KOMISJONI TEATIS

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/1009 III lisas osutatud ELi väetisetoodete etiketi väljanägemise kohta

(2021/C 119/01)

SISSEJUHATUS

Vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/1009 (1) (edaspidi „väetisetoodete määrus“) artikli 4 lõikele 3 avaldab komisjon suunisdokumendi, milles antakse tootjatele ja turujärelevalveasutustele sõnaselge teave ja näidised määruse III lisas osutatud etiketi väljanägemise kohta.

Selleks et toetada oma talitusi (DG GROW/D2) nimetatud ülesande täitmisel, lõi komisjon 2019. aasta juulis rakkerühma, kuhu kuuluvad ELi liikmesriikide esindajad ja kõiki väetisetoodete määruse kohaldamisalasse kuuluvaid toodete toimekategooriaid (PFC) esindavate tööstusharu sidusrühmade esindajad. Rakkerühmale tehti ülesandeks koostada käesoleva dokumendi esimene kavand.

Dokument esitati 2019. ja 2020. aastal tutvumiseks ja arutamiseks komisjoni väetisetoodete eksperdirühma liikmetele ja vaatlejatele.

See dokument ei ole õiguslikult siduv, vaid selle eesmärk on anda sidusrühmadele, sealhulgas tootjatele ja turujärelevalveasutustele, kasulikke juhiseid. ELi õiguse siduva tõlgendamise pädevus on ainult Euroopa Liidu Kohtul.

Käesolevas suunisdokumendis selgitatakse väetisetoodete määruse III lisas sätestatud märgistusnõuete praktilist rakendamist. Selles esitatakse ELi väetisetoodete erinevate toimekategooriate etikettide näidised. Need on üksnes soovituslikud. Suunisdokumendis esitatud osade paigutus ja kasutatud värvid ei ole kohustuslikud. Tootja otsustab ise, kuhu teave etiketil paigutada ja millises vormingus see esitada, järgides samal ajal väetisetoodete määruse nõudeid.

Kui suunisdokumendis ei ole märgitud teisiti või kui värve üldse ei kasutata, kasutatakse näidisetikettidel järgmisi värvikoode:

—	sinine: üldnõuded;

—	oranž: toote toimekategooria suhtes kehtivad erinõuded;

—	must: muu etiketil esitatav teave;

—	roheline: märgitud toitained.

SISUKORD

Sissejuhatus

1

1.

Väetisetoodete määruse põhitekstis sätestatud üldised märgistusnõuded

5

1.1.

Mida hõlmab kohustuslik märgistusteave?

5

1.2.

Kas etiketil võib esitada vabatahtlikku teavet? Kus võib sellist vabatahtlikku teavet esitada?

5

1.3.

Kas teavet (st partii number, CE-märgis, teavitatud asutuse number, kogus) võib esitada pakendil muus kohas kui etiketil?

5

1.4.

Kas etiketile/kirjale on kehtestatud minimaalne/maksimaalne suurus? Kas peab järgima teatavaid proportsioone?

5

1.5.

Millises keeles (millistes keeltes) peaks olema etiketil esitatud teave?

6

2.

Väetisetoodete määruse III lisas sätestatud üldised märgistusnõuded

6

2.1.

Kuidas kirjutada tootele omistatava toime nimetus?

6

2.2.

Kuidas väljendada ELi väetisetoote kogust?

6

2.3.

Kuidas esitada teave üldiste kasutusmäärade kohta?

7

2.4.

Kuidas esitada teave hoiutingimuste kohta?

7

2.5.

Mida tähendab koostisainete kategooriasse (CMC) 9 kuuluva polümeeri sisaldusega toodete toimeperiood?

8

2.6.

Kuidas esitada teave riskijuhtimise kohta?

8

2.7.

Mida tähendavad „koostisosad“ ja kuidas need märgistada?

9

2.8.

Kuidas esitada etiketil kahe või enama toimega toodete toimed?

10

2.9.

Kas III lisa I osa punktide 4, 5, 6 ja 9 nõuete puhul võib kasutada erinevat sõnastust?

10

2.10.

Kas võib kasutada head tava kirjeldavaid piktogramme? Kuidas hallata seoseid CLP-määrusega?

10

2.11.

Millal võib tootja väljendada toitainete sisaldust elementvormis?

11

2.12.

Kuidas viidata orgaanilise süsiniku asemel orgaanilisele ainele?

11

2.13.

Üldiste märgistusnõuete ja väljanägemise näide

11

3.

Toote toimekategooria „PFC 1: väetis“ erimärgistusnõuded

12

3.1.

Kas etiketil tuleb näidata kõikide väetises esinevate toitainete sisaldus?

12

3.2.

Kui määruses ei ole sekundaarsete toitainete (PFC 1 (A) ja PFC 1 (B)) miinimumsisaldust kindlaks määratud, siis kuidas tuleb nende toitainete sisaldus etiketile märkida?

12

3.3.

Kui märkida tuleb lämmastiku (N) või fosforpentaoksiidi (P2O5) sisaldus, sest see on üle 0,5 massiprotsendi, siis kuidas tuleks see teave esitada?

12

3.4.

Kas toote nimes võib mõiste „anorgaaniline“ asemel või sellele lisaks kasutada mõistet „mineraalne“? Kuhu tuleks märkida mõiste „mineraalne“?

12

3.5.

Kas ammooniumlämmastik (NH3) tähendab toote toimekategooria PFC 1 puhul ammooniumnitraati (NH4 +)?

12

4.

Toote toimekategooria „PFC 1(A): orgaaniline väetis“ erimärgistusnõuded

13

4.1.

Etiketi näidis

13

4.2.

Kuidas deklareerida orgaanilist lämmastikku ja orgaanilise aine päritolu?

14

4.3.

Millise täpsusastmega tuleb deklareerida kohustuslik teave PFC 1(A) kohta?

14

4.4.

Kas ammooniumlämmastik tuleks deklareerida isegi siis, kui seda tootes ei esine?

14

4.5.

Kas orgaanilise süsiniku asemel on võimalik deklareerida orgaaniline aine?

14

4.6.

Kus esitada teave tootmise kuupäeva kohta?

14

5.

Toote toimekategooria „PFC 1(B): orgaanilis-mineraalne väetis“ erimärgistusnõuded

15

5.1.

Etiketi näidis

15

5.2.

Kuidas deklareerida orgaanilist lämmastikku ja orgaanilise aine päritolu?

16

5.3.

Kas lämmastiku (N), fosfori (P) või kaaliumi (K) erivorm tuleks deklareerida isegi siis, kui seda tootes ei esine?

16

5.4.

Kui tootes esineb karbamiidi (CH4N2O), siis kuidas esitada asjakohane teave selle kohta, kuidas võib ammoniaagi eraldumine väetise kasutamisel mõjutada õhu kvaliteeti, ning nõuanne kasutajatele rakendada sobivaid leevendusmeetmeid?

16

5.5.

Kuidas deklareerida „madal kaadmiumisisaldus“?

16

5.6.

Millise täpsusastmega võib deklareerida mikrotoitaineid?

16

6.

Toote toimekategooria „PFC 1(C): mineraalväetis“ erimärgistusnõuded

17

6.1.

PFC 1 (C)(I): makrotoitaineid sisaldav mineraalväetis

17

6.1.1.

Etiketi näidis

17

6.1.2.

Milline on miinimumarv kümnendkohti, mis tuleb etiketil näidata?

18

6.1.3.

Kui tootes esineb karbamiidi (CH4N2O), siis kuidas esitada asjakohane teave selle kohta, kuidas võib ammoniaagi eraldumine väetise kasutamisel mõjutada õhu kvaliteeti, ning nõuanne kasutajatele rakendada sobivaid leevendusmeetmeid?

18

6.1.4.

Kuidas deklareerida „madal kaadmiumisisaldus“?

18

6.2.

PFC 1(C)(I)(a): makrotoitaineid sisaldav tahke mineraalväetis

18

6.2.1.

Etiketi näidis

18

6.2.2.

Granulomeetrilise koostise näide

18

6.2.3.

Kuidas tuleb etiketil esitada granulomeetriline koostis ja naturaalühik? Kas toote granulomeetrilise koostise esitamisel võib viidata rohkem kui ühele sõelale?

19

6.2.4.

Kuidas määratletakse „kattekiht“?

19

6.2.5.

Kuidas deklareerida kattekihiga väetise toimeperiood?

19

6.2.6.

Kuidas deklareerida katteaine liik?

19

6.2.7.

Kuidas koostada kaevandatud väetise etikett?

20

6.3.

PFC 1(C)(I)(b): makrotoitaineid sisaldav vedel mineraalväetis

20

6.4.

PFC 1(C)(II): mikrotoitaineid sisaldav mineraalväetis

21

6.4.1.

PFC 1(C)(II)(a): mikrotoitaineid sisaldav lihtmineraalväetis

21

6.4.2.

PFC 1(C)(II)(b): mikrotoitaineid sisaldav kompleksmineraalväetis

21

6.5.

PFC 1(C) täieliku etiketi näidis

22

7.

Toote toimekategooria „PFC 2: lubiaine“ erimärgistusnõuded

24

7.1.

Etiketi näidised

24

7.2.

Viide õigusaktile, selgitus ja vabatahtlik täiendav teave

26

8.

Toote toimekategooria „PFC 3: mullaparandusaine“ erimärgistusnõuded

27

8.1.

PFC 3(A): orgaaniline mullaparandusaine

27

8.1.1.

Etiketi näidised

27

8.1.2.

Viide õigusaktile, selgitus ja vabatahtlik täiendav teave

28

8.2.

PFC 3(B): anorgaaniline mullaparandusaine

29

8.2.1.

Etiketi näidis

29

8.2.2.

Viide õigusaktile, selgitus ja vabatahtlik täiendav teave

30

9.

Toote toimekategooria „PFC 4: kasvusubstraat“ erimärgistusnõuded

30

9.1.

Etiketi näidised

30

9.2.

Viide õigusaktile, selgitus ja vabatahtlik täiendav teave

32

10.

Toote toimekategooria „PFC 5: inhibiitorid“ erimärgistusnõuded

32

10.1.

PFC 5(A): nitrifikatsiooni inhibiitor

32

10.2.

PFC 5(B): denitrifikatsiooni inhibiitor

33

10.3.

PFC 5(C): ureaasi inhibiitor

33

11.

Toote toimekategooria „PFC 6: taimede biostimulaator“ erimärgistusnõuded

34

11.1.

Etiketi näidised

34

11.1.1.

PFC 6(A): mikroobne taimede biostimulaator

34

11.1.2.

PFC 6(B): mittemikroobne taimede biostimulaator

36

11.2.

Kuidas märgistada toote füüsikaline olek?

37

11.3.

Kuidas esitada muud asjakohased juhised, mis on seotud toote mõjususega, sealhulgas mullaharimisvõtted, keemiline väetamine, kokkusobimatus taimekaitsevahenditega, soovitatav pihustiava suurus, pihustamissurve ja muud triivivastased meetmed?

37

11.4.

Kuidas esitada teave selle kohta, et mikroorganismid võivad esile kutsuda ülitundlikkust?

37

11.5.

Kuidas esitada tootmis- ja aegumiskuupäev ning kuhu see etiketil paigutada?

37

11.6.

Mikroobseid biostimulaatoreid käsitlevad erijuhised

37

12.

Toote toimekategooria „PFC 7: väetisetoodete mehaaniline segu“ erimärgistusnõuded

37

12.1.

Etiketi näidised

37

12.2.

Kuidas väljendada toote toimekategooria PFC 7 märgistusnõuded?

44

1.   VÄETISETOODETE MÄÄRUSE PÕHITEKSTIS SÄTESTATUD ÜLDISED MÄRGISTUSNÕUDED

1.1.    Mida hõlmab kohustuslik märgistusteave?

Märgistusnõuded
Artiklid 6 ja 8: nimi, registreeritud kaubanimi või registreeritud kaubamärk ja tootja/importija postiaadress ning tüübinumber, partiinumber või muu märge, mis võimaldab ELi väetisetoote identifitseerida	III Lisa Märgistamise üld- ja erinõuded
Artikkel 11: „ümberpakendaja“/„pakendaja“ + nimi, registreeritud kaubanimi või registreeritud kaubamärk ja postiaadress Artiklid 17 ja 18: CE-märgis ja (asjakohasel juhul) teavitatud asutuse identifitseerimisnumber

—	Need nõuded on kohustuslikud.

—	Tootja võib kasutada artikli 6 lõikes 6 sätestatud andmete ees vabatahtlikult sõna „tootja“.

—	Pakendajad võivad lisada artiklis 11 sätestatud andmetele riikliku ametiasutuse väljastatud „identifitseerimiskoodi“. Teavitatud asutuse number tuleb esitada ainult nende ELi väetisetoodete etiketil, mille vastavust on hinnatud väetisetoodete määruse IV lisas sätestatud moodulite A1 ja D1 kohaselt.

1.2.    Kas etiketil võib esitada vabatahtlikku teavet? Kus võib sellist vabatahtlikku teavet esitada?

Jah, vabatahtlikult võib esitada teavet, mida ei ole määruses sätestatud (näiteks on väetisetoodete määruses sätestatud, et väljend „vähese kloorisisaldusega“ on vabatahtlik teave). Kooskõlas väetisetoodete määruse III lisa I osa punktiga 8 ei tohi vabatahtlik teave muu hulgas kasutajat eksitada ning peab käsitlema kontrollitavaid tegureid.

1.3.    Kas teavet (st partii number, CE-märgis, teavitatud asutuse number, kogus) võib esitada pakendil muus kohas kui etiketil?

Etiketti ei tohiks käsitada rangelt füüsilise üksusena. Etiketil esitatakse kohustuslik teave, mis tuleb kinnitada ELi väetisetootele või peab sellega kaasas olema.

—	Pakendatud toodete puhul võib märgistusteabe esitada kas otse pakendil ja/või pakendile kinnitatud dokumendis.

—	Pakendamata toodete puhul esitatakse märgistusteave saatedokumendis või infolehel.

Seega, kui ettevõtjal on tavaks kanda partii number, kogus, CE-märgis ja muu kohustuslik teave pakendile, vastab see väetisetoodete määruse nõuetele.

1.4.    Kas etiketile/kirjale on kehtestatud minimaalne/maksimaalne suurus? Kas peab järgima teatavaid proportsioone?

Määrusega ei kehtesta etiketi/kirja suurusega seotud norme. Tootja otsustab, kui suurt etiketti kasutada, ning tagab, et teave on esitatud selgelt, arusaadavalt, loetavalt ja mõistetavalt.

1.5.    Millises keeles (millistes keeltes) peaks olema etiketil esitatud teave?

Iga liikmesriik otsustab, millist keelt tuleb tema siseturul kasutada.

Mõni liikmesriik aktsepteerib kutseliseks kasutuseks mõeldud toodetega tegeleva kliendi esitatud kirjalikku allkirjastatud lepingut, millega aktsepteeritakse toodet, mille märgistus on muus kui selle liikmesriigi ametlikus keeles (ametlikes keeltes) (näiteks inglise keeles). Ettevõtjatel soovitatakse kontrollida, kas liikmesriigis, mille turule toode lastakse, on selline leping aktsepteeritav. Riikide ametiasutused, kelle pädevusse väetisetooted kuuluvad:

https://ec.europa.eu/docsroom/documents/35205

2.   VÄETISETOODETE MÄÄRUSE III LISAS SÄTESTATUD ÜLDISED MÄRGISTUSNÕUDED

2.1.    Kuidas kirjutada tootele omistatava toime nimetus?

Omistatava toime nimetus tuleb kirjutada nii, et kasutajatele ja turujärelevalveasutusele antakse neid eksitamata piisavalt teavet. Tootja võib lühendada toote nimetuse asjaomase alamkategooria puhul kehtestatud minimaalselt vajaliku pikkuseni, tingimusel et eelnimetatud nõue on täidetud. Sellise lähenemisviisi kasutamise korral tuleb esitada väetisetoodete määruse I lisa I osas loetletud asjaomasele alamkategooriale vastav PFC indeks.

Eeltoodut arvesse võttes võib seega kasutada järgmisi näiteid.

Esimene variant: võib kasutada toote toimega seotud täisnimetust, nagu see on esitatud I lisa I osas seoses toote toimekategooriatega 1–6.

Näiteks:

—	mikrotoitaineid sisaldav kompleksmineraalväetis;

—	makrotoitaineid sisaldav kõrge lämmastikusisaldusega tahke mineraalne ammooniumnitraatkompleksväetis;

—	orgaanilis-mineraalne vedelväetis.

Teine variant: võib kasutada PFC indeksit (kirjutatakse vastavalt vajadusele suur- või väiketähtedega) + lühendatud nimetust.

Järgnevas tabelis on esitatud mõned näited.

Täisnimetus	PFC indeks + lühendatud nimetus	Tingimus
Mikrotoitaineid sisaldav kompleksmineraalväetis	PFC 1(C)(II)(b) – mikrotoitaineid sisaldav mineraalväetis	Lühendatud nimetust võib kasutada ainult siis, kui on täidetud III lisa II osa PFC 1 punktis 4 sätestatud tingimus
Makrotoitaineid sisaldav kõrge lämmastikusisaldusega tahke mineraalne ammooniumnitraatkompleksväetis	PFC 1(C)(I)(a)(ii)(A) – kõrge lämmastikusisaldusega mineraalne ammooniumnitraatväetis	Lühendatud nimetust võib kasutada ainult siis, kui on täidetud III lisa II osa PFC 1 punktis 4 sätestatud tingimus
Orgaanilis-mineraalne vedelväetis	PFC 1(B)(II) – orgaanilis-mineraalne väetis	–

Väetisetootele võib omistada toime ainult siis, kui edukas vastavushindamine on seda toimet kinnitanud, sealhulgas toodete puhul, millele omistatakse mitu toimet (vt III lisa I osa punkt 2). Täpsem teave on esitatud punktis 2.8.

2.2.    Kuidas väljendada ELi väetisetoote kogust?

Määruses ei ole sätestatud konkreetseid norme koguse väljendamiseks, v.a kasvusubstraadi puhul. Seega võib kogust väljendada massiühikutes (t, kg või g) või mahuühikutes (m3, l või ml). Soovitatakse kasutada ainult rahvusvahelise mõõtühikute süsteemi ühikuid.

Tahkete väetisetoodete kogust soovitatakse väljendada netomassina ning vedelate väetisetoodete kogust netomassina ja/või -mahuna.

Kasvusubstraati käsitlevad erinõuded on sätestatud III lisa II osas PFC 4 all. Vabatahtlikkuse alusel võib koguse esitada lisaks nõutud ühikutele täiendavate mõõtühikutega.

2.3.    Kuidas esitada teave üldiste kasutusmäärade kohta?

Kuna soovitused väetise kasutamiseks võivad olla põllumajanduskultuuri-, asukoha-, mulla- või kliimapõhised, võib olla põhjendatud, et tootjad ja muud ettevõtjad kasutavad suhteliselt üldist soovitatavat kasutusmäära, sealhulgas maksimaalset kasutusmäära.

Tootja võib kasutusmäära käsitlevat teavet sõltuvalt lõppkasutajast kohandada. Eristada võib järgmisi kategooriaid:

—	tarbijakasutus (st eramajapidamised, hobiaednikud);

—	kutseline kasutus (st üldkasutatavad alad, põllumajandustootjad);

—	tööstuslik kasutus (st ainete kasutamine tööstuskäitistes puhtal kujul või preparaatides, ettevõtetevaheline kasutamine).

Ettevõtjatel, kes soovivad kasutada sellist lähenemisviisi, soovitatakse eelnimetatud eristamist järgides kohandada kasutusmäärade teavet järgmiselt:

—	tarbijakasutuse turg: esitada tuleks üksikasjalik teave kasutusmäärade kohta põllumajanduskultuuride kaupa;

—	kutselise kasutuse turg: etiketil tuleks esitada üldised kasutusmäärad ja viitelause, näiteks: „Täpsemate soovituste saamiseks võtke ühendust ettevõttega X või ettevõtte X turustajaga“;

—	tööstusliku kasutuse turg: etiketil tuleks esitada viitelause (näiteks): „Toode ei ole mõeldud kasutamiseks puhtal kujul / täiendava töötlemiseta“.

Samuti soovitatakse lisada lause, millega kutsutakse põllumajandustootjaid üles järgima head väetamistava:

või

Märkus: lisaks kohustuslikule teabele on võimalik esitada vabatahtlikku teavet. Näiteks võib ettevõtja müüa toodet tööstustarbijale etiketiga, mis on mõeldud tarbijale, kes kasutab toodet kutsealases tegevuses.

2.4.    Kuidas esitada teave hoiutingimuste kohta?

Tootja on kohustatud määrama hoiutingimused vastavalt oma teadmistele tootest ja tuginedes heale tavale. Peamine eesmärk peaks olema toote hoidmine ohututes tingimustes nii, et säiliks toote kvaliteet ja tagatud sisu. Hea tava võib esitada piktogrammidena, tingimusel et need on arusaadavad ning ei ole eksitavad.

Hoiutingimuste teave võib hõlmata muu hulgas järgmist:

—	hoiustamise aeg;

—	hoiukeskkond (avatud / katuse all / suletud; kaetud; kuiv jne);

—	hoiustamise temperatuur/niiskus;

—	virnastamine;

—	kokkusobimatus teiste materjalidega;

—	„Tutvuge materjali ohutuskaardil esitatud teabega“ (olemasolu korral).

2.5.    Mida tähendab koostisainete kategooriasse (CMC) 9 kuuluva polümeeri sisaldusega toodete toimeperiood?

Koostisainete kategooriasse „CMC 9: muud polümeerid kui toitainepolümeerid“ kuuluva polümeeri toimeperioodi võib otsustada tootja. See määrab, kui kiiresti peab polümeer lagunema ja millise kasutussageduse võib kasutusjuhendis ette näha. Kui väidetav toimeperiood on lühike, võib kasutusjuhendis ette näha sagedase kasutuse, kuid sellisel juhul peab tegelik biolagunduvus olema samuti kiire. Kui aga väidetav toimeperiood on pikem, võib biolagunduvus olla aeglasem, kuid sellisel juhul peab kasutusjuhendis ette nähtud kasutussagedus olema samuti väiksem, sest III lisa I osa punkti 1 alapunktis f on sätestatud, et kahe kasutamiskorra vaheline aeg peab olema vähemalt sama pikk kui väidetav toimeperiood, st toimeperioodi ajal ei tohi toodet uuesti kasutada.

Etiketil võib esitada üldise lause. Kui seda peetakse kasulikuks, võib lisada maksimaalset toimeperioodi näitava piktogrammi vastavalt allpool esitatud näitele. Piktogrammi peaks täiendama tekst, näiteks allpool esitatud soovitus. Teise näite puhul, kus toimeperiood on väljendatud ajavahemikuna, on oluline, et kasutusjuhendis viidataks uuesti kasutamise tõkestamiseks võimalikult pikale osale sellest ajavahemikust.

Kui toode sisaldab sideainena polümeeri, tuleb lisada lause, millega teavitatakse kasutajat, et toode ei tohi mullaga kokku puutuda.

2.6.    Kuidas esitada teave riskijuhtimise kohta?

Toodete puhul, mis on klassifitseeritud vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1272/2008 (2) (edaspidi „CLP-määrus“), tuleb järgida täiendavaid märgistusnõudeid. Lisateabe saamiseks vt punkt 2.10.

Muudel juhtudel on tootja kohustatud esitama asjakohase teabe, mis võimaldab riske juhtida. Kasutada võib piktogramme (v.a. CLP-määruse ohupiktogrammid, kui toode on klassifitseerimata), tingimusel et need on arusaadavad ning ei ole eksitavad.

Kasutada võib üldist lauset, näiteks „Järgige väetisetoote soovitatud kasutamise juhiseid, et vältida ohtu inimeste tervisele ja keskkonnale“.

Vastavalt väetisetoodete määruse III lisa I osa punktidele 4, 5 ja 6 tuleb järgmistel konkreetsetel juhtudel lisada järgmine lause:

—

kui ELi väetisetoode sisaldab loomsete kõrvalsaaduste määruse tähenduses loomsetest kõrvalsaadustest saadud tooteid, välja arvatud sõnnikut: „Põllumajandusloomadele ei tohi otse sööta ega lasta neil karjamaal süüa rohusööta, mis pärineb pinnalt, millel on käesolevat toodet kasutatud, välja arvatud juhul, kui sööt niidetakse või karjamaal söömine toimub pärast vähemalt 21-päevase ooteaja möödumist“.

—	kui ELi väetisetoode sisaldab ritsiini: „Allaneelamise korral loomadele ohtlik“.

—	kui ELi väetisetoode sisaldab töötlemata või töödeldud kakaoubade kesti: „Mürgine koertele ja kassidele“.

2.7.    Mida tähendavad „koostisosad“ ja kuidas need märgistada?

Koostisosadena tuleks käsitada kõiki materjale (nt toorained, ained, segud, mahtu suurendavad mahuained jne), mida tahtlikult kasutatakse väetisetootes või mis lisatakse sellele tootmise käigus, või aineid, mis saadakse tahtlikult keemilise reaktsiooni tulemusel toote tootmisprotsessi käigus. Mõnikord võivad koostisosad sisaldada lisandeid, mis tuleks koostisosade loetelust välja jätta.

Keemilise reaktsiooni tulemusel saadud materjalide puhul tuleb näidata ainult reaktsioonisaadus (nt ammooniumnitraat, karbamiid), kuid mitte lähteained.

Kooskõlas väetisetoodete määrusega esitatakse kõik koostisosad, mis moodustavad toote massist üle 5 %, järjestatuna vastavalt osakaalu vähenemisele kuivaine massis.

Lisaks kohustusele esitada kõik koostisosad, mis moodustavad toote massist üle 5 %, võivad ettevõtjad etiketile märkida koostisosad, mis moodustavad alla 5 % toote massist. Seda tehes tuleks kohustusliku ja vabatahtliku märgistuse segiajamise vältimiseks loetleda need koostisosad täiendava teabena, mitte osas „koostisosad“, kus loetletakse ainult need koostisosad, mis moodustavad toote massist üle 5 %.

Väetisetoodete määruse kohaselt ei pea etiketil esitama iga koostisosa tegelikku osakaalu väetisetoote lõplikus valmistises.

CLP-määrusega hõlmatud ained ja segud tuleb identifitseerida kooskõlas nimetatud määruse kõikide nõuetega. Seega tuleb segu puhul esitada koostisosade loetelus nende ainete kaubanimed ja tunnused, mille tõttu on segu klassifitseeritud vastavalt CLP-määruse artikli 18 lõikele 3.

Looduslike ainete puhul võib kasutada lisaks CLP-määruse artiklis 18 kasutatud nimetusele mineraalaine nime (näiteks sülviniit, langbeiniit) ja olemasolu korral asjaomast materjali identifitseerimisnumbrit (CASi number või EÜ number).

Etiketil väga pikkade loetelude vältimiseks soovitatakse koostisainete kategooriaid (CMC) kirjeldada joonealuses märkuses või kasutada koostisainete kategooria lühendatud nimetust.

Orgaanilis-mineraalse väetise näide:

—

CMC joonealuses märkuses Kakaoubade kestad,1 sulejahu,2 kontsentreeritud superfosfaat3 CASi nr 65996-95-4, kaaliumkloriid3 CASi nr 7447-40-7, magneesiumoksiid3 CASi nr 1309-48-4, kastoorõlikook,1 kondijahu,2 karbamiid3 CASi nr 57-13-6 kus: 1 Taimed, taimeosad ja taimeekstraktid; 2 Loomsetest kõrvalsaadustest saadud tooted määruse (EÜ) nr 1069/2009 tähenduses; 3 Algmaterjalist ained ja segud.

—

Lühendatud CMC viide Kakaoubade kestad (CMC 2: taimed, taimeosad ja taimeekstraktid), sulejahu (CMC 10: loomsetest kõrvalsaadustest saadud tooted Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1069/2009 (3) tähenduses), kontsentreeritud superfosfaat CASi nr 65996-95-4 (CMC 1: algmaterjalist ained ja segud), kaaliumkloriid CASi nr 7447-40-7 (CMC 1), magneesiumoksiid CASi nr 1309-48-4 (CMC 1), kastoorõlikook (CMC 2), kondijahu (CMC 10), karbamiid CASi nr 57-13-6 (CMC 1) Komposti ja/või kääritussaadust sisaldavate väetisetoodete puhul soovitatakse koostisosade loetelus loetleda kasutatud toorained.

Näide:

—	Kompost CMC 3 (roheline kompost)

—	Kääritussaadus CMC 5 (sõnniku, energiakultuuride ja biojäätmete kuivatatud kääritussaadus) või kääritussaadus CMC 5 (energiakultuuride ja taimset päritolu biojäätmete tahke fraktsiooni kääritussaadus)

2.8.    Kuidas esitada etiketil kahe või enama toimega toodete toimed?

Etiketil tuleb selgelt esitada väetisetoodete määruse I lisas sätestatud nimetused, mis vastavad tootele omistatud toimetele. Tootele võib omistada ainult sellised toote toimekategooriate nimetused, mille puhul on toode edukalt läbinud vastavushindamise. Sellisel juhul võib tootja vabalt valida, millises järjekorras erinevad (kaks või enam) nimetused etiketil esitatakse. Toimed võib eraldada mõttekriipsuga või sõnadega „ja“ või „koos“.

Näited:

—	Makrotoitaineid sisaldav tahke lihtmineraalväetis – lubiaine

—	Makrotoitaineid sisaldav tahke lihtmineraalväetis koos lubiainega

—	Makrotoitaineid sisaldav tahke lihtmineraalväetis ja lubiaine

Kui toote toimekategooria on PFC 7 ning PFC 6(A) ja PFC 6(B) kombinatsioon, kehtivad eelkirjeldatud üldised soovitused.

PFC indeksi numbri lisamine ei ole kohustuslik; vt täpsemalt punkt 2.1.

2.9.    Kas III lisa I osa punktide 4, 5, 6 ja 9 nõuete puhul võib kasutada erinevat sõnastust?

Väetisetoodete määruse kohaselt ei ole III lisa I osa punktide 4, 5 ja 6 nõuete puhul ümbersõnastamine lubatud.

III lisa I osa punkti 9 puhul võib kasutada väljendiga „vähese kloorisisaldusega“ sarnast sõnastust.

2.10.    Kas võib kasutada head tava kirjeldavaid piktogramme? Kuidas hallata seoseid CLP-määrusega?

Kasutajat on võimalik vabatahtlikult teavitada toote hoiutingimustest ning tervise- ja keskkonnamõju ohjamisest headel tavadel põhinevate piktogrammidega, isegi kui toode ei kuulu CLP-määruse kohaldamisalasse.

Kui CLP-määrus on kohaldatav, tuleb toote etiketil esitada kõikide selle määrusega kehtestatud märgistusnõuete kohane teave (ohupiktogrammid, tunnussõnad, ohu- ja hoiatuslaused, asjakohasel juhul unikaalne koostise tähis, täiendavad nõuded tarbijakasutusele jne), sealhulgas hoiutingimused ja riskide juhtimine. Lisateabe (nt hea tava piktogrammid) võib etiketil esitada kooskõlas CLP-määruse artikliga 25. See teave ei tohi asendada CLP-määruses sätestatud kohustuslikke märgistuselemente, neist kõrvale kalduda ega nendega vastuolus olla.

Piktogrammide kasutamisel tuleb vältida topeltmärgistamist kooskõlas CLP-määruse artikliga 25.

Näide:

2.11.    Millal võib tootja väljendada toitainete sisaldust elementvormis?

Tootja võib väljendada väetisetoodete määruses nõutava toitainete sisalduse oksüdeeritud vormi asemel või selle kõrval elementvormis kooskõlas III lisa I osa punktis 10 sätestatud ümberarvestusteguritega. Lisateabe saamiseks vt käesoleva suunisdokumendi 3. jagu.

2.12.    Kuidas viidata orgaanilise süsiniku asemel orgaanilisele ainele?

Väetisetoodete määruses ette nähtud teave võib viidata orgaanilise süsiniku (Corg) asemel või selle kõrval orgaanilisele ainele, kooskõlas järgmise ümberarvestusteguriga:

orgaaniline süsinik (Corg) = orgaaniline aine × 0,56

Kui kasutatakse mõlemat, võib orgaanilise aine esitada sulgudes orgaanilise süsiniku (Corg) kõrval või vabatahtliku teabe osas.

2.13.    Üldiste märgistusnõuete ja väljanägemise näide

Etiketi üksikasjalik kujundus, sealhulgas kõik toote toimekategooriad ja viited väetisetoodete määruses sätestatud märgistusnõuetele on esitatud käesoleva suunisdokumendi lisas.

3.   TOOTE TOIMEKATEGOORIA „PFC 1: VÄETIS“ ERIMÄRGISTUSNÕUDED

3.1.    Kas etiketil tuleb näidata kõikide väetises esinevate toitainete sisaldus?

Kooskõlas III lisa II osas toodud toote toimekategooria „PFC 1: väetis“ punktiga 1 on toitainete deklareerimine vabatahtlik ja tootja otsustab, milliseid toitained ta soovib deklareerida, tingimusel et täidetud on I lisas sätestatud miinimumkogusega seotud tingimused, v.a järgmistel juhtudel:

—	lämmastiku (N) või fosforpentaoksiidi (P2O5) sisaldus tuleb märkida, kui see on üle 0,5 massiprotsendi (vt täpsemalt punkt 3.3);

—	I lisas sätestatud miinimumsisalduses esinevad mikrotoitained tuleb deklareerida, kui need on orgaanilis-mineraalsesse väetisesse tahtlikult lisatud.

Toitaine deklareerimisel tuleb täita kõiki väetisetoodete määruses sätestatud toitainete deklareerimise nõudeid.

3.2.    Kui määruses ei ole sekundaarsete toitainete (PFC 1 (A) ja PFC 1 (B)) miinimumsisaldust kindlaks määratud, siis kuidas tuleb nende toitainete sisaldus etiketile märkida?

Tootja kohustus on deklareerida sekundaarsete toitainete sisaldus, võttes arvesse nende puhul lubatud hälvet.

3.3.    Kui märkida tuleb lämmastiku (N) või fosforpentaoksiidi (P2O5) sisaldus, sest see on üle 0,5 massiprotsendi, siis kuidas tuleks see teave esitada?

Lämmastiku (N) või fosforpentaoksiidi (P2O5) sisalduse võib märkida väärtuste vahemikuna ning see märgitakse etiketile kohe deklareeritud toitainete alla ja eraldatakse selgelt joonega või muu märgistusteabega. Vt suunisdokumendi punktis 2.13 esitatud etiketi näidis. Märgistamisel võib kasutada üldist lauset, näiteks „toode sisaldab…“.

3.4.    Kas toote nimes võib mõiste „anorgaaniline“ asemel või sellele lisaks kasutada mõistet „mineraalne“? Kuhu tuleks märkida mõiste „mineraalne“?

Jah, toimekategooriasse PFC 1(C) kuuluva väetise puhul võib mõiste „anorgaaniline“ asemel kasutada mõistet „mineraalne“, tingimusel et täidetud on väetisetoodete määruse III lisa II osas toimekategooria „PFC 1: väetis“ punktis 4 sätestatud tingimused. Sellisel juhul peab tootja III lisa I osa punkti 1 alapunkti a järgimiseks lisama selle alakategooria PFC indeksi, kuhu toode kuulub, (st PFC 1 (C)(I)(a)(ii)).

Näide:

—	Makrotoitaineid sisaldav mineraalväetis (PFC 1 (C)(I)(a)(i))

—	Makrotoitaineid sisaldav mineraalväetis – PFC 1 (C)(I)(a)(i)

—	PFC 1 (C)(I)(a)(i): makrotoitaineid sisaldav mineraalväetis

3.5.    Kas ammooniumlämmastik (NH3) tähendab toote toimekategooria PFC 1 puhul ammooniumnitraati (NH4 +)?

Jah.

4.   TOOTE TOIMEKATEGOORIA „PFC 1(A): ORGAANILINE VÄETIS“ ERIMÄRGISTUSNÕUDED

4.1.    Etiketi näidis

4.2.    Kuidas deklareerida orgaanilist lämmastikku ja orgaanilise aine päritolu?

Tootja on kohustatud esitama asjakohase teabe orgaanilises väetises sisalduva orgaanilise aine päritolu kohta. Samuti vastutab ta asjakohase teabe andmise eest, mis on vajalik keskkonnariskide juhtimiseks. Et kasutaja vastaks nitraadidirektiivi nõuetele, tuleks orgaanilist lämmastikku käsitlevas deklaratsioonis nimetada vähemalt järgmist:

—	„X % loomset päritolu orgaanilist lämmastikku, millest Y % on saadud sõnnikust“, kui toode sisaldab ainult loomset toorainet, mis sisaldab orgaanilist lämmastikku;

—	„X % taimset päritolu orgaanilist lämmastikku“, kui toode sisaldab ainult taimset toorainet, mis sisaldab orgaanilist lämmastikku;

—	„X % loomset ja taimset päritolu orgaanilist lämmastikku, millest Y % on saadud sõnnikust“, kui toode sisaldab nii loomset kui ka taimset toorainet, mis sisaldavad orgaanilist lämmastikku.

4.3.    Millise täpsusastmega tuleb deklareerida kohustuslik teave PFC 1(A) kohta?

See punkt on eriti asjakohane sellise teabe puhul nagu orgaanilise süsiniku ja kuivaine sisaldus.

Tootja võib vabalt määrata eelnimetatud teabe täpsusastme, mis on kasutaja jaoks kõige asjakohasem. Orgaanilise süsiniku ja kuivaine sisalduse puhul soovitatakse esitada teave ühe kümnendkoha täpsusega, sest sellest täpsem teave ei oleks kooskõlas praeguste analüütiliste meetodite täpsusega

4.4.    Kas ammooniumlämmastik tuleks deklareerida isegi siis, kui seda tootes ei esine?

Ammooniumlämmastik tuleb deklareerida ainult siis, kui see esineb lõpptootes.

4.5.    Kas orgaanilise süsiniku asemel on võimalik deklareerida orgaaniline aine?

Kooskõlas III lisa I osa punktiga 11 võib orgaanilise süsiniku (Corg) asemel või selle kõrval viidata orgaanilisele ainele. Oluline on arvesse võtta järgmist ümberarvestustegurit:

orgaaniline süsinik (Corg) = orgaaniline aine × 0,56

Kui kasutatakse mõlemat, võib orgaanilise aine esitada sulgudes orgaanilise süsiniku (Corg) kõrval või vabatahtliku teabe osas.

4.6.    Kus esitada teave tootmise kuupäeva kohta?

Tootmise kuupäev on toote tootmisprotsessi lõpuleviimise kuupäev. Tootja otsustab, millisel kuupäeval toote tootmine lõpule jõuab. Kui täpne tootmise kuupäev ei ole tootmis- või hoiustamissüsteemi tõttu tootjale teada, käsitatakse tootmise kuupäevana toote pakendamise kuupäeva. Tootmise kuupäeva täpne asukoht etiketil/pakendil võib erineda sõltuvalt sellest, mis on asjaomase toote puhul kõige sobivam, tingimusel et teave on etiketil esitatud. Seega on võimalik kasutada nn jälgimist, st viidata ühele kohale etiketil, kus on näidatud kuupäev. Ettevõtja otsustab, millises vormingus kuupäev esitada (tähtede või numbritega), tingimusel et tegemist on täiskuupäevaga (päev/kuu/aasta). See teave on etiketi näidisel esitatud mustana.

5.   TOOTE TOIMEKATEGOORIA „PFC 1(B): ORGAANILIS-MINERAALNE VÄETIS“ ERIMÄRGISTUSNÕUDED

5.1.    Etiketi näidis

5.2.    Kuidas deklareerida orgaanilist lämmastikku ja orgaanilise aine päritolu?

Tootja on kohustatud esitama asjakohase teabe orgaanilis-mineraalses väetises sisalduva orgaanilise aine päritolu kohta. Samuti vastutab ta asjakohase teabe andmise eest, mis on vajalik keskkonnariskide juhtimiseks. Et kasutaja vastaks nitraadidirektiivi nõuetele, tuleks orgaanilist lämmastikku käsitlevas deklaratsioonis nimetada vähemalt järgmist:

—	„X % loomset päritolu orgaanilist lämmastikku, millest Y % on saadud sõnnikust“, kui toode sisaldab ainult loomset toorainet, mis sisaldab orgaanilist lämmastikku;

—	„ X % taimset päritolu orgaanilist lämmastikku“, kui toode sisaldab ainult taimset toorainet, mis sisaldab orgaanilist lämmastikku;

—	„X % loomset ja taimset päritolu orgaanilist lämmastikku, millest Y % on saadud sõnnikust“, kui toode sisaldab nii loomset kui ka taimset toorainet, mis sisaldavad orgaanilist lämmastikku.

5.3.    Kas lämmastiku (N), fosfori (P) või kaaliumi (K) erivorm tuleks deklareerida isegi siis, kui seda tootes ei esine?

Toitaine erivorm või lahustuvus tuleb deklareerida ainult siis, kui see esineb lõpptootes.

5.4.    Kui tootes esineb karbamiidi (CH4N2O), siis kuidas esitada asjakohane teave selle kohta, kuidas võib ammoniaagi eraldumine väetise kasutamisel mõjutada õhu kvaliteeti, ning nõuanne kasutajatele rakendada sobivaid leevendusmeetmeid?

Kõigi väetisetoodete määruse kohaselt märgistatud ja turustatavate väetisetoodete puhul, mis sisaldavad karbamiidi, tuleb esitada teave selle kohta, kuidas võib ammoniaagi eraldumine väetise kasutamisel mõjutada õhu kvaliteeti, ning kutsuda kasutajaid üles võtma sobivaid leevendusmeetmeid. See teave tuleks eelistatavalt esitada toitainete alase teabe lähedal või all või ohutust ja keskkonda käsitlevas osas.

Teave võib olla üldine, näiteks järgmine:

või

5.5.    Kuidas deklareerida „madal kaadmiumisisaldus“?

Kui toote kaadmiumisisaldus on 20 mg/kg fosforpentaoksiidi (P2O5) kohta või väiksem, võib lisada märkuse, et toode on madala kaadmiumisisaldusega. See väide on soovitatav esitada etiketi lisateabe osas. Selle teabe võib esitada mitmel eri viisil, kas tekstina ja/või kasutades piktogrammi. Kui kasutatakse piktogrammi, peaks sellel olema keemiline sümbol Cd, kuid mitte muid toote omadusi väljendavaid sümboleid.

5.6.    Millise täpsusastmega võib deklareerida mikrotoitaineid?

Tootja peaks järgima väetisetoodete määruses mikrotoitainete puhul kasutatud kümnendkohti. Vt täpsemalt punkt 6.1.2.

6.   TOOTE TOIMEKATEGOORIA „PFC 1(C): MINERAALVÄETIS“ ERIMÄRGISTUSNÕUDED

6.1.    PFC 1 (C)(I): makrotoitaineid sisaldav mineraalväetis

6.1.1.   Etiketi näidis

Ettepanek, kuidas deklareerida makrotoitaineid sisaldava mikrotoitainetega mineraalväetise toitainesisaldus, sealhulgas seos mineraalväetise deklaratsiooniga:

MAKROTOITAINEID SISALDAV TAHKE MINERAALVÄETIS NPK (Ca, Mg, S) mineraalväetis mikrotoitainetega, 16-9-12 (+3 +2 +15) / 16-3,9-10 (+2,1 +1,2 +6) või MINERAALVÄETIS (PFC 1(C)(I)(a)) NPK (Ca, Mg, S) väetis mikrotoitainetega, 16-9-12 (+3 +2 +15) / 16-3,9-10 (+2,1 +1,2 +6) või MINERAALVÄETIS (PFC 1(C)(I)(a)) NPK (Ca, Mg, S) kompleksväetis (4) mikrotoitainetega, 16-9-12 (+3 +2 +15) / 16-3,9-10 (+2,1 +1,2 +6) või MINERAALVÄETIS (PFC 1(C)(I)(a)) NPK (Ca, Mg, S) kompleksväetis 16-9-12 (+3 +2 +15) / 16-3,9-10 (+2,1 +1,2 +6) mikrotoitainetega 16% LÄMMASTIKU (N) ÜLDSISALDUS   7,0 % nitraatlämmastik   9,0 % ammooniumlämmastik 9% FOSFORPENTAOKSIIDI (P2O5) ÜLDSISALDUS (= 3,9 % P)   6,7 % vees lahustuv fosforpentaoksiid (P2O5) (= 2,9 % P)   9,0 % neutraalses ammooniumtsitraadis lahustuv fosforpentaoksiid (P2O5)(= 3,9 % P). 12% KAALIUMOKSIID (K2O) (= 10 % K), vees lahustuv 3% KALTSIUMOKSIIDI (CaO) ÜLDSISALDUS (= 2,1 % Ca)   1,0 % CaO (= 0,7 % Ca), vees lahustuv 2% MAGNEESIUMOKSIIDI (MgO) ÜLDSISALDUS (= 1,% Mg) 15% VÄÄVELTRIOKSIID (SO3) (= 6 % S), vees lahustuv 0,01% boor (B), naatriumsoolana; vees lahustuv 0,020% vase (Cu) üldsisaldus, HGA kompleksühendina, 0,015 % vees lahustuv 0,30% raua (Fe) üldsisaldus   0,26 % sulfaadina, vees lahustuv 0,04 % EDTA kelaadina 0,05% mangaan (Mn), sulfaadina, vees lahustuv 0,006% molübdeeni (Mo) üldsisaldus, naatriumsoolana   0,003 % vees lahustuv 0,008% tsingi (Zn) üldsisaldus, oksiidina Kasutamiseks ainult kinnitatud vajaduse korral. Mitte ületada kasutusmäära.

Märkus: sellel etiketi näidisel on esitatud ainult osa kohustuslikust märgistusteabest (mis kehtib selle väetisekategooria suhtes). Kogu teabe esitamise kohta vt punktis 6.5 esitatud näide.

6.1.2.   Milline on miinimumarv kümnendkohti, mis tuleb etiketil näidata?

Väetisetoodete määruses ei anta juhiseid selle kohta, mitut kümnendkohta tuleb kasutada. Etiketi koostaja peaks tagama, et etikett on kasutajale arusaadav, ning seepärast soovitatakse järgmist:

—	makrotoitainete (N-P-K-Ca-Mg-Na-S) deklareerimisel kümnendkohti mitte kasutada või piirduda ühe kümnendkohaga, välja arvatud need makrotoitained, mille minimaalsed deklareeritavad koguselised väärtused on väetisetoodete määruse I lisas juba määratletud ühe või enama kümnendkoha täpsusega;

—	järgida võimalikult täpselt määruses mikrotoitainete deklareerimisega seoses kasutatud kümnendkohti; vajaduse korral (näiteks lubatud hälbe piirmäära järgimiseks) võib kasutada ühte täiendavat kümnendkohta vastavalt väetisetoodete määruses mikrotoitainete puhul kasutatule.

6.1.3.   Kui tootes esineb karbamiidi (CH4N2O), siis kuidas esitada asjakohane teave selle kohta, kuidas võib ammoniaagi eraldumine väetise kasutamisel mõjutada õhu kvaliteeti, ning nõuanne kasutajatele rakendada sobivaid leevendusmeetmeid?

Kõigi väetisetoodete määruse kohaselt märgistatud ja turustatavate väetisetoodete puhul, mis sisaldavad karbamiidi, tuleb esitada teave selle kohta, kuidas võib ammoniaagi eraldumine väetise kasutamisel mõjutada õhu kvaliteeti, ning kutsuda kasutajaid üles võtma sobivaid leevendusmeetmeid. See teave tuleks eelistatavalt esitada toitainete alase teabe lähedal või all või ohutust ja keskkonda käsitlevas osas.

Teave võib olla üldine, näiteks järgmine:

või

6.1.4.   Kuidas deklareerida „madal kaadmiumisisaldus“?

Kui toote kaadmiumisisaldus on 20 mg/kg fosforpentaoksiidi (P2O5) kohta või väiksem, võib lisada märkuse, et toode on madala kaadmiumisisaldusega. See väide on soovitatav esitada etiketi lisateabe osas. Selle teabe võib esitada mitmel eri viisil, kas tekstina ja/või kasutades piktogrammi. Kui kasutatakse piktogrammi, peaks sellel olema keemiline sümbol Cd, kuid mitte muid toote omadusi väljendavaid sümboleid.

6.2.    PFC 1(C)(I)(a): makrotoitaineid sisaldav tahke mineraalväetis

6.2.1.   Etiketi näidis

Vt punktis 7.1 esitatud näide.

6.2.2.   Granulomeetrilise koostise näide

Vt allpool punkti 6.2.3 alapunkt.

6.2.3.   Kuidas tuleb etiketil esitada granulomeetriline koostis ja naturaalühik? Kas toote granulomeetrilise koostise esitamisel võib viidata rohkem kui ühele sõelale?

Tootja peab kindlaksmääratud sõela(d) määratlema sõltuvalt tootest.

Etiketil tuleks esitada granulomeetrilist koostist ja naturaalühikut käsitlev teave, soovitatavalt rühmitatuna. Tootja võib vabatahtlikult esitada lisateavet granulomeetrilise koostise kohta, tingimusel et see on kooskõlas väetisetoodete määrusega.

Võimalik peaks olema esitada rohkem kui üks naturaalühiku vorm, sest stabiilsuse tagamiseks saab kasutada näiteks mitme naturaalühiku kombinatsiooni.

Näidis: Makrotoitaineid sisaldava tahke mineraalväetise granulomeetrilise koostise ja naturaalühiku kohustuslik kirjeldus etiketil:

Granulomeetriline koostis: pulber. 90 % tootest läbib 1 mm avasuurusega sõela. Granulomeetriline koostis: graanulid. X % tootest läbib Y mm avasuurusega sõela.

Näidis: Makrotoitaineid sisaldava tahke mineraalväetise granulomeetrilise koostise ja naturaalühiku alternatiivne kirjeldus etiketil peab vastama III lisa II osa PFC 1(C)(I)(a) punkti 2 nõuetele:

Granulomeetriline koostis: pulbri ja mikrograanulite kombinatsioon. X % tootest läbib 1 mm avasuurusega sõela ja ülejäänud Y % läbib Z mm avasuurusega sõela. Granulomeetriline koostis: graanulid. 95 % tootest on 2,0–4,5 mm suuruste graanulite kujul.

6.2.4.   Kuidas määratletakse „kattekiht“?

Kattekihiga väetisi käsitlev konkreetne teave tuleks etiketil esitada võimalikult ühes kohas. Kattekihiga väetiste kohta tuleb esitada järgmine teave:

—	kattekihiga väetise toimeperiood;

—	katteaine liik vastavalt III lisa II osa PFC 1(C)(I)(a) punktis 4 osutatule.

6.2.5.   Kuidas deklareerida kattekihiga väetise toimeperiood?

Vt eespool punktis 2.5 esitatud soovitused.

6.2.6.   Kuidas deklareerida katteaine liik?

Kattekihiga tahkete mineraalväetiste puhul tuleks märkida katteaine(te) nimetus ja iga katteainega kaetud väetise protsent. Vastavalt väetisetoodete määrusele on katteaine polümeer või väävel, mis kontrollib toitaineosakeste veekindlust ning seega toitainete vabanemist. Sellele teabele peaksid järgnema järgmised märkused: „Toitaine vabanemise kiirus võib sõltuda substraadi temperatuurist. Väetamisel võib olla vaja sellega arvestada.“ Kui väetises on täielikult või osaliselt kasutatud katteainena väävlit, tuleks esimene märkus ümber sõnastada järgmiselt: „Toitaine vabanemise kiirus võib sõltuda substraadi temperatuurist ja bioloogilisest aktiivsusest“.

Näide kogu kattekihiga väetisi käsitleva kohustusliku teabe kohta:

X–Y-kuu toode. 100 % tootest on kaetud BRANDNAME®-ga. Toitaine vabanemise kiirus võib sõltuda substraadi temperatuurist. Väetamisel võib olla vaja sellega arvestada. Uuesti kasutamine ei ole Y kuu jooksul lubatud.

6.2.7.   Kuidas koostada kaevandatud väetise etikett?

Kaevandamine on väärtuslike maavarade või muude geoloogiliste materjalide kaevandamine maapõuest, tavaliselt maagikehast, maagisoonest, vahekihist või uhtelisest lasundist. Need maardlad on looduslikud allikad, kust saadakse mineraale, mida kasutatakse mineraalväetistena või toorainena mineraalväetiste tootmisel.

Kuna kaevandatud väetised on looduslikku päritolu, võib looduslike lisandite (mineraalide, mis ei ole toote jaoks olulised) sisaldus tootes kaevandamisprotsessi jooksul muutuda. Kuna lisandeid ei tohiks koostisosade loetelus (lisateabe saamiseks vt käesoleva suunisdokumendi punkt 2.7) nimetada, tuleks etiketi koostisosade osas näidata koostisosana ainult kaevandatud toodet (kaevandatud mineraal).

Mõni kaevandatud väetis on juba aastaid olnud tuntud oma mineraloogilise nime järgi. Seega on neid etiketi koostisosade osas loetledes võimalik lisaks CLP-määruse artiklis 18 kasutatud nimetusele kasutada mineraalaine nime (näiteks sülviniit, langbeiniit) ja olemasolu korral asjaomast materjali tunnusnumbrit (CASi number või EÜ number).

Näidis: kaevandatud väetise (looduslikult esinev langbeiniit) etiketil esitatud koostisosade loetelu). Koostisosad: langbeiniit (kaalium-magneesiumsulfaat) CAS 14977-37-8 (algmaterjalist ained ja segud)

6.3.    PFC 1(C)(I)(b): makrotoitaineid sisaldav vedel mineraalväetis

Ettepanek, kuidas deklareerida makrotoitaineid sisaldava mikrotoitainetega vedela mineraalväetise toitainesisaldus, sealhulgas seos mineraalväetise deklaratsiooniga:

MAKROTOITAINEID SISALDAV VEDEL MINERAALVÄETIS NPK (Ca, Mg, S) väetis mikrotoitainetega, 16-9-12 (+3 +2 +15) / 16-3,9-10 (+2,1 +1,2 +6) või VEDEL MINERAALVÄETIS (PFC 1(C)(I)(b)) NPK (Ca, Mg, S) väetis mikrotoitainetega, 16-9-12 (+3 +2 +15) / 16-3,9-10 (+2,1 +1,2 +6) või VEDEL MINERAALVÄETIS (PFC 1(C)(I)(b)) NPK (Ca, Mg, S) väetis 16-9-12 (+3 +2 +15) / 16-3,9-10 (+2,1 +1,2 +6) mikrotoitainetega 16 % LÄMMASTIKU (N) ÜLDSISALDUS   7,0 % nitraatlämmastik   9,0 % ammooniumlämmastik 9% FOSFORPENTAOKSIIDI (P2O5) ÜLDSISALDUS (= 3,9 % P)   9,0 % vees lahustuv fosforpentaoksiid (P2O5) (=3,9 % P) 12 % KAALIUMOKSIID (K2O) (= 10 % K), vees lahustuv 3 % KALTSIUMOKSIID (CaO) (= 2,1 % Ca), vees lahustuv 2 % MAGNEESIUMOKSIID (MgO) (= 1,2 % Mg), vees lahustuv 15 % VÄÄVELTRIOKSIID (SO3) (= 6 % S), vees lahustuv Mikrotoitained on täielikult vees lahustuvad: 0,01 % boor (B), naatriumsoolana; 0,020 % vask (Cu), HGA kompleksühendina; 0,30 % raud (Fe), 0,26 % sulfaadina, 0,04 % EDTA kelaadina; 0,05 % mangaan (Mn), sulfaadina; 0,006 % molübdeen (Mo), naatriumsoolana; 0,008 % tsink (Zn), sulfaadina. Kasutamiseks ainult kinnitatud vajaduse korral. Mitte ületada kasutusmäära.

Märkus: sellel etiketi näidisel on esitatud ainult osa kohustuslikust märgistusteabest (mis kehtib selle väetisekategooria suhtes). Kogu teabe esitamise kohta vt punktis 6.5 esitatud näide.

6.4.    PFC 1(C)(II): mikrotoitaineid sisaldav mineraalväetis

6.4.1.   PFC 1(C)(II)(a): mikrotoitaineid sisaldav lihtmineraalväetis

Ettepanek, kuidas deklareerida mikrotoitaineid sisaldava lihtmineraalväetise toitainesisaldus, sealhulgas seos mineraalväetise deklaratsiooniga:

MIKROTOITAINEID SISALDAV LIHTMINERAALVÄETIS mikrotoitaineid sisaldav mineraalväetis või MIKROTOITAINEID SISALDAV LIHTMINERAALVÄETIS mikrotoitaineid sisaldav mineraalväetis, 5,3 % Fe või MIKROTOITAINEID SISALDAV MINERAALVÄETIS (PFC 1(C)(II)(a) 5,3 % raua (Fe) üldsisaldus   2,2 % sulfaadina, vees lahustuv   3,1 % EDTA kelaadina, 1,5 % vees lahustuv Kasutamiseks ainult kinnitatud vajaduse korral. Mitte ületada kasutusmäära.

Märkus: sellel etiketi näidisel on esitatud ainult osa kohustuslikust märgistusteabest (mis kehtib selle väetisekategooria suhtes). Kogu teabe esitamise kohta vt punktis 6.5 esitatud näide.

6.4.2.   PFC 1(C)(II)(b): mikrotoitaineid sisaldav kompleksmineraalväetis

Ettepanek, kuidas deklareerida mikrotoitaineid sisaldava kompleksmineraalväetise toitainesisaldus, sealhulgas seos mineraalväetise deklaratsiooniga:

MIKROTOITAINEID SISALDAV KOMPLEKSMINERAALVÄETIS mikrotoitaineid sisaldav mineraalväetis lahusena või MIKROTOITAINEID SISALDAV KOMPLEKSMINERAALVÄETIS mikrotoitaineid sisaldav mineraalväetis lahusena, 0,2 % B, 0,52 % Cu, 2,3 % Fe, 0,5 % Mn, 0,06 % Mo, 0,8 % Zn või MIKROTOITAINEID SISALDAV MINERAALVÄETIS LAHUSENA (PFC 1(C)(II)(b)) Mikrotoitained on täielikult vees lahustuvad: 0,2 % boor (B), naatriumsoolana; 0,52 % vask (Cu), sulfaadina, HGA kompleksühendina; 2,30 % raud (Fe), 1,04 % EDTA kelaadina; 0,5 % mangaan (Mn), sulfaadina; 0,06 % molübdeen (Mo), naatriumsoolana; 0,8 % tsink (Zn), sulfaadina või 0,2 % boor (B), naatriumsoolana; vees lahustuv 0,52 % vask (Cu), HGA kompleksühendina, vees lahustuv 2,30 % raud (Fe) sulfaadina; 1,04 % EDTA kelaadina, vees lahustuv 0,5 % mangaan (Mn), sulfaadina, vees lahustuv 0,06 % molübdeen (Mo) naatriumsoolana, vees lahustuv 0,8 % tsink (Zn), sulfaadina, vees lahustuv Kasutamiseks ainult kinnitatud vajaduse korral. Mitte ületada kasutusmäära.

Märkus: sellel etiketi näidisel on esitatud ainult osa kohustuslikust märgistusteabest (mis kehtib selle väetisekategooria suhtes). Kogu teabe esitamise kohta vt punktis 6.5 esitatud näide.

6.5.    PFC 1(C) täieliku etiketi näidis

7.   TOOTE TOIMEKATEGOORIA „PFC 2: LUBIAINE“ ERIMÄRGISTUSNÕUDED

7.1.    Etiketi näidised

Näidis 1

Näidis 2

7.2.    Viide õigusaktile, selgitus ja vabatahtlik täiendav teave

Vabatahtliku täiendava teabe näide etiketil osas „lisateave“:

—   Märgistatud kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 2003/2003 (5) või standardiga EN 14069

Alates 2014. aastast märgistatakse lubiained vastavalt määruses (EÜ) nr 2003/2003 (mida on muudetud komisjoni määrusega (EL) nr 463/2013 (6)) sätestatud kriteeriumidele. Etikettidel esitatud teabe mõningase järjepidevuse tagamiseks ja kasutajatele tuttava teabe andmiseks võib viite märgistamisele kooskõlas määrusega esitada vabatahtlikult lisateabe osas.

Teise võimalusena võib viite toote nimetamise kohta kooskõlas standardiga EN 14069 (7) paigutada vabatahtlikult lubiaine etiketile. Euroopa standardis on sätestatud põllumajanduses lubiainena kasutavate looduslikku päritolu toodete ja tööstuslikult saadud toodete standard- ja ranged nõuded.

—   Reaktsioonivõime

Väetisetoodete määruse III lisa kohaselt tuleb deklareerida toote reaktsioonivõime ja selle määramise meetod.

Kaubanduse kehtivate tavade kohaselt tunnistatakse kolme lubiainete reaktsioonivõime määramise meetodit:

a)	karbonaat- ja silikaatlubiainete reaktsioonivõime määramine vesinikkloriidhappe abil;

b)	toote mõju määramine pinnaseproovide inkubatsiooni abil;

c)	reaktsioonivõime määramine automaatse tiitrimismeetodiga sidrunhappe abil.

Väetisetoodete määruse I lisas on sätestatud reaktsioonivõime miinimumnõuded viitega vesinikkloriidhappe testile ja inkubatsioonitestile. Mõnes liikmesriigis mõõdetakse lubiainete reaktsioonivõimet veel ühe testiga: sidrunhappe test (mida on kirjeldatud standardis EN 16357 (8)). Seda meetodit ei ole aga määruse I lisas nimetatud ja seetõttu ei saa seda määruse nõuete järgimise tõendamiseks kasutada.

III lisas PFC 2 jaoks sätestatud erimärgistusnõuetes ei viidata ühele kahest I lisas nimetatud testile kui kohustuslikule. Seega on tootjal võimalik märgistamisel valida kõikide olemasolevate mõõtetestide hulgast see, mis sobib toote jaoks kõige paremini ja on kasutaja jaoks kõige kasulikum, ning deklareerida toote reaktsioonivõime vastavalt sellele.

8.   TOOTE TOIMEKATEGOORIA „PFC 3: MULLAPARANDUSAINE“ ERIMÄRGISTUSNÕUDED

8.1.    PFC 3(A): orgaaniline mullaparandusaine

8.1.1.   Etiketi näidised

Näidis 1: sellise 100 % orgaanilise turbast toodetud mullaparandusaine märgistamine, mida kasutatakse näiteks parandusainena mustikate kasvatamisel:

Näidis 2: pakendamata kompost-mullaparandusaine märgistamine

8.1.2.   Viide õigusaktile, selgitus ja vabatahtlik täiendav teave

Vabatahtlikult võib lisada viited riiklikele õigusnormidele, mis käsitlevad nii toote kasutamist kui ka siseturule laskmise nõuete täitmist, tingimusel et need on kasutajale arusaadavad ja väetisetoodete määruse kohasest etiketist eraldi.

Võimalikud kinnitused väetisetoodete määrusele vastavuse kohta:

„Toode vastab väetisetoodete määruse I lisa II osas toote toimekategooria PFC 3(A) (orgaaniline mullaparandusaine) ja II lisa II osas koostisainete kategooria CMC 3 (kompost) suhtes sätestatud nõuetele.“

„Toode vastab nõukogu määruse (EÜ) nr 834/2007 (mahepõllumajandusliku tootmise ning mahepõllumajanduslike toodete märgistamise kohta) (9) nõuetele.“

„Tootmisprotsess ja toode on läbinud ettevõttevälise kontrolli kooskõlas väetisetoodete määruse IV lisa II osas kirjeldatud mooduliga D1„Tootmisprotsessi kvaliteedi tagamine.““

8.2.    PFC 3(B): anorgaaniline mullaparandusaine

8.2.1.   Etiketi näidis

8.2.2.   Viide õigusaktile, selgitus ja vabatahtlik täiendav teave

Väetisetoodete määruse I lisas ei ole anorgaaniliste mullaparandajate tõhususkriteeriume ega parameetreid sätestatud ja seepärast ei ole tootele eriomaseid märgistusnõudeid vaja esitada. Kuna ühtlustatud kriteeriumid ja neile vastavad standardid puuduvad, soovitatakse tarnijatel esitada teave toote tõhususe kohta lisateabe osas.

9.   TOOTE TOIMEKATEGOORIA „PFC 4: KASVUSUBSTRAAT“ ERIMÄRGISTUSNÕUDED

Toimekategooriasse PFC 4 kuuluv toode koosneb ühest mahtkomponendist või mahtkomponentide (nt turvas, puukiud, kookoskiud, kompost, paisutatud perliit) segust.

9.1.    Etiketi näidised

Näidis 1: mineraalvillast kasvusubstraadi märgistamine.

Näidis 2: ainult mahtkomponentidest koosnev kasvusubstraat

Kasvusubstraat ei tohi sisaldada väetisi, lubiaineid, taimede biostimulaatoreid ega teistesse toote toimekategooriatesse kuuluvaid tooteid. Seda liiki kasvusubstraati (PFC 4) müüakse ainult kasutamiseks juhtudel, kui teistesse toote toimekategooriatesse kuuluvate toodete kasutamine ei ole hädavajalik. Seda kasutatakse teistesse toote toimekategooriatesse kuuluvaid aineid sisaldavate väetisetoodete mehaaniliste segude (PFC 7) põhjana. Ühe või mitme mis tahes muusse toimekategooriasse kuuluva tootega (nt väetisega, lubiainega, taime biostimulaatoritega) segatud kasvusubstraat (PFC 4) kuulub toote toimekategooriasse PFC 7. 12. jaos on esitatud toote toimekategooria PFC 7 märgistusnõuded.

Märkus: selles etiketi näites on esitatud üldine ja soovituslik etiketi ülesehitus.

9.2.    Viide õigusaktile, selgitus ja vabatahtlik täiendav teave

Vabatahtlikult võib lisada viited riiklikele õigusnormidele, tingimusel et need on kasutajale arusaadavad ja väetisetoodete määruse kohasest etiketist eraldi.

10.   TOOTE TOIMEKATEGOORIA „PFC 5: INHIBIITORID“ ERIMÄRGISTUSNÕUDED

10.1.    PFC 5(A): nitrifikatsiooni inhibiitor

Näidis:

10.2.    PFC 5(B): denitrifikatsiooni inhibiitor

Denitrifikatsiooni inhibiitoreid ei müüda praegu ELi turul. Etiketi üldine ülesehitus peaks olema sarnane nitrifikatsiooni ja/või ureaasi inhibiitori omale.

10.3.    PFC 5(C): ureaasi inhibiitor

Näidis:

11.   TOOTE TOIMEKATEGOORIA „PFC 6: TAIMEDE BIOSTIMULAATOR“ ERIMÄRGISTUSNÕUDED

11.1.    Etiketi näidised

11.1.1.   PFC 6(A): mikroobne taimede biostimulaator

11.1.2.   PFC 6(B): mittemikroobne taimede biostimulaator

11.2.    Kuidas märgistada toote füüsikaline olek?

Märkida tuleks toote füüsikaline olek (vedel või tahke).

11.3.    Kuidas esitada muud asjakohased juhised, mis on seotud toote mõjususega, sealhulgas mullaharimisvõtted, keemiline väetamine, kokkusobimatus taimekaitsevahenditega, soovitatav pihustiava suurus, pihustamissurve ja muud triivivastased meetmed?

Kasutusjuhendi võib esitada tabelina, nagu on näidatud näiteks punktis 11.1, esitades muu hulgas teabe näiteks põllumajanduskultuuride, kasutusmäära, kasutusviisi, kasutuse aja, kasutuskordade arvu ja toime kohta. Omistatav toime peaks vastama sellele, mis on esitatud biostimulaatori määratluses, nimelt: toitainete kasutamise tõhusus, vastupidavus abiootilisele stressile, kvaliteedinäitajad või toitainete kättesaadavus mullas või risosfääris. Seda peaks soovitatavalt täiendama, lisades biostimulaatorite ühtlustatud standardites tootele omistatava toime.

11.4.    Kuidas esitada teave selle kohta, et mikroorganismid võivad esile kutsuda ülitundlikkust?

Etiketil peab olema järgmine lause: „Mikroorganismid võivad esile kutsuda ülitundlikkust“. See lause tuleks esitada koos teiste ohulausetega etiketi osas „Ohu- ja keskkonnateave“.

11.5.    Kuidas esitada tootmis- ja aegumiskuupäev ning kuhu see etiketil paigutada?

Etiketil tuleks esitada tootmis- ja aegumiskuupäev. Toote aegumiskuupäeva peaks tootja kindlaks määrama. Tootmis- ja aegumiskuupäeva võib esitada ka otse pakendil või voldikus (pakendamata toote puhul).

11.6.    Mikroobseid biostimulaatoreid käsitlevad erijuhised

Etiketi sisaldust käsitlevas osas esitatakse kõik tahtlikult lisatud mikroorganismid. Kui mikroorganismil on mitu tüve, tuleks märkida tahtlikult lisatud tüved. Mikroorganismide kontsentratsiooni väljendatakse toimeühikute arvuna ruumala või massi kohta või mõnel muul mikroorganismide jaoks asjakohasel viisil, näiteks kolooniaid moodustavate osakeste arv grammi kohta (cfu/g).

12.   TOOTE TOIMEKATEGOORIA „PFC 7: VÄETISETOODETE MEHAANILINE SEGU“ ERIMÄRGISTUSNÕUDED

Vastavalt väetisetoodete määrusele kehtivad kõik mehhaanilise segu koostises olevate ELi väetisetoodete suhtes kehtivad märgistusnõuded ka nende väetisetoodete mehhaanilise segu suhtes. Arusaadavuse huvides on iga toote toimekategooria suhtes kehtivad märgistusnõuded esitatud allpool näidisetikettidel kasutatud värvikoode järgides.

12.1.    Etiketi näidised

Järgmiste näidete puhul eeldatakse, et mehaanilise segu valmistamine ei tohi muuta asjaomase väetisetoodete mehaanilise segu ühegi koostisaine olemust.

Näidis 1: sellise väetisetoodete mehaanilise segu märgistamine, mis koosneb kahest ELi väetisetootest, mis kuuluvad samasse toote toimekategooriasse (juba ELi nõuetele vastav PFC 1 (C) (helesinine) ja teine ELi nõuetele vastav PFC 1 (C) (tumesinine))

Näidis 2: kahest omistatud toimega tootest koosneva väetisetoodete mehhaanilise segu märgistamine: juba ELi nõuetele vastava PFC 1 (C) (mineraalväetis) (sinine) ja teise juba ELi nõuetele vastava PFC 5 (inhibiitor) (oranž) segu

Näidis 3: kolmest omistatud toimega tootest koosneva väetisetoodete mehhaanilise segu märgistamine: PFC 4 (kasvusubstraat) (punane) ja PFC 1 (C)(I) (makrotoitaineid sisaldav tahke kompleksmineraalväetis) (sinine) ning PFC 2 (lubiaine) (oranž)

Nagu 9. jaos on selgitatud, on ühe või mitme mis tahes muusse toimekategooriasse kuuluva tootega (nt väetisega, lubiainega, taime biostimulaatoritega) segatud kasvusubstraat väetisetoodete mehaaniline segu.

Näidis 4: kolmest omistatud toimega tootest koosneva väetisetoodete mehhaanilise segu märgistamine: PFC 1(C) (mineraalväetis) (sinine) + PFC 2 (lubiaine) (oranž) + PFC 6(B) (mittemikroobne taimede biostimulaator) (punane)

Näidis 5: kahest omistatud toimega tootest koosneva väetisetoodete mehhaanilise segu märgistamine: PFC 6(B) (mittemikroobne taimede biostimulaator) (punane) ja PFC 1(B) (orgaaniline väetis) (sinine)

12.2.    Kuidas väljendada toote toimekategooria PFC 7 märgistusnõuded?

Nagu väetisetoodete määruse III lisas on täpsustatud, kehtivad kõik mehhaanilise segu koostises olevate ELi väetisetoodete suhtes kehtivad märgistusnõuded ka nende väetisetoodete mehhaanilise segu suhtes. Need väljendatakse osakaaluna lõpptootes.

Kui märgistusnõue kehtib ainult ühe mehhaanilise segu koostises oleva ELi väetisetoote suhtes, kehtib see ka lõpliku väetisetoodete mehhaanilise segu suhtes. Teisisõnu öeldes on märgistusnõue, mis on asjakohane ühe koostisaine puhul, asjakohane ka kogu segu puhul.

Üldjuhul tuleb väetisetoodete mehhaanilise segu puhul järgida ELi väetisetootest koostisainete märgistusnõudeid.

Kui väetisetoodete mehhaanilise segu osaks oleva konkreetse ELi väetisetoote puhul on nõutav selle miinimumsisaldus või kontsentratsioon, siis segu suhtes see ei kehti.

Näide: 10 % orgaanilisest tahkest väetisest, mille deklareeritud toitainesisaldus on lämmastiku (N) üldsisaldus 4 % ja kaaliumoksiidi (K2O) üldsisaldus 12 %, koosneva väetisetoodete mehhaanilise segu toitainesisaldus väljendatakse lõplikus segus järgmiselt:

—	0,4 % lämmastiku (N) üldsisaldus;

—	1,2 % kaaliumoksiidi (K2O) üldsisaldus.

Orgaanilise tahke väetise 1 % lämmastiku üldsisalduse miinimumnõue väetisetoodete mehhaanilise segu suhtes ei kehti.

Kui lõpliku väetisetoodete mehhaanilise segu kohta esitatud märgistusnõue ei anna kasulikku teavet või kui seda ei ole lõpliku väetisetoodete mehhaanilise segu kohta võimalik esitada, esitatakse see konkreetse asjaomasest ELi väetisetootest koostisaine kohta. Sellisel juhul märgitakse väetisetoodete mehhaanilises segus sisalduva ELi väetisetootest koostisaine osakaal.

Näide: lubiainet sisaldava väetisetoodete mehhaanilise segu reaktsioonivõime märgistus esitatakse järgmiselt:

Kui mitme ELi väetisetootest koostisaine suhtes kehtib sama märgistusnõue, kuid seda väljendatakse erinevalt, tuleb lõpliku väetisetoodete mehhaanilise segu etiketil nimetada mõlemad märgistusnõuded ning väljendada need iga toote toimekategooria kohta.

Näide: granulomeetrilist koostist võib väljendada toote massiprotsendina, mis läbib erineva avasuurusega sõela (lubiainete puhul 1,0 mm avasuurusega sõela ja tahkete mineraalväetiste puhul kindlaksmääratud avasuurusega sõela, mis võib olla 1,0 mm erinev).

Lubiainet ja tahket mineraalväetist sisaldava väetisetoodete mehhaanilise segu granulomeetrilise koostise võib märgistada järgmiselt:

Kui ühe ELi väetisetootest koostisaine puhul tuleb märkida aegumiskuupäev, siis kehtib see ka lõpliku väetisetoodete mehhaanilise segu suhtes. Aegumiskuupäeva tuleks kohandada vastavalt lõplikule väetisetoodete mehhaanilisele segule ning see ei saa olla hilisem kui ELi väetisetootest koostisaine aegumiskuupäev.

Kui see nõue kehtib mitme ELi väetisetootest koostisaine suhtes, kehtib kõige piiravam kuupäev.

Kui ühe või mitme ELi väetisetootest koostisaine puhul esitatakse teavitatud asutuse number, tuleb see märkida ka lõpliku väetisetoodete mehhaanilise segu etiketil, viidates ELi väetisetootest koostisainele.

Näide: väetisetoodete mehhaaniline segu, mis koosneb ELi väetisetoodetest, mis on läbinud mooduli D1

Teavitatud asutuse nr: 0123 (inhibiitor)

Teavitatud asutuse number tuleb esitada ainult nende ELi väetisetoodete etiketil, mille vastavust on hinnatud moodulite A1 ja D1 kohaselt.

---

(1)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. juuni 2019. aasta määrus (EL) 2019/1009, millega kehtestatakse ELi väetisetoodete turul kättesaadavaks tegemise nõuded ning muudetakse määrusi (EÜ) nr 1069/2009 ja (EÜ) nr 1107/2009 ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 2003/2003 (ELT L 170, 25.6.2019, lk 1).

(2)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2008. aasta määruse (EÜ) nr 1272/2008, mis käsitleb ainete ja segude klassifitseerimist, märgistamist ja pakendamist ning millega muudetakse direktiive 67/548/EMÜ ja 1999/45/EÜ ja tunnistatakse need kehtetuks ning muudetakse määrust (EÜ) nr 1907/2006 (ELT L 353, 31.12.2008, lk 1).

(3)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. oktoobri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 1069/2009, milles sätestatakse muuks otstarbeks kui inimtoiduks ettenähtud loomsete kõrvalsaaduste ja nendest saadud toodete tervise-eeskirjad ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1774/2002 (loomsete kõrvalsaaduste määrus) (ELT L 300, 14.11.2009, lk 1).

(4)  Kehtib ainult nende väetiste puhul, mis vastavad kompleksväetise määratlusele (iga naturaalühik sisaldab kõiki deklareeritud toitaineid nende deklareeritud sisalduses).

(5)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. oktoobri 2003. aasta määrus (EÜ) nr 2003/2003 väetiste kohta (ELT L 304, 21.11.2003, lk ).

(6)  Komisjoni 17. mai 2013. aasta määrus (EL) nr 463/2013, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 2003/2003 väetiste kohta, et kohandada selle I, II ja IV lisa tehnika arenguga (ELT L 134, 18.5.2013, lk 1).

(7)  EN 14069:2017 – Lupjamise materjalid. Nimetused, spetsifikatsioonid ja märgistused.

(8)  EN 16357:2013 – Karbonaatsed lubiväetised. Reaktiivsuse määramine. Automaatne tiitrimismeetod sidrunhappega.

(9)  ELT L 189, 20.7.2007, lk 1.