EUROOPA KOMISJON

Brüssel,8.7.2021

COM(2021) 398 final

2021/0216(NLE)

Ettepanek:

NÕUKOGU RAKENDUSOTSUS

Küprose taaste- ja vastupidavuskavale antud hinnangu heakskiitmise kohta

{SWD(2021) 196 final}

2021/0216 (NLE)

Ettepanek:

NÕUKOGU RAKENDUSOTSUS

Küprose taaste- ja vastupidavuskavale antud hinnangu heakskiitmise kohta

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. veebruari 2021. aasta määrust (EL) 2021/241, millega luuakse taaste- ja vastupidavusrahastu, 1 eriti selle artiklit 20,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)COVID-19 puhang on mõjunud Küprose majandusele laastavalt, kuna on selle pandeemiaeelseid probleeme süvendanud. Küprose 2019. aasta sisemajanduse koguprodukt (SKP) elaniku kohta oli 81 % ELi keskmisest. Komisjoni 2021. aasta kevadprognoosi kohaselt vähenes Küprose reaalne SKP 2020. aastal 5,1 % ning peaks 2020. ja 2021. aastal kokku vähenema 2,1 %. Keskpika perioodi majanduslikku suutlikkust mõjutavad pikemat aega väheste kasvuallikatega kasvumudel ning nii era- ja avaliku sektori võla kui ka välisvõla suurus koos finantssektori haavatavusega.

(2)Nõukogu esitas Küprosele Euroopa poolaastaga seotud soovitused 9. juulil 2019 ja 20. juulil 2020. Täpsemalt soovitas nõukogu mõjusalt reageerida pandeemiale, hoida majandust toimimas ja toetada selle taastumist ning kui majandustingimused võimaldavad, järgida eelarvepoliitikat, mille eesmärk on saavutada keskpikas perspektiivis usaldusväärne eelarvepositsioon ja tagada võla jätkusuutlikkus, suurendades samal ajal investeeringuid. Peale selle soovitas nõukogu Küprosel tugevdada tervishoiusüsteemi vastupanuvõimet ja võimekust, et tagada kvaliteetsed ja taskukohased teenused (sh parandades selleks tervishoiutöötajate töötingimusi) ning hoolitseda selle eest, et riiklik tervisesüsteem hakkaks toimima 2020. aastal (nagu kavandatud) ja oleks tagatud selle pikaaegne jätkusuutlikkus. Samuti soovitas nõukogu Küprosel tagada kõigile piisav sissetuleku asendamine ja sotsiaalkaitse, tugevdada avalikke tööturuasutusi ning noorsootööd ja noorte aktiveerimist, edendada paindlikku töökorraldust, parandada hariduse ja koolituse vastavust tööturu vajadustele, tegeleda haridus- ja koolitussüsteemi reformiga (sh õpetajate hindamine), suurendada tööandjate ja õppijate osalust kutseõppes ning tagada taskukohane alusharidus ja lapsehoid. Nõukogu soovitas Küprosel tagada ka piisav likviidsuse tagamise ja rahastuse kättesaadavus (eriti VKEdele) võtta vastu strateegiliste investorite jaoks vajalike lubade saamist lihtsustavad õigusaktid, alustada taas erastamisprojektidega ning hakata võimalikult kiiresti ellu viima küpseid avaliku sektori investeerimisprojekte ja soodustada erasektori investeeringuid, et aidata kaasa majanduse taastumisele ning suunata investeeringud peamiselt rohe- ja digipöördesse (täpsemalt energia puhtasse ja tõhusasse tootmisse ja kasutamisse, jäätme- ja veemajandusse, kestlikku transporti, digitaliseerimisse, teadusuuringutesse ning innovatsiooni). Peale selle kutsuti Küprost üles tegutsema kiiremini maksusüsteemi nende osadega, mis soodustavad inimeste ja hargmaiste ettevõtjate agressiivset maksuplaneerimist (eriti välismaale tehtavate maksetega). Samuti soovitati Küprosel parandada i) kohtusüsteemi ja ii) avaliku sektori tõhusust ja kvaliteeti (sh digiteeritust): parandada haldusõigusemõistmise toimimist, vaadata läbi tsiviilmenetlusõigus, suurendada kohtute spetsialiseeritust, parandada avaliku halduse ja kohalike omavalitsuste toimimist ning riigi omandis üksuste juhtimist, nõuete õiguslikku täitmisele pööramist, tagada usaldusväärsed, turvalised ja kiired omandiõigusdokumentide väljaandmise ja kinnisasjaõiguste loovutamise süsteemid. Veel kutsuti Küprost üles soodustama viivislaenude vähendamist (sh riigi omandis vara haldusettevõtte toimiva juhtimisstruktuuri loomise, maksedistsipliini parandamise ning krediiti võtvate äriühingute ja pangavälise finantssektori (sh kindlustuse ja pensionifondide) järelevalve tugevdamisega). Ka kutsuti Küprost üles kiirendama korruptsioonivastaseid reforme, kaitsma prokuratuuri sõltumatust ja tugevdama õiguskaitseasutuste võimekust. Olles taaste- ja vastupidavuskava esitamise ajal hinnanud nende riigipõhiste soovituste täitmise edenemist, leiab komisjon, et soovitus võtta kõik pandeemiale tulemuslikult reageerimiseks ning majanduse ja selle taastumise toetamiseks vajalikud meetmed, on täielikult täidetud.

(3)Komisjon avaldas 2. juunil 2021 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1176/2011 2 artikli 5 alusel Küprose kohta põhjaliku analüüsi. Analüüsimisel jõuti järeldusele, et Küprosel on ülemäärane makromajanduslik tasakaalustamatus, mis on seotud eelkõige valitsemis- ja erasektori suure võla ning viivislaenude suure osakaaluga olukorras, kus jooksevkonto puudujääk on märkimisväärne.

(4)[Nõukogu soovituses euroala majanduspoliitika kohta soovitati euroala liikmesriikidel võtta meetmeid (sh taaste- ja vastupidavuskavade kaudu), et muu hulgas tagada majanduse taastumist toetav poliitiline hoiak ning veelgi edendada lähenemist, vastupanuvõimet ning kestlikku ja kaasavat majanduskasvu. Nõukogu soovituses soovitati ka tugevdada riiklikke institutsioonilisi raamistikke, tagada makromajanduslik finantsstabiilsus, viia lõpule majandus- ja rahaliidu loomine ning tugevdada euro rahvusvahelist positsiooni.] [Kui nõukogu soovitus ei ole nõukogu rakendusotsuse vastuvõtmise ajaks vastu võetud, eemaldage põhjendus.]

(5)2021. aasta 17. mail esitas Küpros määruse (EL) 2021/241 artikli 18 lõiget 1 järgides komisjonile oma riikliku taaste- ja vastupidavuskava. See esitati pärast konsultatsioone, mis viidi läbi kohalike omavalitsuste, sotsiaalpartnerite, kodanikuühiskonna organisatsioonide, noorteorganisatsioonide ja muude asjaomaste sidusrühmadega kooskõlas riikliku õigusraamistikuga. Taaste- ja vastupidavuskavade riiklik omalus on aluseks nende edukale rakendamisele ja kestvale mõjule riiklikul tasandil ning usaldatavusele Euroopa tasandil. Komisjon on kõnealuse määruse artikli 19 kohaselt V lisas esitatud hindamissuuniseid järgides hinnanud taaste- ja vastupidavuskava asjakohasust, tulemuslikkust, tõhusust ja sidusust.

(6)Taaste- ja vastupidavuskavadega tuleks püüda saavutada määrusega (EL) 2021/241 loodud taaste- ja vastupidavusrahastu ning nõukogu määrusega (EL) 2020/2094 3 loodud ELi taasterahastu üldeesmärke, et toetada taastumist COVID-19 kriisi järel. Nende abil tuleks edendada liidu majanduslikku, sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust, toetades määruse (EL) 2021/241 artiklis 3 osutatud kuut sammast.

(7)Liikmesriikide taaste- ja vastupidavuskavade rakendamine peab olema kogu ELi hõlmav investeerimisprojektide ja reformide kooskõlastatud elluviimine. Kuna neid reforme ja investeeringuid tehakse koordineeritult ja ühel ajal ning viiakse läbi ka piiriüleseid projekte, peavad need üksteist vastastikku tugevdama ja nende positiivne mõju peaks kanduma üle kogu liidule. Seega peaks ligikaudu kolmandik rahastu mõjust liikmesriikide majanduskasvule ja töökohtade loomisele tulenema teiste liikmesriikide tegevuste ülekanduvast mõjust.

Kuue samba rakendamisele kaasa aitavad tasakaalustatud lahendused

(8)Vastavalt määruse (EL) 2021/241 artikli 19 lõike 3 punktile a ja V lisa punktile 2.1 sisaldab taaste- ja vastupidavuskava suures ulatuses (hinne A) liikmesriigi majanduslikule ja sotsiaalsele olukorrale vastavaid mitmekülgseid ja piisavalt hästi tasakaalustatud lahendusi, mis aitavad sobivalt kaasa kõigi määruse (EL) 2021/241 artiklis 3 osutatud kuue samba rakendamisele, võttes arvesse asjaomase liikmesriigi eriomaseid probleeme ja rahalise eraldise suurust.

(9)Taaste- ja vastupidavuskava koosneb ulatuslikest tasakaalus reformidest ja investeeringutest, mis peaksid toetama Küprose ühiskonna ja majanduse põhiprobleemide lahendamist, reageerides ühtlasi piisavalt COVID-19 pandeemia tagajärgedele. Kava on üles ehitatud ümber üldeesmärgi parandada majanduse vastupanuvõimet ning suurendada riigi pikaajalise majanduslikult, sotsiaalselt ja keskkondlikult jätkusuutliku majanduskasvu ja heaolu potentsiaali. Kavas keskendutakse viiele prioriteetsele poliitikasuunale: tervis ja elanikkonnakaitse; üleminek keskkonnasäästlikule majandusele; majanduse vastupanu- ja konkurentsivõime; digipööre; tööturg, sotsiaalkaitse, haridus ja inimkapital. Kavas selgitatakse selgelt, kuidas iga poliitikasuund toetab määruse (EL) 2021/241 artiklis 3 osutatud kuut sammast. See aitab tagada, et iga sambaga tegeletakse terviklikult ja sidusalt.

(10)Kava eesmärk on tegeleda rohepöördega seotud põhiprobleemidega (sh suur kasvuhoonegaaside heide, puudused vee- ja prügimajanduses ning vajadus kaitsta elurikkust ja elusloodust). Selleks ette nähtud meetmed on keskkonnahoidliku maksustamise kasutuselevõtt, elektriturureform koos taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutussevõtmise lihtsustamisega, hoonefondi renoveerimine energiatõhususe parandamiseks, sõidukite kliimat- ja keskkonda säästvamaks muutmine, kaitse metsatulekahjude eest, mereökosüsteemi kaitsmine ja arukas veemajandus. Kava sisaldab ka meetmeid, mille eesmärk on aidata kaasa ka digipöördele, kuna selle rõhuasetus on ühendatuse ja e-valitsuse lahendustel ning digiteerimise tähtsustamine ka muude valdkondade meetmete puhul (nt kohtu-, tervishoiu-, haridus- ja koolitussüsteemi reformidel). Ettevõtete (eelkõige VKEde) digiteerimist toetatakse nende tootlikkuse ja konkurentsivõime suurendamise otsemeetmetega. Arukat, kestlikku ja kaasavat majanduskasvu loodetakse soodustada ettevõtetele rahastuse kättesaadavamaks muutmise meetmete, sihipäraste teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni reformide ja investeeringutega, haridustulemuste kvaliteedi parandamise ja sotsiaal-majanduslike lõhede vähendamise reformiga hariduses ning toetades puhtamate energiaallikate osakaalu suurendamist ja majanduse CO2 jalajälje vähendamist õiglaselt ja kaasavalt. Samal ajal on finants- ja eelarvestabiilsusele suunatud komponendi eesmärk suurendada pangandussektori usaldusväärsust, parandada maksejõuetusraamistiku toimimist, vältida erasektori suurt võlga ning tagada tulemuslikum ja õiglasem maksusüsteem, suurendades nii majanduse vastupanuvõimet. Kavaga püütakse lahendada ka Küprose majanduse konkurentsivõime ja tootlikkuse probleeme ning selle kasvumudelit mitmekesistada. Selleks on kavas reformid ja investeeringud põllumajandusliku toidu, kergetööstuse, säästva turismi ja ringmajanduse valdkonnas.

(11)Kavaga toetatakse Küprose ja liidu majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse tugevdamist meetmete kaudu, milleks on tervishoiusüsteemi ja pikaajalise hoolduse kättesaadavuse, vastupanuvõime ja kvaliteedi parandamise, sotsiaaltaristu renoveerimise, energiaostuvõimetuse vastased, digitaristu kättesaadavuse võrdsemaks muutmise ning haavatavamate elanikkonnarühmade tööhõive ja sotsiaalabi parandamise meetmed. Mõni neist meetmetest peaks parandama ka tervishoiu, majanduse, ühiskonna ja institutsioonide vastupanuvõimet ning neil peaks tekkima sünergia teiste sihipäraste reformide ja investeeringutega (nt sotsiaalkaitsesüsteemi lünkade täitmine, oskuste tööturu nõudlusele mittevastavuse vähendamine täiendus- ja ümberõppe ja teavitamisega ning avaliku halduse ja teenuste (sh koolide ja tervishoiuasutuste) digiteerimine). Kavas on tähtsal kohal ka järgmise põlvkonna, laste ja noorte poliitika, mis hõlmab haridus- ja koolitussüsteemi ajakohastamist ja täiustamist kõikidel tasanditel, kättesaadavamat alusharidust ja lapsehoidu, paremat noorsootööd noortega, kes ei tööta ega õpi, ning kõikidel tasanditel toetust digi- ja rohepöörde jaoks oluliste oskuste arendamisele.

Riigipõhistes soovitustes määratletud probleemidest kõigi või suure osa lahendamine

(12)Vastavalt määruse (EL) 2021/241 artikli 19 lõike 3 punktile b ja V lisa punktile 2.2 peaks taaste- ja vastupidavuskava aitama tõhusalt lahendada asjakohastes Küprosele mõeldud riigipõhistes soovitustes (sh nende eelarveosades ja määruse (EL) nr 1176/2011 artikli 6 kohaselt liikmesriigile esitatud soovitustes) või muudes asjakohastes Euroopa poolaasta raames komisjonis ametlikult vastu võetud dokumentides välja toodud probleemidest kõiki või suurt osa (hinne A).

(13)Kava sisaldab ulatuslikku komplekti üksteist vastastikku tugevdavatest reformidest ja investeeringutest, mis aitavad tõhusalt lahendada kõiki või olulist osa 2019. ja 2020. aastal nõukogu ja Euroopa poolaasta soovitustes Küprosele esitatud riigipõhistes soovitustes kirjeldatud majanduslikest ja sotsiaalsetest probleemidest. Eespool toodud probleemide analüüsimisel jõuti järeldusele, et taaste- ja vastupidavuskava peaks eelduste kohaselt aitama parandada ka Küprose ülemäärast makromajanduslikku tasakaalustamatust 4 , mis on seotud eelkõige valitsemis- ja erasektori suure võla ning viivislaenude suure osakaaluga olukorras, kus jooksevkonto puudujääk on märkimisväärne.

(14)Väga suure läbilaskevõimega võrkude laiendamine alateenindatud aladel ja n-ö gigabitivalmis kaabelduse väljaehitamine peaks parandama Küprosel internetiga ühendatust ning edendama selle kasutussevõttu. Riigi teenuste digiteerimine ning e-õiguskeskkonna, e-tervise ja arukate linnade kasutussevõtt peaksid aitama kaasa digipöördele. Peale selle peaks kava parandama avaliku halduse tõhusust, tugevdades personaliosakonna strateegilist rolli ning ministeeriumide juhtkonna võimet avaliku halduse poliitikat paremini ellu viia ja personalifunktsioone täita. Selleks luuakse tühjade avaliku halduse töökohtade täitmiseks ja töötajate tulemuslikkuse hindamiseks uus raamistik. Kohalike omavalitsuste jaoks uue õigusraamistiku vastuvõtmine peaks parandama nende toimimist. Korruptsioonivastase ameti loomisega peaks korruptsioonivastane võitlus muutuma tulemuslikumaks, mis peaks samuti kaasa aitama avaliku sektori vahendite kasutamisega seotud õigusnormide rikkumiste ärahoidmisele, avastamisele ja kõrvaldamisele. Kava sisaldab meetmeid, mis eeldatavasti käsitlevad Küprose maksusüsteemi elemente, mis hõlbustavad agressiivset maksuplaneerimist, eelkõige hargmaiste ettevõtjate poolt, sealhulgas maksude kinnipidamist väljaminevatelt dividendidelt, litsentsitasudelt ja intressidelt.

(15)Riikliku lõpetanute jälgimise süsteemi loomine ja keskharidust andvate koolide õppekavade värskendamine digi-, pehmete ja ettevõtlusoskuste parandamiseks peaksid koos eri elanikkonnarühmade (mere)keskkonnasäästlike kutse-, digi- ja ettevõtlusoskuste parandamise koolitusskeemidega parandama hariduse ja koolituse kvaliteeti ja tööturu vajadustele vastavust. Peale selle peaksid värbamisstiimulite süsteemi digiteerimine ja avalike tööturuasutuste jaoks tulemuslikkuse juhtimise süsteemi loomine parandama tegevuse tõhusust ja teenuste kvaliteeti. Mittetöötavatele ja mitteõppivatele noorte jaoks nõustamise ja värbamisstiimulite pakkumine peaks parandama noorsootööd ja toetama noorte aktiveerumist. Haridus- ja koolitussüsteemi peaksid parandama uus õpetajate ja koolide hindamise süsteem, oskuste tööturu nõudlusele mittevastavust vähendava riikliku tegevuskava elluviimine, tasuta kohustusliku koolieelse hariduse pikendamine (alates neljandast eluaastast) ning kahe kutseõpet parandava näidis-tehnikakooli ehitamine. Peale selle peaksid asjaomased investeeringud ning riikliku strateegia ja tegevuskava vastuvõtmine parandama alushariduse ja lapsehoiu kvaliteeti ja taskukohasust. Kavas on ka seadus, millega reguleeritakse paindlikku töökorraldust (kaugtöö) ning laiendatakse sotsiaalkaitset FIEdele ja uut liiki töösuhetes inimestele, nagu on riigipõhistes soovitustes soovitatud. Kava elluviimine peaks parandama tervishoiu- ja elanikkonnakaitse süsteemide võimekust, kvaliteeti ja vastupanuvõimet, kuna selles on meetmed, mille eesmärk on seadmete uuendamine, sihtotstarbeliste infosüsteemide loomine ning sidesüsteemidesse ja e-tervisesse tehtavate investeeringute edendamine. Samuti on ette nähtud täiendavate erihoolekandeüksuste ehitamine ja olemasolevate laiendamine.

(16)Riikliku arenguameti asutamine ning rahastamisprogrammide ja -kavade kehtestamine peaksid parandama rahastuse ja likviidsuse tagamise võimaluste kättesaadavust, eriti VKEde jaoks. Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni jaoks mõeldud toetuskavad ning keskse teadmussiirdeameti asutamine peaksid kasvatama selle valdkonna investeeringuid.

(17)Taaste- ja vastupidavuskava sisaldab meetmeid, mis peaksid aitama kaasa rohepöördele. Kavaga edendatakse energia puhast ja tõhusat tootmist ja kasutamist. Selleks on meetmed, mis hõlmavad keskkonnahoidlikku maksustamist, elektrituru avamist, keskkonnahoidlike investeeringute toetamist ning hoonefondi ja muu taristu energiatõhusamaks renoveerimise projekte. Kavas on ka metsatulekahju- ja mereökosüsteemikaitse tugevdamise meetmed. Jäätme- ja veemajandusega seotud meetmete eesmärk on vähendada veekadu, ajakohastada olemasolevat taristut ja veemajandust. Peale selle peaksid investeeringud heiteta ja vähese heitega sõidukitesse ning transpordisektori digiteerimine edendama keskkonnahoidlikku transporti.

(18)Kava eesmärk on vähendada pangandussektoris viivislaenudega seotud riske. Selleks on spetsiaalne tegevuskava ning krediidihaldajate ja krediiditeenuste pakkujate töökeskkonna parandamise meetmed. Erasektori suure võla ja maksedistsipliini valdkonnas on kavas ette nähtud parem võlajärelevalve, maksejõuetusraamistiku toimimise täiustused ja finantskirjaoskamatuse vastane strateegia. Kindlustuse ja pensionifondide parem järelevalve peaks saavutatama kättesaadavate potentsiaalsete töötajate arvu suurendamisega ja kasutatavate järelevalvevahendite parandamisega.

(19)Soovitusi, mis on seotud pandeemiale viivitamata eelarvepoliitika meetmetega reageerimisega, võib pidada Küprose taaste- ja vastupidavuskava kohaldamisalast välja jäänuks, kuigi riik reageeris vajadusele toetada majandust viivitamata eelarvevahenditega aastatel 2020 ja 2021 üldiselt asjakohaselt ja piisavalt, mis on kooskõlas üldise vabastusklausli sätetega.

Panus kasvupotentsiaali, töökohtade loomisse ning majanduslikku, sotsiaalsesse ja institutsioonilisse vastupidavusse

(20)Vastavalt määruse (EL) 2021/241 artikli 19 lõike 3 punktile c ja V lisa punktile 2.3 peaks taaste- ja vastupidavuskava aitama mõjusalt (hinne A) suurendada liikmesriigi majanduse kasvupotentsiaali, luua uusi töökohti, suurendada majanduslikku, sotsiaalset ja institutsioonilist vastupidavust, rakendada Euroopa sotsiaalõiguste sammast (sh laste- ja noortepoliitika edendamise abil), ning leevendada COVID‑19 kriisi majandus- ja sotsiaalmõju ning nii suurendada liidus majanduslikku, sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust ja lähenemist.

(21)Komisjoni talituste simulatsioonidest on näha, et kava abil on võimalik suurendada Küprose SKPd 2026. aastaks 1,1–1,8 % 5 . Kava sisaldab palju eri investeeringuid füüsilisse ja inimkapitali ning reforme, mis peaksid eeldatavasti soodustama majanduskasvu ja suurendama tööhõivet. Kava eesmärk on kiirendada Küprose majanduse taastumist ja panna alus pikaajalisele kestlikule majanduskasvule. Kavas olevad meetmed peaksid kasvupotentsiaali suurendamise, töökohtade loomise ning majanduse, ühiskonna ja institutsioonide vastupanuvõime parandamisega suurendama riigi šokikindlust. Eeldatavasti aitab kava kaasa ka Euroopa sotsiaalõiguste samba rakendamisele (sh kõigile lastele võrdseid võimalusi tagava ja noorte tööhõivet parandava poliitika edendamisega) ning võimaldab Küprosel saada kaasavaks ühiskonnaks, kus on tervishoiuteenused hästi kättesaadavad ning majandus tootlik ja kestlik.

(22)Küprose kava aitab lahendada Euroopa sotsiaalõiguste samba rakendamise seisukohast olulisi tööhõive-, haridus- oskuste ja sotsiaalprobleeme. Võrdsete võimaluste ja tööturule pääsemise soodustamiseks on kavas ette nähtud reformid, millega parandada digioskusi ja rohelisi kutseoskusi, ajakohastada õpetajate ja koolide hindamise süsteemi ning kaotada üldine oskuste tööturu nõudlusele mittevastavus. Kavandatud on ka investeeringud kutseõppesse ja noorte aktiveerimise toetamine, mis täiendavad Euroopa Sotsiaalfond+ meetmeid. Tööturu dünaamika ja töötingimuste parandamiseks on Küpros kavandanud mitu (sh seadusandlikku) meedet, millega muuta paindlik töökorraldus laiemalt kättesaadavaks. Kavas on komisjoni toimivate tööhõive aktiivse toetamise meetmete teemalise soovitusega 6 kooskõlas olev integreeritud lähenemine tööturuteenustele ja -poliitikale (nt avalikud tööturuasutused ja aktiivne tööturupoliitika). Peamine sihtrühm on noored, kelle jaoks on kavas sihipärane koolitusega seotud värbamisstiimul. Sotsiaalkaitse ja kaasamise parandamiseks on kavas deinstitutsionaliseerimist ja pikaajalise hoolduse teenuseid toetavad meetmed.

(23)Kavas on kõikehõlmav komplekt meetmeid tööturu probleemide kõrvaldamiseks ja sotsiaalse sidususe parandamiseks. Need on reformid ja investeeringud hariduse ja oskuste, aktiveerimispoliitika ja sotsiaalteenuste, ebavõrdsuse kaotamise, tööturu ajakohastamise ja sotsiaalse kaasatuse suurendamise valdkonnas. Kavas on üksikasjalikult kaardistatud valitud sekkumised, millega kaotada Euroopa sotsiaalõiguste sambaga seotud sotsiaalvaldkonna tulemustabelis välja toodud haavatavused.

(24)Kavas on avaliku halduse reformid, millega edendatakse valitsuse digiteeritust, vähendatakse kodanike ja ettevõtete halduskoormust ning kiirendatakse avaliku sektori investeerimisprojektide kavandamist ja heakskiitmist. Need meetmed peaksid muutma ettevõtluskeskkonna pikas perspektiivis investeerimist soosivamaks ja majanduse konkurentsivõimelisemaks, tagades tõhusad digivalitsuse teenused ja võimaldades kauakestvat tootlikkust suurendavat mõju.

Olulise kahju ärahoidmise põhimõte

(25)Vastavalt määruse (EL) 2021/241 artikli 19 lõike 3 punktile d ja V lisa punktile 2.4 peaks taaste- ja vastupidavuskava tagama, et ükski selles sisalduv reformide ja investeerimisprojektide tegemise meede ei kahjusta Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852 7 artikli 17 mõistes oluliselt keskkonnaeesmärkide saavutamist (edaspidi „olulise kahju ärahoidmise põhimõte“) (hinne A).

(26)Küprose taaste- ja vastupidavuskava peaks tagama, et ühegi selle meetmega ei kahjustata määruse (EL) 2020/852 artikli 17 mõistes oluliselt ühtegi seal nimetatud kuuest keskkonnaeesmärgist (kliimamuutuste leevendamine, kliimamuutustega kohanemine, vee ja mereressursside säästev kasutamine ja kaitse, üleminek ringmajandusele, saastuse vältimine ja tõrje ning elurikkuse ja ökosüsteemide kaitse ja taastamine). Küpros on esitanud olulise kahju ärahoidmise põhimõtet käsitlevaid Euroopa Komisjoni tehnilisi suuniseid (2021/C 58/01) järgivad põhjendused.

(27)Kui mõne meetme puhul peaks tulevikus olema vaja konkreetsete projektide valimiseks konkursse, tuleb järgida olulise kahju ärahoidmise põhimõtet, tagades meetmete eesmärkidega, et konkursside lähteülesandes on kirjas kõrvalejätmise kriteeriumid, millega hoitakse ära selliste tegevuste valituks osutumine, mis võivad keskkonnaeesmärkide saavutamist oluliselt kahjustada.

Panus rohepöördesse (sh elurikkusesse)

(28)Vastavalt määruse (EL) 2021/241 artikli 19 lõike 3 punktile e ja V lisa punktile 2.5 sisaldab taaste- ja vastupidavuskava meetmeid, mis aitavad suures ulatuses (hinne A) kaasa rohepöördele (sh elurikkusele) või sellega seotud raskustest ülesaamisele. Kliimaeesmärke toetavatele meetmetele kuluv summa moodustab ligikaudu 41 % kava kogueraldisest ja on arvutatud kooskõlas määruse (EL) 2021/241 VI lisas esitatud metoodikaga. Vastavalt määruse (EL) 2021/241 artiklile 17 on riigi taaste- ja vastupidavuskava kooskõlas riiklikus energia- ja kliimakavas 2021–2030 sisalduva teabega.

(29)Mis puudutab liidu 2030. aasta kliima- ja energiaeesmärkide saavutamist, siis püütakse kava rakendamise abil aidata lahendada mõnda Küprose riiklikku kliima- ja energiakava käsitlevates komisjoni soovitustes välja toodud põhiprobleemi. Kava sisaldab reforme, millega kehtestatakse keskkonnahoidlik maksustamine, avatakse elektriturg, soodustatakse hoonete energiatõhusamaks renoveerimist ja kiirendatakse elektromobiilsuse levikut. Kavas on ka palju erinevaid energiatõhususe ja taastuvenergeetika investeeringuid kodumajapidamiste, ettevõtete, omavalitsuste ning laiemalt avaliku sektori ja vabaühenduste jaoks. Kavas on arukate arvestite massilise kasutussevõtuga seotud investeeringud ning Euroopa ja Aasia võrkude vahelise ühenduse projekt, mis peaks aitama kaasa elektri puhtamale (taastuvallikatest) tootmisele. Kavaga edendatakse ka tavapäraste sõidukite asendamist heiteta ja vähese heitega sõidukitega, alternatiivsete, puhtamate kütuste ja transpordivahendite ning ühistranspordi kasutamist.

(30)Kava rakendamine aitab eeldatavasti kaasa ka liidu keskkonnapoliitika eesmärkide saavutamisele, kuna selles pööratakse väga palju tähelepanu vee- ja ringmajandusele. Kava sisaldab veemajandusreformi ning omavahel seotud ja üksteist täiendavaid investeeringuid veemajanduse ajakohastamiseks ja kestlikumaks muutmiseks. Samuti on kavas meetmed, millega edendada turismis ja tööstuses ringmajandust ning üldiselt keskkonnahoidlikke jäätmekäitlustavasid (sh ringlussevõtt). Veel on kavas kliimamuutustega kohanemisega seotud probleemkohtadega tegelemine, milleks on mitu metsatulekahjude eest kaitsvat ja üleujutusi ennetavat meedet. Bioloogilise mitmekesisuse jaoks on üks meede, milles keskendutakse mereökosüsteemide ohtude eest kaitsmisele.

Panus digipöördesse

(31)Vastavalt määruse (EL) 2021/241 artikli 19 lõike 3 punktile f ja V lisa punktile 2.6 sisaldab taaste- ja vastupidavuskava meetmeid, mis aitavad suures ulatuses (hinne A) kaasa digipöördele või sellega seotud raskustest ülesaamisele. Digieesmärke toetavatele meetmetele kuluv summa moodustab ligikaudu 23 % kava kogueraldisest ja on arvutatud kooskõlas määruse (EL) 2021/241 VII lisas esitatud metoodikaga.

(32)Kuna märkimisväärne osa kogueelarvest on ette nähtud digieesmärkide jaoks ja digitaalseid aspekte on enamikus kava komponentides, on Küprose taaste- ja vastupidavuskavas suur tähelepanu digipöördel ja sellest tingitud raskuste ületamisel kõigis sektorites.

(33)Peaaegu igas komponendis on meetmeid, mis toetavad otseselt digipööret või sellega seotud raskustest ülesaamist. Kõige rohkem panustavad avaliku sektori digiteerimise ja sidetaristuga seotud komponendid, millele järgnevad e-õiguskeskkonna, eelarve ja finantsstabiilsuse ning digioskuste komponendid. Seega on digipöördega või sellest tingitud raskustega seotud meetmeid kavas igal pool. Need peaksid eelduste kohaselt aitama kaasa mitme majandusharu ja sotsiaalvaldkonna digipöördele (näiteks haridus- või tervishoiusektor) ning sellega seotud riigipõhistest raskustest ülesaamisele.

Püsiv mõju

(34)Vastavalt määruse (EL) 2021/241 artikli 19 lõike 3 punktile g ja V lisa punktile 2.7 on taaste- ja vastupidavuskaval Küprosele eeldatavasti suuresti (hinne A) püsiv mõju.

(35)Kava mitme meetme eesmärk on aidata kaasa digipöördele ja avalike digiteenuste arvu suurendamisele. Kavas olevad meetmed peaksid tagama (püsi-, traadita või mobiilse ühenduse kaudu) võimsa lairibaühenduse (st 5G) kõigile organiseerunud kogukondades elavatele inimestele (sh võetakse 5G kasutusele kõigil põhiteedel ning võimaldatakse kasukohast universaalset gigabitist internetiühendust (sh 5G) kõigis linna- ja maapiirkondades). Kava eesmärk on reformide ja investeeringutega edendada ka e-valitsust. Digitaalsetelt projektidelt (kohtute digipööre, arukad linnad ja õigusloome digiteerimine) koos juhtimissüsteemi täiustamise ning avalikku haldusesse töötajate värbamise ja nende hindamise projektidega ja kohalike omavalitsuste reformimisega loodetakse struktuurset ja püsivat mõju avaliku halduse ja kohtusüsteemi toimimisele, mille tagajärjel peaks paranema ka ettevõtluskeskkond. Institutsioonide struktuurilisi muutusi käsitlevas kava osas on tähtsaimal kohal sellise sõltumatu organi loomine, kes koordineerib korruptsioonivastase võitluse meetmeid ja teeb nende üle järelevalvet.

(36)Küprose kavas esitatud reformide ja investeeringute rakendamiselt oodatakse püsivat mõju haridus- ja koolitussüsteemis ja tööturul. Kavas on suured haridussüsteemi reformid: uue õpetajate ja koolide hindamise süsteemi kasutussevõtt, tasuta kohustusliku koolieelse hariduse pikendamine ning kõrg- ja keskhariduse õppekava kohandamine tööturu vajadustele vastavaks. Samuti on kavas koolitused õlilaste, töötajate ja töötute digioskusete parandamiseks. Veel on kavas mitmekülgse riikliku strateegia loomine, et vähendada oskuste mittevastavust tööturu vajadustele, ning alushariduse ja lapsehoiu riikliku strateegia koostamine. Need meetmed peaksid parandama haridus- ja koolitussüsteemi kvaliteeti kõigis vanuseastmetes ja õpilaste tulemuslikkust ning looma haridussüsteemi ja tööturu vahel paremad sidemed.

(37)Kava püsivat mõju saab suurendada ka kava ja ühtekuuluvuspoliitika fondidest rahastatavate muude programmide vahelise koostoime kasvatamisega, tegeledes jõuliselt eelkõige piirkondlike probleemidega ja soodustades tasakaalustatud arengut.

Järelevalve ja elluviimine

(38)Vastavalt määruse (EL) 2021/241 artikli 19 lõike 3 punktile h ja V lisa punktile 2.8 on taaste- ja vastupidavuskavas kavandatud kord piisav (hinne A), et tagada kava (sh kavandatud ajakava, eesmärkide ja sihtide ning nendega seotud näitajate) toimiv järelevalve ja elluviimine.

(39)Kava elluviimise keskse järelevalve eest vastutab järelevalvekomitee, mille esimees on Euroopa programmide, koordineerimise ja arengu peadirektoraadi peadirektor ning liikmed kavaga seotud ministeeriumide pea- ja asedirektorid. Üldine vastutus taaste- ja vastupidavuskava järelevalve ja elluviimise eest on pandud Euroopa programmide, koordineerimise ja arengu peadirektoraadi taaste ja vastupidavuse direktoraadile, mis tegutseb koordineerimisasutusena. Selle asutuse ülesanne on koordineerida meetmete rakendamist, kinnitada eesmärkide ja sihtide saavutamist, koostada eduaruandeid, kontrollida ja suhelda komisjoniga (sh esitada määruse (EL) 2021/241 kohaseid maksetaotlusi). Selles abistavad teda kaks spetsialiseerunud järelevalveorganit, mis kinnitavad erisisendeid nõudvate meetmete eesmärkide ja sihtide saavutamist. Kavas sisalduvate eri investeeringute ja reformide tegemine on rakendusasutuste ülesanne. 

(40)Küprose kava eesmärgid ja sihid moodustavad kava elluviimise järelevalveks sobiva süsteemi. Need on piisavalt selged, realistlikud ja mitmekülgsed, et nende täitmist oleks võimalik jälgida ja kontrollida, ning eesmärkide saavutatuse mõõtmiseks kavandatud näitajad on asjakohased, vastuvõetavad ja usaldusväärsed. Eesmärgid ja sihid on olulised ka määruse (EL) 2021/241 artikli 17 lõike 2 kohaselt rahastamiskõlblike, ent juba lõpule viidud meetmete puhul. Väljamaksetaotluse põhjendamiseks on vaja, et need eesmärgid ja sihid oleksid rahuldavalt täidetud. Kontrollimehhanismid, andmete kogumine ja vastutusalad, mida Küprose võimud kavas kirjeldavad, paistavad olevat piisavalt usaldusväärsed, et anda pärast eesmärkide ja sihtide saavutatuks tunnistamist piisavat alust väljamaksetaotlustele.

(41)Liikmesriigid peaksid tagama, et rahastust saadava rahalise toetuse saamisest teavitatakse ja seda kinnitatakse kooskõlas määruse (EL) 2021/241 artikliga 34. Tehnilise toetuse vahendi raames võib liikmesriikide kava rakendamiseks taotleda tehnilist abi.

Kulud

(42)Vastavalt määruse (EL) 2021/241 artikli 19 lõike 3 punktile i ja V lisa punktile 2.9 on taaste- ja vastupidavuskavas esitatud põhjendused kava hinnangulise kogukulu kohta mõõdukalt (hinne B) mõistlikud ja usutavad, kooskõlas kulutõhususe põhimõttega ning vastavuses riigis saavutada loodetava majandusliku ja sotsiaalmõjuga.

(43)Enamiku meetmete kuluteave on küllaltki üksikasjalik ning metoodika lihtsalt jälgitavate arvutustega hästi selgitatud ja tõendatud. Esitatava teabe alusel võib öelda, et kulud on kooskõlas kavandatud reformide ja investeeringute laadi ja liigiga, mis tähendab, et need on usaldusväärsed. Ent teatud osa kulusid hinnati vaid mõõdukalt mõistlikuks ja usutavaks. Taaste- ja vastupidavuskava hinnanguline kogukulu on kooskõlas kulutõhususe põhimõttega ning vastavuses riigis saavutada loodetava majandusliku ja sotsiaalmõjuga.

Finantshuvide kaitse

(44)Vastavalt määruse (EL) 2021/241 artikli 19 lõike 3 punktile j ja V lisa punktile 2.10 on taaste- ja vastupidavuskavas kavandatud kord ja käesolevas otsuses sisalduvad täiendavad meetmed piisavad (hinne A), et tagada nimetatud määruse alusel eraldatud vahendite kasutamisel korruptsiooni, pettuste ja huvikonflikti ärahoidmine, avastamine ja kõrvaldamine, ning see kord peaks eeldatavasti tulemuslikult vältima topeltrahastamist kõnealuse määruse ja muude liidu programmide alusel. See ei piira muu kohaldamist, millega edendada ja tagada liidu õiguse järgimist (sh korruptsiooni, pettuste ja huvikonfliktide ärahoidmiseks, avastamiseks ja kõrvaldamiseks ning liidu rahaliste vahendite kaitsmiseks kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL, Euratom) 2020/2092) 8 .

(45)Küprose väljatöötatud kontrolli- ja auditisüsteem on määruse (EL) 2021/241 nõuetele vastavalt sidusa ülesehitusega. Täpsemalt tuleks kuni kava määruse (EL) 2021/241 artikli 22 lõike 2 punkti d kohase juhtimise ja järelevalve jaoks mõeldud spetsiaalse järelevalveinfosüsteemi loomiseni seada sisse piisav ülemineku andmesüsteem. Selline ülemineku andmesüsteem või spetsiaalne järelevalveinfosüsteem peaks talletama ja säilitama taaste- ja vastupidavuskava elluviimise seisukohast olulisi andmeid (eesmärkide ja sihtide saavutamine, vahendite lõplike saajate, töövõtjate, alltöövõtjate ja tegelike tulusaajate andmed, nagu on nõutud määruse (EL) 2021/241 artikli 22 lõike 2 punktis d. Vastavalt määruse (EL) 2021/241 artikli 20 lõike 5 punktile e peaks Küpros kasutama vajaliku võimestikuga ülemineku andmesüsteemi või spetsiaalset järelevalveinfosüsteemi, et tagada kooskõla artikliga 22, ja kinnitama selle rakendatust esimese maksetaotlusega. Määruse (EL) 2021/241 artikli 22 lõike 2 punkti d kohase võimestiku olemasolu peab tõendama spetsiaalne süsteemi audit.

(46)Sisekontrollisüsteem tugineb usaldusväärsetele protsessidele ja struktuuridele. Kontrollijate ja audiitorite rollid ja vastutusalad on selged, asjaomased kontrollifunktsioonid on sobivalt lahus ning audiitorite sõltumatus on tagatud. Kontrolli eest vastutajatel on kavandatud rollide ja ülesannete täitmiseks vajalikud õiguslikud volitused ja haldussuutlikkus. Kavas kirjeldatud kontrollimise ja auditeerimise kord on jõustunud ning asjaomaste organite vastutusalad on paika pandud kava heakskiitnud ministrite nõukogu otsusega. Asjaomased auditeerimisasutused on Küprose Vabariigi Auditeerimisamet ja Sisekontrolliamet. Neile on antud volitused kontrollida, kas rakendusasutused tegelevad määruse (EL) 2021/241 alusel antud vahendite kasutamisel pettuste, korruptsiooni ja huvikonfliktide ärahoidmise, avastamise ja kõrvaldamisega. Peale selle on mitut tasandit hõlmav kontrollikord, mille eesmärk on ära hoida topeltrahastamist teistest liidu programmidest ja tagada kohaldatavate reeglite järgimine.

Kava sidusus

(47)Vastavalt määruse (EL) 2021/241 artikli 19 lõike 3 punktile k ja V lisa punktile 2.11 sisaldab kava suures ulatuses (hinne A) sidusaid reformide ja avaliku sektori investeerimisprojektide elluviimise meetmeid.

(48)Küprose taaste- ja vastupidavuskavas esitatud reformid ja investeeringud täiendavad üksteist. Need põhinevad laiaulatuslikul majanduskasvu kaval, mis tagab taaste- ja vastupidavuskava sidususe tulevase aruka, kaasava ja kestliku majandusarengu soodustamisel. Kava viis peamist tegevussuunda (vastupanuvõimeline ja tulemuslik tervishoiusüsteem ning parem elanikkonnakaitse; kliimaneutraalsus, energiatõhusus ja taastuvenergeetika turuletulek; majanduse vastupanu- ja konkurentsivõime suurendamine; teel digiajastusse; tööturg, sotsiaalkaitse, haridus ja inimkapital) on omavahel seotud ja üksteist toetavad. Need sisaldavad digipöördega seotud meetmeid, mis on peamised Küprose majanduse rohepöörde ja ringmajandusele ülemineku võimaldajad. Kavas on ka kavandatud investeeringuid toetavad reformid (nt veemajanduses ning maksureform heitkoguste vähendamise ja roheliste investeeringute ergutamiseks). Majanduse vastupanu- ja konkurentsivõime suurendamine hõlmab avaliku sektori investeeringuid konkurentsivõime suurendamise, tootlikkuse ja pikaajalise majanduskasvu toetamisse ning uute töökohtade loomisse ning neid investeeringuid toetavaid reforme, millega täiustatakse institutsioonilist raamistikku ja seega ka ettevõtluskeskkonda. Tööturu, sotsiaalkaitse, hariduse ja inimkapitali poliitikasuund aitab kaasa rohe- ja digipöördele, parandades hariduse ja oskuste omandamise süsteemi kõikidel tasanditel (andes seega Küprose ühiskonnale vajalikud oskused), tagades digi- ja rohepöörde õigluse (seades prioriteediks keskkonnahoidlike töökohtade loomise (eriti just noorte jaoks) ja investeerides sotsiaalhoolekande teenustesse), aga vastupanuvõimelise ja tulemusliku tervishoiusüsteemi ja parema elanikkonnakaitse tegevussuuna eesmärk on kvaliteetsete ja tulemuslike tervishoiuteenuste üldine kättesaadavus (sh digitaalselt). Selleks et edendada suuremat sidusust eri vahendite, eelkõige Euroopa ühtekuuluvuspoliitika fondidega, julgustatakse vahendite tasakaalustatud territoriaalset jaotamist.

Võrdsus

(49)Kava mitmes komponendis on rida meetmeid, mis peaksid eeldatavasti aitama lahendada probleeme soolise võrdõiguslikkuse ja kõigile võrdsete võimaluste tagamise valdkonnas. Eriti tähtsad on meetmed, mille eesmärk on parandada taskukohase kvaliteetse alushariduse, lapsehoiu ja pikaajalise hoolduse kättesaadavust ning edendatakse paindlikku töökorraldust, soodustatakse hoolduskohustusega inimeste (eriti naiste) tööturul osalemist, sotsiaalset kaasatust ja sotsiaal-majandusliku halvemuse vähendamist. Samuti tegeletakse naiste ettevõtlikkuse ja eakamate naiste finantskirjaoskuse probleemidega. Mittetöötavate ja mitteõppivate noorte toetamine, peaks olema kasulik haavatava (sh sisserännanu) taustaga noortele. Kogu kavas on arvestatud puuetega inimeste vajadustega ning olemas on kvalitatiivne siht selliste inimeste kodumajapidamiste energiatõhususe parandamiseks.

Julgeolekualane enesehindamine

(50)Kava sisaldab digivõimekusse ja ühendatusse tehtavate investeeringutega seotud julgeolekualast enesehindamist. Ühendatusse tehtavate investeeringutega seoses on kavas ELi 5G-võrkude küberturvalisuse tööriistakastis esitatud üldiste objektiivsete kriteeriumide alusel välja toodud asjaomased julgeolekuküsimused ja nendega seotud riskid ning leevendavad meetmed, mida neist iga puhul kasutada.

Piiriülesed ja mitut riiki hõlmavad projektid

(51)Küprose kavas on kaks piiriülest projekti: elektrivõrkudevaheline ühendus ja andmeside merekaablid. Mõlemad projektid on osaliselt Kreekaga kahasse. Neist esimese – Euroopa ja Aasia võrkude vahelise ühenduse ehitamise – eesmärk on tagada energiavarustuskindlus ja konkurentsivõimelisemad elektri hulgihinnad ning võimaldada kasutada rohkem puhtamatest allikatest (eriti taastuvallikatest) saadud elektrit. Selleks ühendatakse Küprose elektrivõrk Kreeka võrgu kaudu Kreetal liidu mandrivõrguga. See on osa suuremast investeeringut, millega luuakse 1208 km pikkune piiriülene võrkudevaheline ühendus Kreeta, Küprose ja Iisraeli vahel. Teise – merekaablite – projekti eesmärk on luua Küprose jaoks vastupanuvõimeline võimas internetiühenduse magistraal, ehitades Küprose ja Kreeka vahele uue merealuse andmesideühenduse. Eraldiseisva uue andmesidemagistraali loomine Küprose ja Kreeka vahele peaks parandama Küprose ühendatust. Samuti peaks sel olema positiivne mõju vabale andmesidemahule ja lõppkasutajatele väga kiire ühenduse tagamise teenuste hinnale. Olemasolevate aegunud kaablitega võrreldes peaks jõudlus samuti paranema.

Konsulteerimine

(52)Kavas sisalduva konsultatsiooniprotsessi kokkuvõtte kohaselt konsulteeriti ettevalmistusetapis riikliku õigusraamistiku kohaselt asjaomaste sidusrühmadega (tööturu osapooled, kodanikuühiskonna organisatsioonid ja noorteorganisatsioonid). Kava koostamises (ja korduvas täiendamises) on kohe algusest peale oma vastutusalade piires osalenud eri ministeeriumid, valitsusasutused ja kohalikud omavalitsused. Kava sisust on regulaarselt teavitatud ka parlamenti. Peale selle on konsulteeritud Küprose majandus- ja konkurentsivõime nõukoguga (riiklik tootlikkuse komitee). Pärast kõigi asjaomaste sidusrühmadega konsulteerimist osa algselt kavandatud reforme ja investeeringuid muudeti või jäeti välja.

(53)Kõigi sidusrühmadega (tööturu osapoolte ja kodanikuühiskonnaga) konsulteeritakse ka kava elluviimise ajal. Selleks et tagada asjaomaste isikute omalus, on väga oluline kaasata kavaga hõlmatud investeeringute ja reformide tegemisse kõik asjaomased kohalikud omavalitsused ning sidusrühmad (sh tööturu osapooled).

Positiivne hinnang

(54)Pärast seda, kui komisjon on andnud Küprose taaste- ja vastupidavuskavale positiivse hinnangu ja leidnud, et kava vastab rahuldavalt määruses (EL) 2021/241 sätestatud hindamiskriteeriumidele, tuleks kooskõlas kõnealuse määruse artikli 20 lõikega 2 sätestada käesolevas otsuses kava rakendamiseks vajalikud reformid ja investeerimisprojektid, asjakohased eesmärgid ja sihid, näitajad ning liidult kava rakendamiseks kättesaadavaks tehtava tagastamatu rahalise toetuse ja laenu summa.

Rahaline toetus

(55)Küprose taaste- ja vastupidavuskava hinnanguline kogukulu on 1 206 400 000 eurot. Kuna taaste- ja vastupidavuskava vastab rahuldavalt määruses (EL) 2021/241 sätestatud hindamiskriteeriumidele ning selle hinnanguline kogukulu on Küprosele saadaval olevast maksimaalsest rahalisest toetusest suurem, peaks Küprose taaste- ja vastupidavuskava jaoks eraldatav rahaline toetus olema võrdne Küprose jaoks saadaval oleva rahalise toetuse kogusummaga.

(56)Vastavalt määruse (EL) 2021/241 artikli 11 lõikele 2 ajakohastatakse Küprose maksimaalse rahalise toetuse arvutust 30. juuniks 2022. Vastavalt kõnealuse määruse artikli 23 lõikele 1 tuleks Küprose jaoks ettenähtud summa lubada nüüd siduda 2022. aasta 31. detsembriks juriidilise kohustusega. Vajaduse korral peaks nõukogu pärast maksimaalse rahalise toetuse ajakohastamist muutma komisjoni ettepaneku põhjal põhjendamatu viivituseta käesolevat otsust, et lisada sellesse ajakohastatud maksimaalne rahaline toetus.

(57)Peale selle on Küpros taotlenud lisareformide ja -investeeringute jaoks laenutoetust. Küprose taotletud laenu maksimaalne maht on alla 6,8 % tema 2019. aasta kogurahvatulust jooksevhindades. Taaste- ja vastupidavuskava hinnanguline kogukulu on suurem kui Küprose jaoks saadaval oleva rahalise toetuse ja taotletud laenutoetuse kogusumma.

(58)Antavat toetust rahastatakse laenust, mille komisjon võtab liidu nimel nõukogu otsuse (EL, Euratom) 2020/2053 9 artikli 5 alusel. Toetus tuleks maksta osamaksetena välja siis, kui Küpros on taaste- ja vastupidavuskava rakendamise eesmärgid ja sihid rahuldavalt täitnud.

(59)Küpros on taotlenud eelmakset, mis moodustab 13 % rahalisest toetusest ja 13 % laenust. See summa tuleks teha Küprosele kättesaadavaks määruse (EL) 2021/241 artikli 23 lõike 1 kohase rahastamislepingu ning sama määruse artikli 15 lõikes 2 sätestatud laenulepingu jõustumise korral ja sellega kooskõlas.

(60)Käesolev otsus ei tohiks mõjutada selliste menetluste tulemust, mis on seotud liidu vahendite eraldamisega muude kui määruse (EL) 2021/241 kohaste liidu programmide raames, ega selliseid menetlusi, mis on seotud siseturu toimimise moonutamisega ja mida võidakse algatada eelkõige ELi toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 alusel. See ei vabasta liikmesriike aluslepingu artikli 108 kohasest kohustusest teavitada komisjoni võimalikest riigiabi juhtudest,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1
Taaste- ja vastupidavuskavale antud hinnangu heakskiitmine

Küprose taaste- ja vastupidavuskavale määruse (EL) 2021/241 artikli 19 lõikes 3 sätestatud kriteeriumide alusel antud hinnang kiidetakse heaks. Taaste- ja vastupidavuskava kohased reformid ja investeerimisprojektid, kava järelevalve ja rakendamise kord ja ajakava (sh asjaomased eesmärgid ja sihid ning laenu maksmisega seotud täiendavad eesmärgid ja sihid ning kavandatud eesmärkide saavutamisega seotud näitajad) ning komisjonile asjakohaste alusandmete täielikult kättesaadavaks tegemise kord on esitatud käesoleva otsuse lisas.

Artikkel 2
Rahaline toetus

1.Liit teeb Küprosele kättesaadavaks tagastamatu rahalise toetuse summas 1 005 946 047 eurot. 10 Sellest on 818 213 837 eurot võimalik siduda juriidiliste kulukohustustega 31. detsembriks 2022. Kui määruse (EL) 2021/241 artikli 11 lõikega 2 ette nähtud ajakohastamisel arvutatakse Küprose jaoks summa, mis on eespool nimetatuga võrdne või sellest suurem, on alates 1. jaanuarist 2023 kuni 31. detsembrini 2023 võimalik siduda juriidilise kulukohustusega lisaks 187 732 210 eurot.

2.Komisjon teeb liidu rahalise toetuse Küprosele kättesaadavaks osamaksetena vastavalt lisale. Eelmaksena tehakse kättesaadavaks 130 772 986 eurot, mis moodustab 13 % rahalisest toetusest. Komisjon võib eel- ja osamaksed välja maksta ühes või mitmes osas. Osade suurus sõltub rahaliste vahendite kättesaadavusest.

3.Eelmaksed tehakse määruse (EL) 2021/241 artikli 23 lõike 1 kohase rahastamislepingu jõustumise korral ja sellega kooskõlas. Eelmaksed tasaarvestatakse, arvates need proportsionaalselt maha osamaksetest.

4.Osamaksete tegemine vastavalt rahastamislepingule sõltub kättesaadavatest rahalistest vahenditest ja komisjoni otsusest, mis tehakse kooskõlas määruse (EL) 2021/241 artikliga 24 selle kohta, et Küpros on rahuldavalt täitnud taaste- ja vastupidavuskava rakendamisega seotud asjakohased eesmärgid ja sihid. Tingimusel, et lõikes 1 osutatud juriidilised kohustused jõustuvad, peavad toetuse väljamaksmiseks olema eesmärgid ja sihid täidetud hiljemalt 31. augustiks 2026.

Artikkel 3
Laenutoetus

1.Liit võimaldab Küprosele laenu kuni 200 320 000 eurot.

2.Komisjon teeb laenutoetuse Küprosele kättesaadavaks osamaksetena kooskõlas lisaga. Eelmaksena tehakse kättesaadavaks 26 041 600 eurot, mis moodustab 13 % laenust. Komisjon võib eel- ja osamaksed välja maksta ühes või mitmes osas. Osade suurus sõltub rahaliste vahendite kättesaadavusest.

3.Eelmaksed tehakse määruse (EL) 2021/241 artikli 15 lõike 2 kohase laenulepingu jõustumise korral ja sellega kooskõlas. Eelmaksed tasaarvestatakse, arvates need proportsionaalselt maha osamaksetest.

4.Osamaksete tegemine vastavalt laenulepingule sõltub kättesaadavatest rahalistest vahenditest ja komisjoni otsusest, mis tehakse kooskõlas määruse (EL) 2021/241 artikliga 24 selle kohta, et Küpros on rahuldavalt täitnud laenuga hõlmatud ning taaste- ja vastupidavuskava rakendamisega seotud täiendavad eesmärgid ja sihid. Laenu väljamaksmiseks peavad laenuga hõlmatud täiendavad eesmärgid ja sihid olema täidetud hiljemalt 31. augustiks 2026.

Artikkel 4
Adressaat

Käesolev otsus on adresseeritud Küprose Vabariigile.

Brüssel,

(1)    ELT L 57, 18.2.2021, lk 17.

(2)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. novembri 2011. aasta määrus (EL) nr 1176/2011 makromajandusliku tasakaalustamatuse ennetamise ja korrigeerimise kohta (ELT L 306, 23.11.2011, lk 25).

(3)    Nõukogu 14. detsembri 2020. aasta määrus (EL) 2020/2094, millega luuakse Euroopa Liidu taasterahastu COVID-19 kriisi järgse taastumise toetuseks (ELT L 433l, 22.12.2020, lk 23).

(4)    Kõnealusest makromajanduslikust tasakaalustamatusest oli juttu määruse (EL) nr 1176/2011 artikli 6 alusel aastatel 2019–2020 esitatud soovitustes.

(5)    Sellistes simulatsioonides on võetud arvesse Euroopa Liidu taasterahastu üldist mõju (sh ReactEU rahastamist ning programmide „Euroopa Horisont“ ja InvestEU, õiglase ülemineku fondi, maaelu arengu ja RescEU suuremat rahastamist). Sellises simulatsioonis ei võetud arvesse struktuurireformide võimalikku positiivset mõju, mis võib olla märkimisväärne.

(6)    Komisjoni 4. märtsi 2021. aasta soovitus (EL) 2021/402 toimivate tööhõive aktiivse toetamise meetmete (EASE) kohta pärast COVID-19 kriisi (ELT L 80, 8.3.2021).

(7)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuni 2020. aasta määrus (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.6.2020, lk 13).

(8)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. novembri 2020 aasta määrus (EL) nr 2020/2092, mis käsitleb üldist tingimuslikkuse korda liidu eelarve kaitsmiseks (ELT L 433I, 22.12.2020, lk 1.)

(9)    Nõukogu 14. detsembri 2020. aasta otsus (EL, Euratom) 2020/2053 mis käsitleb Euroopa Liidu omavahendite süsteemi ning millega tunnistatakse kehtetuks otsus 2014/335/EL, Euratom (ELT L 424, 15.12.2020, lk 1).

(10)    See summa vastab rahaeraldise summale, mis jääb alles pärast määruse (EL) 2021/241 artikli 6 lõikes 2 sätestatud (Küprose) kulude proportsionaalse osa mahaarvamist ning mis arvutatakse kõnealuse määruse artiklis 11 sätestatud metoodika kohaselt.

EUROOPA KOMISJON

Brüssel,8.7.2021

COM(2021) 398 final

LISA

järgmise dokumendi juurde:

Ettepanek: Nõukogu rakendusotsus

Küprose taaste- ja vastupidavuskavale antud hinnangu heakskiitmise kohta

{SWD(2021) 196 final}

LISA

1. JAGU. TAASTE- JA VASTUPIDAVUSKAVAGA ETTE NÄHTUD REFORMID JA INVESTEERINGUD

1.Reformide ja investeeringute kirjeldus

A. KOMPONENT 1.1: Vastupanuvõimeline ja tõhus tervishoiusüsteem, tõhusam kodanikukaitse

Küprose taaste- ja vastupidavuskava selles osas käsitletakse probleeme, mis on seotud kvaliteetsete tervishoiuteenuste üldise kättesaadavusega Küprosel ning kodanikukaitse üldise valmisoleku ja reageerimisega hädaolukorras. Selle komponendi eesmärk on tugevdada tervishoiusektori tõhusust, kättesaadavust ja üldist vastupanuvõimet, toetades hiljuti kasutusele võetud riiklikku tervishoiusüsteemi mitmesuguste sekkumiste kaudu. Nende hulka kuuluvad i) tervishoiutaristu ja -seadmete ajakohastamine ja digiteerimine, ii) e-tervishoiu teenuste tõhustamine, iii) osutatavate tervishoiuteenuste akrediteerimine, tõenditel põhinevate kliiniliste protokollide ja kvaliteediseire süsteemide kasutuselevõtmine ning iv) tervishoiutöötajate oskuste täiendamise võimalused. Lisaks on selle eesmärk parandada Küprose kodanikukaitsesüsteemi, luues nüüdisaegse üldsuse hoiatamise süsteemi.

Komponent käsitleb riigipõhiseid soovitusi tervise kohta (2020. aasta riigipõhine soovitus 1 ja 2019. aasta riigipõhine soovitus 3).

Eeldatakse, et ükski selle komponendi meede ei kahjusta märkimisväärselt keskkonnaeesmärke määruse (EL) 2020/852 artikli 17 tähenduses, võttes arvesse taaste- ja vastupidavuskavas sätestatud meetmete kirjeldust ja leevendavaid meetmeid kooskõlas DNSH tehniliste suunistega (2021/C58/01).

A.1.    Tagastamatu rahalise toetusega seotud reformide ja investeeringute kirjeldus

Reform nr 1 (C1.1R1): Riiklik kliiniliste tõendite ja kvaliteedi parandamise keskus

Reformi eesmärk on parandada tervishoiusüsteemi kvaliteeti ja jätkusuutlikkust.

Selleks luuakse riiklik kliiniliste tõendite ja kvaliteedi parandamise keskus, mis töötab tihedas koostöös tervishoiutöötajate ja patsientidega välja tõenduspõhised kliinilised suunised, protokollid ja raviviisid kõigi ravitasandite jaoks (esmane, teisene ja kolmanda taseme tervishoid), samuti järelevalve- ja hindamisprotsessid, nagu kliinilised auditid, vastastikused eksperdihinnangud ja kontrollid. Lisaks töötatakse välja IT-süsteem, mis võimaldab kliiniliste standardite ja protokollide rakendamist ja järelevalvet ning sisaldab e-õppe platvormi. Reform hõlmab tervishoiutöötajate koolitamist vastavates uutes protokollides ja protsessides.

Reform viiakse lõpule 31. detsembriks 2025.

Reform nr 2 (C1.1R2): Seireplatvormi „Antibiootikumide tarvitamine ja tervishoid haiglates – kaasnevad infektsioonid“ kavandamine

Reformi eesmärk on toetada tervishoiusektori üleminekut digitehnoloogiale ning tugevdada tervishoiusüsteemi tõhusust ja vastupanuvõimet.

See hõlmab elektroonilise platvormi väljatöötamist haiglaapteekidest (nosokomiaalne antibiootikumitarbimine), mikrobioloogia laboritest (antimikroobne resistentsus) ja haiglatest (tervishoiuteenustega seotud nakkused) saadud andmete töötlemiseks.

Reform viiakse lõpule 31. detsembriks 2025.

Investeering 1 (C1.1I1): Uued rajatised Küprose verevarude loomiseks ja uusima tehnoloogiaga kaasnevate seadmete hankimiseks

Investeeringu eesmärk on tõhustada tsentraalseid vereteenistusasutusi Küprosel.

See meede hõlmab uute rajatiste ehitamist Küprose vereteenistusasutuse jaoks ja uusimate tehnoloogiaga seotud seadmete hankimist. Ligikaudu 80 000 veretoodet (nt erütrotsüüdid, trombotsüüdid ja värske külmutatud plasma) peab olema võimalik jaotada kliiniliseks kasutamiseks kogu riigis. Uute rajatiste primaarenergianõudlus peab olema vähemalt 20 % väiksem, kui on kindlaks määratud liginullenergiahoone (NZEB) nõudes.

Investeering tehakse 30. juuniks 2025.

Investeering 2 (C1.1I2): Küpros Innovatiivne rahvatervise info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) süsteem

Meetme eesmärk on luua Küprose innovaatilise rahvatervise info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) süsteemi gripi kontrollseire moodul, et toetada rahvatervise valdkonna asutusi tõenditel põhinevate otsuste tegemisel.

See hõlmab nii vajalike digitaalsete vahendite (nt tarkvara ja IKT-taristu) väljatöötamist kui ka tervishoiutöötajate ja tervishoiuministeeriumi töötajate oskuste täiendamist, et kasutada andmete kogumise ja andmete kogumise süsteemi. Vastavalt Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse (ECDC) ja Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) suunistele salvestab Küprose innovatiivse rahvatervise info- ja kommunikatsioonitehnoloogia süsteemi gripi kontrollseire (ISS) moodul epidemioloogilised andmed, mis annavad tervishoiuministeeriumile teavet võimalike epidemioloogiliste probleemide kohta. Tervishoiuministeerium määrab sentinelideks 150 arsti, kes sisestavad andmed Küprose uuendusliku rahvatervise IKT-süsteemi gripi kontrollseire (ISS) moodulisse. 

Investeering tehakse 31. detsembriks 2025.

Investeering 3 (C1.1I3): Meditsiiniseadmete ostmine/asendamine haiglates

Investeeringu eesmärk on võimaldada erahaiglatel lühikese aja jooksul investeerida oma meditsiiniseadmete moderniseerimisse, et parandada osutatavate tervishoiuteenuste kvaliteeti.

Meede hõlmab erahaiglate toetuskava meditsiiniseadmete ajakohastamiseks või asendamiseks. Rahastamistaotlusi hindab läbipaistvate valikukriteeriumide alusel spetsiaalne hindamiskomitee, mille nimetab tervishoiuminister.

Investeering tehakse 31. detsembriks 2025.

Investeering 4 (C1.1I4): Avalik-õiguslike ja erahaiglate akrediteerimine

Selle investeeringu eesmärk on toetada haiglate akrediteerimist, võimaldades nende registreerimist riiklikus tervishoiusüsteemis (NHS) ja parandades osutatavate tervishoiuteenuste kvaliteedi tagamist.

See koosneb sponsorluskavast, mis hõlbustab haiglate akrediteerimist, kattes osa i) kuludest, mis tekivad era- ja avalik-õiguslikel haiglatel seoses välisekspertide akrediteerimisalaste nõustamisteenustega (sellega, kuidas teha vajalikke ettevalmistusi akrediteerimiseks) ja ii) rahvusvaheliselt tunnustatud asutuste võetavatest akrediteerimistasudest.

Investeering tehakse 31. detsembriks 2025.

Investeering 6 (C1.1I6): Üldiste piiriüleste e-tervishoiuteenuste kasutuselevõtt Küprosel

Meetme eesmärk on laiendada e-tervise teenuseid, et võimaldada patsiendi terviseteabe (eelkõige patsiendi koondandmete ja e-retseptide) piiriülest vahetamist, et sellest saaks osa turvalisest vastastikuse e-tervise võrgustikust ELis.

See hõlmab Küprose ja liidu liikmesriikide vahelise piiriülese andmevahetuse käivitamist e-tervise toimivate riiklike kontaktpunktidega, nagu e-retseptid, e-väljamaksed, patsientide kokkuvõtted ja täiendavad andmekogumid (muu hulgas saatekirjad, laboritulemused ja kuvamine), nagu on kokku lepitud e-tervise digiteenuste taristuga (eHDSI).

Investeering tehakse 30. juuniks 2025.

Investeering 7 (C1.1I7): Üldsuse hoiatamise süsteem hädaabioperatsioonide toetamiseks SMSi kaudu

Investeeringu eesmärk on parandada Küprose kodanikukaitsesüsteemi, luues mobiilirakenduse abil kogu elanikkonnale suunatud kaasaegse üldsuse hoiatamise süsteemi, et suurendada avalikku julgeolekut, valmisolekut ja vastupidavust.

Meede seisneb kogu elanikkonnani jõudva üldsuse hoiatamise süsteemi käivitamises mobiilirakenduse või SMSi kaudu, et hoiatada tekkivatest või tekkivatest hädaolukordadest.

Investeering tehakse 31. detsembriks 2025.

A.2.    Tagastamatu rahalise toetuse eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava

A.3.    Laenuga seotud reformide ja investeeringute kirjeldus

Reform nr 3 (C1.1R3): Tervishoiuteenuste osutamise ja hüvitamise raamistiku järkjärguline üleminek väärtuspõhistele mudelitele

Reformi eesmärk on võtta kasutusele väärtuspõhised tervishoiumudelid ja need järk-järgult kasutusele võtta, et täiendada praeguseid mahupõhiseid tervishoiumudeleid, parandada tervisenäitajaid ja piirata kulusid.

See hõlmab asjakohaste väärtuspõhiste mudelite ja algatuste väljatöötamist koos asjakohaste järelevalvemehhanismidega reformi edukuse mõõtmiseks ja jälgimiseks ning väärtuspõhiste mudelite kasutuselevõttu esmatasandi arstiabi ja statsionaarse ravi hüvitamisotsuses, nagu on sätestatud üldise tervishoiusüsteemi õigusaktides.

Reform viiakse lõpule 31. märtsiks 2023.

Investeering 5 (C1.1I5): Küprose riiklike haiglate tugevdamine, ajakohastamine ja ajakohastamine

Investeeringu eesmärk on täiustada, ajakohastada ja/või ajakohastada Küprose riiklikke haiglaid, et võimaldada neil konkureerida võrdsetel alustel erasektoriga, parandades samal ajal tervishoiuteenuste kvaliteeti ja tervishoiutöötajate töötingimusi riiklikes haiglates.

See meede seisneb järgmise üheksa riikliku haigla täiustamises, moderniseerimises ja/või täiustamises: (1) Makariose lastehaigla tugevdamine, et pakkuda lastele täielikku ravi; (2) Paphose ja Limassoli haiglate hemodialüüsiüksuse ehitamine ja/või laiendamine; (3) vaimse tervise haigla ehitamine; 4) Limassoli üldhaigla tugevdamine; (5) õnnetus- ja hädaabiüksuste tugevdamine kõigis Küprose riiklike haiglates; (6) Paphose üldhaigla tugevdamine; (7) invasiivse radioloogia üksuse, sealhulgas meditsiiniseadmete (näiteks angiograafiaüksuse) laiendamine; (8) COVID-19 üksuse ehitamine Famagusta haiglasse; ning (9) nakkushaiguste üksuse loomine Limassoli üldhaiglas. Hoonete renoveerimise eesmärk on vähendada primaarenergia nõudlust keskmiselt vähemalt 30 %. Paphose haigla hemodialüüsiüksuse primaarenergianõudlus peab olema vähemalt 20 % väiksem, kui on kindlaks määratud liginullenergiahoone (NZEB) nõudega.

Investeering tehakse 30. juuniks 2026.

A.4.    Laenu eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava

B. KOMPONENT 2.1: Kliimaneutraalsus, energiatõhusus ja taastuvenergia

Küprose taaste- ja vastupidavuskava selle komponendi eesmärk on tegeleda kliimamuutuste leevendamise probleemiga, aidates kaasa riigi üleminekule kliimaneutraalsusele.

Komponendi eesmärk on parandada keskkonnapoliitikat meetmete abil, mis on seotud keskkonnahoidliku maksustamisega, elektrituru avamisega ning taastuvenergia litsentsimise ja renoveerimisprojektide hõlbustamisega. Komponendi eesmärk on parandada hoonete ja muu taristu energiatõhusust ning toetada keskkonnahoidlikke investeeringuid VKEdesse, kodumajapidamistesse, laiemasse avalikku sektorisse ja valitsusvälistesse organisatsioonidesse. Selle komponendi eesmärk on ka energiaostuvõimetuse leevendamine ja Küprose energiaisolatsiooni vähendamine.

Selle komponendiga toetatakse 2019. ja 2020. aasta riigipõhiste soovituste elluviimist, milles soovitatakse keskenduda energiatõhususe ja taastuvenergiaga seotud investeerimis- ja investeerimispoliitikale (2019. aasta 4. erisoovitus ja 2020. aasta 3. riigipõhine soovitus).

Eeldatakse, et ükski selle komponendi meede ei kahjusta märkimisväärselt keskkonnaeesmärke määruse (EL) 2020/852 artikli 17 tähenduses, võttes arvesse taaste- ja vastupidavuskavas sätestatud meetmete kirjeldust ja leevendavaid meetmeid kooskõlas DNSH tehniliste suunistega (2021/C58/01).

B.1.    Tagastamatu rahalise toetusega seotud reformide ja investeeringute kirjeldus

Reform nr 1 (C2.1R1): Roheline maksustamine

Meetme eesmärk on edendada üleminekut keskkonnaressursside tõhusamale kasutamisele, vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid ja suurendada taastuvenergia kasutamist.

Reform hõlmab seadusandlikke muudatusi, millega kehtestatakse süsinikdioksiidimaks kütustele, mida kasutatakse majandussektorites, mis ei kuulu kasvuhoonegaaside heitkogustega kauplemise süsteemi. Reform hõlmab ka veemaksu järkjärgulist kehtestamist ning kodumajapidamisjäätmete ja prügilajäätmete maksu kehtestamist. Reformi eesmärk on anda konkreetne panus, et saavutada 2030. aastaks seatud kliima- ja energiaeesmärk vähendada kasvuhoonegaaside heidet ja suurendada taastuva energia osakaalu. Õigusaktide muudatused põhinevad läbiviidava sõltumatu uuringu tulemustel.

Reform viiakse lõpule 30. juuniks 2026.

Reform nr 2 (C2.1R2): Küprose põhivõrguettevõtja sõltumatus Küprose turgu valitsevast elektriametist

Meetme eesmärk on suurendada konkurentsi elektriturul, luues uutele investoritele tingimused osalemiseks elektrienergia tootmises, salvestamises, koondamises, tarbimiskajas ja tarnimises.

Reformi eesmärk on tagada Küprose põhivõrguettevõtja sõltumatus Küprose praegusest elektriametist juhtimis-, finants- ja personalijuhtimise osas. Meetmega hõlbustatakse ka tarnija vahetamist, mis eeldatavasti vähendab elektri hinda kodutarbijate ning äri- ja tööstustarbijate jaoks.

Reform viiakse lõpule 31. detsembriks 2021.

Reform nr 3 (C2.1R3): Digitaalsed ühtsed kontaktpunktid, et lihtsustada taastuvenergiaprojekte, mis võimaldavad hoonetes energia renoveerimist, ja hõlbustada seda

Meetme eesmärk on edendada taastuvenergia projektide rakendamist, ühtlustades taastuvenergia projektide loamenetlust. Reformi eesmärk on ka hoonete energiatõhusamaks renoveerimise kiirendamine.

Reform hõlmab taastuvenergiaprojektide lubade andmise menetluse digiteerimist ning ühtse kontaktpunkti loomist hoonete energiatõhusamaks renoveerimiseks antava tehnilise ja rahalise toetuse jaoks.

Reform viiakse lõpule 31. detsembriks 2022.

Reform nr 4 (C2.1R4): Energia salvestamise õigusraamistik

Meetme eesmärk on luua reguleeriv raamistik, et edendada hoidlate osalemist elektriturul.

Reform seisneb ülekande- ja jaotuseeskirjade ning kauplemis- ja arvelduseeskirjade muutmises, et võimaldada hoidlatel osaleda elektrienergia hulgimüügiturul. See peaks soodustama elektri tootmist taastuvatest energiaallikatest ning aitama kaasa elektrituru kui terviku tõhususele ja majanduslikule elujõulisusele.

Reform viiakse lõpule 31. detsembriks 2021.

Investeering 1 (C2.1I1): Energiatõhususe investeeringute edendamine VKEdes, omavalitsustes, kogukondades ja laiemas avalikus sektoris

Meetme eesmärk on vähendada primaar- ja lõppenergia tarbimist ning CO2-heidet VKEde, kohalike omavalitsuste (kohalikud omavalitsused ja kogukonnad) ning laiema avaliku sektori organisatsioonide omanduses olevates või käitatavates hoonetes ja/või rajatistes.

Investeering seisneb vähemalt 275 üksuse toetamises hoonete renoveerimisel ja tootmisprotsesside tõhustamisel. Toetuskavaga edendatakse ka energiaauditite läbiviimist, digitehnoloogia kasutuselevõttu ja taastuvate energiaallikate integreerimist. Investeeringu eesmärk on vähendada primaarenergia nõudlust keskmiselt vähemalt 30 %.

Eeldatakse, et kõnealune meede ei kahjusta märkimisväärselt keskkonnaeesmärke määruse (EL) 2020/852 artikli 17 tähenduses, võttes arvesse meetme kirjeldust ning taaste- ja vastupidavuskavas sätestatud leevendavaid meetmeid kooskõlas DNSH tehniliste suunistega (2021/C58/01). Eelkõige peegeldab kõnealuse meetme konkursikutse asjaolu, et biomassil töötavate katelde ostmine peab vastama direktiivi 2008/50/EÜ (välisõhu kvaliteedi ja Euroopa õhu puhtamaks muutmise kohta), taastuvenergia direktiivi (EL) 2018/2001 ja õhusaasteainete heitkoguseid käsitlevate asjakohaste riiklike õigusaktide sätetele.

Investeering tehakse 31. detsembriks 2025.

Investeering 2 (C2.1I2): Taastuvate energiaallikate ja individuaalsete energiatõhususe meetmete edendamine elamutes ning kütteostuvõimetuse vastu võitlemine puuetega inimestega majapidamistes

Meetme eesmärk on soodustada taastuvate energiaallikate kasutamist ja energiasäästu paljudes vanades eluruumides ning toetada väikesemahulist energia renoveerimist kütteostuvõimetutes kodumajapidamistes ja puudega inimestega kodumajapidamistes.

Investeering koosneb kahest allmeetmest: i) toetuskava taastuvate energiaallikate ja individuaalsete energiatõhususe meetmete edendamiseks eluruumides ning ii) toetuskava kütteostuvõimetuse vähendamiseks puuetega inimestega majapidamistes.

Osameede 1: taastuvate energiaallikate ja energiatõhususe meetmete edendamine elamutes

Investeering seisneb toetuste andmises vähemalt 16 200 eluruumile (sealhulgas haavatavate elektritarbijate kodumajapidamised) katuste soojusisolatsiooniks ja/või fotogalvaanilise süsteemi paigaldamiseks ja/või olemasoleva eluruumi päikeseküttesüsteemide paigaldamiseks või asendamiseks.

Osameede 2: energiaostuvõimetuse probleemiga tegelemine puuetega inimestega majapidamistes

Investeering seisneb toetuse andmises väikesemahulisele energia renoveerimisele, näiteks soojusisolatsioonile ja energiatõhusatele seadmetele, vähemalt 270 energiaostuvõimetus majapidamises ja puudega inimeste leibkonnas.

Investeering tehakse 30. juuniks 2026.

Investeering 3 (C2.1I3): Julgustada kohalikke/laiemaid avaliku sektori asutusi ja valitsusväliseid organisatsioone kasutama taastuvaid energiaallikaid ja energiasäästu ning hõlbustada kohalike kogukondade üleminekut kliimamuutuste leevendamisele ja nendega kohanemisele;

Meetme eesmärk on edendada taastuvate energiaallikate kasutamist ja energiasäästu kohalike omavalitsuste kasutatava suure hulga vana taristu abil ning luua Küprose maakogukondades säästva energia ja kliimamuutustega kohanemise investeerimisprojektide register.

Investeering koosneb kahest allmeetmest: kohalike/laiemate avaliku sektori asutuste ja valitsusväliste organisatsioonide ergutamine kasutama taastuvaid energiaallikaid ja säästma energiat; ning ii) kohalike kogukondade kliimamuutuste leevendamisele ülemineku ja nendega kohanemise hõlbustamine. Investeeringu eesmärk on vähendada primaarenergia nõudlust keskmiselt vähemalt 30 %.

Osameede 1: Taastuvate energiaallikate kasutamise ja energiasäästu soodustamine kohalike/laiemate avaliku sektori asutuste ja valitsusväliste organisatsioonide poolt

Allmeede seisneb toetuskava loomises kohalikele ametiasutustele ja valitsusvälistele organisatsioonidele suunatud suuremahuliste energiatõhususe ja taastuvenergia meetmete toetamiseks hoonetes, taristus ja sotsiaalelamumajanduses.

Osameede 2: Kohalike kogukondade kliimamuutuste leevendamisele ja nendega kohanemisele ülemineku hõlbustamine

Allmeede seisneb tehnilise toe pakkumises maapiirkondade kogukondade nõukogudele säästva energia ja kliimakavade väljatöötamisel ning energia- ja kliimainvesteeringute rakendamisel, samuti toetuskava loomises säästva energia ja kliimamuutustega kohanemisse tehtavate investeeringute toetamiseks.

Nende kahe allmeetme tulemusel peavad kohalikud omavalitsused või valitsusvälised organisatsioonid tegema vähemalt 580 investeeringut, et parandada energiatõhusust ja vastupanuvõimet kliimamuutustele.

Investeering tehakse 30. juuniks 2026.

Investeering 4 (C2.1I4): CO2-heite vähendamine tööstusharudes, ettevõtetes ja organisatsioonides

Meetme eesmärk on julgustada tööstust, ettevõtjaid ja organisatsioone tegema muutusi, mille eesmärk on vähendada CO2-heidet, ning rakendada tegevuskavasid kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamiseks nende tegevuses ja/või tarneahelates.

Investeering seisneb sellise toetussüsteemi loomises, mis pakub rahastamist, mis on samaväärne kasvuhoonegaaside saastekvootide ostmise kuludega, mida tuleb vältida tänu abisaajate tegevusest tulenevale heitkoguste vähenemisele. Antava toetuse tulemusena vähendatakse CO2-ekvivalenti vähemalt 354 566 tonni võrra.

Tagamaks, et meede vastab tehnilisele juhendile „Mitte tekitada olulist kahju“ (2021/C58/01), jäetakse tulevaste projektikonkursside juhendites sisalduvatest rahastamiskõlblikkuse kriteeriumidest välja järgmised tegevused: i) fossiilkütustega seotud tegevus, sealhulgas selle järgnev kasutamine 1 ; ii) ELi heitkogustega kauplemise süsteemi (HKS) tegevused, millega saavutatakse kasvuhoonegaaside heite prognoos, mis ei ole asjaomastest võrdlusalustest väiksem 2 ; iii) prügilate, jäätmepõletustehaste 3 ja mehhaaniliste bioloogilise töötlemise rajatistega 4 seotud tegevus; ning iv) tegevused, mille puhul jäätmete pikaajaline kõrvaldamine võib keskkonda kahjustada. Lisaks nõutakse pädevusraamistikus, et valida võib ainult tegevusi, mis vastavad asjakohastele ELi ja riiklikele keskkonnaalastele õigusaktidele.

Investeering tehakse 30. juuniks 2026.

Investeering 5 (C2.1I5): Üldkasutatavate hoonete energiatõhususe suurendamine

Meetme eesmärk on hõlbustada valitud valitsushoonete, st tuletõrjerajatiste, koolide, Nikosia üldhaigla, veepuhastusjaamade ja pumbajaamade energia kaasajastamist ja energiatõhususe suurendamist.

Investeering koosneb kolmest allmeetmest: i) Tuletõrjeteenused ja koolid; ii) Nikosia üldhaigla; ning iii) võrguga ühendatud fotogalvaaniliste energiasüsteemide paigaldamine veepuhastusjaamadesse ja veepumpadesse.

Osameede 1: Tuletõrjeteenistuse omadused ja koolid

Osameede hõlmab energiauuendusi Küprose 16 linnatulejaamas, tuletõrjebrigaadi peakorteris ja kahes maatulejaamas. Osameede hõlmab ka soojusisolatsiooni ja fotogalvaaniliste süsteemide paigaldamist vähemalt 405 kooli.

Investeeringu eesmärk on vähendada primaarenergia nõudlust keskmiselt vähemalt 30 %.

Osameede 2: Nikosia üldhaigla

Osameede hõlmab Nikosia üldhaiglasse sellise fotogalvaanilise süsteemi paigaldamist ja paigaldamist, mille koguvõimsus on 943 kW.

Osameede 3: Veepuhastusjaamad ja veepumbajaamad

Osameede hõlmab võrguga ühendatud 2 MWp koguvõimsusega fotogalvaaniliste energiasüsteemide paigaldamist veepuhastusjaamadesse ja veepumpadesse.

Investeering tehakse 31. detsembriks 2025.

Investeering 6 (C2.1I6): Taastuvenergia ja arukate võrkude katsetamise taristu ajakohastamine Küprose ülikoolis

Meetme eesmärk on ajakohastada Küprose ülikooli taastuvenergia ja arukate võrkude katsetamise taristut ning integreerida see taristu tulevasse arukasse võrku.

Investeering koosneb nutivõrkude seadmete tarnimisest, paigaldamisest, katsetamisest, kalibreerimisest, kasutuselevõtmisest ja heakskiitmisest, millele järgneb taristu lõplik integreerimine. Meede hõlmab ka töötajate suunamist ja koolitamist.

Investeering tehakse 30. juuniks 2024.

Investeering 7 (C2.1I7): Aruka mõõtmistaristu (täiustatud mõõtmistaristu) jaotusvõrguettevõtja masspaigaldamine ja käitamine

Meetme eesmärk on hõlbustada arukate arvestite massilist kasutuselevõttu Küprosel.

Investeering seisneb 400 000 nutiarvesti tarnimises ja paigaldamises elektri lõpptarbijatele, sealhulgas füüsilistele ja juriidilistele isikutele.

Investeering tehakse 30. juuniks 2026.

Investeering 8 (C2.1I8): Kasvuhoonegaaside heitkoguste seire ja vähendamine põllumajanduses

Meetme eesmärk on tõhustada Küprose põllumajandusest pärinevate kasvuhoonegaaside heitkoguste seiret ja aidata kaasa nende vähendamisele.

Investeering seisneb põllumajanduse kasvuhoonegaaside heite seiresüsteemi loomises, mis annab andmeid tõhusamate leevendustavade rakendamiseks ja aitab kaasa põllumajanduse kasvuhoonegaaside heite 10 %-lisele vähendamisele 2025. aasta lõpuks.

Investeering tehakse 31. detsembriks 2025.

Investeering 9 (C2.1I9): Metsatulekahjude vastane kaitse

Meetme eesmärk on parandada Küprose asjaomaste ametiasutuste suutlikkust tulla toime tuleohuga ja tugevdada kaitset ohtude eest, millega kodanikud, taristu ja metsad kokku puutuvad.

Investeering seisneb tuletõrjelennukite, -sõidukite, -seadmete ning nendega seotud koolituse ja teeninduse ostmises meetme rakendamise ajaks. See hõlmab järgmiste sõidukite, masinate ja seadmete tarnimist: 75 sõidukit patrullimiseks metsakaitse eesmärgil ja töötajate üleviimiseks tulekahjude korral; 12 suurt tuletõrjeautot; 25 hädaolukorra-tuletõrjeautot; neli buldooserit tuletõrjetöödeks,  mida on võimalik transportida veoautoga kiireks transportimiseks tulekahjude korral; neli maapealset buldooserit tuletõrjerajatiste ehitamiseks; kuus põllumajandustraktorit, mis on varustatud tuleohutusmeetmete rakendamiseks vajalike tööriistadega; neljarattalised ekskavaatorid/laadurid; kuus osapurustajat; neli laadurit (veoautod) ja kuus 20tonnist paakautot tulekaitse eesmärgil; üks tuletõrjelennuk.

Investeering tehakse 31. detsembriks 2025.

Investeering 10 (C2.1I10): Turukorraldussüsteem, et hõlbustada elektrituru avamist konkurentsile

Meetme eesmärk on võtta kasutusele Küprose põhivõrguettevõtja turuhaldussüsteem, mis hõlbustaks elektrituru avamist konkurentsile.

Investeering seisneb Küprose elektrituru juhtimissüsteemi paigaldamises ja kasutuselevõtmises ning sellega seotud koolituses, mis hõlmab 100 % põhivõrguettevõtja töötajatest.

Investeering tehakse 31. märtsiks 2023.

B.2.    Tagastamatu rahalise toetuse eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava

B.3.    Laenuga seotud reformide ja investeeringute kirjeldus

Investeering 11 (C2.1I11) Energiaisolatsiooni lõpetamine – ühist huvi pakkuv projekt „EuroAsia võrkudevaheline ühendus“

Meetme eesmärk on tagada varustuskindlus ja konkurentsivõimelisemad elektri hulgimüügihinnad ning võimaldada puhtamatest energiaallikatest, eelkõige taastuvatest energiaallikatest toodetud elektri suuremat kasutamist, ühendades Küprose elektrivõrgu ELi mandriosa süsteemiga.

Investeering seisneb Küprose ja Kreeka vahelise ühishuviprojekti 3.10.2 (mis hõlmab 1000 MW alalisvoolumuundurjaama Küprosel ning sellega seotud taristut Küprosel ja Kreetal) lõpuleviimises ja kasutuselevõtmises, mis on ühendatud 898 km kõrgepingealalisvoolu merekaablite kaudu, mille võimsus on 1000 MW. See peaks olema osa laiemast investeeringust, millega ehitatakse piiriülene võrkudevaheline ühendus, mille kogupikkus Kreeta, Küprose ja Iisraeli vahel on 1208 km. Projekti erinevaid osi rahastatakse eeldatavasti eri allikatest, nimelt taaste- ja vastupidavusrahastust, Euroopa ühendamise rahastust, Euroopa Investeerimispanga laenust, kommertslaenudest ja omakapitalist.

Eeldatakse, et kõnealune meede ei kahjusta märkimisväärselt keskkonnaeesmärke määruse (EL) 2020/852 artikli 17 tähenduses, võttes arvesse meetme kirjeldust ning taaste- ja vastupidavuskavas sätestatud leevendavaid meetmeid kooskõlas DNSH tehniliste suunistega (2021/C58/01). Eelkõige tuleb projekti rakendamisel nõuetekohaselt järgida merekeskkonna kaitsmisele suunatud leevendusmeetmeid, nagu on sätestatud keskkonnamõju hindamises ja ehitusloas. Kõik keskkonnamõju hindamise ja direktiivi 2000/60/EÜ kohase hindamise käigus kindlaks määratud meetmed, mis on vajalikud DNSH tehniliste suuniste (2021/C58/01) järgimise tagamiseks, integreeritakse projekti ja neid järgitakse taristu ehitamise, käitamise ja kasutusest kõrvaldamise etappidel.

Investeering tehakse 31. detsembriks 2025.

B.4.    Laenu eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava

B. KOMPONENT 2.2: Säästev transport

Küprose taaste- ja vastupidavuskava selle osa eesmärk on edendada puhtamat, arukamat, ohutumat ja õiglasemat liikumiskeskkonda linnades, soodustades üleminekut eraautodelt säästvamatele transpordiliikidele, nagu ühistransport, jalgrattasõit, kõndimine, ning edendada heiteta või vähese heitega sõidukite kasutamist ja digisüsteemide kasutamist transpordisektoris.

Komponent käsitleb riigipõhiseid soovitusi säästvasse transporti investeerimise kohta (2019. aasta 4. erisoovitus ja 2020. aasta 3. erisoovitus).

Eeldatakse, et ükski selle komponendi meede ei kahjusta märkimisväärselt keskkonnaeesmärke määruse (EL) 2020/852 artikli 17 tähenduses, võttes arvesse taaste- ja vastupidavuskavas sätestatud meetmete kirjeldust ja leevendavaid meetmeid kooskõlas DNSH tehniliste suunistega (2021/C58/01).

C.1.    Tagastamatu rahalise toetusega seotud reformide ja investeeringute kirjeldus

Reform nr 1 (C2.2R1): Aruka transpordisüsteemi loomine digitaalset kaksiktehnoloogiat kasutades

Meetme eesmärk on parandada tehnoloogilist taristut, võimaldada taristu paremat ja tõhusamat seiret ning võtta kasutusele selle arukad omadused.

Reform hõlmab aruka transpordisüsteemi väljatöötamist ja rakendamist, et parandada liikuvuse juhtimist linnapiirkondades ja Küprose TEN-T võrgus, muu hulgas parandades koostööd eri sidusrühmade vahel. Reform hõlmab 300 anduri tarnimist, paigaldamist ja ühendamist riikliku juurdepääsupunktiga. Need seadmed peaksid olema aluseks füüsilise liikuvuse võrkude digitaliseerimisele geograafilise infosüsteemi andmebaasis ja liikuvusteenuste integreerimisele.

Reform viiakse lõpule 31. detsembriks 2025.

Reform nr 2 (C2.2R2): Tagada koostalitlusvõimelise ja tõhusa elektrisõidukite laadimistaristu ja tõhusa elektrisõidukite laadimisturu õigusraamistik.

Meetme eesmärk on hõlbustada tõhusa elektritranspordi infrastruktuuri loomist elektrisõidukite laadimiseks.

Reformi eesmärk on luua mehhanism i) elektrisõidukite laadimisturu rakendamiseks ja järelevalveks ning ii) andmeanalüüsi koordineerimiseks, et võimaldada tõhusat võrguseiret ning tagada vastavus riiklikele ja ELi õigusaktidele.

Reform viiakse lõpule 31. detsembriks 2024.

Reform nr 3 (C2.2R3): Kõrvaldada järk-järgult kasutuselt kõige saastavamad sõidukid, eriti saastatud linnapiirkondades

Reformi eesmärk on luua õigusraamistik, et anda tõuge vana ja saastava veeremi asendamiseks ning stimuleerida säästvate pendelrände- ja liikuvuslahenduste kasutamist.

Reform hõlmab selliseid meetmeid nagu saastavate sõidukite väljajätmine peamistest valdkondadest, nagu heitevabad tsoonid, maksud sõidukite liikluse eest teatavates piirkondades ning elektrisõidukite kohustuslik kasutamine teatavates transporditoimingutes. Reformi toetatakse investeeringuga 3 (edendada elektrisõidukite, vähesaastavate sõidukite ja alternatiivsete transpordivahendite laialdast kasutamist).

Reform viiakse lõpule 31. detsembriks 2025.

Investeering 1 (C2.2I1): Säästva linnaliikuvuse projektide ja juurdepääsetavust parandavate meetmete rakendamine

Meetmete eesmärk on luua vajalik infrastruktuur, et edendada linnaliikuvuskeskkonda keskkonnasõbralikumate võimalustega ning parandada Limassoli ja Larnaca linnakeskkonda ja liiklusohutust. Investeeringud hõlmavad ka meetmeid, millega parandatakse jalakäijate, jalgratturite ja puuetega inimeste juurdepääsu ja ohutut liikumist kõigis linnakeskustes.

Konkreetsemalt seisneb investeering jalgrattateede, bussiradade ja asjakohaste intelligentsete transpordisüsteemide seadmete (s.t aruka valgusfoorisüsteemi ja busside eelissüsteemi) kasutuselevõtmises ning jalgrattasaalide, bussipeatuste ja liiklusohutustingimuste parandamises valitud ristmikel. See hõlmab ka pargi & sõida, raudteejaamade ja asjakohaste arukate transpordisüsteemide seadmete loomist ning linnakeskuste olemasoleva teedevõrgu uuendamist (nt kõnniteed, jalakäijate, jalgratturite ja/või puudega inimeste piiriületuspunktid, hoiatussüsteemid nägemispuudega inimeste jaoks, jalgrattaparklad, jalgteed).

Investeering tehakse 31. märtsiks 2026.

Investeering 2 (C2.2I2): Elektritranspordi taristu loomine

Meetmete eesmärk on luua vajalik taristu, et hõlbustada üleminekut elektritranspordile ja aidata kaasa laadimispunktide kasutuselevõtule.

Investeering koosneb kolmest allmeetmest: avalikult juurdepääsetavate elektrisõidukite kiirlaadimisjaamade paigaldamine; ii) toetuskava üldkasutatavate laadimispunktide paigaldamiseks ettevõtjate ja kohalike omavalitsuste ruumidesse; ning iii) toetuskava elektrisõidukite laadimiseks taastuvatest energiaallikatest.

Osameede 1: üldsusele juurdepääsetavate elektrisõidukite kiirlaadimisjaamade paigaldamine

Investeering seisneb 10 kiirlaadimisjaama paigaldamises elektritranspordi edendamise näidisprojektina. See tagab elektrisõidukitele juurdepääsu kiire laadimise taristule ja aitab seega eeldatavasti kaasa elektrisõidukite autonoomsust puudutavate tarbijate pärssivate tegurite kõrvaldamisele. 10 kiirlaadimisjaama paigutatakse üldkasutatavatesse kohtadesse, nagu haiglad, suured üldkasutatavad parkimiskohad või väljaspool avalikke teenuseid osutavaid hooneid (näiteks ministeeriumid või kohtud).

Osameede 2: toetuskava üldkasutatavate laadimispunktide paigaldamiseks ettevõtjate ja kohalike omavalitsuste ruumidesse

Kavaga edendatakse laadimispunktide rajamist ettevõtjatele või kohalikele omavalitsustele kuuluvatele avalikult juurdepääsetavatele aladele.

Osameede 3: toetuskava elektrisõidukite laadimiseks taastuvatest energiaallikatest

Kavaga nähakse ette rahalised stiimulid, et edendada elektritranspordiks vajaliku taristu arendamist, eelkõige taastuvatest energiaallikatest toodetud elektrisõidukite laadimise kaudu. Toetuskava hõlmab fotogalvaaniliste süsteemide paigaldamist ja laadimisseadmete paigaldamist eluruumidesse elektrisõidukite laadimiseks ning kohalike/avaliku sektori asutuste rahastamist elektrisõidukite riiklike laadimispunktide ehitamiseks. Riiklike laadimispunktide elektrit toodetakse eeldatavasti suures osas taastuvatest energiaallikatest.

Investeering tehakse 31. detsembriks 2025.

Investeering 3 (C2.2I3): Edendada elektrisõidukite laialdast kasutamist

Meetme eesmärk on edendada elektrisõidukite, kergeveokite (st sõiduk, mis tekitab vähem kui 50 g CO2 kilomeetri kohta), elektrijalgrataste ning avalike või mootorita transpordiliikide (nt buss, jalgratas) ostmist, kõrvaldades samal ajal järk-järgult kasutuselt vanemad saastavad sõidukid. Investeering peaks täiendama reformi nr 3 (kõrvaldada järk-järgult kõige saastavamad sõidukid, eriti saastatud piirkondades).

Investeering koosneb kolmest allmeetmest: i) alustada valitsuses üleminekut elektromobiilsusele; ii) toetuskava elektrisõidukite ostmiseks; ning iii) lammutamiskava kõige saastavamate sõidukite jaoks koos stiimulitega heitevaba/vähese heitega liikuvuse võimaluste jaoks.

Osameede 1: elektritranspordile ülemineku käimalükkamine valitsemissektoris

Investeeringud hõlmavad meetmeid, mille eesmärk on käivitada valitsuse tavapärase sõidukipargi järkjärguline asendamine elektrisõidukitega ja edendada üleminekut elektritranspordile. See hõlmab 100 elektrisõiduki ostmist valitsemissektori vajadusteks ja asjaomaste laadimispunktide paigaldamist valitsemissektori ruumidesse. Lisaks asendab postiteenuste osakond kogu oma mootorrattapargi elektriliste mootorratastega.

Eeldatavasti on tegemist näidisprojektiga, mille eesmärk on edendada elektromobiilsust laiemale üldsusele.

Osameede 2: toetuskava elektrisõidukite ostmiseks

Kava raames pakutakse toetuse kaudu stiimuleid elektrisõidukite ostmiseks ja registreerimiseks ning elektrijalgrataste ostmiseks. See on otseselt seotud reformiga nr 3 „Eelkõige saastavate sõidukite järkjärguline kasutuselt kõrvaldamine, eriti saastatud linnapiirkondades“, mis on paralleelne, toetav ja täiendav meede.

Osameede 3: lammutuskava kõige saastavamate sõidukite jaoks koos stiimulitega heitevaba/vähese heitega liikuvuse võimaluste jaoks

Selle kava raames ergutatakse sõidukijuhte loobuma vanematest ja saastavamatest sõidukitest vastutasuks alternatiivsete liikuvusvõimaluste eest, nagu kergsõidukite või elektrijalgrataste ostmine ja/või tasuta iga-aastased bussipiletid. Vanemate sõidukite eemaldamine aitab eeldatavasti vähendada transpordist tulenevat kasvuhoonegaaside heidet ning leevendada selle mõju õhu-, vee-, pinnase- ja mürasaastele. Vanametalliks lammutatud sõidukid võetakse ringlusse litsentseeritud ringlussevõtjate poolt. Eelistatakse vanimaid vanametalliks lammutatavaid sõidukeid.

Investeering tehakse 31. detsembriks 2025.

C.2.    Tagastamatu rahalise toetuse eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava

B. KOMPONENT 2.3: Arukas ja kestlik veemajandus

Küprose taaste- ja vastupidavuskava selles osas käsitletakse veemajanduse ebatõhusust. Selle komponendi eesmärk on tagada piisav ja katkematu varustatus kvaliteetse joogiveega, maksimeerides kanalisatsioonisüsteemide infrastruktuuri, kanalisatsiooni ja töödeldud heitvee taaskasutust põllumajanduses; veekao, tulu mittesaava vee ja põhjavee võtmise vähendamine, üleujutusvastase infrastruktuuri parandamine, tarbijatele osutatavate teenuste toimimise tõhustamine tehnoloogia arengu kaudu ning finantstehingute läbipaistvuse tagamine.

Komponent käsitleb riigipõhist soovitust veemajanduse kohta (2020. aasta riigipõhine soovitus nr 3 ja 2019. aasta riigipõhine soovitus nr 4).

Eeldatakse, et ükski selle komponendi meede ei kahjusta märkimisväärselt keskkonnaeesmärke määruse (EL) 2020/852 artikli 17 tähenduses, võttes arvesse taaste- ja vastupidavuskavas sätestatud meetmete kirjeldust ja leevendavaid meetmeid kooskõlas DNSH tehniliste suunistega (2021/C58/01).

D.1.    Tagastamatu rahalise toetusega seotud reformide ja investeeringute kirjeldus

Reform nr 1 (C2.3R1): Veevarude majandamise reform

Meetme eesmärk on määratleda meetmed, millega kõrvaldatakse struktuursed puudused Küprose veevarude majandamises ning parandatakse selle tõhusust ja kestlikkust.

Reform seisneb kõrgetasemelise töörühma (edaspidi „töörühm“) loomises, mida juhib põllumajandus-, maaelu arengu ja keskkonnaministeerium ning milles osalevad siseministeeriumi, rahandusministeeriumi, Euroopa programmide, koordineerimise ja arengu peadirektoraadi ning kõigi vee- ja kanalisatsiooniametite esindajad, samuti kohalike omavalitsuste koordineerivad organid, et esindada kõiki sidusrühmi riigi veemajanduses. Töörühm toimib erinevate veemajandusasutuste vahelise koostöö organina ning kavandatavate investeeringute ja meetmete rakendamise koordineerimis- ja järelevalveorganina. Töörühm esitab tegevuskava koos vajalike regulatiivsete ja kohanemismeetmetega, mis tuleb rakendada järgmise 10–15 aasta jooksul. Soovitatud tegevuskava eesmärgid on i) suurendada tegevuse tõhusust piirkondliku vee- ja kanalisatsiooniametite, ii) mittetulusate veevarude vähendamise, iii) parandada veekasutust ja iv) tõhustada veearendusosakonna taristute ohutust ja säästvat käitamist. Töörühm koordineerib ja jälgib tegevuskava rakendamist ning annab asjaomastele veemajandusasutustele vajalikku tehnilist abi reformimeetmete ja komponendis sisalduvate investeeringute elluviimiseks.

Reform viiakse lõpule 30. juuniks 2025.

Investeering 1 (C2.3I1): Choirokitia-Famagusta konveieri asendamine

Meetme eesmärk on suurendada veevarustuse kindlust täiustatud konveiertaristu abil, mille puhul on suurendatud peamiste veeallikate (nt veepuhastusjaamad) ja tarbimispiirkondade vahelise kanali läbilaskevõimet. Investeeringuga aidatakse ka minimeerida veekadu ja tõrgete tekkimist, parandada vee kvaliteeti, segades soolatustatud ja puhastatud vett enne lõpptarbijani jõudmist, ning saavutada energiasääst vee pumpamise vähendamise kaudu.

Meede seisneb olemasoleva veekonveieri asendamises. Projekt hõlmab topograafilisi uuringuid ja keskkonnamõju hindamist. Pärast eespool nimetatud esialgseid samme ja vajalike lubade väljastamist määrab veearendusamet ehitustööd töövõtjale, kes valitakse ehitustööde teostamiseks riigihankemenetluse teel.

Investeering tehakse 30. juuniks 2026.

Investeering 2 (C2.3I2): Veepuhastusjaamad: ajakohastamine vee kvaliteedi parandamiseks

Meetme eesmärk on parandada vee kvaliteeti, vähendada energiatarbimist ja joogivee tootmise kulusid, piirates vee magestamise vajadust, ning vähendada häireid veevarustuses ja -jaotuses.

Meede hõlmab Limassoli, Asprokremmose, Tersefanou, Kornose ja Kannaviou veepuhastusjaamade renoveerimist. See hõlmab nende viie veepuhastusjaama olemasoleva kloorimistaristu asendamist, Limassoli, Asprokremmose ja Tersefanou veepuhastusjaamade aktiivsöe poleerimisseadmete paigaldamist, Asprokremmose veepuhastusjaama võimsuse suurendamist 10 000 m³ võrra päevas ning seire- ja kontrollisüsteemi ja selle automatiseerimissüsteemi ajakohastamist.

Investeering tehakse 31. detsembriks 2025.

Investeering 3 (C2.3I3): Veearendusosakonna infrastruktuuri integreeritud seire- ja kontrollijuhtimissüsteem

Meetme eesmärk on parandada veeressursside majandamise tõhusust ja suurendada pädevate asutuste tegevussuutlikkust. Meetme eesmärk on vähendada äritegevuse katkemise ohtu, kindlustades eri süsteemid küber- ja füüsiliste rünnakute vastu, vähendada energiatarbimist ja kasvuhoonegaaside heidet tõhususe suurendamise teel, vähendada mittetulusat vett niisutamisel, parandades taristut ja seiresuutlikkust, ning vähendada saastumise juhtumite suurt riski ja pikaajaliste põuajuhtumite mõju, hallates hoolikalt veevarusid ja prognooside tegemist.

Meede seisneb integreeritud platvormi loomises, mis koosneb mitmest allsüsteemist, millest igaüks käsitleb peamisi probleeme, sealhulgas veekvaliteeti, üleujutuste ohjamist, veenõudluse juhtimist ja vee jaotamist niisutamiseks, energiatõhusust ning küber- ja füüsilist julgeolekut. Meetmete rakendamine hõlmab järgmist: i) 500 hüdraulilise ja kvaliteedianduri paigaldamine kõikidesse järvedesse, reservuaaridesse, jõgedesse ja veetranspordivõrku kuni kogukondade tasandini; ii) energiaarvestite paigaldamine, et jälgida pumbajaamade energiatarbimist, mis edastatakse ja salvestatakse andmebaasis; iii) tarkvaraplatvorm, mis on ühendatud intelligentse analüüsi ja meetoditega, et aidata kaasa otsustusprotsessile seoses vee tootmisega eri allikatest (magestamine ja vee puhastamine veehoidlatest), võttes arvesse veevarustuse kindlust, veetootmise kulusid eri süsteemides ja põuaprognoose. Lisaks käsitletakse meetmega küber- ja füüsilise julgeolekuga seotud probleeme IKT-süsteemide kaitse tõhustamise vahendite abil. Projekti rakendatakse järgmiste meetmete jada kaudu: üksikasjalik nõuete analüüs spetsialiseerunud konsultantide abiga; seadmete hankimine ja paigaldamine; ning IT-allsüsteemide rakendamine, hindamine ja kasutuselevõtmine.

Investeering tehakse 30. juuniks 2026.

Investeering 4 (C2.3I4): Arukad vee- ja kanalisatsioonivõrgud

Meetme eesmärk on suurendada tegevus- ja energiatõhusust Larnaca kanalisatsiooni- ja kanalisatsiooniameti, Larnaca veeameti ja Limassoli veeameti digiteerimise kaudu, eelkõige ajakohastades organisatsioonide tegevust ja teenuseid ning integreerides praegu kasutatavad IT-süsteemid pilveteenuste raames toimivasse ühtsesse süsteemi.

Meede koosneb reast arukatest ja digitaalsetest uuendustest kõigis kolmes organisatsioonis: i) Larnaca kanalisatsiooni- ja kanalisatsiooniamet viib läbi tehno-majandusliku uuringu, et kaardistada oma energiakasutuse jalajälg ja teha kindlaks energiatarbimise vähendamise võimalused, näiteks päikeseenergia ja biogaasi lahenduste abil. Samuti paigaldatakse arukad arvestid, sensorid ja süsteemid hüdroloogilise tasakaalu salvestamiseks, et võimaldada vigastatud torujuhtmete õigeaegset avastamist ja patogeenide seiret. ii) Larnaca veeamet paigaldab oma jaotusvõrkudesse vee kvaliteedi- ja rõhuandurid ning seega eeldatakse, et vähemalt 50 % tavapärastest tarbijaarvestitest asendatakse arukate arvestitega. Lisaks töötab ta välja digitaalse mõlemale poolele suunatud otsuste tegemise tugivahendi ja andmepanga. Need süsteemid peavad koguma teavet paigaldatud anduritelt, arukatelt veearvestitelt ja olemasolevatelt süsteemidelt, mida kombineeritakse, et täpselt hinnata veevoolu, -rõhku ja -kvaliteeti sündmuste õigeaegseks avastamiseks. Limassoli veeamet asendab tavapärased tarbijaarvestid automatiseeritud arukate arvestitega ning paigaldab infrastruktuuri seireks ja uuenduslike klienditeenuste arendamiseks rõhu- ja kvaliteediandurid, näiteks varajase hoiatuse lekke korral. Lisaks peaks ta kavandama kohandatud tarkvara, mis integreerib kõik tema toimingud, ja toetama andmepõhist otsuste tegemist.

Investeering tehakse 30. juuniks 2026.

Investeering 5 (C2.3I5): Üleujutusvastased ja veekogumismeetmed

Meetme eesmärk on leevendada üleujutusriski maandamise kaudu üleujutustest tulenevat negatiivset mõju inimeste tervisele, keskkonnale, kultuuriobjektidele ja sissetulekule. Rakendatavatest meetmetest tulenev konkreetne eesmärk on vähendada äärmuslikest äravooludest tingitud erosiooni nii põllumajandus- kui ka linnapiirkondades.

Meede koosneb reast üleujutusvastastest ja veekogumismeetmetest. Ehitustööd koondatakse kolme piirkonda, nimelt Livadiasse, Kladerisse ja Nikosia kesklinna järgmiselt: i) Livadias uuendab ja tutvustab Larnaca omavalitsus üleujutuskanaleid, parandades jõesängi ja jõekaldaid. ii) Kladeri piirkonnas ehitab Ypsonase vald terve 4600 meetri pikkuse vihmavee kogumise võrgu, et katta 35 absorptsioonianumaga lõppevat ala. iii) Nikosias on Nikosia omavalitsus juba valinud kaheksa piirkonda, kus ehitatakse terviklik kanalisatsioonisüsteem. Tööd hõlmavad tänavate ja kõnniteede taastamist ning vihmaveevõrgu laiendamist.

Investeering tehakse 31. detsembriks 2025.

Investeering 6 (C2.3I6): Suurendada Nikosia ja Larnaca piirkondade veega kindlustatust

Meetme eesmärk on suurendada vee piisavust Nikosia ja Larnaca veeametite vajaduste rahuldamiseks.

Meetmega nähakse ette kolme uue põlvkonna klaasist vooderdatud terase (GLS) veehoidla rajaminekokku 26000 3 Nicosia piirkonda ja 10000 m3 veehoidla ehitamine Larnacas Klavdias asuvasse kindlaksmääratud piirkonda.

Investeering tehakse 30. juuniks 2025.

Investeering 7 (C2.3I7): Ida-Nicosia infrastruktuur puhastatud reovee korduskasutamiseks

Meetme eesmärk on suurendada Vathia Gonia piirkonnas asuva reoveepuhasti ladustamisvõimsust, et võimaldada kogu puhastatud reovee koguse kasutamist. See saavutatakse vee koheseks kasutamiseks vajaliku taristu ehitamisega, vältides igasugust ärajuhtimist ja rahuldades niisutusvõrguga ühendatud põllumajandustootjate olemasolevad niisutusvajadused.

Projekte viib ellu Veearendusosakond ning need hõlmavad ka Ida-Nicosias asuva Vathia Gonia reoveepuhasti puhastatud heitvee pumpamist, edasitoimetamist, jaotamist ja ladustamist. Töödeldud vett kasutatakse lõpuks niisutamiseks konkreetsetes põllumajanduspiirkondades, mis asuvad Küprose Vabariigi kontrolli all oleval laiemal Ida-Nikosia alal, vältides seega vee kadu.

Investeering tehakse 30. juuniks 2026.

Investeering 8 (C2.3I8) Mere ökosüsteemi kaitsmine naftareostusest tulenevate ohtude eest

Meetme eesmärk on kaitsta mereökosüsteeme kalandus- ja mereuuringute osakonna tegevussuutlikkuse suurendamise kaudu, et reageerida kiiresti, asjakohaselt ja tõhusalt naftareostusest merereostuseni viivatele juhtumitele.

Meede seisneb kolme puhastuslaeva ostmises, mille puhul on võimalik kasutada autonoomseid naftakogumisettevõtjaid, kellest kaks tegutsevad kalda lähedal ja suuremad avamerel, ning kahe autonoomse naftadispergendist õhupihustusüksuse ostmises.

Investeering tehakse 31. detsembriks 2025.

D.2.    Tagastamatu rahalise toetuse eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava

B. KOMPONENT 3.1: Uus kasvumudel ja majanduse mitmekesistamine

See komponent käsitleb Küprose majanduse probleeme seoses konkurentsivõime, tootlikkuse ja investeeringutega, samuti liigset tuginemist teatavatele majandussektoritele, nagu turism.

Komponendi eesmärk on aidata majandusel minna üle uuele majanduskasvu mudelile (Euroopa Säästva Ettevõtluse ja Kaubanduse Keskus), käsitledes valdkondlikke probleeme järgmiselt:

Primaarsektor: eesmärk on arendada välja konkurentsivõimeline põllumajandussektor, kasutades selleks eelkõige põllumajandustehnoloogiat ja tihedat koostööd ettevõtete, kõrgharidusasutuste ja uurimiskeskustega.

Teisene sektor: eesmärk on arendada välja konkurentsivõimeline kergetööstus, mis keskendub sellistele valdkondadele nagu roheline tehnoloogia ja põllumajandustehnoloogia.

Säästev turism: eesmärk on arendada välja tugev põllumajandusturism ja jätkusuutlik majutustaristu ning meelitada konkurentsivõimelisi ja mainekaid tervishoiuteenuseid kasutades ligi tervise- ja heaoluturiste.

Ringmajandus (põhitähelepanuga jäätmekäitlusele): eesmärk on aidata liikuda ringmajanduse suunas, kasutades paremini tooraineid, vähendades jäätmeid, suurendades teadlikkust säästvast arengust ja minnes üle taastuvenergiale, et leevendada kliimakriisi, kaitsta sotsiaalset heaolu ja ehitada üles vastupanuvõimeline majandus. Komponent aitab täita riigipõhist soovitust, mis on seotud investeeringute suunamisega rohe- ja digipöördele ning jäätmekäitlusele ja veemajandusele (2020. aasta 3. erisoovitus), investeerimisega seotud majanduspoliitika keskendamisega säästvale transpordile, keskkonnale ja keskkonnale, eelkõige jäätmekäitlusele ja veemajandusele (2019. aasta 4. erisoovitus).

Eeldatakse, et ükski selle komponendi meede ei kahjusta märkimisväärselt keskkonnaeesmärke määruse (EL) 2020/852 artikli 17 tähenduses, võttes arvesse taaste- ja vastupidavuskavas sätestatud meetmete kirjeldust ja leevendavaid meetmeid kooskõlas DNSH tehniliste suunistega (2021/C58/01).

E.1.    Tagastamatu rahalise toetusega seotud reformide ja investeeringute kirjeldus

Allkomponent 3.1.1 Vastupidav ja konkurentsivõimeline primaarsektor

Reform nr 1 (C3.1R1): Põllumajandustavade viimine 20. sajandist 21. sajandisse, investeerides riiklikku põllumajandustehnoloogia tippkeskusesse

Reformi eesmärk on tegeleda primaarsektori probleemidega, sealhulgas madala tootlikkuse ja tehnoloogiliste teadmiste puudumisega, luues põllumajandusuuringute instituudi ja avalik-õiguslike ülikoolide vahelise tiheda koostöö kaudu tsentraliseeritud tegevusmudeli.

Reformiga luuakse Küprose põllumajandusuuringute instituut, mis on riigi põllumajanduse, loomakasvatuse ja keskkonnakaitse tippkeskus, ning tugevdatakse koostööd põllumajandusuuringute instituudi ja ülikoolide vahel uute õppekavade väljatöötamisel.

Reform viiakse lõpule 30. juuniks 2023.

Reform nr 2 (C3.1R2): Internetipõhine pilvepõhine platvorm kaubanduse ja teabe sümmeetria parandamiseks värskete toodete tarneahelas

Reformi eesmärk on tegeleda värskete toodete tarneahela pikaajaliste puudustega, eelkõige seoses jälgitavuse, turuhindade moonutuste ja teabe asümmeetriaga, mis nõrgendab tootjate positsiooni turul.

Reform koosneb uuest seadusest, mis käsitleb ebaausaid tavasid tehingutes kohalikul värskete toodete turul, ning platvormi käitamisest tehingute registreerimiseks kohalikul värskete toodete turul.

Reform viiakse lõpule 30. juuniks 2026.

Reform nr 3 (C3.1R3): Küprose lamba- ja kitsepopulatsiooni geneetiline parandamine

Reformi eesmärk on suurendada primaarsektori tootlikkust ja jätkusuutlikkust põllumajandustehnoloogia edendamise ning lammaste ja kitsede täiustatud paljundamise ja genoomika parandamise kaudu, et optimeerida piimatoodete tootmist.

Reform hõlmab toetust lamba- ja kitsekasvatajatele, et uuendada nende põllumajanduslikus majapidamises peetavat arvestust, tootmisprotsesse, tootekvaliteedi hindamist ja osalemist riiklikult rahastatavas projektis AGRICYGEN, mis annab neile loomade geneetilise väärtuse kohta kõrgetasemelisi teadmisi ja suuniseid. See võimaldab põllumajandustootjatel teha teadlikke otsuseid loomade paljunemise kohta, et suurendada tootlikkust, eelkõige seoses piimatootmisega.

Reform viiakse lõpule 30. juuniks 2026.

Investeering 1 (C3.1I1): Merevesiviljeluse ühistaristu (sadama- ja maismaarajatised) ehitamine Pentakomo rannikualale

Meetme eesmärk on katta lünk, milleks on sadama- ja maismaataristu ebapiisavus selle tegevuse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks, rahuldades nii olemasolevad kui ka tulevased vajadused, mis hõlmavad rohkem kui 70 % Küprosel tegutsevatest merevesiviljelusüksustest, eesmärgiga tagada kõnealuse sektori sujuv toimimine. Meetme eesmärk on säilitada vesiviljeluse elujõulisus, parandada selle konkurentsivõimet ja tagada selle edasine säästev areng ja laienemine, tugevdades primaarsektori vastupanuvõimet, konkurentsivõimet ja panust Küprose majanduse kestlikku arengusse.

Investeering seisneb Pentakomo piirkonnas merevesiviljeluse koostöötaristu ehitamises, mis on kavandatud spetsiaalselt avamere vesiviljelustegevuse (turvaliste teeninduslaevade sildumine, seadmete hooldusalad, ladustamisalad, peale- ja mahalaadimisalad ning tankla) vajaduste rahuldamiseks. See hõlmab sellise väikese sadama ehitamist, millel on nõutavad ja asjakohased maismaarajatised, mis suudavad teenindada seitset vesiviljelusüksust umbes 40 erineva suurusega teeninduslaevaga.

Investeering tehakse 31. märtsiks 2026.

Investeering 2 (C3.1I2): Küprose kohalike traditsiooniliste toiduainete/jookide olemasolevate isotoopandmebaaside täiustamine, arendades välja plokiahela platvormi, et tagada nende ehtsus

Meetme eesmärk on töötada välja mehhanism ja eesmärgipärane kontrollimetoodika nii Küprose toodete kui ka üldiselt Euroopa toidu autentimiseks, kasutades stabiilseid isotoopandmebaase, kasutades seega teadusuuringuid ja tehnoloogiat. Eelkõige töötatakse meetmega välja kontrollimetoodika vähemalt kolmes ehtsuse valdkonnas (piimatooted, mesi ja kanged alkohoolsed joogid), mida võltsimine ja pettus märkimisväärselt mõjutavad.

Investeering seisneb eksperditeadmiste võrgustiku loomises, mis teavitab reguleerimise ja tootmise sidusrühmi toidu ehtsusega seotud probleemidest, olemasolevatest andmekogumitest, olemasolevast metoodikast ning andmete ja teabe turvalisest jagamisest. Samuti töötab ta välja eesmärgipärase kontrolli metoodika vähemalt kolmes ehtsuse valdkonnas (piimatooted, mesi ja kanged alkohoolsed joogid), mida võltsimine ja pettus märkimisväärselt mõjutavad. Lisaks edendab ta „IsoDataBase“ väljundite teadmussiiret toiduainetööstuse, reguleerimise, jõustamise, teadusuuringute ja tarbijate sidusrühmadele ning loob konfigureeritava veebi- ja mobiilse ettevõtte ressursiplaneerimise, mis võib muuta paberipõhise tarneahela digitaalseks.

Investeering tehakse 31. märtsiks 2025.

Investeering 3 (C3.1I3): Täiendada olemasolevat põllumajanduskogukonda ja muuta tulevane tööjõud professionaalsemaks, investeerides inimkapitali

Meetme eesmärk on põllumajandustootjate oskuste täiendamine teadmussiirde ja innovatsiooni edendamise kaudu. Sel viisil püütakse suutlikkuse suurendamise ja teadmussiirde kaudu edendada suurema potentsiaaliga konkurentsivõimelisemat põllumajandussektorit.

Investeering koosneb kümnest põllumajandussektori stipendiumist, millest igaüks on 10 000 eurot, et toetada sektori tulevase tööjõu arengut. Samuti toetatakse teadmiste ja innovatsiooni edasiandmist olemasoleva tööjõu seas, kasutades põllumajandusalaste teadmiste ja innovatsiooni süsteemi, mis on seotud akadeemiliste ringkondadega, vähendades lõhet ühelt poolt praktilise rakendamise ning teiselt poolt teadmiste, teaduse, kogemuste ja teadusuuringute vahel.

Investeering tehakse 31. detsembriks 2022.

Allkomponent 3.1.2 Innovatiivne ja konkurentsivõimeline teisene sektor

Investeering 4 (C3.1I4): Esimese ökotööstuspargi loomise algatamine

Meetme eesmärk on luua raamistik, mis soodustaks uute otseinvesteeringute kasvu ja koondaks valgust tootvad ettevõtted, mis keskenduvad taastuvatele energiaallikatele (rõhuasetus päikeseenergiale), põllumajanduslikele tehnoloogilistele lahendustele ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogiale.

Investeering seisneb alusuuringul põhineva tegevuskava heakskiitmises ministrite nõukogu poolt, et luua ökotööstuspark. Park on ettevõtete klaster, mis on spetsialiseerunud tehnoseadmete tootmisele, keskendudes taastuvenergiale (eelkõige päikeseenergiale), põllumajanduslikele tehnoloogilistele lahendustele ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogiale.

Investeering tehakse 30. septembriks 2023.

Investeering 5 (C3.1I5): Rahvusliku kaubandusliku identiteedi loomine ja traditsioonilise toote „halloumi“ edendamine

Meetme eesmärk on kehtestada Küprose toodetele kaubamärk, et edendada nende eksporti.

Investeering seisneb tegevuskavade väljatöötamises, mis põhinevad kahel uuringul: a) üks, mis käsitleb Küprose riikliku kaubandusliku identiteedi „Made in Cyprus“ loomist (kaubamärgid), keskendudes Küprose toodete ja teenuste kvaliteedile ja struktuuriomadustele koos saare traditsioonide ja ajaloo elementidega, ning b) uuring halloumi juustu strateegia rakendamiseks, et suurendada juustu kui autentse Küprose toote eripära ning kavandada reklaami- ja teadlikkuse tõstmise kampaania.

Investeering tehakse 31. märtsiks 2022.

Investeering 6 (C3.1I6): Põllumajandustoodete tootmise ja kaubandusega tegelevate ettevõtete moderniseerimise ja digiteerimise kava

Meetme eesmärk on tugevdada põllumajandussektori vastupanuvõimet, edendada majandustegevuse mitmekesistamist ja lõppkokkuvõttes kiirendada jätkusuutlikku majanduskasvu. Meetme eesmärk on stimuleerida investeeringuid uutesse ettevõtetesse või olemasolevate ettevõtete tehnoloogiaarendusse, aidates neil seega tuua turule täiustatud tooteid, suurendada tootlikkust ja tugevdada oma kasvuväljavaateid, luua kohalikke töökohti ja luua alus kogu majanduse jätkusuutlikuks kasvuks.

Investeering seisneb sellise toetuskava kasutamises, millega antakse abi olemasolevatele ja äsja asutatud ettevõtetele, eelkõige VKEdele, kes tegelevad Euroopa Liidu toimimise lepingu I lisaga hõlmatud põllumajandustoodete töötlemise, turustamise ja arendamisega, välja arvatud vein, veiniäädikas ning kalanduse ja vesiviljelusega seotud tegevus. Kava aitab ettevõtjatel rahastada investeeringuid materiaalsesse või immateriaalsesse varasse, et moderniseerida ja parandada oma tootmisrajatisi, laiendada ja suurendada oma tootmisvõimsust, võtta kasutusele uusi tehnoloogiaid ja menetlusi ning arendada uusi või kvaliteetsemaid põllumajandustooteid. Rahastamine aitab ka ettevõtetel parandada oma digitaalset suutlikkust, aidates neil seeläbi oma protsesse parandada.

Investeering tehakse 31. märtsiks 2026.

Investeering 7 (C3.1I7): Kava suurte ettevõtete konkurentsivõime suurendamiseks tootmissektoris

Meetme eesmärk on aidata suurettevõtteid moderniseerimiseks tehtavate kapitalikulutustega, mis peaksid võimaldama neil ettevõtetel kasvada, muutuda konkurentsivõimelisemaks, luua töökohti ja seega aidata kaasa riigi majandusarengule.

Investeering seisneb kuni 7 000 000 EUR suuruses toetuskavas, mille eesmärk on arendada ja edendada olemasolevaid ja uusi suuri ettevõtteid tootmissektoris. Igale ettevõttele eraldatakse kuni 750 000 eurot. Toetuskava stimuleerib ettevõtteid oma tegevust ja tööhõivet jätkama.

Tagamaks, et meede vastab tehnilisele juhendile „Mitte tekitada olulist kahju“ (2021/C58/01), jäetakse tulevaste projektikonkursside juhendites sisalduvatest rahastamiskõlblikkuse kriteeriumidest välja järgmised tegevused 5 : i) fossiilkütustega seotud tegevus, sealhulgas selle järgnev kasutamine; ii) ELi heitkogustega kauplemise süsteemi (HKS) tegevused, millega saavutatakse kavandatud kasvuhoonegaaside heide, mis ei ole asjaomastest võrdlusalustest väiksem; iii) prügilate, jäätmepõletustehaste ja mehhaaniliste bioloogilise töötlemise rajatistega seotud tegevus; ning iv) tegevused, mille puhul jäätmete pikaajaline kõrvaldamine võib keskkonda kahjustada. Lisaks nõutakse pädevusraamistikus, et valida võib ainult tegevusi, mis vastavad asjakohastele ELi ja riiklikele keskkonnaalastele õigusaktidele.

Investeering tehakse 30. juuniks 2026.

Alakomponent 3.1.3 Jätkusuutlik, suure lisandväärtusega turismisektor

Investeering 8 (C3.1I8): Turismisektori lisandväärtuse suurendamine rõhuasetusega maa-, mägi- ja äärepoolsetel aladel

Investeeringu eesmärk on rikastada turismitoodet, meelitada ligi uusi turge, vähendades samal ajal hooajalisust ja parandades tehiskeskkonda maa-, mägi- ja äärepoolsetes piirkondades.

Investeering seisneb toetuse andmises kolmele ettevõtete kategooriale: 1) majutussektori VKEd, näiteks hotellid, renoveerimisprojektideks mõeldud maa-, mägi- ja äärepoolsed piirkonnad, 2) traditsioonilised restoranid või traditsioonilisi tooteid müüvad ettevõtted, mis lisatakse renoveerimistööde puhul märgisele „Küprose maitse“, ning 3) majutussektori VKEd, näiteks hotellid, et hõlmata meditsiinilisi ja abistatavaid eluruume.

Investeering tehakse 30. juuniks 2026.

Investeering 9 (C3.1I9): Ringmajanduse edendamine hotellides

Investeeringu eesmärk on hõlbustada hotellide ärimudeli üleviimist ringmajandusse või arendada ringmajandustooteid või -teenuseid.

Investeering koosneb diagnostikast, soovitustest, koolitusest ja juhendamisest ning sertifitseerimissoovituste rakendamise järelevalvest.

Investeering tehakse 31. märtsiks 2026.

Investeering 10 (C3.1I10): Turismitoodete rikastamine maa-, mägi- ja äärepoolsetes piirkondades 

Investeeringu eesmärk on toetada majandust maa-, mägi- ja äärepoolsetes piirkondades, arendades külastajatele pakutavaid tegevusi, näiteks õpikodasid, elavaid meeleavaldusi ja traditsioonilisi suveniire. Selle eesmärk on suurendada turismisektori mitmekesistamist, luua töökohti ja vähendada väljarännet.

Investeering seisneb i) 300 km pikkuse „ehedate kogemuste tee“ loomises, mis läbib riigi mägiseid, maapiirkondi ja kaugeid piirkondi, ning ii) toetuse andmises ettevõtetele ja kohalikele kogukonnanõukogudele era- ja avalike hoonete piiratud mahus taastamiseks ning peamiselt nende renoveerimiseks, et majutada mikro- ja väikeettevõtteid loome- ja tootmissektoris, nagu kunstnikud, käsitöö ja traditsioonilised tooted.

Investeering tehakse 31. detsembriks 2025.

Allkomponent 3.1.4 Ringmajandus

Reform nr 4 (C3.1R4): Ringmajanduse edendamine tööstuses

Meetme eesmärk on konkreetse tegevuskava rakendamise kaudu edendada riigi ringmajanduse mudelit. Tegevuskava sisaldab toetuskava, et edendada äriinvesteeringuid ringmajandusse ning sellised meetmeid nagu i) tarbijate ja äriringkondade teadlikkuse suurendamine ringmajanduse toodete kasust keskkonnale ning ringmajanduse pakutavatest tugevatest külgedest ja ärivõimalustest, ii) nõustamisteenuste osutamine seoses ettevõtluse diagnostika, ettevõtete juhendamise, töötajate koolitamise ja ringmajandusele ülemineku tegevuskava koostamisega ning iv) ringmajandusele ülemineku turuplatvormi jagamine, et ühendada materjalide pakkumine ja nõudlus, puhastus- ja jäätmesüsteemid;

Toetuskava on avatud VKEdele, kes soovivad minna üle ringluspõhisele tegevusmudelile. Toetused võivad ulatuda kuni 317 500 euroni iga toetusesaaja kohta, kattes kuni 60 % iga VKE investeerimiskuludest. Toetuskava viiakse ellu.

Tagamaks, et meede vastab tehnilisele juhendile „Mitte tekitada olulist kahju“ (2021/C58/01), jäetakse tulevaste projektikonkursside juhendites sisalduvatest rahastamiskõlblikkuse kriteeriumidest välja järgmised tegevused 6 : i) fossiilkütustega seotud tegevus, sealhulgas selle järgnev kasutamine; ii) ELi heitkogustega kauplemise süsteemi (HKS) tegevused, millega saavutatakse kavandatud kasvuhoonegaaside heide, mis ei ole asjaomastest võrdlusalustest väiksem; iii) prügilate, jäätmepõletustehaste ja mehhaaniliste bioloogilise töötlemise rajatistega seotud tegevus; ning iv) tegevused, mille puhul jäätmete pikaajaline kõrvaldamine võib keskkonda kahjustada. Lisaks nõutakse pädevusraamistikus, et valida võib ainult tegevusi, mis vastavad asjakohastele ELi ja riiklikele keskkonnaalastele õigusaktidele.

Reform viiakse lõpule 30. juuniks 2026.

Reform nr 5 (C3.1R5): Keskvalitsuse ja kohaliku omavalitsuse vahelise koordineerimisasutuse loomine

Meetme eesmärk on suurendada jäätmekäitlust jäätmetekke vältimise ja liigiti kogumise suunas, aidates nii kaasa ELi jäätmekäitlusdirektiivide järgimisele ja edendades ringmajandust. Reformiga nähakse ette mehhanism, millega toetatakse kohalikke omavalitsusi nii tehniliselt kui ka rahaliselt, aidatakse neil teha koostööd keskvalitsusega, luua eksperditeadmisi ja kasutada ära rahastamisvõimalusi jäätmekäitluse valdkonnas.

Reform seisneb keskvalitsuse ja kohaliku omavalitsuse vahelise koordineerimisasutuse loomises, mis edendab jäätmekäitlushierarhia ja jäätmekava raames toimuvat tegevust ning toetab kohalikke omavalitsusi selles kontekstis. Samuti osaleb ta uurimisprogrammides, toetab katseprogramme ning viib läbi koolitus- ja teavituskampaaniaid, mille eesmärk on jäätmetekke vältimine ja jäätmete sortimine, ning haldab jäätmekäitluse valdkonna programmide ja projektide andmebaasi.

Reform viiakse lõpule 30. juuniks 2025.

Investeering 11 (C3.1I12): Jäätmekäitlus teel ringmajandusele

Meetme eesmärk on aidata tõhusalt suurendada jõupingutusi biojäätmete ja kuivringlussevõetavate materjalide korduskasutamiseks ja ringlussevõtuks. Investeeringu eesmärk on aidata saavutada biojäätmete vähendamise eesmärke, suurendada jäätmetekke vältimist kui kõige olulisemat viisi ressursitõhususe suurendamiseks ja jäätmete keskkonnamõju vähendamiseks.

Investeering koosneb kolmest komponendist: i) 50 väikese ja keskmise suurusega kompostri ja 2 000 kodukompostri jagamine maa- ja poolmaakogukondadesse, et hõlbustada biojäätmete liigiti kogumist ja nõuetekohast töötlemist, ii) 50 kuivringlussevõetavate kioskite väljatöötamine, paigaldamine, paigaldamine ja käitamine, et aidata kõrvaliste piirkondade omavalitsustel parandada oma jäätmekäitluskavasid, ning iii) kahe taaskasutamis- ja remondikeskuse ehitamine ja käitamine Küprose strateegilistes asukohtades, mis suudavad koos kõigi viie piirkonnaga luua keskkonnasäästlikke töökohti ja parandada nende ressursitõhusust.

Investeering tehakse 31. detsembriks 2025.

E.2.    Tagastamatu rahalise toetuse eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava

E.3.    Laenuga seotud reformide ja investeeringute kirjeldus

Investeering 11 (C3.1I11): Küprose roheliste punktide võrgustiku täiustamine ja laiendamine ning kogumispunktide ja ringlussevõtukeskuste võrgustiku loomine

Meetme eesmärk on parandada tahkete jäätmete käitlemist, keskkonnakaitset ja rahvatervist. Selle eesmärk on vähendada kontrollimatut ja ebaseaduslikku jäätmete merre heitmist avalikes kohtades, suurendada materjalide taaskasutamise ja ringlussevõtu määra ning suurendada kasutajate teadlikkust säästvast arengust ja ringmajandusest.

Investeeringuga nähakse ette 14 rohelise punkti ehitamine vähemalt 50 500 m² suurusel alal, et teenindada kodanikke ja kohalikke omavalitsusi konkreetsete majapidamis- ja olmejäätmete voogude hoiustamisel. Lisaks uute rohepunktide loomisele nähakse investeeringutega ette ringlussevõtu keskuste võrgustiku ja kogumispunktide võrgustiku ehitamine, et anda maakogukondade kodanikele juurdepääs oma jäätmete kõrvaldamisele.

Investeering tehakse 30. juuniks 2026.

Investeering 13(C3.1I13): Orounda loomakasvatusjäätmete ja loomsete kõrvalsaaduste käitlemise rajatiste loomine

Meetme eesmärk on arendada välja piirkondlikud loomakasvatusjäätmekäitlusrajatised, et teenindada Orounda kompleksi laiema piirkonna põllumajandusettevõtteid, et pakkuda integreeritud lahendust peamiselt sea-, linnu-, lamba-, kitse- ja veisekasvatusettevõtetes tekkivate orgaaniliste jäätmete tõhusaks käitlemiseks. Nende kogukondade jaoks on investeeringu eesmärk saavutada tihe tegutsemine, välismõjude minimeerimine ja toitainete taastumine mullaparanduseks ning sotsiaalse ja keskkonnamõju vähendamine.

Investeeringuga nähakse ette reovee puhastamise, kooskompostimise ja anaeroobse kääritamise rajatiste ehitamine, et võimaldada suurtes kogustes piirkonna loomakasvatusjäätmete töötlemist, toota biogaasist elektrienergiat, võidelda kõrbestumise vastu kohalikul tasandil, vähendada kohalike kogukondade lõhnahäiringuid vähem kui 10 %-ni päevaajast, vähendada kasvuhoonegaaside heidet ja toota vett niisutamiseks.

Investeering tehakse 30. juuniks 2026.

Eeldatakse, et kõnealune meede ei kahjusta märkimisväärselt keskkonnaeesmärke määruse (EL) 2020/852 artikli 17 tähenduses, võttes arvesse meetme kirjeldust ning taaste- ja vastupidavuskavas sätestatud leevendavaid meetmeid kooskõlas DNSH tehniliste suunistega (2021/C58/01). Eelkõige viiakse meetme rakendamise esimesel aastal läbi keskkonnamõju hindamine ning DNSH põhimõtte järgimise nõue lisatakse kõikidesse hankemenetlustesse.

E.4.    Laenu eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava

B. KOMPONENT 3.2: Teadusuuringute ja innovatsiooni edendamine

Küprose taaste- ja vastupidavuskavas käsitletakse probleeme, millega Küpros seisab silmitsi seoses teadus- ja arendustegevuse ökosüsteemiga, millel on majanduskasvus suhteliselt piiratud roll. Selle põhjuseks on peamiselt teaduse, tehnoloogia, inseneriteaduste ja matemaatika valdkonna (STEM) lõpetanute väike osakaal, riikliku teadussüsteemi piiratud koostoime ettevõtlussektoriga ning piiratud juurdepääs riskikapitalile ja selle kättesaadavus.

Komponendi eesmärk on tugevdada sidemeid teadusasutuste ja ettevõtete vahel, turustada teadusuuringute tulemusi, suurendada teadus- ja arendustegevuse intensiivsust, arendada nii avaliku kui ka erasektori organisatsioonide tegevust ja investeeringuid ning teha kogu avaliku sektori rahastatud teadustaristu kättesaadavaks kogu ökosüsteemile. Lisaks on selle eesmärk suurendada rahalist toetust idufirmadele, kasvufirmadele, VKEdele, muuta kohalik teadusuuringute ja innovatsiooni ökosüsteem (R&I) rahvusvaheliseks, arendada kohalikke talente ja meelitada talente välisriikidest tööle teadus- ja arendustegevusse, keskendudes konkreetsetele teemavaldkondadele.

Selles komponendis käsitletakse riigipõhiseid soovitusi keskenduda teadusuuringute ja innovatsiooni puhul rohkem investeeringutega seotud majanduspoliitikale (2020. aasta riigipõhised soovitused nr 3 ja 2019. aasta 4. soovitus).

Eeldatakse, et ükski selle komponendi meede ei kahjusta märkimisväärselt keskkonnaeesmärke määruse (EL) 2020/852 artikli 17 tähenduses, võttes arvesse taaste- ja vastupidavuskavas sätestatud meetmete kirjeldust ja leevendavaid meetmeid kooskõlas DNSH tehniliste suunistega (2021/C58/01).

F.1.    Tagastamatu rahalise toetusega seotud reformide ja investeeringute kirjeldus

Reform nr 1 (C3.2R1): Terviklik riiklik teadus- ja innovatsioonipoliitika, mida toetavad andmepõhised poliitikavahendid, et toetada teadus- ja innovatsioonitegevuse ökosüsteemi ning tugevdada seoseid poliitikakujundamise ja rakendamise vahel

Meetme eesmärk on edendada teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni juhtimise süsteemi tõhusat koordineerimist, edendada teadlikkuse tõstmist ja innovatsioonikultuuri, kaasata sidusrühmi ning arendada ja tugevdada riikliku teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni ökosüsteemi põhielemente (kolmel tasandil: poliitika kujundamine, strateegia ja rakendamine, sidusrühmad ja kasutajad/kodanikud).

Reform seisneb riikliku teadusuuringute ja innovatsiooni strateegia tegevuskava rakendamises. See peab toimuma pärast tegevuskava poliitilist heakskiitmist koos teadus- ja arendustegevuse riikliku strateegia ning Küprose läbivaadatud aruka spetsialiseerumise strateegia vastuvõtmisega. See hõlmab ka kuue tippkeskuse mõjupõhise järelevalve ja toetamise mehhanismi loomist ning digitaalse vahendi väljatöötamist teadus- ja arendustegevuse ökosüsteemi dünaamiliseks kaardistamiseks (sidusrühmad, poliitikameetmed ja vahendid, teadus- ja arendustegevuse tulemuslikkus, innovatiivsete ettevõtete register ja sektori analüüs).

Reform viiakse lõpule 31. detsembriks 2024.

Reform nr 2 (C3.2R2): Stiimulid investeeringute ja inimkapitali edendamiseks ja ligimeelitamiseks teadusuuringute ja innovatsiooni valdkonnas

Meetme eesmärk on meelitada ligi investeeringuid innovatiivsetesse ettevõtetesse ning ettevõtlus- ja teadussaadikutesse välismaalt.

Reform hõlmab uuenduslikesse äriühingutesse investeerimise maksukava laiendamist juriidilistele isikutele (praegu füüsilistelt isikutelt). Selle stiimuli kohased kuni 150 000 EUR suurused abikõlblikud investeeringud investori kohta hõlmavad omakapitali, laene, tagatisi ja faktooringut. Lisaks hõlmab see selliste kehtivate stimuleerimiskavade läbivaatamist, edendamist ja vajaduse korral muutmist, mille eesmärk on meelitada ligi kolmandate riikide talente, sealhulgas teadlastele ja nende perekondadele mõeldud teaduslik viisakava ning innovatiivsete ettevõtete asutajatele ja nende perekondadele mõeldud idufirma viisakava.

Reform viiakse lõpule 30. septembriks 2022.

Reform nr 3 (C3.2R3): Võtta kasutusele poliitika ja stiimulid, et hõlbustada ja edendada juurdepääsu riiklikult rahastatavale teadustaristule ja laboritele

Meetme eesmärk on optimeerida riiklikult rahastatud teadustaristu ja laborite kasutamist äriringkondade poolt.

Reform koosneb i) teadusuuringute infrastruktuuri optimaalsele kasutamisele keskenduva tegevuskava heakskiitmisest ning meetmete võtmisest, mille eesmärk on edendada ja tõhustada koostööd teadusasutuste, akadeemiliste ringkondade ja erasektori vahel; ii) töötada välja ja käivitada dünaamiline digitaalne vahend, mis on kättesaadav kõigile teadus- ja arendustegevuse ökosüsteemi sidusrühmadele; I-süsteem pakub teabe ringlust, vahendeid ja teenuseid eri teadus- ja arendustegevuse organisatsioonide ja meeskondade (avaliku ja erasektori) vahelise koostööpartnerluse hõlbustamiseks seoses riiklikult rahastatavate teadustaristute ja laboritega; iii) vaadata läbi riiklikult rahastatavate teadusasutuste õigus- ja tegevusraamistik ning edendada meetmeid, mille eesmärk on hõlbustada ja toetada teadustaristu optimaalset kasutamist, avades juurdepääsu teistele teadusasutustele ja ettevõtlussektorile; iv) meetmete ja stiimulite kehtestamine (näiteks teadus- ja innovatsioonifondi toetuslepingus klausel rahastatud taristu avamise kohta), et tõhustada teadusorganisatsioonide koostööd ettevõtete ja tütarettevõtetega.

Reform viiakse lõpule 31. detsembriks 2024.

Investeering 1 (C3.2I1): Luua teadmussiirde keskbüroo ja seda käitada;

Meetme eesmärk on parandada tehnosiiret Küprosel, parandades akadeemiliste ringkondade ja ettevõtjate koostööd ning muutes teadusuuringud kaubanduslikuks.

Investeering seisneb teadus- ja innovatsioonifondi poolt teadmussiirde büroo (KTO) loomises ja tööshoidmises, et pakkuda kulutõhusat lahendust tehnosiirde toetamiseks, mille aluseks on teadustoodangu kriitilise massi omandamine ja mastaabisääst. KTO pakub ülikoolidele, muudele teadusasutustele ja ettevõtetele teadmussiirde teenuseid, mis hõlbustavad teadusuuringute kommertsialiseerimist. Teenuste soovituslik loetelu: a) kauplemisväljavaadete hindamine, b) intellektuaalomandi õiguste alane nõustamine, c) esitatud patendid ja intellektuaalomandi õiguste säilitamise juhtumid, d) turustamisstrateegia väljatöötamine, e) tehnoloogia turustamine, f) tugiettevõtete loomine ja g) rahastamine translatiivsete uuringute toetamiseks. Reform hõlmab ka teadmussiirde olemasoleva institutsioonilise raamistiku läbivaatamist Küprosel, sealhulgas asjakohaseid õigusakte, ning riiklikku ja institutsioonilist poliitikat, mis on seotud intellektuaalomandi äriotstarbelise kasutamise, teadmussiirde ja spin-off ettevõtete loomisega.

KTO muutub alates 1. jaanuarist 2026 isemajandavaks, jättes endale 20 % KTO hallatavatest lepingutest saadavast tulust tegevuskulude katteks, mis täpsustatakse Teadusuuringute ja Innovatsiooni Sihtasutuse ja toetusesaaja vahelistes lepingutes.

Investeering tehakse 31. detsembriks 2025.

Investeering 2 (C3.2I2): Innovatsiooni rahastamise programmid & rahastamiskavad majanduskasvu ja konkurentsivõime edendamiseks; idufirmade, innovatiivsete ettevõtete ja VKEde konkurentsivõime

Meetme eesmärk on pakkuda toetust innovatsiooniprogrammide kaudu (nt kiirinnovatsioon, stardieelne etapp, stardietapp, innovatsioon), et parandada uuenduslike VKEde ja idufirmade juurdepääsu rahastamisele.

Investeering koosneb innovatsiooniprogrammide kaudu (nt kiirinnovatsioon, stardieelne etapp, stardietapp, innovatsioon) antavatest toetustest ettevõtetele, et nad arendaksid rahvusvahelise suunitlusega uuenduslikke tooteid ja teenuseid kontseptsioonist turustamisvalmiduseni. Rahastamisprogrammid i) edendavad ettevõtete koostööd teadusasutustega; ii) hõlbustavad teadusuuringute tulemuste turustamist, keskendudes turulähedasemate väljundite ja tulemuste saavutamisele, võimaldades seega lühemaajalist majanduslikku mõju; iii) loovad töökohti; iv) edendavad ettevõtete klastrite loomist ja v) võtavad sihikule kiirendatud ülemineku keskkonnahoidlikule majandusele ning tõhususe ja tootlikkuse digiajastule. Nende programmidega nõutakse ettevõtjatelt era-/omavahendite võimendamist koos riikliku rahastamisega (mida pakub Teadusuuringute ja Innovatsiooni Sihtasutus), aidates seega kaasa teadus- ja arendustegevusse tehtavate investeeringute üldisele suurenemisele.

Tagamaks, et meede vastab tehnilisele juhendile „Mitte tekitada olulist kahju“ (2021/C58/01), jäetakse tulevaste projektikonkursside juhendites sisalduvatest rahastamiskõlblikkuse kriteeriumidest välja järgmised tegevused 7 : i) fossiilkütustega seotud tegevus, sealhulgas selle järgnev kasutamine; ii) ELi heitkogustega kauplemise süsteemi raames toimuv tegevus, millega saavutatakse prognoositud kasvuhoonegaaside heide, mis ei ole asjaomastest võrdlusalustest väiksem; iii) prügilate, jäätmepõletustehaste ja mehhaaniliste bioloogilise töötlemise rajatistega seotud tegevus; ning iv) tegevused, mille puhul jäätmete pikaajaline kõrvaldamine võib keskkonda kahjustada. Lisaks nõutakse pädevusraamistikus, et valida võib ainult tegevusi, mis vastavad asjakohastele ELi ja riiklikele keskkonnaalastele õigusaktidele.

Investeering tehakse 30. juuniks 2026.

Investeering 3 (C3.2I3): Temaatiline rohepööret käsitlev teadusuuringute ja innovatsiooni rahastamisprogramm

Meetme eesmärk on anda toetust temaatiliste teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooniprogrammide kaudu, mille tehnoloogilise valmisoleku tase on suhteliselt kõrge ja mis keskenduvad rohepöördele.

Investeering seisneb selliste projektide toetamises, mille puhul kasutatakse uusimat digitehnoloogiat, et pakkuda kulutõhusaid lahendusi rohepöördeks, suurendades seeläbi riigi teadussuutlikkust. Toetatavad projektid keskenduvad taastuvenergiale, energiatõhususele ja säästvale transpordile, hõlmavad koostööd teadus- ja arendustegevuse tippkeskustega ning hõlbustavad teadusuuringute tulemuste turustamist.

Tagamaks, et meede vastab tehnilisele juhendile „Mitte tekitada olulist kahju“ (2021/C58/01), jäetakse tulevaste projektikonkursside juhendites sisalduvatest rahastamiskõlblikkuse kriteeriumidest välja järgmised tegevused 8 : i) fossiilkütustega seotud tegevus, sealhulgas selle järgnev kasutamine; ii) ELi heitkogustega kauplemise süsteemi raames toimuv tegevus, millega saavutatakse prognoositud kasvuhoonegaaside heide, mis ei ole asjaomastest võrdlusalustest väiksem; iii) prügilate, jäätmepõletustehaste ja mehhaaniliste bioloogilise töötlemise rajatistega seotud tegevus; ning iv) tegevused, mille puhul jäätmete pikaajaline kõrvaldamine võib keskkonda kahjustada. Lisaks nõutakse pädevusraamistikus, et valida võib ainult tegevusi, mis vastavad asjakohastele ELi ja riiklikele keskkonnaalastele õigusaktidele.

Investeering tehakse 30. juuniks 2026.

Investeering 4 (C3.2I4): Rahastamiskavad teadus- ja arendustegevusega tegelevate organisatsioonide toetamiseks kahesuguse kasutusega tehnoloogiate valdkonnas, sealhulgas uute või olemasolevate laborite loomine ja salastatud laborite arendamine

Meetme eesmärk on edendada kahesuguse kasutusega teadusuuringuid ja kasutada muidu üksnes valitsuse/sõjalisi eesmärke teenivaid tehnoloogiaid tsiviil-, äri- ja ühiskondlikes huvides.

Investeering koosneb toetustest, mis võimaldavad teadusasutustel ja ettevõtetel tegeleda teadus- ja arendustegevusega kahesuguse kasutusega tehnoloogiate valdkonnas. Rahastamiskavad võimaldavad suurendada teadus- ja arendustegevuse tippkeskuste, akadeemiliste asutuste, teadusorganisatsioonide ning teadus- ja arendustegevusega tegelevate ettevõtete suutlikkust ja suutlikkust kahesuguse kasutusega tehnoloogiate alal. Eelkõige võimaldavad need organisatsioonid omandada salastatuse kategooria sertifikaate, et osaleda konsortsiumides, mida rahastatakse Euroopa vahenditest (nt programm „Euroopa horisont“, Euroopa Kaitsefond), ning suurendada nende teadus- ja arendustegevuse suutlikkust ja konkurentsivõimet kahesuguse kasutusega tehnoloogiate valdkonnas.

Rahastamisel keskendutakse üksnes tsiviilettevõtlusele ning teadusuuringute tulemustest ja taristust saavad kasu üksnes tsiviilrakendused. Meede on kooskõlas nõukogu 5. mai 2009. aasta määrusega (EÜ) nr 428/2009 (millega kehtestatakse ühenduse kord kahesuguse kasutusega kaupade ekspordi, edasitoimetamise, vahendamise ja transiidi kontrollimiseks) seoses kahesuguse kasutusega tehnoloogiaga rahastamiskava rakendamise ajal ning see kavandatakse kooskõlas dokumendiga „Kahesuguse kasutusega kaupade ELi rahastamine – praktiline juhend Euroopa piirkondlike asutuste ja VKEde juurdepääsuks ELi vahenditele“.

Tagamaks, et meede vastab tehnilisele juhendile „Mitte tekitada olulist kahju“ (2021/C58/01), jäetakse tulevaste projektikonkursside juhendites sisalduvatest rahastamiskõlblikkuse kriteeriumidest välja järgmised tegevused 9 : i) fossiilkütustega seotud tegevus, sealhulgas selle järgnev kasutamine; ii) ELi heitkogustega kauplemise süsteemi raames toimuv tegevus, millega saavutatakse prognoositud kasvuhoonegaaside heide, mis ei ole asjaomastest võrdlusalustest väiksem; iii) prügilate, jäätmepõletustehaste ja mehhaaniliste bioloogilise töötlemise rajatistega seotud tegevus; ning iv) tegevused, mille puhul jäätmete pikaajaline kõrvaldamine võib keskkonda kahjustada. Lisaks nõutakse pädevusraamistikus, et valida võib ainult tegevusi, mis vastavad asjakohastele ELi ja riiklikele keskkonnaalastele õigusaktidele.

Investeering tehakse 30. juuniks 2026.

F.2.    Tagastamatu rahalise toetuse eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava

B. KOMPONENT 3.3: Ettevõtluse toetus konkurentsivõimele

See Küprose majanduse elavdamise ja vastupanuvõime komponent aitab lahendada probleeme, mis on seotud madala tootlikkuse ja majanduse konkurentsivõimega, mis on tingitud ettevõtete keskmisest väiksusest, investeeringute jaoks nõutavast keerukast loamenetlusest ja raskustest ettevõtete rahastamisele juurdepääsul. Selle komponendi eesmärk on toetada ettevõtjaid ja ettevõtteid ning parandada nende konkurentsivõimet ja panust majanduskasvu, parandades investeerimist ja ettevõtlust käsitlevat õigusraamistikku, ning suurendada VKEde tootlikkust peamiselt digitaliseerimise kaudu. See koosneb kuuest reformist ja kuuest investeeringust, mis tuleb lõpule viia 2026. aasta teiseks kvartaliks.

Komponent käsitleb 2020. aasta 3. riigipõhist soovitust ja 2019. aasta 4. riigipõhist soovitust.

Eeldatakse, et ükski selle komponendi meede ei kahjusta märkimisväärselt keskkonnaeesmärke määruse (EL) 2020/852 artikli 17 tähenduses, võttes arvesse taaste- ja vastupidavuskavas sätestatud meetmete kirjeldust ja leevendavaid meetmeid kooskõlas DNSH tehniliste suunistega (2021/C58/01).

G.1.    Tagastamatu rahalise toetusega seotud reformide ja investeeringute kirjeldus

Reform nr 1 (C3.3R1): Strateegiliste investeeringute hõlbustamine

Meetme eesmärk on töötada välja uus strateegiliste investeeringute toetamise süsteem, mille eesmärk on stimuleerida riigis investeerimistegevust ühtlustatud eeskirjade ja mehhanismide abil, lihtsustada litsentsimis- ja loamenetlusi, vähendada halduskoormust ja muuta strateegiline investeerimiskeskkond tõhusamaks. Strateegiliste investeeringute määratlus viitab investeeringutele strateegilistesse sektoritesse (sealhulgas tervishoid ja sotsiaalhoolekanne, haridus, kultuur, sport, keskkond, tööstus, turism, energeetika, teadus- ja arendustegevus ning innovatsioon), mis aitavad märkimisväärselt kaasa majanduse arengule.

Reform hõlmab strateegiliste investeeringute hõlbustamist käsitlevate õigusaktide jõustumist seoses investeerimislitsentside ja ehituslubade saamise tõhususega. Strateegiliste investeeringute töötlemiseks määratakse spetsiaalne valitsussektor. See koosneb tegevussuuniste, protsessivoogude ja muude ISO 9001:2015 nõuete ettevalmistamisest protsessi süvalaiendamiseks. Ta töötab koos teiste osakondadega välja vastastikuse mõistmise memorandumi, mis on seotud protsessi osadega, et tagada kiirmenetluse teostatavus. Lisaks hõlmab see töötajate koolitamist kehtestatavates menetlustes. Lisaks toetatakse reformiga digitaalse platvormi loomist, mis võimaldab digitaalselt kohaldada, uurida ja väljastada planeerimis- ja ehituslubasid rakenduste haldamise vahendi ja GIS-süsteemi kaudu (komponent 3.4: „e-süsteemi tõhustamine ehituslubade väljastamiseks“).

Reform viiakse lõpule 30. juuniks 2023.

Reform nr 2 (C3.3R2): Kiirtegevuse aktiveerimise mehhanismi tõhustamine

Meetme eesmärk on menetluste lihtsustamine, valitsusasutuste teenuste digiteerimine ning sellise ettevõtluse tugikeskuse käitamine, mis pakub kogu vajalikku ja toetavat teavet ja teenuseid.

Reform seisneb interaktiivse digitaalse platvormi loomises, mis tõhustab juba toimivat ettevõtete käivitamise kiirmehhanismi. Platvormi kaudu on investoril võimalik jälgida oma taotlust, kuid ka pädevatel asutustel on võimalik suhelda, dokumente vahetada ja taotlust töödelda.

Reform viiakse lõpule 31. detsembriks 2025.

Reform nr 3 (C3.3R3): Äriühinguõiguse ajakohastamine

Meetme eesmärk on toetada ettevõtluskeskkonna parandamist äriühinguseaduse läbivaatamise kaudu, muutes selle õigusaktide praktikas tõlgendamise ja kohaldamise selgemaks.

Reform seisneb Küprose äriühinguõiguse ajakohastamises, kasutades teiste tavaõiguse jurisdiktsioonide parimaid tavasid, et luua alus teadmistele ja selgusele kohtupraktika ja kirjanduse kujul, et aidata kaasa õiguse tegelikule tõlgendamisele ja kohaldamisele. Samuti vaadatakse läbi kaasnevad ettevõtluseeskirjad. Lisaks sellele määrab Küpros õigusekspertide rühma, kes hakkab tegelema uue äriühinguõiguse ja -määruste nõustamis- ja koostamisteenuste projektiga. Lisaks hõlmab seaduse läbivaatamine äriühinguõiguse kohast maksejõuetusmenetlust, milleks on likvideerimine, vastuvõtmine ja kontrollimine. Reform hõlmab ka VKE-testi läbiviimist seaduseelnõu ettevalmistamise ajal.

Reform viiakse lõpule 31. detsembriks 2025.

Reform nr 4 (C3.3R4): Riikliku tugiameti kavandamine ja loomine

Reformi eesmärk on parandada väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKEde) juurdepääsu rahastamisele, hõlbustades juurdepääsu laenudele, tagatistele ja omakapitali kaudu rahastamisele, ning suurendada ELi vahendite kaudu ELi rahastamise vastuvõtmise suutlikkust.

Reform koosneb eelhindamise analüüsist, mis hõlmab VKEde juurdepääsu rahastamisele kõigis majandussektorites, keskendudes keskkonnahoidlikule ja ringmajandusele, digivõimalustele ja alternatiivsele rahastamisele. Aruandes määratakse kindlaks kavandatava riikliku auditeerimisasutuse sekkumise ulatus. Riikliku tugiameti õiguslik ja organisatsiooniline ülesehitus määratakse kindlaks pärast selle tegevuse ulatuse lõplikku valikut. Kavandatav struktuur peab võimaldama NPA tegevuse suurt läbipaistvust ja sõltumatust. Amet ei tohi tegutseda pangalitsentsi alusel ja seetõttu ei pea teda a priori kapitaliseerima. Rakendamise üle teostab järelevalvet juhtkomitee, milles osalevad rahandusministeeriumi ning energeetika-, kaubandus- ja tööstusministeeriumi esindajad.

Reform viiakse lõpule 30. septembriks 2025.

Reform nr 5 (C3.3R5): Küprose börsi strateegiline investor

Reformi eesmärk on Küprose börsi erastamine.

Reform koosneb praegu käimasolevast pakkumismenetlusest, mille käigus Küprose börsi eesmärk on määrata mainekas sõltumatu nõustaja või konsortsium, kellel on põhjalikud asjakohased teadmised Küprose börsi jaoks kõige sobivama strateegilise investori leidmiseks. Lepingu erastamisetapp lõpeb Küprose Vabariigi esindajatekoja lõplikul heakskiidul pärast seda, kui kõik muud tingimused on täidetud.

Reform viiakse lõpule 31. detsembriks 2024.

Reform nr 6 (C3.3R6): Stiimulid ühinemiste ja omandamiste edendamiseks

Meetme eesmärk on stimuleerida VKEde kasvu.

Reform koosneb suunatud stiimulitest ettevõtete ühinemise või omandamise edendamiseks, et kasvada ja muutuda konkurentsivõimelisemaks. Eelkõige hõlmab reform aruande ja sellele lisatud tegevuskava heakskiitmist ministrite nõukogu poolt pärast sarnaste süsteemide hindamist ELis ning konsulteerimist sidusrühmadega konkreetsete stiimulite saamiseks ühinemiste ja ülevõtmiste edendamiseks.

Reform viiakse lõpule 31. detsembriks 2022.

Investeering 2 (C3.3I2): Finantstehnoloogiat võimaldava regulatiivse testsüsteemi loomine

Meetme eesmärk on võimaldada finantstehnoloogial, idufirmadel ja teistel innovatiivsetel ettevõtetel laiendada oma pakkumist uute toodete või teenuste osas, luues nn katsetamiskoha, mis võimaldaks neil nende järelevalve all läbi viia kontrollitavas keskkonnas reaalelulisi katseid.

Investeering seisneb finantstehnoloogiat ja innovatiivseid tehnoloogiaid käsitleva sobiva ja atraktiivse reguleeriva korra väljatöötamise hõlbustamises ning tasakaalu loomises uuenduslike toodete või teenuste sujuva kasutuselevõtu ja investorite kaitse tagamise vahel.

Investeering tehakse 30. septembriks 2024.

Investeering 3 (C3.3I3): Konsultatsiooniteenused väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele (VKEd)

Meetme eesmärk on edendada Küprose VKEde arengut ja suurendada nende konkurentsivõimet kohandatud nõustamisteenuste ja muude mitterahaliste toetusvahendite kaudu.

Investeering seisneb VKEdele eksperdiabi andmises, ärinõustamises, sihipärases koolituses ja äritegevuse sobitamises.

Investeering tehakse 31. detsembriks 2025.

Investeering 4 (C3.3I4): Ettevõtete digitaalse ajakohastamise kava

Investeeringu eesmärk on edendada digitaaltehnoloogia integreerimist Küprosel asutatud olemasolevatesse ja tulevastesse VKEdesse. Täpsemalt on meetme eesmärk suurendada ettevõtjate digitaalset identiteeti, suurendada info- ja kommunikatsioonitehnoloogiat kasutavate väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate, sealhulgas e-kaubanduse sektori osakaalu ning edendada digitaalset ettevõtlust.

Investeering seisneb igale abisaajale ligikaudu 30000 EUR suuruse rahalise toetuse andmises selle osa ulatuses, mille abisaaja on investeerinud abikõlblikesse investeeringutesse oma ettevõtte digitaalseks ajakohastamiseks.

Investeering tehakse 30. juuniks 2026.

Investeering 5 (C3.3I5): Toetada Küprose ettevõtete ekstraversiooni ja avatust rahvusvahelisele kaubandusele

Investeeringu eesmärk on tugevdada põllumajandus- ja tööstustoodete tootmise, töötlemise ja turustamise valdkonnas tegutsevate uute ja olemasolevate ettevõtete ning teenuseosutajate väljatõrjumist.

Investeering koosneb toetuskavast kogusummas 8 000 000 eurot vähemalt 140 Küprose ettevõttele, rahastades meetmeid, millega tugevdatakse nende avanemist põllumajandus- ja tööstustoodete tootmise/töötlemise ja turustamisega tegelevatele ettevõtetele ning teenuseosutajatele. Valitavad rahastamiskulud võivad hõlmata nõustamiskulusid ja muid riigiabi eeskirjade kohaselt abikõlblikke kulusid.

Tagamaks, et meede vastab tehnilisele juhendile „Mitte tekitada olulist kahju“ (2021/C58/01), jäetakse tulevaste projektikonkursside juhendites sisalduvatest rahastamiskõlblikkuse kriteeriumidest välja järgmised tegevused 10 : i) fossiilkütustega seotud tegevus, sealhulgas selle järgnev kasutamine; ii) ELi heitkogustega kauplemise süsteemi (HKS) tegevused, millega saavutatakse kavandatud kasvuhoonegaaside heide, mis ei ole asjaomastest võrdlusalustest väiksem; iii) prügilate, jäätmepõletustehaste ja mehhaaniliste bioloogilise töötlemise rajatistega seotud tegevus; ning iv) tegevused, mille puhul jäätmete pikaajaline kõrvaldamine võib keskkonda kahjustada. Lisaks nõutakse pädevusraamistikus, et valida võib ainult tegevusi, mis vastavad asjakohastele ELi ja riiklikele keskkonnaalastele õigusaktidele.

Investeering tehakse 30. juuniks 2026.

Investeering 6 (C3.3I6): Riigi rahastatud aktsiafond

Meetme eesmärk on luua fond valitsuse jõupingutuste toetamiseks, et parandada juurdepääsu alternatiivsetele rahastamisallikatele, mille eesmärk on i) edendada majandusarengut ja majanduskasvu ning suurendada Küprose väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate konkurentsivõimet; ii) suurendada alternatiivsete rahastamisallikate kättesaadavust, eelkõige innovatiivsete ettevõtete ja idufirmade jaoks; ning iii) aidata kaasa omakapitali- ja riskikapitaliinvesteeringute ökosüsteemi tugevdamisele.

Investeering seisneb hankemenetluses välise fondivalitseja valimiseks ja ametisse nimetamiseks investeerimisperioodiks, mis on ette nähtud viieks aastaks.

Selleks et tagada meetme vastavus tehnilisele juhendile „Mitte tekitada olulist kahju“ (2021/C58/01), peab Küprose ja rahastamisvahendi eest vastutava fondi vaheline õiguslik kokkulepe ning sellele järgnev rahastamisvahendi investeerimispoliitika:

I.nõuda InvestEU fondi jätkusuutlikkuse hindamist käsitlevate komisjoni tehniliste suuniste kohaldamist; ning

II.jätta rahastamiskõlblikest tegevustest ja varadest välja järgmine loetelu: i) fossiilkütuste ja nendega seotud varadega seotud tegevus, sealhulgas selle järgnev kasutamine 11 ; ii) ELi heitkogustega kauplemise süsteemi (HKS) tegevused ja varad, millega saavutatakse kasvuhoonegaaside heite prognoos, mis ei ole asjaomastest võrdlusalustest väiksem 12 ; iii) prügilate, jäätmepõletustehaste 13 ja mehhaaniliste bioloogilise töötlemise rajatistega 14 seotud tegevus ja varad; ning iv) tegevused ja varad, mille puhul jäätmete pikaajaline kõrvaldamine võib keskkonda kahjustada; ning

III.nõuda, et fond kontrolliks projektide vastavust asjakohastele ELi ja riiklikele keskkonnaalastele õigusaktidele kõigi tehingute puhul, sealhulgas need, mis on vabastatud jätkusuutlikkuse hindamisest.

Investeering tehakse 30. juuniks 2026.

G.2.    Tagastamatu rahalise toetuse eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava