Teate avaldamine veinisektoris kasutatava nimetuse tootespetsifikaadi standardmuudatuse heakskiitmise kohta vastavalt komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2019/33 artikli 17 lõigetele 2 ja 3

(2021/C 21/08)

Käesolev teade avaldatakse vastavalt komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2019/33 (1) artikli 17 lõikele 5.

TEADE KOONDDOKUMENDI STANDARDMUUDATUSE KOHTA

„CÔTES DU RHÔNE VILLAGES“

PDO-FR-A0664-AM05

Teate kuupäev: 5.11.2020

HEAKSKIIDETUD MUUDATUSE KIRJELDUS JA PÕHJUSED

1.   Uue täiendava geograafilise nimetuse kasutuselevõtt

Kaitstud päritolunimetuse „Côtes du Rhône Villages“ spetsifikaadi I peatüki II punkti on täiendatud uue täiendava geograafilise nimetusega „Nyons“.

Kõnealune täiendav geograafiline nimetus kujutab endast vabatahtlikku märget märgistuses.

See muudatus mõjutab ka tootespetsifikaadi III punkti (värvused ja tooteliigid) ja IV punkti (geograafiline piirkond).

Koonddokumendi punkti 9 „Muud olulised tingimused“ täiendatakse täiendava geograafilise nimetusega „Nyons“, mis kujutab endast täiendavat märgistamist käsitlevat sätet.

KOONDDOKUMENT

1.   Toote nimetus

Côtes du Rhône Villages

2.   Geograafilise tähise tüüp

KPN – kaitstud päritolunimetus

3.   Viinamarjasaaduste kategooriad

1.

Vein

4.   Veini(de) kirjeldus

Punased, roosad ja valged veinid

Veinid on kuivad veinid (fermenteeritavate suhkrute sisaldus ei ületa 4 g/l).

Suurema osa toodangust (98 %) moodustavad punased ja roosad veinid. Need on täidlased, külluslikud, intensiivse värvusega, nende säilitamisaeg on erinev, sõltudes mulla tüübist ja tootja oskusteabe alusel kindlaks määratavast viinamarjasortide segust.

Sorti 'Grenache N' (tume) esineb segudes vähemalt 40 % ulatuses. Sordid 'Syrah N' (tume) ja/või 'Mourvèdre N' (tume) ühendatakse teistega põhisortidena vähemalt 25 % ulatuses segusse kuuluvatest viinamarjasortidest.

Valged veinid on maitselt täidlased, mõnikord vürtside ja vanilli nootidega.

Minimaalne naturaalne alkoholisisaldus peab nendel veinidel olema 12 mahuprotsenti.

Punaste veinide õunhappesisaldus on alla 0,4 g/l.

Muud analüütilised kriteeriumid vastavad liidu õigusnormidele.

Üldised analüütilised omadused
Maksimaalne üldalkoholisisaldus (mahuprotsentides):	14,5
Minimaalne tegelik alkoholisisaldus (mahuprotsentides):
Minimaalne üldhappesus:
Maksimaalne lenduvate hapete sisaldus (milliekvivalentides liitri kohta):	16,33
Maksimaalne vääveldioksiidi üldsisaldus (milligrammides liitri kohta):

5.   Veinivalmistustavad

a)   Konkreetsed veinivalmistustavad

Veinivalmistustavad

Konkreetne veinivalmistustava

—	Substraktiivsed rikastamistehnoloogiad on punaste veinide puhul lubatud, tingimusel et rikastamisaste ei ületa 10 %.

—	Roosade veinide valmistamisel on aktiivsöe kasutamine veini valmistamise käigus lubatud üksnes pressitud virde puhul ning osakaalus, mis võib olla kuni 20 % asjaomase ettevõtja selle koristusperioodi jooksul valmistatud kogu veinikogusest.

Ridade ja viinapuude vaheline kaugus

Viljelustavad

—	Ridadevaheline kaugus on kuni 2,5 m;

—	iga puu kasvuala maksimaalne pindala on 2,5 m2; selle pindala leidmiseks korrutatakse ridade vahekaugus ja sama rea puude vahekaugus;

—	samas reas olevate viinapuude tüvede vaheline kaugus on 0,80–1,25 meetrit.

Lõikamine. Üldsätted

Viljelustavad

—	Viljapuid lõigatakse võrsete lühikeseks lõikamise meetodil (lehtrikujuliselt või Royat’ nöörpuu vormis) nii, et ühel puul oleks maksimaalselt kuus võrset. Igal võrsel on maksimaalselt kaks punga.

—	Royat' nöörpuu vormi kasutusele võtmise aeg on piiratud kahe aastaga. Selle aja jooksul on lubatud ühe- või kaheõlalise Guyot' vormi meetod niisugusena, nagu see on määratletud allpool, sordi 'Viognier B' (hele) puhul.

Lõikamine. Erisäte

Viljelustavad

Viinamarjasorti 'Viognier B' (hele) võib lõigata:

—	kas üheõlalise Guyot' vormi meetodiga nii, et tüvel on maksimaalselt kaheksa punga ja on üks või kaks võrset maksimaalset kahe pungaga,

—	või kaheõlalise Guyot' vormi meetodiga nii, et tüvel on maksimaalselt kuus punga ja on üks või kaks võrset maksimaalset kahe pungaga.

Niisutamine

Viljelustavad

Niisutamine võib olla lubatud.

Viljelustavad füüsilise ja bioloogilise keskkonna omaduste säilitamiseks

Viljelustavad

—	Plastmultši kasutamine on keelatud.

—	Kontrollitud päritolunimetusega toote valmistamiseks kasutatavate kasvatusalade pinnavormide ja loodusliku pinnase koostise oluline muutmine on keelatud.

b)   Maksimaalne saagikus

50 hektoliitrit hektari kohta

6.   Määratletud geograafiline piirkond

Viinamarjade korjamine ja töötlemine ning veini valmistamine toimub järgmiste kommuunide territooriumil:

—	Ardèche'i departemang: Bourg-Saint-Andéol, Saint-Just-d'Ardèche, Saint-Marcel-d'Ardèche, Saint-Martin-d'Ardèche;

—	Drôme’i departemang: Bouchet, Mérindol-les-Oliviers, Mirabel-aux-Baronnies, Mollans-sur-Ouvèze, Montbrison, Nyons, (Le) Pègue, Piégon, Rochegude, Rousset-les-Vignes, Saint-Maurice-sur-Eygues, Saint-Pantaléon-les-Vignes, Suze-la-Rousse, Taulignan, Tulette, Venterol, Vinsobres;

—

Le Gar’i departemang: Aiguèze, Bagnols-sur-Cèze, Castillon-du-Gard, Cavillargues, Chusclan, Codolet, Comps, Cornillon, Domazan, Estézargues, Fournès, Gaujac, Laudun, Montfrin, Orsan, Pont-Saint-Esprit, Pujaut, Rochefort-du-Gard, Sabran, Saint-Alexandre, Saint-Etienne-des-Sorts, Saint-Gervais, Saint-Hilaire-d'Ozilhan, Saint-Marcel-de-Careiret, Saint-Michel-d'Euzet, Saint-Nazaire, Saint-Pons-la-Calm, Saint-Victor-la-Coste, Sauveterre, Saze, Tresques, Valliguières, Vénéjan;

—

Vaucluse’i departemang: Beaumes-de-Venise, Bédarrides, Bollène, Buisson, Cairanne, Camaret-sur-Aigues, Caumont-sur-Durance, Châteauneuf-de-Gadagne, Courthézon, Faucon, Grillon, Jonquières, La Roque-Alric, Lafare, Lagarde-Paréol, Mondragon, Morières-lès-Avignon, Orange, Piolenc, Puyméras, Rasteau, Richerenches, Roaix, Sablet, Saint-Marcellin-lès-Vaison, Saint-Romain-en-Viennois, Saint-Roman-de-Malegarde, Saint-Saturnin-lès-Avignon, Sainte-Cécile-les-Vignes, Séguret, Sérignan-du-Comtat, Sorgues, Suzette, Travaillan, Uchaux, Vaison-la-Romaine, Valréas, Vedène, Villedieu, Violès, Visan.

7.   Peamine veiniviinamarjasort / peamised veiniviinamarjasordid

'Clairette B' (hele)

'Grenache N' (tume)

'Grenache blanc B' (hele)

'Marsanne B' (hele)

'Roussanne B' (hele)

'Viognier B' (hele)

8.   Seos(t)e kirjeldus

Geograafiline piirkond paikneb Montélimari ja Avignoni vahel, Rhône'i jõe oru lõunaosa keskmes ja asub neljas departemangus. Selle keskmes on Rhône'i jõgi, mis on võimaldanud avada selle olulise ühendustee.

Tertsiaarajastul oli Rhône'i org kuni Viinini ulatuv Vahemere fjord. Pärast seda, kui meri kvaternaarajastul erosiooni (vihm, tuul, jõgede erosioon) tagajärjel taandus, kujunesid välja selle maastiku praegused morfoloogilised jooned. Nii domineerivad siin nõlvad ja terrassid. Muld on väga erinev: jõeterrassid, mergel ja pehme lubjakivi, erosioonist tingitud pinnas (mergel, liiv, liivakivi või melass).

Rhône'i-äärne kliima on lõunaosas vahemereline, mis tähendab, et suved on soojad ja kuivad ning aastane sademete hulk on väike. Sademeid esineb peamiselt sügisel ja talve lõpus. Kliimat iseloomustab ka sageli tugeva ja alati kuivatava põhjatuule mistraali mõju. See tuul puhub keskmiselt 120 päeva aastas, tuues kaasa pilvitu taeva ja soodustades eredat päikesepaistet. Orgu raamivate mägede ja küngaste olemasolu tekitab koridoriefekti (Rhône'i koridori Venturi efekt), mis suurendab tuule tugevust.

Rhône'i viinamarjaistandused said tuntuks XVIII sajandil. XVIII sajandi lõpus ja XIX sajandi jooksul laienes viinamarjakasvatus vasakkaldal. Agronoom Jules GUYOT, kellele NAPOLEON III tegi ülesandeks koostada aruanne viinapuude olukorra ja tuleviku kohta Prantsusmaal, viitas 1864. aastal „Côtes du Rhône'ile“ (mitmuses), et kirjeldada viinamarjaistandusi, mis ulatuvad Saint-Gilles'ist läbi Beaucaire'i Tournon'ini. Rhône'i jõe lähedus tagas veinidele hea turustamisvõimaluse.

Viinapuud muutusid oluliseks sissetulekuallikaks. Niisugune ülekaalukas tähtsus viis kontrollitud päritolunimetuse andmiseni juba 1937. aastal.

Selle andmise tulemusena avaldasid tootjad soovi väärtustada ja määrata kindlaks parimad veinid geograafilise kohanime abil. See viis nii kaugele, et 1966. aastal nõustuti võimalusega lisada kontrollitud päritolunimetusele „Côtes du Rhône“ mõne niisuguse kommuuni nimi, kust viinamarjad pärinesid, olenevalt veinide mainest, ning seejärel anti 1967. aastal kontrollitud päritolunimetus „Côtes du Rhône Villages“. Tootmise korraldamine püramiidina soodustas seda, et nõustuti, et päritolunimetust „Côtes du Rhône Villages“ võivad täiendada geograafiliste üksuste nimed.

2010. aastal toodeti ligikaudu 350 000 hektoliitrit veini, sealhulgas 5 000 hektoliitrit valget veini.

Tegemist on kuivade veinidega. Suurema osa toodangust moodustavad punased ja roosad veinid. Need on täidlased, külluslikud, intensiivse värvusega, nende säilitamisaeg on erinev, sõltudes mullatüübist (liiv- ja liivsavimuldadel kergemad, kivistel või savistel muldadel rikkamad ja tanniinisemad) ning tootja oskusteabe alusel kindlaks määratavast viinamarjasortide segust.

Segudes kasutatakse sorti 'Grenache N' (tume) koos sordiga 'Syrah N' (tume) või 'Mourvèdre N' (tume). Kolm põhisorti kokku moodustavad vähemalt 66 % segust. Valged veinid (2 % toodangust) on maitselt täidlased, mõnikord vürtside ja vanilli nootidega.

Selle toodangu puhul, mis on valmistatud kaitstud päritolunimetuse „Côtes du Rhône“ raames hoolikalt valitud maatükkidelt saadud viinamarjadest, väljendub eriliselt ja originaalselt Rhône'i oru veiniperekonna looduslik ja inimpotentsiaal.

Valmistatud veinid annavad seega tunnistust ja tulenevad sellest ainulaadsest mitmekesisusest, mida kasutavad tootjad, kes on suutnud kohandada sortide koosluse ja valida istanduste kohad, kasutada ära soodsaid ilmastikuolusid ja väärtustada Rhône'i.

Rhône'i-äärne kliima soosib häid kasvatustingimusi, esiteks tänu tugeva, külma ja kuiva mistraali tervendavale mõjule, mis kaitseb viinapuid seenhaiguste eest, kuid tagab ka viinamarjade hea küpsusastme, sest päikest on palju, sademeid parajalt ja ka kontsentratsiooni annab pidev mistraal.

Rhône'i tee, mis oli peamine ühendustee, st meretee ning seejärel raudtee ja maantee, on võimaldanud veinidega kaubelda juba Kreeka kolonisatsiooni ajast peale ning seega on viinamarjakasvatustraditsioon siis säilinud üle 2 000 aasta.

9.   Muud olulised tingimused (pakendamine, märgistamine, muud nõuded)

Vahetus läheduses asuv piirkond

Õigusraamistik:

liikmesriigi õigusaktid

Lisatingimuse liik:

määratletud geograafilises piirkonnas tootmisega seonduv erand

Tingimuse kirjeldus:

Vahetus läheduses asuv piirkond, mille suhtes kohaldatakse viinamarjade töötlemise ja veini valmistamisega seotud erandit, hõlmab järgmiste kommuunide territooriumi:

—

66 kommuuni Ardèche’i departemangus: Alboussière, Andance, Ardoix, Arlebosc, Arras-sur-Rhône, Baix, Beauchastel, Bidon, Boffres, Bogy, Champagne, Champis, Charmes-sur-Rhône, Charnas, Châteaubourg, Cheminas, Colombier-le-Cardinal, Cornas, Eclassan, Etables, Félines, Flaviac, Gilhac-et-Bruzac, Glun, Guilherand-Granges, Gras, Labastide-de-Virac, Lemps, Limony, Mauves, Ozon, Peaugres, Peyraud, Plats, Le Pouzin, Quintenas, Rompon, Saint-Barthélemy-le-Plain, Saint-Cierge-la-Serre, Saint-Cyr, Saint Désirat, Saint Etienne de Valoux, Saint-Georges-les-Bains, Saint-Jean-de Muzols, Saint-Julien-en-Saint-Alban, Saint-Laurent-du-Pape, Saint-Montan, Saint-Péray, Saint-Remèze, Saint-Romain-d'Ay, Saint-Romain-de-Lerps, Saint-Symphorien-sous-Chomérac, Saint-Vincent-de-Durfort, Sarras, Savas, Sécheras, Serrières, Soyons, Talencieux, Thorrenc, Toulaud, Tournon-sur-Rhône, Vernosc-les-Annonay, Vinzieux, Vion, La Voulte;

—

64 kommuuni Drôme'i departemangus: Albon, Aleyrac, Allex, Ambonil, Andancette, Aubres, La Baume-de-Transit, Beaumont-Monteux, Beausemblant, Benivay-Ollon, Bourg-les-Valence, Chanos-Curson, Chantemerle-les-Blés, Châteauneuf-de-Bordette, Châteauneuf-sur-Isère, Chavannes, Clérieux, Colonzelle, Condorcet, Crozes-Hermitage, Donzère, Erôme, Etoile-sur-Rhône, La Garde-Adhémar, Gervans, Grane, Granges-les-Beaumont, Les Granges-Gontardes, Grignan, Larnage, La Roche-de-Glun, Laveyron, Livron-sur-Drôme, Loriol-sur-Drôme, Mercurol, Montjoux, Montoison, Montségur-sur-Lauzon, La Motte-de-Galaure, La Penne-sur-l'Ouvèze, Les Pilles, Pierrelatte, Pierrelongue, Le Poët-Laval, Ponsas, Pont-de-l'Isère, Propiac, Roche-Saint-Secret-Béconne, Roussas, Saint-Barthélemy-de-Vals, Saint-Gervais-sur-Roubion, Saint-Paul-Trois-Châteaux, Saint-Rambert-d'Albon, Saint-Restitut, Saint-Uze, Saint-Vallier, Salles-sous-Bois, Serves-sur-Rhône, Solérieux, Tain-l'Hermitage, Teyssières, Triors, Valence, Veaunes;

—

40 kommuuni Le Gardi departemangus: Les Angles, Aramon, La Bastide-d'Engras, La Capelle-et-Masmolène, Carsan, Connaux, Flaux, Le Garn, Goudargues, Issirac, Jonquières-Saint-Vincent, Laval-Saint-Roman, Le Pin, Lirac, Meynes, Montfaucon, La Roque-sur-Cèze, Pougnadoresse, Pouzilhac, Remoulins, Roquemaure, Saint-André-d'Olérargues, Saint-André-de-Roquepertuis, Saint-Bonnet-du-Gard, Saint-Christol-de-Rodières, Saint-Geniès-de-Comolas, Saint-Julien-de-Peyrolas, Saint-Laurent-de-Carnols, Saint-Laurent-des-Arbres, Saint-Laurent-la-Vernède, Saint-Paul-les-Fonts, Saint-Paulet-de-Caisson, Salazac, Sernhac, Tavel, Théziers, Vallabrix, Verfeuil, Vers-Pont-du-Gard, Villeneuve-lès-Avignon;

—	12 kommuuni Isère'i departemangus: Chonas-l'Amballan, Le-Péage-de-Roussillon, Reventin-Vaugris, Les Roches-de-Condrieu, Sablons, Saint-Alban-du-Rhône, Saint-Clair-du-Rhône, Saint-Maurice-l'Exil, Salaise-sur-Sanne, Seyssuel, Vienne.

Täiendavad geograafilised nimetused

Õigusraamistik:

liikmesriigi õigusaktid

Lisatingimuse liik:

märgistamist käsitlevad lisasätted

Tingimuse kirjeldus:

Kontrollitud päritolunimetust võib täiendada ühega järgmistest täiendavatest geograafilistest nimetustest veinide puhul, mis vastavad tootespetsifikaadis nende täiendavate geograafiliste nimetustega seoses sätestatud tootmistingimustele:

—	„Chusclan“;

—	„Gadagne“;

—

„Laudun“;

—	„Massif d’Uchaux“;

—

„Nyons“;

—	„Plant de Dieu“;

—	„Puyméras“;

—

„Roaix“;

—	„Rochegude“;

—	„Rousset-les-Vignes“;

—

„Sablet“;

—	„Saint-Andéol“;

—	„Saint-Gervais“;

—	„Saint Maurice“;

—	„Saint-Pantaléon-les-Vignes“;

—	„Saint Cécile“;

—	„Séguret“;

—	„Signargues“;

—	„Suze-la-Rousse“;

—	„Vaison-la-Romaine“;

—	„Valréas“;

—

„Visan“.

Suurem geograafiline üksus

Õigusraamistik:

liikmesriigi õigusaktid

Lisatingimuse liik:

märgistamist käsitlevad lisasätted

Tingimuse kirjeldus:

Kontrollitud päritolunimetusega „Côtes du Rhône Villages“ veinide märgistusel võib osutada suuremale geograafilisele üksusele „Vignobles de la Vallée du Rhône“ (Rhône'i oru viinamarjakasvatusala) vastavalt mitmesuguste asjaomaste kaitse- ja haldusasutuste vahel sõlmitud kokkuleppes sätestatud tingimustele.

Link tootespetsifikaadile

http://info.agriculture.gouv.fr/gedei/site/bo-agri/document_administratif-5f363739-d2b7-4d40-83a3-8d27c2dc6ff9

---

(1)  ELT L 9, 11.1.2019, lk 2.