleseks programmiks Põhja-Iirimaa ja Iirimaa piiriäärsete krahvkondade jaoks. Programm annab jätkuvalt olulise panuse suure reede kokkuleppe rakendamisse;

21.

märgib, et Ühendkuningriigi osalemine Interregi programmides – milles juba osaleb märkimisväärne hulk kolmandaid riike, nagu põhjapoolsete äärealade ja Arktika programm, Põhjamere piirkonna programm ja Loode-Euroopa programm – võib olla võimalik, kui Ühendkuningriigi valitsus nõustub osalemist rahastama;

22.

rõhutab, et sellise Euroopa territoriaalse koostöö rühmituse (ETKR) loomine, milles osaleb üks partner ainult ühest ELi liikmesriigist, sealhulgas selle äärepoolseimast piirkonnast, ja üks Ühendkuningriigi kohalik või piirkondlik omavalitsus, võib olla võimalik, ning teeb ettepaneku, et ELi liikmesriigid võiksid kaaluda seda vahendit, kui see on kooskõlas nende territoriaalse koostööga ja nad soovivad Ühendkuningriigiga koostööd teha;

23.

peab kahetsusväärseks, et Euroopa Komisjon ei ole kaheksandas ühtekuuluvusaruandes Brexiti mõju arvesse võtnud. See mõju on teatud hulgas ELi piirkondades olnud üks majandust, piirkondadevahelist koostööd, teadusuuringute ökosüsteeme, koolitussüsteeme ja demograafiat häiriv tegur. Euroopa Regioonide Komitee soovib, et geopoliitilisi arenguid võetaks paremini arvesse tulevases lähenemisviisis 2027. aasta järgsele perioodile;

24.

tunneb heameelt asjaolu üle, et Ühendkuningriigi linnad ja piirkonnad on endiselt aktiivselt kaasatud paljudesse ELi võrgustikesse ja ühendustesse, nagu Euroopa Nõukogu Kohalike ja Piirkondlike Omavalitsuste Kongress, ning eeldatavasti jäävad nad ka edaspidi teatavatesse Euroopa ühendusraamistikesse, nagu Euroopa Mereliste Äärealade Konverents (CPMR), Eurocities ning Euroopa Kohalike ja Piirkondlike Omavalitsuste Nõukogu (CEMR). Samuti on komiteel hea meel tõdeda, et need mehhanismid tagavad suurepärase võimaluse vahetada kogemusi Ühendkuningriigi ja ELi kohalike ja piirkondlike omavalitsuste vahel;

25.

väljendab veendumust, et ELi ja Ühendkuningriigi kohalike ja piirkondlike omavalitsuste koostöö jätkub mestimise kaudu, arvestades, et umbes 100 Ühendkuningriigi linnal (9) on sõprussidemed ELi liikmesriikide linnadega. Komitee kutsub neid partnerlusi tungivalt üles jätkama selle töö toetamiseks võimalike rahastamismeetodite uurimist, kuna need partnerlused soodustavad parimate tavade jagamist, vastastikust mõistmist ja ühiseid väärtusi ning on olulised Euroopa eluviisi jaoks;

26.

tunnistab üliõpilaste haridusvahetuse tähtsust üliõpilaste liikuvuse ja ühiste teadusuuringute jaoks, samuti keeleoskuse ja inimsidemete arendamise tähtsust, ja toetab Ühendkuningriigi detsentraliseeritud haldusasutuste jõupingutusi, et avada väljaspool kaubandus- ja koostöölepingu raamistikku uued võimalused koostööks;

27.

avaldab erilist tunnustust Walesi „Taith“ programmile (10) ning väljendab rahulolu Walesi ja Šotimaa rahvusvaheliste õppevahetusprogrammidega, mis võivad vähemalt osaliselt kompenseerida Ühendkuningriigi lahkumist programmist „Erasmus+“ ja täita lüngad, mis tulenevad Ühendkuningriigi riiklikust Turingi programmist; (11)

28.

märgib, et riigi tasandist madalamal tasandil on märgatav suundumus kahepoolsete suhete loomise suunas, nagu näitab ELi piirkondade esinduste avamine Londonis ja mujal Ühendkuningriigis. Ühendkuningriigi detsentraliseeritud osad järgivad lisaks nn globaalsete riikide tegevuskavasid, mis seavad esikohale kahepoolsed suhted Euroopa piirkondadega. Inglismaal algatavad linnad ja suurlinnapiirkonnad ka kahepoolseid koostööprojekte, millest annab tunnistust näiteks Suur-Manchesteri ja Nordrhein-Westfaleni partnerlus. Kuigi komitee tunnustab kahepoolseid suhteid, on ta seisukohal, et selline kahepoolsete suhete loomine ei tohi toimuda nõrgema kohaliku ja piirkondliku suutlikkusega riikide asjaomaste omavalitsuste arvelt ning seda toetust ei tohiks pidada konkureerivaks komitee eesmärgiga saavutada ELi ja Ühendkuningriigi suhete kohaliku ja piirkondliku mõõtme institutsiooniline tunnustamine;

29.

näeb kasutamata potentsiaali ELi ja Ühendkuningriigi kohalike ja piirkondlike omavalitsuste koostööks ühiste probleemide lahendamisel, nagu humanitaarabi andmine, Põhjamere, La Manche’i väina ja Iiri mere säästev majandamine, ülemaailmne võitlus kliimamuutuste vastu, kestliku arengu eesmärkide rakendamine kohalikul ja piirkondlikul tasandil ning üleminek säästvamale turismile ja digiturismile. Seoses sellega toetab komitee Ühendkuningriigi ja Prantsusmaa esitatud ideed tagada Euroopa-sisestel, st ka Ühendkuningriigi ja Euroopa Liidu vahelistel liinidel töötavatele meremeestele ja teistele töötajatele miinimumpalk;

30.

rõhutab, et ELi ja Ühendkuningriigi piirkondade suhted põhinevad muu hulgas ka ühisel kultuuripärandil, keeltel ja keldi (keelealastel) sidemetel ning meie elanike ühistel Euroopa väärtustel ja ajalool;

31.

leiab, et kõigil ELi institutsioonidel lasub kohustus paremini tajuda ja mõista ELi ja Ühendkuningriigi riigi tasandist madalama tasandi suhete ja partnerluste potentsiaali, tunnistades kohalike ja piirkondlike omavalitsuste keskset rolli kodanikele kõige lähemal asuva valitsustasandina;

32.

on seisukohal, et ulatuslike nõuandestruktuuride loomine kohalike ja piirkondlike omavalitsuste poolt Brexitiks valmisolekuks on hea vahend Ühendkuningriigi ja ELi suhete parandamiseks;

33.

märgib kokkuvõtteks, et käsitledes ELi tulevasi väljakutseid ja suundumusi pärast Brexitit, on vaja veelgi paremini mõista ELi kodanike probleeme ja prioriteete. Komitee arvates loob Euroopa tuleviku konverents selleks sobiva mehhanismi.

---

(1)  ELi toimimise lepingu artikli 217 alusel.

(2)  ELi toimimise lepingu artikli 207 alusel.

(3)  Lk 61.

(4)  Lk 249.

(5)  Lk 23.

(6)  Vt 2021. aasta kohaliku ja piirkondliku baromeetri VI peatükk: https://cor.europa.eu/en/our-work/Documents/barometer-fullreport web.pdf.

(7)  http://www.s3vanguardinitiative.eu/members.

(8)  Väinakomitee on mitmepoolne dialoogifoorum, mis pakub oma liikmetele paindlikku raamistikku koostööks oma volituste piires ning koostöö laiendamiseks kohalikele sidusrühmadele, näiteks vabatahtlikust sektorist, haridusest või ärimaailmast.

(9)  Office of National Statistics, Ühendkuningriik, 2018. aasta andmed, avaldatud septembris 2020: https://www.ons.gov.uk/peoplepopulationandcommunity/populationandmigration/populationestimates/datasets/twinnedtownsandsistercities.

(10)  2022. aasta veebruaris käivitati viieaastane programm (2022–2026), mida Walesi valitsus rahastab kuni 65 miljoni naelsterlingi ulatuses.

(11)  Turingi programm ei põhine vastastikkusel, kestab ühe aasta ja keskendub pigem akadeemilisele personalile kui üliõpilastele.