Access to European Union law
<a href="https://eur-lex.europa.eu/content/help/eurlex-content/experimental-features.html" target="_blank">More about the experimental features corner</a>
Choose the experimental features you want to try
EUR-Lex
Access to European Union law

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

You are here
Use quotation marks to search for an "exact phrase". Append an asterisk (*) to a search term to find variations of it (transp*, 32019R*). Use a question mark (?) instead of a single character in your search term to find variations of it (ca?e finds case, cane, care).
Search tips
Need more search options? Use the Advanced search

Document 52022IP0057

    Euroopa Parlamendi 8. märtsi 2022. aasta resolutsioon kultuuri, hariduse, meedia ja spordi rolli kohta rassismivastases võitluses (2021/2057(INI))

    ELT C 347, 9.9.2022, p. 15–26 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, GA, HR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

    9.9.2022   

    ET

    Euroopa Liidu Teataja

    C 347/15

    P9_TA(2022)0057

    Kultuuri, hariduse, meedia ja spordi roll rassismivastases võitluses

    Euroopa Parlamendi 8. märtsi 2022. aasta resolutsioon kultuuri, hariduse, meedia ja spordi rolli kohta rassismivastases võitluses (2021/2057(INI))

    (2022/C 347/02)

    Euroopa Parlament,

    —

    võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, eriti selle preambuli teist, neljandat, viiendat, kuuendat ja seitsmendat taanet, samuti selle lepingu artiklit 2, artikli 3 lõike 3 teist lõiku ja artiklit 6,

    —

    võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikleid 10 ja 19,

    —

    võttes arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste hartat, eriti selle artikleid 2, 3, 4, 5 ja 21,

    —

    võttes arvesse Euroopa sotsiaalõiguste sammast, sealhulgas võrdseid võimalusi ja vastavat tegevuskava käsitlevat kolmandat põhimõtet,

    —

    võttes arvesse nõukogu 29. juuni 2000. aasta direktiivi 2000/43/EÜ, millega rakendatakse võrdse kohtlemise põhimõte sõltumata isikute rassilisest või etnilisest päritolust (1) (rassilise võrdõiguslikkuse direktiiv),

    —

    võttes arvesse nõukogu 27. novembri 2000. aasta direktiivi 2000/78/EÜ, millega kehtestatakse üldine raamistik võrdseks kohtlemiseks töö saamisel ja kutsealale pääsemisel (2),

    —

    võttes arvesse rassismi, ksenofoobia ja muus vormis sallimatusega võitlemise ELi kõrgetasemelise töörühma moodustamist 2016. aasta juunis,

    —

    võttes arvesse komisjoni 22. mai 2018. aasta teatist „Tugevama Euroopa väljakujundamine: noorte-, haridus- ja kultuuripoliitika roll“ (COM(2018)0268),

    —

    võttes arvesse komisjoni 18. septembri 2020. aasta teatist „Võrdõiguslik liit: ELi rassismivastane tegevuskava 2020–2025“ (COM(2020)0565),

    —

    võttes arvesse komisjoni 3. detsembri 2020. aasta teatist „Euroopa meedia digikümnendil: tegevuskava taastumise ja ümberkujundamise toetamiseks“ (COM(2020)0784),

    —

    võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 10. märtsi 2010. aasta direktiivi 2010/13/EL audiovisuaalmeedia teenuste osutamist käsitlevate liikmesriikide teatavate õigus- ja haldusnormide koordineerimise kohta (audiovisuaalmeedia teenuste direktiiv) (3),

    —

    võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. mai 2021. aasta määrust (EL) 2021/817, millega luuakse liidu haridus- ja koolitus-, noorte- ning spordiprogramm „Erasmus+“ (4),

    —

    võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. mai 2021. aasta määrust (EL) 2021/818, millega luuakse programm „Loov Euroopa“ (2021–2027) (5),

    —

    võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. mai 2021. aasta määrust (EL) 2021/888, millega luuakse Euroopa solidaarsuskorpuse programm (6),

    —

    võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. aprilli 2021. aasta määrust (EL) 2021/692, millega luuakse kodanike, võrdõiguslikkuse, õiguste ja väärtuste programm (7),

    —

    võttes arvesse Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni,

    —

    võttes arvesse nõukogu 12. märtsi 2021. aasta soovitust romade võrdõiguslikkuse, kaasamise ja osalemise kohta (8),

    —

    võttes arvesse nõukogu 28. novembri 2008. aasta raamotsust 2008/913/JSK teatud rassismi ja ksenofoobia vormide ja ilmingute vastu võitlemise kohta kriminaalõiguse vahenditega (9),

    —

    võttes arvesse Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti 9. juuni 2020. aasta aruannet põhiõiguste kohta ning selle 5. detsembri 2017. aasta ELi vähemuste ja diskrimineerimise teist uuringut ning sellega seotud 23. novembri 2018. aasta aruannet ja 15. novembri 2019. aasta kokkuvõtet „Being Black in the EU“ (Mustanahalisena ELis), milles kirjeldatakse Aafrika päritolu inimeste rassilise diskrimineerimise ja rassistliku vägivalla kogemusi ELis,

    —

    võttes arvesse komisjoni 12. novembri 2020. aasta teatist „Võrdõiguslikkuse liit: LGBTIQ-inimeste võrdõiguslikkuse strateegia 2020–2025“ (COM(2020)0698),

    —

    võttes arvesse komisjoni 3. märtsi 2021. aasta teatist „Võrdõiguslik liit. Puuetega inimeste õiguste strateegia aastateks 2021–2030“ (COM(2021)0101),

    —

    võttes arvesse nõukogu 15. novembri 2018. aasta järeldusi kultuurivaldkonna töökava (2019–2022) kohta (10),

    —

    võttes arvesse 7. oktoobri 2020. aasta romade võrdõiguslikkust, kaasamist ja osalemist käsitlevat ELi strateegilist raamistikku aastateks 2020–2030,

    —

    võttes arvesse komisjoni 5. oktoobri 2021. aasta teatist „ELi strateegia antisemitismi vastu võitlemiseks ja juudi eluviisi edendamiseks (2021–2030)“ (COM(2021)0615),

    —

    võttes arvesse oma 19. juuni 2020. aasta resolutsiooni George Floydi surmale järgnenud rassismivastaste meeleavalduste kohta (11),

    —

    võttes arvesse nõukogu 22. mai 2018. aasta soovitust, milles käsitletakse ühiste väärtuste, kaasava hariduse ja õpetamise Euroopa mõõtme edendamist (12),

    —

    võttes arvesse oma 26. märts 2019. aasta resolutsiooni Aafrika päritolu inimeste põhiõiguste kohta Euroopas (13),

    —

    võttes arvesse oma 17. septembri 2020. aasta resolutsiooni romasid käsitlevate riiklike integratsioonistrateegiate rakendamise ja roma päritolu inimeste suhtes Euroopas levinud negatiivsete hoiakute vastu võitlemise kohta (14),

    —

    võttes arvesse oma 11. märtsi 2021. aasta resolutsiooni laste õiguste kohta seoses ELi lapse õiguste strateegiaga (15),

    —

    võttes arvesse rikkumismenetlusi „Rassilist võrdõiguslikkust käsitleva direktiivi nõuete täitmata jätmise kohta – roma laste diskrimineerimine hariduses“ (rikkumised nr 20142174, 20152025 ja 20152206),

    —

    võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. juuni 2021. aasta määrust (EL) 2021/1057, millega luuakse Euroopa Sotsiaalfond+ (ESF+) (16),

    —

    võttes arvesse oma 23. novembri 2021. aasta resolutsiooni ELi spordipoliitika kohta – hinnang ja võimalikud tulevikusuundumused (17),

    —

    võttes arvesse komisjoni ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega nähakse ette tehisintellekti käsitlevad ühtlustatud õigusnormid (tehisintellekti käsitlev õigusakt) ja muudetakse teatavaid liidu õigusakte (COM(2021)0206),

    —

    võttes arvesse oma 11. novembri 2021. aasta resolutsiooni Euroopa haridusruumi kohta: ühine terviklik käsitus (18),

    —

    võttes arvesse liidu sisepoliitika peadirektoraadi struktuuri- ja ühtekuuluvuspoliitika osakonna 2021. aasta oktoobris koostatud uuringut kultuuri, hariduse, meedia ja spordi rolli kohta rassismivastases võitluses,

    —

    võttes arvesse Euroopa Komisjoni üldisi poliitilisi soovitusi rassismi ja sallimatuse vastu, eelkõige 15. detsembri 2006. aasta soovitust nr 10 rassismi ja diskrimineerimise vastu võitlemise kohta koolihariduses ja koolihariduse kaudu,

    —

    võttes arvesse rassismi ja sallimatuse vastu võitlemise Euroopa komisjoni (ECRI) 27. septembri 2019. aasta tegevuskava tulemusliku võrdõiguslikkuse saavutamiseks,

    —

    võttes arvesse komisjoni kuuendat hinnangut internetis leviva vihakõne vastase võitluse tegevusjuhendi kohta,

    —

    võttes arvesse ÜRO kestliku arengu eesmärkide kümnendat eesmärki, mis on ebavõrdsuse vähendamine riikides ja nende vahel,

    —

    võttes arvesse Euroopa tuleviku konverentsi,

    —

    võttes arvesse audiovisuaalmeedia teenuste Euroopa regulaatorasutuste rühma 2021. aasta oktoobris esitatud soovitusi uue desinformatsiooni käsitleva tegevusjuhendi kohta,

    —

    võttes arvesse kodukorra artiklit 54,

    —

    võttes arvesse kultuuri- ja hariduskomisjoni raportit (A9-0027/2022),

    A.

    arvestades, et diskrimineerimine ja rassism kahjustavad inimväärikust, eluvõimalusi, jõukust, heaolu ja sageli ohutust; arvestades, et rassistlikud stereotüübid kalduvad ühelt põlvkonnalt teisele edasi minema; arvestades, et diskrimineerimine rassilise või etnilise päritolu alusel on ELis keelatud; arvestades, et rändajad, pagulased ja varjupaigataotlejad kannatavad muu hulgas rassismi ja diskrimineeriva käitumise all;

    B.

    arvestades, et Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti (19) andmetel on rassiline diskrimineerimine ja ahistamine endiselt kogu Euroopa Liidus levinud; arvestades, et eriti rassilisi, usulisi ja etnilisi vähemusi kiusatakse liiga sageli taga, nende suhtes rakendatakse vägivalda, rassilist ja etnilist profiilianalüüsi, sealhulgas õiguskaitseasutuste poolt, ning vaenukõnet nii internetis kui ka väljaspool seda; arvestades, et ohvrid ei teata enamikust vihast ajendatud rassistlikest ja ksenofoobsetest juhtumitest (20); arvestades, et rassilised ja etnilised vähemused kogevad ELis struktuurset diskrimineerimist ja mõnel juhul segregatsiooni teatud igapäevaelu valdkondades, nagu eluase, tervishoid, tööhõive, haridus ja kohtusüsteemid;

    C.

    arvestades, et ELi rassismivastases tegevuskavas (2020–2025) viidatakse struktuursele rassismile kui diskrimineerivale käitumisele, mida võib kasutada sotsiaalsetes, finants- ja poliitilistes institutsioonides, mõjutades seeläbi võimu ja poliitikakujundamise hoobasid;

    D.

    arvestades, et ÜRO inimõiguste ülemvoliniku büroo määratleb struktuurse diskrimineerimise kui reeglid, normid, rutiinid ning hoiakute ja käitumise mustrid institutsioonides ja muudes ühiskondlikes struktuurides, mis takistavad rühmadel või üksikisikutel saavutada samu õigusi ja võimalusi, mis on enamikule elanikkonnale kättesaadavad;

    E.

    arvestades, et rändajatel, pagulastel, poliitilistel varjupaigataotlejatel ning rassiliste, usuliste ja etniliste vähemuste liikmetel on piiratud juurdepääs tööturule ja neid kasutatakse sageli tööalaselt ära;

    F.

    arvestades, et on tõendatavalt selge, et kvaliteetsete andmete kogumine on üks tulemuslikumaid viise sotsiaalsete probleemide kvantitatiivseks ja kvalitatiivseks analüüsimiseks ning et see on oluline selleks, et kavandada, kohandada, jälgida ja töötada välja tõenditel põhinevaid avaliku poliitika lahendusi nendele probleemidele;

    G.

    arvestades, et teatavad arvamusliidrid ja poliitikud kogu ELis võtavad omaks rassistlikke ja ksenofoobseid hoiakuid, edendades sotsiaalset kliimat, mis soodustab rassismi, diskrimineerimise ja vaenukuritegude levikut; arvestades, et seda keskkonda soodustavad veelgi äärmuslikud liikumised, nagu fašistlikud ja paremäärmuslikud liikumised, mille eesmärk on meie ühiskondi lõhestada; arvestades, et need teod on vastuolus Euroopa ühiste väärtuste ning demokraatia ja võrdsuse ideaalidega, mida kõik liikmesriigid on kohustunud järgima;

    H.

    arvestades, et paljud vähemusrühmad peavad taluma politseivägivalda, sealhulgas kollektiivset karistamist ja rassilist profileerimist; arvestades, et selle nähtusega võitlemiseks on vaja erimeetmeid; arvestades, et õigusriigi ja kriminaalõiguse puuduste tõttu on politseivägivalla ohvritel ebapiisav kaitse ja juurdepääs õiguskaitsele ning nad seisavad sageli silmitsi riigiasutuste tagakiusamisega; arvestades, et etniliste ja rassiliste vähemuste vastu suunatud rassism on viinud vägivalla ja tapmiseni;

    I.

    arvestades, et viis, kuidas inimesi meedias kujutatakse, olenemata nende rassilisest või etnilisest taustast, võib tugevdada rassilise tähendusega negatiivseid stereotüüpe; arvestades, et kultuurisektoril ja meedial on võimalus edendada kaasatust, võidelda rassismiga ja astuda selliste stereotüüpide vastu;

    J.

    arvestades, et meie ühiskonnas tuleb tugevdada võitlust nii otsese kui ka varjatud rassismi ja diskrimineerimise vastu internetis ja väljaspool seda ning see on jagatud vastutus; arvestades, et Euroopa Liit ja selle liikmesriigid peavad täiendavalt kaaluma, pühenduma ja jätkama tööd, et võidelda struktuurse rassismi ja diskrimineerimise vastu, millega seisavad silmitsi paljud vähemusrühmad;

    K.

    arvestades, et desinformatsioon on sageli suunatud vähemuste vastu ja õhutab sotsiaalseid rahutusi; arvestades, et tasakaalustatud narratiive edendav sõltumatu ja pluralistlik meedia aitab edendada kaasavat ühiskonda;

    L.

    arvestades, et solidaarsus ning inimelude ja teiste inimeste austamine on põlvest põlve edasiantavad väärtused; arvestades, et kooliharidusel on selles protsessis oluline roll;

    M.

    arvestades, et juurdepääs haridusele ja haridustaseme saavutamine on kogu Euroopas teisest rassist kogukondade jaoks probleem; arvestades, et segregatsioon hariduses on Euroopas endiselt ulatuslik probleem; arvestades, et mõnes liikmesriigis jätkub laste paigutamine segregeeritud koolidesse ning diskrimineeriv tava paigutada etniliste ja rassiliste vähemuste lapsed vaimupuudega laste koolidesse;

    N.

    arvestades, et koolidel on oluline roll kogemuste andmisel mitmekesisuse väärtuse kohta, kaasatuse edendamisel, rassismi vastu võitlemisel ning rassiliste stereotüüpide ja eelarvamuste vähendamisel;

    O.

    arvestades, et laste ja noorte jaoks on oluline näha, et nad on esindatud kogu ühiskonnas, sealhulgas neile antavas hariduses, kultuuri- ja spordiklubides ning tegevuses, milles nad osalevad, ning internetis ja meedias, mida nad tarbivad;

    P.

    arvestades, et kuigi spordil on ühiskonna-, kultuuri- ja hariduselus keskne roll ning spordil on võime ühendada mitmesugustest rassidest, rahvustest ja religioonidest pärit inimesi ning kuigi seda saab kasutada kogukondade kokkuviimiseks ning võrdsuse, juurdepääsetavuse ja austuse väärtuste loomiseks, on spordiüritustel ja spordis üldiselt kogu Euroopas korduvalt esinenud rassistlikke vahejuhtumeid ning palju rassismiga seotud probleeme; arvestades, et spordiga seotud rühmades esinev radikaliseerumine tuleb kindlaks teha ja selle vastu võidelda;

    Q.

    arvestades, et COVID-19 pandeemia negatiivsed tagajärjed on ebaproportsionaalselt mõjutanud rassiliste ja etniliste vähemuste kogukondi, tekitades, tõstes esile ja süvendades ebavõrdsust, sealhulgas kultuuris, meedias, hariduses ja spordis; arvestades, et vihast ajendatud ahistamine ja vaenukuriteod sagenesid COVID-19 pandeemia puhkemisel märkimisväärselt;

    Üldine taust

    1.

    		 rõhutab, et rassism eksisteerib kõigis meie igapäevaelu valdkondades ja võib esineda mitmel kujul; nõuab selles küsimuses nulltolerantsi; tunnistab, et erinevad rühmad, kogukonnad ja üksikisikud kannatavad rassismi, ksenofoobia ja diskrimineerimise all; tunnistab, et igal rassismi erivormil on erisusi, kusjuures teatud rassismivormid on mõnes liikmesriigis ajalooliste või poliitiliste tegurite tõttu silmapaistvamad kui teised;

    2.

    		 tunnustab ELi rassismivastast tegevuskava; väljendab heameelt selle üle, et lisatud on eraldi jaotis hariduse kohta ning konkreetsed viited meediale, spordile ja kultuurile; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles võtma vastu tervikliku lähenemisviisi ning tagama piisavad rahalised vahendid ja vahendid, et täita kavas võetud kohustused, ilma et see piiraks olemasolevate programmide ja meetmete rahastamist, kaitstes samal ajal Euroopa väärtusi;

    3.

    		 kutsub komisjoni üles tagama, et rassismivastasele koordinaatorile eraldataks piisavad ressursid ja et rassilise võrdõiguslikkuse süvalaiendamine ELi poliitikas jagataks kõigi peadirektoraatide vahel;

    4.

    		 ootab ELi kehtiva õigusraamistiku hindamist diskrimineerimise, rassismi, ksenofoobia ja muud liiki sallimatuse vastu võitlemiseks; kutsub komisjoni üles hindama selle raamistiku rakendamist, tegema kindlaks, kuidas seda vajaduse korral parandada, ning osalema korrapärases dialoogis ja parimate tavade vahetamises liikmesriikide ja sidusrühmadega, eelkõige nendega, kes esindavad rassismist ja rassilisest diskrimineerimisest mõjutatud inimeste muresid;

    5.

    		 tuletab meelde, et riiklikud tegevuskavad on tulemuslik vahend rassismile, rassilisele ja etnilisele diskrimineerimisele ning nendega seotud sallimatusele reageerimiseks liikmesriikides, kuna need võimaldavad võtta konkreetseid meetmeid konkreetsete olukordade lahendamiseks; peab kahetsusväärseks asjaolu, et sellised kavad on olemas ainult 15 liikmesriigis (21); nõuab tungivalt, et komisjon avaldaks rassismi ja rassilise diskrimineerimise vastaste riiklike tegevuskavade rakendamiseks kavandatud ühised juhtpõhimõtted ning muud vahendid, mis aitavad kaasa riiklikul tasandil tehtavatele jõupingutustele; nõuab, et nende kavade väljatöötamisse lisataks konkreetsed eesmärgid, mis kajastavad ühiskonna täielikku mitmekesisust kultuuris, hariduses, meedias ja spordis; peab sellega seoses vajalikuks koguda ja vahetada parimaid tavasid liikmesriikide vahel, et hõlbustada nende riiklike tegevuskavade väljatöötamist ja edendada kogemuste vahetamist riiklike ametite vahel;

    6.

    		 väljendab heameelt konkreetsete ELi suuniste avaldamise ja rakendamise üle rassilisel või etnilisel päritolul põhinevate võrdõiguslikkuse andmete kogumise kohta, nagu need on määratletud rassilise võrdõiguslikkuse direktiivis kui vabatahtlikud ja anonüümsed andmed, mis tagavad isikuandmete kaitse, enesemääramise ja konsulteerimise asjaomaste kogukondadega; kutsub liikmesriike üles kohandama riiklikku statistikat ja kõrvaldama takistused, hõlbustama ja parandama vajaduse korral võrdõiguslikkust käsitlevate kvaliteetsete usaldusväärsete, liigendatud ja riigipõhiste andmete süstemaatilist kogumist, et teha kindlaks rassismi ja diskrimineerimise algpõhjused ja teha tööd selle vastu võitlemiseks ning toetada tõenduspõhist poliitikat nii riiklikul kui ka ELi tasandil; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles kasutama neid andmeid rassilise õigluse saavutamise poliitika väljatöötamiseks ja selleks, et need andmed oleksid üldsusele kättesaadavad, austades samal ajal täielikult põhiõigust eraelu puutumatusele, isikuandmete kaitset ja asjaomaseid ELi õigusakte, sealhulgas rassilise võrdõiguslikkuse direktiivi, isikuandmete kaitse üldmäärust (22) ja kavandatavat e-privaatsuse määrust (23) ning asjakohaseid riiklikke õigusraamistikke;

    7.

    		 väljendab heameelt pühendumise üle mitmekesisusele ja kaasamisele programmides „Erasmus+“, „Loov Euroopa“, Euroopa solidaarsuskorpuses, kodanike, võrdõiguslikkuse, õiguste ja väärtuste programmis, algatuses „Uus Euroopa Bauhaus“, ESF+is ja Euroopa noortegarantiis; rõhutab vajadust süstemaatiliselt jälgida ja analüüsida iga programmi panust rassismivastasesse võitlusse ning koostada ülevaade headest tavadest; kutsub komisjoni üles tagama, et hiljuti avaldatud kaasamisstrateegiad integreeritakse kõikidesse asjaomastesse ELi programmidesse ning haridus-, kultuuri-, meedia- ja spordialgatustesse, ning jälgima nende rakendamist ja mõju;

    8.

    		 tunneb heameelt selle üle, et komisjon tunnistab vajadust valdkondadevahelise lähenemisviisi järele poliitika kujundamisel; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles tagama asjakohaste rassismivastaste eesmärkide elluviimist kõigis poliitikavaldkondades;

    9.

    		 märgib murega, et nõukogus puudub kokkulepe komisjoni 2. juuli 2008. aasta ettepaneku suhtes võtta vastu nõukogu direktiiv, millega rakendatakse võrdse kohtlemise põhimõtet sõltumata isikute usutunnistusest või veendumustest, puuetest, vanusest või seksuaalsest sättumusest (24); nõuab tungivalt, et liikmesriigid jõuaksid selles küsimuses võimalikult kiiresti ühisele seisukohale; toetab komisjoni nõukogus kõnealuse ettepaneku vastuvõtmiseks vajaliku ühehäälsuse saavutamiseks vajalike edusammude soodustamisel;

    10.

    		 ergutab jätkama koostööd rassismi ja sallimatuse vastu võitlemise Euroopa Komisjoni, liikmesriikide võrdõiguslikkust edendavate asutuste, valitsusväliste organisatsioonide ning valitsuste ja sidusrühmade vahel, eelkõige nende vahel, kes esindavad rassismist ja rassilisest diskrimineerimisest mõjutatud üksikisikute ja rühmade muresid; kutsub eelkõige liikmesriike üles täielikult rakendama rassismi ja sallimatuse vastu võitlemise Euroopa komisjoni soovitusi;

    11.

    		 kutsub komisjoni ja liikmesriike üles tugevdama oma toetust ÜRO Tsivilisatsioonide Liidule, et tugevdada rahvusvahelist, kultuuride- ja religioonidevahelist dialoogi ja koostööd;

    12.

    		 rõhutab, et piiratud juurdepääs tehnoloogiale ja digitaalsele taristule hariduses, kultuuris, meedias ja spordis võib tekitada uut diskrimineerimise ja ebavõrdsuse vormi, millega komisjon ja liikmesriigid peavad nõuetekohaselt ja kiiresti tegelema;

    13.

    		 kutsub liikmesriike üles seadma sisse abitelefone, vahendusasutusi ja personalikoolitust, et tegeleda nõuetekohaselt vägivalla või muude rassilist või etnilist laadi vahejuhtumitega hariduses, kultuuris, meedias ja spordis ning nendest teatada;

    14.

    		 kutsub komisjoni ja liikmesriike üles töötama välja tõhustatud strateegia, et edendada maa-, mägi- ja eraldatud piirkondadest pärit inimeste, eelkõige noorte ja naiste integreerimist haridusse, kultuuri, meediasse ja spordisse, arendades samal ajal kohalikku ja kohandatud taristut ja investeerides sellesse;

    15.

    		 kutsub komisjoni ja liikmesriike üles töötama välja sidusa tegevuskava, et tegeleda nõuetekohaselt diskrimineerimise ohuga, millega puutuvad kokku liikuvad töötajad ja eelkõige nende lapsed, sealhulgas piiratud juurdepääs kvaliteetsele haridusele, kultuurile, meediale ja spordile;

    Kultuur

    16.

    		 rõhutab, et Euroopa ühiskonnad on koduks kasvavale kultuurilisele mitmekesisusele ning üha suuremale osale välismaal sündinutest ja nende järeltulijatest; on veendunud, et kultuur, haridus ja sport on üliolulised, et edendada avatud ja kõigile vastuvõetavat ühiskonda; peab oluliseks tunnustada nende inimeste panust ja pärandit Euroopa kultuuris ja teadmistes kogu ajaloo jooksul;

    17.

    		 tunnistab, et rassism on ühiskonnas sügavalt juurdunud ja tihedalt seotud selle kultuuriliste juurte, pärandi ja sotsiaalsete normidega; rõhutab seetõttu olulist rolli, mida kultuur võib ja peab täitma diskrimineerimise ja rassismi vastu võitlemisel ning sotsiaalse kaasatuse, mitmekesisuse, võrdsuse ja sallivuse edendamisel; rõhutab kultuuridevahelise õppe edendamise tähtsust;

    18.

    		 märgib eri kogukondade tohutut panust Euroopa kultuurilisesse ja keelelisesse mitmekesisusse;

    19.

    		 peab kahetsusväärseks, et vähemuste kultuurielus osalemisel on takistusi, nimelt stereotüübid, eelarvamused, segregatsioon ja getostumine; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles edendama algatusi, mille eesmärk on rassiliste kogukondade ja üksikisikute mitmekesisem osalemine kultuurisektoris, eelkõige kasutades selliste tõkete kõrvaldamiseks kõigi asjaomaste programmide rahalisi vahendeid; nõuab suuremat toetust olemasolevatele kanalitele ning toetusvõrgustike ja teavitustegevuse loomist, sealhulgas linnalähi-, maa-, äärepoolseimate ja muude ebasoodsas olukorras olevate piirkondade jaoks;

    20.

    		 kutsub liikmesriike üles käivitama algatusi, mille eesmärk on julgustada erineva rassilise ja etnilise taustaga inimesi osalema kultuuriüritustel, näiteks vautšerite süsteemid või sarnased püüdlused;

    21.

    		 kutsub komisjoni ja liikmesriike üles parandama järelevalvet ja hindamist, sealhulgas katsetades, jagades ja vahetades osalusvahendeid ja parimaid tavasid, mis võivad näidata kaasamise ja mittediskrimineerimise edendamise ning rassismivastase võitluse mõju kultuuri kaudu ning aidata luua kaasavamat poliitikat;

    22.

    		 kutsub liikmesriike ja asjaomaseid sidusrühmi üles edendama kultuuriasutuste mitmekesisust nii töötajate kui ka juhtkonna seas, võttes avaliku sektori vahendeid saavates organisatsioonides kasutusele abikõlblikkuse ja toetuse andmise kriteeriumid ning tagades, et kõigile töötajatele makstakse töötasu alates nende karjääri algusest;

    23.

    		 tunneb heameelt avatud koostöömeetodi liikmesriikide ekspertide töörühma töö üle soolise võrdõiguslikkuse kohta kultuuri- ja loomesektoris; kutsub liikmesriike üles lisama järgmisesse kultuurivaldkonna töökavasse avatud koostöömeetodi töörühma, mis koosneb liikmesriikide ekspertidest, kes tegelevad rassismi vastu võitlemisega kunsti ja kultuuri kaudu; kutsub avatud koostöömeetodi töörühma üles koostama uuringut rolli kohta, mida kultuur ja loomesektor mängib rassilise võrdõiguslikkuse edendamisel oma sektorites;

    24.

    		 väljendab heameelt selle üle, et algatuse „Uus Euroopa Bauhaus“ üheks strateegiliseks teljeks on kaasatud inimesed ja kõige enam abi vajavad inimesed; nõuab, et selles algatuses võetaks arvesse rändajate sotsiaalset kaasatust, et anda neile võrdne juurdepääs võimalustele;

    25.

    		 toetab kindlalt asjaolu, et teatavad liikmesriigid tunnistavad vajadust taastada kultuuriteosed ja -esemed oma päritolukohta, kuna see aitaks edendada üksteise kultuuripärandi austamist ja vastastikust mõistmist ning suurendada selle väärtust, muu hulgas üldsuse juurdepääsu kaudu nendele teostele ja kunstiteostele; nõuab vajalike teadusuuringute, uuringute ja vahetuste korraldamist sidusate programmide loomiseks, et tagastada kultuuriteosed ja -esemed kas nende päritoluriikidesse või muudesse päritoluriigi määratud asjakohastesse kultuuriasutustesse kooskõlas asjaomaste rahvusvaheliste kultuuripärandi kaitse konventsioonidega; julgustab komisjoni hõlbustama dialoogi, et edendada parimate tavade jagamist liikmesriikide, kolmandate riikide, muuseumide ja muude kultuuriasutuste vahel;

    Haridus

    26.

    		 tunnistab hariduse ja koolituse otsustavat rolli struktuurse rassismi ja diskrimineerimise vastu võitlemisel, kaasava ühiskonna ülesehitamisel, eelarvamuste ja stereotüüpide kaotamisel ning sallivuse, mõistmise ja mitmekesisuse edendamisel; rõhutab uue Euroopa haridusruumi rolli võitluses diskrimineerimise kõigi vormide vastu nii klassiruumis kui ka väljaspool seda, rõhutab eelkõige selle rolli kvaliteetsete ja kaasavate haridusruumide arendamisel;

    27.

    		 rõhutab asjaolu, et Euroopa ajaloo teatud elementidel, sealhulgas kolonialismil, orjapidamisel ja genotsiidil, eelkõige holokaustil koos muude rassismi ilmingutega, on jätkuvalt püsiv mõju tänapäeva ühiskonnale, sealhulgas haridussüsteemides ja õppekavade väljatöötamisel; teeb ettepaneku vaadata läbi õppekavad, et selgitada meie ühiskondade ajalugu sihipärase ja kontekstipõhise lähenemisviisi kaudu, et paremini mõista ajaloo seoseid praegusega ja teha tööd, et kaotada stereotüübid, mis on tänapäeval diskrimineerimise peamine põhjus;

    28.

    		 rõhutab vajadust jätta ajaloo õppekavades rohkem ruumi objektiivsele ja faktide alusel õppimisele erinevate rassiliste või etniliste ideoloogiate, nende vormide ja päritolu, sealhulgas orjuse, kolonialismi ja fašismi kohta (ka selleks, et selgitada teaduse väärkasutamist nende õigustamiseks), samuti jätta ruumi nende tagajärgede ja võimalikele mõjude üle arutlemiseks kaasaegse ajaloo õppekavades;

    29.

    		 kutsub liikmesriike üles soodustama mitmekesiste õppekavade väljatöötamist, tagamaks, et õppematerjalide koostamisse kaasataks muu hulgas ka erineva rassilise ja etnilise taustaga autorid, ajaloolased, teadlased, kunstnikud ja teiste erialade esindajad;

    30.

    		 rõhutab hariduse rolli kodanikuaktiivsuse ning vabaduse, sallivuse ja mittediskrimineerimise ühiste väärtuste edendamisel; rõhutab, kui oluline on luua koostoime Euroopa kodanikuhariduse ning ELi rassismi ja diskrimineerimise vastu võitlemise meetmete vahel; ergutab liikmesriike pöörama ühtekuuluvuse edendamise eesmärgil suuremat tähelepanu ELi ajalugu käsitlevale õppele; on veendunud, et need valdkonnad peaksid olema kodanikuhariduse õppekava lahutamatu osa;

    31.

    		 kutsub liikmesriike üles edendama koolide õppekavades, muuseumides ning muudes kultuurilise ja ajaloolise väljenduse vormides vähemuste keeli, kultuuri ja ajalugu ning tunnustama nende kultuuri panust Euroopa kultuuripärandisse; kutsub liikmesriike üles töötama välja sidusaid ja järjepidevaid meetmeid, koos asjakohase rahastamisega, et stimuleerida, toetada ja edendada rassiliste ja etniliste rühmade kunsti ja kultuuri ning uurida ja säilitada traditsiooniliste kogukondade kultuuri materiaalset ja vaimset pärandit;

    32.

    		 kutsub komisjoni ja liikmesriike üles edendama mitmekeelsust kui olulist inimesi ühendavat vahendit;

    33.

    		 rõhutab, kui oluline on pakkuda nõuetekohast toetust liikuvate töötajate lastele kõigis liikmesriikides, et võimaldada neil õppida oma emakeelt ning parema integratsiooni tagamiseks õppida tundma nii oma riigi kui ka uue elukohariigi kultuuri;

    34.

    		 nõuab, et põhjalikumalt uuritaks üldiseid humanitaarteadusi, ajalugu, filosoofiat, keeli ja kirjandust, mis võib aidata kaasa Euroopa ühtekuuluvuse vaimu edendamisele; nõuab, et ajaloo õppekavades kasutataks Euroopas elavate rassiliste ja etniliste kogukondade ajaloole suunatud lähenemisviisi, et soodustada laiemat ja faktilisemat vaatenurka Euroopa ja maailma ajaloole ning paremini mõista eri maailmajagude vahelisi vastasmõjusid enne Euroopa koloniseerimist, selle ajal ja pärast seda; nõuab, et ajalooraamatutes rõhutataks rassiliste kogukondade panust tänapäeva Euroopa arengusse ja kujundamisse;

    35.

    		 kutsub liikmesriike üles võitlema aktiivselt eelarvamuste vastu kooliraamatutes, õppevahendites, lastele ja noortele mõeldud filmides ja uudisprogrammides ning spordis; kutsub liikmesriike üles lisama need eesmärgid Euroopa noorteaasta 2022 rakendamisse;

    36.

    		 mõistab teravalt hukka koolide rassilise ja etnilise segregatsiooni tava, mida Euroopas ikka veel esineb; hoiatab, et sellised tavad põhjustavad marginaliseerumist, varajast väljalangemist, madalat osalemismäära ja paralleelsete sotsiaalsete ruumide loomist, põlistavad struktuurset diskrimineerimist ja takistavad võrdset juurdepääsu elukvaliteedile; kutsub kõiki liikmesriike üles kehtestama või tugevdama kaasavat poliitikat, et vältida tõrjutud õppijarühmade (algkoolist kõrgkoolini) tahtlikku või tahtmatut paigutamist eraldi koolidesse, haridusasutustesse või klassidesse, tagades kõigile võrdsed võimalused, ning tagada, et kõigil lastel oleks võrdne juurdepääs kvaliteetsele haridusele ja õppekavavälisele tegevusele, sealhulgas kultuurile ja spordile; julgustab liikmesriike aktiivselt edendama vähemusrühmadesse kuuluvate laste kaasatust koolides ja kohalikes kogukondades, ning kaitsma riikliku hariduse ilmalikku olemust, austades samal ajal kultuurilist ja usulist identiteeti;

    37.

    		 kutsub komisjoni ja liikmesriike üles võtma meetmeid, et toetada rassilisest ja etnilisest vähemusest pärit või ebakindla sotsiaal-majandusliku taustaga lapsi nende teel tipptasemele jõudmisel, aidates neil osaleda õppekavavälises tegevuses (nt kunst ja sport) kõrgel tasemel, et võimaldada neil pääseda kooli, mis vastab nende konkreetsetele vajadustele, pakkuda kvaliteetseid haridusvõimalusi ja teha kättesaadavaks vajalikud rahalised vahendid;

    38.

    		 kutsub liikmesriike üles tagama igale lapsele õiguse haridusele ja kehtestama meetmed haridussüsteemist varakult lahkumise vastu võitlemiseks ning selle ennetamiseks, samuti tagama alates varasest lapsepõlvest kuni noorukieani sooliselt võrdse juurdepääsu kvaliteetsele ja kaasavale haridusele; kutsub komisjoni üles kavandama uusi rahastamisvahendeid või alaprogramme, mis peaksid täiendama liikmesriikide võetud meetmeid, et pakkuda kvaliteetses hariduses sihipärast ja kohandatud toetust kolmeaastastele ja vanematele lastele, kes on pärit äärmiselt vaestest oludest, ning kelle kulud ei ole kõlblikud rahastamiseks olemasolevate või tulevaste ELi haridus- ja sotsiaalse kaasamise rahastamisalgatuste, näiteks programmi „Erasmus+“, lastegarantii või ESF+ poolt;

    39.

    		 tunnistab, kui oluline on õpetada lastele ja noortele arusaamist sallimatuse negatiivsest mõjust ja arendada nendes kriitilise mõtlemise võimet; rõhutab vajadust tagada, et inimõigustealane haridus algab väga varases eas ning sellekohane õppematerjal kajastab ühiskonna mitmekesisust ja pluralismi ega sisalda rassistlikku sisu;

    40.

    		 kutsub komisjoni üles edendama teadusuuringuid varajase hoiatamise süsteemide ja tulemuslike õpetamismeetodite kohta, et võidelda rassismi ja diskrimineerimise vastu koolides, arvestades Euroopa parimaid tavasid, ning edendama rassilise kiusamise kaotamiseks ka nende teadusuuringute tulemuste laialdast levitamist;

    41.

    		 kutsub liikmesriike üles tagama, et rassilistesse ja etnilistesse vähemusrühmadesse kuuluvatel õpetajatel oleks võrdne ja õiglane juurdepääs õpetamise ja haridusega seotud ametikohtadele kõigil haridustasemetel ning et võetaks meetmeid tagamaks, et nii haridustöötajad kui ka õppijad oleksid koolisüsteemis rassilise diskrimineerimise eest kaitstud;

    42.

    		 mõistab hukka struktuurse diskrimineerimise, mida kogevad tuhanded pagulaslapsed Euroopas, kellel on olnud vähene või olematu juurdepääs haridusele; kinnitab, et eraldatud, sageli vabatahtlike juhatatud klassid vastuvõtulaagrites ei saa asendada kooli; nõuab, et kohustus anda pagulaslastele haridus vastu võtva riigi koolisüsteemis tehtaks ELi rändevaldkonna rahaliste vahendite saamise eeltingimuseks;

    43.

    		 kutsub liikmesriike üles pakkuma õpetajatele asjakohast koolitust, olenemata nende ainest, spetsialiseerumisest, õpilaste vanusest või õppeasutuse liigist, et anda neile oskused ja kultuurilised võimed, mida nad vajavad kaasatuse ja sallivuse edendamiseks ning diskrimineerimise vastu võitlemiseks haridussüsteemis; nõuab, et kõigile haridustöötajatele ja noorsootöötajatele antaks aega osaleda õpetaja alushariduses ja pidevas kutsealases arengus, mis keskendub õpetamisele mitmekultuurilises ja mitmeetnilises kontekstis, sealhulgas teadvustamata eelarvamust käsitlevale koolitusele; palub liikmesriikidel eelkõige rassistliku ja ksenofoobse käitumise kaotamiseks luua riigiteenistujatele ja riigi julgeolekujõududele elukestva õppe programme;

    44.

    		 tuletab meelde, et hariduses ja kutseõppes ning haridustöötajate töölevõtmise protsessides kasutatamiseks mõeldud tehisintellekti süsteeme peetakse mõnel juhul nö „suure riskiga“ süsteemideks; nõuab, et enne selliste vahendite kasutamist viidaks läbi nõuetekohane riskihindamine;

    45.

    		 rõhutab ajaloolise mälu tähtsust kodanike, võrdõiguslikkuse, õiguste ja väärtuste programmis, samuti vajadust piisava rahastamise ja nähtavuse järele projektidele, mille eesmärk on mäletada, uurida ja süvenenumalt teadvustada Euroopa lähiajaloo sündmusi ning suurendada Euroopa kodanike teadlikkust oma ühisest ajaloost, kultuurist, kultuuripärandist ja väärtustest, parandades seeläbi inimeste arusaamist EList ja selle päritolust, eesmärkidest ja mitmekesisusest;

    46.

    		 tunnistab, et liikuvusprogrammidest, nagu programm „Erasmus+“, on kasu hariduslikule, sotsiaalsele, isiklikule ja kutsealasele arengule ning see on aidanud kaasa teiste inimeste mõistmisele; ergutab selliste programmide jätkuvat heakskiitmist;

    47.

    		 rõhutab ELi kodanikuhariduse väärtust vastastikuse mõistmise ja sotsiaalse ühtekuuluvuse protsessis, mida jagavad kodanikud, kes on andnud oma panuse Euroopa tulevikku käsitlevasse konverentsi, mille tulemusi võetakse arvesse ka sel aastal avaldatavates konverentsi järeldustes;

    48.

    		 rõhutab mitteformaalse ja informaalse hariduse tunnustamise ning diplomite ja kvalifikatsioonide automaatse tunnustamise tähtsust peamiste vahenditena, mis avavad rassilistesse ja etnilistesse rühmadesse kuuluvatele inimestele võimalused võitluseks struktuurse rassismi ja diskrimineerimise vastu ning mitmekesisuse edendamiseks;

    49.

    		 tunnistab eeskujude tähtsust haridustaseme saavutamisel; julgustab looma üleeuroopalist platvormi rassilise ja etnilise vähemuse taustaga inimestest ja kollektiividest, kes saavad jagada õppijatega oma kogemusi;

    50.

    		 rõhutab, kui oluline on tõsta üldsuse kui terviku teadlikkust meie ühiskondade mitmekesisusest õpetamise ja muude asjakohaste materjalide kaudu;

    51.

    		 kutsub liikmesriike üles hoiduma haridusprogrammide eelarvekärbetest, kuna see võib jätta vähem ruumi aruteludeks kultuuridevahelise teadlikkuse ja rassismivastase võitluse üle (25);

    52.

    		 rõhutab ELi rahastatavate sotsiaalprogrammide, eelkõige koolitoidukavade tähtsust sotsiaalselt ebasoodsas olukorras olevate laste ja noorte integreerimisel;

    Meedia

    53.

    		 rõhutab esindatuse ja mitmekesisuse tähtsust kaasava ühiskonna arengus; tuletab meelde, et meedial on kohustus kajastada ühiskonda kogu selle mitmekesisuses, ning peab kahetsusväärseks rassilise ja etnilise mitmekesisuse puudumist paljudes meediaväljaannetes; kutsub kultuuri- ja meediasektorit üles vältima tavasid, mis põlistavad või tugevdavad negatiivseid stereotüüpe etniliste ja rassiliste vähemuste kohta, ning ergutab neid näitama, et nende kogukondade liikmed täidavad positiivset rolli; kutsub asjaomaseid sidusrühmi üles tegelema mitmekesisuse ja esindatusega oma organisatsioonides, sealhulgas võtma ametisse mitmekesisuse eest vastutava isiku ja rakendama algatusi, mille eesmärk on parandada meediatöötajate teadmisi mitmekesisuse ja kaasatuse küsimustes, et nad oleksid oma ülesandeid täites sõltumatumad ning tunnustaksid huvirühmade ja väärtushinnangute paljust;

    54.

    		 väljendab heameelt komisjoni teavitus- ja teadlikkuse suurendamise kampaania üle, mille eesmärk on edendada mitmekesisust audiovisuaalsektoris nii ekraanil kui ka väljaspool seda; nõuab, et see kampaania keskenduks rassiliste ja teiste tõrjutud kogukondade mitmekesisusele ja ajaloole ning rõhutaks, kuidas rassilise õigluse saavutamine võib aidata kaasa kõigi jaoks ühtekuuluvama, rahumeelsema ja demokraatlikuma Euroopa saavutamisele;

    55.

    		 väljendab heameelt asjaolu üle, et Euroopa digitaalmeedia vaatluskeskusele on tehtud ülesandeks võidelda vähemuskogukondade vastu suunatud desinformatsiooni ja meetmete vastu; rõhutab tungivat vajadust panna haridusprogrammides suuremat rõhku kriitilise mõtlemise, meediapädevuse ja digioskuste arendamisele; rõhutab olulist mõju, mida meediapädevuse kampaaniad ja algatused võivad avaldada väärinfo kaudu levitatavate rassilise diskrimineerimise narratiivide leevendamisele; rõhutab vajadust anda noortele analüütilised ja operatiivsed vahendid internetis leviva vihakõne tuvastamiseks ja selle vastu võitlemiseks;

    56.

    		 nõuab tungivalt, et komisjon tagaks, et vihakõne määratlus internetis või väljaspool seda ja vihakuritegude kriminaliseerimine võetakse täielikult ja nõuetekohaselt üle liikmesriikide õigusaktidesse, ning vajaduse korral algataks rikkumismenetlused;

    57.

    		 väljendab heameelt internetis leviva vihakõne vastase võitluse tegevusjuhendi kuuenda hindamise ja internetis leviva vihakõne kõrvaldamisel tehtud edusammude üle; peab siiski kahetsusväärseks asjaolu, et kuigi 24 tunni jooksul läbivaadatud teadete keskmine määr on endiselt kõrge (81 %), on see alates 2020. aastast (90,4 %) vähenenud ning alates 2019. ja 2020. aastast on keskmine eemaldamismäär langenud 62,5 %-le; nõuab tungivalt, et komisjon jätkaks koostööd platvormidega, et kaotada internetis vihakõne ning parandada eemaldamismäära, läbipaistvust ja kasutajatele antavat tagasisidet;

    58.

    		 väljendab muret tehisintellektil ja algoritmidel põhineva vihakõne ja väärinfo leviku pärast, mis hõlmab rassilist ja diskrimineerivat sisu; märgib, et vihakõne ja desinformatsioon põhjustavad meie ühiskonnale otseseid häireid; nõuab jõupingutusi sellise tegevuse vastu võitlemiseks, eelkõige töötades välja sihtotstarbelise tehisintellekti ja algoritmid, mille lõppeesmärk on tõkestada vihakõne ja väärinfo levikut ning leevendada selle tagajärgi;

    59.

    		 märgib, et tehisintellekti, sealhulgas sisufiltrite arendamisel, kasutuselevõtmisel ja kasutamisel kasutatakse valdavalt inglise keelt; hoiatab, et internetis levivat vihakõne kasutatakse ka teistes keeltes, mille sisufiltrid on vähem tulemuslikud; nõuab meetmeid vihakõne vastu võitlemiseks kõigis keeltes;

    60.

    		 tunneb heameelt teatavate rahvusvaheliste audiovisuaalteenuste pakkujate kehtestatud tava üle lisada meediasaadetele hoiatused kahjuliku ja rassistliku sisu kohta; julgustab selliste tavade arendamist Euroopa audiovisuaalvaldkonnas;

    61.

    		 märgib, et mõnes liikmesriigis on audiovisuaalvaldkonda reguleerivaid asutusi, kellel on õigus kehtestada diskrimineerivat või rassistlikku sisu reklaamivate saadete puhul sanktsioone; julgustab liikmesriike andma oma reguleerivatele asutustele vastavaid volitusi; nõuab, et audiovisuaalmeedia teenuste Euroopa regulaatorasutuste rühmale antaks juurdepääs ressurssidele, et nõuetekohaselt koordineerida riiklike asutuste tegevust kvaliteetsete andmete kogumisel ja jagamisel ning selliste ülesannete täitmise jälgimisel;- kutsub komisjoni ja liikmesriike üles lõpetama ELi ja riikliku rahastamise meediaväljaannetele, mis on pädevate reguleerivate asutuste hinnangul vastuolus vihakõne ja ksenofoobia edendamise õigusstandarditega;

    62.

    		 mõistab hukka rassistliku retoorika teatud meediaväljaannetes, mis häbimärgistavad teisest rassist kogukondi, näiteks võttes sihikule rändajad kui mitmesuguste majanduslike ja sotsiaalsete probleemide allikad ning andes ebaproportsionaalse ulatuse rändajate toime pandud kuritegudele; kutsub liikmesriike üles võtma tulemuslike meetmeid, et meedia ei levitaks teatavate etniliste või rassiliste rühmade suhtes häbimärgistavat retoorikat, vihakõnet, valepropagandat ja negatiivset kujutamist, mille eesmärk on üksnes asjaomaste isikute dehumaniseerimine;

    63.

    		 rõhutab vajadust suurendada digiplatvormide ja sotsiaalvõrgustike vastutust, et võidelda rassilisele vihkamisele õhutamise ning sisserändajate- ja vähemusevastaste hoiakute leviku vastu;

    Sport

    64.

    		 rõhutab, et spordiklubidel ja -liitudel on rassismivastases võitluses oluline roll, sealhulgas teadlikkuse tõstmise kaudu; tuletab meelde, et sport ja eriti meeskondlik sport on sotsiaalse kaasatuse, võrdõiguslikkuse ja ELi väärtuste edendamise tõukejõud, nii nagu on osutatud programmi Erasmus+ määruses; tunneb heameelt ELi ja riikliku rahastamise üle, et võimaldada sporditegevuses osaleda vaesuses elavatel inimestel, eriti vähemustel ja lastel;

    65.

    		 märgib, et rassismi mainitakse programmi „Erasmus+“ 2022. aasta tööprogrammi 2. põhimeetmes spordivaldkonna partnerluste valdkondliku prioriteedi all ning et kaasamisele ja rassismivastasele võitlusele keskenduvaid rohujuure tasandi spordialgatusi saab rahastada uue väikesemahuliste partnerluste kava raames; kutsub komisjoni üles hindama neid algatusi ja süstemaatiliselt jälgima rassismivastasele võitlusele keskenduvate spordiprojektide arvu ja tüüpi ning neile eraldatud rahalisi vahendeid; kutsub komisjoni üles edendama rändajate ning rassilise ja etnilise vähemuse taustaga inimeste kaasamist rohujuure tasandi spordiklubidesse;

    66.

    		 tunneb heameelt jõupingutuste üle, mida eri liikmesriikide valitsusvälised ja rohujuuretasandi organisatsioonid on teinud selleks, et kasutada sporti inimeste kokkutoomiseks ja kollektiivse mälu edendamiseks, eesmärgiga edendada austust ja kaasatust; kutsub komisjoni üles töötama välja parimate tavade andmebaasi spordihariduse ja meedia valdkonnas, et edendada nende arengut kogu ELis;

    67.

    		 tunnistab, et suuremat tähelepanu tuleks pöörata erinevate rühmade esindatusele spordis üldiselt ja spordiorganisatsioonide juhtivatel ametikohtadel, sealhulgas naistele ja vähemate võimalustega inimestele, nagu pagulased, etnilised ja rassilised vähemused ning LGBTIQ-kogukonnad; nõuab tungivalt, et rahvusvahelised, Euroopa ja riiklikud spordi juhtorganid ning sidusrühmad rakendaksid mitmekesisuse ja kaasamise meetmeid, eelkõige selleks, et tegeleda naiste ja etniliste vähemuste väikese arvuga juhtivatel ametikohtadel ja juhatustes; kutsub liikmesriike üles töötama asjakohase rahastusega välja kaasavat spordipoliitikat, et tagada spordi kättesaadavus kõigile, sõltumata rahvusest, rassist, puuetest või sotsiaal-majanduslikust taustast;

    68.

    		 nõuab nulltolerantsi lähenemisviisi rassismile, vihakõnele, vägivallale ja muule rassistlikule käitumisele spordis ning nõuab tungivalt, et komisjon, liikmesriigid ja spordiliidud töötaksid välja meetmed selliste vahejuhtumite ennetamiseks ning võtaksid vastu tulemuslikud karistused ja meetmed ohvrite toetamiseks ning kaitseksid vastumeetmete eest sportlasi, kes mõistavad hukka rassismi või räägivad mitmekesisusest;

    69.

    		 nõuab tungivalt, et komisjon töötaks välja soovitused või suunised spordi valdkonnas, et võidelda rassismi vastu spordis kohalikul, piirkondlikul, riiklikul ja Euroopa tasandil ning edendada kaasatust ja austust, sealhulgas nende puhul, kes vajavad konkreetset spordiala kõikidel sporditasanditel; kutsub kõikide tasandite spordiorganisatsioone ja sidusrühmi aktiivselt sellisele tegevusjuhendile kaasa aitama, seda allkirjastama ja seda oma põhikirja lisama; julgustab organisatsioone suurendama oma liikmete ja nende perekondade ning laiema avalikkuse teadlikkust sellisest tegevusjuhendist ja selle sisust;

    o

    o o

    70.

    		 teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile.

    (1)  EÜT L 180, 19.7.2000, lk 22.

    (2)  EÜT L 303, 2.12.2000, lk 16.

    (3)  ELT L 95, 15.4.2010, lk 1.

    (4)  ELT L 189, 28.5.2021, lk 1.

    (5)  ELT L 189, 28.5.2021, lk 34.

    (6)  ELT L 202, 8.6.2021, lk 32.

    (7)  ELT L 156, 5.5.2021, lk 1.

    (8)  ELT C 93, 19.3.2021, lk 1.

    (9)  ELT L 328, 6.12.2008, lk 55.

    (10)  ELT C 460, 21.12.2018, lk 12.

    (11)  ELT C 362, 8.9.2021, lk 63.

    (12)  ELT C 195, 7.6.2018, lk 1.

    (13)  ELT C 108, 26.3.2021, lk 2.

    (14)  ELT C 385, 22.9.2021, lk 104.

    (15)  ELT C 474, 24.11.2021, lk 146.

    (16)  ELT L 231, 30.6.2021, lk 21.

    (17)  Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2021)0463.

    (18)  Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2021)0452.

    (19)  ELi Põhiõiguste Ameti uuring „Second European Union minorities and discrimination survey – main results“ (Euroopa Liidu vähemuste ja diskrimineerimise teine uuring: peamised tulemused“, 6. detsember 2017; „Second European Union minorities and discrimination survey: Muslims – selected findings“ (Euroopa Liidu vähemuste ja diskrimineerimise teine uuring: moslemid – valitud tulemused), 21. september 2017; „Experiences and perceptions of antisemitism – second survey on discrimination and hate crime against Jews in the EU“ (Kogemused ja arusaamad antisemitismist – teine uuring juutide vastu suunatud diskrimineerimise ja vihakuritegude kohta ELis), 10. detsember 2018; „Second European Union minorities and discrimination survey: Roma – selected findings“(Euroopa Liidu vähemuste ja diskrimineerimise teine uuring: romad – valitud tulemused), 29. november 2016; „Second European Union minorities and discrimination survey: being Black in the EU“ (Euroopa Liidu vähemuste ja diskrimineerimise teine uuring: mustanahalisena ELis), 23. november 2018;

    (20)  Samas.

    (21)  Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti 9. juuni 2020. aasta aruande kohaselt alates 2019. aastast.

    (22)  ELT L 119, 4.5.2016, lk 1.

    (23)  Ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, milles käsitletakse eraelu austamist ja isikuandmete kaitset elektroonilise side puhul (COM(2017)0010).

    (24)  COM(2008)0426.

    (25)  Kultuuri, hariduse, meedia ja spordi roll rassismivastases võitluses, Euroopa Parlamendi sisepoliitika peadirektoraadi struktuuri- ja ühtekuuluvuspoliitika osakond, oktoober 2021, lk 13.

    Top