EUROOPA KOMISJON

Strasbourg, 18.1.2022

COM(2022) 16 final

KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE, EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE NING REGIOONIDE KOMITEELE

Euroopa ülikoolistrateegia kohta

{SWD(2022) 6 final}

1Ülikoolid – meie euroopaliku elulaadi tunnusjoon

Rohkem kui kunagi varem vajab ühiskond praegu tuge ülikoolidelt 1 . Kiiresti muutuvas maailmas peab Euroopa tegelema suurte probleemidega – kliimamuutused, elurikkuse vähenemine, digipööre ja elanikkonna vananemine – ning seda ajal, mil kogu maailm kannatab sajandi suurima tervisekriisi ja selle majanduslike tagajärgede käes. Euroopa seisund maailmas ning tulevaste põlvkondade heaolu ja jõukus sõltuvad meie reageeringust. Kõrgharidussektoril on äärmiselt tähtis roll Euroopa majanduse taastumises pärast pandeemiat ning kestliku ja vastupanuvõimelise ühiskonna ja majanduse kujundamisel. Tipptasemel ja kaasavad ülikoolid on avatud, demokraatliku, õiglase ja jätkusuutliku ühiskonna ning kestliku majanduskasvu, ettevõtluse ja tööhõive eeltingimus ja alus.

Euroopa tugineb mitmekesisele ja heal järjel kõrgharidussektorile, mille juured on sügaval Euroopa kultuuris. Euroopas on ligikaudu 5 000 kõrgharidusasutust, 2  17,5 miljonit kolmanda taseme hariduse üliõpilast, 1,35 miljonit kolmanda taseme hariduse õppejõudu 3 ja 1,17 miljonit teadlast 4 . Nii akadeemilised ülikoolid, tehnikainstituudid, kunstikoolid kui ka kutsekõrgharidus- ja -koolitusasutused – kõik eri kõrgharidusasutused on iseloomulikud meie euroopalikule elulaadile. Selline mitmekesisus on meie tugevus, kuna tänu liikuvus- ja koostöövõimalustele on võimalik teha valikuid, arendada loovust ja tekitada sünergiat. Nüüd tähistab Euroopa 35 aasta möödumist sümboolse tähendusega programmi „Erasmus+“ loomisest, mis on andnud elu muutvaid kogemusi rohkem kui kümnele miljonile noorele õppurile.

Ülikoolide olukord on ainulaadne – ühel ja samal ajal on nende ülesanne edendada haridust, teadusuuringuid ja innovatsiooni ning teenida ühiskonda ja majandust: neil on oluline roll Euroopa haridusruumi (EMP) ja Euroopa teadusruumi (ERA) väljakujundamisel ning Euroopa kõrgharidusruumiga koostoime saavutamisel. Tuginedes tugevatele partnerlussidemetele ELis ja kogu maailmas ning haridussüsteemide ja teadusvõrgustike kumulatiivsele väärtusele, on need põhitegurid, mille abil edendada euroopalikku mudelit, mis oleks kooskõlas ELi huvide ja väärtustega: õigusriik, inimõigused ning rahvusvahelised normid ja standardid.

Euroopa Liidu poliitika ellurakendamiseks vajab Euroopa edumeelseid ülikoole, kuna need on seotud paljude erinevate majanduse taastamiseks ja vastupidavuse suurendamiseks hiljuti tehtud oluliste põhialgatustega. Euroopa Liit ja liikmesriigid on ühiselt huvitatud kõrgharidussektori toetamisest ning soovivad ühendada oma jõud ülimitmekesist kõrgharidussektorit käsitleva ühise arusaama kujundamisel.

Selleks peavad nad võtma arvesse ELi muutuvaid olusid, mis otseselt mõjutavad kõrgharidussektorit. Selle eiramine võib pärssida ülikoolide tegevuse tulemuslikkust. Ülikoolid on hakanud oma tegevust ümber mõtestama ja end uuendama. EL ja liikmesriigid peaksid neid selles ettevõtmises toetama.

Ülikoolid suudavad suuri ühiskonnaprobleeme paremini lahendada, kui koostöö riikide vahel on tihedam. 92 % ülikoolidest pidas põhiülesandeks kõrvaldada rahvusvahelistelt strateegilistelt institutsioonilistelt partnerlustelt õiguslikud ja haldustakistused 5 . Eurobaromeetri uuringus pidas 93 % vastanutest kasulikuks luua ELi kraadid, mida annaksid Euroopa ülikoolivõrgustikud ning mis võimaldaksid üliõpilastel õppida erinevates ELi riikides ja kursusi või õppemooduleid paindlikult valida 6 . 

Sageli ei piisa ülikoolide rahastamisest nende suureneva ühiskondliku ülesande täitmiseks. Riiklikku rahastamist käsitlevast ülevaatlikust aruandest 7 selgus, et rohkem kui pooltes vaatlusalustes kõrgharidussüsteemides investeeringud kõrgharidusse kas vähenevad üliõpilaste arvu suurenemisest hoolimata või ei suurene need samas tempos. COVID-19 pandeemiaga on kaasnenud veel täiendavad investeerimisvajadused (nt digivahenditesse ja -taristusse) ja tulud on vähenenud.

Kuna vajaminevad oskused arenevad kiiresti edasi, peab kõrgharidussektor olukorraga kohanema. Rohe- ja digipöörde elluviimiseks tuleb haridus, teadusuuringud ja innovatsioon muuta tulevikukindlaks – seda tihedas koostöös asjaomaste tööstusharude ja sidusrühmadega, ning tuleb kõrvaldada silmatorkavad erinevused digioskustes kogu ELis. Üliõpilastel ja töötajatel kogu ELis peavad olema tulevikuks vajalikud rohe- ja digioskused ning ühiskonnaprobleemide lahendamiseks tuleb ära kasutada ülikoolide innovatsiooni- ja tehnoloogiapotentsiaali. Euroopa on seadnud 2030. aastaks eesmärgi, et vähemalt 45 % 25–34aastastest omandab kõrghariduse 8 ja vähemalt 60 % täiskasvanutest osaleb (viimase 12 kuu jooksul) õppetegevuses 9 . Digikümnendialgatuses 10 on seatud kõrged eesmärgid, mille kohaselt on 2030. aastaks 80 %-l inimestest vähemalt elementaarsed digioskused ja IKT sektoris töötab 20 miljonit IKT spetsialisti.

Mitmekesisus, kaasatus ja sooline võrdõiguslikkus on muutunud kõrgharidussektoris tähtsamaks kui kunagi varem. Ebasoodsatest oludest pärit üliõpilased, õppejõud, haldustöötajad ja teadlased on kõrghariduses endiselt alaesindatud 11 . Mõnes õppe- ja teadusvaldkonnas ning otsustustasandil püsib ülikoolides pidev sooline ebavõrdsus. Sooline tasakaal väheneb selgelt koos kõrgharidusasutuste juhtide ametis oldud ajaga. Nimetatud juhtide seas on naisi EL27s veidi alla 24 % 12 .

Akadeemilised ja demokraatlikud põhiväärtused on surve all. Ülikoolid on väljendanud sügavat muret akadeemilist vabadust ja ülikoolide autonoomiat ohustavate tegurite üle 13 . Euroopa naaberriikides suureneb ohus olevate õppejõudude ja teadlaste arv. Samuti ohustab kõrgharidusasutusi välissekkumine. 

Ülikoolid peavad säilitama oma konkurentsivõime maailmas. Euroopa teadusmahukate ülikoolide suhteline osatähtsus maailmas väheneb. Liikmesriigid ei ole veel ära kasutanud kõiki võimalusi, kuidas ühiselt maailmas tegutseda. Euroopa võiks veelgi rohkem stimuleerida liikuvust ning meelitada kohale andekaid üliõpilasi, õppejõude ja teadlasi ning neid ka hoida, et maailma oma väärtuste, hariduse, teadusuuringute, tööstuse ja ühiskondliku mõjuga võimalikult palju mõjutada.

Käesolev Euroopa ülikoolistrateegia ja nõukogu soovitus Euroopa tõhusa kõrghariduskoostöö kohta moodustavad ühe osa kõrghariduspaketist. Nende kahe algatuse eesmärk on igati ära kasutada kõrgharidussektori potentsiaali oskuste ja teadmiste edendamisel ning innovatsiooni- ja ühiskonnaprobleemide lahendamisel. Strateegia tugineb enam kui 20 aasta jooksul Bologna protsessi käigus saavutatule ning eesmärk on olnud kujundada välja Euroopa kõrghariduskoostöö, mis oleks positiivses mõttes murrangulise tähtsusega nii ELi kui ka teiste riikide jaoks. Komisjoni ettepanek nõukogu soovituse kohta on esimene samm, kuidas soodustada tihedat koostööd riikide vahel, et ülikoolid saaksid jõudsalt areneda ja Euroopasse kuulumise tunnet tugevdada.

2Euroopa ülikoolistrateegia eesmärgid

Euroopa ülikoolistrateegia eesmärk on toetada ülikoole, võimaldada neil muutuvate oludega kohaneda, jõudsalt areneda ning aidata Euroopal suurendada oma vastupanuvõimet ja majandusel taastuda. See on üleskutse kõikidele liikmesriikidele ja Euroopa kõrgharidusasutustele ühendada oma jõud. Eesmärk on intensiivistada riikide koostööd ja suurendada selle ulatust ning viia kõrgharidussektoris sisse ühistel väärtustel põhinev Euroopa mõõde. Strateegias tunnistatakse, et Euroopa kõrghariduse eripäraks on tipptase ja kaasatus, mis on omane ka meie euroopalikule elulaadile. Selle poolest erineb Euroopa kõrgharidussektor muu maailma omast.

Samuti on strateegias arvesse võetud Euroopa ülikoolide algatuse 14 rakendamisel saadud esimesi kogemusi. See algatus on suurepärane näide eri riikide ülikoolide tihedast koostööst, kus on aluseks võetud ülikoolide ühised pikaajalised plaanid. 41 Euroopa ülikoolide liitu 15 on uute vahendite ja õigusraamistike kasutuselevõtul esirinnas ning innustavad kogu Euroopa kõrghariduskogukonda üldisemalt.

2024. aasta keskpaigaks tuleks komisjoni ettepaneku kohaselt keskenduda nelja ühise põhieesmärgi saavutamisele:

-suurendada kõrghariduses ja teadusuuringutes Euroopa mõõdet:

rakendada mitmeid juhtalgatusi, mis käsitlevad eri riikide koostööd, mida seni on tehtud programmi „Erasmus+“ raames üliõpilaste liikuvuse alal ja programmi „Euroopa horisont“ raames tipptasemel teadusuuringute alal: selge näide igati euroopalikust suhtumisest. Kuna ülikoolide roll vastupanuvõimelise Euroopa loomises suureneb, vajavad nad selleks rahalist toetust;

-toetada ülikoole kui euroopaliku elulaadi suunanäitajaid:

Euroopa kõrghariduse ja teadusuuringute sektor toetavad meie euroopalikku elulaadi kolmes aspektis: 1) tulevikukindlate oskuste kvaliteet ja asjakohasus, 2) mitmekesisus ja kaasatus ning 3) demokraatlikud tavad, põhiõigused, akadeemilised väärtused ja teadusvabadus. Akadeemiline töö tuleb muuta paindlikumaks ja atraktiivsemaks ning väärtustada tuleb õpetamist, teadusuuringuid, ettevõtlust, haldamist ja juhtimist;

-suurendada ülikoolide mõjuvõimu rohe- ja digipöördes:

toetada ülikoolide täielikku kaasamist rohe- ja digipöördesse. EL suudab täita oma eesmärgid, s.t anda rohkematele noortele ja elukestvatele õppijatele vajalikud digi- ja rohepöördeoskused ning töötada tehnoloogilise ja sotsiaalse innovatsiooni kaudu välja keskkonnahoidlikke lahendusi üksnes juhul, kui kõrgharidussektor panustab sellesse piisavalt;

-tugevdada ülikoole kui ELi üleilmse juhtpositsiooni edendajaid:

tihedama rahvusvahelise koostööga Euroopas ja väljaspool Euroopat toetada ülikoole, et nende tegevus oleks suunatud rohkem väljapoole ja et need muutuksid maailmas konkurentsivõimelisemaks, ning kooskõlas euroopalike väärtustega aidata tugevdada partnerriikide kõrgharidussüsteeme. See omakorda muudab Euroopa atraktiivsemaks mitte ainult õppesihtkohana, vaid ka üleilmse partnerina haridus-, teadus- ja innovatsioonikoostöös.

Edu saavutamiseks tuleb Euroopa ülikoolistrateegia kohaselt ühildada poliitilised prioriteedid ning kooskõlastada investeeringuid ELi, riikide, piirkondade ja asutuste tasandil. Strateegia rakendamiseks peavad liikmesriigid, ülikoolid ja muud sidusrühmad tegema tihedamat koostööd. Üheskoos suudame võimendada Euroopa kõrgharidussektori tugevat ja ainulaadset alust ning omavahel lähendada selle eesmärke, s.o haridus, teadusuuringud, innovatsioon ühiskonna teenistuses.

3Euroopa tõhusama koostöö uus raamistik

3.1Neli juhtalgatust, mille abil suurendada kõrghariduses ja teadusuuringutes Euroopa mõõdet

Nii teatises Euroopa haridusruumi saavutamise kohta aastaks 2025 16  kui ka teatises uue Euroopa teadusruumi kohta teadusuuringute ja innovatsiooni jaoks 17 rõhutatakse vajadust hõlbustada ja tugevdada ülikoolide piiriülest koostööd eesmärgiga suurendada nende võimalusi anda noortele, elukestvalt õppijatele ja teadlastele õigeid pädevusi ja oskusi. Samuti ühtlustab see tipptasemel haridus- ja teadustöö ning väärtusloome eri kõrgharidusasutustes, muutes need õppeasutused atraktiivsemaks ja üleilmselt konkurentsivõimelisemaks. Euroopa saab neid jõupingutusi toetada järkjärgulise lähenemisviisi abil nelja juhtalgatusega, mis üheskoos võimendavad kogu Euroopa ülikoole ning võimaldavad neid veelgi laiemalt kaasata ja nende tegevuse tipptasemele viia.

Programmi „Erasmus+“ raames ellu viidava Euroopa ülikoolide algatusega ja programmidega „Euroopa horisont“, „Digitaalne Euroopa“ ning muude ELi ja liikmesriikide vahenditega toetatakse kõrgharidusasutuste ambitsioonikaid riikidevahelisi liite, et arendada ja omavahel jagada ühist pikaajalist struktuurset, kestlikku ja süsteemset koostööd hariduse, teadusuuringute ja innovatsiooni valdkonnas, luues Euroopa ülikoolilinnakuid, kus kõigi Euroopa piirkondade üliõpilastel, töötajatel ja teadlastel on võimalik kasutada sujuva liikuvuse võimalusi ning koos luua uusi eri riike ja valdkondi hõlmavaid teadmisi. 

Kõrgharidusasutuste liitude – nii Euroopa ülikoolide liitude kui ka muud liiki liitude – õiguslik seisund võimaldaks neil tugevaid külgi omavahel ühendada, teha ühiseid strateegilisi otsuseid, tegutseda koos juriidilise isikuga ning ressursse, tegevust ja andmeid lihtsamini koos kasutada. Selline seisund hõlbustaks tihedamat, pikaajalist ja paindlikku riikide koostööd ning võimaldab omavahel suutlikkust jagada, personali vahetada ja ühisprogramme ellu viia eesmärgiga anda kõrgharidusasutusi ühendava liidu tasandil välja ühiseid teaduskraade, sealhulgas ühist Euroopa teaduskraadi.

Riigi tasandil antav ühine Euroopa teaduskraad tõendaks mitme asutuse piiriülese koostöö raames saavutatud õpitulemusi, seda antaks näiteks Euroopa ülikoolide liitude kaudu ja see põhineb tervel real ühiskriteeriumidel. Euroopa teaduskraadi peaks olema lihtne välja anda, registreerida, jagada, kontrollida ja autentida ning see peaks kehtima kogu ELis. Esimese sammuna töötab komisjon välja Euroopa teaduskraadi märgise andmise kriteeriumid. Selline märgis antaks välja täiendava tunnistusena üliõpilastele, kes on lõpetanud ühisprogrammi, mida korraldavad mitu erinevat kõrgharidusasutust riikidevahelise koostöö raames.

Euroopa üliõpilaspileti üldkasutusse võtmine kõigi Euroopa ülikoolide vahel liikuvate üliõpilaste jaoks võimaldab neil lihtsamini riikide vahel eri õppetasanditel liikuda. Tänu sellele on liikuvust lihtsam hallata ja tõhustada ning keskkonnahoidlikumaks muuta. Kõikide Euroopa üliõpilaste ühetaoline piiriülene digitaalne identifitseerimine lihtsustab Euroopa üliõpilaspileti kasutuselevõttu kogu Euroopas ning võimaldab täielikult digitaliseerida programmi „Erasmus+“ raames liikuvate üliõpilaste haldamise alates taotluse esitamisest kuni õppe läbimist tõendavate dokumentide väljaandmiseni 18 .

Need neli juhtalgatust on omavahel koostoimes ja aitavad luua Euroopa kõrghariduskoostöö raamistiku. Nende abil kujundatakse tõelist Euroopa identiteeti, viies riikide koostöö kõrgemale tasemele ja tugevdades Euroopasse kuulumise tunnet.  

Kuna ülikoolid on sõltumatud ja siseriiklike õigusaktide rakendamine on liikmesriikide pädevuses, on ühtlasi vaja järjepidevalt tagada, et õppekavad ja kvalifikatsioonid oleksid igati läbipaistvad ning et erinevused ei takistaks üliõpilaste, õppejõudude ega teadlaste vaba liikumist. Vastastikuse usalduse alus on tagada kvaliteet ning see võimaldab teha põhjalikku koostööd ja eri asutuste vahel sujuvalt liikuda. Seepärast tehakse ettepanek arendada edasi Euroopa kvaliteeditagamise ja tunnustamise süsteemi, mis tagab kvalifikatsioonide kvaliteedi, digiteerimise ja automaatse tunnustamise kogu Euroopas ning kõrvaldab bürokraatia, mis takistab liikuvust, täiendõpet ja -koolitust või tööturule sisenemist. Koos Euroopa teadusruumi käsitleva poliitilise tegevuskavaga tõstab Euroopa tippkeskuste algatus teaduse ja Euroopa ülikoolide teadmiste väärtustamise taset ning parandab Euroopa ülikoolide üleilmset konkurentsivõimet sellistes olulistes valdkondades nagu rohe- ja digipööre.

3.2Kõrghariduse ja teadusuuringute piisav rahaline toetamine

Kaasatuse ja tipptaseme saavutamiseks on vaja ülikoole kohaliku omavalitsuse, piirkonna, riigi ja Euroopa tasandil asjakohaselt rahastada. Praegu kulutavad liikmesriigid kolmanda taseme haridusele keskmiselt 0,8 % oma SKPst, s.o vahemikus 0,3–1,7 % 21 . Valitsemissektori kulutused kõrgharidusasutuste teadus- ja arendustegevusele on Euroopas keskmiselt 0,48 % SKPst 22 . Märgid näitavad, et ELi kõrgharidussektor on märkimisväärselt alarahastatud, arvestades eelkõige üliõpilaste arvu suurenemist ja ülikoolide üha suuremat vastutust.

Ülikoolide rahastamine ELi eelarvest on lisaks riigipoolsele rahastamisele nende jaoks oluline sissetulekuallikas, aga ka Euroopa ja rahvusvahelise akadeemilise koostöö platvorm. Uue mitmeaastase finantsraamistiku alusel kavatseb EL oma investeeringutega ülikoole märkimisväärselt toetada – järgmisel programmitöö perioodil aastatel 2021–2027 hinnanguliselt 80 miljardi euroga 23 . Seega rahastab EL kõrgharidussektorit eri vahenditest, sealhulgas programmidest „Erasmus+“, „Euroopa horisont“ ja „Digitaalne Euroopa“, taaste- ja vastupidavusrahastust, eelarve jagatud täitmise alla kuuluvatest fondidest 24 või programmist „InvestEU“, enneolematus mahus. Kõik need rahastamisallikad on konkreetsel eesmärgil ja konkreetseks otstarbeks loodud omaette rahastamisvahendid.

Kuigi ELi rahastamisvahendid ja programmid on silmatorkavalt mahukad, ei tohi need asendada piisavat riiklikku rahastamist ega muid avaliku ja erasektori investeeringuid, vaid peavad neid täiendama. Põhitähtis on see, et liikmesriigid ja kõrgharidussektori osalised kasutaksid ELi vahendeid tõhusalt ning püüaksid saavutada koostoime riikliku, piirkondliku ja kohaliku tasandi rahastamisega, et ELis ja liikmesriikides tehtavaid jõupingutusi käesolevas Euroopa ülikoolistrateegias esitatud ühise eesmärgi saavutamiseks võimalikult hästi ära kasutada.

4Euroopaliku elulaadi suunanäitajad

4.1Kvaliteedi tõstmine ja tulevikuks vajalike oskuste asjakohasemaks muutmine

Vastavalt nõukogu üleskutsele muuta töövõimalused paindlikumaks ja atraktiivsemaks ning parandada töötingimusi tuleb süsteemselt ja terviklikult tegelda akadeemilise karjääri küsimustega. Karjääri hindamisel tuleks arvesse võtta akadeemiliste ringkondade mitmesuguseid eri tegevusvaldkondi, nagu õpetamine, teadustöö, ettevõtlus, haldamine ja juhtroll. Nõukogu soovituse (Euroopa teadusuuringute ja innovatsiooni pakti kohta) eesmärk on muuta teadlaskarjäär atraktiivsemaks ja tagada parem juurdepääs tipptasemel teadusele.

Ülikoolidel on keskne roll selles, kuidas vältida oskuste mittevastavust tööturu vajadustele, ja kitsaskohti, mis võivad takistada Euroopa majanduse taastumist, ning kuidas arendada õppijaid loovateks ja kriitilisteks mõtlejateks, probleemide lahendajateks ning elukestvaks õppeks vajalikeks aktiivseteks ja vastutustundlikeks kodanikeks. 2021. aastal esildas komisjon nõukogu soovituse elukestva õppe ja tööalase konkurentsivõime mikrokvalifikatsioonitunnistuste kohta. Nõukogu võetavad kiired järelmeetmed aitavad kaasata kõrghariduse elukestva õppe toetamisse ning soodustavad kutsealast ümberõpet ja erialast täiendõpet, et vastata ühiskonna ja tööturu uutele ja tekkivatele vajadustele.

Tipptasemel haridus-, teadus- ja innovatsioonikeskkond võimaldavad arendada kõrgetasemel oskusi, luua läbimurdelisi teadmisi ja muuta need praktilisteks rakendusteks. Selles suhtes on ülikoolide ja tööstuse ökosüsteemide koostöö vastastikku kasulik, sest lisaks isiklikule arengule toetab kõrgharidussektor ka tööstus- ja ettevõtlussektori jaoks vajalike oskuste arendamist. Õppijatel peaks olema rohkem praktikavõimalusi ja sidemeid idufirmadega ning nad peaksid saama tegutseda muutuste elluviijatena oma kogukonnas, et end ümbritsevat ühiskonda positiivselt mõjutada. Ettevõtlusharidus ja -koolitus, mis suurendavad äriteadmisi ja -oskusi, on eriti olulised VKEde jaoks. Seoses sellega tuleks suurendada Euroopa ülikoolide liitude ja kutsehariduse tipptaseme keskuste omavahelist koostoimet.

Suurepärase ja asjakohase kõrghariduse saavutamiseks tuleb ka stimuleerida õppijatele keskendatud pedagoogikaalast innovatsiooni, mis hõlmab mitmesuguseid erinevaid õppevaldkondi ning paindlikke ja interdistsiplinaarseid meetodeid. Laialdasemalt tuleks luua „eluslaboreid“, 26 mis on hea näide sellest, kuidas üliõpilasi on võimalik koolitada lahendama probleeme terviklikult ja valdkonnaüleselt ning kuidas toetada nende kriitilist mõtlemist, probleemide lahendamist, loomingulisust ja ettevõtlusoskusi.

4.2Mitmekesisuse, kaasatuse ja soolise võrdõiguslikkuse suurendamine

Euroopa sotsiaalõiguste samba esimese põhimõtte kohaselt on igaühel „õigus kvaliteetsele ja kaasavale haridusele, koolitusele ja elukestvale õppele“. Võrreldes ülejäänud maailmaga on Euroopas kõrgharidus väga hästi kättesaadav. Ebasoodsas olukorras olevad või diskrimineeritud rühmad (etnilised vähemused, rändetaustaga või puudega inimesed, vaesest perest inimesed, madala kvalifikatsiooniga vanemate lapsed) on üliõpilaste, akadeemilise personali ja teadlaste hulgas siiski endiselt alaesindatud. Kolmanda taseme hariduse üha paremast kättesaadavusest hoolimata on kõrgharidussüsteemid endiselt väga kihistunud. Esimese põlvkonna üliõpilastel ning sisserändaja- või vähemustaustaga üliõpilastel on väiksemad võimalused omandada ELis kolmanda taseme haridust.

Kõrghariduses püsivad soolised erinevused. Kuigi bakalaureuse- ja magistriõppes on üliõpilaste ja kõrgkooli lõpetanute seas naisi rohkem kui mehi ning doktoriõppes on enam-vähem sooline tasakaal olemas, on suured soolised erinevused õppevaldkondade lõikes – teaduse, tehnoloogia, inseneriteaduse ja matemaatika valdkonnas on bakalaureuse- ja magistriõppes naisüliõpilasi endiselt pisut alla kolmandiku ning doktorantide seas 37 %. Vaatamata viimaste aastate edusammudele on täisprofessorina või samaväärsel ametikohal töötavate naiste osakaal ELis endiselt väike, s.o 26 %.

Selleks et ülikoolid muutuksid tõeliselt võrdsete võimaluste kohaks, on vaja rohkem institutsioonilisi muudatusi.

4.3Euroopa demokraatlike väärtuste edendamine ja kaitsmine

Ülikoolid peavad olema kohad, kus valitseb vabadus: sõna-, mõtte-, õppimis- ja teadusvabadus ning üleüldine akadeemiline vabadus. Akadeemilist vabadust ei saa vaadelda lahus institutsionaalsest iseseisvusest ega üliõpilaste ja töötajate osalemisest kõrghariduse juhtimises.

Akadeemilise vabaduse tagamine kõrgharidusasutustes on ELis ja Bologna protsessi raames välja töötatud kõrghariduspoliitikas kesksel kohal. See on Euroopa haridusruumi ja Euroopa teadusruumi loomise peamine eeltingimus. Akadeemilised põhiväärtused ei ole iseenesestmõistetavad. Viimastel aastatel oleme näinud, et need on ohus eri viisil ja eri kohtades, isegi ELis. Kõrgharidusasutuste autonoomia on Euroopas ebaühtlane 35 . Liitu ja selle liikmesriike kutsutakse üles neid väärtusi poliitika ja rahastamisvõimaluste kaudu aktiivselt kaitsma ja toetama, samuti kaitsma teadustööga tegelevaid organisatsioone välissekkumise eest.

Ülikoolidel on keskne roll kodanikuaktiivsuse, sallivuse, võrdsuse, mitmekesisuse, avatuse ja kriitilise mõtlemise edendamisel, et saavutada suurem sotsiaalne sidusus ja sotsiaalne usaldus, ning seega Euroopa demokraatiapõhimõtete kaitsmisel. Ülikoolid valmistavad lõpetajaid aktiivselt ette teadlikeks Euroopa kodanikeks. Õpetamise ja teadlikkuse suurendamise meetmetega toetatakse Euroopa väärtuste kinnistamist ühiskonnas ja säilitatakse teaduslik täpsus, tänu millele suureneb usaldus teaduse vastu.

5Rohe- ja digipöörde elluviijad

5.1Rohepöördeks vajalike oskuste, pädevuste ja tehnoloogilise innovatsiooni arendamine

Ülikoolid on rohepöörde ja kestlikuma maailma loomise põhiosalised. Neil on oluline roll teadusuuringutes, et koos tööstussektori ja ühiskonnaga leida lahendusi keskkonna- ja kliimaprobleemidele eesmärgiga saavutada kliimaneutraalsus, pöörata elurikkuse vähenemine uuesti kasvule, peatada saastamine ning arendada kliima- ja keskkonnateadlikkust kõigi õppetasandite ja erialade üliõpilaste seas ning kogukonna kaasamise kaudu ka laiema üldsuse hulgas. Ülikoolid võivad oma taristu ja tegevusega olla eeskujuks ka keskkonnasäästlikkuse tagamisel. Lõppkokkuvõttes võib öelda, et teadustöö ja innovatsiooni tulemused loovad kindla aluse keskkonnapoliitikale, -innovatsioonile ja -meetmetele.

Komisjon esildas hiljuti nõukogu soovituse elukestva õppe ja tööalase konkurentsivõime mikrokvalifikatsioonitunnistuste kohta. Nõukogu kiired järelmeetmed aitavad liikmesriikidel toetada ülikoole ja üliõpilasi kui rohepöörde jaoks vajalike muutuste elluviijaid, pidas muu hulgas silmas ka elukestvat õpet. Programmi „Euroopa horisont“ raames loodud partnerlussuhted ja korraldatavad missioonid 38 pakuvad suurepäraseid võimalusi saavutada koostoime näiteks selliste valdkondade vahel nagu heiteta transport ja kestlikult hangitud patareid ja akud, kus vajatakse uusi oskusi.

5.2Digipöördeks vajalike oskuste ja pädevuste arendamine ning innovatsiooni soodustamine

Digipöördel on ülikoolidel põhiroll üliõpilaste ja teadlaste varustamisel uue tegelikkusega kohanemiseks ning innovatsiooni ja uute tehnoloogialahenduste edendamiseks vajalike digioskuste ja -pädevusega.

COVID-19 pandeemia ajal tõendas kõrgharidussektor oma suutlikkust uue olukorraga kohaneda. Selgus, et digilahendused ei saa ega tohiks füüsilist tegevust täielikult asendada. Tulevik peaks põhinema hübriidlahendustel, mille puhul füüsiline kohalolu ja digivahendid on omavahel tasakaalus. Ülikoolid saavad innovaatilist haridustehnoloogia arendamist edendada ka võrse- või kasvufirmade kaudu ning kasutada ära Euroopa haridustehnoloogia (EdTech) suureneva tööstuse potentsiaali.

Komisjon on käivitanud digiharidus- ja -oskusteteemalise struktureeritud dialoogi liikmesriikidega, et ühiselt kokku leppida peamistes soodustavates tegurites, et muuta digiharidus ja -koolitus tulemuslikuks ja kaasavaks. Ülikoolidel on keskne roll sellise tööjõu kujundamisel, kes suudab digipöördega seotud probleemidega tulevikus toime tulla. Sellega seoses on otsustava tähtsusega erihariduse pakkumine digivaldkondades, nagu tehisintellekt, küberturvalisus, pilvandmetöötlus ja mikroelektroonika 41 . Üks peamisi takistusi on oskuste nappus teaduse, tehnoloogia, inseneriteaduse ja matemaatika valdkonnas. Kuna digitehnoloogia tungib kõikidesse majandussektoritesse, peaksid kõik üliõpilased, näiteks meditsiini-, ärijuhtimis- ja põllumajandusüliõpilased, õppima seda oma kutsealal kõrgtasemel kasutama.

Järgmisel kümnendil tuleb nn ühendatud ülikoolide algatus tegelikult ellu viia. Selleks on ülikoolide jaoks põhitähtis piisav digisuutlikkus ja -taristu. Digivahendite laialdasem kasutamine peab tuginema uutele ja usaldusväärsetele tehnoloogialahendustele ja -platvormidele, mis peavad olema koostalitluslikud, millel on kindel euroopalik alus ning mis suudaksid haridus- ja teadusvajadusi integreeritult rahuldada. Samal ajal on vaja ühiseid avatud standardeid, mis võimaldavad ülikoolidel andmeid paremini kontrollida, et koostööd tõhustada.

6Euroopa ülemaailmse rolli ja juhtpositsiooni edendajad

Rohkem kui kunagi varem peab Euroopa suhtlema ülejäänud maailmaga. Ülikoolidel on tähtis roll Euroopa sidemete loomisel maailmaga ja euroopalike väärtuste edendamisel maailmas 42 . Neil on äärmiselt oluline roll sellise tõendusmaterjali loomises, mis toetab Euroopa välis- ja julgeolekupoliitikat, rahvusvahelisi kokkleppeid ja mitmepoolset tegevust. Teadusdiplomaatia peamiste osalistena aitavad nad luua sidemeid.

Euroopast on saanud kõrghariduskoostöös suunanäitaja. Euroopa kogemus on inspireerinud paljusid maailma piirkondi, riike ja ülikoole töötama välja uusi rahvusvahelistumise või piirkondliku koostöö strateegiaid. Seega käib Euroopa asutuste koostöö süvendamine käsikäes nende üleilmse mõõtme tugevdamisega. Samal ajal on oluline toetada kõrghariduse tugevdamist partnerriikides.

Strateegia „Global Gateway“ järgi on Euroopa ülikoolidel väga oluline osa partnerriikide abistamisel, et nad saaksid muuta oma haridussüsteemi ning hõlbustada üliõpilaste, töötajate, teadlaste ja praktikantide liikuvust mõlemapoolse kasu ja vastastikkuse põhimõtte alusel. Samuti on nad teadus- ja innovatsioonikoostöö tugevdamise liikumapanev jõud.

ELi haridussüsteemide mitmekesisus ja rahvusvaheline positsioon ning Euroopa seisund suurima kõrghariduskoostöö pakkujana kujutavad endast olulist kumulatiivset väärtust, mida võimendada. ELi kogemused piiriülese tunnustamise, kvaliteedi tagamise ja akrediteerimise küsimustes on aluseks piirkondlikule koostööle ja integratsioonile suuremates geograafilistes piirkondades.

Vahetades talente kogu maailmast, luues tugevaid sidemeid partnerriikidega üle kogu maailma ning edendades akadeemilisi ja euroopalikke väärtusi, on ülikoolid osa Euroopa pehmest jõust. Euroopa peab seda mainet tugevdama ja ära kasutama ning kõigis liikmesriikides veelgi parandama. See omakorda muudab Euroopa atraktiivsemaks mitte ainult õppesihtkohana, vaid ka ühtse partnerina haridus-, teadus- ja innovatsioonikoostöös.

7Kavandatu elluviimine: järelevalve ja juhtimine

Strateegia rakendamisel tehtud edusammudest antakse aru Euroopa haridusruumi strateegilise raamistiku ja Euroopa teadusruumi algatuse juhtimisega. Komisjon annab ülevaate olukorrast Euroopa haridusruumi käsitlevas eduaruandes ja Euroopa teadusruumi järelevalve süsteemi kaudu. Nii saavad komisjon, liikmesriigid ja sidusrühmad alustada strateegilist dialoogi saavutatud edusammude üle ning selle üle, kuhu poliitika ja toetus suunata.

2023. aastal loob komisjon selle protsessi käigus Euroopa kõrgharidussektori vaatluskeskuse, et esitada tõendeid saavutatud edu kohta. Vaatluskeskuses on ühte kohta koondatud ELis praegu olemas olevad parimad andmevahendid ja suurim suutlikkus, 45 tõhustades samal ajal veelgi nende kasutamist ning muutes need veelgi asjakohasemaks poliitikakujundajate, ülikoolide, üliõpilaste ja teadlaste jaoks. Olemasolevate Euroopa andmeallikate ühtlustamine ja ajakohastamine võimaldab asutustel ja valitsustel tugevdada oma tõendusbaasi sellistel põhiteemadel nagu kaasamine, õpitulemused, edusammud digi-, rohe- ja ettevõtlusoskuste alal, tehnosiire, tööalane konkurentsivõime, üliõpilaste ja tööturu vajadused, teadlaskarjääri tugevdamine, avatud teadus, asutuste roll innovatsiooni ökosüsteemides ning riikide kõrghariduskoostöö. Vaatluskeskus võimaldab võrrelda, analüüsida ja tutvustada kõrgharidussektori tegevuse tulemusi eri valdkondades. Olemasolevate andmevahendite koostoimele tuginedes tagab see sihipärase ja eesmärgipõhise järelevalve, kõrvaldades võimalikud kattuvused ja vähendades kõrgharidusasutuste andmekogumiskoormust.

Üks vaatluskeskuse töö tulemusi on Euroopa kõrgharidussektori tulemustabel, mille eesmärk on igal aastal hinnata kogu ELis tehtud edusamme strateegia põhiprioriteetide saavutamisel: kaasatus, väärtused, kvaliteet ja asjakohasus, liikuvus, rohe- ja digioskused, tööalane konkurentsivõime, riikide koostöö, tehnosiire ja teadmiste väärtustamine.

Järelevalve hõlmab ka kõrgharidusse ja teadusuuringutesse tehtavate investeeringute piisavust nii ELi, riikide kui ka asutuste tasandil. Selleks kasutab komisjon haridusse ja koolitusse tehtavate kvaliteetsete investeeringute eksperdirühma töö tulemusi.

Käesolev teatis on üleskutse riikidele ja kõrgharidussektori osalistele tihendada omavahelist koostööd Euroopa haridusruumis, Euroopa teadusruumis ja Euroopa kõrgharidusruumis (EHEA, Bologna protsess). Koostoime on vaja saavutada sellistes valdkondades nagu riikide koostöö ja ülikoolide institutsiooniline ümberkujundamine, akadeemiliste põhiväärtuste ja teadusvabaduse toetamine, akadeemilise karjääri võimaluste arendamine, innovaatiline ja interdistsiplinaarne õpe, õpetamine ja teadustöö ning nende omavaheline seotus, teadmiste ringlus, rahvusvaheline koostöö partneritega väljaspool ELi ning panus ÜRO kestliku arengu eesmärkide saavutamisse.

8Kokkuvõte: tulevikusuunad

Strateegias esitatakse Euroopa arusaam ülikoolide tulevikust ja sellest, kuidas liit neid kogu Euroopas toetab. Käesolev teatis esitatakse Euroopa noorteaasta 2022 alguses. Selleks et toetada Euroopa majanduse taastumist ja suurendada selle vastupanuvõimet ning panna alus kestlikule majanduskasvule, peab Euroopa investeerima oma noortesse. Seda eluetappi tähistavad haridus ja koolitus. Me peame andma noortele võimaluse omandada suurepärased vajalikud oskused ja pädevused. Kui pakkuda noortele eurooplastele tegelikku võimalust oskusi täiendada ja midagi uut õppida, paneme aluse tugevamale, jõukamale ja vastupidavamale Euroopale.

Käesoleva teatisega Euroopa ülikoolistrateegia kohta kutsub komisjon liikmesriike ja nende ülikoole üles ühendama oma jõud kõrghariduse ja Euroopa Liidu kui terviku hüvanguks. Tegemist on üleskutsega ühiselt mõelda ja arutada, kuidas üheskoos arendada kõrghariduses, teadusuuringutes ja innovatsioonis Euroopa mõõdet nii, et ülikoolide potentsiaali täielikult ära kasutada.

Seda strateegiat saab rakendada ainult üheskoos. Komisjon kutsub ülikoole üles jätkama tööd oma asutustes ja liikmesriike toetama ülikoole asjakohase poliitika ja rahastamisega; samuti kutsub ta liikmesriike, ülikoole, üliõpilasi, akadeemilisi töötajaid, teadlasi ja nende partnereid laiemates innovatsiooni ökosüsteemides üles võtma vastutust strateegia ellurakendamise eest ja olema oma tegevusega teistele eeskujuks.

Komisjon kohustub võtma selle strateegia rakendamiseks kasutusele kõik tema käsutuses olevad vahendid – juhtimine, rahastamine, koostöö, õigusaktid.

Strateegia elluviimiseks on vaja ELi, liikmesriikide, piirkondade, kodanikuühiskonna ja kõrgharidussektori jõupingutused kooskõlastada. Komisjon kutsub [Euroopa Ülemkogu] nõukogu, liikmesriike ja ülikoole üles ühiselt arutlema selle poliitilise tegevuskava üle ning töötama koos selle nimel, et muuta ülikoolid tulevikukindlaks, millest oleks kasu Euroopa noortele, ning toetama igas vanuses inimeste elukestvat õpet.

(1)

   Mõistet „ülikool“ kasutatakse viitena kogu sektorile laiemalt ja selle all mõeldakse kolmanda taseme hariduse valdkonda üldiselt, st kõiki kõrgharidusasutuste liike, kaasa arvatud akadeemilised ülikoolid, ülikoolide kolledžid, rakenduskõrgkoolid, kutsekõrgharidus- ja -koolitusasutused ning kunstikõrgkoolid.

(2)

     See hõlmab kõrgharidusasutusi, mis on ühinenud Erasmuse kõrgharidushartaga (ECHE), mis kõrgkoolide jaoks on programmis „Erasmus+“ osalemise eeltingimus.

(3)

   ELi kohta, Eurostat, https://ec.europa.eu/eurostat/statistics-explained/index.php?title=Tertiary_education_statistics

(4)

   ELi kohta, Eurostat, https://ec.europa.eu/eurostat/databrowser/view/tsc00003/default/table?lang=en

(5)

   Euroopa ülikoolide ühenduse EUA uuring, „International strategic institutional partnerships and the European Universities Initiative“ , aprill (2020), lk 26.

(6)

   Eurobarometeer (2018): https://europa.eu/eurobarometer/surveys/detail/2186

(7)

      EUA Public Funding Observatory Report 2019/20

(8)

Nõukogu resolutsioon, mis käsitleb strateegilist raamistikku üleeuroopaliseks koostööks hariduse ja koolituse alal, et liikuda Euroopa haridusruumi loomise suunas ja kaugemale (2021–2030) (ELT C 66, 26.2.2021, lk 1–21).

 

(9)

  Nagu on märgitud Euroopa sotsiaalõiguste samba tegevuskavas.

(10)

COM(2021) 118 final.

(11)

   Hauschildt, Gwosć, Schirmer, & Wartenbergh-Cras (2021).  „Social and economic conditions of student life in Europe: Synopsis of Indicators.EUROSTUDENT VII 2018–2021“,  

(12)

     „She Figures 2021, Women in Science database, DG Research and Innovation“. https://op.europa.eu/s/tflN  

(13)

      „Academic freedom and institutional autonomy: commitments must be followed by action“ , teaduste ja humanitaarteaduste akadeemiate Euroopa föderatsiooni (ALLEA) ühisavaldus, Euroopa Ülikoolide Assotsiatsioon (EUA) ja ühendus Science Europe, aprill 2019.

(14)

      Euroopa ülikoolide algatus | Haridus ja koolitus (europa.eu)

(15)

      Euroopa ülikoolide teabelehed | Haridus ja koolitus (europa.eu)

(16)

     COM (2020)625.

(17)

     COM (2020)628.

(18)

     Arvesse võetakse Euroopa Komisjoni algatatud Euroopa digiidentiteedi raamistikuga seoses saadud kogemusi ja see on koostalitluslik Euroopa muude infotehnoloogiavahenditega, sealhulgas eIDASe (e-identimine, e-autentimine ja usaldusteenused) määrusega, s.o ELi määrusega e-identimise ja e-tehingute jaoks vajalike usaldusteenuste kohta siseturul, ning tööd e-rahakottidega, mille aluseks on Euroopa plokiahelateenuste taristu (EBSI), kasutades haridust tõendavate dokumentide vahetamiseks veebikonsortsiumi (W3C) kontrollitud identimisandmeid.

(19)

   Üks vahend on Euroopa territoriaalse koostöö rühmitused . 

(20)

     Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. veebruari 2006. aasta soovitus edasise Euroopa koostöö kohta kõrghariduse kvaliteedi tagamisel (ELT L 64, 4.3.2006, lk 60–62). 

(21)

     Valitsemissektori üldkulutused vastavalt valitsemisfunktsioonide klassifikaatorile COFOG .

(22)

   https://ec.europa.eu/eurostat/statistics-explained/index.php?title=R_%26_D_expenditure#Gross_domestic_expenditure_on_R.26D

(23)

     Lõppsumma sõltub rahastamisvahenditega seotud programmitöö tulemustest.

(24)

Euroopa Regionaalarengu Fond (ERF) ja Ühtekuuluvusfond.

(25)

     Tegemist on kvaliteedimärgisega, mis antakse kvaliteedikünnise ületanud projektitaotlustele, et aidata neil leida alternatiivseid rahastamisvahendeid Euroopa Regionaalarengu Fondist ja Euroopa Sotsiaalfond+-ist.

(26)

     Ülikoolide eluslaborid võimaldavad üliõpilastel, töötajatel and teadlastel teha koostööd muude kesksete sidusrühmadega ühiskonnaprobleemide lahendamisel ning innustavad kasutama teadmisi tegelikes oludes, suurendavad asjaosaliste oskusi, tihendavad inimestevahelisi suhteid ja võimaldavad ühiskonnaelus rohkem osaleda.   

(27)

     COM(2021) 350 final, „2020. aasta uue tööstusstrateegia ajakohastamine“.

(28)

   Üleminekujuhised töötatakse välja koos sidusrühmadega ning need võiksid anda parema alt-üles ettekujutuse kõige olulisemate ökosüsteemide rohe- ja digipöördeks vajalikest meetmetest ning seejärel luua praktilise kava.

(29)

     EIT märgis antakse innovatsiooni, ettevõtlust, loovust ja juhtimist käsitlevatele haridusprogrammidele.

(30)

     OECD rahvusvaheline finantshariduse võrgustik.

(31)

     Ülikoolide innovatsiooni- ja ettevõtlussuutlikkuse enesehindamisvahend.

(32)

     MATIK-õpe (matemaatika, teaduse, tehnoloogia, inseneriteaduse ja kunstide valdkond) on multidistsiplinaarsete õpetamismeetodite kogum, mille puhul on kõrvaldatud tavapärased piirid õppeainete ja erialade vahel, et ühendada teadus, tehnoloogia, inseneriteadus ja matemaatika ning IKT-alane haridus kunstide, humanitaarvaldkonna ja sotsiaalteadustega.

(33)

     Ministrite Rooma kommünikee, http://ehea.info/Upload/Rome_Ministerial_Communique.pdf

(34)

Komisjoni 23. septembri 2020. aasta soovitus (EL) 2020/1364 seaduslike võimaluste kohta kaitse saamiseks ELis: ümberasustamise, humanitaarsetel põhjustel vastuvõtmise ja muude täiendavate võimaluste edendamine, ELT L 317, 1.10.2020, lk 13–22.

 

(35)

     Euroopa Ülikoolide Assotsiatsiooni koostatav autonoomiatulemuste kaart (2017).

(36)

     Mis kumbki on eeltingimus mis tahes rahastamise saamiseks programmi „Erasmus+“ raames ning milles on esitatud programmi „Erasmus+“ raames liikuvate üliõpilaste õigused ja kohustused.

(37)

     http://www.ehea.info/page-ministerial-conference-rome-2020

(38)

     EL pakub uusi konkreetseid lahendusi mõnele suurimale probleemile. ELi missioonide tööd koordineerib komisjon ning koondab vajalikud rahastamis-, poliitika-, reguleerimis- jm vahendid.

(39)

     Tuginedes keskkonnasäästlikkusealase õppe pädevusraamistikule ja uuele komisjoni liigitusele rohepöördeks vajalike oskuste kohta eesmärgiga parandada Euroopa tööjõu täiend- ja ümberõpet.

(40)

     Keskkonna- ja kliimaeesmärgid on programmi „Erasmus“ üldprioriteet. Programmi „Roheline Erasmus“ eesmärk on üha enam kaasata kõikidesse projektidesse keskkonnahoidlikke tavasid ja suurendada sellealast teadlikkust. Nn sinine mõõde on programmi „Roheline Erasmus“ oluline osa. Kõik kavandatud kestlikkusmeetmed, mille eesmärk on säilitada ookeanide, merede ning ranniku- ja sisevete hea seisund, on ka programmi „Erasmus+“ nn sinise mõõtme seisukohast asjakohased.

(41)

 Nt ELi ühisprojektidesse, nagu Euroopa pilvandmetöötluse algatusse või kiipide kohta peatselt vastu võetavasse Euroopa õigusakti investeeritust saab olema kasu üksnes juhul, kui kõrgelt kvalifitseeritud inimesed suudavad neid uusi tehnoloogialahendusi kavandada ja välja arendada.

(42)

 Nagu on kirjeldatud teadusuuringute ja innovatsiooni alases üldises lähenemisviisis (COM(2021)252 final).

(43)

   Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. mai 2016. aasta direktiiv (EL) 2016/801 kolmandate riikide kodanike teadustegevuse, õpingute, praktika, vabatahtliku teenistuse, õpilasvahetuseprogrammides või haridusprojektides osalemise ja au pair’ina töötamise eesmärgil riiki sisenemise ja seal elamise tingimuste kohta (ELT L 132, 21.5.2016, lk 21–57).

(44)

     Riiklike akadeemilise tunnustamise ja liikuvuse infokeskuste Euroopa võrgustik (ENIC-NARIC).

(45)

   Näiteks ETER , U-Multirank , DEQAR , Eurostudent , Eurograduate , Bologna implementation reports data , Mobility Scoreboard , Eurostat, Education and training statistics ,  R&D statistics ja JRC KT Metrics Platform