52021PC0344

EUROOPA KOMISJON

Brüssel,22.6.2021

COM(2021) 344 final

2021/0168(NLE)

Ettepanek:

NÕUKOGU RAKENDUSOTSUS

Itaalia taaste- ja vastupidavuskavale antud hinnangu heakskiitmise kohta

{SWD(2021) 165 final}

2021/0168 (NLE)

Ettepanek:

NÕUKOGU RAKENDUSOTSUS

Itaalia taaste- ja vastupidavuskavale antud hinnangu heakskiitmise kohta

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. veebruari 2021. aasta määrust (EL) 2021/241, millega luuakse taaste- ja vastupidavusrahastu, 1 eriti selle artiklit 20,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)COVID-19 puhangul on olnud häiriv mõju Itaalia majandusele. 2019. aastal oli Itaalia sisemajanduse koguprodukt elaniku kohta jooksevhindades (SKP elaniku kohta) 95,0 % ELi keskmisest. Komisjoni 2021. aasta kevadprognoosi kohaselt vähenes Itaalia reaalne SKP 2020. aastal 8,9 % ja peaks aastatel 2020 ja 2021 kumulatiivselt vähenema 5,0 %. Keskpika perioodi majandustulemusi mõjutavate pikaajaliste tegurite hulka kuuluvad eelkõige noorte suur töötus ja naiste vähene osalemine tööturul, tootlikkuse aeglane kasv, ebatõhusus avalikus halduses ja väga suur valitsemissektori võlg.

(2)9. juulil 2019 ja 20. juulil 2020 esitas nõukogu Euroopa poolaasta raames Itaaliale soovitused. Eelkõige soovitas nõukogu nihutada maksukoormust tööjõult mujale, tõhustada maksudest kõrvalehoidmise vastast võitlust ja viia lõplikult ellu varasemad pensionireformid. Samuti soovitas nõukogu suurendada tervishoiusüsteemi vastupanuvõimet ja suutlikkust ning parandada riiklike ja piirkondlike ametiasutuste vahelist koordineerimist. Nõukogu soovitas ka suurendada pingutusi deklareerimata töö vastu võitlemiseks, tagada, et aktiivne tööturu- ja sotsiaalpoliitika on tulemuslikult integreeritud ning jõuab ennekõike haavatavate rühmade ja noorteni ning et ulatusliku strateegiaga toetatakse naiste tööturul osalemist, muu hulgas juurdepääsuga kvaliteetsetele lapsehoiuteenustele ja pikaajalisele hooldusele. COVID-19 kriisi vastu võitlemiseks soovitati Itaalial tagada piisav sissetuleku asendamine ja juurdepääs sotsiaalkaitsele ning leevendada kriisi mõju tööhõivele, sealhulgas paindliku töökorralduse ja tööhõive aktiivse toetamise abil. Itaalial soovitati ka parandada haridustulemusi, tugevdada kaugõpet ja soodustada täiendusõpet, sealhulgas digioskuste valdkonnas. Investeeringutega seotud majanduspoliitikas soovitati keskenduda rohe- ja digipöördele, võttes arvesse piirkondlikke erinevusi, eelkõige energia puhtale ja tõhusale tootmisele ja kasutamisele, teadusele ja innovatsioonile, keskkonnahoidlikule ühistranspordile, jäätmekäitlusele ja veemajandusele ning paremale digitaristule, et tagada esmatähtsate teenuste pakkumine. COVID-19 kriisi ajal majanduse toetamiseks soovitati Itaalial ka rakendada tulemuslikult meetmed reaalmajandusele likviidsuse pakkumiseks, kiirendada investeerimisküpsete avaliku sektori investeerimisprojektide elluviimist ja edendada erainvesteeringuid. Samuti soovitas nõukogu parandada avaliku halduse töö tulemuslikkust ja kohtusüsteemi tõhusust, tugevdada maksejõuetust käsitlevat õigusraamistikku ja tõhustada korruptsioonivastast võitlust. Nõukogu kutsus ka kõrvaldama konkurentsipiiranguid ja parandama valdkondlikke õigusakte. Lisaks soovitati Itaalial soodustada pankade bilansside restruktureerimist, jätkates viivislaenude hulga vähendamist, ja parandada väiksemate ja novaatorlike ettevõtete pangandussektorivälist rahastamist. Komisjon hindas nende riigipõhiste soovituste rakendamise edusamme taaste- ja vastupidavuskava esitamise ajal ning leiab, et olulisi edusamme on tehtud soovituste alal, mille kohaselt tuleks võtta kõik vajalikud meetmed tulemuslikuks reageerimiseks pandeemiale ning majanduse toetamiseks ja selle taastumise tagamiseks, rakendada tulemuslikult meetmed likviidsuse pakkumiseks reaalmajandusele, muu hulgas väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele, novaatorlikele ettevõtjatele ning füüsilisest isikust ettevõtjatele, ja vältida maksetega hilinemist. Olulisi edusamme täheldati ka võitluses maksudest kõrvalehoidmisega, eriti arvete esitamata jätmisega.

(3)2. juunil 2021 avaldas komisjon Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1176/2011 2 artikli 5 alusel Itaalia kohta põhjaliku analüüsi. Komisjon järeldas oma analüüsis, et Itaalias esineb liiga suur makromajanduslik tasakaalustamatus, eelkõige suur valitsemissektori võlg ja tootlikkuse pikaajaline aeglane kasv, millel on piiriülene mõju tööturu ja pangandussektori probleemide kontekstis.

(4) [Nõukogu soovituses euroala majanduspoliitika kohta soovitati euroala liikmesriikidel võtta meetmeid, sealhulgas taaste- ja vastupidavuskavade kaudu, et muu hulgas tagada taastumist toetav poliitiline kurss ning jätkata lähenemise, vastupidavuse ning kestliku ja kaasava majanduskasvu parandamist. Samuti soovitati nõukogu soovituses tugevdada riiklikke institutsioonilisi raamistikke, tagada makromajanduslik finantsstabiilsus ning viia lõpule majandus- ja rahaliidu loomine ning tugevdada euro rahvusvahelist rolli.] [Kui nõukogu soovitust ei ole nõukogu rakendusotsuse vastuvõtmise ajaks vastu võetud, tuleb põhjendus kustutada.]

(5)30. aprillil 2021 esitas Itaalia vastavalt määruse (EL) 2021/241 artikli 18 lõikele 1 komisjonile oma riikliku taaste- ja vastupidavuskava. See esitati pärast konsultatsioone, mis viidi läbi kohalike ja piirkondlike omavalitsuste, sotsiaalpartnerite, kodanikuühiskonna organisatsioonide, noorteorganisatsioonide ja muude asjaomaste sidusrühmadega kooskõlas riikliku õigusraamistikuga. Riiklik vastutus taaste- ja vastupidavuskavade eest on aluseks nende edukale rakendamisele, kestvale mõjule riiklikul tasandil ja usaldusväärsusele Euroopa tasandil. Kõnealuse määruse artikli 19 kohaselt on komisjon hinnanud taaste- ja vastupidavuskava asjakohasust, tulemuslikkust, tõhusust ja sidusust kooskõlas kõnealuse määruse V lisas esitatud hindamissuunistega.

(6)Taaste- ja vastupidavuskavade eesmärk peaks olema määrusega (EL) 2021/241 asutatud taaste- ja vastupidavusrahastu ning nõukogu määrusega (EL) 2020/2094 COVID-19 kriisi järgse taastumise toetuseks loodud Euroopa Liidu taasterahastu üldeesmärkide täitmine. Need peaksid tugevdama liidu majanduslikku, sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust, panustades määruse (EL) 2021/241 artiklis 3 osutatud kuude sambasse.

(7)Liikmesriikide taaste- ja vastupidavuskavade rakendamine kujutab endast kogu liidu ühist investeerimis- ja reformidealast jõupingutust Nende reformide ja investeeringute koordineeritud ja samaaegse rakendamise ning piiriüleste projektide elluviimise kaudu tugevdavad need reformid ja investeeringud üksteist vastastikku ning avaldavad positiivset ülekanduvat mõju kogu liidus. Seega tuleneb umbes kolmandik rahastu mõjust liikmesriikide majanduskasvule ja neis töökohtade loomisele teistest liikmesriikidest ülekanduvast mõjust.

Kuue samba rakendamisele kaasa aitav tasakaalustatud lahendus

(8)Vastavalt määruse (EL) 2021/241 artikli 19 lõike 3 punktile a ja V lisa punktile 2.1 sisaldab taaste- ja vastupidavuskava suures ulatuses (hinne A) liikmesriigi majanduslikule ja sotsiaalsele olukorrale vastavaid mitmekülgseid ja piisavalt hästi tasakaalustatud lahendusi, mis aitavad asjakohasel moel kaasa kõigi kuue, määruse (EL) 2021/241 artiklis 3 osutatud samba rakendamisele, võttes arvesse asjaomase liikmesriigi eriomaseid probleeme ja rahalise toetuse suurust.

(9)Kava sisaldab palju investeeringuid ja reforme rohepöörde ülesannete täitmise toetuseks, nagu hoonete energiatõhususe suurendamine, majandustegevuse CO2 heite vähendamine, kliimamuutuste leevendamine ja nendega kohanemine, veevarude tõhusam kasutamine, ringmajanduse tugevdamine ning elurikkuse säilitamine ja suurendamine. Samuti on kavas seatud eesmärgiks digipöördega seotud ülesannete täitmine oluliste avalike teenuste, nagu kohus, avalikud tööturuteenused, haridus ja tervishoid, digiteerimise ning digitehnoloogia kasutuselevõtu näol kodanike ja ettevõtjate poolt; selleks kasutatakse kombinatsiooni otseinvesteeringutest ja ergutusmeetmetest, nagu Transizione 4.0. Kavas käsitletakse digioskusi mitmesuguste meetmete kaudu, mis on suunatud elanikkonnale üldiselt, avalikule haldusele, haridussüsteemile ja tööturule.

(10)Kava edendab kõikide ülesannete ja osade raames arukat, kestlikku ja kaasavat majanduskasvu nii füüsilist ja inimkapitali parandavate investeeringute kui ka reformide kaudu, mis peaksid keskpikas ja pikas perspektiivis avaldama mõju tootlikkusele ja konkurentsivõimele. Näiteks kava 1. ülesande kahes esimeses osas on ette nähtud kohtu, konkurentsi, riigihangete, avaliku halduse ning maksustamise ja avaliku sektori kulutuste valdkonna ulatuslikud reformid, mis peaksid kõrvaldama Itaalia majanduse toimimise olulised kitsaskohad, ning märkimisväärsed investeeringud eri majandussektorite digiteerimisse, millel peaks olema positiivne mõju tootlikkusele. Kooskõlas Euroopa rohelise kokkuleppe prioriteetidega on 2. ja 3. ülesande osade eesmärk edendada kestlikku majanduskasvu, energiatõhusust ning kliimamuutuste leevendamist ja nendega kohanemist ambitsioonikate reformide ja investeeringute abil eri valdkondades, nagu vesi, territoriaalne planeerimine, hoonete energiatõhusus, kestlik liikuvus linnades ja kogu riigis, taastuvenergeetika arendamine, elurikkus ja ringmajanduse tugevdamine. 4. ülesande osade eesmärk on lahendada hariduse ning teaduse ja innovatsiooniga seotud probleeme, kombineerides tasakaalustatud viisil nii investeeringuid kui ka reforme.

(11)Taaste- ja vastupidavuskava peaks suurendama sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust tänu sihtotstarbeliste investeeringute ja reformide rakendamisele, mille eesmärk on parandada kõige haavatavamate ühiskonnarühmade ja riigi vähem arenenud piirkondade olukorda. Lõunapoolsetes piirkondades on kavandatud märkimisväärsed investeeringud füüsilisse kapitali. Kõnealused investeeringud on seotud enamasti transpordi, digilahenduste, jäätmekäitluse ja veemajandusega. Ka hariduse ja oskuste valdkonna meetmed ning kõige haavatavamaid rühmi toetavad meetmed, mis on ette nähtud eelkõige 4. ja 5. ülesande osades ning millel peaks olema oluline positiivne mõju sotsiaalsele ühtekuuluvusele, keskenduvad olulisel määral riigi lõunaosale. 6. ülesande osade eesmärk on lahendada tervishoiuprobleeme, tehes suuri pingutusi tervishoiu digiteerimiseks, esmatasandi tervishoiu tugevdamiseks ning demograafia ja kriisiks valmisolekuga seotud suurenevatele vajadustele reageerimise võime parandamiseks.

Kõikide või suure osa riigipõhistes soovitustes kindlaks tehtud probleemide lahendamine

(12)Vastavalt määruse (EL) 2021/241 artikli 19 lõike 3 punktile b ja V lisa punktile 2.2 peaks taaste- ja vastupidavuskava aitama eeldatavasti tõhusalt lahendada kõik probleemid või suure osa probleemidest (hinne A), mis on kindlaks tehtud asjakohastes riigipõhistes soovitustes, sealhulgas nende eelarveaspektides ja määruse (EL) nr 1176/2011 artikli 6 kohaselt liikmesriigile esitatud soovitustes, või probleeme, mis on kindlaks tehtud muudes asjakohastes dokumentides, mille komisjon on Euroopa poolaasta raames ametlikult vastu võtnud.

(13)Kava hõlmab suurt hulka üksteist vastastikku toetavaid reforme ja investeeringuid, mis aitavad tõhusalt lahendada kõik majanduslikud ja sotsiaalsed probleemid, millele on osutatud 2019. ja 2020. aastal Euroopa poolaasta raames Itaaliale antud nõukogu riigipõhistes soovitustes, või suure osa nendest probleemidest. Eelkõige aitavad kavas ette nähtud reformid ja investeeringud eeldatavasti kaasa riigi rahanduse jätkusuutlikkusele, suurendavad tervishoiu vastupidavust, parandavad aktiivse tööturupoliitika ja sotsiaalpoliitika tulemuslikkust ning haridustulemusi ja täiendusõpet. Samuti suurendab kava eeldatavasti rohe- ja digipööret toetavaid investeeringuid eelkõige võrgusektorisse, kommunaalteenustesse ning teadusse ja innovatsiooni, et vähendada piirkondlikke erinevusi, suurendada avaliku halduse tulemuslikkust ja kohtusüsteemi tõhusust, parandada ettevõtluskeskkonda ja kõrvaldada konkurentsitõkkeid.

(14)Eelarve- ja struktuuripoliitika valdkonnas sisaldab kava meetmeid maksukogumise parandamiseks ja maksudest kõrvalehoidmise vastase võitluse tõhustamiseks, samuti meetmeid avaliku sektori kulutuste tõhususe suurendamiseks kulutuste järelevalve raamistiku tugevdamise ja eri valitsemistasandite vaheliste eelarvesuhete reformi lõpuleviimise kaudu. Riigi rahandust aitavad eeldatavasti parandada ka struktuursed meetmed riigihankeraamistiku parandamiseks. Soovitusi reageerida pandeemiale koheste eelarvepoliitika meetmetega võib käsitleda Itaalia taaste- ja vastupidavuskavast väljapoole jäävatena, kuigi Itaalia on üldiselt asjakohaselt ja piisavalt reageerinud vahetule vajadusele toetada majandust 2020. ja 2021. aastal eelarvemeetmetega ja teinud seda kooskõlas üldise vabastusklausli sätetega. Ka Itaaliale antud soovitus teha 2020. aastal piisavaid edusamme keskpika perioodi eelarve-eesmärgi saavutamiseks ei ole enam asjakohane, sest kõnealune eelarveperiood on möödunud ning 2020. aasta märtsis käivitati pandeemiakriisi tõttu ka stabiilsuse ja kasvu pakti üldine vabastusklausel.

(15)Kava hõlmab reformi ja investeeringuid, mille eesmärk on vähendada deklareerimata tööd, ning tegevusi selleks, et parandada haridustulemusi ja vähendada haridussüsteemist varakult lahkumist, mis on suurem kui ELis keskmiselt. Samuti sisaldab kava meetmeid, mille eesmärk on suurendada naiste osalemist tööturul; selleks on ette nähtud kombinatsioon reformidest ja investeeringutest, mis hõlmavad ka lapsehoiuasutuste pakkumise suurendamist. Kava hõlmab ka meetmeid oskuste, sealhulgas digioskuste suurendamiseks ning noorte ja kõige haavatavamate ühiskonnarühmade võimaluste parandamiseks.

(16)Kavas on ette nähtud olulised reformid ja investeeringud avaliku halduse tõhususe suurendamiseks, eelkõige riigiteenistuse haldamise parandamiseks ja haldussuutlikkuse tugevdamiseks. Riigiteenistust käsitlevate meetmete keskmes on riigiteenistujate valimise ja värbamise reformimine. Uut süsteemi tuleks kohe katsetada taaste- ja vastupidavuskava juhtimiseks vajalike töötajate valimisel. Reformiga kaasnevad investeeringud ühtse värbamisplatvormi loomisse ning täiendus- ja ümberõppesse ning avaliku halduse karjäärireform. Kavandatud on halduskorra lihtsustamine sihtotstarbeliste seadusandlike toimingute kaudu (nn kiirendatud kord), samuti selliste lubade kaotamine, mis ei ole põhjendatud avaliku huviga. Kõnealuseid meetmeid täiendavad ja toetavad olulised investeeringud ja reformid avaliku halduse eri valdkondade digiteerimise kiirendamiseks. Reformide kiire rakendamise ja IKT-investeeringu kiire kasutuselevõtu tagamiseks luuakse sihtotstarbeline digitaalsele avalikule haldusele ülemineku amet.

(17)Mitme tervishoiusektoris tehtava reformi ja investeeringu eesmärk on tagada tervishoiuteenuste vastupidavuse suurendamiseks vajalikud toetavad tingimused, eelkõige seoses kohaliku tervishoiu, kaugmeditsiini ja investeeringutega süsteemi digiteerimisse. Olulised investeeringud koos valdkondlike reformidega on kavandatud rohe- ja digipöörde ning teaduse ja innovatsiooni toetuseks, võttes arvesse piirkondlikke erinevusi. Need hõlmavad eelkõige meetmeid digitaristu rajamiseks ja uuendamiseks, ringmajanduse arendamiseks ning jäätmekäitluse ja veemajanduse parandamiseks, hoonete energiatõhususe suurendamiseks, taastuvenergia tootmise hoogustamiseks, kestliku transpordi laiendamiseks ja vee-ettevõtjate killustatuse vähendamiseks. Ette on nähtud rida investeeringuid ja reforme teaduse ja innovatsiooni soodustamiseks, eelkõige seoses noorte teadlastega ning avaliku ja erasektori institutsioonide kaasamisega.

(18)Kavas on ette nähtud ka olulised reformid üldise ettevõtluskeskkonna parandamiseks ning konkurentsitõkete vähendamiseks. 2021. aasta uue iga-aastase konkurentsiseaduse vastuvõtmine vähendab eeldatavasti Itaalias ettevõtte asutamiseks kuluvat aega ning suurendab konkurentsipõhiste menetluste kasutamist kohalike avalike teenuste lepingute sõlmimisel, eelkõige jäätmekäitluse ja transpordi, eriti sadamate, piirkondliku raudteetranspordi ja kohaliku ühistranspordi valdkonnas, ning kontsessioonide andmisel eelkõige maanteede, elektromobiilsuse laadimisjaamade ja hüdroenergia valdkonnas. Energiasektori õigusaktidega kaotatakse järk-järgult elektrihindade reguleerimine ning nähakse ette kõrvalmeetmed selleks, et toetada energia jaemüügiturgudel konkurentsi suurendamist ja teise põlvkonna nutiarvestite kasutuselevõttu. Riigihanget käsitlevate õigusaktide läbivaatamine hõlmab lepingu avaldamisest selle sõlmimiseni kuluvat aega vähendavaid õigusnorme, riigihankepoliitika koordineerimist, e-riigihanke kasutuselevõttu ning avaliku sektori hankijate kutseliseks muutmist ja ratsionaliseerimist. See viiakse eeldatavasti ellu eesmärgiga tagada asjakohane tasakaal lihtsustamisest saadava kasu ning korruptsiooni- ja pettusevastaste kontrollide vahel. Kavas on ette nähtud turujärelevalveasutuste koondamine, tootekontrolli digiteerimine ja uute akrediteeritud laborite rajamine. Kõnealused ettevõtluskeskkonna parendused lihtsustavad eeldatavasti ettevõtlust ja parandavad konkurentsi raamtingimusi ning soodustavad tõhusamat ressursijaotust koos sellest tuleneda võiva tootlikkuse suurenemisega.

(19)Lisaks sisaldab kava ambitsioonikaid meetmeid tsiviil-, kriminaal- ja halduskohtusüsteemi reformimiseks ja ajakohastamiseks. Kavas ette nähtud investeeringute eesmärk on kohtute digiteerimine, kohtunike ja töötajate koolitamine ning kohtute üldise tõhususe suurendamine; lähiajal tegeletakse organisatsiooniliste teguritega, et korraldatavad reformid saaksid kiiremini tulemusi anda. Nn kohtuameti loomine ja tugevdamine peaks kohtureformi lahutamatu osana toetama kohtunikke, et vähendada praegust kohtuasjade kuhjumist ja menetluste kogukestust osana taastumisstrateegiast, mis aitab tagada reformide ja investeeringute kiire rakendamise ning avaldab positiivset mõju ka korruptsioonivastasele võitlusele ja üldisele ettevõtluskeskkonnale. Kõnealused meetmed parandavad eeldatavasti ka kohtumõistmise kvaliteeti, toetades kohtunikke tavapärases uurimises, õigusalases uurimistegevuses, aktide eelnõude koostamises ja toimikute korrastamises ning võimaldades sel moel kohtunikel keerulisematele ülesannetele keskenduda.

(20)Eespool nimetatud probleemide lahendamisega aitab taaste- ja vastupidavuskava eeldatavasti kaasa ka Itaalias esineva makromajandusliku tasakaalustamatuse 3 korrigeerimisele, eelkõige seoses valitsemissektori suure võlaga ja tootlikkuse pikaajalise aeglase kasvuga suure töötuse ja endiselt suure, ehkki väheneva viivislaenude hulga olukorras.

Panus kasvupotentsiaali, töökohtade loomisse ning majanduslikku, sotsiaalsesse ja institutsionaalsesse vastupidavusse

(21)Vastavalt määruse (EL) 2021/241 artikli 19 lõike 3 punktile c ja V lisa punktile 2.3 aitab taaste- ja vastupidavuskava eeldatavasti mõjusalt (hinne A) tugevdada Itaalia majanduse kasvupotentsiaali, luua uusi töökohti, suurendada majanduse, sotsiaalvaldkonna ja institutsionaalset vastupidavust, mis aitab kaasa Euroopa sotsiaalõiguste samba rakendamisele, sealhulgas laste- ja noortepoliitika edendamise abil, ning leevendada COVID-19 kriisi majandus- ja sotsiaalmõju ning suurendada sellega liidus majanduslikku, sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust ja lähenemist.

(22)Komisjoni talituste simulatsioonid näitavad, et kava võib suurendada Itaalia SKPd 2026. aastaks 2,5 % 4 . Lühiajalises perspektiivis domineerib suuremate avaliku sektori investeeringute mõju nõudlusele, kuid prognoosi kohaselt suurendab investeeringute suurenemine avaliku sektori kapitali, millel on keskpikas perspektiivis positiivne mõju potentsiaalsele ja tegelikule SKP-le. Kava aitab eeldatavasti kaasa territoriaalse ühtekuuluvuse toetamisele. Kava kohaselt eraldatakse vähemalt 40 % investeeringutest kindla territoriaalse suunitlusega lõunapoolsetele piirkondadele. Kava vähendab eeldatavasti taristu ebavõrdsust ning suurendab vähem arenenud piirkondade tootlikkust ja konkurentsivõimet; selleks investeeritakse erimajandustsoonides lairibaühendusse, kiirraudteesse ja piirkondlikesse liinidesse, jäätmekäitlusse, veemajandusse, sadamatesse ja kliendiliinidesse. Lõunapoolsetele ja sisepiirkondadele pööratakse eritähelepanu ka sekkumiste puhul, mille eesmärk on linnapiirkondade taaselustamine ning kõige haavatavamate elanikkonnarühmade tingimuste parandamine. Kavas ette nähtud reformid, eelkõige avaliku halduse reform, ning kohalike omavalitsuste haldussuutlikkust parandavad meetmed aitavad eeldatavasti parandada kõnealuste piirkondade avaliku halduse tulemuslikkust.

(23)Kava eri osades on ette nähtud mitmesugused olulised investeeringud ebavõrdsuse ja sotsiaalse haavatavuse vähendamiseks; ka nendes osades pööratakse eritähelepanu riigi lõunaosale. Käsitletud on paljusid olulisi valdkondi, nagu sotsiaaleluruumide pakkumise suurendamine, sotsiaalteenuste kättesaadavamaks tegemine eelkõige puuetega inimestele ja kõrvalabi vajavatele eakatele, koduhooldusteenuste laiendamine ja ebasoodsas olukorras olevate kogukondade toetamine linnade taaselustamise kavade kaudu. Kõnealuste sekkumistega kaasnevad teatavaid sotsiaalteenuseid lihtsamini juurdepääsetavaks muutvad reformid, nagu puuetega inimeste raamõigusakt ning kaugmeditsiini ja lähivõrgustiku laiendamisega seotud reform. Need meetmed, nagu ka muudes osades ette nähtud meetmed näiteks tööhõive, hariduse ja tervishoiu valdkonnas, hõlmavad mitut Euroopa sotsiaalõiguste samba põhimõtet.

(24)Kavas käsitletakse ka noorte- ja lastepoliitikat mitme meetme kaudu, nagu lasteaedade ja lapsehoiuteenuste kvaliteedi parandamine ja mahu suurendamine; see on valdkond, milles Itaalia on liidu keskmisega võrreldes maha jäänud. Kavas on seatud ka eesmärk soodustada kolmanda taseme hariduses osalemist, eriti loodusteaduste, tehnoloogia, inseneriteaduse ja matemaatika erialadel, ning luua kõrgkoolide võrgustik, mis pakub lühiajalisi kraadiõppekursusi. Kava sisaldab mitut meedet Itaalia teadusvõimekuse parandamiseks, eelkõige kõrgetasemeliste teadlaste ja juhtide liikuvust hõlbustavat reformi, vahendite haldamise lihtsustamist ja teadlaskarjääri reformi. Kava toetab eeldatavasti ka digitehnoloogia kasutuselevõttu põhi- ja keskharidussüsteemis; see hõlmab digivahendite kasutamist tunnis, õppematerjalide digiteerimist ning haridustehnoloogia, näiteks programmeeritavate robotitega sisustatud laborite loomist. Samuti on kavas ette nähtud meetmed noorte tööalase konkurentsivõime parandamiseks ning töökohtade loomise toetamiseks digi- ja rohepöörde kontekstis. Lisaks parandavad haridussüsteemi ja aktiivse tööturupoliitika reformid eeldatavasti raamtingimusi ning aitavad kõnealustest investeeringutest kasu saada.

(25)Kava sisaldab inimkapitali parandavaid ning kogu riigis võrdseid haridusvõimalusi edendavaid investeeringuid ja reforme, mis aitavad eeldatavasti vähendada ebavõrdsust ja piirkondlikke erinevusi koolitustaristu ja haridustulemuste valdkonnas. Lõunapoolsed piirkonnad saavad eeldatavasti olulist kasu kavandatud investeeringutest spordirajatistesse, lasteaedadesse ja üliõpilaselamutesse ning ülikoolistipendiumide arvu suurendamisest, samuti sihtotstarbelistest projektidest haridussüsteemist varakult lahkumise vähendamiseks ja haavatavate õpilaste haridustulemuste parandamiseks. Kavas sisalduvate meetmete eesmärk on ka tugevdada pädevusi ja oskusi kesk- ja kolmanda taseme hariduses, parandada sotsiaalteenuseid sisealadel, kiirendada organiseeritud kuritegevuselt konfiskeeritud varade rehabiliteerimist ja tugevdada kohalikku tervishoidu.

Põhimõte „ei kahjusta oluliselt“

(26)Vastavalt määruse (EL) 2021/241 artikli 19 lõike 3 punktile d ja V lisa punktile 2.4 tagatakse Itaalia taaste- ja vastupidavuskavaga eeldatavasti, et ükski taaste- ja vastupidavuskavas sisalduv reformide ja investeerimisprojektide elluviimise meede (hinne A) ei kahjusta oluliselt keskkonnaeesmärkide saavutamist Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852 5 artikli 17 tähenduses (põhimõte „ei kahjusta oluliselt“); kõnealused eesmärgid on kliimamuutuste leevendamine, kliimamuutustega kohanemine, vee ja mereressursside kestlik kasutamine ja kaitse, ringmajandus, saastuse vältimine ja tõrje ning elurikkuse ja ökosüsteemide kaitse ja taastamine. Kõnealusele põhimõttele vastavust hinnates järgis Itaalia Euroopa Komisjoni tehnilisi suuniseid põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ kohaldamise kohta (2021/C 58/01) ning kohustub vajaduse korral rakendama asjakohastes eesmärkides ja sihtides sätestatud erimeetmeid, et vältida olulist kahjustamist.

(27)Kava mõne meetme olemus on nõudnud eritähelepanu tagamaks, et need ei kahjustaks oluliselt. Ette tuleks näha eesmärgid, mis käsitlevad investeeringuid renoveerimisse, biometaani, vesinikku, niisutamisse ja kliendiliinidesse. Renoveerimisel tekkivaid jäätmeid tuleks käidelda kooskõlas ringmajanduse põhimõtetega. Kooskõlas põhimõttega „ei kahjusta oluliselt“ ei hõlma jäätmekäitlusalased meetmed investeeringuid põletamisse ega mehaanilis-bioloogilisse töötlemisse. Sõidukipargi ja masinate asendamise meetmete puhul on tagatud, et rahastamiskõlblikud oleksid üksnes keskkonnasõbralikud sõidukid. Sõidukites kasutatav biometaan on kooskõlas direktiiviga (EL) 2018/2001 taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamise kohta (uuesti sõnastatud). Samuti on ette nähtud eraldi kaitsemeetmed seoses elurikkuse kaitsega.

Panus rohepöördesse, sealhulgas elurikkusesse

(28)Vastavalt määruse (EL) 2021/241 artikli 19 lõike 3 punktile e ja V lisa punktile 2.5 sisaldab taaste- ja vastupidavuskava meetmeid, mis aitavad suures ulatuses (hinne A) kaasa rohepöördele, sealhulgas elurikkusele, või sellest tulenevate probleemide lahendamisele. Kliimaeesmärkide saavutamist toetavad meetmed moodustavad 37,5 % kava kogueraldisest arvutatuna vastavalt määruse (EL) 2021/24 VI lisa metoodikale. Kooskõlas määruse (EL) 2021/241 artikliga 17 lähtub taaste- ja vastupidavuskava 2030. aasta riiklikusse energia- ja kliimakavasse lisatud teabest.

(29)Taaste- ja vastupidavuskava sisaldab arvukalt nii investeeringuid kui ka reforme rohepöörde ülesannete täitmiseks ning on üldiselt hästi kooskõlas Euroopa rohelise kokkuleppe prioriteetide ja selle 2030. aasta kliimaeesmärgi kavaga ning eesmärgiga muuta Euroopa aastaks 2050 kliimamuutuste suhtes vastupanuvõimeliseks ühiskonnaks. Kava sisaldab hoonete energiatõhusaks renoveerimise meetmeid, eelkõige eluasemekulude maksubaasist mahaarvamise (Superbonus) näol, ent selles on ette nähtud ka otseinvesteeringud omavalitsusasutuste, koolide, kohtuhoonete, hotellide, muuseumide, kinode ja teatrite energiatõhususe parandamiseks. Lisaks on kavas seatud eesmärk suurendada konkurentsi elektri- ja gaasiturul ning edendada taastuvate energiaallikate kasutamist. Kõnealused meetmed hõlmavad investeeringuid selleks, et toetada taastuvate energiaallikate kasutamist energiakogukondade ja koos tegutsevate oma tarbeks toodetud taastuvenergia tarbijate poolt ning arendada avamereenergeetikat ja nutivõrke.

(30)Kava sisaldab reforme, mis lihtsustavad taastuvenergia tootmiseks loa saamist ja muudavad hüdroenergia kontsessioonide andmise korda. Kavas on käsitletud transpordi kasvuhoonegaaside heite vähendamist ning nähtud ette olulised investeeringud kestlikku linnaliikuvusse, sealhulgas elektromobiilsusse, ja raudteetaristu edendamisse, et toetada transpordiliikidevahelise jaotuse muutmist ning vähendada kasvuhoonegaaside heidet lennu- ja meretranspordis ning põllumajanduses. Kava toetab ka Itaalia jõupingutusi kliimamuutustega kohanemiseks, samuti vastupidavust maavärinate suhtes ja taristu kvaliteeti. Kava aitab eeldatavasti lahendada praegusi probleeme jäätmekäitluses, edendada ringmajandust, parandada veemajandust ja reoveekäitlust ning täiustada elurikkuse kaitset. Selleks on kavas ette nähtud sellised meetmed nagu uue ringmajandusstrateegia vastuvõtmine, jäätmekäitlusrajatiste ajakohastamine ja uute loomine, veetaristu täiustamine varustuse parandamiseks ja veekadude vähendamiseks ning rida meetmeid taasmetsastamiseks ning looduslike alade ja merepõhja ja mereelupaikade taastamiseks.

Panus digipöördesse

(31)Vastavalt määruse (EL) 2021/241 artikli 19 lõike 3 punktile f ja V lisa punktile 2.6 sisaldab taaste- ja vastupidavuskava meetmeid, mis aitavad suures ulatuses (hinne A) tõhusalt kaasa digipöördele või sellest tulenevate probleemide lahendamisele. Digieesmärkide saavutamist toetavad meetmed moodustavad 25,1 % kava kogueraldisest arvutatuna vastavalt määruse (EL) 2021/24 VI lisa metoodikale.

(32)Digipöördele kaasa aitavaid meetmeid sisaldab kokku 12 osa ning nende lähenemisviis on laiahaardeline ja läbiv. Olulised investeeringud on kavandatud ettevõtete digiteerimise valdkonnas, sealhulgas keskendutakse maksusoodustustele nutikamate tootmissüsteemide kasutuselevõtuks (Transizione 4.0). Samuti on kavas ette nähtud teadus- ja innovatsioonikoostöö võrgustike ning ülikoolide, uurimisinstituutide ja ettevõtete vahelise tehnoloogiasiirde toetamine. Investeering ülikiirete lairibavõrkude lõpuleviimisse ja 5G-ühenduvusse aitab eeldatavasti kaasa Euroopa 2030. aasta digieesmärkide täitmisele ning nende kiire rakendamine toob olulist kasu kogu majandusele ja ühiskonnale.

(33)Olulisi investeeringuid on suunatud ka avaliku halduse digiteerimisse; ette on nähtud meetmed üldise avaliku halduse, tervishoiu ja hariduse jaoks. Nende meetmete tulemuslik rakendamine aitab rajada tulevikukindla digitaristu, tugevdada küberturvalisust ja muuta avaliku halduse tõhusamaks, vastupidavamaks ja kodanikele lähemalseisvaks. Kavas on ette nähtud ka meetmed, mis täiendavad riiklikke investeeringuid kohtu digiteerimisse.

(34)Digipööre seab Itaalia ette märkimisväärselt keerulised ülesanded, sest riigis on olulisi puudusi nii alg- kui ka kõrgema taseme digioskustes ning need kajastuvad ka tootmissüsteemi väheses digiteerituses. Kavas taotletakse nende ülesannete täitmist investeeringute kaudu, mis on suunatud üldelanikkonna ning suuremas digitaalse tõrjutuse ohus inimeste, õpetajate, ametnike ja töötajate oskuste vajadusele. Kõrgema taseme digioskuste edendamist on käsitletud osana ulatuslikumatest meetmetest, mis aitavad parandada tehniliste ja erialaste digioskuste kättesaadavust.

Püsiv mõju

(35)Vastavalt määruse (EL) 2021/241 artikli 19 lõike 3 punktile g ja V lisa punktile 2.7 on taaste- ja vastupidavuskaval Itaaliale eeldatavasti suures ulatuses (hinne A) püsiv mõju.

(36)Kava hõlmab võtmetähtsusega reforme, mis toetavad Itaalia pikaajaliste probleemide lahendamist ja millel on potentsiaali Itaalia majanduse konkurentsivõimet struktuurselt parandada. Eelkõige peaks kavandatud avaliku halduse reform täiendama 2014. aastal algatatud terviklikku reformi ja selle lõpule viima. Uute meetmete täielik, kiire ja nõuetekohane rakendamine peaks suurendama halduse tulemuslikkust. Koos kavandatud kohtureformiga, mille eesmärk on järsult vähendada kohtuasjade kuhjumist nii tsiviil- kui ka kriminaalkohtumenetlustes ning vähendada kohtuasjade kuhjumist halduskohtumenetlustes, parandab see eeldatavasti märkimisväärselt majanduse toimimist. Lisaks hõlmab kava ambitsioonikaid reforme ettevõtluskeskkonnast takistuste kõrvaldamiseks ning teatavate majandussektorite läbipaistvamaks ja konkurentsile avatumaks muutmiseks. Valdkondlikud reformid näiteks energia- ja veesektoris kõrvaldavad suurte tõkete kaudu samuti olulisi nõrkusi ning neil on eeldatavasti püsiv positiivne mõju majanduskasvule ja tootlikkusele. Kõnealused reformid suurendavad eeldatavasti Itaalia majanduse eri sektorites kavandatud mitmekülgsetest investeeringutest saadavat kasu; need investeeringud parandavad eeldatavasti füüsilist taristut kogu riigis, tugevdavad inimkapitali ning kiirendavad rohe- ja digipööret. Kava püsivat mõju saab toetada ka selle sünergia muude ühtekuuluvuspoliitika vahenditest rahastatud programmidega, sealhulgas pikaajaliste territoriaalsete probleemide sisulise lahendamise ja tasakaalustatud arengu edendamise kaudu.

Seire ja elluviimine

(37)Vastavalt määruse (EL) 2021/241 artikli 19 lõike 3 punktile h ja V lisa punktile 2.8 on taaste- ja vastupidavuskavas kavandatud kord piisav (hinne A), et tagada taaste- ja vastupidavuskava, sealhulgas kavandatud ajakava, eesmärkide ja sihtide ning nendega seotud näitajate tõhus seire ja elluviimine.

(38)Taaste- ja vastupidavuskava elluviimiseks ja seireks on kavandatud mitmetasandiline juhtimissüsteem. See koosneb järgmistest osadest: poliitilisel tasandil riigikantselei juures asuv juhtkomitee; sotsiaaldialoogi tasandil nõuandev organ, kuhu kuuluvad asjakohased sidusrühmad; tehnilisel tasandil riigikantselei juures asuv sekretariaat, mis toetab juhtkomitee ja nõuandva organi tööd, majandus- ja rahandusministeeriumi juures asuv keskne koordineerimis- ja seireüksus ning tehnilised koordineerimisüksused, mis määratakse üksikmeetmete eest vastutavate kesksete ametiasutuste tasandil. Juhtimismudel näeb ette ka sisekontrollisüsteemide rakendamiseks sõltumatu auditeerimisorgani loomise. Kava meetmete elluviimise eest vastutavad kesksed ja kohalikud ametiasutused vastavalt asjakohastele pädevustele. Juhtimismudelis on ette nähtud selge ülesannete jaotus kava elluviimiseks, edusammude seireks ja aruandluseks. Täpsemalt on ülesanded ja volitused sätestatud 31. mai 2021. aasta dekreet-seaduses nr 77, mis toetab asjakohastele organitele volituste andmist. Selle mudeli eesmärk on luua koostoime ja tagada koordineerimine rahastu ja muude liidu programmide vahel, mis võib parandada liidu rahaliste vahendite kasutamist Itaalias. Õigusaktidega (9. juuni 2021. aasta dekreet-seadus nr 80 ja 31. mai 2021. aasta dekreet-seadus nr 77) on ette nähtud haldussuutlikkuse tugevdamine, sealhulgas lisatöötajate ning ametiasutustele tehnilise toe andmise näol, samuti haldusmenetluste lihtsustamine, et tagada kava meetmete õigeaegne ja tulemuslik rakendamine. Lisaks on 31. mai 2021. aasta dekreet-seadusega nr 77 ette nähtud sihtotstarbelised mehhanismid rakendamisel tekkivate probleemide lahendamiseks. Itaalia kava eesmärgid ja sihid on selged ja realistlikud ning kajastavad piisavalt hästi kavas ette nähtud investeeringuid ja reforme. Näitajad on asjakohased, vastuvõetavad ja piisavalt usaldusväärsed.

(39)Liikmesriigid peaksid tagama, et taaste- ja vastupidavusrahastu raames saadud rahalisest toetusest teavitatakse ja et see märgitakse ära kooskõlas määruse (EL) 2021/241 artikliga 34. Tehnilise toe instrumendist võib taotleda tehnilist toetust liikmesriikide kavade rakendamiseks.

Kulud

(40)Vastavalt määruse (EL) 2021/241 artikli 19 lõike 3 punktile i ja V lisa punktile 2.9 on taaste- ja vastupidavuskavas esitatud põhjendused kava hinnangulise kogukulu summa kohta mõõdukas ulatuses (hinne B) mõistlikud ja põhjendatud, kooskõlas kulutõhususe põhimõttega ja vastavuses riigis eeldatava majandusliku ja sotsiaalmõjuga.

(41)Itaalia on esitanud hinnangulise kulu kõikide taaste- ja vastupidavuskava meetmete puhul, millega kaasneb kulu. Enamiku kavas ette nähtud meetmete puhul on hinnangulise kulu leidmiseks kasutatud metoodika ja eeldused üldiselt selged ja põhjendatud ning põhinevad sageli varasematel samalaadsetel projektidel või asjakohastel toetavatel uuringutel. Mõne meetme puhul on siiski hinnangulise kulu leidmisel kasutatud metoodika ja aluste olulised üksikasjad puudu või ebatäielikud ning seetõttu ei saa kuluprognoosidele täiesti positiivset hinnangut anda. Taaste- ja vastupidavuskava hinnangulise kogukulu summa kohta esitatud põhjendused on seega mõõdukalt mõistlikud ja põhjendatud. Taaste- ja vastupidavuskava hinnanguline kogukulu on kooskõlas kulutõhususe põhimõttega ja vastavuses riigis eeldatava majandusliku ja sotsiaalmõjuga.

Finantshuvide kaitsmine

(42)Vastavalt määruse (EL) 2021/241 artikli 19 lõike 3 punktile j ja V lisa punktile 2.10 on taaste- ja vastupidavuskavas kavandatud kord ning käesolevas otsuses sisalduvad täiendavad meetmed piisavad (hinne A), et tagada kõnealuse määruse alusel eraldatud vahendite kasutamisel korruptsiooni, pettuste ja huvide konflikti ärahoidmine, avastamine ja kõrvaldamine, ning peaksid eeldatavasti tulemuslikult vältima topeltrahastamist kõnealuse määruse alusel ja muudest liidu programmidest. See ei piira muude instrumentide ja vahendite kohaldamist ELi õiguse järgimise edendamiseks ja tagamiseks, sealhulgas korruptsiooni, pettuste ja huvide konfliktide ärahoidmiseks, avastamiseks ja kõrvaldamiseks, ning liidu finantshuvide kaitsmiseks kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL, Euratom) 2020/2092.

(43)Taaste- ja vastupidavuskavaga ette nähtud sisekontrollisüsteemi ja -korra ülesehitus on hinnangu kohaselt piisavalt usaldusväärne ning asjakohaseid üksusi on selgelt kirjeldatud. Kavas on määratud selged osalised (organid/üksused) ning kirjeldatud nende rolle ja vastutusalasid sisekontrolliülesannete täitmisel. Majandus- ja rahandusministeeriumile on tehtud ülesandeks üldine koordineerimine ning ministeeriumis on loodud sõltumatu auditeerimisorgan, mille volitused on sätestatud 31. mai 2021. aasta dekreet-seaduses nr 77. Haldussuutlikkuse suurendamiseks on ette nähtud ajutiste töötajate värbamine.

(44)Kontrollisüsteemide ja muu asjakohase korralduse jaoks, sealhulgas lõplike vahendite saajate kohta andmete kogumiseks ja kättesaadavaks tegemiseks, on ette nähtud ühtse IT-süsteemi (ReGiS) rakendamine alates 2022. aasta keskpaigast ning enne seda infotehnoloogiliste üleminekulahenduste kasutamine, tuginedes olemasolevatele andmetöötlusvahenditele, mis tuleks kohandada sellele otstarbele vastavaks. Määruse (EL) 2021/241 artikli 22 lõike 2 punktis d ette nähtud andmete kogumisel tuginetakse teabele, mis saadakse riiklikest andmebaasidest, sealhulgas näiteks andmebaasidest, mis põhinevad hangete tunnuskoodidel (CIG). Auditeerimisorgan peaks kontrollima määruse (EL) 2021/241 artikli 22 lõike 2 punktis d osutatud andmete kogumist ja nendele juurdepääsu tagamist infotehnoloogiliste üleminekulahenduste raames. See kohustus ja auditeerimisorgani aruanne selle täitmise kohta on lisatud eesmärgina käesoleva otsuse lisasse. Kõnealust korda hinnatakse piisavaks, et tagada taaste- ja vastupidavusrahastu raames eraldatud vahendite kasutamisel korruptsiooni, pettuste ja huvide konflikti ärahoidmine, avastamine ja kõrvaldamine ning vältida topeltrahastamist taaste- ja vastupidavusrahastust ja muudest liidu programmidest.

(45)Sisekontrolli ning andmete kogumise korra ja aruandlussüsteemi nõuetekohane toimimine ja üleminek ühtsele süsteemile (ReGiS) on otsustava tähtsusega sihtide ja eesmärkide saavutamise kohta aruandmiseks ja maksetaotluste tegemiseks. Infotehnoloogilised üleminekulahendused, uue IT-keskkonna (ReGiS) arendamise edenemine ning tegelik üleminek sellele repositooriumile väärivad auditeerimisorgani eraldi IT auditit, milles käsitletakse ReGiSi võimet kavas kirjeldatud funktsioone täita ning eelkõige andmeterviklust ja kontrolljälje säilitamist. Üleminekusüsteemi kohta esitab auditeerimisorgan koos esimese maksetaotlusega auditiaruande, milles kinnitatakse repositooriumi funktsioone.

(46)Pettuste, korruptsiooni ja huvide konfliktide ärahoidmise, avastamise ja kõrvaldamise valdkonnas on kava rakendamise raames ette nähtud olemasolevate sätete tugevdamine. Lisaks Guardia di Finanza, korruptsioonivastase võitluse ameti (ANAC) ja Itaalia kontrollikoja rollile on osutatud ka unikaalse projektikoodi ja ARACHNE kasutamisele muu hulgas selleks, et vältida topeltrahastamise riski.

Kava sidusus

(47)Vastavalt määruse (EL) 2021/241 artikli 19 lõike 3 punktile k ja V lisa punktile 2.11 sisaldab kava suures ulatuses (hinne A) reformide ja riiklike investeerimisprojektide rakendamise meetmeid, millega tagatakse sidus tegevus.

(48)Itaalia taaste- ja vastupidavuskavas on esitatud läbiv strateegiline ja kooskõlaline visioon ning seda iseloomustab osade ja eri meetmete üldine sidusus. Kõikide osade reformid ja investeeringud on omavahel kooskõlas ja üksteist vastastikku toetavad ning ka osad on olulisel määral üksteist vastastikku täiendavad. Näiteks on spetsiaalselt rohe- ja ökoloogilisele üleminekule pühendatud osade kõrval veel mitmes kava osas ette nähtud meetmed energiatõhususe edendamiseks või tagamiseks, et ei tekiks negatiivset mõju elektritarbimisele. Veel ühe näitena on kõikides osades, olenemata nende konkreetsest käsitlusvaldkonnast, seatud prioriteediks noored, sooteema ja territoriaalne ühtekuuluvus. Samas osas kavandatud meetmed ei ole üksteisega vastuolus ega kahjusta üksteist ning eri osade vahel ei ole leitud ühtegi vastuolu.

Võrdsus

(49)Itaalia taaste- ja vastupidavuskava sisaldab meetmeid, mis aitavad eeldatavasti lahendada riigi probleeme soolise võrdõiguslikkuse ja kõigile võrdsete võimaluste tagamise valdkonnas. Need hõlmavad eelkõige soolise võrdõiguslikkuse probleeme lahendavaid meetmeid, nagu naiste ettevõtluse toetamine või soolise võrdõiguslikkuse riikliku sertifitseerimissüsteemi loomine. Erimeetmed on ette nähtud ka noorematele inimestele võrdsete võimaluste loomise toetuseks, sealhulgas meetmed, mille eesmärk on suurendada loodusteaduste, tehnoloogia, inseneriteaduse ja matemaatika erialadele õppima asumist ning digi- ja innovatsioonioskusi, pöörates erilist tähelepanu soolisele võrdõiguslikkusele ja kõigi jaoks võrdsete võimaluste tagamisele. Kogukonna- ja kodupõhiste sotsiaal- ja terviseteenuste parandamise meetmed, nagu uuenduslikud eluasemelahendused ja -vahendid, edendavad puudega ja eakate inimeste iseseisvat elamist. Kavas on selgitatud, kuidas selle eri osad aitavad eeldatavasti kas otse või kaudselt vähendada ebavõrdsust ja edendada võrdseid võimalusi, eelkõige naistele ja noorematele inimestele. Kavas jääb siiski ebaselgeks eeldatav panus üksikute rühmade puhul, nagu rahvus- või rassivähemuste hulka kuuluvad inimesed. Eriti juhtudel, kus kavandatav panus on üksnes kaudne, peaks kava konkreetse rakendamise hoolikas seire olema oluline tagamaks, et kava eeldatavad tulemused saavutataks ning et see moodustaks osa terviklikust strateegiast, olles koostoimes riigi võrdsuspoliitika meetmetega, nagu soolise võrdõiguslikkuse riiklik strateegia aastateks 2021–2026.

Julgeolekualane enesehindamine

(50)Vastavalt määruse (EL) 2021/241 artikli 18 lõike 4 punktile g sisaldab kava julgeolekualast enesehindamist investeeringute puhul, mis on seotud avaliku halduse jaoks ette nähtud pilveteenuste ja -taristuga. Seoses eelkõige 5G kasutuselevõttu hõlmavate ühendatust käsitlevate meetmetega kinnitas Itaalia, et korraldab sellise hindamise hilisemas etapis, võttes arvesse ühendatuse stsenaariume, mis kooruvad kaardistamise ja avaliku konsultatsiooni tulemusena. Itaalia teatas, et analüüsib riskistsenaariume ning rakendab meetmeid võimalike julgeolekuohtude vältimiseks või maandamiseks.

Piiriülesed ja mitut riiki hõlmavad projektid

(51)Kava hõlmab investeeringuid üleeuroopalise transpordivõrgu (TEN-T) koridoridesse ning piiriülest raudteeühendust Itaalia ja Austria vahel, milleks viiakse lõpule Bolzano ümbersõit Verona-Brenneri liinil, mis on Itaalia ning Põhja- ja Ida-Euroopa vahelise reisijate ja kaubaliikluse oluline sõlm. Lisaks peaks Euroopa raudteetranspordi juhtimissüsteemi arendamine vähemalt 3 400 km-l võimaldama koostalitlust teiste liikmesriikide raudteesüsteemidega. Kava sisaldab meetmeid, mis toetavad optiliste kiudude ja 5G-põhiste tehnoloogiate kasutuselevõttu Euroopa 5G-koridorides. Kavas on ette nähtud ka rahastada Itaalia ettevõtete osalemist heakskiidetud ja võimalikes üleeuroopalist huvi pakkuvates tähtsates projektides ning teadus- ja arenduspartnerlustes ning tugevdada Euroopa digitaalse innovatsiooni keskuste võrgustikku, et jagada teadmisi ja kogemusi teiste Euroopa riikidega.

Konsulteerimisprotsess

(52)Kava teemal konsulteeriti ja suheldi mitmesuguste sidusrühmadega, sealhulgas piirkondlike ja kohalike omavalitsuste, kodanikuühiskonna organisatsioonide, sotsiaalpartnerite ja akadeemilise kogukonna esindajate ning poliitikaekspertidega. Pärast seda, kui Itaalia parlament oli esitanud oma arvamuse strateegiliste suuniste kohta, mille valitsus oli kava koostamiseks esitanud, võttis valitsus 12. jaanuaril 2021 vastu kava esimese versiooni. Pärast valitsuse vahetumist 2021. aasta veebruaris jätkus kava eelnõu läbivaatamine ja asjakohaste sidusrühmadega konsulteerimine. Saadikutekoda ja senat korraldasid rea arutelusid mitmesuguste sidusrühmadega, nagu piirkondlikud ja kohalikud omavalitsused, sotsiaalpartnerid, kodanikuühiskonna organisatsioonid ja institutsioonid, ning kiitsid heaks neid käsitlevad spetsiaalsed aruanded koos resolutsioonidega, mis suunasid selle põhjal kava lõplikku valmimist. Lisaks pidas valitsus ise riigi ja piirkondade konverentsi raames dialoogi piirkondlike ja kohalike omavalitsustega. Selle protsessi tulemusena esitati parlamendile läbivaadatud kava ning parlament kiitis heaks selle üleandmise komisjonile.

(53)Selleks et tagada konsultatsioonid kava rakendamise ajal on Itaalia taaste- ja vastupidavuskavas ette nähtud regulaarse dialoogi jätkamine eri ametiasutustega, mis osalevad kava rakendamises, ja sidusrühmadega. Selleks luuakse juhtimismudeli kohaselt nõuandev organ, milles osalevad majandus- ja sotsiaalpartnerid. Selleks et tagada asjakohaste osaliste isevastutus, on oluline kõikide asjaomaste kohalike omavalitsuste ja sidusrühmade, sealhulgas sotsiaalpartnerite kaasamine kavas sisalduvate investeeringute ja reformide rakendamise vältel.

Positiivne hinnang

(54)Kui komisjon on andnud Itaalia taaste- ja vastupidavuskavale positiivse hinnangu ja leidnud, et kava vastab rahuldavalt määruses (EL) 2021/241 sätestatud hindamiskriteeriumidele, tuleks vastavalt kõnealuse määruse artikli 20 lõikele 2 sätestada käesolevas otsuses kava rakendamiseks vajalikud reformid ja investeerimisprojektid, asjakohased eesmärgid, sihid ja näitajad ning kava rakendamiseks liidu tagastamatu rahalise ja laenutoetusena eraldatud summa.

Rahaline toetus

(55)Itaalia taaste- ja vastupidavuskava hinnanguline kogukulu on 191 499 177 889 eurot. Kuna taaste- ja vastupidavuskava vastab rahuldavalt määruses (EL) 2021/241 sätestatud hindamiskriteeriumidele ning selle hinnanguline kogukulu on Itaalia jaoks ette nähtud maksimaalsest rahalisest toetusest suurem, peaks Itaaliale taaste- ja vastupidavuskava jaoks eraldatav rahaline toetus olema võrdne Itaalia jaoks kättesaadava rahalise toetuse kogusummaga.

(56)Vastavalt määruse (EL) 2021/241 artikli 11 lõikele 2 ajakohastatakse Itaalia maksimaalse rahalise toetuse arvutust 30. juuniks 2022. Vastavalt kõnealuse määruse artikli 23 lõikele 1 peaks Itaalia jaoks ette nähtud summa olema võimalik siduda juriidiliste kohustustega 31. detsembriks 2022. Vajaduse korral peaks nõukogu pärast maksimaalse rahalise toetuse ajakohastamist muutma komisjoni ettepaneku põhjal põhjendamatu viivituseta käesolevat otsust, et lisada sellesse ajakohastatud maksimaalne rahaline toetus.

(57)Lisaks on Itaalia täiendavate reformide ja investeeringute toetamiseks taotlenud laenutoetust. Itaalia taotletud laenu maksimaalne maht on 6,8 % tema 2019. aasta kogurahvatulust jooksevhindades. Taaste- ja vastupidavuskava hinnangulise kogukulu summa on suurem kui Itaalia jaoks eraldatud rahalise toetuse ja taotletud laenutoetuse kogusumma.

(58)Antavat toetust rahastatakse laenust, mille komisjon võtab liidu nimel nõukogu otsuse (EL, Euratom) 2020/2053 6 artikli 5 alusel. Toetus makstakse osamaksetena välja, kui Itaalia on taaste- ja vastupidavuskava rakendamisega seotud asjaomased eesmärgid ja sihid rahuldavalt täitnud.

(59)Itaalia on taotlenud eelmakset, mis moodustab 13 % rahalisest toetusest ja 13 % laenust. See summa tuleks teha Itaaliale kättesaadavaks määruse (EL) 2021/241 artikli 23 lõike 1 kohase rahastamislepingu ja artikli 15 lõike 2 kohase laenulepingu jõustumise korral ja nendega kooskõlas.

(60)Käesolev otsus ei tohiks mõjutada selliste menetluste tulemust, mis on seotud liidu vahendite eraldamisega muude kui määruse (EL) 2021/241 kohaste liidu programmide raames, ega selliseid menetlusi, mis on seotud siseturu toimimise moonutamisega ja mida võidakse algatada eelkõige ELi toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 alusel. See ei vabasta liikmesriike aluslepingu artikli 108 kohasest kohustusest teavitada komisjoni võimalikest riigiabi juhtudest,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1
Taaste- ja vastupidavuskavale antud hinnangu heakskiitmine

Itaalia taaste- ja vastupidavuskavale määruse (EL) 2021/241 artikli 19 lõikes 3 sätestatud kriteeriumide alusel antud hinnang kiidetakse heaks. Taaste- ja vastupidavuskava kohased reformid ja investeerimisprojektid, taaste- ja vastupidavuskava seire ja rakendamise kord ja ajakava, sealhulgas asjakohased eesmärgid ja sihid ning laenu maksmisega seotud täiendavad eesmärgid ja sihid, kavandatud eesmärkide ja sihtide saavutamisega seotud asjakohased näitajad ning komisjonile vajalikele alusandmetele täieliku juurdepääsu andmise kord on esitatud käesoleva otsuse lisas.

Artikkel 2
Rahaline toetus

1.Liit teeb Itaaliale tagastamatu toetusena kättesaadavaks rahalise toetuse summas 68 880 513 747 eurot 7 . 47 925 096 762 eurot on võimalik siduda juriidiliste kulukohustustega 31. detsembriks 2022. Sõltuvalt määruse (EL) 2021/241 artikli 11 lõikega 2 ette nähtud ajakohastamisest, mille raames arvutatakse Itaalia puhul summa, mis on eespool nimetatud summaga võrdne või sellest suurem, on alates 1. jaanuarist 2023 kuni 31. detsembrini 2023 võimalik siduda juriidiliste kulukohustustega lisaks 20 955 416 985 eurot.

2.Komisjon teeb liidu rahalise toetuse Itaaliale kättesaadavaks osamaksetena vastavalt käesoleva otsuse lisale. Eelmaksena tehakse kättesaadavaks 8 954 466 787 eurot, mis moodustab 13 % rahalisest toetusest. Komisjon võib eelmaksed ja osamaksed välja maksta ühes või mitmes osas. Osade suurus sõltub rahaliste vahendite kättesaadavusest.

3.Eelmaksed tehakse määruse (EL) 2021/241 artikli 23 lõike 1 kohase rahastamislepingu jõustumise korral ja sellega kooskõlas. Eelmaksed tasaarvestatakse osamaksete suhtes.

4.Osamaksete tegemine vastavalt rahastamislepingule sõltub kättesaadavatest rahalistest vahenditest ja komisjoni otsusest, mis tehakse kooskõlas määruse (EL) 2021/241 artikliga 24 selle kohta, et Itaalia on rahuldavalt täitnud taaste- ja vastupidavuskava rakendamisega seotud asjakohased eesmärgid ja sihid. Tingimusel, et lõikes 1 osutatud juriidilised kohustused jõustuvad, peavad toetuse väljamaksmiseks olema eesmärgid ja sihid täidetud hiljemalt 31. augustiks 2026.

Artikkel 3
Laenutoetus

1.Liit teeb Itaaliale kättesaadavaks laenu maksimumsummas 122 601 810 400 eurot.

2.Komisjon teeb laenutoetuse Itaaliale kättesaadavaks osamaksetena vastavalt käesoleva otsuse lisale. Eelmaksena tehakse kättesaadavaks 15 938 235 352 eurot, mis moodustab 13 % laenust. Komisjon võib eelmaksed ja osamaksed välja maksta ühes või mitmes osas. Osade suurus sõltub rahaliste vahendite kättesaadavusest.

3.Eelmaksed tehakse määruse (EL) 2021/241 artikli 15 lõike 2 kohase laenulepingu jõustumise korral ja sellega kooskõlas. Eelmaksed tasaarvestatakse osamaksete suhtes.

4.Osamaksete tegemine vastavalt laenulepingule sõltub kättesaadavatest rahalistest vahenditest ja komisjoni otsusest, mis tehakse kooskõlas määruse (EL) 2021/241 artikliga 24 selle kohta, et Itaalia on rahuldavalt täitnud laenuga hõlmatud ning taaste- ja vastupidavuskava rakendamisega seotud täiendavad eesmärgid ja sihid. Laenu väljamaksmiseks peavad laenuga hõlmatud täiendavad eesmärgid ja sihid olema täidetud hiljemalt 31. augustiks 2026.

Artikkel 4
Adressaat

Käesolev otsus on adresseeritud Itaalia Vabariigile.

Brüssel,

Nõukogu nimel

eesistuja

(1) ELT L 57, 18.2.2021, lk 17–75.

(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. novembri 2011. aasta määrus (EL) nr 1176/2011 makromajandusliku tasakaalustamatuse ennetamise ja korrigeerimise kohta (ELT L 306, 23.11.2011, lk 25).

(3) Kõnealusele makromajanduslikule tasakaalustamatusele on osutatud soovitustes, mis on antud vastavalt määruse (EL) nr 1176/2011 artiklile 6 aastatel 2019 ja 2020.

(4) Kõnealused simulatsioonid kajastavad „Next Generation EU“ rahastu kogumõju, hõlmates ka REACT-EU rahastust ning programmide „Euroopa horisont“ ja „InvestEU“, õiglase ülemineku fondi, Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi ja rescEU suuremat rahastamist. Sellistes simulatsioonides ei arvestata struktuurireformide võimalikku positiivset mõju, mis võib olla märkimisväärne.

(5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuni 2020. aasta määrus (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.6.2020, lk 13).

(6) ELT L 424, 15.12.2020, lk 1.

(7) See summa vastab rahalisele toetusele, millest on maha arvatud Itaalia proportsionaalne osa määruse (EL) 2021/241 artikli 6 lõikes 2 osutatud kuludest ja mis on arvutatud vastavalt kõnealuse määruse artiklis 11 sätestatud meetodile.

Top

EUROOPA KOMISJON

Brüssel,22.6.2021

COM(2021) 344 final

LISA

järgmise dokumendi juurde:

Ettepanek: Nõukogu rakendusotsus

Itaalia taaste- ja vastupidavuskavale antud hinnangu heakskiitmise kohta

{SWD(2021) 165 final}

LISA

1. JAGU. TAASTE- JA VASTUPIDAVUSKAVAGA ETTE NÄHTUD REFORMID JA INVESTEERINGUD

1.Reformide ja investeeringute kirjeldus

A.ÜLESANNE 1 KOMPONENT 1:

Telg 1 – Avaliku halduse digiteerimine: Itaalia taaste- ja vastupidavuskava komponendi M1C1 1. telg sisaldab meetmeid, mille eesmärk on edendada Itaalia avaliku halduse digiteerimist, ning hõlmab seitset investeeringut ja kolme reformi. Investeeringute eesmärk on eelkõige: i) ratsionaliseerida ja konsolideerida avaliku halduse olemasolevaid digitaalseid taristuid; ii) soodustada pilvandmetöötluse kasutuselevõttu, iii) pöörates erilist tähelepanu platvormide ja andmeteenuste ühtlustamisele ja koostalitlusvõimele, ühekordsuse põhimõtte rakendamisele ja andmete kättesaadavusele rakendusliideste kataloogi kaudu; iv) kõigi digitaalsete avalike teenuste kättesaadavuse, tõhususe ja juurdepääsetavuse parandamine eesmärgiga suurendada vastuvõtmise taset ja kasutajate rahulolu, v) Itaalia kaitse tugevdamine küberkuritegevusest tulenevate ohtude vastu, vi) suurte keskasutuste digiülemineku edendamine; vii) digitaalse lõhe vähendamine kodanike digioskuste tugevdamise kaudu. Selle tegevussuuna reformide eesmärk on eelkõige i) lihtsustada ja kiirendada info- ja kommunikatsioonitehnoloogia lahenduste hankeprotsessi avalikus halduses; ii) toetada avaliku halduse digiüleminekut ja iii) kõrvaldada tõkked, mis takistavad avalikul haldusel pilve kasutuselevõttu, ning ühtlustada avaliku halduse asutuste vahelisi andmevahetusprotsesse.

Selle komponendi raames tehtavad investeeringud ja reformid aitavad täita Itaaliale 2019. ja 2020. aastal esitatud riigipõhiseid soovitusi, mis käsitlesid vajadust „parandada avaliku halduse tulemuslikkust, sealhulgas investeerides avaliku sektori töötajate oskustesse, kiirendades digiüleminekut ning suurendades kohalike avalike teenuste tõhusust ja kvaliteeti“ (2019. aasta riigipõhine soovitus nr 3 ) ja „keskenduda investeeringu puhul üleminekule rohelisele majandusele ja digitaaltehnoloogiale, eelkõige [...] paremale digitaristule, et tagada esmatähtsate teenuste pakkumine“ (2020. aasta riigipõhine soovitus nr 3).

Telg 2 – Õigusküsimused: Itaalia kohtusüsteemi tulemuslikkus jääb menetluse kestuse poolest teiste liikmesriikide omast kaugele, nagu on märgitud Euroopa Komisjoni viimases aruandes õigusemõistmise tõhususe kohta. Taaste- ja vastupidavuskava komponendi M1C1 2. telg sisaldab meetmeid, mille eesmärk on muuta kohtusüsteem tõhusamaks, lühendades menetluste kestust ja tuues Itaalia lähemale ELi mediaanile. Selles komponendis käsitletakse Itaaliale 2019. ja 2020. aastal esitatud riigipõhiseid soovitusi tsiviilkohtumenetluste kestuse lühendamise ja korruptsioonivastase võitluse tõhustamise kohta (2019. aasta riigipõhine soovitus nr 4 ja 2020. aasta riigipõhine soovitus nr 4). Lisaks on kohtusüsteemi digiteerimine oluline ka digiülemineku seisukohast.

Telg 3 – Avalik haldus: Taaste- ja vastupidavuskava komponendi M1C1 telg 3 sisaldab meetmeid, mille eesmärk on reformida Itaalia avalikku haldust ja parandada haldussuutlikkust. Itaalia on alla EL 27 keskmise nii valitsuse tõhususe kui ka valitsuse usaldamise poolest. Itaalia avaliku halduse reforme mõjutas tõsine ülevalt alla suunatud reformide rakendamise puudujääk ning väärtuslike alt üles suunatud uuenduste vähene tunnustamine ja levitamine. Haldussuutlikkus on väga madal. Jätkata tuleks jõupingutusi strateegilise planeerimise suutlikkuse, järelevalve- ja hindamismehhanismide ning tõenditel põhinevate poliitikakujundamise vahendite tugevdamiseks. Selle komponendi peamine eesmärk on suurendada Itaalia haldusasutuste haldussuutlikkust kesk- ja kohalikul tasandil nii inimkapitali (valik, pädevus ja karjäär) kui ka haldusmenetluste lihtsustamise osas. Selles osas tutvustatakse üldist struktuurilist personalistrateegiat, mis ulatub valikumenetlustest karjäärivõimalusteni. Reform hõlmab ka meetmeid menetluste lihtsustamiseks. Investeeringud uutesse digitaalsetesse töövahenditesse ja tugevdatud elukestva õppe meetmed sisalduvad 1. missiooni 1. komponendis. Selles komponendis käsitletakse riigipõhiseid soovitusi avaliku halduse tõhususe parandamise kohta (2019. aasta riigipõhine soovitus nr 3 ja 2020. aasta riigipõhine soovitus nr 4).

Telg 4 –Riigihanked ja ametiasutuste maksed: Taastumis- ja vastupidavuskava komponendi M1C1 4. telg sisaldab meetmeid, mille eesmärk on reformida Itaalia riigihangete õigusraamistiku teatavaid põhiaspekte ning vähendada kesk-, piirkondlike ja kohalike haldusasutuste ning piirkondlike tervishoiuasutuste hilinenud makseid . Reformi peamine eesmärk on lihtsustada riigihanke-eeskirju, suurendada ettevõtjate õiguskindlust ja kiirendada riigihankelepingute sõlmimist, säilitades samal ajal menetluslikud tagatised läbipaistvuse ja võrdse kohtlemise osas. Need reformid toetavad seega kava alusel rahastatavate taristute ja projektide õigeaegset elluviimist.

Telg 5. Eelarve- ja struktuurireformid (maksustamine ja avaliku sektori kulud): Majanduse elavdamise ja vastupanuvõime komponendi M1C1 5. telg hõlmab mitut reformi, mille eesmärk on toetada Itaalia riigi rahanduse jätkusuutlikkust (riigipõhine soovitus 1, 2019) . Tulude poolel on reformide eesmärk parandada maksude kogumise protsessi, soodustada maksukuulekust ja võidelda maksudest kõrvalehoidumise vastu, et vähendada nõuete täitmisega seotud kulusid maksumaksjate jaoks ja suurendada valitsemissektori tulusid, aidates parandada riigi rahanduse jätkusuutlikkust. Kulude poolel on reformide eesmärk parandada avaliku sektori kulutuste tõhusust nii kesktasandil, tugevdades olemasolevat iga-aastaste kulutuste läbivaatamise raamistikku, kui ka piirkondlikul tasandil, viies lõpule eri valitsustasandite fiskaalsuhete reformi.

A.1. Tagastamatu rahalise toetusega seotud reformide ja investeeringute kirjeldus

Telg 1 – Avaliku halduse digiteerimine

Investeering 1.1: Digitaristu

Selle investeeringu eesmärk on tagada, et avaliku halduse süsteeme, andmekogumeid ja rakendusi majutatakse väga usaldusväärsetes andmekeskustes, kus on kõrged turvalisuse, jõudluse, skaleeritavuse, Euroopa koostalitlusvõime ja energiatõhususe kvaliteedistandardid. Selleks nähakse investeeringuga ette tipptasemel, täielikult rikkaliku riikliku pilvepõhise hübriidtaristu (Polo Strategico Nazionale, PSN) loomine, turvaliste ja laiendamiskõlblike avaliku pilve alternatiivide sertifitseerimine ning avaliku halduse andmekogude ja rakenduste migratsioon pilvekeskkonda.

Avaliku võrgu taristut hakkab eeldatavasti haldama Euroopa hankemenetluse kaudu valitud tehnoloogiapakkuja ja see projekteeritakse kooskõlas Euroopa tasandil Gaia-X algatuse raames kindlaks määratud andmete koostalitlusvõime standarditega, et võimaldada isikustamata andmete vaba vahetamist eri liikmesriikide vahel, ühendades omavahel nende riiklikud pilvemudelid. Sarnased nõuded võetakse eeldatavasti kasutusele avalike pilveteenuste osutajate eelkvalifitseerimisel.

Avaliku halduse andmekogude ja rakenduste migratsioon PSNi või turvalise sertifitseeritud avaliku pilveteenuse osutaja suunas sõltub eeldatavasti eri haldusasutuste määratletud andmete toimivuse, skaleeritavuse ja tundlikkuse nõuetest, millest igaüks peaks säilitama oma sõltumatuse rakenduste väljatöötamisel ja andmete haldamisel.

Investeering 1.3 – Andmed ja koostalitlusvõime

Selle investeeringu eesmärk on tagada kesksete andmekogude ja teenuste täielik koostalitlusvõime kesk- ja kohalike haldusasutuste vahel ning ühtlustada teiste ELi riikidega teenuste osutamise menetlused, mis on esmatähtsad ühtse digivärava direktiivis.

Meetmega nähakse ette riikliku digitaalse andmeplatvormi („Piattaforma Digitale Nazionale Dati“) arendamine, mis tagab andmekogumite koostalitlusvõime rakendusliideste kataloogi kaudu, mida jagavad kesk- ja kohalikud haldusasutused (investeering 1.3.1). Kui see platvorm on loodud, peab see tagama andmekogumite koostalitlusvõime rakendusliideste kataloogi kaudu, mida jagatakse kesk- ja kohalike haldusasutuste vahel. Platvorm peab olema täielikult kooskõlas ELi õigusega.

Lisaks nähakse meetmega ette ühtse digivärava väljatöötamine kooskõlas ELi määrusega (EL) 2018/1724, et aidata kesk- ja haldusasutustel korraldada ümber prioriteetsed menetlused/protsessid ning võimaldada ühekordsuse põhimõtte järgimist (investeering 1.3.2).

Investeering 1.5 – Küberturvalisus

Selle investeeringu eesmärk on tugevdada Itaalia kaitset küberkuritegevusest tulenevate ohtude eest, eelkõige võttes kasutusele riikliku küberjulgeoleku Perimeetri (PSNC) kooskõlas võrgu- ja infosüsteemide turvalisust käsitlevas direktiivis (EL) 2016/1148 (küberturvalisuse direktiiv) sätestatud turvanõuetega ning tugevdades riiklikku küberkaitsevõimet tehnilise kontrolli ja riskiseire alal.

Meetmega nähakse ette tipptasemel integreeritud süsteemi arendamine, eri üksuste tihe ühendamine kogu riigis ning rahvusvaheliste sidemete loomine partnerite ja usaldusväärsete tehnoloogiapakkujatega. See koosneb neljast sambast: I) tugevdada üldsuse ja ettevõtete/üksuste eesliini suutlikkust hallata hoiatusi ja tegelikke avalikult tunnustatud sündmusi; II) suurendada/tugevdada riigi kontrolli- ja auditeerimissuutlikkust seoses riist- ja tarkvaraga, mida kasutavad isikud, kellel on olulised funktsioonid usaldusväärsuse tõendamisel/ohtude ennetamisel; suurendada õiguskaitse- ja küberüksuste üksusi politseijõududes, kes vastutavad kuritegevuse uurimise eest; IV) Tugevdada märkimisväärselt riikliku julgeoleku ja küberohtudele reageerimise eest vastutavaid kübervarasid ja inimressursse.

Investeering 1.7 – Põhilised digioskused

Selle investeeringu eesmärk on vähendada praeguse digitaalse tõrjutuse ohus oleva elanikkonna osakaalu, käivitades algatuse „Digitaalne kodanikuteenistus“, mis on eri taustaga noorte vabatahtlike võrgustik kogu Itaalias, et pakkuda digitaalse tõrjutuse ohus olevatele inimestele koolitust digioskuste arendamiseks ja parandamiseks (investeering 1.7.1), ning tugevdades olemasolevat digitaalse lihtsustamise keskuste võrgustikku (Investeering 1.7.2).

Digitaalsed tugikeskused on füüsilised juurdepääsupunktid, mis asuvad tavaliselt raamatukogudes, koolides ja sotsiaalkeskustes, mis pakuvad kodanikele nii personaalset kui ka internetipõhist digioskuste alast koolitust, et toetada tõhusalt nende digitaalset kaasamist. Algatuses kasutatakse ära olemasolevaid edukaid kogemusi ja selle eesmärk on tagada selliste keskuste laialdane areng riiklikul tasandil. Kuigi 600 keskust on juba aktiivsed, tugevdatakse nende kohalolekut sihtotstarbelise koolitustegevuse ja uute seadmetega, mille üldeesmärk on luua Itaalias 2400 uut juurdepääsupunkti ja koolitada välja üle 2 000 000 digitaalse tõrjutuse ohus oleva kodaniku. 3000 keskusest ligikaudu 1 200 koondatakse Lõuna-Itaaliasse.

Algatus „Digitaalne kodanikuteenistus“ on jagatud kolmeks aastaks ja järk-järgult on selle eesmärk saavutada järgmised tulemused: I) viia ellu kolm iga-aastast üleskutset digitaalse avaliku teenistuse projektideks, mis on suunatud universaalsete kodanikuteenistuse organisatsioonide riiklikus registris registreeritud mittetulundusühingutele; (II) digitaalse avaliku teenistuse iga-aastases projektikonkursis osalevate mittetulundusühenduste suutlikkuse suurendamine ning digitaalse lihtsustamise ja digiõppe projektide käivitamine, käivitades kolme iga-aastase projektikonkursi raames 900 projekti; III) koolitus ja kohapealne kogemus ligikaudu 9700 vabatahtliku digitaalse avaliku teenistuse projektides; 1 000 000 kodaniku abistamine ja koolitamine, kes saavad kasu digilihtsustus- ja digiõppemeetmetest, mis on välja töötatud 900 projekti raames, milles töötab 9 700 vabatahtlikku.

Reform 1.1 – Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia hanked

Reformi eesmärk on tagada, et avalik haldus saaks hankida info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) lahendusi kiiremini ja tõhusamalt, ühtlustades ja kiirendades IKT teenuste ja varade hankeprotsessi.

Reformi rakendamine koosneb kolmest tegevussuunast. Esiteks luuakse ühtne andmebaas, mis sisaldab nende ettevõtjate valget nimekirja, kellel on lubatud pakkuda kaupu ja teenuseid haldusasutustele, ning tarnijate sertifitseerimiseks luuakse spetsiaalne tehnoloogiataristu. Teiseks võetakse vastu lihtsustatud lähenemisviis (kiirmenetlus) PNRRi projektide IKT-ostude ühtlustamiseks. Kolmandaks luuakse digitaalne hanketeenus, mille eesmärk on i) hõlmata üksnes sertifitseeritud tarnijaid (ettevõtjad võivad igal ajal taotleda sertifitseerimist kooskõlas direktiivi 2014/24/EL artikliga 64); võimaldada kiiresti kindlaks teha tarnijad, kes vastavad konkreetsele vajadusele (nt konfiguraatori kaudu); III) pakkuda haldusasutustele intuitiivset kasutajakogemust (nt pakutavate teenuste selge kirjeldus, tarnijate võrdlev hindamine). See üldine ülesehitus tugineb Itaalia riigihangetega tegeleva riigiasutuse CONSIP olemasolevale suutlikkusele.

Reform 1.2 – Digipöörde toetamine

Selle reformi eesmärk on toetada kõigi kesk- ja kohalike haldusasutuste üleminekut digitehnoloogiale spetsiaalse digitaalse Palestiina omavalitsuse ümberkujundamise büroo loomise kaudu. Ümberkujundamisbüroo koosneb tehnoloogiaalase pädevusega ajutisest ressursside reservist, mis korraldab ja toetab migratsioonialaseid jõupingutusi ning tsentraliseeritud läbirääkimisi sertifitseeritud välisabi „pakettide“ üle. Lisaks nähakse meetmega ette sellise ettevõtte loomine, mis keskendub tarkvara arendamisele & ampile, tegevuse juhtimisele, et toetada keskasutuste digitaalset arengut. Ümberkujundamisbüroo toetab eelkõige avalikku haldust käesoleva rahastamisvahendi alla kuuluvate investeeringute 1,1-1,7 rakendamisel ning toetab ka 6. missiooni alla kuuluvate tervishoiu digiteerimisega seotud investeeringute ja reformide rakendamist.

Reform 1.3 – Cloud first ja koostalitlusvõime

Selle reformi eesmärk on kõrvaldada tõkked pilveteenuste kasutuselevõtult ja ühtlustada bürokraatiat, mis aeglustab andmevahetusprotsesse haldusasutuste vahel, kehtestades stiimulid ja kohustused, mille eesmärk on hõlbustada üleminekut pilveteenuste kasutamisele ja kõrvaldada menetluslikud piirangud digiteenuste laialdasele kasutuselevõtule.

Reform hõlmab kolme tegevussuunda. Esiteks, kuna pilvelahendused suurendavad kulutasuvust info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) valdkonna kulutustes pärast eelnevalt kindlaks määratud ajapikendust (nt kolm aastat pärast ümberkujundamise alustamist), näevad ametiasutused, kes ei järginud pilvandmetöötluse ümberkujundamist, oma IKT-kulueelarves piiranguid.

Teiseks, osana pilvandmetöötlusele ülemineku stiimulitest vaadatakse läbi praegused avaliku sektori raamatupidamisarvestuse eeskirjad pilveteenustega seotud kulude kohta. Võttes arvesse, et pilvandmetöötlusele üleminek hõlmab praegu eelarvete ülekandmist kapitalikuludest tegevuskuludesse, tuleb pilveteenustega seotud kulude avaliku sektori raamatupidamiseeskirjad läbi vaadata, et mitte pärssida avaliku halduse asutuste motivatsiooni pilvandmetöötlusele üleminekuks.

Kolmandaks vaadatakse läbi andmete koostalitlusvõime eeskirjadega seotud normid kooskõlas avatud andmeid ja isikuandmete töötlemist käsitlevate sätetega ning lihtsustatakse praeguseid haldusasutustevahelise andmevahetuse menetlusi, et ühtlustada menetluslikke aspekte ja kiirendada haldusasutuste andmebaaside koostalitlusvõime rakendamist. Lisaks vaadatakse läbi digitaalne elu- või asukoht ja integreeritakse see riiklikusse elanikeregistrisse (ANPR), et võimaldada kodanike ja haldusasutuste vahel teatavat ja turvalist digitaalset kirjavahetust.

Telg 2 – Õigusküsimused

Reform 1.4 – Tsiviilõigus

Reform keskendub peamiselt tsiviilkohtumenetluste kestuse lühendamisele, määrates kindlaks hulgaliselt hagisid, et vähendada sissetulevate kohtuasjade arvu kohtutes, lihtsustades olemasolevaid menetlusi, vähendades kohtuasjade kuhjumist ja suurendades kohtute tootlikkust. Sissetulevate kohtuasjade arvu vähenemine kohtutes saavutatakse vahendusmenetluse, vaidluste kohtuvälise lahendamise ja vahekohtumenetluse tugevdamisega ning kehtiva kohtulõivude kvantifitseerimise ja sissenõutavuse süsteemi läbivaatamisega. Lihtsustamise poole püüeldakse, tugevdades filtreerimismenetlusi apellatsiooni tasandil, laiendades juhtumeid, kus otsuse tegemine on ainukohtuniku pädevuses, tagades menetluste siduvate tähtaegade tegeliku rakendamise. Kohtute suurem tootlikkus tuleb saavutada järelevalvesüsteemi ja stiimulite abil, et saavutada kohtutes standardne tulemuslikkus. Reformiga nähakse ette ka tsiviilkohtute mahajäämuse vähendamine, mis on eesmärk, mis saavutatakse tänu investeerimiskomponendis sisalduvale kavandatud ajutisele töölevõtmisele.

Reform 1.5 – Kriminaalõigus

Reformi peamine eesmärk on vähendada kriminaalmenetluste kestust, tehes olemasolevate menetluste lihtsustamise ja kohtute tööviljakuse suurendamise abil kindlaks arvukad meetmed. Lihtsustamise eesmärk on laiendada lihtsustatud menetluste kohaldamist, laiendada digitehnoloogia kasutamist, määrata kindlaks tähtajad eeluurimise ajaks, vaadata läbi teavitussüsteem, et muuta see tõhusamaks. Kohtute suurem tootlikkus saavutatakse järelevalvesüsteemi ja stiimulite abil, et saavutada kohtutes standardne tulemuslikkus.

Reform 1.6 – Maksejõuetus

Reformi eesmärk on digiteerida ja tõhustada maksejõuetusmenetlusi, kehtestades enne maksejõuetust varajase hoiatamise mehhanismid, spetsialiseerudes kohtutele ja kohtueelsetele asutustele, et juhtida maksejõuetusmenetluse kõiki etappe tulemuslikumalt, sealhulgas kohtu- ja haldusasutuste liikmete koolitamise ja spetsialiseerumise kaudu.

Reform 1.7 – Maksukohtud

Reformi eesmärk on muuta maksuõiguse jõustamine tõhusamaks ja vähendada kassatsioonikohtule esitatavate kaebuste suurt hulka.

Reform 1.8 – Õigussüsteemi digiteerimine

Reformiga nähakse ette kõigi dokumentide kohustuslik elektrooniline esitamine ja täielik elektrooniline töövoog tsiviilmenetluste jaoks. Samuti on see suunatud esimese astme kriminaalmenetluse digitaliseerimisele, välja arvatud eelistungid. Lõpuks on selle eesmärk luua tasuta, täielikult juurdepääsetav ja otsinguvõimalusega tsiviilõiguslike otsuste andmebaas vastavalt õigusaktidele.

Investeering 1.8 – Tsiviil-, kriminaal- ja halduskohtute värbamismenetlused

Investeeringute eesmärk on lähiajal tegeleda organisatoorsete teguritega, et väljatöötatavad reformid saaksid kiiremini tulemusi saavutada, maksimeerides koostoimet ja saavutades samal ajal ümberkujundava muutuse kava raames antavate erakorraliste vahendite abil. Organisatoorne vahend nimetusega“ kohtumenetluse kantselei „seisneb kohtunike tugirühmade loomises (või nende tugevdamises, kui see on juba olemas) (ajutise töölevõtmise kaudu), eesmärgiga vähendada Itaalias mahajäämust ja korralduse tegemise aega. See meede parandaks ka õigusemõistmise kvaliteeti, toetades kohtunikke tavapärastes uuringutes, õigusalastes uuringutes, õigusaktide koostamisel ja toimikute koostamisel ning võimaldades kohtunikel keskenduda keerukamatele ülesannetele. Investeeringud hõlmavad ka koolitust , et toetada kohtusüsteemis digiüleminekut.

Telg 3 – Avalik haldus

Reform 1.9 – Avaliku sektori tööhõive reform ja lihtsustamise reform

Avaliku sektori tööhõivereformid järgivad kaheastmelist lähenemisviisi. Lühiajalises perspektiivis võetakse kiireloomulisi meetmeid, et kasutada parimal viisil ära RRFi vahendeid seoses kava juhtimisega ja kohese abiga haldusasutustele, kellel puudub haldussuutlikkus. See strateegia on täienduseks organisatsioonireformidele ja inimressursside strateegiale, mille eesmärk on pöördeline muutus avalikus halduses tervikuna. Inimressursside strateegiliste kavade koostamisel on kindlaks määratud terviklik meetmete kogum, mille eesmärk on: ametikirjelduste ajakohastamine (pidades silmas ka topeltüleminekut); värbamismenetluste ümberkorraldamine, et need oleksid sihipärasemad ja tõhusamad; reformida kõrgemat avalikku teenistust, et ühtlustada ametisse nimetamise menetlusi avalikus halduses; elukestva õppe ja premeerimismehhanismide või konkreetsete karjäärivõimaluste vahelise seose tugevdamine; avaliku halduse eetikapõhimõtete määratlemine või ajakohastamine; soolisele tasakaalule pühendumise tugevdamine; ning töötajate horisontaalse ja vertikaalse liikuvuse reform. Reform hõlmab kiireloomulisi meetmeid haldusmenetluste lihtsustamiseks ettevõtjate ja kodanike hüvanguks, tagades samal ajal ka piirkondliku reformikava sujuva rakendamise.

Lihtsustamise reformiga kõrvaldatakse load, mis ei ole põhjendatud üldiste huvide seisukohast eriti mõjuvate põhjustega, ning kaotatakse tarbetud või uusi tehnoloogiaid mittekasutavad kohustused. Lisaks võtab komisjon kasutusele vaikiva nõusoleku mehhanismi, lihtsa teabevahetuse ning piirkondade ja omavalitsustega ühise ühtse korra.

Lihtsustamisreform hõlmab järgmisi elemente: äri- ja ehitusprotseduuride koostalitlusvõime (SUAP & SUE); ühiste tulemustele suunatud tulemusnäitajate rakendamine; ning võtmetähtsusega tulemuslikkuse põhinäitajate kogumi määratlemine, et juhtida organisatsioonilisi muutusi haldusasutustes.

Esimese maksetaotluse esitamise ajaks peab olema sisse seatud ja töökorras teabehoidla süsteem, mille abil teostatakse järelevalvet riskikapitalifondi rakendamise üle.

Investeering 1.9 – Tehnilise abi andmine ja suutlikkuse suurendamine Itaalia taaste- ja vastupidavuskava rakendamiseks

Investeering seisneb ekspertide reservi ajutises värbamises, et pakkuda ametiasutustele tehnilist abi ja tugevdada haldussuutlikkust, eelkõige kohalikul tasandil, konkreetsete piirkondliku reformikava projektide rakendamiseks, mida kasutatakse vastavalt vajadusele. See investeering hõlmab ka avaliku sektori töötajate koolitusprogramme suutlikkuse suurendamise raames.

Telg 4 – Riigihanked ja riigiasutuste maksed

Reform 1.10 – Riigihangete õigusraamistiku reform

Reformi esimene samm on võtta 2021. aasta maiks vastu esimesed kiireloomulised lihtsustamismeetmed koos dekreetseadusega, et: lihtsustada ja digiteerida kesksete hankijate menetlusi; lepingute registreerimine riikliku korruptsioonivastase võitluse ameti (ANAC) korruptsioonivastase võitluse andmebaasis; luua ministeeriumides, piirkondades ja suurlinnades riigihankemenetluste eest vastutavad bürood; seada eesmärk vähendada avaldamise ja lepingu sõlmimise vahelist ning lepingu sõlmimise ja taristu valmimise vahelist aega; ning stimuleerib vaidluste kohtuvälise lahendamise mehhanisme lepingute täitmise etapis. Enne 2021. aasta lõppu on riigihankepoliitika ühtsel koordineerimisasutusel piisaval arvul töötajaid ja ta võtab vastu professionaalsuse suurendamise strateegia, pakkudes koolitusi eri tasanditel; dünaamilised hankesüsteemid tehakse kättesaadavaks kooskõlas riigihankedirektiividega; ANAC viib lõpule avaliku sektori hankijate kvalifitseerimise.

Reformi teine etapp koosneb riigihankeseadustiku muudatustest, mis tuleb rakendada 2023. aasta teises kvartalis ja mille eesmärk on: vähendada avaliku sektori hankijate killustatust; nõuda e-platvormi loomist põhinõudena, et osaleda hankesuutlikkuse üleriigilises hindamises; ning anda riiklikule korruptsioonivastasele asutusele volitused vaadata läbi hankijate kvalifikatsioonid. Reformi eesmärk on ka kesksete hankijate menetluste edasine lihtsustamine ja digiteerimine ning koostalitlusvõime ja omavahelise ühendatuse nõuete määratlemine. Reformiga vähendatakse ka allhangete võimaluse piiranguid, mis praegu sisalduvad riigihangete seadustikus.

Reform hõlmab ka riikliku e-riigihangete süsteemi kasutuselevõtmist 2023. aasta lõpuks.

Reform 1.11 – Haldus- ja tervishoiuasutuste hilinenud maksete vähendamine

Reformi eesmärk on tagada, et 2023. aastaks i) keskvalitsuse, piirkondliku ja kohaliku tasandi haldusasutused maksaksid 30 päeva jooksul ja ii) piirkondlikud tervishoiuasutused maksaksid 60 päeva jooksul. Selleks et tagada hilinenud maksete probleemi struktuurne lahendamine, hõlmab reform ka seda, et 2024. aastal i) jätkavad keskvalitsuse, piirkondliku ja kohaliku tasandi haldusasutused maksete tegemist 30 päeva jooksul ning ii) piirkondlikud tervishoiuasutused jätkavad maksete tegemist 60 päeva jooksul.

Telg 5. Eelarve- ja struktuurireformid (maksustamine ja avaliku sektori kulud)

Reform 1.12 – Maksukorralduse reform

Võetakse vastu mitu meedet, et edendada maksukuulekust ning parandada auditite ja kontrollide suunamise tõhusust, sealhulgas: andmebaasi ja spetsiaalse IT-taristu loomine eelnevalt koostatud käibedeklaratsiooni avaldamiseks; II) parandada vastavuskirjade jaoks kasutatava andmebaasi kvaliteeti, muu hulgas eesmärgiga vähendada valepositiivsete teadete esinemist, suurendades järk-järgult maksumaksjatele edastatavate teadete arvu; III) kehtivate õigusaktide reformimine, et tagada tõhusad halduskaristused juhul, kui erasektori teenusepakkujad keelduvad elektroonilisi makseid vastu võtmast; IV) andmete pseudonüümimise ja suurandmete analüüsi protsessi lõpuleviimine, et suurendada auditite valikuprotsessi aluseks oleva riskianalüüsi tõhusust. Nende reformide rakendamiseks ja maksuameti tegevussuutlikkuse suurendamiseks suurendatakse ameti töötajate arvu 4113 üksuse võrra kooskõlas ameti tulemuslikkuse kavaga aastateks 2021-2023. Lisaks vaatab valitsus läbi võimalikud meetmed, et vähendada arvete esitamata jätmisest tingitud maksudest kõrvalehoidumist kõige haavatavamates sektorites, sealhulgas tarbijatele suunatud stiimulite kaudu, ning võtab läbivaatamise tulemuste põhjal tõhusaid meetmeid, võttes ambitsioonika kohustuse vähendada maksudest kõrvalehoidumise kalduvust.

Reform 1.13 – Kulude läbivaatamise raamistiku reform

Kava hõlmab kulude läbivaatamise raamistiku reformi, mille eesmärk on parandada selle tõhusust, sealhulgas tugevdades rahandusministeeriumi rolli ja järelhindamise protsessi ning parandades keskkonnahoidliku ja sooteadliku eelarvestamise tava. Kava sisaldab ka kohustust teha kehtiva õigusraamistiku alusel iga-aastane kulutuste läbivaatamine ajavahemikul 2023-2025, et saavutada eelarvekokkuhoid, et toetada riigi jätkusuutlikku rahandust ja/või rahastada majanduskasvu soodustavaid reforme maksude või avaliku sektori kulutuste valdkonnas.

Reform 1.14 – Piirkondliku eelarveraamistiku reform

Reform seisneb eelarve föderalismi lõpuleviimises, nagu on sätestatud delegeerimisseaduses nr 42/2009, eesmärgiga parandada fiskaalsuhete läbipaistvust eri valitsustasanditel, eraldada vahendeid riigi tasandist madalama tasandi valitsustele objektiivsete kriteeriumide alusel ja soodustada kulutuste tõhusust riigi tasandist madalamal tasandil. Eelkõige määratakse reformiga kindlaks asjakohased parameetrid ja rakendatakse fiskaalföderalismi tavapärase staatusega piirkondade, provintside ja suurlinnade puhul.

Reform 1.15 – Avaliku sektori raamatupidamisarvestuse eeskirjade reform

Reformi eesmärk on kaotada lõhe Euroopa raamatupidamisstandarditega, rakendades avaliku sektori jaoks ühtset tekkepõhist raamatupidamissüsteemi. Reformiga viiakse lõpule tekkepõhise raamatupidamissüsteemi kontseptuaalse raamistiku väljatöötamine vastavalt Eurostati määratletud kvalitatiivsetele omadustele, tekkepõhise raamatupidamisarvestuse standarditele ja mitmemõõtmelisele kontoplaanile. Reformi täiendab 18 000 avaliku sektori asutuse esindajatele mõeldud koolituse esimene voor üleminekuks uuele tekkepõhisele raamatupidamissüsteemile.

A.2. Tagastamatu rahalise toetuse eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava

Järjekorranumber	Seotud meede (reform või investeering)	Eesmärk / siht	Nimi	Kvalitatiivsed näitajad (eesmärkide puhul)	Kvantitatiivsed näitajad (sihtide puhul)			Lõpuleviimise soovituslik ajakava		Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus
					Mõõtühik	Lähteväärtus	Eesmärk	Kvartal	Aasta
M1C1-1	Reform 1.1: IKT hanked	Eesmärk	Reformi käsitlevate dekreetide 1.1 „IKT hanked“ jõustumine	Seaduse säte, mis viitab info- ja sidetehnoloogia riigihangete reformi käsitleva dekreetseaduse jõustumisele	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	4. kv	2021	Vajalikud õigusaktid hõlmavad seadusandlikke sekkumisi lihtsustusi käsitlevasse dekreeti (Decreto Legge semplificazioni). Nendes sätestatakse: Võimalus kasutada riigihangete seadustiku artikli 48 lõikes 3 osutatud menetlust ka riigihangete seadustiku artiklis 35 osutatud piirmäärasid ületavate lepingute puhul arvutikaupade ja -teenuste, eelkõige pilvetehnoloogial põhinevate ostude puhul, samuti ühenduvusteenuste puhul, mida rahastatakse täielikult või osaliselt broneeringuinfo projektide rakendamiseks ette nähtud vahenditest; Riigihankelepingute seadustiku artiklis 80 osutatud nõuete kontrollimise protsessi kaasatud sertifitseerimisasutuste hallatavate eri andmebaaside koostalitlusvõime; Ettevõtjate virtuaalfaili loomine, milles on esitatud andmed artiklis 80 osutatud kõrvaldamise põhjuste puudumise kontrollimiseks, mis võimaldab kindlaks määrata nende ettevõtjate valge nimekirja, kelle puhul kontrollimine on juba läbi viidud.
M1C1-2	Reform 1.3: Pilvandmetöötlus kõigepealt ja koostalitlusvõime	Eesmärk	Reformi käsitlevate dekreetide 1.3 „Pilvandmetöötluse ja koostalitlusvõime“ jõustumine	Seaduse säte, mis viitab esimese pilvandmetöötlust ja koostalitlusvõime reformi käsitleva dekreetseaduse jõustumisele	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	4 .kv	2021	Vajalikud õigusaktid hõlmavad järgmist: Rakendusaktid, mis käsitlevad eelkõige i) Agenzia per l’Italia digitale (AgID) määrust Polo Strategico Nazionale (PSN) kohta (sätestatud dekreetseaduse 179/212 artiklites 33-septies) ja ii) AgID suuniseid koostalitlusvõime kohta (sätestatud Codice dell’Amministrazione Digitale (CAD) artiklites 50 ja 50ter). CAD artikli 50 muudatused: i) kaotada kohustus sõlmida raamlepingud haldusasutuste jaoks, kellel on juurdepääs riiklikule digitaalsele andmeplatvormile; ii) selgitused eraelu puutumatuse kohta: andmete edastamine ühest infosüsteemist teise ei muuda andmete omandiõigust ega töötlemist, ilma et see piiraks andmeid vastu võtvate ja töötlevate haldusasutuste kui autonoomsete vastutavate töötlejate kohustusi. Decreto del Presidente della Repubblica (DPR) 445/2000 muudatused seoses andmetele juurdepääsuga: i) andmetele otseseks juurdepääsuks vajaliku loa kehtetuks tunnistamine; i) artiklis 72 jäetakse välja viide raamlepingutele. Dekreetseaduse 179/2012 artikli 33-septies muudatused: i) näha AgID-le ette võimalus reguleerida Centri Elaborazione Dati (CED) ja Cloud Regulations’iga tingimusi ja meetodeid, millega haldusasutused peavad CED-migratsioone läbi viima; ii) kehtestada sanktsioonid pilvele ülemineku kohustuse täitmata jätmise eest.
M1C1-3	Investeering 1.1: Digitaristu	Eesmärk	Programmi „Polo Strategico Nazionale“ (PSN) lõpuleviimine	„Pilve kasutuselevõtu aruanne“, tehnoloogiliste uuenduste ja digiülemineku ministeerium (MITD)	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	4. kv	2022	Kogu projekt viiakse täielikult lõpule, kui kõik sihtmärgiks olevad haldusasutused on lõpule viinud kindlaksmääratud baaside liikumise Polo Strategico Nazionale (PSN) suunas ning edukalt on lõpule viidud nelja andmekeskuse testimine, mis võimaldab alustada sihtmärgiks olevate haldusasutuste andmekogumite ja rakenduste migreerumisprotsessi riikliku kontaktpunkti suunas .
M1C1-4	Investeering 1.3.1: Riiklik digitaalsete andmete platvorm	Eesmärk	Riiklik digitaalne andmeplatvorm toimib	Tehnoloogiliste uuenduste ja digiülemineku ministeeriumi aruanne riikliku digiandmete platvormi käivitamise kohta	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	4. kv	2022	Platvorm võimaldab asutustel: avaldama oma rakendusliidesed platvormi rakendusliideste kataloogis; –loob platvormi kaudu digitaalse koostalitlusvõime lepingud ja allkirjastab need; autentida ja lubada rakendusliideste juurdepääsu, kasutades platvormi funktsioone; - valideerida ja hinnata vastavust riiklikule koostalitlusvõime raamistikule.
M1C1-5	Investeering 1.5: Küberturvalisus	Eesmärk	Uue riikliku küberjulgeoleku ameti loomine	Asutamisdokument	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	4. kv	2022	Vahe-eesmärk saavutatakse 1) praegu viimistletava riikliku küberjulgeoleku ameti moodustava dekreetseaduse muutmisega seaduseks; 2) peaministri dekreedi (Decreto del Presidente del Consiglio dei Ministri, DPCM) avaldamine ametlikus väljaandes, mis sisaldab riikliku küberjulgeoleku ameti sise-eeskirju.
M1C1-6	Investeering 1.5: Küberturvalisus	Eesmärk	Riiklike küberturvalisuse teenuste esialgne kasutuselevõtt	Aruanne riiklike küberturvalisuse teenuste täieliku ülesehituse kohta	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	4. kv	2022	Vahe-eesmärk saavutatakse kogu riikliku küberturvalisuse arhitektuuri (st riikliku) ökosüsteemi üksikasjaliku arhitektuuri määratlemisega. Teabe jagamise ja analüüsimise keskus (ISAC), infoturbeintsidentidega tegelevate meeskondade võrgustik (CERT), riiklik HüperSOC, kõrgjõudlusega andmetöötlus, mis on lõimitud tehisintellekti/masinõppe (AI/ML) vahenditega, et analüüsida riikliku tasandi küberintsidente.
M1C1-7	Investeering 1.5: Küberturvalisus	Eesmärk	Küberturvalisuse skriining- ja sertifitseerimislaborite võrgustiku käivitamine	Esitatud dokumendid, mis tõendavad kindlaksmääratud protsesse ja menetlusi, mida laborid omavahel jagavad, ning esitatud aruanded, mis tõendavad vähemalt ühe labori aktiveerimist.	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	4. kv	2022	Vahe-eesmärk saavutatakse: Riiklik küberturvalisuse amet teeb kindlaks, kus sõeluuringu- ja sertifitseerimislaborid ja -keskused luuakse, millised ekspertide profiilid värvatakse, ning määrab täielikult kindlaks protsessid ja menetlused, mida laborid omavahel jagavad. Ühe labori aktiveerimine. Kontrollilaborite moodustamiseks ja aktiveerimiseks loodud tegevuste üle teostab järelevalvet Ministero dello Sviluppo Economico (MISE) koos küberturvalisuse riikliku kontrolli- ja sertifitseerimislaboriga (CVCN ) ning need integreerivad hindamiskeskusesse siseministeerium ja kaitseministeerium .
M1C1-8	Investeering 1.5: Küberturvalisus	Eesmärk	Keskse auditiüksuse aktiveerimine PSNC & ampi jaoks; võrgu- ja infoturbemeetmed	Esitatud aruanded, mis näitavad auditi kesküksuse käivitamist	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	4. kv	2022	Riiklikus küberturvalisuse ametis nimetatakse ametisse siseüksus, mille ülesanne on täita PSNC ja NISi aruandva keskse auditiüksuse ülesandeid; võrgu- ja infoturbemeetmed. Protsessid, logistika ja käitamiskord vormistatakse asjakohasteks dokumentideks, pöörates erilist tähelepanu tööprotsessidele, st töövõtu-, auditeerimis- ja aruandluskorrale. IT-vahendid koguvad, haldavad ja analüüsivad auditiandmeid ning need töötab välja ja neid kasutab auditiüksus. Esitatakse dokumendid vahendite väljatöötamise lõpuleviimise kohta.
M1C1-9	Investeering 1.5: Küberturvalisus	Siht	Toetus turvastruktuuride ajakohastamisele T1	Ei kohaldata	Number	0	5	4. kv	2022	Vähemalt viis tugevdatud sekkumist, millega ajakohastatakse julgeolekustruktuure riikliku küberjulgeoleku programmi (PSNC) ning võrgu- ja infosüsteemide (NIS) sektorites. Sekkumisliikide hulka kuuluvad turvaoperatsioonide keskuste ajakohastamine, küberpiiride kaitse parandamine ning siseseire ja -kontrolli võimekus. Sekkumised keskenduvad tervishoiu-, energeetika- ja keskkonnasektorile (joogiveevarustus) .
M1C1-10	Reform 1.2: Ümberkujundamise toetamine	Eesmärk	Transformeerimisrühma ja NewCo loomise jõustumine	Õigusakti säte, milles osutatakse ümberkujundamisameti loomist käsitleva õigusakti jõustumisele ja uue tolliseadustiku loomist käsitleva õigusakti jõustumisele	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	4. kv	2022	Ümberkujundamisbüroo loomiseks vajalikud õigusaktid hõlmavad järgmist: -Dekreetseaduse „reclutamento“ avaldamine (mis on juba heaks kiidetud ministrite nõukogu 4. juuni 2021. aasta otsusega nr 22 ja avaldatud Euroopa Liidu Teatajas (“ Gazzetta Ufficiale „) 10. juunil 2021) ; -Osalemiskutse avaldamine; -Ekspertide valimine ja neile ülesande andmine (ajutiselt RRFi kestuse ajaks). NewCo puhul on vajalikud järgmised põhietapid: -Seadusandlik luba; -Decreto del Presidente del Consiglio dei Ministri (DPCM), kes annab loa äriühingu asutamiseks ning määrab kindlaks äriühingu eesmärgid, aktsiakapitali, kestuse ja juhatuse liikmed; -Notariaalaktiga äriühingu asutus; -Äriühingu toimimiseks vajalikud toimingud – põhikiri ja mitmesugused eeskirjad.
M1C1-11	Investeeringud 1.6.6 Finantspolitsei digiteerimine	Siht	Finantspolitsei – professionaalsete andmeteadusteenuste ostmine T1	Ei kohaldata	Number	0	5	1. kv	2023	Professionaalsete andmeteaduse teenuste ostmine, sõlmides lepingu konsultatsiooniteenuse osutajaga, mis hõlmab kokku viit töötajat, kes vastutavad nii andmearhitektuuri kavandamise kui ka suurandmete analüüsi üksuse algoritmide kirjutamise eest. Andmeteaduse teenuste ostmiseks sõlmitud lepingu avaldamine kooskõlas tehnilise juhendiga „Mitte tekitada olulist kahju“ (2021/C58/01), kasutades kõrvalejätmise loetelu ning asjaomaste ELi ja riiklike keskkonnaalaste õigusaktide järgimise nõuet, ning uute vahendite avaldamine kogu riigis esimese analüüsimooduli (IT-tugi) raames.
M1C1-12	Investeering 1.3.2: Ühtne digivärav	Siht	Ühtne digivärav	Ei kohaldata	Number	0	21	4. kv	2023	Eesmärk saavutatakse, kui 21 prioriteetset haldusmenetlust, mis on määratletud määruses (EL) 2018/1724, vastavad Itaalias täielikult ELi määruse (EL) 2018/1724 artiklis 6 sätestatud nõuetele. Täpsemalt: kasutajate tuvastamine, teabe ja tõendavate dokumentide esitamine, allkirjastamine ja lõplik esitamine toimub elektrooniliselt vahemaa tagant teenuskanali kaudu, mis võimaldab kasutajatel täita menetlusega seotud nõudeid kasutajasõbralikul ja struktureeritud viisil; b) kasutajatele antakse automaatne vastuvõtuteatis, välja arvatud juhul, kui menetluse tulemus edastatakse viivitamata; menetluse tulemused edastatakse elektrooniliselt või, kui see on vajalik kohaldatava liidu või siseriikliku õiguse järgimiseks, füüsilisel teel; kasutajatele antakse elektrooniline teade menetluse lõpuleviimise kohta.
M1C1-13	Investeeringud 1.4.6: Liikuvus kui teenus Itaalia jaoks	Eesmärk	Liikuvus kui teenuselahendus M1	Ministero delle Infrastrutture e della Mobilità Sostenibili (MIMS) aruanne koostöös ülikoolidega, milles kirjeldatakse kolme katseprojekti rakendamist ja hinnatakse nende tulemusi.	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	4. kv	2023	Ellu on viidud kolm katseprojekti, mille eesmärk on katsetada liikuvust kui teenuselahendust tehnoloogiliselt arenenud suurlinnades. Katseperioodil on iga lahust kasutanud vähemalt 1000 kasutajat. Iga katseprojekt on avatud vähemalt 1000 kasutajale, kes saavad sellele juurde pääseda vabatahtlikkuse alusel ja omal kulul ning anda individuaalse hinnangu, võimalusega valida ja osta liikuvusteenuseid platvormil pakutavate teenuste hulgast. MaaS-teenus pakub ühtse tehnoloogilise platvormi kaudu kodaniku-kasutajale tema vajadustest lähtuvat parimat reisilahendust, kasutades ära erinevate olemasolevate liikuvusvõimaluste (kohalik ühistransport, ühistransport, kabiin, autorent) vahelist integratsiooni, et optimeerida reisikogemust nii planeerimise (mitmeliigiline marsruudiplaneerija ning reaalajas teave aegade ja vahemaade kohta) kui ka kasutamise (teenuste broneerimine ja maksmine) seisukohast.
M1C1-14	Investeering 1.6.5 Riiginõukogu digiteerimine	Siht	Riiginõukogu – andmelaos T1 analüüsimiseks kättesaadavad kohtudokumendid	Ei kohaldata	Number	0	800 000	4. kv	2023	Haldusjurisdiktsiooni süsteemiga seotud selliste kohtudokumentide (nagu kohtuotsused, arvamused ja dekreedid) arv, mis on andmepangas täielikult kättesaadavad.
M1C1-15	Investeeringud 1.6.6 Finantspolitsei digiteerimine	Siht	Finantspolitsei – professionaalsete andmeteadusteenuste ostmine T2	Ei kohaldata	Number	5	10	Q1	2024	Professionaalsete andmeteadusteenuste ostmine vastavalt tehnilisele juhendile „Mitte tekitada olulist kahju“ (2021/C58/01), kasutades kõrvalejätmise loetelu ning asjaomaste ELi ja riiklike keskkonnaalaste õigusaktide järgimise nõuet, sõlmides lepingu konsultatsiooniteenuse osutajaga, kellel on viis täiendavat töötajat (kümme kokku), kes vastutavad nii andmearhitektuuri kavandamise kui ka suurandmete analüüsi üksuse algoritmide koostamise eest. Andmeteaduse teenuste ostmiseks sõlmitud lepingu avaldamine kooskõlas tehnilise juhendiga „Mitte tekitada olulist kahju“ (2021/C58/01), kasutades kõrvalejätmise loetelu ning asjaomaste ELi ja riiklike keskkonnaalaste õigusaktide järgimise nõuet, ning uute vahendite avaldamine kogu riigis esimese analüüsimooduli (IT-tugi) raames.
M1C1-16	Investeering 1.6.5 Riiginõukogu digiteerimine	Siht	Riiginõukogu – andmelaos T2 analüüsimiseks kättesaadavad kohtudokumendid	Ei kohaldata	Number	800 000	2 500 000	Q2	2024	Haldusjurisdiktsiooni süsteemiga seotud kohtudokumentide (nt kohtuotsused, arvamused ja dekreedid) arv, mis on andmehoidlas täielikult kättesaadavad.
M1C1-17	Investeering 1.1: Digitaristu	Siht	Migratsioon Polo Strategico Nazionale T1-le	Ei kohaldata	Number	0	100	Q3	2024	Vähemalt 100 avaliku halduse keskasutust ja kohalikku tervishoiuasutust (Aziende Sanitarie Locali) on täielikult üle viidud taristusse (Polo Strategico Nazionale). Täielikult üleviimine võib tähendada, et iga institutsioon koosneb järgmistest osadest: ei ole pelgaks hostimiseks valmis, lifti- ja nihkevahetuseks, infrastruktuuri ajakohastamiseks teenusena (IaaS), platvormina teenusena (Paas) ja tarkvarana teenusena (SaaS). Üleminekut Polo Strategico Nazionalele’le on võimalik teostada erineval viisil vastavalt sellele, milline on iga üleviiva avaliku sektori asutuse valduses oleva kohapealse tarkvara IT-arhitektuur. Need strateegiad võivad varieeruda alates puht hostimisest ja tõstuki- ja nihkevahetusest mittepilvevalmidusega tarkvara puhul kuni migreerumiseni IaaS-i, PaaS-i ja SaaS-i pilvevalmidusega tarkvara puhul. Riiklik tugivõrgustik pakub igale rändavale avalikule haldusele kõiki rändestrateegiaid, mis on abikõlblikud, et lugeda eesmärgiks „migreerumine Polo Strategico Nazionalesse“ saavutatuks. „Kohaldamisalasse“ kuuluvad järgmised haldusasutused kokku: • Kesksed avaliku halduse asutused, kelle arvele langeb suurim osa info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) kulutustest (nt riiklik sotsiaalkindlustusamet ja justiitsministeerium) • Keskvalitsuste valduses olevad andmed vananenud andmekeskustes vastavalt hiljuti läbi viidud uuringule „Pilvandmetöötluseks valmisolek“ • Kesk- ja Lõuna-Itaalias asuvatel kohalikel tervishoiuasutustel (Aziende Sanitarie Locali) puudub andmeturbe tagamiseks piisav taristu.
M1C1-18	Investeering 1.3.1: Riiklik digitaalsete andmete platvorm	Siht	Rakendusliidesed riiklikus digitaalse andmeplatvormis T1	Ei kohaldata	Number	0	400	4. kv	2024	Eesmärk on jõuda vähemalt 400 rakendusliideseni, mida asutused rakendavad ja mis avaldatakse rakendusliideste kataloogis ning mis on integreeritud riikliku digitaalse andmeplatvormiga. Reguleerimisalasse kuuluvad rakendusliidesed on juba kaardistatud. Avaldatud rakendusliidesed mõjutavad järgmisi valdkondi: 31. detsembri 2023. aasta lõpu seisuga: prioriteetsed sotsiaalkindlustusteenused ja maksukuulekus, sealhulgas põhilised riiklikud registrid (nt rahvastikuregister ja avaliku halduse register); 31. detsembri 2024. aasta lõpu seisuga: ülejäänud sotsiaalkindlustusteenused ja maksukuulekus. Iga rakendusliidese rakendamine ja dokumentatsioon peab vastama riiklikele koostalitlusvõime standarditele ja toetama riikliku digitaalse andmeplatvormi raamistikku; eespool nimetatud platvorm pakub funktsioone vastavuse hindamiseks.
M1C1-19	Investeering 1.5: Küberturvalisus	Siht	Toetus turvastruktuuride ajakohastamisele T2	Ei kohaldata	Number	5	50	4. kv	2024	Vähemalt 50 sekkumismeetmet on lõpule viidud riikliku küberjulgeoleku programmi (PSNC) ning võrgu- ja infosüsteemide (NIS) sektoris. Sekkumisliikide hulka kuuluvad näiteks turvaoperatsioonide keskused, küberpiiride kaitse parandamine ning võrgu- ja infoturbe nõuetele vastav siseseire ja -kontrolli suutlikkus. Sekkumised keskenduvad eelkõige tervishoiu-, energeetika- ja keskkonnasektorile (joogiveevarustus).
M1C1-20	Investeering 1.5: Küberturvalisus	Eesmärk	Riiklike küberturvalisuse teenuste täielik kasutuselevõtt	Aruanne riiklike küberturvalisuse teenuste täieliku aktiveerimise kohta	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	4. kv	2024	See vahe-eesmärk täidetakse sektoripõhiste infoturbeintsidentidega tegelevate rühmade (CERTid) aktiveerimisega, nende ühendamisega Itaalia küberturbe intsidentide lahendamise üksuse (CSIRT) ning teabe jagamise ja analüüsimise keskusega (ISAC), vähemalt 5 turvaoperatsioonikeskuse integreerimisega riiklikusse HyperSOCi, küberturvalisuse riskijuhtimisteenuste, sealhulgas tarneahela analüüsi ja küberriski kindlustamise teenuste täieliku toimimisega.
M1C1-21	Investeering 1.5: Küberturvalisus	Eesmärk	Küberturvalisuse skriining- ja sertifitseerimislaborite ning hindamiskeskuste võrgustiku lõpuleviimine	Esitatud aruanded, mis tõendavad vähemalt 10 labori täielikku aktiveerimist kahe hindamiskeskuse puhul ja ELi sertifitseerimislabori aktiveerimist	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	4. kv	2024	Vähemalt 10 sõel- ja sertifitseerimislabori, kahe hindamiskeskuse ja ELi sertifitseerimislabori aktiveerimine.
M1C1-22	Investeering 1.5: Küberturvalisus	Eesmärk	PSNC & ampi auditi kesküksuse täielik toimimine; võrgu- ja infoturbemeetmed, mille puhul on lõpule viidud vähemalt 30 kontrolli	Esitatud aruanded , inspekteerimisaruanded	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	4. kv	2024	Keskauditi üksuse täielik tegevus koos vähemalt 30 kontrolli lõpuleviimisega.
M1C1-23	Investeeringud 1.4.6: Liikuvus kui teenus Itaalia jaoks	Eesmärk	Liikuvus kui teenuselahendus M2	Katsetulemused, mida on hinnanud Ministero delle Infrastrutture e della Mobilità Sostenibili (MIMS) koostöös ülikoolidega	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Q1	2025	Vahe-eesmärgiks on seitsmest katseprojektist koosneva teise etapi rakendamine, mille eesmärk on katsetada liikuvust kui teenuselahendust „järgmistes“ valdkondades. Omavalitsused peaksid kasutama ära esimese laine raames välja valitud digitaalselt valmis suurlinnade kogemusi. 40 % katseprojektidest peab asuma lõunas.
M1C1-24	Investeering 1.7.1: Digitaalne tsiviilteenus	Siht	Mittetulunduslike sertifitseeritud üksuste ja vabatahtlike koolitusalgatustes osalevad kodanikud	Ei kohaldata	Number	0	1 000 000	Q2	2025	Vähemalt miljon kodanikku osaleb mittetulunduslike sertifitseeritud üksuste ja vabatahtlike koolitusalgatustes.
M1C1-25	Investeering 1.6.6: Finantspolitsei digiteerimine	Eesmärk	Arendada toimivaid infosüsteeme, mida kasutatakse majanduskuritegevuse vastu võitlemiseks	IT-süsteemide täiustamine uute funktsioonide, toimivuse ja kasutajakogemuse osas	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Q2	2025	Operatiivsete infosüsteemide uute funktsioonide järkjärguline (iga-aastane) avaldamine, et tagada nende päevakajalisus vastavalt kiiresti muutuvatele õigusstsenaariumidele, mis on seotud ka pandeemiaolukorraga.
M1C1-26	Investeering 1.1: Digitaristu	Siht	Migratsioon Polo Strategico Nazionale T2-le	Ei kohaldata	Number	100	280	Q2	2026	Vähemalt 280 keskvalitsust ja kohalikku Healtchare’i omavalitsust (Aziende Sanitarie Locali) on üle viidud Polo Strategico Nazionale’sse (segu: ei ole pelgaks hostimiseks valmis, lifti- ja nihkevahetuseks, infrastruktuuri ajakohastamiseks teenusena (IaaS), platvormina teenusena (Paas) ja tarkvarana teenusena (SaaS). Üleminekut Polo Strategico Nazionalele’le on võimalik teostada erineval viisil vastavalt sellele, milline on iga üleviiva avaliku sektori asutuse valduses oleva kohapealse tarkvara IT-arhitektuur. Need strateegiad võivad varieeruda alates puht hostimisest ja tõstuki- ja nihkevahetusest mittepilvevalmidusega tarkvara puhul kuni migreerumiseni IaaS-i, PaaS-i ja SaaS-i pilvevalmidusega tarkvara puhul. Riiklik tugivõrgustik pakub igale rändavale avalikule haldusele kõiki rändestrateegiaid, mis on abikõlblikud, et lugeda eesmärgiks „migreerumine Polo Strategico Nazionalesse“ saavutatuks. „Kohaldamisalasse“ kuuluvad järgmised haldusasutused kokku: • Kesksed avaliku halduse asutused, kelle arvele langeb suurim osa info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) kulutustest (näiteks riiklik sotsiaalkindlustusamet, justiitsministeerium); • Kesksed avaliku halduse asutused, kes võtavad andmeid vastu aegunud andmekeskustes, vastavalt hiljutisele „pilvvalmiduse“ uuringule; • Kesk- ja Lõuna-Itaalias asuvatel kohalikel tervishoiuasutustel (Aziende Sanitarie Locali) puudub andmeturbe tagamiseks piisav taristu.
M1C1-27	Investeering 1.3.1: Riiklik digitaalsete andmete platvorm	Siht	Rakendusliidesed riiklikus digitaalse andmeplatvormis T2	Ei kohaldata	Number	400	1 000	Q2	2026	See eesmärk seisneb selles, et kataloogis avaldatakse veel vähemalt 600 rakendusliidest (kokku 1000). Avaldatud rakendusliidesed mõjutavad järgmisi valdkondi: i) 31. detsembriks 2025: avalikud menetlused, nagu värbamine, pensionile jäämine, koolidesse ja ülikoolidesse registreerimine (nt riiklik üliõpilasregister ja autolubade register); ii) 30. juuniks 2026: heaolu, hanketeenuste haldamine, riiklik infosüsteem meditsiiniliste andmete ja sanitaarhädaolukordade jaoks, nagu patsiendid ja arstide registrid. Iga rakendusliidese rakendamine ja dokumentatsioon peab vastama riiklikele koostalitlusvõime standarditele ja toetama riikliku digitaalse andmeplatvormi raamistikku; eespool nimetatud platvorm pakub funktsioone, mis võimaldavad vastavust hinnata.
M1C1-28	Investeering 1.7.2: Digitaalsete hõlbustusteenuste võrgustik	Siht	Digitaalsete tugikeskuste pakutavates uutes koolitusalgatustes osalevate kodanike arv	Ei kohaldata	Number	0	2 000 000	Q2	2026	Vähemalt kaks miljonit kodanikku osaleb digitaalsete tugikeskuste pakutavates koolitusalgatustes. Koolitustegevus, mida peetakse eesmärgi saavutamiseks vajalikuks, on järgmine: a) individuaalne koolitus, mida pakutakse digitaalsete hõlbustamismeetodite abil, mis tavaliselt toimub teenuse broneeringu alusel ja mis on registreeritud järelevalvesüsteemis; b) kodanike digioskuste arendamisele suunatud silmast silma- ja veebikoolitus, mida viivad sünkroonselt läbi digitaalsed hõlbustamiskeskused ja mis salvestatakse seiresüsteemi; c) veebikoolitus, mille eesmärk on arendada kodanike digioskusi, ka iseõppimise ja asünkroonses režiimis, kuid mille puhul registreerimisest on tingimata teatatud järelevalvesüsteemis, mis toimub digitaalsete hõlbustamisteenuste võrgustiku koostatud koolituskataloogi osana ja mis on kättesaadav rakendatud teadmushaldussüsteemi kaudu.
M1C1-29	Reform 1.4: Tsiviilõiguse reform	Eesmärk	Tsiviilõiguse reformi võimaldavate õigusaktide jõustumine	Seaduse säte, mis viitab volitusnormi jõustumisele	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	4. kv	2021	Volitust andvad õigusaktid hõlmavad vähemalt järgmisi meetmeid: I) lihtsustatud menetluse kehtestamine esimese astme/kohtu tasandil ja „filtreerimismenetluse“ kohaldamise tugevdamine apellatsiooni tasandil, sealhulgas lihtsustatud menetluste laialdasem kasutamine ja juhtumid, mille puhul on otsuse tegemiseks pädev ainult üks kohtunik; II) tagada menetluste siduvate tähtaegade tegelik rakendamine ning tõendite kogumise ja mis tahes asjakohase õigusakti ja dokumendi elektroonilise esitamise ajakava; III) reformida vahenduse ja vaidluste kohtuvälise lahendamise kasutamist koos abistatud vahenduse, vahekohtu ja muude võimalike alternatiividega, et muuta need instituudid tõhusamaks tsiviilõigussüsteemile avaldatava surve deflateerimisel, sealhulgas stiimulite kaudu; IV) reformida sundtäitmise menetlust, et vähendada olemasolevat keskmist aega, sealhulgas muuta sissenõutavaks tunnistatud summade jõustamine kiiremaks ja odavamaks; reformida praegust kohtukulude kvantifitseerimise ja sissenõudmise süsteemi, et vähendada põhjendamatuid kohtuvaidlusi; v) võtta kasutusele järelevalvesüsteem kohtute tasandil ja suurendada tsiviilkohtute tootlikkust stiimulite abil, et tagada menetluste mõistlik kestus ja ühtsed tulemused kohtutes.
M1C1-30	Reform 1.5: Kriminaalõiguse reform	Eesmärk	Kriminaalõigusreformi võimaldavate õigusaktide jõustumine	Seaduse säte, mis viitab volitusnormi jõustumisele	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	4. kv	2021	Võimaldav õigusakt, mis sisaldab vähemalt järgmisi meetmeid: I) läbivaadatud teavitamissüsteem, ii) lihtsustatud menetluste laiem kasutamine, iii) dokumentide elektroonilise esitamise laiem kasutamine, iv) lihtsustatud eeskirjad tõendite kohta, v) esialgse uurimise kestuse tähtaegade kindlaksmääramine ja meetmed, et vältida seisakut uurimisetapis, vi) kuriteo kustutamise võimaluse laiendamine, kui kahju on hüvitatud, vii) järelevalvesüsteemi kasutuselevõtt kohtute tasandil ja kriminaalkohtute tootlikkuse suurendamine stiimulite kaudu, et tagada menetluste mõistlik kestus ja ühtsed tulemused kohtutes.
M1C1-31	Reform 1.6: Maksejõuetusraamistiku reform	Eesmärk	Maksejõuetusreformi raamistikku võimaldavate õigusaktide jõustumine	Seaduse säte, mis viitab volitusnormi jõustumisele	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	4. kv	2021	Maksejõuetusreform hõlmab vähemalt järgmisi meetmeid: i) vaatama läbi kohtuvälise lahendamise korra, et teha kindlaks valdkonnad, kus võib olla vaja teha täiendavaid parandusi, et motiveerida asjaomaseid pooli selliseid menetlusi paremini kasutama; ii) kehtestada varajase hoiatamise mehhanismid ja juurdepääs teabele enne maksejõuetust; iii) üleminek kohtute spetsialiseerumisele (äriõigus, maksejõuetuskolleegium/-koda) ja kohtueelsetele institutsioonidele, et juhtida maksejõuetusmenetlusi maksejõuetuse korral; iv) lubada tagatud nõuetega võlausaldajatele esimese makse tegemist (enne maksunõuete ja töötajate nõuete esitamist); v) võimaldada ettevõtjatel anda nõudeõiguseta tagatisõigus. Lisaks maksejõuetuse reformile tuleb tagada restruktureerimismenetlustega tegelevate õigus- ja haldusasutuste liikmete koolitamine ja spetsialiseerumine, restruktureerimis- ja maksejõuetusmenetluste üldine digiteerimine ning veebipõhise platvormi loomine vaidluste kohtuväliseks lahendamiseks, eelkõige maksejõuetuseelses etapis, mille kasutamist stimuleeritakse, et vähendada kohtusüsteemi koormust (maksejõuetuseelse restruktureerimise taotlused, mitmepoolsete restruktureerimiste edendamine ning eelnevalt heaks kiidetud automaatse restruktureerimise menetluste ja otsuste lubamine madala maksumusega juhtumite puhul). Selline veebiplatvorm tagab ka koostalitlusvõime pankade IT-süsteemidega ning muude riigiasutuste ja andmebaasidega, et tagada kiire ja elektrooniline dokumentide ja andmete vahetamine võlgnike ja võlausaldajate vahel. Sel eesmärgil annaks taotleja (võlgnik) nõusoleku oma isikuandmete vahetamiseks kooskõlas isikuandmete kaitse üldmäärusega ja see säte tuleks lisada seadusesse. Reformiga luuakse tagatisregister.
M1C1-32	Investeering 1.8: Tsiviil-, kriminaal- ja halduskohtute värbamismenetlused	Eesmärk	Riikliku taaste- ja vastupidavuskava värbamist reguleerivate eriõigusaktide jõustumine	Seaduse säte, mis viitab riikliku taaste- ja vastupidavuskavaga seotud töölevõtmist reguleerivate eriõigusaktide jõustumisele	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	4. kv	2021	Kiita heaks eriõigusaktid, millega reguleeritakse riiklikku taaste- ja vastupidavuskava koos loaga kuulutada välja ja värvata töötajaid.
M1C1-33	Investeering 1.8: Halduskohtute värbamismenetlused	Siht	Halduskohtute värbamismenetluste alustamine	Ei kohaldata	Number	0	168	2 .kv	2022	Alustada vähemalt 168 katse- ja halduskohtuameti töötaja töölevõtmise menetlust ning võtta teenistusse üksused. Lähteväärtuseks on 31. detsembril 2021 teenistuses olnud töötajate arv.
M1C1-34	Investeering 1.8: Tsiviil- ja kriminaalkohtute kohtuameti värbamismenetlused	Siht	Tsiviil- ja kriminaalkohtute värbamismenetluste alustamine	Ei kohaldata	Number	0	8 764	4. kv	2022	Alustada vähemalt 8 764 töötaja töölevõtmist tsiviilkohtu- ja kriminaalkohtuametisse ning võtta teenistusse üksused. Lähtealuseks on töötajate arv 2021. aasta lõpus.
M1C1-35	Reform 1.7: Maksukohtute reform	Eesmärk	Esimese ja teise astme maksukohtute põhjalik reform	Seaduse säte, mis viitab muudetud õigusliku raamistiku jõustumisele	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	4. kv	2022	Muudetud õigusraamistik muudab maksuõiguse jõustamise tõhusamaks ja vähendab kassatsioonikohtule esitatavate kaebuste suurt hulka.
M1C1-36	Reformid 1.4, 1.5 ja 1.6: Tsiviil- ja kriminaalkohtureform ning maksejõuetusreform	Eesmärk	Tsiviil- ja kriminaalõigusreformide ning maksejõuetusreformi delegeeritud õigusaktide jõustumine	Delegeeritud õigusaktide säte, milles osutatakse delegeeritud õigusaktide jõustumisele	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	4. kv	2022	Jõustuvad kõik delegeeritud õigusaktid , mille sisu on märgitud tsiviil- ja kriminaalõigusreforme ning maksejõuetusreformi võimaldavates õigusaktides.
M1C1-37	Reformid 1.4 ja 1.5: Tsiviil- ja kriminaalõiguse reform	Eesmärk	Tsiviil- ja kriminaalõiguse reformi jõustumine	Teiseste õigusaktide säte, mis viitab teiseste õigusaktide jõustumisele	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	2 .kv	2023	Viia lõpule kõigi selliste määruste ja teiseste seadusandlike allikate vastuvõtmine, mis on vajalikud kohtureforme võimaldavate seaduste tõhusaks kohaldamiseks.
M1C1-38	Reform 1.8: Õiguse digiteerimine	Eesmärk	Kohtusüsteemi digiteerimine	Esma- ja teisestes õigusaktides sisalduv säte, mis viitab vastavate õigusaktide jõustumisele	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	4. kv	2023	Kehtestatakse kõigi dokumentide kohustuslik elektrooniline esitamine ja täielik elektrooniline töövoog tsiviilkohtumenetluse jaoks. Esimese astme kriminaalmenetlus on digiteeritud (v.a eelistungi kantselei). Tasuta, täielikult juurdepääsetava ja otsinguvõimalusega tsiviilotsuste andmebaasi loomine vastavalt õigusaktidele.
M1C1-39	Investeering 1.8: Tsiviil- ja kriminaalkohtute värbamismenetlused	Siht	Tsiviil- ja kriminaalkohtute värbamismenetluste lõpuleviimine	Ei kohaldata	Number	0	19 719	2 .kv	2024	Viia lõpule vähemalt 19 719 tsiviil- ja kriminaalkohtute kohtuameti personaliüksuse töölevõtmise menetlus ning võtta teenistusse üksused. Lähtealuseks on töötajate arv 2021. aasta lõpus.
M1C1-40	Investeering 1.8: Halduskohtute värbamismenetlused	Siht	Halduskohtute värbamismenetluste lõpuleviimine	Ei kohaldata	Number	168	326	2 .kv	2024	Viia läbi vähemalt 326 katse- ja halduskohtute personaliüksuse töölevõtmise menetlus ning võtta teenistusse üksused. Lähteolukorraks on 2022. aasta teise kvartali töötajate arv.
M1C1-41	Investeering 1.8: Halduskohtute värbamismenetlused	Siht	Piirkondlike halduskohtute kohtuasjade kuhjumise vähendamine	Ei kohaldata	Protsent	100	75	2. kv	2024	Vähendada 2019. aastal 25 % võrra piirkondlikes halduskohtutes (esimese astme halduskohtutes) pooleliolevate kohtuasjade arvu (109 029).
M1C1-42	Investeering 1.8: Halduskohtute värbamismenetlused	Siht	Kuhjunud kohtuasjade arvu vähendamine riiginõukogus	Ei kohaldata	Protsent	100	65	2 .kv	2024	Vähendada 35 % riiginõukogus (teine aste) 2019. aastal pooleliolevate kohtuasjade arvu (24 010).
M1C1-43	Reform 1.4: Tsiviilõiguse reform	Siht	Tsiviil- ja üldkohtute kohtuasjade kuhjumise vähendamine (esimene aste)	Ei kohaldata	Protsent	100	35	4. kv	2024	Vähendada 65 % tsiviilkohtutes (esimese astme kohtud) pooleliolevate kohtuasjade arvu 2019. aastal (337 740). Lähtealuseks on 2019. aastal tsiviilasju menetlevate üldkohtute menetluses olnud kohtuasjade arv, mis kestis üle kolme aasta.
M1C1-44	Reform 1.4: Tsiviilõiguse reform	Siht	Tsiviilapellatsioonikohtu pooleliolevate kohtuasjade arvu vähendamine (teine aste)	Ei kohaldata	Protsent	100	45	4. kv	2024	Vähendada 2019. aastal 55 % tsiviilapellatsioonikohtutes (teine aste) pooleliolevate kohtuasjade arvu (98 371). Lähtejoon on arv; rohkem kui kaks aastat tsiviilapellatsioonikohtutes pooleli olnud kohtuasjad (2019. aastal).
M1C1-45	Reformid 1.4 ja 1.5: Tsiviil- ja kriminaalõiguse reform	Siht	Tsiviilkohtumenetluse kestuse lühendamine	Ei kohaldata	Protsent	100	60	2. kv	2026	Vähendada korralduse tegemise aega 40 % kõigi tsiviil- ja kaubandusvaidluste puhul võrreldes 2019. aastaga.
M1C1-46	Reformid 1.4 ja 1.5: Tsiviil- ja kriminaalõiguse reform	Siht	Kriminaalmenetluse kestuse lühendamine	Ei kohaldata	Protsent	100	75	2. kv	2026	Vähendada korralduse tegemise aega 25 % võrra kõigist kriminaalasjadest võrreldes 2019. aastaga
M1C1-47	Reform 1.4: Tsiviilõiguse reform	Siht	Tsiviil- ja üldkohtute kohtuasjade kuhjumise vähendamine (esimene aste)	Ei kohaldata	Protsent	100	10	2. kv	2026	Vähendada 90 % tsiviilkohtutes (esimese astme kohtud) pooleliolevate kohtuasjade arvu 2019. aastal (337 740). Lähtealuseks on pooleliolevate kohtuasjade arv: 2019. aastal rohkem kui kolm aastat üldkohtute ees.
M1C1-48	Reform 1.4: Tsiviilõiguse reform	Siht	Tsiviilapellatsioonikohtu pooleliolevate kohtuasjade arvu vähendamine (teine aste)	Ei kohaldata	Protsent	100	10	2. kv	2026	Vähendada 2019. aastal tsiviilapellatsioonikohtutes (teine aste) pooleliolevate kohtuasjade arvu 90 % võrra. Lähtealuseks on rohkem kui kahe aasta jooksul apellatsioonikohtus pooleliolevate kohtuasjade arv (2019. aastal 98 371 kohtuasja).
M1C1-49	Investeering 1.8: Halduskohtute värbamismenetlused	Siht	Piirkondlike halduskohtute kohtuasjade kuhjumise vähendamine (esimene aste).	Ei kohaldata	Protsent	100	30	2. kv	2026	Vähendada 2019. aastal 70 % võrra piirkondlikes halduskohtutes (esimese astme halduskohus) pooleliolevate kohtuasjade arvu (109 029).
M1C1-50	Investeering 1.8: Halduskohtute värbamismenetlused	Siht	Kuhjunud kohtuasjade arvu vähendamine riiginõukogus	Ei kohaldata	Protsent	100	30	2. kv	2026	Vähendada 2019. aastal 70 % riiginõukogus (teine aste) pooleliolevate kohtuasjade arvu (24 010).
M1C1-51	Reform 1.9: Avaliku halduse reform	Eesmärk	Itaalia taaste- ja vastupidavuskava juhtimist käsitlevate esmaste õigusaktide jõustumine	Seaduse säte, mis viitab seaduse jõustumisele	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	2. kv	2021	Esmased õigusaktid käsitlevad vähemalt järgmist: 1) Itaalia taaste- ja vastupidavuskava projektide koordineerimine ja järelevalve kesksel tasandil; 2) Itaalia taaste- ja vastupidavuskava koordineerimises, järelevalves ja rakendamises osalevate eri asutuste ja haldusasutuste pädevuste kindlaksmääramine ja eraldamine ning asjaomaste volituste heakskiitmine; 3) rakendusprobleemide varajase avastamise süsteemi loomine; 4) jõustamismehhanismi eelnev määratlemine, et lahendada rakendamisega seotud probleeme ja vältida viivitusi, eelkõige seoses eri haldustasanditega; 5) Itaalia taaste- ja vastupidavuskava koordineerimisele, järelevalvele ja rakendamisele pühendunud töötajate (arv ja eksperditeadmised) kindlaksmääramine kaasatud haldusasutustes; 6) Itaalia taaste- ja vastupidavuskava rakendamisega tegelevatele ametiasutustele eelkõige kohalikul tasandil antava tehnilise abi määratlus, millega tagatakse haldussuutlikkuse suurendamine avalikus halduses; 7) „kiirmenetluste“ piiritlemine Itaalia taaste- ja vastupidavuskava rakendamiseks ning vahendite õigeaegseks kasutamiseks; 8) Itaalia taaste- ja vastupidavuskava auditeerimis- ja kontrollikorraldus ning -menetlused.
M1C1-52	Reform 1.9: Avaliku halduse reform	Eesmärk	Itaalia taaste- ja vastupidavuskava rakendamise haldusmenetluste lihtsustamist käsitlevate esmaste õigusaktide jõustumine.	Seaduse säte, mis viitab seaduse jõustumisele	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	2. kv	2021	Kõnealused meetmed hõlmavad: 1) kõrvaldada kriitilised kitsaskohad, mis on seotud eelkõige riikliku ja piirkondliku keskkonnamõju hindamisega, uute jäätmete ringlussevõtu jaamade lubamisega, taastuvenergia ja hoonete energiatõhususe saavutamiseks vajalike lubade andmise menetlustega (nn Super Bonus) ning linnade taaselustamisega. Erimeetmeid võetakse menetluste lihtsustamiseks Conferenza di servizi raames (ametlik kokkulepe kahe või enama haldusasutuse vahel).
M1C1-53	Investeering 1.9: Anda tehnilist abi ja tugevdada suutlikkust Itaalia taaste- ja vastupidavuskava rakendamiseks	Eesmärk	Esmase õigusakti jõustumine, et anda tehnilist abi ja tugevdada suutlikkust Itaalia taaste- ja vastupidavuskava rakendamiseks	Seaduse säte, mis viitab seaduse jõustumisele	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	2. kv	2021	Meetmed hõlmavad sätet, mis võimaldab võtta ajutiselt tööle: i) 2800 tehnilist näitajat lõunapoolsete riikide avaliku halduse tugevdamiseks, mida rahastatakse riigieelarvest; ii) 1 000 eksperdist koosnev reserv, mis lähetatakse kolmeks aastaks, et toetada haldusasutusi uute tehnilise abi menetluste haldamisel.
M1C1-54	Investeering 1.9: Anda tehnilist abi ja tugevdada suutlikkust Itaalia taaste- ja vastupidavuskava rakendamiseks	Siht	Viidi lõpule 1000 eksperdi värbamine Itaalia taaste- ja vastupidavuskava rakendamiseks	Ei kohaldata	Number	0	1 000	4. kv	2021	Viia lõpule värbamismenetlused 1000 eksperdist koosnevas reservis, kes lähetatakse kolmeks aastaks, et toetada haldusasutusi uute menetluste haldamisel tehnilise abi andmiseks.
M1C1-55	Reform 1.9: Avaliku halduse reform	Eesmärk	Itaalia taaste- ja vastupidavuskava suhtes kohaldatava metoodika laiendamine riigieelarvele, et suurendada investeeringute kasutamist	Seaduse säte, mis viitab metoodika laiendamise jõustumisele	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Q4	2021	Luua RRFiga sarnanev vahe-eesmärkide ja eesmärkide lihtsustatud süsteem projektide kavandamiseks, elluviimiseks ja rahastamiseks täiendava investeerimisfondi raames (30,5 miljardit eurot).
M1C1-56	Reform 1.9: Avaliku halduse reform	Eesmärk	Avaliku sektori tööhõivet reformimist võimaldavate õigusaktide jõustumine	Seaduse säte, mis viitab seaduse jõustumisele	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	2. kv	2022	Volitust andvad õigusaktid sisaldavad järgmisi meetmeid: määratleda avalikule sektorile omased ametiprofiilid, et meelitada ligi vajalikke pädevusi ja oskusi; luua ühtne värbamisplatvorm, et tsentraliseerida kõigi keskvalitsuste värbamismenetlused, kohustudes laiendama platvormi kasutamist ka kohalikele omavalitsustele; värbamisprotsessi reform, et: i) üleminek üksnes teadmistel põhinevalt süsteemilt peamiselt pädevustel ja asjakohastel võimetel põhinevale süsteemile; ii) hinnata riigiteenistuja ametikohal töötamise pädevust; iii) eristada värbamisprotsesse alustavate töötajate värbamisel, mis peab põhinema üksnes pädevusel, ja erialaste ametikohtade täitmisel, mis peaks ühendama pädevused asjakohase töökogemusega ja viima karjäärile juurdepääsuni kõrgemal tasandil; Avaliku halduse ministeerium tagab uue protsessi järjepideva rakendamise kõigis haldusasutustes; - kõrgema avaliku teenistuse reform, et ühtlustada ametisse nimetamise menetlused avalikus halduses, määratledes ametiprofiilid ja hinnates nende tulemuslikkust; - tugevdada seost töötajate elukestva õppe ja koolitusvõimaluste ning osalemise stiimulite vahel, näiteks nähes ette premeerimismehhanismid või konkreetsed karjäärivõimalused, pöörates erilist tähelepanu kahesuunalistele üleminekutele; - avaliku halduse eetikapõhimõtete määratlemine või ajakohastamine selgete eeskirjade, tegevusjuhendite ja selleteemaliste koolitusmoodulite abil; - tugevdada pühendumist soolisele tasakaalule; - uuendada vertikaalset liikuvust reguleerivat raamistikku, reformides karjäärivõimalusi keskastme juhtide (quadri) ametikohtade loomiseks ja neile juurdepääsuks ning juurdepääsu kõrgematele tsiviilvaldkonna ametikohtadele (dirigenti di prima e seconda fascia) administratsioonis. See hõlmab tulemuslikkuse hindamise süsteemi reformi ning karjääri edenemise ja tulemuslikkuse hindamise vahelise seose tugevdamist; - vaadata läbi horisontaalset liikuvust käsitlev õigusraamistik, et saavutada haldusasutustes tõhus tööturg, sealhulgas a) luua läbipaistev ühtne reklaamisüsteem kõigile vabadele ametikohtadele kesk- ja kohalikes haldusasutustes, b) võimalus kandideerida mis tahes vabale ametikohale kus tahes, c) kaotada päritoluriigi ametiasutuste väljastatud liikuvuse luba ja d) kehtestada olulised piirangud selliste alternatiivsete liikuvusvahendite kasutamisele, mis ei too kaasa üleviimisi (st comandi ja Distacchi), et muuta need range ajapiiranguga ja erandlikeks.
M1C1-57	Reform 1.9: Avaliku halduse reform	Eesmärk	Uue reguleeriva raamistiku rakendamisele suunatud lihtsustamisreformiga seotud haldusmenetluste jõustumine	Teisese õiguse jõustumisele viitav õigusnorm	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Q4	2022	Jõustuvad kõik seonduvad delegeeritud õigusaktid, ministeeriumide määrused, teisesed õigusaktid ja kõik muud määrused, mis on vajalikud lihtsustamise tõhusaks rakendamiseks, sealhulgas kokkulepped piirkondadega ainu- ja samaaegse piirkondliku pädevuse korral.
M1C1-58	Reform 1.9: Avaliku halduse reform	Eesmärk	Avaliku sektori tööhõive reformi käsitlevate õigusaktide jõustumine	Säte, mis viitab avaliku sektori tööhõive reformi käsitlevate õigusaktide jõustumisele	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	2. kv	2023	Jõustuvad kõik seonduvad delegeeritud õigusaktid, ministeeriumide määrused, teisesed õigusaktid ja kõik muud määrused, mis on vajalikud reformi tõhusaks rakendamiseks.
M1C1-59	Reform 1.9: Avaliku halduse reform	Eesmärk	Strateegilise personalijuhtimise jõustumine avalikus halduses	Säte, mis viitab strateegilise personalijuhtimise sisseviimist käsitleva õigusakti jõustumisele avalikus halduses Poolaastaaruanne peamiste tulemusnäitajate kohta	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	4 .kv	2023	Õigusaktid ja delegeeritud õigusaktid strateegilise personalijuhtimise sisseseadmiseks avalikus halduses hõlmavad järgmist: kõigi kesk- ja piirkondlike haldusasutuste personalistrateegiate koostamine värbamiseks, karjääri edendamiseks ja koolituseks, mida toetab oskuste ja profiilidega integreeritud andmebaas; luua keskne rakendusüksus, kes koordineeriks ja toetaks inimressursside planeerimise süsteemi. Teises etapis laiendatakse personalistrateegiaid suurtele omavalitsustele, samas kui väikesed ja keskmise suurusega omavalitsused on konkreetsete suutlikkuse suurendamise investeeringute objektiks.
M1C1-60	Reform 1.9: Avaliku halduse reform	Eesmärk	200 kodanikke ja ettevõtjaid mõjutava kriitilise tähtsusega menetluse lihtsustamise ja digiteerimise täielik rakendamine (sealhulgas kõik delegeeritud õigusaktid)	Teiseste õigusaktide jõustumine	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	4 .kv	2024	Lihtsustamist vajavad prioriteetsed valdkonnad on: 1.Keskkonnaload, taastuvad energiaallikad ja keskkonnahoidlik majandus 2.Ehitusload ja linnaehituse ümberkvalifitseerimine 3.Digitaalsed taristud 4.Avalik hange Järgmised kriitilise tähtsusega sektorid on: 1.Tööõigus 2.Turism 3.Põllumajanduslik toidutööstus Valitud riiklikud ja piirkondlikud menetlused võib kokku võtta järgmistes peamistes valdkondades: 1.Keskkonna- ja energiaalased load: -Riiklik keskkonnamõju hindamise menetlus -Piirkondliku keskkonnamõju hindamise menetlus -Keskkonna tervendamise load -Strateegiline keskkonnamõju hindamine -Saastuse kompleksne vältimine ja kontroll (IPPC) -Taastuvenergiale loa andmise kord -Ajakohastamis-, ümberehitamis- ja tühjendamisprotseduurid -Energiainfrastruktuuridele loa andmise kord -Jäätmetega seotud load 2.Ehitus ja linnaehituse ümberkvalifitseerimine: -Energiatõhususe lisatoetuse kohaldamine (vastavusmenetlused jne) -Talituste konverents 3.Digitaalsed taristud: -Sideinfrastruktuuride load 4.Avalik hange -IKT hankemenetlused 5.Muud menetlused: -Vaikiva nõusoleku kinnitamine -Asendusvõimsus -Tulekahjude ennetamise menetlused -Erimajandustsoonide load -Jaemüügisektori menetlused -Käsitööliste ja väikeettevõtjate sektorile juurdepääsu load -Avaliku julgeoleku load -Maastikukasutusload -Farmatseutilised ja tervishoiuload -Seismilised ja hüdrogeoloogilised protseduurid/load
M1C1-61	Reform 1.9: Avaliku halduse reform	Eesmärk	Viia lõpule kodanikke otseselt mõjutava 50 täiendava kriitilise menetluse lihtsustamine ja digiteerimine (kaasa arvatud kõik delegeeritud õigusaktid)	Teiseste õigusaktide jõustumine	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	2. kv	2025	Lihtsustatud protseduurid mõjutavad järgmisi valdkondi: -Registri digitaalne sertifitseerimine -Veebipõhised perekonnaseisutõendid -Digitaalsed teated ja digitaalne identiteet -Kodanike nimekirjade kavandite kinnitamine -Kodanike digitaalne elukoht -Delegatsioonid juurdepääsuks internetipõhistele teenustele
M1C1-62	Reform 1.9: Avaliku halduse reform	Eesmärk	Suurendada investeeringute kasutamist	Rahandusministeeriumi rakendamisaruande avaldamine	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	2. kv	2025	Avaldada rakendamisaruanne, et mõõta selliste meetmete mõju, mille eesmärk on pakkuda tehnilist abi ja suurendada suutlikkust, parandada suutlikkust kavandada, hallata ja täita riigieelarvest rahastatavaid kapitalikulusid, saavutada kuni 2024. aastani eraldatud lisafondi vahendite märkimisväärne kasutamine.
M1C1-63	Reform 1.9: Avaliku halduse reform	Eesmärk	Viia lõpule lihtsustamine ja luua andmekogu, mis sisaldab kõiki menetlusi ja nendega seotud halduskordasid, mis kehtivad täielikult kogu riigi territooriumil.	Hoidla avaldamine asjaomase ministeeriumi veebisaidil	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	2. kv	2026	Menetluskorra läbivaatamine viiakse lõpule kõigi olemasolevate menetluste puhul koos nende edasise lihtsustamise ja haldusmenetluste ümberkujundamisega. Samuti tagatakse uute menetluste tõhusa rakendamise kontroll ja järelevalve, pöörates erilist tähelepanu standardvormidele ja vastavale digitaalsele haldamisele. Lihtsustust kohaldatakse kokku 600 kriitilise tähtsusega menetluse suhtes.
M1C1-64	Investeering 1.9: Avaliku halduse reform	Siht	Haridus ja koolitus	Ei kohaldata	Number	0	350 000	2. kv	2026	Vähemalt 350 000 osalejat riiklike haldusorganite töötajate oskuste täiendamise või ümberõppe algatustes.
M1C1-65	Investeering 1.9: Avaliku halduse reform	Siht	Haridus ja koolitus	Ei kohaldata	Number	0	400 000	2. kv	2026	Vähemalt 400 000 osalejat teiste haldusasutuste töötajate oskuste täiendamise või ümberõppe algatustes.
M1C1-66	Investeering 1.9: Avaliku halduse reform	Siht	Haridus ja koolitus	Ei kohaldata	Number	0	245 000	2. kv	2026	Vähemalt 245 000 (70 %) edukalt lõpule viidud koolitustegevust (ametlik sertifitseerimine või mõju hindamine) riiklikele haldusorganitele.
M1C1-67	Investeering 1.9: Avaliku halduse reform	Siht	Haridus ja koolitus	Ei kohaldata	Number	0	280 000	2. kv	2026	Vähemalt 280 000 (70 %) edukalt lõpetatud koolitustegevust (ametlik sertifitseerimine või mõju hindamine) teistele haldusasutustele.
M1C1-68	Reform 1.9: Avaliku halduse reform	Eesmärk	Auditi ja kontrolli andmekogude süsteem: RRFi rakendamise järelevalveks vajalik teave	Auditiaruanne, mis kinnitab hoidla süsteemi funktsioone	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	4. kv	2021	RRFi rakendamise järelevalveks peab olema sisse seatud ja toimiv hoidlasüsteem. Süsteem sisaldab vähemalt järgmisi funktsioone: (a) koguda andmeid ning jälgida vahe-eesmärkide ja sihtide saavutamist; (b) koguda, säilitada ja tagada juurdepääs RRF määruse artikli 22 lõike 2 punkti d alapunktides i-iii nõutud andmetele.
M1C1-69	Reform 1.10: Riigihangete õigusraamistiku reform	Eesmärk	Riigihankesüsteemi lihtsustamist käsitleva määruse jõustumine	Riigihangete süsteemi lihtsustamist käsitleva seaduse jõustumisele viitav säte.	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	2. kv	2021	Dekreetseadus lihtsustab riigihangete süsteemi vähemalt järgmiste kiireloomuliste meetmetega: ii. Siia on koondatud eesmärgid, et lühendada avaldamise ja lepingu sõlmimise vahelist aega. ii. Kehtestatakse eesmärgid ja järelevalvesüsteem, et lühendada lepingu sõlmimise ja taristu valmimise vahelist aega („fase esecutiva“). iii. Eeldab, et kõikide lepingute andmed registreeritakse riikliku korruptsioonivastase võitluse ameti (ANAC) korruptsioonivastase võitluse andmebaasis. iv. Rakendada ja stimuleerida vaidluste kohtuvälise lahendamise mehhanisme riigihankelepingute täitmise etapis. v. Riigihankemenetluste eest vastutavad ministeeriumide, piirkondade ja suurlinnade bürood. Täiendavad spetsifikatsioonid: Kesksete hankijate menetluste lihtsustamine ja digiteerimine („centrali di committenza“) - Rakendada kehtiva riigihangete seadustiku artikleid 41 ja 44 - Määratleda, kuidas menetlused tuleks digitaliseerida kõigi riigihankelepingute ja kontsessioonide puhul, ning määratleda koostalitlusvõime ja omavahelise ühendatuse nõuded - Rakendada kehtiva riigihangete seadustiku artiklit 44.
M1C1-70	Reform 1.10: Riigihangete õigusraamistiku reform	Eesmärk	Riigihangete seadustiku läbivaatamise jõustumine (D.Lgs. n. 50/2016)	Seaduse säte, mis viitab kehtiva riigihangete süsteemi seadustikku reformiva delegeerimisseaduse jõustumisele (D.Lgs. n. 50/2016)	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	2. kv	2022	Käesoleva seadusega kehtestatakse riigihankeseadustiku süsteemse reformi täpsed kriteeriumid ja põhimõtted. Delegeerimisseadusega nähakse ette vähemalt järgmised põhimõtted ja kriteeriumid: i. vähendada avaliku sektori hankijate killustatust, 1) kehtestades kvalifitseerimissüsteemi põhielemendid, 2) nõudes e-platvormi loomist põhinõudena, et osaleda hankesuutlikkuse üleriigilises hindamises, 3) volitades riiklikku korruptsioonivastast asutust (ANAC) vaatama läbi avaliku sektori hankijate kvalifitseerimise hankesuutlikkuse seisukohast (hangete liigid ja mahud), 4) luues stiimulid olemasolevate kesksete kutseliste hankijate kasutamiseks. Lihtsustada ja digiteerida kesksete hankijate menetlusi („centrali di committenza“) Määrata kindlaks, kuidas tuleb menetlused digitaliseerida kõigi riigihankelepingute ja kontsessioonide puhul, ning määratleda koostalitlusvõime ja omavahelise ühendatuse nõuded. Vähendada järk-järgult allhangetega seotud piiranguid.
M1C1-71	Reform 1.10: Riigihangete õigusraamistiku reform	Eesmärk	Kõigi riigihankesüsteemi jaoks vajalike õigusaktide, määruste ja rakendusaktide (sealhulgas teiseste õigusaktide) jõustumine	Kõigi vajalike õigusaktide ja rakendusaktide jõustumine	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	4. kv	2021	Kõik vajalikud õigusaktid, määrused ja rakendusaktid (sealhulgas vajaduse korral teisesed õigusaktid) peavad andma järgmised tulemused: i. Riigihangete poliitika ühtse koordineerimisasutuse personali ja rahaliste vahendite tase peab olema piisav (täpsustatakse tegevuskorras), et olla täielikult toimiv, seda ka ANACi eriotstarbelise struktuuri toetuse tõttu. ii. Riigihangete poliitika ühtne koordineerimisorgan võtab ANACi ja riikliku halduskooli toetusel vastu professionaalsuse suurendamise strateegia (mis on seotud Itaalia riikliku riigihangete reformi ettepanekuga 2.1.6), mis hõlmab eri tasandi koolituse liike, spetsiaalset juhendamist ja tegevussuuniste koostamist. iii. Dünaamilised hankesüsteemid teeb kättesaadavaks Consip ja need on kooskõlas riigihankedirektiividega. iv. Lisaks riigihangete seadustiku artikli 38 rakendamisele viib ANAC lõpule avaliku sektori hankijate kvalifitseerimise seoses hankevõimekusega. v. Lepingu sõlmimise ja taristutööde lõpuleviimise vahelisel ajal toimib järelevalvesüsteem. vi. Kõigi lepingute andmed registreeritakse riikliku korruptsioonivastase võitluse ameti (ANAC) korruptsioonivastase võitluse andmebaasis. vii. Kõik ministeeriumide, piirkondade ja suurlinnade riigihankemenetluste eest vastutavad bürood.
M1C1-72	Reform 1.11: Avaliku halduse asutuste ja tervishoiuasutuste hilinenud maksete vähendamine	Eesmärk	Kiidetakse heaks meetmed, mille eesmärk on vähendada avaliku halduse asutuste hilinenud makseid ettevõtetele	Seaduse säte, millega nähakse ette makseasutuse poolt ettevõtjatele tehtavate maksete hilinemise vähendamise eeskirjade jõustumine	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	1. kv	2023	Jõustuvad uued eeskirjad, mille eesmärk on vähendada avaliku halduse asutuste hilinenud makseid ettevõtjatele. Meetmed hõlmavad vähemalt järgmisi põhielemente: i. Süsteemi INIT kasutatakse keskses avalikus halduses, et toetada majandus- ja finantsarvestust ning avaliku sektori kulutuste tegemist. ii. Hilinenud maksmised: rahandusministeeriumi IT-süsteemi andmebaasil (Commercial Credit Platform – PCC) põhinevad näitajad on riigiasutuste kaalutud keskmine makseaeg ettevõtjatele ja ametiasutuste kaalutud keskmine makseviivitus ettevõtjatele kõigil järgmistel avaliku halduse tasanditel: -keskasutused (Amministrazioni dello Stato, enti pubblici nazionali e altri enti) -Piirkondlikud omavalitsused (Regioni ja Province Autonome), -kohalikud omavalitsused (enti locali) -riiklikud tervishoiuasutused (enti del Servizio sanitario nazionale)
M1C1-73	Reform 1.10: Riigihangete õigusraamistiku reform	Eesmärk	Riigihankeseadustiku reformi jõustumine	Seaduse säte, mis näeb ette seadusandliku dekreedi jõustumise, et rakendada kõiki riigihankeseadustiku reformi käsitleva delegeerimisseaduse sätteid.	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	1. kv	2023	Seaduse jõustumine, et rakendada kõiki riigihankeseadustiku reformi delegeerimisseaduse sätteid.
M1C1-74	Reform 1.10: Riigihangete õigusraamistiku reform	Eesmärk	Kõigi riigihankeseadustiku lihtsustamise reformiks vajalike rakendusmeetmete ja teiseste õigusaktide jõustumine	Kõigi vajalike rakendusmeetmete ja teiseste õigusaktide jõustumine	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	2. kv	2023	Kõigi riigihankesüsteemi reformimiseks/lihtsustamiseks vajalike rakendusmeetmete ja teiseste õigusaktide jõustumine (mis tuleneb ka riigihangete seadustiku läbivaatamisest).
M1C1-75	Reform 1.10: Riigihangete õigusraamistiku reform	Siht	Riikliku e-riigihangete süsteemi täielik toimimine	Teostatavusuuringus määratletud funktsioonide olemasolu (koostatakse projekti 1. ülesandena)	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	4. kv	2023	Riiklik e-riigihangete süsteem peab olema toimiv ja täielikult kooskõlas ELi riigihankedirektiividega ning hõlmama menetluste täielikku digiteerimist kuni lepingu täitmiseni (arukad hanked), olema koostalitlev avaliku halduse haldussüsteemidega, sisaldama tootjaorganisatsioonide digitaalset hõlvamist, enampakkumisi, masinõpet suundumuste kindlakstegemiseks, vestluste korraldamist, digitaalset kaasamist ja olekuahelat.
M1C1-76	Reform 1.11: Avaliku halduse asutuste ja tervishoiuasutuste hilinenud maksete vähendamine	Siht	Keskvalitsuste keskmine päevade arv ettevõtete eest tasumiseks on vähenenud	Ei kohaldata	Kaalutud keskmine makseaeg	Ei kohaldata	30	4. kv	2023	Kommertskrediidi platvormi (PCC) kohaselt peab keskvalitsusasutuste (Amministrazioni dello Stato, enti pubblici nazionali e altri enti) kaalutud keskmine maksetähtaeg olema kuni 30 päeva .
M1C1-77	Reform 1.11: Avaliku halduse asutuste ja tervishoiuasutuste hilinenud maksete vähendamine	Siht	Vähendatakse keskmist päevade arvu, mille jooksul piirkondlikud haldusasutused tasustavad ettevõtteid	Ei kohaldata	Kaalutud keskmine makseaeg (päevades)	Ei kohaldata	30	4. kv	2023	Kommertskrediidi platvormi (PCC) kohaselt on piirkondlike ametiasutuste (Regioni ja Province Autonome ) kaalutud keskmine makseaeg ( tempo di pagamento ) ettevõtjatele 30 päeva või alla selle.
M1C1-78	Reform 1.11: Avaliku halduse asutuste ja tervishoiuasutuste hilinenud maksete vähendamine	Siht	Kohalike haldusasutuste keskmine päevade arv ettevõtete eest tasumiseks on vähenenud	Ei kohaldata	Kaalutud keskmine makseaeg (päevades)	Ei kohaldata	30	4. kv	2023	Kommertskrediidi platvormi (PCC) kohaselt on kohalike ametiasutuste (enti locali) kaalutud keskmine makseaeg (tempo di pagamento ) ettevõtjatele alla 30 päeva või sellega võrdne.
M1C1-79	Reform 1.11: Avaliku halduse asutuste ja tervishoiuasutuste hilinenud maksete vähendamine	Siht	Riiklike tervishoiuasutuste keskmine päevade arv ettevõtjate tasustamiseks on vähenenud	Ei kohaldata	Kaalutud keskmine makseaeg (päevades)	Ei kohaldata	60	4. kv	2023	Kommertskrediidi platvormi (PCC) kohaselt on riiklike tervishoiuasutuste (enti del Servizio sanitario nazionale ) kaalutud keskmine maksetähtaeg ettevõtjatele 60 päeva või alla selle.
M1C1-80	Reform 1.11: Avaliku halduse asutuste ja tervishoiuasutuste hilinenud maksete vähendamine	Siht	Vähendatakse keskvalitsuste poolt ettevõtjatele maksmisega viivitatud päevade keskmist arvu	Ei kohaldata	Kaalutud keskmine makseviivitus (päevades)	Ei kohaldata	0	4. kv	2023	Kommertskrediidi platvormi (PCC) kohaselt on keskasutuste (Amministrazioni dello Stato, enti pubblici nazionali e altri enti) poolt ettevõtetele tehtavate maksete keskmine kaalutud viivitus (tempo di ritardo) kuni 0 päeva.
M1C1-81	Reform 1.11: Avaliku halduse asutuste ja tervishoiuasutuste hilinenud maksete vähendamine	Siht	Vähendatakse piirkondlike haldusasutuste poolt ettevõtetele maksmisega viivitatud päevade keskmist arvu	Ei kohaldata	Kaalutud keskmine makseviivitus (päevades)	Ei kohaldata	0	4. kv	2023	Kommertslaenude platvormi (PCC) kohaselt on piirkondlike omavalitsuste (Regioni ja Province Autonome) kaalutud keskmine makseviivitus (tempo di ritardo) ettevõtjatele kõige rohkem 0 päeva.
M1C1-82	Reform 1.11: Avaliku halduse asutuste ja tervishoiuasutuste hilinenud maksete vähendamine	Siht	Kohalike haldusasutuste poolt ettevõtjatele maksmisega viivitatud päevade keskmine arv on väiksem	Ei kohaldata	Kaalutud keskmine makseviivitus (päevades)	Ei kohaldata	0	4. kv	2023	Kommertskrediidi platvormi (PCC) kohaselt on kohalike omavalitsuste (enti locali) kaalutud keskmine makseviivitus (tempo di ritardo) ettevõtjatele kõige rohkem 0 päeva.
M1C1-83	Reform 1.11: Avaliku halduse asutuste ja tervishoiuasutuste hilinenud maksete vähendamine	Siht	Tervishoiuasutuste poolt ettevõtjatele maksmisega viivitatud päevade keskmine arv on vähenenud	Ei kohaldata	Kaalutud keskmine makseviivitus (päevades)	Ei kohaldata	0	4. kv	2023	Kommertskrediidi platvormi (PCC) kohaselt on riiklike tervishoiuasutuste ( enti del Servizio sanitario nazionale) poolt ettevõtetele tehtavate maksete keskmine kaalutud viivitus (tempo di ritardo) maksimaalselt 0 päeva.
M1C1-84	Reform 1.10: Riigihangete õigusraamistiku reform	Siht	Keskmine aeg avaldamise ja lepingu sõlmimise vahel	Ei kohaldata	Number	193	100	4. kv	2023	Euroopa Liidu Teataja (TEDi andmebaas) andmete põhjal lüheneb avaldamise ja lepingu sõlmimise vaheline keskmine aeg vähem kui 100 päevani lepingute puhul, mis ületavad ELi riigihankedirektiivides sätestatud piirmäärasid.
M1C1-85	Reform 1.10: Riigihangete õigusraamistiku reform	Siht	Keskmine lepingu sõlmimise ja infrastruktuuri realiseerimise vaheline aeg	Ei kohaldata	Protsent	100	85	4. kv	2023	Lepingu sõlmimise ja infrastruktuuri (fase esecutiva) realiseerimise vahelist keskmist aega vähendatakse vähemalt 15 %.
M1C1-86	Reform 1.10: Riigihangete õigusraamistiku reform	Siht	Avaliku sektori hankijad, keda on koolitatud avaliku sektori hankijate kutseliseks muutmise strateegia raames	Ei kohaldata	Protsent	0	20	4. kv	2023	Vähemalt 20 % riigiteenistujatest on saanud koolituse avaliku sektori hankijate kutseliseks muutmise strateegia raames. Selles võetakse arvesse riigihangetes aktiivselt osalevate riigiteenistujate koguarvu, st 100 000 avaliku sektori hankijat, kes on 30. aprilli 2021 seisuga registreeritud riiklikusse e-riigihangete süsteemi, mida haldab Consip MEFi nimel.
M1C1-87	Reform 1.10: Riigihangete õigusraamistiku reform	Siht	Dünaamiliseid hankesüsteeme kasutavad avaliku sektori hankijad	Ei kohaldata	Protsent	0	15	4. kv	2023	Vähemalt 15 % avaliku sektori hankijatest kasutab dünaamilisi hankesüsteeme, nagu on sätestatud ELi direktiivis 2014/24 ( kaheaastane jälgimisperiood ja võttes arvesse, et Itaalias on DPSi kasutamine suunatud peamiselt piirmäära ületavatele ostudele, arvestades, et künnisest allapoole jäävad ostud tehakse peamiselt e-kaupluste kaudu) . Eesmärk on seotud keskvalitsuste tasandi hankijatega (250 makseasutust, mis registreeriti 30. aprillil 2021 riikliku e-riigihangete süsteemi kaudu, mida haldab Consip MEFi nimel).
M1C1-88	Reform 1.11: Avaliku halduse asutuste ja tervishoiuasutuste hilinenud maksete vähendamine	Siht	Keskvalitsuste keskmine päevade arv ettevõtete eest tasumiseks on vähenenud	Ei kohaldata	Kaalutud keskmine makseaeg	30	30	4. kv	2024	Kommertskrediidi platvormi (PCC) kohaselt peab keskvalitsusasutuste (Amministrazioni dello Stato, enti pubblici nazionali e altri enti) kaalutud keskmine maksetähtaeg olema kuni 30 päeva .
M1C1-89	Reform 1.11: Avaliku halduse asutuste ja tervishoiuasutuste hilinenud maksete vähendamine	Siht	Vähendatakse keskmist päevade arvu, mille jooksul piirkondlikud haldusasutused tasustavad ettevõtteid	Ei kohaldata	Kaalutud keskmine makseaeg	30	30	4. kv	2024	Kommertskrediidi platvormi (PCC) kohaselt on piirkondlike ametiasutuste (Regioni ja Province Autonome ) kaalutud keskmine makseaeg ( tempo di pagamento ) ettevõtjatele 30 päeva või alla selle.
M1C1-90	Reform 1.11: Avaliku halduse asutuste ja tervishoiuasutuste hilinenud maksete vähendamine	Siht	Kohalike haldusasutuste keskmine päevade arv ettevõtete eest tasumiseks on vähenenud	Ei kohaldata	Kaalutud keskmine makseaeg	30	30	4. kv	2024	Kommertskrediidi platvormi (PCC) kohaselt on kohalike ametiasutuste (enti locali) kaalutud keskmine makseaeg (tempo di pagamento ) ettevõtjatele alla 30 päeva või sellega võrdne.
M1C1-91	Reform 1.11: Avaliku halduse asutuste ja tervishoiuasutuste hilinenud maksete vähendamine	Siht	Riiklike tervishoiuasutuste keskmine päevade arv ettevõtjate tasustamiseks on vähenenud	Ei kohaldata	Kaalutud keskmine makseaeg	60	60	4. kv	2024	Kommertskrediidi platvormi (PCC) kohaselt on riiklike tervishoiuasutuste (enti del Servizio sanitario nazionale ) kaalutud keskmine maksetähtaeg ettevõtjatele 60 päeva või alla selle.
M1C1-92	Reform 1.11: Avaliku halduse asutuste ja tervishoiuasutuste hilinenud maksete vähendamine	Siht	Vähendatakse keskvalitsuste poolt ettevõtjatele maksmisega viivitatud päevade keskmist arvu	Ei kohaldata	Kaalutud keskmine makseviivitus (päevades)	0	0	4. kv	2024	Kommertskrediidi platvormi (PCC) kohaselt on keskasutuste (Amministrazioni dello Stato, enti pubblici nazionali e altri enti) poolt ettevõtetele tehtavate maksete keskmine kaalutud viivitus (tempo di ritardo) kuni 0 päeva.
M1C1-93	Reform 1.11: Avaliku halduse asutuste ja tervishoiuasutuste hilinenud maksete vähendamine	Siht	Vähendatakse piirkondlike haldusasutuste poolt ettevõtetele maksmisega viivitatud päevade keskmist arvu	Ei kohaldata	Kaalutud keskmine makseviivitus (päevades)	0	0	4. kv	2024	Kommertslaenude platvormi (PCC) kohaselt on piirkondlike omavalitsuste (Regioni ja Province Autonome) kaalutud keskmine makseviivitus (tempo di ritardo) ettevõtjatele kõige rohkem 0 päeva.
M1C1-94	Reform 1.11: Avaliku halduse asutuste ja tervishoiuasutuste hilinenud maksete vähendamine	Siht	Kohalike haldusasutuste poolt ettevõtjatele maksmisega viivitatud päevade keskmine arv on väiksem	Ei kohaldata	Kaalutud keskmine makseviivitus (päevades)	0	0	4. kv	2024	Kommertskrediidi platvormi (PCC) kohaselt on kohalike omavalitsuste (enti locali) kaalutud keskmine makseviivitus (tempo di ritardo) ettevõtjatele kõige rohkem 0 päeva.
M1C1-95	Reform 1.11: Avaliku halduse asutuste ja tervishoiuasutuste hilinenud maksete vähendamine	Siht	Tervishoiuasutuste poolt ettevõtjatele maksmisega viivitatud päevade keskmine arv on vähenenud	Ei kohaldata	Kaalutud keskmine makseviivitus (päevades)	0	0	4. kv	2024	Kommertskrediidi platvormi (PCC) kohaselt on riiklike tervishoiuasutuste ( enti del Servizio sanitario nazionale) poolt ettevõtetele tehtavate maksete keskmine kaalutud viivitus (tempo di ritardo) maksimaalselt 0 päeva.
M1C1-96	Reform 1.10: Riigihangete õigusraamistiku reform	Siht	Keskmine aeg avaldamise ja lepingu sõlmimise vahel	Ei kohaldata	Number	100	100	4. kv	2024	Euroopa Liidu Teataja (TEDi andmebaas) andmete põhjal lüheneb avaldamise ja lepingu sõlmimise vaheline keskmine aeg vähem kui 100 päevani lepingute puhul, mis ületavad ELi riigihankedirektiivides sätestatud piirmäärasid.
M1C1-97	Reform 1.10: Riigihangete õigusraamistiku reform	Siht	Keskmine lepingu sõlmimise ja infrastruktuuri realiseerimise vaheline aeg	Ei kohaldata	Protsent	85	85	4. kv	2024	Lepingu sõlmimise ja infrastruktuuri (fase esecutiva) realiseerimise vahelist keskmist aega vähendatakse vähemalt 15 %.
M1C1-98	Reform 1.10: Riigihangete õigusraamistiku reform	Siht	Avaliku sektori hankijad, keda on koolitatud avaliku sektori hankijate kutseliseks muutmise strateegia raames	Ei kohaldata	Protsent	20	35	4. kv	2024	Vähemalt 35 % riigiteenistujatest on saanud koolituse avaliku sektori hankijate kutseliseks muutmise strateegia raames. Selles võetakse arvesse riigihangetes aktiivselt osalevate riigiteenistujate koguarvu, st 100 000 avaliku sektori hankijat, kes on 30. aprilli 2021 seisuga registreeritud riiklikusse e-riigihangete süsteemi, mida haldab Consip MEFi nimel.
M1C1-99	Reform 1.10: Riigihangete õigusraamistiku reform	Siht	Dünaamiliseid hankesüsteeme kasutavad avaliku sektori hankijad	Dünaamilist hankesüsteemi kasutavate keskvalitsuste tasandi hankijate osakaal vastavalt ELi direktiivile 2014/24	Protsent	15	20	4. kv	2024	Vähemalt 20 % avaliku sektori hankijatest kasutab direktiivi 2014/24 kohaseid dünaamilisi hankesüsteeme (kaheaastane jälgimisperiood ja võttes arvesse, et Itaalias on DPSi kasutamine suunatud peamiselt piirmäära ületavatele ostudele, arvestades, et künnisest allapoole jäävate ostude puhul kasutatakse peamiselt e-kauplusi). Eesmärk on seotud keskvalitsuste tasandi hankijatega (250 makseasutust, mis registreeriti 30. aprillil 2021 riikliku e-riigihangete süsteemi kaudu, mida haldab Consip MEFi nimel).
M1C1-100	Reform 1.13: Kulude läbivaatamise raamistiku reform	Eesmärk	Kulutuste läbivaatamise tõhusust parandavate õigusnormide jõustumine – Rahandusministeeriumi tugevdamine	Seaduse säte, mis viitab seaduse jõustumisele	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	4. kv	2021	Keskvalitsuse (ministeeriumid) kulude läbivaatamise läbivaadatud raamistik parandab selle tõhusust, tugevdades majandus- ja rahandusministeeriumi rolli. Eelkõige nähakse sellega ette majandus- ja rahandusministeeriumi suurem roll eelhindamisel, järelevalvel ja järelhindamisel, mis võimaldab põhjalikult jõustada läbivaatamiste läbiviimist ja kavandatud eesmärkide saavutamist.
M1C1-101	Reform 1.12: Maksuhalduse reform	Eesmärk	Võimalike maksudest kõrvalehoidumise vähendamise meetmete läbivaatamise vastuvõtmine	Läbivaatamise avaldamine	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	4. kv	2021	Võtta vastu aruanne, et teavitada valitsusi meetmetest, mille eesmärk on vähendada arvete esitamata jätmisest tulenevat maksudest kõrvalehoidumist, eelkõige sektorites, kus maksudest kõrvalehoidumine on kõige suurem, sealhulgas tarbijatele suunatud stiimulite kaudu.
M1C1-102	Reform 1.13: Kulude läbivaatamise raamistiku reform	Eesmärk	Aruande vastuvõtmine selle kohta, kui tõhusad on valitud haldusasutuste tavad säästukavade koostamisel ja rakendamisel	Aruande avaldamine	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	4. kv	2022	Aruande koostab rahandusministeeriumi raamatupidamisosakond koostöös valitud haldusasutustega, et: -Hindama oma tavasid säästukavade koostamisel ja rakendamisel. -Määratleda suunised kõigile haldusasutustele.
M1C1-103	Reform 1.12: Maksuhalduse reform	Eesmärk	Esmaste ja teiseste õigusaktide ja reguleerivate sätete jõustumine ning haldusprotsesside lõpuleviimine, et soodustada maksukuulekust ning parandada auditeid ja kontrolle	Õigus- ja haldusnormid, mis osutavad jõustumisele	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	2. kv	2022	Need sätted hõlmavad järgmist: i) andmebaasi ja spetsiaalse IT-taristu täielik kasutuselevõtt eelnevalt koostatud käibedeklaratsiooni avaldamiseks, nagu on sätestatud seadusandliku dekreedi nr 127/2015 artikli 4 lõikes 1. ii) „vastavuskirjade“ jaoks kasutatavat andmebaasi (esialgsete teatiste edastamine maksumaksjatele, kelle puhul avastatakse kõrvalekaldeid) täiustatakse, et vähendada valepositiivsete teadete esinemist ja suurendada maksumaksjatele edastatavate teadete arvu. iii) reformitud õigusaktide jõustumine, et tagada tõhusad halduskaristused juhul, kui eraõiguslikud teenuseosutajad keelduvad elektroonilisi makseid vastu võtmast (viidatakse dekreetseaduse 124/2019 algsele artiklile 23, mis tunnistati seaduseks muutmisel kehtetuks). iv) Seaduse nr 160/2019 artikli 1 lõigetes 681-686 sätestatud andmete pseudonüümimise protsessi lõpuleviimine ja digitaalse taristu loomine täielikult pseudonüümitud andmebaaside koostalitlusvõimest tulenevate suurandmete analüüsimiseks, et suurendada valikuprotsessi aluseks oleva riskianalüüsi tõhusust. v) Selliste esmaste ja teiseste õigusaktide jõustumine, millega rakendatakse täiendavaid tõhusaid meetmeid, mis põhinevad arvete esitamata jätmisest tuleneva maksudest kõrvalehoidumise vähendamise võimalike meetmete läbivaatamise tulemustel.
M1C1-104	Reform 1.13: Kulude läbivaatamise raamistiku reform	Eesmärk	Kulude läbivaatamise säästueesmärkide vastuvõtmine aastateks 2023-2025	Majandus- ja rahandusdokumendis määratletud riigi koguvalitsuse kvantitatiivse säästu eesmärk (eurodes)	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	2. kv	2022	Seada 2016. aasta dekreetseaduste 90 ja 93 ning seaduse nr 163/2016 alusel majandus- ja finantsdokumendis eesmärgid keskvalitsuse koguhalduse kulutuste iga-aastaseks läbivaatamiseks 2023., 2024. ja 2025. aastal. Säästueesmärgid peavad olema piisavalt ambitsioonikad.
M1C1-105	Reform 1.12: Maksuhalduse reform	Siht	Suurem „vastavuskirjade“ arv	Ei kohaldata	Number	2 150 908	2 581 090	4. kv	2022	Selliste vastavuskirjade arvu, millega antakse maksumaksjatele varakult teada kõrvalekalletest, suurendatakse 2019. aastaga võrreldes vähemalt 20 %.
M1C1-106	Reform 1.12: Maksuhalduse reform	Siht	Valepositiivsete „vastavuskirjade“ arvu vähendamine	Ei kohaldata	Number	126 500	132 825	4. kv	2022	Valepositiivsete „vastavuskirjade“ arvu (varajane teavitamine maksumaksjatele, kelle puhul avastatakse kõrvalekaldeid, kuid kelle puhul ei avastata pettusi tagantjärele) vähendatakse 2019. aastaga võrreldes vähemalt 5 %.
M1C1-107	Reform 1.12: Maksuhalduse reform	Siht	Vastavuskirjadest tuleneva maksutulu suurenemine	Ei kohaldata	Eurodes	2 130 000 000	2 449 500 000	4. kv	2022	Vastavuskirjadest saadav maksutulu suureneb 2019. aastaga võrreldes 15 %.
M1C1-108	Reform 1.15: Avaliku sektori raamatupidamiseeskirjade reform	Eesmärk	Kontseptuaalse raamistiku, tekkepõhise raamatupidamisarvestuse standardite kogumi ja mitmemõõtmelise kontoplaani heakskiitmine	Rahandusministeeriumi raamatupidamisosakonna otsus, millega kiidetakse heaks tekkepõhise raamatupidamisarvestuse juhtimisstruktuur	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	2. kv	2024	Tekkepõhise raamatupidamisarvestuse süsteemi aluseks oleva kontseptuaalse raamistiku lõpuleviimine vastavalt Eurostati (EPSASi töörühm) määratletud kvalitatiivsetele omadustele; Tekkepõhise raamatupidamisarvestuse standardite kehtestamine IPSAS/EPSASi alusel; Töötada välja mitmemõõtmeline ja mitmetasandiline kontoskeem.
M1C1-109	Reform 1.12: Maksuhalduse reform	Siht	Esimese eelnevalt kokkupandud käibemaksudeklaratsiooni saatmine	Ei kohaldata	Number	0	2 300 000	2. kv	2023	Vähemalt 2 300 000 maksumaksjat saavad 2022. maksustamisaasta kohta eelnevalt koostatud käibedeklaratsioonid.
M1C1-110	Reform 1.13: Kulude läbivaatamise raamistiku reform	Eesmärk	Riigieelarve ümberliigitamine seoses keskkonnakulude ja soolist võrdõiguslikkust edendavate kuludega	Riigieelarve ümberliigitamine seoses keskkonnakuludega ja soolist võrdõiguslikkust edendavate kuludega lisatakse 2024. aasta eelarveseadusesse	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	4. kv	2023	2024. aasta eelarveseadusega antakse parlamendile säästva arengu eelarve, mis koosneb riigieelarve liigitamisest vastavalt keskkonnakuludele ja soolist võrdõiguslikkust edendavatele kulutustele. Liigitus peab olema kooskõlas kestliku arengu eesmärkide määratlemise aluseks olevate kriteeriumidega ja 2030. aasta tegevuskava eesmärkidega.
M1C1-111	Reform 1.13: Kulude läbivaatamise raamistiku reform	Eesmärk	Iga-aastase kulude läbivaatamise lõpuleviimine 2023. aastaks, võttes arvesse 2022. aastaks 2023. aastaks seatud säästueesmärki	Rahandusministeeriumi aruande vastuvõtmine kulutuste läbivaatamise kohta 2023. aastal, mis tõendab protsessi lõpuleviimist ja eesmärgi saavutamist.	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	2. kv	2024	Rahandusministeeriumi aruanne, mis edastatakse ministrite nõukogule vastavalt 2016. aasta dekreetseadustele nr 90 ja 93 ning seadusele nr 163/2016: -tõendab kulude läbivaatamise menetluse lõpuleviimist 2023. aastaks seoses kulude läbivaatamise raamistikuga. -tõendama 2022. aastaks seatud eesmärgi saavutamist.
M1C1-112	Reform 1.12: Maksuhalduse reform	Siht	Parandada maksuameti tegevussuutlikkust, nagu on osutatud maksuameti tulemuslikkuse kavas aastateks 2021-2023.	Ei kohaldata	Tööle võetud töötajate arv	0	4113	2. kv	2024	Maksuameti töötajate arvu suurendatakse 4113 ühiku võrra, nagu on osutatud 2021.–2023. aasta tulemuslikkuse kavas.
M1C1-113	Reform 1.12: Maksuhalduse reform	Siht	Suurem „vastavuskirjade“ arv	Ei kohaldata	Number	2 150 908	3 011 271	4. kv	2024	Selliste vastavuskirjade arvu, millega antakse maksumaksjatele varakult teada kõrvalekalletest, suurendatakse 2019. aastaga võrreldes vähemalt 40 %.
M1C1-114	Reform 1.12: Maksuhalduse reform	Siht	Vastavuskirjadest tuleneva maksutulu suurenemine	Ei kohaldata	Eurodes	2 130 000 000	2 769 000 000	4. kv	2024	Vastavuskirjadest saadav maksutulu suureneb võrreldes 2019. aastaga 30 %.
M1C1-115	Reform 1.13: Kulude läbivaatamise raamistiku reform	Eesmärk	2024. aasta kulude iga-aastase läbivaatamise lõpuleviimine, võttes arvesse 2022. ja 2023. aastal 2024. aastaks seatud säästueesmärki	Võetakse vastu rahandusministeeriumi aruanne kulutuste läbivaatamise kohta 2024. aastal, milles kinnitatakse protsessi lõpuleviimist ja eesmärgi saavutamist.	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	2. kv	2025	Rahandusministeeriumi aruanne, mis edastatakse ministrite nõukogule vastavalt 2016. aasta dekreetseadustele nr 90 ja 93 ning seadusele nr 163/2016: - tõendab, et 2024. aasta kulude läbivaatamise protsess on lõpule viidud, võttes arvesse kulude läbivaatamise raamistikku. - tõendab 2022. ja 2023. aastaks seatud eesmärgi saavutamist.
M1C1-116	Reform 1.12: Maksuhalduse reform	Siht	Maksudest kõrvalehoidumise vähendamine, nagu on määratletud näitajaga „võimalus maksudest kõrvale hoiduda“	Ei kohaldata	Protsent	0	-5	4. kv	2025	Kõigi maksude puhul, v.a omandimaksud (Imposta Municipale Unica) ja aktsiisimaksud, peab „võimalus maksudest kõrvale hoida“ olema 2023. aastal 2019. aastaga võrreldes 5 % väiksem 2019. aasta lähteväärtusest. 2019. aasta võrdlushinnang lisatakse valitsuse ajakohastatud aruandesse varimajanduse kohta, mis avaldatakse 2021. aasta novembris vastavalt seadusandliku dekreedi nr 160/2015 artikli 2 sätetele. 5 % vähendamist tuleb vaadelda võrdluses hinnangutega, mis sisalduvad sama aruande ajakohastatud versioonis, mis avaldatakse 2025. aasta novembris 2023. maksustamisaasta andmete põhjal.
M1C1-117	Reform 1.15: Avaliku sektori raamatupidamiseeskirjade reform	Siht	Avaliku sektori asutused, kes on saanud koolituse uuele tekkepõhisele raamatupidamissüsteemile üleminekuks	Ei kohaldata	Number	0	18 000	1. kv	2026	18000 avalik-õigusliku üksuse esindajate uuele tekkepõhisele raamatupidamissüsteemile ülemineku alase koolituse esimese vooru lõpp.
M1C1-118	Reform 1.15: Avaliku sektori raamatupidamiseeskirjade reform	Eesmärk	Jõustub tekkepõhise raamatupidamisarvestuse reform, mis hõlmab vähemalt 90 % kogu avalikust sektorist.	Seaduse säte, milles on märgitud kõigi tekkepõhise raamatupidamisarvestuse rakendusmeetmete (sealhulgas suunised, tegevusjuhised ja koolitusprogramm) jõustumine vähemalt 90 % ulatuses kogu avalikust sektorist.	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	2. kv	2026	Avaliku halduse finantsaruanded, mis hõlmavad vähemalt 90 % kõigist avaliku sektori üksustest, tuleb välja anda. Võetakse vastu seadusandlik reform, millega nähakse ette uue tekkepõhise raamatupidamisarvestuse süsteemi kasutuselevõtmine vähemalt 90 % haldusasutuste jaoks alates 2027. aastast. Võetakse vastu teisesed õigusaktid, milles sätestatakse: Suunised ja tegevusjuhised raamatupidamisstandardite kohaldamiseks koos näidete ja praktiliste esitlustega ettevõtjate toetamiseks; Koolitusprogramm: koolitusprogrammide koostamine uuele tekkepõhisele raamatupidamissüsteemile üleminekuks.
M1C1-119	Reform 1.14: Piirkondliku eelarveraamistiku reform	Eesmärk	Piirkondliku fiskaalse föderalismi rakendamiseks vajalike esmaste ja teiseste õigusaktide jõustumine	Seaduse säte, mis viitab fiskaalse föderalismi jõustumisele tavalise staatusega piirkondades.	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	1. kv	2026	Viia lõpule fiskaalse föderalismi (Federalismo fiscale) rakendamine, nagu on sätestatud kehtivas delegeerimisseaduses nr 42/2009. Eelkõige määratakse esmastes ja teisestes õigusaktides kindlaks asjakohased parameetrid ja rakendatakse fiskaalföderalismi üldise staatusega piirkondade puhul, nagu on määratletud dekreetseaduses 68/2011 (artiklid 1-15), mida on viimati muudetud seadusega 176/2020 (artikkel 31-sexties).
M1C1-120	Reform 1.14: Piirkondliku eelarveraamistiku reform	Eesmärk	Piirkondliku fiskaalse föderalismi rakendamiseks vajalike esmaste ja teiseste õigusaktide jõustumine	Seaduse säte, mis viitab maksuföderalismi jõustumisele provintsides ja suurlinnades.	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	1. kv	2026	Viia lõpule fiskaalse föderalismi (Federalismo fiscale) rakendamine, nagu on sätestatud kehtivas delegeerimisseaduses nr 42/2009. Eelkõige määratakse esmastes ja teisestes õigusaktides kindlaks asjakohased parameetrid ja rakendatakse vajaduse korral provintside ja suurlinnade fiskaalföderalismi, nagu see on määratletud dekreetseaduses 68/2011 (artikkel 1-15), mida on viimati muudetud seadusega 178/2020 (artikkel 1, koma 783).
M1C1-121	Reform 1.12: Maksuhalduse reform	Siht	Maksudest kõrvalehoidumise vähendamine, nagu on määratletud näitajaga „võimalus maksudest kõrvale hoiduda“	Ei kohaldata	Protsent	0	-15	2. kv	2026	Kõigi maksude puhul, v.a omandimaksud (Imposta Municipale Unica) ja aktsiisimaksud, peab „võimalus maksudest kõrvale hoida“ olema 2024. aastal 2019. aastaga võrreldes 15 % väiksem 2019. aasta lähteväärtusest. 2019. aasta võrdlushinnang lisatakse valitsuse ajakohastatud aruandesse varimajanduse kohta, mis avaldatakse 2021. aasta novembris vastavalt seadusandliku dekreedi nr 160/2015 artikli 2 sätetele. 15 % vähendamist täheldatakse viitega 2024. maksustamisaasta hinnangule, mis sisaldub rahandusministeeriumi poolt 2026. aasta juuniks koostatavas spetsiaalses aruandes, mis põhineb samal metoodikal, mida kasutatakse seadusandliku dekreedi nr 160/2015 artiklis 2 nõutud aruande koostamiseks.
M1C1-122	Reform 1.13: Kulude läbivaatamise raamistiku reform	Eesmärk	Iga-aastase kulutuste läbivaatamise lõpuleviimine 2025. aastaks, võttes arvesse 2022., 2023. ja 2024. aastaks seatud säästueesmärki.	Rahandusministeeriumi aruande vastuvõtmine kulutuste läbivaatamise kohta 2025. aastal, mis tõendab protsessi lõpuleviimist ja eesmärgi saavutamist.	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	2. kv	2026	Rahandusministeeriumi aruanne, mis edastatakse ministrite nõukogule vastavalt 2016. aasta dekreetseadustele nr 90 ja 93 ning seadusele nr 163/2016: - tõendab, et 2025. aasta kulude läbivaatamise protsess on lõpule viidud, võttes arvesse kulude läbivaatamise raamistikku. - tõendab 2022., 2023. ja 2024. aastaks seatud eesmärgi saavutamist.

A.3. Laenuga seotud reformide ja investeeringute kirjeldus

Investeering 1.2 – Pilvandmetöötlus kohalikule makseasutusele

Selle investeeringu eesmärk on viia kohaliku avaliku halduse olulise osa andmekogud ja rakendused üle turvalisse pilvetaristusse, mis annab igale ametiasutusele vabaduse valida sertifitseeritud avalikus pilvekeskkonnas.

Meetmega nähakse ette ka ametiasutustele suunatud tugipakett „ränne teenusena“, mis hõlmab järgmist: esialgne hindamine, ii) jõupingutuste käivitamiseks vajalik menetluslik/halduslik tugi, iii) läbirääkimised vajaliku välisabi üle ja iv) projekti üldine juhtimine selle elluviimise käigus. Tehnoloogiliste uuenduste ja digiülemineku ministeeriumi (MITD) järelevalve all tegutsevalt rühmalt oodatakse kvalifitseeritud teenuseosutajate laia nimekirja kindlaksmääramist ja sertifitseerimist ning läbirääkimisi standardsete toetuspakettide üle, mis on kohandatud vastavalt administratsiooni suurusele ja migratsiooniga seotud teenustele.

Investeeringud 1.4 – Digitaalteenused ja kodanike kogemused

Selle investeeringu eesmärk on töötada välja tipptasemel kodanikele suunatud digitaalteenuste integreeritud ja ühtlustatud pakkumine, tagada nende laialdane kasutuselevõtt nii kesk- kui ka kohalikes haldusasutustes ning suurendada kasutajate kogemusi.

Meede:

(I)suurendada digitaalsete avalike teenuste kogemust, määratledes korduvkasutatavad teenuse osutamise mudelid, millega tagatakse täielik ligipääsetavusnõuete täitmine (investeering 1.4.1 – Kodanikukogemus – Digitaalsete avalike teenuste kvaliteedi ja kasutatavuse parandamine);

(II)parandada juurdepääsu digitaalsetele avalikele teenustele (investeering 1.4.2 – Kodanike kaasamine: Digitaalsete avalike teenuste kättesaadavuse parandamine);

(III)edendada kodanike ja haldusasutuste vaheliste maksete digitaalse rakenduse (PagoPA) kasutuselevõtmist ning rakenduse „IO“ kasutuselevõtmist kodanike ja haldusasutuste vahelise peamise digitaalse kontaktpunktina mitmesuguste teenuste (sh teadete) jaoks kooskõlas ühtse kontaktpunkti loogikaga (investeering 1.4.3 – PagoPA platvormi teenuste ja rakenduse „IO“ kasutuselevõtmine);

(IV)toetada riiklike digitaalse identiteedi platvormide (Sistema Pubblico di Identità Digitale, SPID ja Carta d’Identità Elettronica, CIE) ja riikliku registri (Anagrafe nazionale della popolazione residente, ANPR) kasutuselevõtmist (Investeering 1.4.4 – Riiklike digitaalse identiteedi platvormide (SPID, CIE) ja riikliku registri (ANPR) kasutuselevõtmine);

(V)töötada välja ühtne teavitamisplatvorm (investeering 1.4.5 – avalike teadaannete digiteerimine);

(VI)edendada liikuvuse kui teenuse paradigma kasutuselevõtmist suurlinnades, et digiteerida kohalikku transporti ja pakkuda kasutajatele integreeritud liikuvuskogemust reisi kavandamisest makseteni eri transpordiliikide puhul (investeering 1.4.6 – mobiilsus kui teenus Itaaliale, kusjuures viimast meedet rahastatakse tagastamatust rahalisest toetusest).

Investeeringud 1.6 – Suurte keskvalitsuste digiüleminek

Selle investeeringu eesmärk on ümber kujundada ja digiteerida peamiste keskasutuste prioriteetsed protsessid, tegevused ja teenused, et suurendada nende asutuste tõhusust ja lihtsustada menetlusi. Asjaomaste keskasutuste hulka kuuluvad: i) riiklik sotsiaalkindlustusamet (INPS) ja riiklik tööõnnetuste vastu kindlustamise instituut (INAIL), ii) kohtusüsteem, iii) kaitseministeerium, iv) siseministeerium, v) rahanduspolitsei.

Siseministeeriumi osas nähakse projektiga ette i) kodanikele suunatud teenuste digiteerimine ja selle aluseks olevate siseprotsesside ümberkujundamine; ii) sisemiste rakenduste ja haldussüsteemide arendamine, et töötada välja füüsilise ja digitaalse identiteedi ning nendega seotud tunnuste keskne sisekontroll, mis võimaldab ametiisikutel (nt politseil) reaalajas kontrollida kodanikele kuuluvaid ja CIEga seotud isiklikke dokumente ja litsentse (nt tervisekaart, juhiluba jne); iii) töötajate oskuste täiendamine digivõimekuste tugevdamiseks (1.6.1 – Siseministeeriumi digiteerimine).

Kohtusüsteemi osas nähakse projektiga ette i) madalama astme kohtute (Tribunali ordinari), apellatsioonikohtute ja ülemkohtu kohtutoimikutega seotud viimase kümne aasta (10 000 000 kohtutoimikut) arhiivide digiteerimine; ii) andmebaasi (tarkvarakihi) loomine, mis toimiks ühtse juurdepääsupunktina kohtusüsteemi kogu toorandmetele. Andme järves säilitatavat teavet kasutatakse tehisintellektilahenduste abil, et: i) muuta tsiviil- ja kriminaalkaristused anonüümseks; ii) kuriteoohvri ja kurjategija vahelise suhte automaatne tuvastamine õigusnormides; iii) hallata, analüüsida ja korraldada varasemaid kohtuasju, et hõlbustada konsulteerimist tsiviilkohtunike ja prokuröridega; iv) viia läbi kohtusüsteemi tõhususe ja tulemuslikkuse põhjalik statistiline analüüs; v) Kohtuametite tegevuse menetlemise aja haldamine ja jälgimine (Investeeringud 1.6.2 – Justiitsministeeriumi digiteerimine ja 1.6.5 – Riiginõukogu digiteerimine, mida rahastatakse tagastamatu rahalise toetuse alusel).

INPSi ja INAILi puhul hõlmab projekt nende sisemiste süsteemide ja menetluste põhjalikku läbivaatamist ning nende digitaalsete kontaktide arendamist residentide, ettevõtete ja teiste haldusasutustega, et pakkuda kasutajatele sujuvat digitaalset kogemust (1.6.3 – Riikliku sotsiaalkindlustusameti (INPS) ja riikliku tööõnnetuste vastu kindlustamise instituudi (INAIL) digitaliseerimine).

Kaitseministeeriumi puhul hõlmab projekt i) kolme põhilise teabekogumi (personal, haldusdokumendid, sise- ja välissuhtlus) turvalisuse suurendamist ning ii) kõigi süsteemide ja rakenduste üleviimist avatud lähtekoodiga paradigmale, mis on kooskõlas aluseks olevas õigusraamistikus määratletud julgeolekupoliitikaga (investeering 1.6.4 – Kaitseministeeriumi digiteerimine).

Finantspolitsei puhul on projekti eesmärk eelkõige i) andmebaaside ümberkorraldamine; (II) Andmeteaduse lisamine tegevus- ja otsustusprotsessidesse (investeering 1.6.6 – Finantspolitsei digiteerimine, mida rahastatakse tagastamatu rahalise toetuse alusel).

A.4. Laenu eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava

Järjekorranumber	Seotud meede (reform või investeering)	Eesmärk / siht	Nimi	Kvalitatiivsed näitajad (eesmärkide puhul)	Kvantitatiivsed näitajad (sihtide puhul)			Lõpuleviimise soovituslik ajakava		Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus
					Mõõtühik	Lähteväärtus	Eesmärk	Kvartal	Aasta
M1C1-123	Investeering 1.6.3 – Riikliku sotsiaalkindlustusameti (INPS) ja riikliku tööõnnetuste vastu kindlustamise instituudi (INAIL) digitaliseerimine	Siht	INPS – „One click by design“ teenused/sisu T1	Ei kohaldata	Number	0	35	4. kv	2022	INPSi institutsioonilisel veebisaidil ( www.inps.it ) on kasutusele võetud 35 lisateenust . Teenused peavad olema institutsiooni veebisaidil kättesaadavad asjakohase profiilianalüüsi loogika alusel (süsteem pakub välja huvipakkuvaid teenuseid, mis põhinevad vanusel, töö omadustel, eeldataval kasul ja kasutajate ajalool). 35 teenust on seotud järgmiste INPSi institutsiooniliste valdkondadega: •Pensionihüvitised •Sotsiaalsed sorbeerijad •Töötushüvitised •Invaliidsushüvitised •Vabastamine •Toetuse kogumine ettevõtete poolt •Põllumajandustöötajate teenused •Pettustevastase võitluse, korruptsiooni ja läbipaistvuse teenistused Loetletud institutsioonilistes valdkondades on rakendatavad teenused seotud teenuste taotluste digitaalse esitamisega, kasu saamise nõuete kontrollimisega, kasutajate poolse tava seisundi jälgimisega, kasutajate vajadustel põhinevate teenuste proaktiivse pakkumisega, kasu automaatse pikendamisega, ilma et oleks vaja uusi rakendusi. Lõpuks on olemas järelevalvetabelid, mis võimaldavad INPSil jälgida pakutavat kasu ja pakkuda poliitikakujundajate otsustele andmepõhist tuge.
M1C1-124	Investeering 1.6.3 – Riikliku sotsiaalkindlustusameti (INPS) ja riikliku tööõnnetuste vastu kindlustamise instituudi (INAIL) digitaliseerimine	Siht	INPS - parema info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) oskustega töötajad T1	Ei kohaldata	Number	0	4 250	4. kv	2022	Vähemalt 4 250 INPSi töötajat, keda on hinnatud seoses nende teavitamisega ja tõendatud täiustatud oskustega järgmistes Euroopa e-pädevuse raamistiku valdkondades: i) kavadamine; ii) ehitus; iii) juhtimine (iv) võimaldamine; v) haldamine. Pädevuste parandamise valdkonnad määratakse kindlaks vastavalt õppijate sihtrühmale.
M1C1-125	Investeering 1.2 – pilvandmetöötlus kohalikule makseasutusele	Eesmärk	Kohaliku avaliku halduse pilvandmetöötluse (kõikide) avalike konkursside korraldamine	Kohaliku avaliku halduse hangete pilveteenuste osutamise (kõikide) riigihankelepingute sõlmimisest teatamine	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	1. kv	2023	Teade (kõikide) avalike osalemiskutsete sõlmimise kohta iga asjaomase avaliku halduse asutuse (kohalikud omavalitsused, koolid, kohalikud tervishoiuasutused) jaoks, et koguda ja hinnata rändekavasid. Kolme spetsiaalse projektikonkursi väljastamine võimaldab tehnoloogiliste uuenduste ja digiülemineku ministeeriumil hinnata iga asjaomase avaliku halduse liigi väga spetsiifilisi vajadusi. Sõlmitud pakkumismenetlused (st rahastamiseks lubatud haldusasutuste nimekirja avaldamine) olid seotud kolme avaliku projektikonkursiga vastavalt omavalitsustele, koolidele ja kohalikele tervishoiuasutustele, et koguda ja hinnata üleminekukavasid kooskõlas tehniliste suunistega „Mitte tekitada olulist kahju“ (2021/C58/01), kasutades kõrvalejätmise loetelu ning nõuet järgida asjakohaseid ELi ja riiklikke keskkonnaalaseid õigusakte.
M1C1-126	Investeering 1.4.3 – PagoPA platvormi teenuste ja rakenduse „IO“ kasutuselevõtmine; 1.4.5 – avalike teadaannete digiteerimine	Siht	PagoPA platvormi teenuste T1 kasutuselevõtu suurendamine	Ei kohaldata	Number	9 000	11 450	4. kv	2023	Tagada platvormi integreeritud teenuste arvu suurenemine järgmiste teenuste puhul: riigiasutused, mis on juba baasstsenaariumis (9 000 üksust) platvormiga ühinevad uued haldusasutused (2 450 uut üksust). Mõlemal juhul peavad haldusasutused tagama integreeritud teenuste arvu suurenemise vähemalt + 20 %, sõltuvalt nende lähtepunktist. Integreeritavate teenuste arv sõltub haldusliigist (lõppeesmärk on pakkuda keskmiselt 50 teenust omavalitsustele, 20 teenust piirkondadele, 20 teenust tervishoiuasutustele, 15 teenust koolidele ja ülikoolidele).
M1C1-127	Investeering 1.4.3 – PagoPA platvormi teenuste ja rakenduse „IO“ kasutuselevõtmine; 1.4.5 – avalike teadaannete digiteerimine	Siht	Rakenduse „IO“ rakenduse T1 vastuvõtmise suurendamine	Ei kohaldata	Number	2 700	7 000	4. kv	2023	Tagada rakendusse „IO“ integreeritud teenuste arvu suurenemine: haldusasutused juba lähteolukorras (2 700 üksust) uued haldusasutused ühinevad platvormiga (4 300 uut üksust). Mõlemal juhul peavad haldusasutused tagama integreeritud teenuste arvu suurenemise vähemalt + 20 %, sõltuvalt nende lähtepunktist. Integreeritavate teenuste arv sõltub haldusliigist (lõppeesmärk on pakkuda keskmiselt 50 teenust omavalitsustele, 20 teenust piirkondadele, 20 teenust tervishoiuasutustele, 15 teenust koolidele ja ülikoolidele).
M1C1-128	Investeering 1.4.3 – PagoPA platvormi teenuste ja rakenduse „IO“ kasutuselevõtmine; 1.4.5 – avalike teadaannete digiteerimine	Siht	Digitaalsete avalike teadete T1 kasutuselevõtu suurendamine	Ei kohaldata	Number	0	800	4. kv	2023	Vähemalt 800 keskvalitsust ja omavalitsust esitavad seoses digitaalse teavitusplatvormiga kodanikele, juriidilistele isikutele, ühendustele ja muudele avalik-õiguslikele või eraõiguslikele üksustele digitaalsed õiguslikult siduvad teated.
M1C1-129	Investeering 1.6.1 – Siseministeeriumi digiteerimine	Siht	Siseministeerium – täielikult ümberkujundatud ja digiteeritud protsessid T1	Ei kohaldata	Number	0	7	4. kv	2023	Sisemenetlused ja -protsessid on täielikult ümber kujundatud (kuni 31. detsembrini 2023 kokku 7 protsessi) ja neid on võimalik täielikult veebis lõpule viia (nt bürooautomaatika, liikuvusteenused ja e-õpe).
M1C1-130	Investeering 1.6.2 – Justiitsministeeriumi digiteerimine	Siht	Digiteeritud kohtutoimikud T1	Ei kohaldata	Number	0	3 500 000	4. kv	2023	3,5 miljoni kohtutoimiku digiteerimine, mis on seotud madalama astme kohtutes (Tribunali) ja apellatsioonikohtutes toimunud viimase kümne aasta tsiviilkohtumenetlustega ning ülemkohtu (Corte di Cassazione) välja antud õigustoimingutega.
M1C1-131	Investeering 1.6.2 – Justiitsministeeriumi digiteerimine	Eesmärk	Õigusalased andmebaasid T1	Lepingu täitmise algust tõendav aruanne	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	4. kv	2023	Lepingu täitmise algus kuue uue andmejärve teadmussüsteemi loomiseks: 1)Tsiviil- ja kriminaalkaristuste anonüümimise süsteem 2)Integreeritud juhtimissüsteem 3)Tsiviilmenetluste juhtimis- ja analüüsisüsteem 4)Kriminaalmenetluste juhtimis- ja analüüsisüsteem 5)Tsiviil- ja kriminaalmenetluste täiustatud statistikasüsteem 6)Automaatne süsteem ohvri ja süü vahelise suhte tuvastamiseks. Iga hankelepingu täitmine algab menetluse eest vastutava konkreetse haldusaktiga, mida nimetatakse „täitmise alustamiseks“.
M1C1-132	Investeering 1.6.3 – Riikliku sotsiaalkindlustusameti (INPS) ja riikliku tööõnnetuste vastu kindlustamise instituudi (INAIL) digitaliseerimine	Siht	INPS – „One click by design“ teenused/sisu T2	Ei kohaldata	Number	35	70	4. kv	2023	Inps’i institutsioonide veebisaidil ( www.inps.it ) on kasutusele võetud 35 lisateenust . Teenused peavad olema institutsiooni veebisaidil kättesaadavad asjakohase profiilianalüüsi loogika alusel (süsteem pakub välja huvipakkuvaid teenuseid, mis põhinevad vanusel, töö omadustel, eeldataval kasul ja kasutajate ajalool). 35 teenust on seotud järgmiste INPSi institutsiooniliste valdkondadega: •Pensionihüvitised •Sotsiaalsed sorbeerijad •Töötushüvitised •Invaliidsushüvitised •Vabastamine •Toetuse kogumine ettevõtete poolt •Põllumajandustöötajate teenused •Pettustevastase võitluse, korruptsiooni ja läbipaistvuse teenistused Loetletud institutsioonilistes valdkondades on rakendatavad teenused seotud teenuste taotluste digitaalse esitamisega, kasu saamise nõuete kontrollimisega, kasutajatepoolse tava seisundi jälgimisega, kasutajate vajadustel põhinevate teenuste proaktiivse pakkumisega, hüvede automaatse uuendamisega, ilma et oleks vaja uusi rakendusi. Lisaks on olemas järelevalvetabelid, mis võimaldavad INPSil jälgida pakutavat kasu ja pakkuda poliitikakujundajate otsustele andmepõhist tuge.
M1C1-133	Investeering 1.6.3 – Riikliku sotsiaalkindlustusameti (INPS) ja riikliku tööõnnetuste vastu kindlustamise instituudi (INAIL) digitaliseerimine	Siht	INPS – parema info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) oskustega töötajad T2	Ei kohaldata	Number	4 250	8 500	4. kv	2023	Lisaks 4250 INPSi töötajat, kellel on tõendatud paremad oskused järgmistes Euroopa e-pädevuse raamistiku valdkondades: i) kavadamine; ii) ehitus; iii) juhtimine (iv) võimaldamine; v) haldamine. Pädevuste parandamise valdkonnad määratakse kindlaks vastavalt õppijate sihtrühmale.
M1C1-134	Investeering 1.6.3 – Riikliku sotsiaalkindlustusameti (INPS) ja riikliku tööõnnetuste vastu kindlustamise instituudi (INAIL) digitaliseerimine	Siht	INAIL – täielikult ümberkavandatud ja digiteeritud protsessid/teenused T1	Ei kohaldata	Number	29	53	4. kv	2023	Eesmärk on saavutada 53 (52 %) ümberkujundatud institutsioonilised protsessid ja teenused, et need täielikult digiteerida. INAILi asjaomased piirkonnad on: Kindlustus-, sotsiaal- ja tervishoiuteenused, ennetus- ja ohutustööd, sertifitseerimine ja kontrollimine. Eelkõige on iga piirkonna eeldatav eesmärk väljendatud eespool: ·Kindlustus: 8 (25 %); ·Sotsiaal- ja tervishoiuteenused: 18 (50 %); ·Ennetus- ja ohutusalane tegevus: 9 (80 %); ·Sertifitseerimine ja kontrollimine: 18 (80 %).
M1C1-135	Investeering 1.6.4 - Kaitseministeeriumi digiteerimine	Siht	Kaitseministeerium – protseduuride digiteerimine T1	Ei kohaldata	Number	4	15	4. kv	2023	Kaitsepersonali juhtimisega seotud 15 menetluse (nagu värbamine, tööhõive ja pensionile jäämine, töötajate tervis) digiteerimine, läbivaatamine ja automatiseerimine, alustades neljast juba digiteeritud menetlusest.
M1C1-136	Investeering 1.6.4 - Kaitseministeeriumi digiteerimine	Siht	Kaitseministeerium – sertifikaatide T1 digiteerimine	Ei kohaldata	Digiteeritud sertifikaatide arv	190 000	450 000	4. kv	2023	Selliste digiteeritud isikut tõendavate dokumentide arv (450 000), mille on välja andnud kaitseministeerium ja mis liiguvad taristusse, mida täiendab avariitaastekoht, alates 190 000 juba digiteeritud sertifikaadist.
M1C1-137	Investeering 1.6.4 - Kaitseministeeriumi digiteerimine	Eesmärk	Kaitseministeerium – institutsiooniliste veebiportaalide ja intranetiportaalide haldamine	Täielikult toimivad institutsioonilised veebiportaalid ja intraneti veebiportaalid	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	4. kv	2023	Arendada ja rakendada i) institutsioonilisi veebiportaale ja ii) intranetiportaale sisekommunikatsiooni erivajaduste rahuldamiseks.
M1C1-138	Investeering 1.6.4 - Kaitseministeeriumi digiteerimine	Siht	Kaitseministeerium – missiooniväliste elutähtsate rakenduste migratsioon infrastruktuuri avatusest tuleneva täieliku teabekaitse lahendusesse (S.C.I.P.I.O.) T1	Ei kohaldata	Number	0	10	4. kv	2023	Esialgne üleminek uuele avatud lähtekoodiga taristule ja selle kriitilise tähtsusega rakenduste operatiivne kättesaadavus. See hõlmab riistvarakeskkonna rakendamist, vahevara avatud lähtekoodiga komponentide paigaldamist ja rakenduste ümberkavandamist.
M1C1-139	Investeering 1.2 – pilvandmetöötlus kohalikule makseasutusele	Siht	Pilvandmetöötlus kohalikule avalikule haldusele T1	Ei kohaldata	Number	0	4 083	3. kv	2024	4 083 kohaliku ametiasutuse migratsioon sertifitseeritud pilvekeskkonda loetakse saavutatuks, kui igasse migratsioonikavasse lisatud kõikide süsteemide, andmekogumite ja rakenduste migratsioon on olnud edukas.
M1C1-140	Investeering 1.4.1 – Kodaniku kogemused – digitaalsete avalike teenuste kvaliteedi ja kasutatavuse parandamine	Siht	Digitaalsete avalike teenuste T1 kvaliteedi ja kasutatavuse parandamine	Ei kohaldata	Protsent	0,1	40	4. kv	2024	Veebisaitide/teenuste komponentide ühtsest ülesehitusest/mudelist kinnipidamine hõlmab järgmist: 1) Esitatud projektide hindamine 2) Projekti lõpuleviimise hindamine peamiste kasutatavusnäitajate (digitaalse kasutatavuse hinded) alusel, kasutades selleks juba olemasolevat spetsiaalset platvormi. Haldusasutused (kohalikud omavalitsused, 1. ja 2. astme haridusasutused ning spetsiaalsed katsetatud tervishoiu- ja kultuuripärandiüksused), kes järgivad ühist mudelit ja kujundavad süsteemi, lihtsustades kasutajatevahelist suhtlust ja hõlbustades hooldust lähiaastatel.
M1C1-141	Investeering 1.6.4 - Kaitseministeeriumi digiteerimine	Siht	Kaitseministeeriumi menetluste digiteerimine T2	Ei kohaldata	Number	15	20	4. kv	2024	Kaitsepersonali juhtimisega seotud 20 menetluse (nagu värbamine, tööhõive ja pensionile jäämine, töötajate tervis) digiteerimine, läbivaatamine ja automatiseerimine, alustades viieteistkümnest juba digiteeritud menetlusest, mille eesmärk on 1.
M1C1-142	Investeering 1.6.4 - Kaitseministeeriumi digiteerimine	Siht	Kaitseministeeriumi tunnistuste T2 digiteerimine	Ei kohaldata	Digiteeritud sertifikaatide arv	450 000	750 000	4. kv	2024	Selliste digiteeritud isikut tõendavate dokumentide arv (750 000), mille on välja andnud kaitseministeerium ja mis liiguvad taristusse, mida täiendab avariitaastekoht, alates 450 000 juba digiteeritud sertifikaadist, mille eesmärk on 1.
M1C1-143	Investeering 1.6.4 - Kaitseministeeriumi digiteerimine	Siht	Kaitseministeerium – missiooniväliste elutähtsate rakenduste migratsioon infrastruktuuri avatusest tuleneva täieliku teabekaitse lahendusesse (S.C.I.P.I.O.) T2	Ei kohaldata	Number	10	15	4. kv	2024	Nelja missiooni kriitilise tähtsusega ja üheteistkümne missiooniga mitteseotud kriitilise tähtsusega rakenduse lõplik üleviimine uude avatud lähtekoodiga taristusse, mis hõlmab riistvara keskkonna rakendamist, vahevara avatud lähtekoodiga komponentide paigaldamist, rakenduste ümberkavandamist, alustades lähteolukorrast, milleks on kümme juba üle viidud 1. eesmärgiga.
M1C1-144	Investeering 1.4.2 – Kodaniku kaasamine – Digitaalsete avalike teenuste kättesaadavuse parandamine	Siht	Digitaalsete avalike teenuste kättesaadavuse parandamine	Ei kohaldata	Number	0	55	2. kv	2025	2.–2025. kvartaliks toetab AgID 55 kohalikku haldusasutust, et: - pakkuda 28 tehnilist ja erialast eksperti - vähendada vigade arvu 50 % võrra vähemalt kahe iga administratsiooni osutatava digitaalteenuse puhul. - levitada ja koolitada vähemalt 3 vahendit, mille eesmärk on ümber kujundada ja arendada kõige enam kasutatavaid digiteenuseid, mis kuuluvad igale ametiasutusele; - tagada, et vähemalt 50 % IKT-l põhinevatest ligipääsetavatest lahendustest, sealhulgas riistvara, tarkvara ja tugitehnoloogiad, on kättesaadavad kõigile puuetega töötajatele. Finantseelarve sisaldab maksekviitungit keskmiselt 490 000 eurot aastas kahe aasta jooksul, millele lisanduvad personalikulud nelja aasta jooksul.
M1C1-145	Investeering 1.4.4 – Riiklike digitaalse identiteedi platvormide (SPID, CIE) ja riikliku registri (ANPR) kasutuselevõtmine	Siht	Riiklikud digitaalse identiteedi platvormid (SPID, CIE) ja riiklik register (ANPR)	Ei kohaldata	E-identimist omavate kodanike arv	17 500 000	42 300 000	4. kv	2025	Kehtiva digitaalse identiteediga Itaalia kodanike arv riiklikul digitaalse identiteedi platvormil.
M1C1-146	Investeering 1.4.4 – riiklike digitaalse identiteedi platvormide (SPID, CIE) ja riikliku registri (ANPR) kasutuselevõtmine	Siht	Riiklikud digitaalse identiteedi platvormid (SPID, CIE) ja riiklik register (ANPR)	Ei kohaldata	Protsent	6 283	16 500	1. kv	2026	E-identimist (SPID või CIE) kasutavate haldusasutuste arv (kokku 16 500st).
M1C1-147	Investeering 1.2 – pilvandmetöötlus kohalikule makseasutusele	Siht	Pilvandmetöötlus kohalikule avalikule haldusele T2	Ei kohaldata	Number	4 083	12 464	2. kv	2026	12 464 kohaliku ametiasutuse migratsioon sertifitseeritud pilvekeskkonda loetakse saavutatuks, kui igasse migratsioonikavasse lisatud kõikide süsteemide, andmekogumite ja rakenduste migratsioon on olnud edukas.
M1C1-148	Investeering 1.4.1 – Kodaniku kogemused – digitaalsete avalike teenuste kvaliteedi ja kasutatavuse parandamine	Siht	Digitaalsete avalike teenuste kvaliteedi ja kasutatavuse parandamine T2	Ei kohaldata	Protsent	40	80	2. kv	2026	Veebisaitide/teenuste komponentide ühtsest ülesehitusest/mudelist kinnipidamine hõlmab järgmist: 1) Esitatud projektide hindamine 2) Projekti lõpuleviimise hindamine peamiste kasutatavusnäitajate (digitaalse kasutatavuse hinded) alusel, kasutades selleks juba olemasolevat spetsiaalset platvormi.
M1C1-149	Investeering 1.4.3 – PagoPA platvormi teenuste ja rakenduse „IO“ kasutuselevõtmine; 1.4.5 – avalike teadaannete digiteerimine	Siht	PagoPA platvormi teenuste kasutuselevõtu suurendamine T2	Ei kohaldata	Number	11 450	14 100	2. kv	2026	Tagada platvormi integreeritud teenuste arvu suurenemine järgmiste teenuste puhul: haldusasutused juba ühinevad platvormiga (11 450 üksust); platvormiga ühinevad uued haldusasutused (2 650 uut üksust). Integreeritavate teenuste arv sõltub haldusliigist (lõppeesmärk on pakkuda keskmiselt 50 teenust omavalitsustele, 20 teenust piirkondadele, 20 teenust tervishoiuasutustele, 15 teenust koolidele ja ülikoolidele).
M1C1-150	Investeering 1.4.3 – PagoPA platvormi teenuste ja rakenduse „IO“ kasutuselevõtmine; 1.4.5 – avalike teadaannete digiteerimine	Siht	Rakenduse „IO“ rakenduse T2 vastuvõtmise suurendamine	Ei kohaldata	Number	7 000	14 100	2. kv	2026	Tagada rakendusse „IO“ integreeritud teenuste arvu suurenemine: haldusorganid, mis juba kasutavad IOd (7 000 üksust); platvormiga ühinevad uued haldusasutused (umbes 7 100 uut üksust). Integreeritavate teenuste arv sõltub haldusliigist (lõppeesmärk on pakkuda keskmiselt 50 teenust omavalitsustele, 20 teenust piirkondadele, 20 teenust tervishoiuasutustele, 15 teenust koolidele ja ülikoolidele).
M1C1-151	Investeering 1.4.3 – PagoPA platvormi teenuste ja rakenduse „IO“ kasutuselevõtmine; 1.4.5 – avalike teadaannete digiteerimine	Siht	Digitaalsete avalike teadete T2 kasutuselevõtu suurendamine	Ei kohaldata	Number	800	6 400	2. kv	2026	Vähemalt 6400 keskvalitsust ja omavalitsust esitavad seoses digitaalse teavitusplatvormiga kodanikele, juriidilistele isikutele, ühendustele ja muudele avalik-õiguslikele või eraõiguslikele üksustele digitaalsed õiguslikult siduvad teated.
M1C1-152	Investeering 1.6.1 – Siseministeeriumi digiteerimine	Siht	Siseministeerium – täielikult ümberkujundatud ja digiteeritud protsessid T2	Ei kohaldata	Number	7	45	2. kv	2026	Sisemenetlused ja -protsessid on täielikult ümber kujundatud (31. augustiks 2026 kokku 45 protsessi), mida on võimalik täielikult veebis lõpule viia (nt bürooautomaatika, liikuvusteenused ja e-õpe).
M1C1-153	Investeering 1.6.2 – Justiitsministeeriumi digiteerimine	Siht	Digiteeritud kohtutoimikud T2	Ei kohaldata	Number	0	10 000 000	2. kv	2026	Kümne miljoni kohtutoimiku digiteerimine, mis on seotud madalama astme kohtutes (Tribunali) ja apellatsioonikohtutes toimunud viimase kümne aasta tsiviilkohtumenetlustega, ning ülemkohtu (Corte di Cassazione) poolt välja antud õigustoimingutega seotud viimase kümne aasta õigusaktide digiteerimine.
M1C1-154	Investeering 1.6.2 – Justiitsministeeriumi digiteerimine	Siht	Õigusalased andmebaasid T2	Ei kohaldata	Number	0	6	2. kv	2026	Kuue uue andmejärve teadmussüsteemi rakendamine. 1)Tsiviil- ja kriminaalkaristuste anonüümimise süsteem 2)Integreeritud juhtimissüsteem 3)Tsiviilmenetluste juhtimis- ja analüüsisüsteem 4)Kriminaalmenetluste juhtimis- ja analüüsisüsteem 5)Tsiviil- ja kriminaalmenetluste täiustatud statistikasüsteem 6)Automaatne süsteem ohvri ja süü vahelise suhte tuvastamiseks. Need kuus elementi on eraldi süsteemid, mis kasutavad sarnaseid tehnoloogiaid. Süsteemide raamistik on sama: sise- ja välisallikatest pärit andmete ja dokumentide ühendamine; süsteemide mudelid on kasutajate (nt tsiviil- ja kriminaalkohtunikud) ja eesmärkide (nt statistika ja kohtuotsused) lõikes erinevad.
M1C1-155	Investeering 1.6.3 – Riikliku sotsiaalkindlustusameti (INPS) ja riikliku tööõnnetuste vastu kindlustamise instituudi (INAIL) digitaliseerimine	Siht	INAIL – täielikult ümberkavandatud ja digiteeritud protsessid/teenused T2	Ei kohaldata	Number	53	82	2. kv	2026	Eesmärk on saavutada 82 (80 %) ümberkujundatud institutsioonilised protsessid ja teenused, et need täielikult digiteerida. INAILi asjaomased piirkonnad on: Kindlustus-, sotsiaal- ja tervishoiuteenused, ennetus- ja ohutustööd, sertifitseerimine ja kontrollimine. Eelkõige on iga piirkonna eeldatav eesmärk väljendatud eespool: ·Kindlustus: 26 (80 %); ·Sotsiaal- ja tervishoiuteenused: 29 (80 %); ·Ennetus- ja ohutusalane tegevus: 9 (80 %); ·Sertifitseerimine ja kontrollimine: 18 (80 %).

B. ÜLESANNE 1 KOMPONENT 2:

Telg 1. Tootmissüsteemi digiteerimine, innovatsioon ja konkurentsivõime

Itaalia taaste- ja vastupidavuskava eesmärgi 1 komponent 2 käsitleb investeeringuid ja reforme, mille peamine eesmärk on i) toetada digiüleminekut ja tootmissüsteemi innovatsiooni stiimulite kaudu, et investeerida tehnoloogiasse, teadus- ja arendustegevusse ning innovatsiooni; ii) Ülikiirete lairiba- ja 5G -võrkude kasutuselevõtt, et vähendada digitaalset lõhet ning satelliitside konstellatsioone ja -teenuseid; iii) strateegiliste väärtusahelate arendamise edendamine ja ettevõtete konkurentsivõime toetamine, keskendudes VKEdele.

Selle komponendi raames võetavate meetmete eesmärk on tegeleda lünkadega, mis tulenevad digitaalmajanduse ja -ühiskonna indeksist (DESI) 2020 seoses ettevõtete digiülemineku ja ühenduvuse puudustega, et tugevdada riigi sotsiaalset ja majanduslikku vastupanuvõimet.

Selle komponendi raames tehtavad investeeringud ja reformid aitavad täita Itaaliale 2020. ja 2019. aastal esitatud riigipõhiseid soovitusi, mis käsitlevad vajadust „tugevdada kaugõpet ja parandada oskusi, sealhulgas digivahendite vallas“ (2020. aasta riigipõhine soovitus nr 2), „keskenduda investeeringute tegemisel üleminekule rohelisele majandusele ja digitaaltehnoloogiale, eelkõige [...] paremale digitaristule, et tagada esmatähtsate teenuste pakkumine“ (2020. aasta riigipõhine soovitus nr 3), „soodustada täiendusõpet, sealhulgas digioskuste suurendamist“ (2019. aasta riigipõhine soovitus nr 2), „keskenduda investeeringutega seotud majanduspoliitikas teadusuuringutele ja innovatsioonile ning taristu kvaliteedile, võttes arvesse ka piirkondlikke erinevusi“ (2019. aasta riigipõhine soovitus nr 3), ning teatavas ulatuses „toetada uuenduslike ja väiksemate ettevõtete pankadevälist juurdepääsu rahastamisele“ (2019. aasta riigipõhine soovitus nr 5).

Eeldatakse, et ükski selle komponendi meede ei kahjusta märkimisväärselt keskkonnaeesmärke määruse (EL) 2020/852 artikli 17 tähenduses, võttes arvesse taaste- ja vastupidavuskavas sätestatud meetmete kirjeldust ja leevendavaid meetmeid kooskõlas tehnilise juhendiga „Mitte tekitada olulist kahju“ (2021/C58/01).

Telg 2. Ettevõtluskeskkonna ja konkurentsi parandamine

Ülesande 1 komponendi 2 telje 2 peamine eesmärk on parandada ettevõtluskeskkonda, et hõlbustada ettevõtlust, ning konkurentsi raamtingimusi, et soodustada ressursside tõhusamat jaotamist ja tootlikkuse kasvu. Peamine vahend nende eesmärkide saavutamiseks on iga-aastane konkurentsiseadus, mis võetakse vastu igal aastal.

Selle komponendi raames tehtavad investeeringud ja reformid aitavad kaasa Itaaliale 2019. aastal esitatud riigipõhiste soovituste täitmisele, seoses vajadusega „tegeleda konkurentsi piiravate asjaoludega, [...] muu hulgas uue iga-aastase konkurentsiseaduse kaudu“ (2019. aasta riigipõhine soovitus 3).

B.1. Tagastamatu rahalise toetusega seotud reformide ja investeeringute kirjeldus

Telg 1. Tootmissüsteemi digiteerimine, innovatsioon ja konkurentsivõime

Investeering 1: Üleminek 4.0

Meetme eesmärk on toetada ettevõtete üleminekut digitehnoloogiale, stimuleerides erainvesteeringuid digiteerimist toetavatesse varadesse ja tegevustesse. Itaalia taaste- ja vastupidavuskava raames rahastatav meede on osa laiemast üleminekukavast 4.0, mis hõlmab muid riigi tasandil rahastatavaid toetusmeetmeid, et hoogustada ettevõtete üleminekut digitehnoloogiale.

Meede koosneb maksu ümberarvutuse kavast ja hõlmab ajavahemikul 1. jaanuarist 2021 kuni 31. detsembrini 2023 (30. novembrini 2024 nende äriühingute puhul, kelle maksuaasta ei vasta kalendriaastale) esitatud maksudeklaratsioonides esitatavaid kulusid. Meede hõlmab ka maksukrediidi koodide määratlust, mis määratakse kindlaks maksuameti otsusega, et võimaldada toetusesaajatel kasutada maksukrediiti vastavalt F24 maksemudelile.

Maksusoodustused hõlmavad järgmisi varasid ja tegevusi:

1.kapitalikaubad, mis koosnevad: i) 4.0 (st tehnoloogiliselt arenenud) materiaalsed kapitalikaubad, näiteks tootmismasinad, mille tegevust kontrollivad arvutisüsteemid või andurid/liidrid, masinad ja süsteemid, mida kasutatakse toodete või protsesside kontrollimiseks, ning interaktiivsed süsteemid; neid kõiki iseloomustavad digifunktsioonid, nagu automatiseeritud integratsioon ja inimene-masin liides; ii) 4.0 immateriaalsed kapitalikaubad, nagu 3D mudelid, tehasesisesed sidesüsteemid ning tehisintellekt ja masinõppe tarkvara, süsteemid, platvormid ja rakendused; iii) standardsed immateriaalsed kapitalikaubad, näiteks ärijuhtimisega seotud tarkvara. See hõlmab maksu ümberarvutusi, mis on esitatud maksudeklaratsioonides ajavahemikul 1. jaanuarist 2021 kuni 31. detsembrini 2023 (äriühingute puhul, mille maksuaasta ei vasta kalendriaastale, 30. novembril 2024).

2.Teadus-, arendus- ja innovatsioonitegevus, mis koosneb teadus- ja arendustegevusest, tehnoloogilisest innovatsioonist, keskkonnasäästlikust ja digitaalsest innovatsioonist ning disainitegevusest. See hõlmab maksu ümberarvutusi, mis on esitatud maksudeklaratsioonides ajavahemikul 1. jaanuarist 2022 kuni 31. detsembrini 2023 (äriühingute puhul, mille maksuaasta ei vasta kalendriaastale, 30. novembril 2024).

3.koolitustegevus, mille eesmärk on omandada või konsolideerida teadmisi asjakohaste tehnoloogiate kohta, nagu suurandmed ja andmeanalüüs, inimene-masin liides, asjade internet, äriprotsesside digitaalne integreerimine, küberturvalisus. See hõlmab maksu ümberarvutusi, mis on esitatud maksudeklaratsioonides ajavahemikul 1. jaanuarist 2022 kuni 31. detsembrini 2023 (äriühingute puhul, mille maksuaasta ei vasta kalendriaastale, 30. novembril 2024).

Meede hõlmab teaduskomitee loomist, kuhu kuuluvad eksperdid majandus- ja rahandusministeeriumist, majandusarengu ministeeriumist ja Itaalia Pangast, et hinnata kava majanduslikku mõju.

Reform 1: Tööstusomandi süsteemi reform

Reformi peamine eesmärk on kohandada tööstusomandi süsteem tänapäevastele väljakutsetele ja tagada, et innovatsioonipotentsiaal aitab tõhusalt kaasa riigi taastumisele ja vastupanuvõimele. Täpsemalt on selle eesmärk saavutada järgmised eesmärgid: tööstusomandi kaitse süsteemi tõhustamine; tööstusomandi kasutamise ja levitamise soodustamine, eelkõige VKEde poolt; hõlbustada juurdepääsu immateriaalsele varale ja selle jagamist, tagades samal ajal investeeringute õiglase tasuvuse; tööstusomandi rangema austamise tagamine; Itaalia rolli tugevdamine tööstusomandit käsitlevatel Euroopa ja rahvusvahelistel foorumitel.

Meede on seotud Itaalia tööstusomandi seadustiku reformiga, mis hõlmab vähemalt järgmisi valdkondi: I) vaadata läbi reguleeriv raamistik, et tugevdada tööstusomandi õiguste kaitset ja lihtsustada menetlusi, ii) suurendada toetust ettevõtetele ja teadusasutustele, iii) parandada oskuste ja pädevuste arendamist, iv) hõlbustada teadmussiiret ja v) tugevdada innovatiivsete teenuste edendamist.

Investeering 6: Investeeringud tööstusomandi süsteemi

Investeeringu eesmärk on toetada tööstusomandi süsteemi ja toetada selle reformi, nagu on ette nähtud selle komponendi reformi nr 1 raames. Meede hõlmab rahalist toetust ettevõtete ja teadusasutuste tööstusomandiga seotud projektidele, nagu patentidega seotud meetmed (Brevetti+), kontseptsiooni tõestamise programmid ja tehnosiirdebüroode tugevdamine.

Tagamaks, et meede vastab tehnilisele juhendile „Mitte tekitada olulist kahju“ (2021/C58/01), ei hõlma tulevaste projektikonkursside suunistes sisalduvad abikõlblikkuse kriteeriumid teadus- ja arendustegevust, mis on pühendatud järgmistele tegevustele: i) fossiilkütustega seotud tegevus, sealhulgas selle järgnev kasutamine 1 ; ii) ELi heitkogustega kauplemise süsteemi (HKS) tegevused, millega saavutatakse kasvuhoonegaaside heite prognoos, mis ei ole väiksem kui asjaomased sihttasemed 2 ; iii) prügilate, jäätmepõletustehaste 3 ja mehhaaniliste bioloogilise töötlemise rajatistega 4 seotud tegevus; ning iv) tegevused, mille puhul jäätmete pikaajaline kõrvaldamine võib keskkonda kahjustada. Lisaks nõutakse pädevusraamistikus, et valida võib ainult tegevusi, mis vastavad asjakohastele ELi ja riiklikele keskkonnaalastele õigusaktidele.

Telg 2. Ettevõtluskeskkonna ja konkurentsi parandamine

Reform 2: Iga-aastased konkurentsiseadused 2021, 2022, 2023 ja 2024

Konkurentsiseadus võetakse vastu igal aastal, suurendades konkurentsipõhist hankemenetlust, et sõlmida avaliku teenindamise lepinguid kohalike avalike teenuste osutamiseks (eelkõige jäätmete ja ühistranspordi valdkonnas), vältides sadamate, maanteede, elektrisõidukite laadimisjaamade ja hüdroenergia kontsessioonide põhjendamatut pikendamist turgu valitsevatele ettevõtjatele paljudes sektorites, nähes ette avaliku teenindamise lepingute nõuetekohase reguleerimise, vaadates läbi agregeerimise eeskirjad ning kohaldades avaliku teenindamise lepingute kestuse ja nõuetekohase hüvitamise suhtes proportsionaalsuse üldpõhimõtet. Konkurentsiseadusega suurendatakse ka piirkondade stiimuleid avaliku teenindamise lepingute sõlmimiseks piirkondlike raudteeteenuste osutamiseks. Samuti nähakse ette selge lahusus reguleerimis-/kontrollifunktsioonide ja lepingute haldamise vahel.

Sektoripõhiste meetmete osas sisaldavad iga-aastased konkurentsiseadused energeetika (elekter, gaas ja vesi), jäätmekäitluse ja transpordi (sadamad, raudtee ja maanteed) valdkonna meetmeid, mis täiendavad 2. ja 3. missiooni investeeringuid ja reforme. Täiendavad meetmed konkurentsi tagamiseks elektri jaeturgudel jõustuvad hiljemalt 31. detsembril 2022. 2022. aasta konkurentsiseadusega võetakse eelkõige vastu elektrivõrgu arengukava ja edendatakse teise põlvkonna arukate elektriarvestite kasutuselevõttu, mis 31. detsembriks 2025 ulatuvad 33 miljoni ühikuni kogu Itaalias .

Lisaks parandatakse seadustega ettevõtluskeskkonda vähemalt järgmiste meetmete abil: (I) ühinemiste kontrolli käsitlevate eeskirjade vastavusse viimine ELi õigusega, (ii) turujärelevalveasutuste konsolideerimine, digiteerimine ja professionaliseerimine ning (iii) töötajate kohta teabe andmise akrediteerimise tähtaja lühendamine seitsmelt päevalt neljale päevale, et vähendada ettevõtte asutamiseks kuluvat päevade arvu.

B.2. Tagastamatu rahalise toetuse eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava

Järjekorranumber	Meede	Eesmärk / siht	Nimi	Kvalitatiivsed näitajad (eesmärkide puhul)	Kvantitatiivsed näitajad (sihtide puhul)			Lõpuleviimise soovituslik ajakava		Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus
					Mõõtühik	Lähteväärtus	Eesmärk	Kvartal	Aasta
M1C2-1	Investeering 1: Üleminek 4.0	Eesmärk	Selliste õigusaktide jõustumine, millega tehakse 4.0 ülemineku maksukrediidid võimalikele abisaajatele kättesaadavaks, ning teaduskomitee loomine	Seaduse säte, mis viitab maksu ümberarvutust võimaldava eelarveseaduse jõustumisele, ja sellega seotud rakendusaktide säte, mis osutab nende jõustumisele	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	4. kv	2021	Õigusaktidega tehakse 4.0 üleminekuga seotud maksusoodustused võimalikele abisaajatele kättesaadavaks. Need on maksuvähendused i) 4.0 (st tehnoloogiliselt arenenud) materiaalsetele kapitalikaupadele, ii) 4.0 immateriaalsetele kapitalikaupadele, iii) standardsetele immateriaalsetele kapitalikaupadele, iv) teadus-, arendus- ja innovatsioonitegevusele ning v) koolitustegevusele. Maksukrediidi koodid määratakse kindlaks maksuameti otsusega, et võimaldada toetusesaajatel kasutada maksukrediiti vastavalt F24 maksemudelile. Ministeeriumi määruse vastuvõtmisega luuakse teaduskomitee, kuhu kuuluvad majandus- ja rahandusministeeriumi, majandusarengu ministeeriumi ja Itaalia Panga eksperdid, et hinnata ülemineku 4.0 maksusoodustuste majanduslikku mõju.
M1C2-2	Investeering 1: Üleminek 4.0	Siht	Üleminekuperioodil 4.0 äriühingutele aastatel 2021-2022 esitatud maksudeklaratsioonide alusel antud maksukrediidid	Ei kohaldata	Number	0	69 900	Q2	2024	Ajavahemikul 1. jaanuarist 2021 kuni 31. detsembrini 2022 esitatud maksudeklaratsioonide alusel on äriühingutele antud vähemalt 69 900 üleminekuga 4.0 seotud maksukrediiti seoses 4.0 materiaalse põhivaraga, 4.0 immateriaalse põhivaraga, standardse immateriaalse põhivaraga, teadus-, arendus- ja innovatsioonitegevusega või koolitustegevusega. Eeldatakse , et eelkõige : - ettevõtetele on ajavahemikus 1. jaanuarist 2021 kuni 31. detsembrini 2022 esitatud maksudeklaratsioonide alusel antud 4,0 materiaalse kapitalikauba eest vähemalt 17 700 maksukrediiti; - ajavahemikul 1. jaanuarist 2021 kuni 31. detsembrini 2022 esitatud maksudeklaratsioonide alusel on äriühingutele 4.0 immateriaalse kapitalikauba eest antud vähemalt 27 300 maksukrediiti; - ettevõtetele on ajavahemikus 1. jaanuarist 2021 kuni 31. detsembrini 2022 esitatud maksudeklaratsioonide alusel antud standardse immateriaalse kapitalikauba eest vähemalt 13 600 maksukrediiti; - ettevõtetele on teadus- ja arendustegevuseks ning innovatsiooniks antud vähemalt 10 300 maksusoodustust, mille aluseks on ajavahemikul 1. jaanuarist kuni 31. detsembrini 2022 esitatud maksudeklaratsioonid; - ettevõtetele on koolitustegevuseks antud vähemalt 1 000 maksusoodustust, mille aluseks on ajavahemikul 1. jaanuarist kuni 31. detsembrini 2022 esitatud maksudeklaratsioonid; Äriühingute puhul, kelle maksuaasta ei vasta kalendriaastale, pikendatakse kõigi eespool loetletud maksuvähendustega seotud maksudeklaratsioonide esitamise ajavahemikku 31. detsembrist 2023 kuni 30. novembrini 2024.
M1C2-3	Investeering 1: Üleminek 4.0	Siht	Üleminekuperioodil 4.0 äriühingutele aastatel 2021-2023 esitatud maksudeklaratsioonide alusel antud maksukrediidid	Ei kohaldata	Number	69 900	111 700	2. kv	2025	Ajavahemikul 1. jaanuarist 2021 kuni 31. detsembrini 2023 esitatud maksudeklaratsioonide alusel on äriühingutele antud vähemalt 111 700 üleminekuga 4.0 seotud maksukrediiti seoses 4.0 materiaalse põhivaraga, 4.0 immateriaalse põhivaraga, standardse immateriaalse põhivaraga, teadus-, arendus- ja innovatsioonitegevusega või koolitustegevusega. Eeldatakse , et eelkõige : - ettevõtetele on ajavahemikus 1. jaanuarist 2021 kuni 31. detsembrini 2023 esitatud maksudeklaratsioonide alusel antud 4,0 materiaalse kapitalikauba eest vähemalt 26 900 maksukrediiti; - ajavahemikul 1. jaanuarist 2021 kuni 31. detsembrini 2023 esitatud maksudeklaratsioonide alusel on äriühingutele 4.0 immateriaalse kapitalikauba eest antud vähemalt 41 500 maksukrediiti; - ettevõtetele on ajavahemikus 1. jaanuarist 2021 kuni 31. detsembrini 2023 esitatud maksudeklaratsioonide alusel antud standardse immateriaalse kapitalikauba eest vähemalt 20 700 maksukrediiti; - ettevõtetele on teadus- ja arendustegevuseks ning innovatsiooniks antud vähemalt 20 600 maksukrediiti, mille aluseks on ajavahemikul 1. jaanuarist 2022 kuni 31. detsembrini 2023 esitatud maksudeklaratsioonid; - ettevõtetele on koolitustegevuseks antud vähemalt 2 000 maksusoodustust, mille aluseks on ajavahemikul 1. jaanuarist kuni 31. detsembrini 2023 esitatud maksudeklaratsioonid; Äriühingute puhul, kelle maksuaasta ei vasta kalendriaastale, pikendatakse kõigi eespool loetletud maksuvähendustega seotud maksudeklaratsioonide esitamise ajavahemikku 31. detsembrist 2023 kuni 30. novembrini 2024. Lähtealus on äriühingutele võimaldatud üleminekuga 4.0 seotud maksukrediitide arv , mis põhineb ajavahemikul 1. jaanuarist 2021 kuni 31. detsembrini 2022 esitatud maksudeklaratsioonidel 4,0 materiaalsete kapitalikaupade, 4,0 immateriaalsete kapitalikaupade ja standardsete immateriaalsete kaupade kohta ning ajavahemikul 1. jaanuarist kuni 31. detsembrini 2022 teadus-, arendus- ja innovatsioonitegevuse ning koolitustegevuse kohta esitatud maksudeklaratsioonidel. Ettevõtete puhul, kelle maksuaasta ei vasta kalendriaastale, lisatakse kõigi ülalnimetatud maksukrediitide baasjoonele ka kuni 30. novembrini 2023 esitatud maksudeklaratsioonid.
M1C2-4	Reform 1: Tööstusomandi süsteemi reform	Eesmärk	Itaalia tööstusomandi seadustiku ja asjakohaste rakendusaktide reformimiseks vastu võetud seadusandliku dekreedi jõustumine	Uue tööstusomandi seadustiku jõustumisele viitav õigusnorm ja sellega seotud rakendusaktide jõustumisele viitav säte	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	3. kv	2023	Uue seadusandliku dekreediga muudetakse Itaalia tööstusomandi seadustikku (seadusandlik dekreet nr 30, 10. veebruar 2005) ja see hõlmab vähemalt järgmisi valdkondi: I) reguleeriva raamistiku läbivaatamine , et tugevdada tööstusomandi õiguste kaitset ja lihtsustada menetlusi , ii) tugevdada toetust ettevõtetele ja teadusasutustele, iii) parandada oskuste ja pädevuste arendamist, iv) hõlbustada teadmussiiret, v) tugevdada innovatiivsete teenuste edendamist.
M1C2-5	Investeering 6: Investeeringud tööstusomandi süsteemi	Siht	Tööstusomandiga seotud rahastamisvõimalustest toetatavad projektid	Ei kohaldata	Number	0	254	4. kv	2025	Vähemalt 254 täiendavat projekti, mida toetatakse tööstusomandiga seotud rahastamisvõimalustest ettevõtetele ja teadusasutustele, näiteks patentidega seotud meetmed (Brevetti+), kontseptsiooni tõestamise programmid ja tehnosiirde ametid kooskõlas tehniliste suunistega „Mitte tekitada olulist kahju“ ( 2021/C58/01 ), kasutades erandite loetelu ning asjaomaste ELi ja riiklike keskkonnaalaste õigusaktide järgimise nõuet .
M1C2-6	Reform 2: Iga-aastased konkurentsiseadused	Eesmärk	2021. aasta konkurentsiseaduse jõustumine	Säte, mis viitab 2021. aasta konkurentsiseaduse jõustumisele.	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	4. kv	2022	Iga-aastane konkurentsiseadus sisaldab vähemalt järgmisi põhielemente, mille rakendusmeetmed ja teisesed õigusaktid (vajaduse korral) võetakse vastu ja jõustuvad hiljemalt 31. detsembril 2022. EI käsitleb: - Konkurentsieeskirjade jõustamine - Kohalikud avalikud teenused - Energia - Transport - Jäätmed - Ettevõtte loomine - Turujärelevalve Konkurentsieeskirjade täitmise tagamine: i. kõrvaldada täiendavad takistused ühinemiste kontrollimisel, ühtlustades Itaalia ühinemiste kontrolli eeskirjad veelgi enam ELi õigusega. Kohalikud avalikud teenused: ii. Tugevdada ja laiemalt kasutada konkurentsipõhimõtet kohalike avaliku teenindamise lepingute puhul, eelkõige jäätmete ja kohaliku ühistranspordi valdkonnas. iii. Piirata otselepingute sõlmimist, nõudes kohalikelt ametiasutustelt, et nad põhjendaksid mis tahes kõrvalekaldumist avaliku teenindamise lepingute pakkumismenetlustest (nagu on sätestatud riigihangete seadustiku artiklis 192). iv. Näha ette avaliku teenindamise lepingute nõuetekohane reguleerimine, rakendades seaduse 124/2015 artiklit 19 kohalike avalike teenuste ühtse tekstina, eelkõige jäätmekäitluse valdkonnas. v. Eeskirjad ja koondamise mehhanismid stimuleerivad omavalitsusliite, et vähendada üksuste ja avaliku sektori hankijate arvu, sidudes nad vähemalt 350 000 elanikuga optimaalsete territoriaalsete üksustega („ambiti territoriali ottimali“) ning kohalike ja piirkondlike ühistransporditeenuste alade ja piisava tasemega („bacini e livelli adeguati di servizi di trasporto pubblico locale e regionale“). Kohalikke avalikke teenuseid käsitlevas õigusaktis, millega rakendatakse seaduse 124/2015 artiklit 19, tehakse vähemalt järgmist: - määratleda avalikud teenused ELi õiguse kriteeriumide alusel; - sätestatakse kohalike avalike teenuste osutamise, reguleerimise ja haldamise üldpõhimõtted; - kehtestada avaliku teenindamise lepingute kestuse proportsionaalsuse üldpõhimõte; - eraldada selgelt reguleerimis- ja kontrollifunktsioonid ning avaliku teenindamise lepingute haldamine; - tagada, et kohalikud ametiasutused põhjendavad oma osaluse suurendamist ettevõttesisestes auhindades osalevates äriühingutes; - näha ette avaliku teenindamise lepingute nõuetekohane hüvitamine, mille aluseks on sõltumatute reguleerivate asutuste (nt ARERA energia või ART transpordi puhul) järelevalvetav kuluarvestus; - piirata siselepingute keskmist kestust ning vähendavad ja ühtlustavad hankeüksustes pakutavate lepingute standardkestust, tingimusel et kestus tagab lepingute majandusliku ja finantstasakaalu, mis põhineb ka transpordiameti kehtestatud kriteeriumidel. Energia: vi. Muuta kontsessioonilepingute hanked hüdroenergia puhul kohustuslikuks ja määratleda hüdroenergia kontsessioonide õiguslik raamistik. vii. Muuta kontsessioonilepingute pakkumine gaasi jaotamiseks kohustuslikuks. viii. Kehtestada läbipaistvad ja mittediskrimineerivad nõuded üldkasutatavate ruumide eraldamiseks elektrisõidukite laadimiseks või valiku laadimispunktide/jaamade käitajatele. ix. Kaotada reguleeritud tariifid elektritoitele elektrisõidukite laadimiseks. Hüdroenergia kontsessioonide konkurentsiraamistik peab vähemalt: – Nõuda, et olulisi hüdroelektrijaamu reguleeritaks üldiste ja ühtsete kriteeriumidega kesksel tasandil. – Nõuda piirkondadelt kontsessioonilepingute kestuse aluseks olevate majanduslike kriteeriumide kindlaksmääramist. – Lepingute pikendamise võimaluse järk-järguline kaotamine (nagu Itaalia konstitutsioonikohus on juba otsustanud). – Nõuda piirkondadelt hankekriteeriumidele juurdepääsu kriteeriumide ühtlustamist (et luua prognoositav ärikeskkond). Transpordisektor: x. Kehtestada selged, mittediskrimineerivad ja läbipaistvad sadamakontsessioonide andmise kriteeriumid. xi. Kõrvaldada tõkked, mis takistavad sadama kontsessionääridel ühendada sadamakontsessionääri tegevust mitmes suures ja keskmise suurusega sadamas. xii. Kõrvaldada tõkked, mis takistavad kontsessionääridel osutada teatavaid sadamateenuseid ise ja kasutada oma seadmeid, ilma et see piiraks töötajate ohutust, tingimusel et asjakohased tingimused töötajate ohutuse kaitsmiseks on vajalikud ja proportsionaalsed eesmärgiga tagada ohutus sadamaaladel. xiii. Lihtsustada sadamatele loa andmise kavade läbivaatamise menetluste läbivaatamist. xiv. Rakendada dekreetseaduse 50/2017 artikli 27 lõike 2 punkti d, milles nähakse piirkondadele ette stiimulid piirkondlike raudteelepingute sõlmimiseks. Jäätmed: xv. Lihtsustada jäätmekäitlusrajatistele loa andmise korda. Ettevõtte loomine: xvi. Lühendada töötajate kohta teabe andmise akrediteerimise aega seitsmelt päevalt neljale päevale, et vähendada ettevõtte asutamiseks kuluvat päevade arvu. Turujärelevalve: xvii. Riiklike turujärelevalveasutuste konsolideerimine kuni kümnes Itaalia peamistes piirkondades asuvas asutuses, millest igaüks hõlmab kõiki tooterühmi ja annab aru määruse 2019/1020 (kaupade pakett) kohaselt loodud ühtsele kontaktametnikule. xviii. Nõuda riiklikelt turujärelevalveasutustelt toodete digiteeritud kontrollimist ja andmete kogumist, tehisintellekti kasutamist ohtlike ja ebaseaduslike toodete jälgimiseks ning ühtse turu suundumuste ja riskide kindlakstegemist. xix. Nõuda, et riiklikud turujärelevalveasutused hõlmaksid koolitust ning info- ja teavitussüsteemi kasutamist üleeuroopaliseks turujärelevalveks. xx. Luua uued akrediteeritud laborid toodete katsetamiseks kõigi tooterühmade jaoks. Need laborid kontrollivad e-kaubandust, teevad füüsilisi laboratoorseid katseid ja võtavad ühismeetmeid (tolli-/turujärelevalveasutused; kaks või enam riiklikku turujärelevalveasutust, riiklikud ja ELi turujärelevalveasutused).
M1C2-7	Reform 2: Iga-aastased konkurentsiseadused	Eesmärk	Kõigi energiaalaste rakendusmeetmete ja teiseste õigusaktide jõustumine (vajaduse korral)	Kõigi energiaalaste rakendusmeetmete ja teiseste õigusaktide jõustumine (vajaduse korral)	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	4. kv	2022	Kõigi energiaalaste rakendusmeetmete ja teiseste õigusaktide jõustumine (vajaduse korral), et: i. Kaotada alates 1. jaanuarist 2023 järk-järgult reguleeritud hinnad mikroettevõtjate ja kodumajapidamiste jaoks. ii. Võtta kõrvalmeetmeid, et toetada konkurentsi kasutuselevõttu elektri jaeturgudel. Täiendavad meetmed, millega tagatakse konkurentsi kasutuselevõtt elektri jaeturgudel, peavad tagama vähemalt järgmise: - Müüa enampakkumisel kliendibaasi, et tagada uutele turuletulijatele võrdsed võimalused. - Määrata kindlaks igale tarnijale kättesaadava maksimaalse turuosa ülemmäär; -Võimaldada Itaalia tarbijatel paluda oma energiatarnijal avaldada oma arvetega seotud andmed kolmandast isikust teenuseosutajatele; - Suurendada elektriarve läbipaistvust, andes tarbijatele juurdepääsu „spesi per oneri di sistema“ alakomponentidele; - Kaotada nõue, mille kohaselt tarnijad peavad koguma tasusid, mis ei ole seotud energiasektoriga.
M1C2-8	Reform 2: Iga-aastased konkurentsiseadused	Eesmärk	Kõigi rakendusmeetmete (sealhulgas vajaduse korral teiseste õigusaktide) jõustumine 2021. aasta konkurentsiseadusest tulenevate meetmete tõhusaks rakendamiseks ja kohaldamiseks	Kõigi teiseste õigusaktide jõustumine, sealhulgas kõik 2021. aasta konkurentsiseadusest tulenevate meetmete jaoks vajalikud määrused	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	4. kv	2022	Jõustuvad kõik rakendusmeetmed (sealhulgas vajaduse korral teisesed õigusaktid) 2021. aasta konkurentsiseadusest tulenevate meetmete tõhusaks rakendamiseks ja kohaldamiseks.
M1C2-9	Reform 2: Iga-aastased konkurentsiseadused	Eesmärk	2022. aasta konkurentsiseaduse jõustumine	Säte 2022. aasta konkurentsiseaduse jõustumise kohta.	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	4. kv	2023	Võtta vastu 2022. aasta konkurentsiseadus Iga-aastane konkurentsiõigus sisaldab vähemalt järgmisi põhielemente, mille rakendusmeetmed ja teisesed õigusaktid (vajaduse korral) võetakse vastu ja jõustuvad hiljemalt 31. detsembril 2023. Sellega: i. võtta vastu elektrivõrgu arengukava; ii. edendada 2. põlvkonna arukate elektriarvestite kasutuselevõttu.
M1C2-10	Reform 2: Iga-aastased konkurentsiseadused	Eesmärk	Kõigi rakendusmeetmete (sealhulgas vajaduse korral teiseste õigusaktide) jõustumine 2022. aasta konkurentsiseadusest tulenevate meetmete tõhusaks rakendamiseks ja kohaldamiseks	Kõigi teiseste õigusaktide, sealhulgas kõigi 2022. aasta konkurentsiseadusest tulenevate meetmete jaoks vajalike määruste jõustumine	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	4. kv	2023	Kõigi teiseste õigusaktide jõustumine (vajaduse korral), sealhulgas kõik vajalikud määrused kõigi nimetatud meetmete tõhusaks rakendamiseks ja kohaldamiseks, mis tulenevad 2022. aasta konkurentsiseadusest.
M1C2-11	Reform 2: Iga-aastased konkurentsiseadused	Eesmärk	2023. aasta konkurentsiseaduse jõustumine	Säte, milles osutatakse 2023. aasta konkurentsiseaduse jõustumisele.	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	4. kv	2024	Võtta vastu 2023. aasta konkurentsiseadus. Iga-aastane konkurentsiõigus sisaldab vähemalt järgmisi põhielemente, mille rakendusmeetmed ja teisesed õigusaktid (vajaduse korral) võetakse vastu ja jõustuvad hiljemalt 31. detsembril 2024. See hõlmab vähemalt järgmisi transpordi-/maanteesektori meetmeid: - muuta kontsessioonilepingute pakkumine maanteede jaoks kohustuslikuks ja määratleda kiirteede kontsessioonide õiguslik raamistik, ilma et see piiraks siseteenuste osutamist ELi õigusega kehtestatud piirides; - nõuda, et ART (transpordisektorit reguleeriv asutus) arvutaks hinnalae, mis põhineb kogu majandussektori varasemate kulude võrdleval analüüsil, lähtudes selgetest, ühtsetest ja läbipaistvatest kriteeriumidest; - nõuda kiirteede kontsessioonide pakettide pakkumismenetlust; - nõuda kontsessioonilepingu sisu üksikasjalikku kirjeldust; - tugevdada infrastruktuuriministeeriumi kontrolli teedeehituse üle; - vältida kontsessioonilepingute automaatset uuendamist ja tagada asutusesiseste ülesannete täitmine () - reguleerida lepingu tühistamise tingimusi; - vähendada lepingu tühistamise tingimusi; - vähendada mõistliku aja jooksul (maksimaalselt viie aasta jooksul) eluasemelepingute osakaalu 40 %-lt 20 %-le, ilma et see piiraks kutsealast taset. () asutusesiseste ülesannete puhul on seadusega ette nähtud: - nõuda sisevolituse õiguspärasuse kohustuslikku eelkontrolli ja keelata pakkumismenetluse või sisevolituse algatamine ilma selle kontrollita; - anda transpordi reguleerimise ametile nende kontrollide tegemiseks piisavad vahendid ja volitused ning riikliku korruptsioonivastase võitluse ameti (õiguslik) toetus; - lisada uute kiirteekontsessioonide andmise kriteeriumide hulka minimaalse arvu elektrisõidukite laadimispunktide paigaldamine. Avalikes huvides lepingu lõpetamise puhul nähakse seadusega ette vähemalt piisav hüvitis, mis võimaldab kontsessionääril tagasi teenida investeeringud, mida ei ole täielikult amortiseeritud. Lepingu lõpetamisel tõsise rikkumise korral nähakse seadusega ette piisav tasakaal kontsessionäärile taotletud kahju hüvitamise ja nende investeeringute õiglase hüvitamise vahel, mida ei ole veel tagasi makstud. Tõsise rikkumise juhud määratakse selgesõnaliselt kindlaks seadusega.
M1C2-12	Reform 2: Iga-aastased konkurentsiseadused	Eesmärk	Kõigi rakendusmeetmete (sealhulgas vajaduse korral teiseste õigusaktide) jõustumine 2023. aasta konkurentsiseadusest tulenevate meetmete tõhusaks rakendamiseks ja kohaldamiseks	Kõigi teiseste õigusaktide, sealhulgas kõigi 2023. aasta konkurentsiseadusest tulenevate meetmete jaoks vajalike määruste jõustumine	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	4. kv	2024	Kõigi teiseste õigusaktide jõustumine (vajaduse korral), sealhulgas kõik vajalikud määrused kõigi 2023. aasta konkurentsiseadusest tulenevate meetmete tõhusaks rakendamiseks ja kohaldamiseks.
M1C2-13	Reform 2: Iga-aastased konkurentsiseadused	Eesmärk	2024. aasta konkurentsiseaduse jõustumine	Säte 2024. aasta konkurentsiseaduse jõustumise kohta.	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	4. kv	2025	Võtta vastu 2024. aasta konkurentsiseadus. Eelnõu esitatakse parlamendile 2024. aasta juuniks. Kojad kiidavad selle heaks 2024. aasta lõpuks. Teisesed õigusaktid (vajaduse korral) hiljemalt 2025. aasta 4. kvartalis
M1C2-14	Reform 2: Iga-aastased konkurentsiseadused	Siht	Kasutusele on võetud miljoneid 2G arukaid arvesteid.	Ei kohaldata	Number	20	33	4. kv	2025	Kasutusele võetakse vähemalt 33 miljonit 2G nutiarvestit.

B.3. Laenuga seotud reformide ja investeeringute kirjeldus

Investeering 2: Mikroelektroonika innovatsioon ja tehnoloogia

Investeeringu eesmärk on toetada mikroelektroonika strateegilise väärtusahela arengut, investeerides ränikarbiidi põhimikesse, mis on kõrgtehnoloogiliste elektriseadmete tootmiseks vajalik sisend. Investeering tehakse kooskõlas kehtivate riigiabi eeskirjadega ja sellel on eeldatavasti positiivne mõju tööhõivele.

Investeering 3: Kiire internetiühendus (Ultra lairibaühendus ja 5G)

Investeeringu eesmärk on viia lõpule riikliku ülikiire ja 5G sidevõrgu rajamine kogu riigi territooriumil. Eeldatavasti aitavad need investeeringud märkimisväärselt kaasa digiülemineku eesmärkide saavutamisele ja digitaalse lõhe vähendamisele Itaalias.

Investeering hõlmab kontsessioonide andmist ja viit kiiremat ühendusprojekti:

1.„Italia a 1 Giga“, mis pakub 1 gigabit/s allalaadimist ja 200 Mbit/s üleslaadimise ühenduvust halli ja musta põlvkonna turutõrgetega piirkondades. Need alad määratakse kindlaks pärast kaardistamist;

2.„Italia 5G“, mis pakub 5G ühendusi turutõrkega piirkondades, kus mobiilsidevõrke ei ole kasutusele võetud; või on kättesaadavad ainult 3G-võrgud ning lähitulevikus ei kavandata 4G- ja/või 5G-mobiilvõrke; või esineb tõendatud turutõrge;

3.„Ühendatud koolid“, mis pakuvad koolihoonetele 1 gigabit/s lairibaühendust;

4.„Ühendatud tervishoiuasutused“, mis pakuvad 1 gigabit/s lairibaühendust riiklikele tervishoiuasutustele;

5.„Ühendatud väikesaared“, mis pakuvad ülilairibaühendust valitud väiksematele saartele, kellel puuduvad kiudoptilised ühendused mandriga.

Investeering 4: Satelliittehnoloogia ja kosmosemajandus

Investeeringu eesmärk on arendada satelliitühendusi, pidades silmas digiüleminekut ja rohelist üleminekut, ning aidata kaasa kosmosesektori arengule. Investeeringu eesmärk on ka võimaldada selliseid teenuseid nagu turvaline side- ja seiretaristu erinevate majandussektorite jaoks ning sel eesmärgil hõlmab see nii eelnevaid (rakendamisteenused, satelliitide ja infrastruktuuri tootmine ja käitamine) kui ka järgnevaid (võimaldatavate toodete ja teenuste tootmine) tegevusi.

Investeering hõlmab pakkumismenetlust ja nelja projekti:

1.SATCOM, mis koosneb i) eelnevatest tegevustest: Sealhulgas kolme komponendi, eelkõige väikestel satelliitidel põhineva asjade interneti spetsifikatsioon, projekteerimine, arendamine, kvantkommunikatsioonimissioon, mis põhineb praegustel prototüübiarendustel, et võimaldada tehnoloogia arendamist ka optiliste/fotooniliste telekommunikatsioonimissioonide jaoks, ning olemasolevate infrastruktuuride täiustamine; ii) Järgmised tegevused: sealhulgas satelliitsideteenuste osutamise keskuse ja platvormide projekteerimine, arendamine ja käitamine.

2.Maa seire, mis koosneb i) eelnevatest tegevustest: sealhulgas kaugseiresüsteemi (Synthetic Aperture Radar (SAR), hüperspektraal) kirjeldus, projekteerimine ja arendamine ning maismaa, mere ja atmosfääri seirele keskenduvate kanderakettide hankimine; ii) Järgmised tegevused: sealhulgas EO rakenduste ja teenuste inkubaatori loomine Lõuna-Itaalias ning projekti CyberItaly elluviimine, mis hõlmab riigi digitaalse koopia loomist.

3.Kosmosetehas, mis koosneb kahest allprojektist: i) Kosmosetehas 4.0: väikeste satelliitide digitaalsete tootmis-, kooste- ja katserajatiste spetsifikatsioon, projekteerimine ja ehitamine ning küberfüüsilise tootmissüsteemi ja satelliitide digitaalse mestimise rakendamine, mille eesmärk on luua kahesuunaline side digitaalse mudeli ja selle füüsilise vastaspoole vahel; ii) Juurdepääs kosmosele: teadus- ja arendustegevus ning prototüüpide loomine tulevase põlvkonna tõukejõuaparaatide ja kanderakettide keskkonnasäästlike tehnoloogiate rakendamiseks, sealhulgas valitud tehnoloogiate tutvustamine lennu ajal.

4.Orbiidil majandus, mis seisneb orbiidil toimivate hooldustehnoloogiate demonstratori rakendamises orbiidil; Kosmose jälgimise ja seire (SST) riikliku suutlikkuse suurendamine, sealhulgas maapealsete andurite võrgustiku loomine kosmosejäätmete jälgimiseks ja seireks; kosmoseliikluse korraldamisega seotud tegevust toetava andmeteenuse soetamiseks, haldamiseks ja osutamiseks vajalike vahendite kavandamine, arendamine ja kasutuselevõtmine.

Nähakse ette, et investeeringul ei ole sõjalisi ega kaitse-eesmärke ega -mõju.

Investeering 5: Tööstuse tarneahela poliitika ja rahvusvahelistumine

Investeeringu eesmärk on tugevdada tööstuslikke tarneahelaid, eelkõige hõlbustades juurdepääsu rahastamisele, ning edendada ettevõtete (eelkõige VKEde) konkurentsivõimet, eelkõige toetades nende rahvusvahelistumist ja tugevdades nende vastupanuvõimet pärast COVID-19 kriisi.

Investeering koosneb kahest sekkumisliinist:

1.SIMESTi hallatava fondi 394/81 refinantseerimine. See hõlmab olemasoleva fondi refinantseerimist, mida praegu haldab avalik-õiguslik asutus SIMEST ja millega antakse rahalist toetust ettevõtetele, eelkõige VKEdele, et toetada nende rahvusvahelistumist mitmesuguste vahendite abil, nagu välisturgudele juurdepääsu programmid ja e-kaubanduse arendamine.

2.Tarneahelate konkurentsivõime ja vastupidavus. See hõlmab ettevõtete rahalist toetamist arengulepingu kaudu projektide jaoks, mis on seotud peamiste strateegiliste väärtusahelatega, nagu tööstusliku arengu programmid, keskkonnakaitse arenguprogrammid, säästev liikuvus ja turismitegevus.

Eespool nimetatud sekkumised viiakse läbi kooskõlas investeerimispoliitikaga kooskõlas määruse (EL) nr 2021/241 eesmärkidega, sealhulgas seoses olulise kahju puudumise põhimõtte kohaldamisega, nagu on täpsustatud tehnilises juhises „Mitte tekitada olulist kahju“ (2021/C58/01).

Selleks et tagada meetme vastavus tehnilisele juhendile „Mitte tekitada olulist kahju“ (2021/C58/01), peab Itaalia ja volitatud üksuse või finantsinstrumendi eest vastutava finantsvahendaja vaheline õiguslik kokkulepe ning sellele järgnev rahastamisvahendi investeerimispoliitika:

I.nõuda InvestEU fondi jätkusuutlikkuse hindamist käsitlevate komisjoni tehniliste suuniste kohaldamist; ning

II.jätta rahastamiskõlblikest tegevustest ja varadest välja järgmine loetelu: i) fossiilkütustega seotud tegevus ja varad, sealhulgas alljärgnev kasutus 5 ; ii) ELi heitkogustega kauplemise süsteemi (HKS) alla kuuluvad tegevused ja varad, millega saavutatakse kasvuhoonegaaside heite prognoos, mis ei ole väiksem kui asjaomased võrdlusalused 6 ; iii) prügilate, jäätmepõletustehaste 7 ja mehhaaniliste bioloogilise töötlemise rajatistega 8 seotud tegevus ja varad; ning iv) tegevused ja varad, mille puhul jäätmete pikaajaline kõrvaldamine võib keskkonda kahjustada; ning

III.nõuda, et volitatud üksus või finantsvahendaja kontrolliks projektide vastavust asjakohastele ELi ja riiklikele keskkonnaalastele õigusaktidele kõigi tehingute puhul, sealhulgas nende puhul, mis on vabastatud jätkusuutlikkuse hindamisest.

B.4. Laenu eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava

Järjekorranumber	Meede	Eesmärk / siht	Nimi	Kvalitatiivsed näitajad (eesmärkide puhul)	Kvantitatiivsed näitajad (sihtide puhul)			Lõpuleviimise soovituslik ajakava		Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus
					Mõõtühik	Lähteväärtus	Eesmärk	Kvartal	Aasta
M1C2-15	Investeering 2: Mikroelektroonika innovatsioon ja tehnoloogia	Siht	Ränikarbiidist substraatide tootmisvõimsus	Ei kohaldata	Number	0	374 400	2. kv	2026	Tootmisvõimsust suurendatakse vähemalt 374 400 ränikarbiidi substraadi võrra aastas. Eesmärgi rahuldav täitmine sõltub ka vähemalt 700 täiendava töötaja tööhõivest, mis on seotud täiendava suutlikkusega.
M1C2-16	Investeering 3: Kiire internetiühendus (Ultra lairibaühendus ja 5G)	Eesmärk	Kiiremaid ühendusprojekte käsitlevate riigihankelepingute sõlmimine	Teatis kiiremaid ühendusprojekte käsitlevate riigihankelepingute sõlmimise kohta	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	2. kv	2022	Teade kiirema ühenduse projektide riigihankelepingute sõlmimise kohta, mis koosneb i) „Italia a 1 Giga“, ii) „Italia 5G“, iii) „Ühendatud koolid“, iv) „Ühendatud tervishoiuasutused“; ja v) „Ühendatud väikesaared“
M1C2-17	Investeering 3: Kiire internetiühendus (Ultra lairibaühendus ja 5G)	Siht	1 Gbit/s ühendusega elamuüksused	Ei kohaldata	Number	0	8 500 000	2. kv	2026	Vähemalt 8 500 000 täiendavat elamuüksust (sealhulgas 450 000 hajutatud kodumajapidamist, mis asuvad kaugemates piirkondades), mis on ühendatud vähemalt 1 Gbit/s ühendusega Fiber-to-the-home/building (FTTH/B), püsivõrgu traadita juurdepääsu (FWA) või 5G kaudu.
M1C2-18	Investeering 3: Kiire internetiühendus (Ultra lairibaühendus ja 5G)	Siht	1 Gbit/s ühendusega koolihooned ja tervishoiuasutused	Ei kohaldata	Number	0	21 279	2. kv	2026	Vähemalt 9000 kooli ja 12 279 riiklikku tervishoiuasutust, kus on vähemalt 1 Gbit/s ühendus
M1C2-19	Investeering 3: Kiire internetiühendus (Ultra lairibaühendus ja 5G)	Siht	Saartel on ülilairibaühendus.	Ei kohaldata	Number	0	18	4. kv	2023	Vähemalt 18 saarel puuduvad kiudoptilised ühendused kontinendiga, mis pakuvad uue optilise tagasiühenduse kaudu ultralairibaühendust
M1C2-20	Investeering 3: Kiire internetiühendus (Ultra lairibaühendus ja 5G)	Siht	Linnalähiliinid ja -koridorid, kus 5G leviala on 1 Gbit/s	Ei kohaldata	Number	0	12 600	2. kv	2026	Veel vähemalt 12 600 km linnalähimaanteid ja koridore, kus 5G leviala on vähemalt 1 Gbit/s
M1C2-21	Investeering 3: Kiire internetiühendus (Ultra lairibaühendus ja 5G)	Siht	Turutõrkealad, kus 5G leviala on 1 Gbit/s	Ei kohaldata	Number	0	15 000	2. kv	2026	Vähemalt 15 000 ruutkilomeetrit turutõrgetega piirkondi, kus 5G leviala on vähemalt 1 Gbit/s
M1C2-22	Investeering 4: Satelliittehnoloogia ja kosmosemajandus	Eesmärk	Kõikide satelliittehnoloogia ja kosmoseprojektide riigihankelepingute sõlmimine	Teade kõikide satelliittehnoloogia ja kosmoseprojektide riigihankelepingute sõlmimise kohta	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	1. kv	2023	Teade kõigi satelliittehnoloogia ja kosmoseprojektide riigihankelepingute sõlmimise kohta , mis hõlmavad i) satelliitsidet, ii) Maa seiret, iii) kosmosevabrikut ja iv) orbiidimajandust.
M1C2-23	Investeering 4: Satelliittehnoloogia ja kosmosemajandus	Siht	Kasutatakse maapealseid teleskoope, toimivat SST keskust, kosmosetehast ja vedela jõuseadme näidisseadmeid	Ei kohaldata	Number	0	6	2. kv	2026	Vähemalt kolm kõrgefektiivset teleskoopi, mis on võimelised kosmoseobjekte identifitseerima, üks toimiv kosmose jälgimise ja seire keskus (SST) (kosmosejäätmete jälgimise ja seire võrgustik), üks kosmosetehas (väikeste satelliitide tootmise, kokkupaneku, integreerimise ja katsetamise (M-AIT) integreeritud liinid), üks vedelike tõukejõu demonstraator kasutusele võetud uue põlvkonna kanderakettide jaoks.
M1C2-24	Investeering 4: Satelliittehnoloogia ja kosmosemajandus	Siht	Kasutatavad konstellatsioonid või konstellatsiooni kontseptsiooni tõendamine	Ei kohaldata	Number	0	2	2. kv	2026	Vähemalt kaks satelliitside ja Maa seire algatuste raames kasutatavat konstellatsiooni või konstellatsiooni kontseptsiooni tõestamist
M1C2-25	Investeering 4: Satelliittehnoloogia ja kosmosemajandus	Siht	Haldusasutustele osutatavad teenused	Ei kohaldata	Number	0	8	2. kv	2026	Vähemalt kaheksa täiendavat avalikele haldusasutustele pakutavat teenust, mis tulenevad toetatud kosmosealgatustest , nagu rannikuteenindus ning mere- ja rannikuseire, õhukvaliteedi teenus, maapealse liikumise teenus, seireteenuste ulatus ja maakasutus, hüdrometeoroloogia teenus, veeressursside teenus, hädaabiteenused, turvateenused.
M1C2-26	Investeering 5,1: SIMESTi hallatava fondi 394/81 refinantseerimine ja ümberkujundamine	Eesmärk	Fondi 394/81 refinantseerimise jõustumine ja investeerimispoliitika vastuvõtmine	Seaduse säte, mis viitab dekreetseaduse (dekreetseaduste) jõustumisele, millega refinantseeritakse fondi 394/81 toetus- ja laenukomponent Heakskiit juhatuse otsusele, millega kehtestatakse rahastatavate projektide valikukriteeriumid	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	3. kv	2021	Dekreetseaduses (dekreetseadustes) nähakse ette fondi 394/81 toetus- ja laenukomponendi refinantseerimine. Fondi nõukogu kiidab heaks otsuse, millega kehtestatakse investeerimispoliitika. Fondi 394/81 refinantseerimisega seotud investeerimispoliitikas määratakse kindlaks vähemalt järgmine: I) toetatavate projektide laad ja ulatus, mis on kooskõlas määruse (EL) nr 2021/241 eesmärkidega; Tingimused hõlmavad rahastamiskõlblikkuse kriteeriumeid, et tagada käesoleva meetme raames toetatavate projektide vastavus tehnilisele juhendile“ Mitte tekitada olulist kahju" (2021/C58/01) , kasutades jätkusuutlikkuse hindamist, kõrvalejätmise loetelu ning asjaomaste ELi ja riiklike keskkonnaalaste õigusaktide järgimise nõuet , ii) toetatavate tegevuste liiki, iii) sihtrühmaks olevaid toetusesaajaid, kelle hulgas on ülekaalus VKEd, ja nende rahastamiskõlblikkuse kriteeriume, iv) sätteid, millega taasinvesteeritakse potentsiaalsed tagasimaksed sarnaste poliitikaeesmärkide jaoks ka pärast 2026. aastat, juhul kui neid ei kasutata määruse (EL) 2021/241 alusel antud laenudest tulenevate intressimäärade tagasimaksmiseks. Volitatud üksuse või finantsvahendajaga sõlmitud lepingulises kokkuleppes nõutakse tehniliste suuniste (2021/C58/01) kasutamist .
M1C2-27	Investeering 5,1: SIMESTi hallatava fondi 394/81 refinantseerimine ja ümberkujundamine	Siht	VKEd, kes said toetust fondist 394/81	Ei kohaldata	Number	0	4 000	4. kv	2021	Alates 1. jaanuarist 2021 sai fondist 394/81 toetust veel vähemalt 4000 VKEd
M1C2-28	Investeering 5.2: Tarneahelate konkurentsivõime ja vastupidavus.	Eesmärk	Arenduslepingute investeerimispoliitikat sisaldava dekreedi jõustumine	Seaduse säte, mis viitab dekreedi jõustumisele	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	1. kv	2022	Arenduslepingute investeerimispoliitikas määratakse kindlaks vähemalt järgmine: I) toetatavate projektide laad ja ulatus, mis on kooskõlas määruse (EL) nr 2021/241 eesmärkidega; Tingimused peavad sisaldama rahastamiskõlblikkuse kriteeriumeid, et tagada käesoleva meetme raames toetatavate projektide vastavus tehnilisele juhendile“ Mitte tekitada olulist kahju" ( 2021/C58/01 ) , kasutades jätkusuutlikkuse hindamist, kõrvalejätmise loetelu ning asjaomaste ELi ja riiklike keskkonnaalaste õigusaktide järgimise nõuet , ii) toetatavate tegevuste liiki, iii) sihtrühmas olevaid toetusesaajaid ja nende rahastamiskõlblikkuse kriteeriume, iv) sätteid, millega taasinvesteeritakse potentsiaalsed tagasimaksed sarnaste poliitikaeesmärkide jaoks ka pärast 2026. aastat, juhul kui neid ei kasutata määruse (EL) 2021/241 alusel antud laenudest tulenevate intressimäärade tagasimaksmiseks. Volitatud üksuse või finantsvahendajaga sõlmitud lepingulises kokkuleppes nõutakse tehniliste suuniste (2021/C58/01) kasutamist .
M1C2-29	Investeering 5,2: Tarneahelate konkurentsivõime ja vastupidavus.	Siht	Sõlmitud arenduslepingud	Ei kohaldata	Number	0	40	4. kv	2023	Vähemalt 40 allkirjastatud arenduslepingut kooskõlas nende investeerimispoliitikaga. Eesmärgi rahuldav täitmine sõltub ka vähemalt 1500 miljoni euro suuruste investeeringute käivitamisest.

B. ÜLESANNE 1 KOMPONENT 3: Turism ja kultuur 4.0

Itaalia taaste- ja vastupidavuskava selles osas keskendutakse kahe COVIDi kriisist tugevasti mõjutatud sektori taaskäivitamisele: kultuur ja turism. Kultuurisektoriga seotud meetmete eesmärk on muuta kultuuriobjektid ligipääsetavamaks nii digitaalselt kui ka füüsiliselt, energiatõhusamaks ja loodusõnnetuste suhtes ohutumaks, toetada kultuuri- ja loomesektori taastumist, sealhulgas toetades väikeste kultuuriobjektide ja maapiirkondade arhitektuuri atraktiivsust, et suurendada ka territoriaalset ühtekuuluvust. Kavandatakse kolme liiki meetmeid: i) sekkumised järgmise põlvkonna kultuuripärandi arendamiseks, sealhulgas investeeringud digiüleminekusse ja kultuuriobjektide energiatõhususe parandamisse, ii) kultuuripõhine väikeste ajalooobjektide taaselustamine, usu- ja maapärand; iii) kultuuri- ja loomemajandusega seotud sekkumismeetmed 4.0. Turismiga seotud meetmete eesmärk on suurendada sektori konkurentsivõimet, sealhulgas vähendades sektori killustatust ja suurendades mastaabisäästu, parandades ja ajakohastades majutussektori standardeid, soodustades digitaalset innovatsiooni ja uute tehnoloogiate kasutamist ettevõtjate poolt, ning toetada sektori üleminekut keskkonnahoidlikule majandusele. Sellega seoses kavandatakse meetmeid turismisektoris tegutsevate ettevõtete, sealhulgas VKEde ja turismiettevõtjate toetamiseks, sealhulgas digivahenditesse investeerimise kaudu.

Selle komponendi raames tehtavad investeeringud ja reformid aitavad kaasa Itaaliale esitatud riigipõhiste soovituste täitmisele, eelkõige seoses vajadusega „edendada erainvesteeringuid, et edendada majanduse elavdamist ja keskendada investeeringud rohe- ja digipöördele“ (riigipõhine soovitus 3, 2020). Samuti toetavad nad sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust ning Itaalia majanduse konkurentsivõimet, edendades samal ajal turismisektori digiteerimist ja jätkusuutlikkust.

C.1. Tagastamatu rahalise toetusega seotud reformide ja investeeringute kirjeldus

Investeering 1.1 Digitaalstrateegia ja kultuuripärandi platvormid

Meede hõlmab meetmeid Itaalia kultuuripärandi digiteerimiseks, et parandada juurdepääsu kultuuriressurssidele ja digitaalteenustele.

Sekkumisega luuakse uus riiklik digitaristu, et koguda, integreerida ja säilitada digitaalseid ressursse, tehes need sihtotstarbeliste platvormide kaudu üldsusele kättesaadavaks. „Füüsilise“ pärandiga seotud sekkumistega kaasneb muuseumide , arhiivide, raamatukogude ja kultuurimälestiste digiteerimine , et võimaldada kodanikel uurida kultuuripärandist kasu saamise uusi vorme.

Investeering 1.2: Füüsiliste ja kognitiivsete tõkete eemaldamine muuseumides, raamatukogudes ja arhiivides, et võimaldada kultuurile laiemat juurdepääsu ja selles osalemist

Meetme eesmärk on kõrvaldada arhitektuurilised, kultuurilised ja kognitiivsed takistused mitmetes Itaalia kultuuriasutustes. Sekkumisi kombineeritakse haldustöötajate ja kultuurivaldkonnas tegutsejate koolitamisega, edendades juurdepääsetavuse kultuuri ning arendades eriteadmisi õiguslike aspektide, vastuvõtmise, kultuurivahenduse ja edendamise kohta.

Investeering 1.3: Energiatõhususe parandamine kinodes, teatrites ja muuseumides

Meetmega parandatakse kultuuri- ja loomesektoriga seotud hoonete energiatõhusust. Sageli leidub neid vananenud ja vähetõhusates rajatistes, mis tekitavad suuri hoolduskulusid seoses kliimaseadmete, valgustuse, side ja ohutusega. Investeeringuga rahastatakse meetmeid, mille eesmärk on parandada Itaalia muuseumide, kinode ja teatrite (nii avaliku kui ka erasektori) energiatõhusust.

Reform 3.1: Kultuuriürituste minimaalsete keskkonnakriteeriumide vastuvõtmine

Reformi eesmärk on parandada kultuuriürituste (näitused, festivalid, kultuuriüritused ja muusikaüritused) ökoloogilist jalajälge, lisades sotsiaalsed ja keskkonnaalased kriteeriumid riigiasutuse rahastatavate, edendatavate või korraldatavate kultuuriürituste riigihangetesse.

Investeering 3.3: Kultuurivaldkonna ettevõtjate suutlikkuse suurendamine, et juhtida digiüleminekut ja rohelist üleminekut

Investeeringu üldeesmärk on toetada kultuuri- ja loomesektori taastumist. See koosneb kahest sekkumisest.

Esimese sekkumise („Kultuuritegevuse taastamise toetamine innovatsiooni ja digitaaltehnoloogia kasutamise ergutamisega kogu väärtusahelas“) eesmärk on toetada kultuuri- ja loomemajanduses tegutsejaid digistrateegiate rakendamisel ja suurendada nende haldussuutlikkust.

Teise sekkumise („rohelise lähenemisviisi edendamine kogu kultuuri- ja loomeahelas“) eesmärk on soodustada keskkonnasäästlikku lähenemisviisi kogu ahelas, vähendades ökoloogilist jalajälge, edendades uuenduslikku ja kaasavat ökodisaini, sealhulgas ringmajanduse kontekstis, et suunata üldsus vastutustundlikuma keskkonnakäitumise poole .

Tagamaks , et meede vastab tehnilisele juhendile „Mitte tekitada olulist kahju“ (2021/C58/01), jäetakse tulevaste projektikonkursside juhendites sisalduvatest rahastamiskõlblikkuse kriteeriumidest välja järgmised tegevused: i) fossiilkütustega seotud tegevus, sealhulgas selle järgnev kasutamine 9 ; ii) ELi heitkogustega kauplemise süsteemi (HKS) tegevused, millega saavutatakse kasvuhoonegaaside heite prognoos, mis ei ole väiksem kui asjaomased sihttasemed 10 ; iii) prügilate, jäätmepõletustehaste 11 ja mehhaaniliste bioloogilise töötlemise rajatistega 12 seotud tegevus; ning iv) tegevused, mille puhul jäätmete pikaajaline kõrvaldamine võib keskkonda kahjustada. Lisaks nõutakse pädevusraamistikus, et valida võib ainult tegevusi, mis vastavad asjakohastele ELi ja riiklikele keskkonnaalastele õigusaktidele.

Investeering 4.1: Digitaalne turismikeskus

Meetme eesmärk on luua spetsiaalse veebiplatvormi kaudu juurdepääsetav digitaalse turismi keskus, mis võimaldab kogu turismi ökosüsteemi edendada, lõimida ja edendada oma pakkumist. Investeeringuga rahastatakse uut digitaalset taristut, andmeanalüüsi tehisintellekti mudeleid ja turismiettevõtjatele mõeldud digitaalseid põhiteenuseid.

Tagamaks , et meede vastab tehnilisele juhendile „Mitte tekitada olulist kahju“ (2021/C58/01), jäetakse tulevaste projektikonkursside juhendites sisalduvatest rahastamiskõlblikkuse kriteeriumidest välja järgmised tegevused: i) fossiilkütustega seotud tegevus, sealhulgas allkasutus [5] ; ii) ELi heitkogustega kauplemise süsteemi (HKS) raames toimuv tegevus, millega saavutatakse kasvuhoonegaaside heite prognoos, mis ei ole väiksem kui asjaomased võrdlusalused [6] ; iii) prügilate, jäätmepõletustehaste [7] ja mehhaaniliste bioloogilise töötlemise tehastega [8] seotud tegevus; ning iv) tegevused, mille puhul jäätmete pikaajaline kõrvaldamine võib keskkonda kahjustada. Lisaks nõutakse pädevusraamistikus, et valida võib ainult tegevusi, mis vastavad asjakohastele ELi ja riiklikele keskkonnaalastele õigusaktidele.

Reform 4.1: Giidide kutsealade korralduse reguleerimine

Digitaalse turismi keskusesse tehtavaid investeeringuid täiendab reform, mille eesmärk on ühtlustada turismisuuniseid käsitlevaid eeskirju. Meetmega nähakse kohalikke eeskirju nõuetekohaselt arvesse võttes ette giidide ja nende päritolupiirkonna kutseorganisatsioon. Reformi süstemaatiline ja ühtne kohaldamine võimaldaks reguleerida kutseala aluspõhimõtteid ja standardida teenuste osutamise taset kogu riigi territooriumil, avaldades positiivset mõju turule. Reform hõlmab koolitust ja täiendkoolitust, et pakkumist parimal viisil toetada.

C.2. Tagastamatu rahalise toetuse eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava

Järjekorranumber	Seotud meede (reform või investeering)	Eesmärk / siht	Nimi	Kvalitatiivsed näitajad (eesmärkide puhul)	Kvantitatiivsed näitajad (sihtide puhul)			Lõpuleviimise soovituslik ajakava		Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus
					Mõõtühik	Lähteväärtus	Eesmärk	Kvartal	Aasta
M1C3-1	Investeering 1.1 Digitaalstrateegia ja kultuuripärandi platvormid	Siht	Kasutajad, keda on koolitatud kultuuripärandi e-õppe platvormi kaudu	Ei kohaldata	Number	0	30 000	4. kv	2025	Koolitatud sihtkasutajad mõõdavad elukestva õppe programmi jaoks digitaalselt pakutava koolituspakkumise tõhusust. Sekkumised hõlmavad järgmist: koolituskursuste korraldamine, rakendamine eesliinil õpetamise ja e-õppe programmide kaudu, mis on kavandatud erinevate õppijate sihtrühmade pädevuse hindamise alusel (mis vastab kolmele kursusetasandile: põhioskused, erioskused, juhtimisoskused). Meetmest saavad kasu: ministeeriumi töötajad, kohalike omavalitsuste kultuuriasutuste töötajad, vabakutselised kultuurivaldkonnas tegutsejad.
M1C3-2	Investeering 1.1 Digitaalstrateegia ja kultuuripärandi platvormid	Siht	Digitaalsed ressursid, mis on loodud ja avaldatud digitaalses raamatukogus	Ei kohaldata	Number	0	65 000 000	4. kv	2025	Sihtmärgiks olevate digitaalsete ressurssidega mõõdetakse selliste digiteeritud kultuuriväärtuste hulga suurenemist, mille digitaalseid reproduktsioone võib kasutada internetis digitaaltehnoloogia abil. Täidetavad digitaalsed ressursid hõlmavad järgmist : raamatute ja käsikirjade, dokumentide ja fotode, kunstiteoste ning ajalooliste ja arheoloogiliste artefaktide, monumentide ja arheoloogiliste paikade, audiovideomaterjalide digiteerimine, sealhulgas varasemate digiteerimiste ja metaandmete normaliseerimine Saajad: muuseumid, arhiivid, raamatukogud ja kultuuriinstituudid
M1C3-3	Investeering 1.2 Füüsiliste ja kognitiivsete tõkete eemaldamine muuseumides, raamatukogudes ja arhiivides, et võimaldada kultuurile laiemat juurdepääsu ja selles osalemist	Siht	Sekkumised füüsilise ja kognitiivse juurdepääsetavuse parandamiseks kultuuripaikades	Ei kohaldata	Number	0	617	Q2	2026	352 muuseumi, mälestisi/mälestisi, arheoloogilisi alasid ja parke, 129 arhiivi, 46 raamatukogu ja 90 mitteriiklikku kultuuriobjekti. Sekkumised hõlmavad füüsilisi sekkumisi arhitektuuriliste tõkete eemaldamiseks ja tehnoloogiliste vahendite paigaldamist, et võimaldada nende kasutamist piiratud sensoorse võimekusega (kompleksne, heliline, haistmiskogemustega) ainete puhul. 37 % sekkumistest tehakse lõunapoolsetes piirkondades.
M1C3-4	Investeering 1.3 Energiatõhususe parandamine kinodes, teatrites ja muuseumides	Siht	Sõnavõtud riigimuuseumide ja kultuuriobjektide, teatrihallide ja kinode kohta on lõpule viidud (esimene osa)	Ei kohaldata	Number	0	80	3. kv	2023	Näitaja viitab lõpuleviidud sekkumiste arvule, mida tõendab tööde korrapärase teostamise sertifitseerimine. Lõpuleviidavate sekkumiste liigid on järgmised: : – tehniline ja majanduslik-rahaline planeerimine, energiaauditid, esialgsed keskkonnaanalüüsid, keskkonnamõju hindamine, leevendusmeetmed ja hindamised, mille eesmärk on teha kindlaks kriitilised probleemid, seejärel energiatõhususe parandamiseks võetavate sekkumismeetmete kindlakstegemine; – sõnavõtud hoone välispiirete kohta; – seadmete, tööriistade, süsteemide, seadmete, digitaalse rakendustarkvara ja nende tööks vajalike abivahendite asendamise/omandamise, patentide, litsentside ja oskusteabe omandamise sekkumisi; – intelligentsete kaugjuhtimis-, reguleerimis-, juhtimis-, seire- ja optimeerimissüsteemide paigaldamine energiatarbimise (arukad ehitised) ja saasteainete heite jaoks, kasutades selleks ka tehnoloogilisi kombinatsioone.
M1C3-5	Investeering 1.3 Energiatõhususe parandamine kinodes, teatrites ja muuseumides	Siht	Sõnavõtud riigimuuseumide ja kultuuriobjektide, teatrihallide ja kinode kohta on lõpule viidud (teine osa)	Ei kohaldata	Number	0	420	4. kv	2025	Näitaja viitab 55 sekkumisele riigimuuseumide ja kultuuriobjektide, 230 teatrihalli ja 135 kino puhul, mille kohta on sõlmitud teoste korrapärase teostamise sertifikaat. Lõpuleviidavad sekkumised hõlmavad järgmist: – tehniline ja majanduslik-rahaline planeerimine, energiaauditid, esialgsed keskkonnaanalüüsid, keskkonnamõju hindamine, leevendusmeetmed ja hindamised, mille eesmärk on teha kindlaks kriitilised probleemid, seejärel energiatõhususe parandamiseks võetavate sekkumismeetmete kindlakstegemine; – sõnavõtud hoone välispiirete kohta; – seadmete, tööriistade, süsteemide, seadmete, digitaalse rakendustarkvara ja nende tööks vajalike abivahendite asendamise/omandamise, patentide, litsentside ja oskusteabe omandamise sekkumisi; – intelligentsete kaugjuhtimis-, reguleerimis-, juhtimis-, seire- ja optimeerimissüsteemide paigaldamine energiatarbimise (arukad ehitised) ja saasteainete heite jaoks, kasutades selleks ka tehnoloogilisi kombinatsioone.
M1C3-6	Reform 3.1 Kultuuriürituste minimaalsete keskkonnakriteeriumide vastuvõtmine	Eesmärk	Jõustub määrus, millega määratakse kindlaks riiklikult rahastatavate kultuuriüritustega seotud riigihangete sotsiaalsed ja keskkonnaalased kriteeriumid	Dekreedi säte, milles mainitakse kultuurisündmuste minimaalsete keskkonnakriteeriumide vastuvõtmist käsitleva dekreedi jõustumist	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	4. kv	2022	Võetakse vastu kriteeriumid järgmiste aspektide kohta: paberi ja trükiste kasutamise vähendamine, keskkonnasõbralike materjalide kasutamine, ringlusse võetud ja korduskasutatud materjalidest ja säästvatest sisustusmaterjalidest valmistatud lavastamine, vähese keskkonnamõjuga kingad, asukoha valimine bioloogilise mitmekesisuse kaitse alusel, vähese keskkonnamõjuga toitlustusteenused, transport üritusele jõudmiseks ja materjalide transportimiseks, energiatarbimine ürituse korraldamiseks. Juurdepääsetavust ja kaasatust edendavad sotsiaalsed kriteeriumid hõlmavad järgmist: puuetega inimeste juurdepääsetavuse edendamine; noorte, pikaajaliste töötute, ebasoodsas olukorras olevatesse rühmadesse kuuluvate inimeste (nt võõrtöötajad ja rahvusvähemused) ja puuetega inimeste tööhõivevõimaluste edendamine; tagada võrdne juurdepääs hangetele ettevõtetele, mille omanikud või töötajad kuuluvad etnilistesse või vähemusrühmadesse, nagu ühistud, sotsiaalsed ettevõtted ja mittetulundusühendused; inimväärse töö edendamine tähendab õigust produktiivsele ja vabalt valitud tööle, aluspõhimõtetele ja -õigustele töökohal, inimväärsele töötasule, sotsiaalkaitsele ja sotsiaaldialoogile. Reform hõlmab kultuuriüritusi, nagu näitused, festivalid ja etenduskunstide üritused.
M1C3-7	Investeering 3.3 Kultuurivaldkonna ettevõtjate suutlikkuse suurendamine, et juhtida digiüleminekut ja rohelist üleminekut.	Eesmärk	Kõigi riigihankelepingute sõlmimine rakendusorganisatsiooni(de)/toetusesaajatega kõigi sekkumiste jaoks, et juhtida kultuurivaldkonnas tegutsejate üleminekut digitehnoloogiale ja keskkonnahoidlikule majandusele	Teade kõigi selliste organisatsioonide ja võrgustikega seotud riigihankelepingute sõlmimise kohta, kes vastutavad suutlikkuse suurendamise meetmete elluviimise eest	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	4. kv	2023	Valitud rakendusasutused on spetsialiseeritud organisatsioonid või võrgustikud, kellel on oskused ja kogemused nii koolituse kui ka kultuuriloome, keskkonna, kultuurijuhtimise ja -koolituse valdkonnas. Teade kõigi riigihankelepingute sõlmimise kohta projektide puhul, mis on välja valitud konkursikutsete alusel, peab vastama tehnilisele juhendile „Mitte tekitada olulist kahju“ ( 2021/C58/01), kasutades kõrvalejätmise loetelu ning asjaomaste ELi ja riiklike keskkonnaalaste õigusaktide järgimise nõuet.
M1C3-8	Investeering 4.1: Digitaalne turismikeskus	Eesmärk	Lepingute sõlmimine digitaalse turismi portaali arendamiseks	Teade kõigi riigihankelepingute sõlmimise kohta digitaalse turismi portaali arendamiseks	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	4. kv	2021	Digitaalse turismi portaali arendamiseks (kõikide) riigihankelepingute sõlmimisest teatamine . Digitaalse turismi portaal uuendab praegust portaali Italia.it, rakendades pilve ja avatud arhitektuuri, soodustades suuresti sidumist ökosüsteemiga. Ajakohastatud portaal sisaldab järgmist: uue front-end-liidese ja navigatsioonipuu loomine; osade, lehekülgede ja artiklite paigutuse, struktuuri ja funktsioonide läbivaatamine; kaartide kasutuselevõtt; mitmekeelne haldamine (ümberlülituse ajal esitatakse portaal itaalia ja inglise keeles). Teiste praegu toetatavate keelte integreerimist on oodata käikulaskmisele vahetult järgnevate kuude jooksul. Lepingute sõlmimine projektidega, mis on välja valitud konkursikutsete alusel kooskõlas tehnilise juhendiga „Mitte tekitada olulist kahju“ ( 2021/C58/01), kasutades kõrvalejätmise loetelu ning asjaomaste ELi ja riiklike keskkonnaalaste õigusaktide järgimise nõuet.
M1C3-9	Investeering 4.1: Digitaalne turismikeskus	Siht	Turismiettevõtjate kaasamine digitaalse turismi keskuse tegevusse	Ei kohaldata	Number	0	20 000	Q2	2024	Kaasatud turismiettevõtjate arv (nt hotellid, reisikorraldajad ja ettevõtted, nagu on määratletud ATECO koodiga 55.00.00; 79.00.00) vastab 4% -le hinnanguliselt 500 000 Itaalia operaatorist (broneerimistegevus, marsruutide planeerimine, piletimüük). Vähemalt 37 % asjaomastest turismiettevõtjatest peavad asuma lõunas.
M1C3-10	Reform 4.1 Giidide kutsealade korralduse reguleerimine	Eesmärk	Giidide riikliku standardi määratlemine	Siseriikliku miinimumstandardi määratlus ei tähenda uue reguleeritud kutseala loomist.	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	4. kv	2023	Siseriikliku miinimumstandardi määratlus ei tähenda uue reguleeritud kutseala loomist. Reformiga nähakse ette ka koolitus ja kutsealane ajakohastamine, et pakkumist paremini toetada. Reform kvalifitseerub ainulaadse kutsekvalifikatsiooni omandamise meetodina, mis on vastu võetud riigi tasandil ühtsete standardite alusel ministri määrusega piirkondlike vastastikuse mõistmise kohta.
M1C3-11	Investeering 1.3 Energiatõhususe parandamine kinodes, teatrites ja muuseumides	Eesmärk	Kultuuriministeeriumi vahendite eraldamise määruse jõustumine: parandada energiatõhusust kultuurikohtades	Seaduse säte, mis näitab kultuuriministeeriumi (MIK) määruse jõustumist ressursside eraldamiseks energiatõhususe parandamiseks kultuuripaikades	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	2. kv	2022	Kultuuripiirkonnad on kinod, teatrid ja muuseumid. (Peatükk) 1.3) Muuseumide ja kultuurikohtade energiatõhususe parandamiseks viiakse sekkumine läbi projektiettepanekute tunnustamise kaudu riiklikes kultuurikohtades kultuuriministeeriumis eesmärgi 1 puhul. Muudel juhtudel toimub valitsusväliste institutsioonide kindlaksmääramine eesmärkide 2 ja 3 puhul pakkumiskutsete kaudu. Lepingud sõlmitakse projektidega, mis on välja valitud konkursikutsete alusel, järgides tehnilisi suuniseid „Mitte tekitada olulist kahju“ ( 2021/C58/01), kasutades kõrvalejätmise loetelu ning asjaomaste ELi ja riiklike keskkonnaalaste õigusaktide järgimise nõuet.

C3. Laenuga seotud reformide ja investeeringute kirjeldus

Investeering 2.1: Väikeste ajalooliste linnade atraktiivsus

See investeering on integreeritud programmi „Piano Nazionale Borghi“, mille eesmärk on toetada ebasoodsas olukorras olevate piirkondade majanduslikku ja sotsiaalset arengut, mis põhineb väikeste linnade kultuurilisel taaselustamisel ja turismi taaselustamisel. Meetmed on üles ehitatud integreeritud kultuuripõhistele kohalikele projektidele.

Meetmed keskenduvad järgmisele: I) ajaloopärandi taastamine, avatud avaliku ruumi ajakohastamine (nt arhitektuuriliste tõkete kõrvaldamine, linnamööbli parandamine), väikeste kultuuriteenuste loomine, sealhulgas turismi eesmärgil; II) soodustatakse uute marsruutide (nt temaatilised marsruudid, ajaloolised marsruudid) ja giidiga ekskursioonide loomist ja edendamist; kultuuri-, loome-, turismi-, kaubandus-, põllumajandusliku toidutööstuse ja käsitööndusliku tegevuse rahaline toetamine, mille eesmärk on elavdada kohalikku majandust, edendades kohalikke tooteid, teadmisi ja tehnikaid.

Tagamaks , et meede vastab tehnilisele juhendile „Mitte tekitada olulist kahju“ (2021/C58/01), jäetakse tulevaste projektikonkursside juhendites sisalduvatest rahastamiskõlblikkuse kriteeriumidest välja järgmised tegevused: i) fossiilkütustega seotud tegevus, sealhulgas selle järgnev kasutamine 13 ; ii) ELi heitkogustega kauplemise süsteemi (HKS) tegevused, millega saavutatakse kasvuhoonegaaside heite prognoos, mis ei ole väiksem kui asjaomased sihttasemed 14 ; iii) prügilate, jäätmepõletustehaste 15 ja mehhaaniliste bioloogilise töötlemise rajatistega 16 seotud tegevus; ning iv) tegevused, mille puhul jäätmete pikaajaline kõrvaldamine võib keskkonda kahjustada. Lisaks nõutakse pädevusraamistikus, et valitakse ainult tegevused, mis on kooskõlas asjakohaste ELi ja riiklike keskkonnaalaste õigusaktidega .

Investeering 2.2: Maapiirkondade arhitektuuri ja maastiku kaitse ja parandamine

See investeering soodustab ajalooliste maaehitiste (era- või kolmanda sektori üksused) ja maastikukaitse süstemaatilise ajakohastamise protsessi.

Paljud maapiirkonna hooned ja põllumajandusstruktuurid on järk-järgult maha jäänud, lagunenud ja muutunud, mis on kahjustanud nende eriomadusi ja seost ümbritseva keskkonnaga. Maapiirkondade hoonefondi taastamisega parandab meede maapiirkonna maastiku kvaliteeti, tagastades kogukonnale alakasutatud hoonefondi, mis ei ole üldsusele juurdepääsetav.

Investeering 2.3: Programmid, mille eesmärk on parandada kohtade identiteeti: pargid ja ajaloolised aiad

Selle investeeringu eesmärk on võidelda linnade mahajäämise vastu ja taastada kohtade ühine identiteet, luua uusi võimalusi kohaliku majanduse elavdamiseks ja kriisi mõju leevendamiseks ning parandada ajalooliste parkide ja aedade haldamise ja hooldamise oskusi.

Investeeringuga nähakse ette ajalooliste parkide ja aedade renoveerimine ning luuakse ulatuslikud teadmised Itaalia ajalooliste parkide ja aedade kohta, et neid nõuetekohaselt hooldada, hallata ja kasutada. Vahendid eraldatakse nende kohtade taaselustamiseks ja kohalike töötajate koolitamiseks, kes võivad neid aja jooksul ravida/säilitada.

Lisaks kultuurilisele ja ajaloolisele väärtusele aitavad aiad ja ajaloolised pargid edendada keskkonnaväärtusi ning mängivad olulist rolli säilitamisel, hapniku tootmisel, keskkonnareostuse ja müra vähendamisel ning mikrokliima reguleerimisel.

Investeering 2.4: Pühapaikade seismiline ohutus, FECi pärandi taastamine ja varjualused kunstiteostele (taastuskunst)

Koostatakse maavärinavastane ennetusmeetmete kava, et märkimisväärselt vähendada kultuspaikadega seotud riske ja seeläbi vältida võimalikke katastroofijärgseid taastamiskulusid ning paljude varade püsivat kadumist. Tegevuskaval on kolm tegevussuunda: pühakodade kaitsmine seismiliste ohtude eest; Fondi pühapaikade pärandi taastamine ja ladude ehitamine kunstiteoste varjualusena katastroofiliste sündmuste korral .

Investeeringuga nähakse ette ka riikliku kultuurivarade kaitse inim- ja loodusriskide eest (CEFURISC) loomine, mis võimaldab olemasolevate tehnoloogiate ja keskkonnasüsteemide sünergilisemat kasutamist kultuuripaikade seireks, jälgimiseks ja haldamiseks.

Investeering 4.2: Turismiettevõtete konkurentsivõime fondid

Meetme eesmärk on toetada turismisektoris tegutsevaid ettevõtteid. See hõlmab maksusoodustust majutusvõimaluste parandamiseks tehtavatele töödele, tagatisfondi, et hõlbustada sektori ettevõtete juurdepääsu krediidile (VKEde tagatisfondi sihtotstarbelise osa kaudu), EIP temaatilise turismifondi aktiveerimist, et toetada innovaatilisi investeeringuid sektoris, aktsiafondi (riiklik turismifond) suure turismipotentsiaaliga kinnisvara ümberehitamiseks. Eespool nimetatud meetmeid täiendab täiendav rahastamisvahend (FRI – Fondo rotativo), et toetada turismisektoris tegutsevaid ettevõtteid. Eespool nimetatud sekkumised viiakse läbi kooskõlas investeerimispoliitikaga kooskõlas määruse (EL) nr 2021/241 eesmärkidega, sealhulgas seoses põhimõtte „ära tee olulist kahju“ kohaldamisega, nagu on täpsustatud tehnilistes suunistes „ära tee olulist kahju“ kohaldamise kohta vastavalt taaste ja vastupidavuse rahastamisvahendi määrusele (2021/C58/01).

Tagamaks, et meetmed on kooskõlas tehniliste suunistega „Mitte tekitada olulist kahju“ (2021/C58/01), rahastamisvahendite õigusliku kokkuleppega ja sellele järgneva investeerimispoliitikaga,

I.nõuda InvestEU fondi jätkusuutlikkuse hindamist käsitlevate komisjoni tehniliste suuniste kohaldamist; ning

II.jätta rahastamiskõlblikest tegevustest ja varadest välja järgmine loetelu: i) fossiilkütustega seotud tegevus ja varad, sealhulgas alljärgnev kasutus 17 ; ii) ELi heitkogustega kauplemise süsteemi (HKS) alla kuuluvad tegevused ja varad, millega saavutatakse kasvuhoonegaaside heite prognoos, mis ei ole väiksem kui asjaomased võrdlusalused 18 ; iii) prügilate, jäätmepõletustehaste 19 ja mehhaaniliste bioloogilise töötlemise rajatistega 20 seotud tegevus ja varad; ning iv) tegevused ja varad, mille puhul jäätmete pikaajaline kõrvaldamine võib keskkonda kahjustada; ning

Investeering 3.1: Filmitööstuse arendamine (Cinecittà projekt)

Investeeringu eesmärk on suurendada Itaalia filmi- ja audiovisuaalsektori konkurentsivõimet. Projekti eesmärk on leevendada kriisi sotsiaalset ja majanduslikku mõju eesmärgiga suurendada majanduskasvu, tööhõivet ja konkurentsivõimet, sealhulgas koolituse kaudu, kasutades kolme tegevussuunda.

·Uute stuudiote ehitamine ja olemasolevate taastamine, uute kõrgtehnikute ehitamine koos lisadega.

·Innovatiivsed investeeringud kinode eksperimentaalkeskuse tootmis- ja koolitustegevuse tõhustamiseks, sealhulgas uued vahendid audiovisuaalsete toodete tootmiseks, rahvusvahelistumiseks ja kultuurivahetuseks, fotokeemilise labori loomine filmide säilitamiseks)

·E - õppe, hoonete ja tehaste digiteerimise ja moderniseerimise kaudu kutsealaseks ja hariduslikuks kasutamiseks mõeldud taristu (virtuaalne tootmine reaalajas) arendamise meetmed . Kutseoskuste ja -pädevuste tugevdamine audiovisuaalsektoris, pidades eelkõige silmas tehnoloogiliste muutuste edendamist .

Investeering 4.3: Caput Mundi Next Generation EU turismialastele suurüritustele.

Projektiga suurendatakse ligipääsetavate turismiobjektide arvu, luuakse kehtivad ja kvalifitseeritud turismi- ja kultuurialternatiivid seoses rahvarohkete kesksete aladega, suurendatakse digitehnoloogia kasutamist, edendatakse haljasalasid ja turismi jätkusuutlikkust. Investeeringuga nähakse ette kuus sekkumisliini:

1.„ Rooma kultuuripärand ELi ja järgmise põlvkonna jaoks „ , mis hõlmab Rooma linna kultuuri- ja linnapärandi ning suure ajaloolise ja arhitektuurilise väärtusega komplekside taaselustamist ja taastamist ;

2.„Jubilee rada“ (paganlusest kristliku Roomani), mis on suunatud parendamisele, ohutusele, maavärinavastasele konsolideerumisele, ajaloolise väärtusega paikade ja hoonete taastamisele ning arheoloogilistele radadele;

3.#LaCittàCondivisa, mis hõlmab äärealade mälestiste ümberehitamist;

4.#Mitingodiverde, mis hõlmab parkide, ajalooliste aedade, villade ja purskkaevudega seotud sekkumisi;

5.#Roma 4.0, mis hõlmab kultuuriteenuste digiteerimist ja turistidele mõeldud rakenduste arendamist;

6.#Amanotesa, mille eesmärk on suurendada kultuurilise pakkumise pakkumist äärealadele sotsiaalseks integratsiooniks.

C.4. Laenu eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava

Järjekorranumber	Seotud meede (reform või investeering)	Eesmärk / siht	Nimi	Kvalitatiivsed näitajad (eesmärkide puhul)	Kvantitatiivsed näitajad (sihtide puhul)			Lõpuleviimise soovituslik ajakava		Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus
					Mõõtühik	Lähteväärtus	Eesmärk	Kvartal	Aasta
M1C3-12	Investeering 2.1 – Väikese ajaloolise linna atraktiivsus	Eesmärk	Kultuuriministeeriumi dekreedi jõustumine vahendite eraldamiseks kohalikele omavalitsustele, et suurendada väikeste ajalooliste linnade atraktiivsust	Kultuuriministeeriumi dekreedi jõustumisele osutava seaduse säte, mis käsitleb kohalikele omavalitsustele vahendite eraldamist väikeste ajalooliste linnade ligitõmbavuse suurendamiseks	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	2. kv	2022	Kultuuriministeeriumi dekreediga eraldatakse kohalikele omavalitsustele vahendeid väikeste ajalooliste linnade ligitõmbavuse suurendamiseks . Väikeste ajalooliste linnade atraktiivsuse suurendamisega tegelevad omavalitsused viitavad 250 omavalitsusele/külale, kes on edastanud kultuuriministeeriumile sekkumisprogrammid. 250 küla valimise kriteeriumid (Inv. 2.1) mida jagavad mägipiirkonnad, piirkonnad, ANCI ja sisealad, mis: kõigepealt määravad nad kindlaks territoriaalsed piirkonnad, mis on erinevate programmide vastastikuse täiendavuse tõttu abikõlblikud (Inv2.1). Seejärel valitakse külad vastavalt a) territoriaalsetele, majanduslikele ja sotsiaalsetele kriteeriumidele (statistilised näitajad), b) projekti suutlikkusele mõjutada turistide ligitõmbavust ja suurendada kultuurielus osalemist. Arvesse võetakse järgmisi statistilisi näitajaid: demograafiline suurus (kohalikud omavalitsused, kus on < 5000 elanikku) ja trend; turistide vood, muuseumikülastajad; turismipakkumise järjepidevus (hotellid ja muud hotellid, B&Bs, tuba ja üürimajutus); kohaliku omavalitsuse demograafiline suundumus; elanikkonna kultuurielus osalemise määr; kultuuri-, loome- ja turismiettevõtete (kasumlikud ja mittetulunduslikud ettevõtted) ning nendega seotud töötajate sidusus. Konkursikutse korras valitud projektide lepingute sõlmimine hõlmab järgmist: a) Abikõlblikkuskriteeriumid, millega tagatakse, et valitud projektid vastavad tehnilisele juhendile „Mitte tekitada olulist kahju“ (2021/C58/01), kasutades kõrvalejätmise loetelu ning asjaomaste ELi ja riiklike keskkonnaalaste õigusaktide järgimise nõuet. b) Kohustus, et määruse (EL) 2021/241 VI lisas kirjeldatud metoodika kohane investeeringu kliimamõju moodustab vähemalt 25% RRF-i toetatava investeeringu kogumaksumusest. c) Kohustus esitada aruanne meetme rakendamise kohta kava kehtivusaja keskel ja kava lõppedes.
M1C3-13	Investeeringud 2.2 – Maaeluarhitektuuri ja maastike kaitse ja edendamine	Eesmärk	Kultuuriministeeriumi vahendite eraldamise määruse jõustumine: maaelu arhitektuuri ja maastiku kaitseks ja parandamiseks	Kultuuriministeeriumi dekreedi jõustumisele viitav seaduse säte vahendite eraldamise kohta maaelu arhitektuuri ja maastiku kaitseks ja parandamiseks	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	2. kv	2022	Kultuuriministeeriumi määrusega eraldatakse vahendid maaelu arhitektuuri ja maastiku kaitseks ja parandamiseks. Maapiirkondade arhitektuuri ja maastiku kaitsmiseks ja parandamiseks (Inv 2.2) tuleb tagasinõutavate varade valikul eelistada investeeringu võimet mõjutada maastikuväärtuste kaitse-eesmärke. Eelistatakse: suure maastikuväärtusega territoriaalpiirkondades asuvatele varadele (maastikule huvi pakkuvatel või märkimisväärset avalikku huvi pakkuvatel aladel asuvad varad (DLgs 42/2004 artiklid 142-139), UNESCO tunnustusega hõlmatud maastikele, FAO GIAHS; varade suhtes, mis on juba kättesaadavad avalikuks kasutamiseks või mille omanik on nõus olema juurdepääsetavad, sealhulgas kohalikes ja integraallülitustes ja võrkudes; koondteemade kaupa esitatud „pindalaprojektidele“, mis suudavad tõhusamalt tagada maastiku ümberkujundamise eesmärkide saavutamise; projektid, mis asuvad piirkondades, mis tugevdavad integratsiooni ja koostoimet teiste broneeringuinfo taotlejatega, ning muud territoriaalsed kavad/projektid, mida toetab programmi riiklik (kultuuriministeerium). Sekkumise objektiks olevate maaelu arhitektuuri liikide määratlemisel võib lähtuda MiBACi 6. oktoobri 2005. aasta dekreedist (24. detsembri 2003. aasta seaduse nr 378 (maapiirkondade arhitektuuri kaitse ja parendamise kohta) rakendamine). Esialgu võivad kriteeriumid hõlmata järgmist: varade säilitamise seis, kasutustasemed, nende roll territoriaalses ja linnakeskkonnas. Lepingud sõlmitakse projektidega, mis on välja valitud konkursikutsete alusel, järgides tehnilisi suuniseid „Mitte tekitada olulist kahju“ ( 2021/C58/01), kasutades kõrvalejätmise loetelu ning asjaomaste ELi ja riiklike keskkonnaalaste õigusaktide järgimise nõuet.
M1C3-14	Investeering 2.3 – Paikude, parkide ja ajalooliste aedade identiteedi edendamise programmid	Eesmärk	Kultuuriministeeriumi vahendite eraldamise määruse jõustumine: projektide puhul, mille eesmärk on parandada kohtade, parkide ja ajalooliste aedade identiteeti	Kultuuriministeeriumi dekreedi jõustumisele viitav seaduse säte vahendite eraldamise kohta projektide puhul, mille eesmärk on parandada kohtade, parkide ja ajalooliste aedade identiteeti	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	2. kv	2022	Kultuuriministeeriumi dekreediga eraldatakse vahendid vastutavatele ametiasutustele projektide jaoks, mille eesmärk on parandada kohtade, parkide ja ajalooliste aedade identiteeti. Ajaloolised pargid ja aiad (Inv. 2.3) sekkumise korral on tegemist eranditult kaitstud kultuuriväärtustega, mille kohta on deklareeritud kunstiline või ajalooline huvi. Nad võivad kuuluda nii riiklikku kultuuriministeeriumisse kui ka mitteriiklikku varasse. Valik tehakse kriteeriumide alusel, mille määrab kindlaks tehniline-teaduslik koordineerimisrühm, mis koosneb MiC, ülikooli, ANCI ja valdkondlike ühenduste esindajatest. Lepingud sõlmitakse projektidega, mis on välja valitud konkursikutsete alusel, järgides tehnilisi suuniseid „Mitte tekitada olulist kahju“ ( 2021/C58/01), kasutades kõrvalejätmise loetelu ning asjaomaste ELi ja riiklike keskkonnaalaste õigusaktide järgimise nõuet.
M1C3-15	Investeering 2.4 – pühapaikade seismiline ohutus, FECi pärandi taastamine ja varjualused kunstiteostele	Eesmärk	Kultuuriministeeriumi vahendite eraldamise määruse jõustumine: seismiline ohutus pühade ja FECi (Fondo Edifici di Culto) pärandi taastamise asemel	Kultuuriministeeriumi dekreedi jõustumisele viitav seaduse säte vahendite eraldamise kohta seismiline ohutus pühade ja FECi (Fondo Edifici di Culto) pärandi taastamise asemel	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	2. kv	2022	Kultuuriministeeriumi määrusega määratakse kindlaks rakendusüksus ning sekkumisel olevate hoonete abikõlblikkus ja rahastamine. ja tüpoloogia. (Punkt 2.4) Praktikakohtade maavärinaennetus- ja -ohutusmeetmed puudutavad piirkondi, mida on tabanud mitmed maavärinad, mis tabasid Itaalia piirkondi alates 2009. aastast (Abruzzo, Lazio, Marche ja Umbria). FECi (Fondo Edifici di Culto) sekkumised valitakse FECi (Fondo Edifici di Culto) pärandi varade säilimise seisundi põhjal. Lepingud sõlmitakse projektidega, mis on välja valitud konkursikutsete alusel, järgides tehnilisi suuniseid „Mitte tekitada olulist kahju“ ( 2021/C58/01), kasutades kõrvalejätmise loetelu ning asjaomaste ELi ja riiklike keskkonnaalaste õigusaktide järgimise nõuet.
M1C3-16	Investeering 2.1 – Väikeste ajalooliste linnade atraktiivsus	Siht	KULTUURI- või turismiobjektide väärtustamiseks võetud sekkumismeetmed	Ei kohaldata	Number	0	1 300	2. kv	2025	Eesmärgi rahuldav täitmine sõltub ka vähemalt 1 800 VKE toetusest projektides väikestes ajaloolistes linnades Sihtmärk mõõdab kultuuri- ja turismiobjektide edendamiseks võetud sekkumismeetmete arvu, mida tõendavad regulaarse täitmise individuaalsed sertifikaadid (kultuuripärandi taastamine ja ümberkujundamine, kultuuri- ja turismiteenusteks mõeldud ehitised, väiketurismi infrastruktuur). See peab hõlmama: -Kultuuriteenuste (muuseumid ja raamatukogud) jaoks hoonete ja avalike kohtade kohandatud korduskasutamine ja funktsionaalne, struktuuriline ja rajatiste insener-tehniline ümberarendamine, energiatõhususe parandamine, alternatiivse ja taastuva energia kasutamine ning puuetega inimeste juurdepääsu piiravate tõkete kõrvaldamine. Kultuuripärandi säilitamine ja väärtustamine (nt arheoloogiline, ajalooline, arhitektuuriline, demo-etno-antropoloogiline); teadmiste ja teabeplatvormide ning integreeritud infosüsteemide loomine; kultuuri- ja kunstiürituste loomine, kultuuri- ja temaatiliste marsruutide, ajalooliste marsruutide, jalgrattateede ja/või jalakäijate marsruutide loomine ja edendamine turismi ja kultuuriga seotud paikade (nt muuseumid, mälestusmärgid, UNESCO objektid, raamatukogud, arheoloogilised alad ning muud kultuurilised, usulised ja kunstilised vaatamisväärsused) ühendamiseks ja kasutamiseks; –Kultuuri-, turismi-, kaubandus-, põllumajandusliku toidutööstuse ja käsitööndusettevõtete toetamine 37 % sekkumistest viiakse läbi vähem arenenud piirkondades.
M1C3-17	Investeeringud 2.2 – Maaeluarhitektuuri ja maastike kaitse ja edendamine	Siht	Maaelu arhitektuuri ja maastiku kaitseks ja parandamiseks võetud sekkumismeetmed	Ei kohaldata	Number	0	3 000	4. kv	2025	Eesmärk on teha kindlaks nende varade koguarv, mille suhtes rakendatakse lõpuleviidud sekkumisi (mida tõendab tööde korrapärase teostamise tõend). Eesmärgi rahuldav täitmine sõltub ka 900 täiendava töö alustamisest maaelu arhitektuuri ja maastiku kaitse valdkonnas (mida tõendab tööde alustamise tõend). Lõpuleviidavate sekkumiste liigid on järgmised: 1 Põllumajanduslike asulate, kunstiteoste ja ajalooliste maaehitiste konservatiivne taastamine ja funktsionaalne taastamine, ajaloolise väärtusega põllukultuurid ning arhitektuuri ja maapiirkonna maastiku tüüpilised elemendid. Taastamise ja struktuurilise kohandamise meetodite hulgas tuleb eelistada ökoühilduvusega lahendusi ja alternatiivsete energiaallikate kasutamist. 2 Maapiirkondade ehituspärandi loenduse lõpuleviimine ning riiklike ja piirkondlike teabevahendite rakendamine
M1C3-18	Investeering 2.3 Programmid, mille eesmärk on parandada kohtade identiteeti: pargid ja ajaloolised aiad	Siht	Ümberkvalifitseeritud parkide ja ajalooliste aedade arv	Ei kohaldata	Number	0	40	4. kv	2024	Näitaja viitab ümberkvalifitseeritud ajalooliste parkide ja aedade arvule (mida tõendab tööde korrapärase teostamise tunnistus). Eesmärgi rahuldav täitmine sõltub ka koolitustegevuse lõpuleviimisest vähemalt 1 260 operaatorile. Parkide ja ajalooliste aedade ümberkvalifitseerumise rahuldavaks sooritamiseks täidetavad sekkumisliigid on järgmised: taimestiku osa arengu hooldamine/taastamine/haldamine; praeguste arhitektuuriliste ja monumentaalsete komponentide (väikeehitised, purskkaevud ja sisustus) taastamine; ruumide kasutamise praeguste meetodite analüüs ja optimeerimine, et võimaldada optimaalset kasutamist, austades kõige haavatavamaid või väärtuslikumaid alasid; meetmed, millega tagatakse piiratud funktsionaalsusega inimeste juurdepääs, tarastatud alade kindlustamine, sissepääsuväravad, videovalvesüsteemid; teabevahendite (nt plakatite ja juhendite) rakendamine, et edendada kodanike teadmisi ja teadlikku kasutamist; väärtustamismeetmed kultuuri-, haridus- ja vaba aja veetmise edendamiseks
M1C3-19	Investeering 2.4 Palvepaikade seismiline ohutus, FEC (Fondo Edifici di Culto) pärandi ja kunstiteoste varjupaikade taastamine (taastekunst)	Siht	Meetmed seismilise ohutuse tagamiseks pühakodades, FECi (Fondo Edifici di Culto) pärandi taastamine ja kunstiteoste varjualused on lõpule viidud	Ei kohaldata	Number	0	300	4. kv	2025	Sihtmärk mõõdab pühapaikade maavärinakindluse, FECi restaureerimise (Fondo Edifici di Culto) ja kunstiteoste varjestamisega seotud sekkumiste arvu lõpuleviidud õnnetuste korral (mida tõendab tööde korrapärase teostamise tunnistus). Sekkumised hõlmavad järgmist: I) arhitektuuriliste varade ennetav maavärinavastane sekkumine, et taastada olemasolev kahju ja kindlustada kultuuripärand; II) Taastamiskunsti kaitseprojektiga luuakse ajutised ja kaitstud maardlad vallasvara säilitamiseks õnnetuse korral.
M1C3-20	Investeering 3.2 Filmitööstuse arendamine (Cinecittà projekt)	Eesmärk	Rakendusüksuse Istituto Luce Studios ja äriühingute vahel üheksa stuudio ehitamiseks sõlmitud lepingu allkirjastamine	Allkirjastatud lepingu avaldamine	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	2. kv	2023	Selle näitajaga mõõdetakse ehitustööde lepingu allkirjastamisega lõpule viidud tööde delegeerimise menetluste arvu. See sekkumine hõlmab uute stuudiote ehitamist, olemasolevate stuudiote taastamist, investeeringuid uude digitehnoloogiasse, süsteemidesse ja teenustesse, mille eesmärk on tugevdada Istituto Luce Cinecittà SRL hallatavaid filmstuudioid. Rakendusüksuse Istituto Luce Studios ja äriühingud sõlmivad lepingu, mis sisaldab toetatavate varade/tegevuste ja/või äriühingute DNSH tehnilistele suunistele (2021/C58/01) vastavuse valiku-/kõlblikkuskriteeriume. Kohustus/eesmärk investeerida 20 % varadesse/tegevustesse ja/või ettevõtetesse, mis vastavad digitaalse jälgimise valikukriteeriumidele ja 70 % kliimaseire valikukriteeriumidele.
M1C3-21	Investeering 3.2 Filmitööstuse arendamine (Cinecittà projekt)	Siht	Nende teatrite arv, mille ümberkvalifitseerumise, moderniseerimise ja ehitusega seotud tööd on lõpule viidud	Ei kohaldata	Number	0	17	2. kv	2026	Sekkumised on seotud - kolmeteistkümne uue stuudio ehitamise ja - nelja olemasoleva teatri renoveerimisega. Sekkumiste täielikkust tõendab korrapärase täitmise tõend.
M1C3-22	Investeeringud 4.2 Turismiettevõtete konkurentsivõime fondid	Eesmärk	Investeerimispoliitika järgmiste valdkondade jaoks: Euroopa Investeerimispanga temaatiline fond;	Investeerimispoliitika vastuvõtmine	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	4. kv	2021	Investeerimispoliitikas määratakse kindlaks vähemalt järgmine: toetatavate tegevuste laad, ulatus ja ulatus, sihtrühma kuuluvad toetusesaajad, finantstoetusesaajate rahastamiskõlblikkuse kriteeriumid ja nende valimine avatud projektikonkursi kaudu; ning sätted võimalike tagasimaksete reinvesteerimiseks samade poliitikaeesmärkide saavutamiseks. Investeerimispoliitikas nähakse ette, et 50 % fondi vahenditest on ette nähtud energiatõhususe meetmeteks. Investeerimispoliitika hõlmab valikukriteeriume, et tagada käesoleva meetme raames toetatavate tehingute vastavus tehnilisele juhendile „Mitte tekitada olulist kahju“ (2021/C58/01), kasutades jätkusuutlikkuse hindamist, kõrvalejätmise loetelu ning asjaomaste ELi ja riiklike keskkonnaalaste õigusaktide järgimise nõuet.
M1C3-23	Investeering 4.2: Turismiettevõtete konkurentsivõime fondid	Eesmärk	Riikliku turismifondi investeerimispoliitika,	Investeerimispoliitika vastuvõtmine	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	4. kv	2021	Fond on pühendatud Itaalia kinnisvara ostmisele, restruktureerimisele ja ümberkvalifitseerimisele, et toetada turismi arengut kriisist kõige enam mõjutatud piirkondades või marginaalsetes piirkondades (rannikualad, väikesaared, äärepoolseimad piirkonnad ning maa- ja mägipiirkonnad). Investeerimispoliitika hõlmab valikukriteeriume, et tagada käesoleva meetme raames toetatavate tehingute vastavus tehnilisele juhendile „Mitte tekitada olulist kahju“ (2021/C58/01), kasutades jätkusuutlikkuse hindamist, kõrvalejätmise loetelu ning asjaomaste ELi ja riiklike keskkonnaalaste õigusaktide järgimise nõuet.
M1C3-24	Investeeringud 4.2 Turismiettevõtete konkurentsivõime fondid	Eesmärk	Investeerimispoliitika järgmiste valdkondade jaoks: VKEde tagatisfond;	Investeerimispoliitika vastuvõtmine	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	4. kv	2021	Investeerimispoliitikas nähakse ette, et 50 % fondi vahenditest on ette nähtud energiatõhususe meetmeteks. Investeerimispoliitika hõlmab valikukriteeriume, et tagada käesoleva meetme raames toetatavate tehingute vastavus tehnilisele juhendile „Mitte tekitada olulist kahju“ (2021/C58/01), kasutades jätkusuutlikkuse hindamist, kõrvalejätmise loetelu ning asjaomaste ELi ja riiklike keskkonnaalaste õigusaktide järgimise nõuet.
M1C3-25	Investeering 4.2: Turismiettevõtete konkurentsivõime fondid	Eesmärk	ELi investeerimispoliitika Fondo rotativo	Investeerimispoliitika vastuvõtmine	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	4. kv	2021	Investeerimispoliitikas nähakse ette, et 50 % fondi vahenditest on ette nähtud energiatõhususe meetmeteks. Investeerimispoliitika hõlmab valikukriteeriume, et tagada käesoleva meetme raames toetatavate tehingute vastavus tehnilisele juhendile „Mitte tekitada olulist kahju“ (2021/C58/01), kasutades jätkusuutlikkuse hindamist, kõrvalejätmise loetelu ning asjaomaste ELi ja riiklike keskkonnaalaste õigusaktide järgimise nõuet.
M1C3-26	Investeering 4.2: Turismiettevõtete konkurentsivõime fondid	Eesmärk	Majutusrajatiste ümberehitamise maksusoodustuse rakendusmääruse jõustumine.	Seaduse säte, mis viitab maksu ümberarvutust võimaldava eelarveseaduse jõustumisele, ja sellega seotud rakendusaktide säte, mis osutab nende jõustumisele	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	4. kv	2021	Maksu ümberarvutuse võimaldamise aluseks on 31. mai 2014. aasta seadus nr 83, millega kehtestati maksu ümberarvutuse lubamine majutusettevõtete ümberehitusse sekkumise korral. Toetatavate varade / tegevuste ja toetusesaajate DNSH tehniliste juhiste (2021/C58/01) järgimise valiku / abikõlblikkuse kriteeriumid, mis nõuavad vähemalt välistamisloendi kasutamist ja toetatavate varade / tegevuste asjakohase ELi ja siseriikliku keskkonnaõiguse järgimist abisaajatele ning vastavuse tagamine.
M1C3-27	Investeering 4.3 Caput Mundi Next Generation EU turismialastele suurüritustele	Siht	Arv Kultuuri- ja turismiobjektid, mille ümberkvalifitseerumine jõudis keskmiselt 50 %ni Stato Avanzamento Lavori (SAL) (esimene partii)	Ei kohaldata	Number	0	200	4. kv	2024	Investeering hõlmab sekkumisi, mis hõlmavad järgmist: 1. Rooma linna kultuuri- ja linnapärandi ning suure ajaloolise ja arhitektuurilise väärtusega komplekside taaselustamine ja taastamine investeerimisliini „Rooma kultuuripärand ELi ja järgmise põlvkonna jaoks“ jaoks; 2.investeerimisliini „Jubilee rajad“ tõhustamine, ohutus, maavärinavastane konsolideerumine, ajaloolise väärtusega paikade ja hoonete taastamine ja arheoloogilised rajad; 3.investeerimisliini „#LaCittàCondivisa“ äärealadel asuvate alade ümberehitamine; 4.pargid, ajaloolised aiad, villad ja purskkaevud investeerimisliinil #Mitingodiverde; 5.kultuuriteenuste digiteerimine ja turistidele mõeldud rakenduste väljatöötamine või investeerimisliin #Roma 4.0; 6.Sekkumismeetmed , mille eesmärk on suurendada investeerimisliini #Amanotesa sotsiaalse integratsiooniga seotud kultuuripakkumisi äärealadele. Investeering hõlmab ümberkvalifitseerumist, mis toimub vähemalt viies arheoloogilises/kultuurilises mälestises investeerimisliinis „Rooma kultuuripärand ELi ja järgmise põlvkonna jaoks“, vähemalt 125 arheoloogilises/kultuurilises mälestises Jubilee raja jaoks; #Lacittàcondivisa puhul vähemalt 50 arheoloogilist/kultuuriobjekti; #Mitingodiverde puhul vähemalt 15 arheoloogilist /kultuuriobjekti, Rooma puhul vähemalt 5 arheoloogilist/kultuuriobjekti 4.0 Eesmärgi rahuldav saavutamine sõltub ka sellest, kas 50 % investeerimisliini „#Amanotesa“ projektidest on lõpule viidud.
M1C3-28	Investeering 4.2: Turismiettevõtete konkurentsivõime fondid	Siht	Taristu ja/või teenuste maksukrediidiga toetatavate turismiettevõtete arv;	Ei kohaldata	Number	0	3 500	4. kv	2025	Vähemalt 3500 turismiettevõtet, mida toetatakse taristu ja/või teenuste maksukrediidiga; Maksukrediidi pakutav toetus tõstab turismiteenuste kvaliteeti järgmiselt: -investeerimine keskkonnasäästlikkusse (taastuvad energiaallikad vähem energiamahukad) -Itaalia majutusasutuste ümberehitamine ja kvaliteedi tõstmine
M1C3-29	Investeering 4.2: Turismiettevõtete konkurentsivõime fondid	Siht	Euroopa Investeerimispanga temaatiliste fondide kaudu toetatavate turismiprojektide arv	Ei kohaldata	Number	0	150	4. kv	2025	Toetus vähemalt 150 turismiprojektile; Euroopa Investeerimispanga temaatiliste fondide kaudu antav toetus on suunatud -uuenduslike investeeringute toetamine digitaalseks üleminekuks -turismile teenuste pakkumise suurendamine ettevõtete liitmise protsesside soodustamine
M1C3-30	Investeering 4.2: Turismiettevõtete konkurentsivõime fondid	Siht	Euroopa Investeerimispanga temaatilised fondid : Fondile tehtud väljamaksed kogusummas 350 000 000 eurot.	Ei kohaldata	Number	0	350 000 000	4. kv	2022	Väljamaksed peavad olema kooskõlas vahe-eesmärgis määratletud investeerimispoliitikaga.
M1C3-31	Investeering 4.2: Turismiettevõtete konkurentsivõime fondid	Siht	Riiklik turismifond: Fondile tehtud väljamaksed kogusummas 150 000 000 eurot omakapitali toetusena.	Ei kohaldata	Number	0	150 000 000	4. kv	2022	Väljamaksed peavad olema kooskõlas vahe-eesmärgis määratletud investeerimispoliitikaga.
M1C3-32	Investeering 4.2: Turismiettevõtete konkurentsivõime fondid	Siht	VKEde tagatisfondist toetust saavate turismiettevõtete arv	; Ei kohaldata	Number	0	11 800	4. kv	2025	Vähemalt 11 800 turismiettevõtet, mida toetab VKEde tagatisfond; Tagatisega seotud sekkumisi antakse hindamismenetluse alusel; VKEde tagatisfondi abisaajad on turismisektoris tegutsevad VKEd ja alla 35-aastased noored, kes soovivad turismisektoris uut ettevõtet luua. VKEde tagatisfondi toetus on suunatud: -Investeerimine tarneahela innovatsiooni -Investeerimine ohutusse ja keskkonnasäästlikkusse, -Investeerimine digitaliseerimisse digitaalse transformatsiooni / innovatsiooni kiirendamiseks, -Teenuste kvaliteedi tõstmise ja majutusvõimaluste ajakohastamise toetamine; -Ärivõrgustike liitmise ja arendamise edendamine.
M1C3-33	Investeeringud 4.2 Turismi konkurentsivõime fondid ettevõtjad	Siht	Fondo Rotative kaudu toetatavate ettevõtete arv (esimene partii)	Ei kohaldata	Number	0	300	4. kv	2025	Vähemalt 300 ettevõtet, mida toetab Fondo Rotativo; Fondo Rotativo kaudu rahastatavad sekkumised hõlmavad järgmist: -energiatõhususega seotud sekkumismeetmed; -sekkumised hoone ümbrisesse ja renoveerimisse vastavalt kunstile. 3, lõige 1, lett. b) DPR 380/2001 (ehitust käsitlevate õigus- ja haldusnormide ühtne tekst) -sekkumised arhitektuuriliste tõkete kõrvaldamiseks. -kliimaseadmete täieliku või osalise asendamise sekkumine. -eranditult käesoleva määrusega reguleeritud majutuskonstruktsioonide jaoks mõeldud mööbli ja sisustusesemete ostmine -sekkumised seismivastaste meetmete vastuvõtmiseks -sisustuskomponentide renoveerimine. -termaalbasseinide realiseerimine ja spaateenuste osutamiseks vajalike seadmete ja seadmete soetamine ning messid näitusekonstruktsioonide uuendamiseks.
M1C3-34	Investeeringud 4.2 Turismi konkurentsivõime fondid ettevõtjad	Siht	Riikliku turismifondi poolt turismi jaoks ümber arendatud kinnisvaraobjektide arv		Number	0	12	4. kv	2025	Riiklik turismifond on turismi jaoks välja töötanud vähemalt 12 kinnisvara, mis võimendusefekti arvestades võiks jõuda 17 kinnisvarani. Riiklik turismifondi tagatisfondi toetus on suunatud: -Investeerimine toote-, protsessi- ja juhtimisinnovatsiooni, et edendada turismiteenuste pakkumise digitaalset muutmist, -Investeerimine tagab turistide külalislahkuse standardite kvaliteedi -liitmise ja ärivõrkude arendamise edendamine.
M1C3-35	Investeering 4.3 Caput Mundi Next Generation EU turismialastele suurüritustele	Eesmärk	Iga lepingu allkirjastamine kuue projekti kohta turismiministeeriumi ja toetusesaajate/rakendusasutuste vahel	Turismiministeeriumi, Rooma pealinna omavalitsuse ja teiste asjaosaliste vahelise programmilepingu avaldamine.	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	2. kv	2022	Lepingud sõlmitakse 6 projekti kohta: 1) roma kultuuripärand ELi järgmise põlvkonna jaoks; 2) Paganlikust Roomast kristliku Roomani – Jubilee teed; 3) #Lacittàcondivisa; 4) #Mitingodiverde; 5) romad 4.0; 6) #Amanotesa Toetusesaajate/rakendusasutuste loetelu sisaldab järgmist: Rooma pealinn; Rooma kultuuri-, keskkonna- ja maastikupärandi arheoloogiline järelevalve (MIC); Colosseumi arheoloogiapark; Appia Antica arheoloogiapark; Rooma diokeena; Turismiministeerium; Lazio maakond. Enne pakkumiskutset määratakse koos asjaomaste vahenditega kindlaks valiku- ja lepingu sõlmimise kriteeriumid ning projektide eripärad. Lepingud sõlmitakse projektidega, mis on välja valitud konkursikutsete alusel, järgides tehnilisi suuniseid „Mitte tekitada olulist kahju“ ( 2021/C58/01), kasutades kõrvalejätmise loetelu ning asjaomaste ELi ja riiklike keskkonnaalaste õigusaktide järgimise nõuet. .
M1C3-36	Investeering 4.3 Caput Mundi Next Generation EU turismialastele suurüritustele	Siht	Arv Kultuuri- ja turismiobjektid, mille ümberkvalifitseerimine on lõpetatud	Ei kohaldata	Number	0	200	2. kv	2026	Investeering hõlmab sekkumisi, mis hõlmavad järgmist: -Rooma linna kultuuri- ja linnapärandi ning suure ajaloolise ja arhitektuurilise väärtusega komplekside taaselustamine ja taastamine investeerimisliini „Rooma kultuuripärand ELi ja järgmise põlvkonna jaoks“ jaoks; -investeerimisliini „Jubilee rajad“ tõhustamine, ohutus, maavärinavastane konsolideerumine, ajaloolise väärtusega paikade ja hoonete taastamine ja arheoloogilised rajad; -investeerimisliini „#LaCittàCondivisa“ äärealadel asuvate alade ümberehitamine; -pargid, ajaloolised aiad, villad ja purskkaevud investeerimisliinil #Mitingodiverde; -kultuuriteenuste digiteerimine ja turistidele mõeldud rakenduste väljatöötamine või investeerimisliin #Roma 4.0; -sekkumismeetmed, mille eesmärk on suurendada investeerimisliini #Amanotesa sotsiaalse integratsiooniga seotud kultuuripakkumisi äärealadele. - Investeering hõlmab ümberkvalifitseerumist, mis toimub vähemalt viies arheoloogilises/kultuurilises mälestises investeerimisliinis „Rooma kultuuripärand ELi ja järgmise põlvkonna jaoks“, vähemalt 125 arheoloogilises/kultuurilises mälestises Jubilee raja jaoks; #Lacittàcondivisa puhul vähemalt 50 arheoloogilist/kultuuriobjekti; #Mitingodiverde puhul vähemalt 15 arheoloogilist /kultuuriobjekti, Rooma puhul vähemalt 5 arheoloogilist/kultuuriobjekti 4.0 Eesmärgi rahuldav saavutamine sõltub ka kõigi investeerimisliini „#Amanotesa“ projektide lõpuleviimisest ja rakenduse „CaputMundi – Roma4U“ üldsusele kättesaadavusest.

D.ÜLESANNE 2 KOMPONENT 1: Ringmajandus, põllumajanduslik toidutööstus ja üleminek keskkonnasäästlikule majandusele

See Itaalia taaste- ja vastupidavuskava komponent hõlmab investeeringuid ja reforme jäätmekäitluse, ringmajanduse, põllumajandusliku toidutööstuse väärtusahelate toetamise ja keskkonnasäästlikule majandusele ülemineku valdkonnas. Neid reforme ja investeeringuid täiendavad reformid, mille eesmärk on suurendada konkurentsi jäätmekäitluse ja kohalike avalike teenuste valdkonnas ettevõtluskeskkonna reformi komponendi raames ning parandada vee tarbimist põllumajanduses. See komponent vastab riigipõhistele soovitustele suunata investeeringud rohelisse üleminekusse, sealhulgas ringmajandusse.

Selle komponendi raames tehtavad investeeringud ja reformid aitavad täita Itaaliale 2020. ja 2019. aastal esitatud riigipõhiseid soovitusi, milles käsitletakse vajadust keskendada investeeringud rohe- ja digipöördele, eelkõige [...] jäätmekäitlusele ja veemajandusele (riigipõhised soovitused nr 3, 2020), ning investeeringutega seotud majanduspoliitika keskendamist [...]-le ja taristu kvaliteedile, võttes arvesse ka piirkondlikke erinevusi (riigipõhised soovitused nr 3, 2019).

D.1. Tagastamatu rahalise toetusega seotud reformide ja investeeringute kirjeldus

Ringmajandus

Reform 1.1 – Riiklik ringmajanduse strateegia

Reformi käigus võetakse vastu ulatuslik riiklik ringmajanduse strateegia, mis hõlmab uut digitaalset jäätmete jälgitavuse süsteemi, maksusoodustusi ringlussevõtu ja teiseste toorainete kasutamise toetamiseks, keskkonnamaksude läbivaatamist, õigust korduskasutamisele ja parandamisele, laiendatud tootjavastutuse ja Consortia süsteemi reformi, toetust olemasolevatele regulatiivsetele vahenditele (nt jäätmealased õigusaktid ja keskkonna miinimumkriteeriumid keskkonnahoidlike riigihangete puhul) ning toetust tööstussümbioosi projektile. Laiendatud tootjavastutuse ja konsortsiumisüsteemi reformimisel võetakse arvesse ka vajadust kasutada tõhusamalt keskkonnapanust, et tagada läbipaistvate ja mittediskrimineerivate kriteeriumide kohaldamine. Luuakse spetsiaalne järelevalveorgan, mille ülesandeks on jälgida konsortsiumisüsteemide toimimist ja tõhusust ökoloogilise ülemineku ministeeriumi (MITE) juhtimisel. Meede hõlmab kõiki konsortsiume (mitte ainult CONAI pakendamissüsteemi).

Reform 1.3 – Tehniline tugi kohalikele omavalitsustele

Reform hõlmab tehnilist abi, mida valitsus annab kohalikele omavalitsustele ELi ja riiklike keskkonnaalaste õigusaktide rakendamiseks, jäätmekäitlust ja hankemenetlusi käsitlevate kavade ja projektide väljatöötamiseks. Hankemenetluste toetamisega tagatakse, et jäätmekäitluse kontsessioonid antakse läbipaistval ja mittediskrimineerival viisil, suurendades konkurentsiprotsesse, et saavutada avalike teenuste paremad standardid. Seetõttu toetatakse käesoleva reformiga ettevõtluskeskkonna reformi komponendi raames kavandatud jäätmekäitlusreformide rakendamist. Tehniline tugi hõlmab ka keskkonnahoidlikke riigihankeid.

Investeering 2.1 – Põllumajandusliku toidutööstuse, kalanduse ja vesiviljeluse, metsanduse, lillekasvatuse ja taimekasvatussektori logistikakava

Meede seisneb toetuse andmises materiaalsetesse ja immateriaalsetesse investeeringutesse (nt põllumajandusliku tooraine ladustamisrajatised, tooraine töötlemine ja säilitamine, logistika digiteerimine ja infrastruktuuri sekkumine toiduaineturgudel), toiduainete transporti ja logistikasse tehtavatesse investeeringutesse, et vähendada keskkonna- ja majanduskulusid ning tootmisprotsesside, täppispõllumajanduse ja jälgitavuse (nt plokiahel) innovatsiooni. Valikukriteeriumid peavad olema kooskõlas vajaduste hindamisega, mille on ühise põllumajanduspoliitika strateegiakava alusel välja töötanud põllumajandus-, toidu- ja metsanduspoliitika ministeerium. Meetme eesmärk on soodustada heitkoguste vähendamist põllumajandusliku toidutööstuse transpordi- ja logistikaetappides elektrisõidukite ja transpordisüsteemide abil ning edendada sektori digiteerimist ja taastuvenergia kasutamist.

Investeering 2.2 – Põllumajanduslik päikesepark

Meede seisneb põllumajandus-, loomakasvatus- ja agrotööstussektori tootmisstruktuuridesse tehtavate investeeringute toetamises, olemasoleva katuse kõrvaldamises ja kõrvaldamises ning uue isoleeritud katuse ehitamises, automaatsete ventilatsiooni- ja/või jahutussüsteemide loomises ning päikesepaneelide paigaldamises, voogude ja akude arukas juhtimises.

Investeeringud 2.3 – Innovatsioon ja mehhaniseerimine põllumajandus- ja toiduainesektoris

Meede seisneb toetuse andmises investeeringutele materiaalsesse ja immateriaalsesse varasse, mille eesmärk on:

-põllumajanduslik innovatsioon ja mehhaniseerimine, eelkõige maastikul kasutatavad masinad;

-innovatsioon ekstra neitsioliiviõli töötlemise, ladustamise ja pakendamise protsessides.

Maastikusõidukid peavad olema heitevabad või töötama üksnes biometaanil, mis vastab direktiivis 2018/2001 (RED II direktiiv) sätestatud kriteeriumidele. Biokütuse ja biometaani ning gaasi ja biokütuse tootjad peavad esitama tõendid (säästvuse tõend), mille on välja andnud sõltumatud hindajad, nagu on sätestatud direktiivis 2018/2001. Käitaja ostab päritolutagatise sertifikaadid vastavalt eeldatavale kütusekasutusele.

Investeeringud 3.3 – Kultuur ning teadlikkus keskkonnateemadest ja -probleemidest

See investeering seisneb digitaalse infosisu kavandamises ja tootmises, et suurendada teadlikkust keskkonna- ja kliimaprobleemidest. Digitaalne infosisu koosneb netisaadetest, koolivideotundidest, videotest ja artiklitest. Luuakse veebipõhine tasuta platvorm, mille eesmärk on saada kõige põhjalikumaks keskkonnaga seotud teemasid käsitlevate õppe- ja vaba aja veetmise materjalide „hoidlaks“. Digitaalse infosisu tootmises osalevad eeldatavasti peamised mõjutajad. Eri kanalite kaudu käsitletavad teemad võivad olla näiteks järgmised: üleminekueeskirjad, energiaallikate jaotus ja taastuvate energiaallikate roll, kliimamuutused, atmosfääri ja ülemaailmsete temperatuuride jätkusuutlikkus, ookeanide varjatud roll, veevarud, individuaalne ja organisatsiooniline ökoloogiline jalajälg, ringmajandus ja uus põllumajandus.

D.2. Tagastamatu rahalise toetuse eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava

Järjekorranumber	Seotud meede (reform või investeering)	Eesmärk / siht	Nimi	Kvalitatiivsed näitajad (eesmärkide puhul)	Kvantitatiivsed näitajad (sihtide puhul)			Lõpuleviimise soovituslik ajakava		Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus
					Mõõtühik	Lähteväärtus	Eesmärk	Kvartal	Aasta
M2C1-1	Reform 1.1 – Riiklik ringmajanduse strateegia	Eesmärk	Ministri käskkirja jõustumine riikliku ringmajanduse strateegia vastuvõtmiseks	Ministri määruse jõustumisele viitav säte	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	2. kv	2022	Ringkonnamajanduse riikliku strateegia vastuvõtmist käsitlev ministri määrus sisaldab vähemalt järgmisi meetmeid: -uus digitaalne jäätmete jälgitavuse süsteem, mis toetab ühelt poolt toorainete järelturu arengut (andes teisese toorme tarnimisele selge raamistiku) teiselt poolt kontrolliasutusi ebaseadusliku jäätmekäitluse ennetamisel ja tõkestamisel. -maksusoodustused ringlussevõtu ja teisese toorme kasutamise toetamiseks; -vaadata läbi jäätmete keskkonnamaksu süsteem, et muuta ringlussevõtt mugavamaks kui prügilasse ladestamine ja põletamine kogu riigi territooriumil; -õigus korduskasutamisele ja parandamisele; -laiendatud tootjavastutuse ja konsortsiumisüsteemi reform, et toetada ELi eesmärkide saavutamist spetsiaalse järelevalveorgani loomise kaudu MITE eesistumise ajal, eesmärgiga jälgida konsortsiumisüsteemide toimimist ja tõhusust; -toetus olemasolevatele õiguslikele vahenditele: Jäätmealased õigusaktid (riiklikud ja piirkondlikud), keskkonnahoidlike riigihangete minimaalsed keskkonnakriteeriumid. EoW ja CAMi väljatöötamisel/ajakohastamisel käsitletakse konkreetselt ehitus-, tekstiili-, plasti-, elektri- ja elektroonikaseadmete jäätmeid. -toetus tööstussümbioosi projektile regulatiivsete ja rahastamisvahendite kaudu.)
M2C1-2	Reform 1.3 – Tehniline tugi kohalikele omavalitsustele	Eesmärk	Kohalike ametiasutuste toetamist käsitleva suutlikkuse suurendamise tegevuskava väljatöötamise kokkuleppe heakskiitmine	Heakskiidetud kokkuleppe avaldamine ministeeriumi veebisaidil	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	2. kv	2022	Kokkulepe ehitussuutlikkuse suurendamise tegevuskava väljatöötamiseks, et toetada kohalikke ametiasutusi rohelise riigihanke raames seadusega (seadusandlik dekreet nr 50/2016 avaliku pakkumise kohta) sätestatud keskkonnakaitsekriteeriumide (CAM) rakendamise kohta pakkumismenetluste raames ( GPP) ja tugimeetme algus kinnitatakse. Kohalike omavalitsuste (piirkonnad, provintsid ja kohalikud omavalitsused) tehnilise toe tagab valitsus (ökoloogilise ülemineku ministeerium, majandusarengu ministeerium ja muud asjakohased) majaettevõtete kaudu. Tehniline tugi hõlmab järgmist: -tehniline abi ELi ja riiklike keskkonnaalaste õigusaktide rakendamiseks; -jäätmekäitluse kavade ja projektide väljatöötamise toetamine; -hankemenetluste toetamine, muu hulgas selleks, et tagada jäätmekäitluse kontsessioonide andmine läbipaistval ja mittediskrimineerival viisil, suurendades konkurentsiprotsesse avalike teenuste paremate standardite saavutamiseks. Ökoloogilise ülemineku ministeerium töötab välja konkreetse suutlikkuse suurendamise tegevuskava, et toetada kohalikke ametiasutusi ja professionaalseid avaliku sektori hankijaid riigihankemenetlustele seaduses (seadusandlik dekreet nr 50/2016 riigihangete kohta) sätestatud minimaalsete keskkonnakriteeriumide kohaldamisel .
M2C1-3	Investeering 2.1: Logistikakava põllumajandusliku toidutööstuse, kalanduse ja vesiviljeluse, metsanduse, lillekasvatuse ja taimekasvatussektori jaoks	Eesmärk	Lõpliku pingerea avaldamine logistiliste stiimulite kava alusel	Avaldamine ministeeriumi veebisaidil või mis tahes muus tugikanalis	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	4. kv	2022	Heakskiitmise määruses määratletakse lõplik järjestus. Logistiline ergutuskava peab sisaldama järgmist: a) Abikõlblikkuskriteeriumid, millega tagatakse, et valitud projektid vastavad tehnilisele juhendile „Mitte tekitada olulist kahju“ (2021/C58/01), kasutades kõrvalejätmise loetelu ning asjaomaste ELi ja riiklike keskkonnaalaste õigusaktide järgimise nõuet. b) Kohustus, et määruse (EL) 2021/241 VI lisas kirjeldatud metoodika kohane investeeringu kliimamõju moodustab vähemalt 32 % RRF-i toetatava investeeringu kogumaksumusest. c) Kohustus, et määruse (EL) 2021/241 VI lisas kirjeldatud metoodika kohane investeeringu kliimamõju moodustab vähemalt 27 % RRF-i toetatava investeeringu kogumaksumusest. d) Kohustus esitada aruanne meetme rakendamise kohta kava kehtivusaja keskel ja kava lõppedes.
M2C1-4	Investeering 2.2: Põllumajanduslik päikesepark	Siht	Vahendite eraldamine toetusesaajatele protsendina investeeringule eraldatud rahaliste vahendite kogusummast	Ei kohaldata	Protsent	0	30	4. kv	2022	Selliste abisaajate projektide kindlaksmääramine, mille koguväärtus moodustab vähemalt 30 % investeeringule eraldatud rahaliste vahendite kogusummast. Investeering tehakse kahe olemasoleva eri menetluse kaudu ja refinantseeritakse. Nende menetlustega nähakse ette laenude väljamaksmine ettevõtetele, kes vastavad nõuetele ja esitavad taotluse.
M2C1-5	Investeering 2.2: Põllumajanduslik päikesepark	Siht	Vahendite eraldamine toetusesaajatele protsendina investeeringule eraldatud rahaliste vahendite kogusummast	Ei kohaldata	Protsent	30	50	4. kv	2023	Selliste abisaajate projektide kindlaksmääramine, mille koguväärtus moodustab vähemalt 50 % investeeringule eraldatud rahaliste vahendite kogusummast. Investeering tehakse kahe olemasoleva eri menetluse kaudu ja refinantseeritakse. Nende menetlustega nähakse ette laenude väljamaksmine ettevõtetele, kes vastavad nõuetele ja esitavad taotluse.
M2C1-6	Investeering 2.2: Põllumajanduslik päikesepark	Siht	Vahendite eraldamine toetusesaajatele protsendina investeeringule eraldatud rahaliste vahendite kogusummast	Ei kohaldata	Protsent	50	100	4. kv	2024	Selliste abisaajate projektide kindlaksmääramine, mille koguväärtus moodustab 100 % investeeringule eraldatud rahaliste vahendite kogusummast. Investeering tehakse kahe olemasoleva eri menetluse kaudu ja refinantseeritakse. Nende menetlustega nähakse ette laenude väljamaksmine nõuetele vastavatele ja taotluse esitanud äriühingutele.
M2C1-7	Investeering 2.3: Innovatsioon ja mehhaniseerimine põllumajandus- ja toiduainesektoris	Siht	Toetus investeeringutele innovatsiooni ringmajanduses ja biomajanduses	Ei kohaldata	Number	0	10,000	4. kv	2024	Vähemalt 10000 ettevõtet on saanud toetust tasulisteks investeeringuteks ringmajandusse ja biomajandusse. Toetatud investeeringud on järgmised: – Rohkem saastavate maastikusõidukite asendamine – Täppispõllumajanduse kasutuselevõtt – Vananenud rajatiste asendamine oliivivabrikute jaoks Et tagada vastavus „Do-Significant-Harm“ põhimõttele, peavad maastikusõidukid olema heitevabad või töötama üksnes biometaanil, mis peab vastama direktiivis 2018/2001 (RED II direktiiv) sätestatud kriteeriumidele. Biokütuse ja biometaani ning gaasi ja biokütuse tootjad peavad esitama tõendid (säästvuse tõend), mille on välja andnud sõltumatud hindajad, nagu on sätestatud direktiivis 2018/2001. Käitaja ostab päritolutagatise sertifikaadid vastavalt eeldatavale kütusekasutusele. .
M2C1-8	Investeering 2.3: Innovatsioon ja mehhaniseerimine põllumajandus- ja toiduainesektoris	Siht	Toetus investeeringutele innovatsiooni ringmajanduses ja biomajanduses	Ei kohaldata	Number	10 000	15 000	2. kv	2026	Vähemalt 15 000 ettevõtet on saanud toetust tasulisteks investeeringuteks ringmajandusse ja biomajandusse. Toetatud investeeringud on järgmised: – Rohkem saastavate maastikusõidukite asendamine – Täppispõllumajanduse kasutuselevõtt – Vananenud rajatiste asendamine oliivivabrikute jaoks Et tagada vastavus „Do-Significant-Harm“ põhimõttele, peavad maastikusõidukid olema heitevabad või töötama üksnes biometaanil, mis peab vastama direktiivis 2018/2001 (RED II direktiiv) sätestatud kriteeriumidele. Biokütuse ja biometaani ning gaasi ja biokütuse tootjad peavad esitama tõendid (säästvuse tõend), mille on välja andnud sõltumatud hindajad, nagu on sätestatud direktiivis 2018/2001. Käitaja ostab päritolutagatise sertifikaadid vastavalt eeldatavale kütusekasutusele.
M2C1-9	Investeering 2.2: Põllumajanduslik päikesepark	Siht	Põllumajanduslik vulkaaniline energiatootmine	Ei kohaldata	kW	0	375 000 *	2. kv	2026	Paigaldatud vähemalt 375 000 (kW) päikeseenergia tootmise võimsust
M2C1-10	Investeering 2.1: Logistikakava põllumajandusliku toidutööstuse, kalanduse ja vesiviljeluse, metsanduse, lillekasvatuse ja taimekasvatussektori jaoks	Siht	Sekkumised põllumajandusliku toidutööstuse, kalanduse ja vesiviljeluse, metsanduse, lillekasvatuse ja taimekasvatussektori logistika parandamiseks	Ei kohaldata	Number	0	48	2. kv	2026	Vähemalt 48 sekkumist, et parandada logistikat põllumajandusliku toidutööstuse, kalanduse ja vesiviljeluse, metsanduse, lillekasvatuse ja taimekasvatussektoris.
M2C1-11	Investeering 3.3: Kultuur ja teadlikkus keskkonnateemadest ja -probleemidest	Eesmärk	Veebiplatvormi käivitamine ja autoritega lepingute sõlmimine	Sisutootjatega lepingu sõlmimisest teatamine	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	2. kv	2022	Veebiplatvormi avalik käivitamine ja sisutootjatega lõplike lepingute allkirjastamine. Projektide eesmärk on töötada välja vähemalt 180 netiülekannet, koolispetsiifilist videot ja videosisu, mis on koostatud ja kättesaadavad keskkonnaalase ülemineku veebiplatvormil.
M2C1-12	Investeering 3.3: Kultuur ja teadlikkus keskkonnateemadest ja -probleemidest	Siht	Audiovisuaalsed materjalid keskkonnaalase ülemineku kohta	Ei kohaldata	Number	0	180	2. kv	2026	Vähemalt 180 netisaatest, koolispetsiifilistest videotundidest ja videosisust, mis on toodetud ja mida kasutatakse veebiplatvormil

D.3. Laenuga seotud reformide ja investeeringute kirjeldus

Reform 1.2 – Riiklik jäätmekäitluse programm

See reform seisneb ulatusliku riikliku jäätmekäitlusprogrammi vastuvõtmises, mille eesmärk on saavutada jäätmete korduskasutamiseks, ringlussevõtuks ja taaskasutamiseks ettevalmistamise kõrgeim tase, integreeritud jäätmekäitluseks vajalike rajatiste võrgustiku kohandamises, lõpp- ja jääkladustamise minimeerimises, seiresüsteemide loomises, uute rikkumismenetluste algatamise vältimises Itaalia vastu, jäätmete vähese kogumise vastu võitlemises, prügilasse ladestamise takistamises ja piirkondlike jäätmeprogrammidega vastastikuse täiendavuse tagamises, Euroopa ja riiklike jäätmealaste õigusaktide eesmärkide saavutamise võimaldamises ning ebaseadusliku jäätmete ladustamise ja vabas õhus põletamise vastu võitlemises.

Investeering 1.1 – Uute jäätmekäitlusrajatiste rakendamine ja olemasolevate rajatiste moderniseerimine

Need investeeringud seisnevad omavalitsuste eraldatud jäätmekogumisvõrgustiku täiustamises ja mehhaniseerimises, orgaaniliste jäätmete, mitme materjaliga, klaas- ja paberpakendite käitlemise/ringlussevõtu uute tehaste ehitamises ning uuenduslikes töötlemis-/ringlussevõtukäitistes, mis tegelevad isikliku adsorbendi kõrvaldamise, reoveesetete, naha- ja tekstiilijäätmetega.

Investeeringud 1.2 – Ringmajandus: juhtalgatused

See investeering seisneb lahuskogumise võrgustiku täiustamise toetamises, sealhulgas protsesside ja/või logistika digiteerimise ning jäätmekäitlus-/ringlussevõtujaamade kaudu järgmistes sektorites:

-Elektri- ja elektroonikaseadmete jäätmed, sealhulgas tuuleturbiinide labad ja fotogalvaanilised paneelid;

-Paberi- ja papitööstus;

-Plastijäätmete ringlussevõtt (mehaaniline, keemiline ringlussevõtt, „plastikkeskused“), sealhulgas mereprügi. Selles valdkonnas soodustatakse tööstussümbioosi projekte ringpiirkondade kujul, et tagada plasti ringlussevõtu kõrvalsaaduste täielik korduskasutamine ja toota kõrge lisandväärtusega kaupu;

-Tekstiil („tekstiilikeskused“).

Lisaks töötatakse satelliitide, droonide ja tehisintellekti tehnoloogia abil välja ülemaailmne seiresüsteem ebaseaduslikule kaadamisele reageerimiseks (üldise sekkumise täpsema kirjelduse leiate ülesande 2 komponendi 4 investeeringutest 1.1 -Täiustatud ja integreeritud seire- ja prognoosisüsteemi rakendamine). Ülemaailmne seiresüsteem koos kavandatud meetmetega jäätmete jälgitavuse kohta toetab kohalikke kontrolliasutusi ja korrakaitsejõude ebaseadusliku kaadamise ja organiseeritud kuritegevuse ärahoidmisel, kontrollimisel ja tõkestamisel jäätmekäitluses.

Investeering 3.1 – Rohelised saared

See investeering hõlmab projektide rahastamist ja rakendamist 19 omavahel ühendamata väikesaarel energeetika ( nt taastuvad energiaallikad, võrgud ja energiatõhusus ), vee ( nt magestamine ) , transpordi ( nt jalgrattateed , heitevabad bussid ja paadid ) ja jäätmete ( nt jäätmete eraldamine ) valdkonnas. Biometaan peab vastama direktiivis 2018/2001 (RED II direktiiv) sätestatud kriteeriumidele. Biokütuse ja biometaani ning gaasi ja biokütuse tootjad peavad esitama tõendid (säästvuse tõend), mille on välja andnud sõltumatud hindajad, nagu on sätestatud direktiivis 2018/2001. Käitaja ostab päritolutagatise sertifikaadid vastavalt eeldatavale kütusekasutusele. Tagamaks , et meede vastab tehnilisele juhendile „Mitte tekitada olulist kahju“ (2021/C58/01), jäetakse tulevaste projektikonkursside juhendites sisalduvatest rahastamiskõlblikkuse kriteeriumidest välja järgmised tegevused: i) fossiilkütustega seotud tegevus, sealhulgas selle järgnev kasutamine 21 ; ii) ELi heitkogustega kauplemise süsteemi (HKS) tegevused, millega saavutatakse kasvuhoonegaaside heite prognoos, mis ei ole väiksem kui asjaomased sihttasemed 22 ; iii) prügilate, jäätmepõletustehaste 23 ja mehhaaniliste bioloogilise töötlemise rajatistega 24 seotud tegevus; ning iv) tegevused, mille puhul jäätmete pikaajaline kõrvaldamine võib keskkonda kahjustada. Lisaks nõutakse pädevusraamistikus, et valitakse ainult tegevused, mis on kooskõlas asjakohaste ELi ja riiklike keskkonnaalaste õigusaktidega .

Investeeringud 3.2 – Rohelised kogukonnad

See investeering seisneb toetuses maa- ja mägipiirkondadele, kes kavatsevad oma põhiressursse (nn rohelised kogukonnad) kasutada tasakaalustatult, investeerides eelkõige järgmistesse valdkondadesse:

-agrometsanduspärandi integreeritud ja sertifitseeritud haldamine („ka süsinikdioksiidi kogumisest, bioloogilise mitmekesisuse haldamisest ja puidu tarneahela sertifitseerimisest tuleneva krediidi vahetamise kaudu“);

-veevarude integreeritud ja sertifitseeritud majandamine;

-energia tootmine kohalikest taastuvatest energiaallikatest, nagu mikrohüdroelektrijaamad, biomass, biogaas, tuul, koostootmine ja biometaan;

-säästva turismi arendamine („võimaldab edendada kohalikke tooteid“);

-moodsa mäe hoonefondi ja infrastruktuuri ehitamine ja säästev majandamine;

-energiatõhusus ning jaamade ja võrkude arukas integreerimine;

-tootmistegevuse säästev areng (jäätmetekke vältimine);

-liikuvusteenuste integreerimine;

-säästva põllumajandusmudeli väljatöötamine („mis on ka energiast sõltumatu taastuvatest energiaallikatest energia tootmise ja kasutamise kaudu elektri-, soojus- ja transpordisektoris“).

-Tagamaks , et meede vastab tehnilisele juhendile „Mitte tekitada olulist kahju“ (2021/C58/01), jäetakse tulevaste projektikonkursside juhendites sisalduvatest rahastamiskõlblikkuse kriteeriumidest välja järgmised tegevused: i) fossiilkütustega seotud tegevus, sealhulgas selle järgnev kasutamine 25 ; ii) ELi heitkogustega kauplemise süsteemi (HKS) tegevused, millega saavutatakse kasvuhoonegaaside heite prognoos, mis ei ole väiksem kui asjaomased sihttasemed 26 ; iii) prügilate, jäätmepõletustehaste 27 ja mehhaaniliste bioloogilise töötlemise rajatistega 28 seotud tegevus; ning iv) tegevused, mille puhul jäätmete pikaajaline kõrvaldamine võib keskkonda kahjustada. Lisaks nõutakse pädevusraamistikus, et valitakse ainult tegevused, mis on kooskõlas asjakohaste ELi ja riiklike keskkonnaalaste õigusaktidega .

D.4. Laenu eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava

Järjekorranumber	Seotud meede (reform või investeering)	Eesmärk / siht	Nimi	Kvalitatiivsed näitajad (eesmärkide puhul)	Kvantitatiivsed näitajad (sihtide puhul)			Lõpuleviimise soovituslik ajakava		Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus
					Mõõtühik	Lähteväärtus	Eesmärk	Kvartal	Aasta
M2C1-13	Reform 1.2 – Riiklik jäätmekäitlusprogramm	Eesmärk	Jäätmehoolduse riiklikku programmi käsitleva ministri käskkirja jõustumine	Seaduse jõustumisele viitav säte	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	2. kv	2022	Jäätmekäitluse riikliku programmi ministri määrus peab sisaldama vähemalt järgmisi eesmärke: saavutada jäätmete korduskasutamiseks ettevalmistamise, ringlussevõtu ja taaskasutamise kõrgeim tase, saavutades vähemalt seadusandliku dekreedi 152/06 artiklis 181 sätestatud eesmärgid ning võttes arvesse laiendatud tootjavastutuse süsteeme; a)kohandada integreeritud jäätmekäitluseks vajalike käitiste võrku - ringmajanduse arendamise eesmärgil - tagades punktis a sätestatud eesmärkide saavutamiseks vajaliku võimsuse ja minimeerides seeläbi lõpliku ja jääkvariandina lõppladustamist, vastavalt läheduse põhimõttele ja võttes arvesse jäätmetekke vältimise riikliku kavandamise kontekstis määratletud ennetamise eesmärke, nagu on sätestatud seadusandliku dekreedi 152/06 artilis 180; b)kehtestada piisav järelevalve programmi rakendamise üle, et pidevalt oleks võimalik kontrollida programmi eesmärkide täitmist ja võimalikku vajadust võtta vastu parandusmeetmed kavandatud meetmete elluviimiseks; c)vältida uute rikkumismenetluste algatamist Itaalia Vabariigi vastu, kes ei ole rakendanud jäätmetsükli kavandamist käsitlevaid Euroopa eeskirju; d)võidelda jäätmete vähese kogumise vastu ja hoida ära prügilasse ladestamist (vt ka riiklik ringmajanduse strateegia); e)piirkondlik jäätmekäitlusjaam täiendab riiklikku jäätmekäitlusprogrammi; f)kõrvaldada jäätmekäitluse puudujäägid ja piirkondlik lõhe seoses rajatiste võimsuse ja kvaliteedistandarditega riigi territooriumi eri piirkondade ja alade vahel, et viivitused tagasi saada; h) saavutada Euroopa ja riiklikes õigusaktides sätestatud praegused ja uued eesmärgid; i )et võidelda ebaseadusliku jäätmete ladestamise ja vabaõhupõletamise vastu (nt Terra dei Fuochi piirkonnas) meetmete abil, mis hõlmasid uue jäätmete jälgitavuse süsteemi kasutuselevõttu, töötatakse ebaseaduslikule ladestamisele reageerimiseks välja toetatud ülemaailmne seiresüsteem, kasutades satelliite, mehitamata õhusõidukeid ja tehisintellekti tehnoloogiaid .
M2C1-14	Investeering 1.1 – Uute jäätmekäitlusjaamade rakendamine ja olemasolevate rajatiste moderniseerimine Investeeringud 1.2 – Ringmajanduse juhtalgatused	Eesmärk	Ministri määruse jõustumine.	Kohalike omavalitsuste esitatud projektide valikukriteeriumide heakskiitmist käsitleva ministri käskkirja vastuvõtmine.	Avaldamine Gazzetta Ufficiale’is	Ei kohaldata	Ei kohaldata	3. kv	2021	Kohalike omavalitsuste esitatud projektide valikukriteeriumide heakskiitmist käsitlev ministri käskkiri jõustub. Ministri käskkirjas sätestatakse, et projektid valitakse järgmiste kriteeriumide hulgast: -Kooskõla ELi ja riiklike õigusaktide ning Euroopa ringmajanduse tegevuskavaga, -Ringlussevõtu eesmärkide eeldatav paranemine -Kooskõla piirkondlike ja riiklike planeerimisvahenditega; -Panus ELi rikkumiste lahendamisse, koostoime muude valdkondlike kavadega (nt PNIEC) ja/või kava muude osadega, täieulatuslikel kogemustel põhinevad uuenduslikud tehnoloogiad; -Ettepaneku tehniline kvaliteet. -Kooskõla ja vastastikune täiendavus ühtekuuluvuspoliitika programmide ja sarnaste projektidega, mida rahastatakse muudest ELi ja riiklikest vahenditest Sekkumised ei hõlma investeeringuid prügilatesse, kõrvaldamisrajatistesse, mehaanilise bioloogilise töötlemise/mehhaanilise töötlemise rajatistesse või jäätmepõletustehastesse kooskõlas DNSH põhimõttega.
M2C1-15	Reform 1.2 Riiklik jäätmekäitlusprogramm: Investeering 1.1 – Uute jäätmekäitlusjaamade rakendamine ja olemasolevate rajatiste moderniseerimine	Siht	Ebaseaduslike prügilate arvu vähendamine (T1)	Ei kohaldata	Ebaseaduslike prügilate arvu vähendamine (T1)	33	7	4. kv	2023	Kavandatavate meetmetega toetatakse uute töötlemis- ja ringlussevõtujaamade ehitamist ning olemasoleva tehnilist täiustamist. Lisaks on meetmete eesmärk rakendada ja digiteerida liigiti kogumise võrgustik, et toetada ja kaasata kodanikke jäätmekäitluse heade tavade kasutuselevõtmisse. Kavandatava sekkumisega vähendatakse rikkumismenetlusega NIF 2003/2077 hõlmatud ebaseaduslike prügilate arvu 33-lt 7-le (st vähemalt 80 %).
M2C1-15bis	Reform 1.2 Riiklik jäätmekäitlusprogramm: Investeering 1.1 – Uute jäätmekäitlusjaamade rakendamine ja olemasolevate rajatiste moderniseerimine	Siht	Ebaseaduslike prügilate arvu vähendamine (T2)	Ei kohaldata	Ebaseaduslike prügilate arvu vähendamine (T1)	34	14	4. kv	2023	Kavandatavate meetmetega toetatakse uute töötlemis- ja ringlussevõtujaamade ehitamist ning olemasoleva tehnilist täiustamist. Lisaks on meetmete eesmärk rakendada ja digiteerida liigiti kogumise võrgustik, et toetada ja kaasata kodanikke jäätmekäitluse heade tavade kasutuselevõtmisse. Kavandatava sekkumisega vähendatakse rikkumismenetlusega 2011/2215 hõlmatud ebaseaduslike prügilate arvu 34-lt 14-le (st vähemalt 60 %).
M2C1-15ter	Reform 1.2 Riiklik jäätmekäitlusprogramm: Investeering 1.1 – Uute jäätmekäitlusjaamade rakendamine ja olemasolevate rajatiste moderniseerimine	Siht	Piirkondlikud erinevused liigiti kogumisel	Ei kohaldata	Protsendipunktid	22,8	20	4. kv	2023	Kavandatavate meetmetega toetatakse uute töötlemis- ja ringlussevõtujaamade ehitamist ning olemasoleva tehnilist täiustamist. Lisaks on meetmete eesmärk rakendada ja digiteerida liigiti kogumise võrgustik, et toetada ja kaasata kodanikke jäätmekäitluse heade tavade kasutuselevõtmisse. Riikliku keskmise ja halvimate näitajatega piirkonna erinevust liigiti kogumise määrades vähendatakse 20 protsendipunktini.
M2C1-15 kvartal	Investeering 1.1 – Uute jäätmekäitlusjaamade rakendamine ja olemasolevate rajatiste moderniseerimine	Eesmärk	Biojäätmete liigiti kogumise kohustuse jõustumine	Seaduse jõustumisele viitav säte	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	4. kv	2023	Biojäätmete liigiti kogumise kohustus hakkab kehtima 31. detsembriks 2023 vastavalt ELi ringmajanduse tegevuskavale
M2C1-16	Investeering 1.1 – Uute jäätmekäitlusjaamade rakendamine ja olemasolevate rajatiste moderniseerimine	Siht	Ebaseaduslikud prügilad	Ei kohaldata	Ebaseaduslike prügilate arvu vähendamine (T1)	7	4	4. kv	2024	Kavandatavate meetmetega toetatakse uute töötlemis- ja ringlussevõtujaamade ehitamist ning olemasoleva tehnilist täiustamist. Lisaks on meetmete eesmärk rakendada ja digiteerida liigiti kogumise võrgustik, et toetada ja kaasata kodanikke jäätmekäitluse heade tavade kasutuselevõtmisse. Kavandatava sekkumisega vähendatakse rikkumismenetlusega 2003/2077 hõlmatud ebaseaduslikud prügilad 7-4 (st vähemalt 90 %)
M2C1-16bis	Investeering 1.1 – Uute jäätmekäitlusjaamade rakendamine ja olemasolevate rajatiste moderniseerimine	Siht	Ebaseaduslikud prügilad	Ei kohaldata	Ebaseaduslike prügilate arv	14	9	4. kv	2024	Kavandatavate meetmetega toetatakse uute töötlemis- ja ringlussevõtujaamade ehitamist ning olemasoleva tehnilist täiustamist. Lisaks on meetmete eesmärk rakendada ja digiteerida liigiti kogumise võrgustik, et toetada ja kaasata kodanikke jäätmekäitluse heade tavade kasutuselevõtmisse. Kavandatava sekkumisega vähendatakse rikkumismenetlusega 2011/2215 hõlmatud ebaseaduslike prügilate arvu 14-lt 9-le (st vähemalt 75 %-le).
M2C1-16ter	Reform 1.2 Riiklik jäätmekäitlusprogramm Investeering 1.1 – Uute jäätmekäitlusjaamade rakendamine ja olemasolevate rajatiste moderniseerimine	Siht	Piirkondlikud erinevused liigiti kogumise määrades	Ei kohaldata	Protsendipunktid	27,6	20	4. kv	2024	Kavandatavate meetmetega toetatakse uute töötlemis- ja ringlussevõtujaamade ehitamist ning olemasoleva tehnilist täiustamist. Lisaks on meetmete eesmärk rakendada ja digiteerida liigiti kogumise võrgustik, et toetada ja kaasata kodanikke jäätmekäitluse heade tavade kasutuselevõtmisse. Kavandatud sekkumisega vähendatakse 20 protsendipunkti võrra erinevust kolme kõige paremaid tulemusi saavutava piirkonna ja kolme kõige halvemaid tulemusi saavutava piirkonna vahel liigiti kogumise määrade osas.
M2C1-17	Investeeringud 1.2 – Ringmajanduse juhtalgatused	Siht	Olmejäätmete ringlussevõtu määrad ringmajanduse tegevuskavas	Ei kohaldata	Ringlussevõtu määr		55	4. kv	2025	Olmejäätmete ringlussevõtu määr peab olema vähemalt 55 % (nagu on määratletud direktiivi 2008/98/EÜ (mis käsitleb jäätmeid ja mida on muudetud direktiiviga 2018/851) artikli 11 lõike 2 punktis C).
M2C1-17bis	Investeeringud 1.2 – Ringmajanduse juhtalgatused	Siht	Pakendijäätmete ringlussevõtu määrad ringmajanduse tegevuskavas	Ei kohaldata	Ringlussevõtu määr	Ei kohaldata	65	4. kv	2025	Pakendijäätmete ringlussevõtu määr peab olema vähemalt 65 massiprotsenti (nagu on määratletud pakendijäätmeid käsitleva direktiivi 94/62/EÜ (muudetud direktiiviga 2018/852) artikli 6 lõike 1 punktis g I-VI).
M2C1-17ter	Investeeringud 1.2 – Ringmajanduse juhtalgatused	Siht	Puidust pakkematerjali ringlussevõtu määrad ringmajanduse tegevuskavas	Ei kohaldata	Ringlussevõtu määr	Ei kohaldata	25	4. kv	2025	Puidust pakkematerjali ringlussevõtu määr peab olema vähemalt 25 massiprotsenti (nagu on määratletud pakendijäätmeid käsitleva direktiivi 94/62/EÜ (muudetud direktiiviga 2018/852) artikli 6 lõike 1 punktis g I-VI)
M2C1-17quater	Investeeringud 1.2 – Ringmajanduse juhtalgatused	Siht	Mustmetallist pakendite ringlussevõtu määrad ringmajanduse tegevuskavas	Ei kohaldata	Ringlussevõtu määr	Ei kohaldata	70	4. kv	2025	Raudmetallist pakendite ringlussevõtu määr peab olema vähemalt 70 % massist (nagu on määratletud pakendijäätmeid käsitleva direktiivi 94/62/EÜ (muudetud direktiiviga 2018/852) artikli 6 lõike 1 punktis g I-VI).
M2C1-17-kinakviirused	Investeeringud 1.2 – Ringmajanduse juhtalgatused	Siht	Alumiiniumpakendite ringlussevõtu määrad ringmajanduse tegevuskavas	Ei kohaldata	Ringlussevõtu määr	Ei kohaldata	50	4. kv	2025	Alumiiniumpakendite ringlussevõtu määr peab olema vähemalt 50 % massist (nagu on määratletud pakendijäätmeid käsitleva direktiivi 94/62/EÜ (muudetud direktiiviga 2018/852) artikli 6 lõike 1 punktis g I-VI).
M2C1-17-sugu	Investeeringud 1.2 – Ringmajanduse juhtalgatused	Siht	Klaaspakendite ringlussevõtu määrad ringmajanduse tegevuskavas	Ei kohaldata	Ringlussevõtu määr	Ei kohaldata	70	4. kv	2025	Klaaspakendite ringlussevõtu määr peab olema vähemalt 70 % massist (nagu on määratletud pakendijäätmeid käsitleva direktiivi 94/62/EÜ (muudetud direktiiviga 2018/852) artikli 6 lõike 1 punktis g I-VI).
M2C1-17-septies	Investeeringud 1.2 – Ringmajanduse juhtalgatused	Siht	Paberi ja papi ringlussevõtu määr ringmajanduse tegevuskavas	Ei kohaldata	Ringlussevõtu määr	Ei kohaldata	75	4. kv	2025	Paberi ja papi ringlussevõtu määr peab olema vähemalt 75 % massist (nagu on määratletud pakendijäätmeid käsitleva direktiivi 94/62/EÜ (muudetud direktiiviga 2018/852) I-VI artikli 6 lõike 1 punktis g).
M2C1-17-oktoosid	Investeeringud 1.2 – Ringmajanduse juhtalgatused	Siht	Plastpakendite ringlussevõtu määrad ringmajanduse tegevuskavas	Ei kohaldata	Ringlussevõtu määr	Ei kohaldata	50	4. kv	2025	Plastpakendite ringlussevõtu määr peab olema vähemalt 50 % massist (nagu on määratletud pakendijäätmeid käsitleva direktiivi 94/62/EÜ (muudetud direktiiviga 2018/852) artikli 6 lõike 1 punktis g I-VI).
M2C1-17-nonid	Investeeringud 1.2 – Ringmajanduse juhtalgatused	Eesmärk	Kodumajapidamistes ja tekstiilitööstuses tekkivate ohtlike jäätmefraktsioonide liigiti kogumise jõustumine	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	4. kv	2025	Itaalia kohaldab kodumajapidamistes ja tekstiilitööstuses tekkivate ohtlike jäätmefraktsioonide liigiti kogumist vastavalt ringmajanduse tegevuskavale.
M2C1-17 decies	Reform 1.1 Ringmajanduse riiklik programm Investeeringud 1.2 – Ringmajanduse juhtalgatused	Eesmärk	Kodumajapidamistes ja tekstiilitööstuses tekkivate ohtlike jäätmefraktsioonide liigiti kogumise jõustumine	Seaduse jõustumisele viitav säte	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	4. kv	2025	Kodumajapidamistes ja tekstiilitööstuses toodetud ohtlike jäätmefraktsioonide liigiti kogumise jõustumine kooskõlas ringmajanduse tegevuskavaga.
M2C1-18	Investeering 3.1: Rohelised saared	Eesmärk	Direktori dekreedi jõustumine	Dekreedi säte, mis viitab seaduse jõustumisele	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Q3	2022	Direktori määrusega kiidetakse heaks avaliku teadaande tulemustega seotud projektide paremusjärjestus. Valikumenetluse käigus: hõlmavad järgmist: a) Abikõlblikkuskriteeriumid, millega tagatakse, et valitud projektid vastavad tehnilisele juhendile „Mitte tekitada olulist kahju“ (2021/C58/01), kasutades kõrvalejätmise loetelu ning asjaomaste ELi ja riiklike keskkonnaalaste õigusaktide järgimise nõuet. b) Kohustus, et määruse (EL) 2021/241 VI lisas kirjeldatud metoodika kohane investeeringu kliimamõju moodustab vähemalt 37 % RRF-i toetatava investeeringu kogumaksumusest. c) Kohustus esitada aruanne meetme rakendamise kohta kava kehtivusaja keskel ja kava lõppedes. Võimalikud sekkumisvaldkonnad on järgmised: -agrometsanduspärandi integreeritud ja sertifitseeritud haldamine („ka süsinikdioksiidi kogumisest, bioloogilise mitmekesisuse haldamisest ja puidu tarneahela sertifitseerimisest tuleneva krediidi vahetamise kaudu“); -veevarude integreeritud ja sertifitseeritud majandamine; -energia tootmine kohalikest taastuvatest energiaallikatest, nagu mikrohüdroelektrijaamad, biomass, biogaas, tuul, koostootmine ja biometaan; -säästva turismi arendamine („võimaldab edendada kohalikke tooteid“); -moodsa mäe hoonefondi ja infrastruktuuri ehitamine ja säästev majandamine; -energiatõhusus ning jaamade ja võrkude arukas integreerimine; -tootmistegevuse säästev areng (jäätmetekke vältimine); -liikuvusteenuste integreerimine; -säästva põllumajandusmudeli väljatöötamine („mis on ka taastuvatest energiaallikatest energia tootmise ja kasutamise kaudu sõltumatu elektri-, soojus- ja transpordisektoris“). Biometaan peab vastama taastuvenergia direktiivi 2018/2001 / EL (REDII) artiklites 29–31 sätestatud säästlikkuse ja kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise kriteeriumidele ning toidu ja söödapõhiste biokütuste eeskirjadele, ning sellega seotud rakendusaktid ja delegeeritud õigusaktid, et võimaldada meetmel järgida põhimõtet „ei tee olulist kahju” ja määruse (EL) 2021/241 VI lisa 8. joonealuse märkuse asjakohaseid nõudeid.
M2C1-19	Investeering 3.1: Rohelised saared	Siht	Integreeritud projektide rakendamine väikesaartel	Ei kohaldata	Väikesaarte arv	0	19	2. kv	2026	Vähemalt 19 väikesaart, kes rakendavad lõpuleviidud integreeritud projekte, mis hõlmavad vähemalt kolme erinevat liiki sekkumist. Määruse (EL) 2021/241 VI lisas kirjeldatud metoodika kohane investeeringu kliimamõju moodustab vähemalt 37 % RRF-i toetatava investeeringu kogumaksumusest. Rahastamiskõlblikud sekkumised on: -energiatõhususega seotud sekkumismeetmed; -kollektiivse liikuvuse teenuste ja taristute arendamine ja/või ajakohastamine; elektriga töötavad bussid ja paadid; ühistransporti teenindavad varjualused; autode ühiskasutus, jalgrataste ühiskasutus, motorollerite ühiskasutus; -jalgrattateede ehitamine ja/või kohandamine, varjupaikade ehitamine; -tõhus liigiti kogumine koos kogumissüsteemide tugevdamisega; -ökoloogiliste saarte ehitamine/ajakohastamine koos korduskasutamise keskusega; -magestamissüsteemid; -taastuvenergiajaamad elektri tootmiseks, sealhulgas fotogalvaaniline, avamere tuuleenergia ja mere taastuvenergia, nagu laine- või loodeteenergia; -energiatõhususe meetmed, mille eesmärk on vähendada elektrinõudlust; -sekkumised elektrivõrgus ja sellega seotud infrastruktuurides: salvestusseadmed, elektrisüsteemi integreerimine saare veesüsteemiga, arukad võrgud, uuenduslikud energiahaldus- ja seiresüsteemid.
M2C1-20	Investeering 3.2: Rohelised kogukonnad	Eesmärk	(Kõikide) riigihankelepingute sõlmimine roheliste kogukondade valimiseks	Teade (kõikide) riigihankelepingute sõlmimise kohta roheliste kogukondade valimiseks	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	3. kv	2022	Toetuste andmise menetlusest teatamine, mis peaks hõlmama rahastamiskõlblikkuse kriteeriume, millega tagatakse, et valitud projektid vastavad tehnilisele juhendile „Mitte tekitada olulist kahju“ (2021/C58/01), kasutades kõrvalejätmise loetelu ning asjaomaste ELi ja riiklike keskkonnaalaste õigusaktide järgimise nõuet.
M2C1-21	Investeering 3.2: Rohelised kogukonnad	Siht	Roheliste kogukondade kavades esitatud sekkumiste rakendamine	Ei kohaldata	Roheliste kogukondade esitatud sekkumiste protsent	0	90	2. kv	2026	Vähemalt 90 % roheliste kogukondade esitatud kavades kavandatud sekkumiste rakendamise lõpuleviimine (nagu on määratletud seaduse 221/2015 artiklis 72)

E. ÜLESANNE 2, KOMPONENT 2: Energiasüsteemi ümberkujundamine ja säästlik liikuvus

See Itaalia taaste- ja vastupidavuskava komponent hõlmab investeeringuid ja reforme energiasüsteemi ümberkujundamiseks. See hõlmab reforme, mille eesmärk on hõlbustada taastuvenergia projektidele loa andmist. Komponent hõlmab investeeringuid avamere taastuvenergiasse, vesinikuenergiasse, biometaani rajatistesse ja arukatesse võrkudesse. Neid reforme ja investeeringuid täiendavad reformid, mille eesmärk on suurendada konkurentsi elektriturul ettevõtluskeskkonna reformi komponendi raames.

See komponent hõlmab ka investeeringuid ja reforme säästva liikuvuse valdkonnas. See hõlmab reforme, mis hõlbustavad säästva liikuvuse projektide lubamist. Komponent hõlmab investeeringuid rattateede ning metroo-, trammi- ja bussitranspordi kiirtransporditaristu ehitamiseks ning heitevabade busside, veeremi, tuletõrje- ja lennujaamasõidukite hankimiseks. Neid reforme ja investeeringuid täiendavad reformid, mille eesmärk on kõrvaldada elektrilaadimise reguleeritud hinnad ning suurendada konkurentsi laadimispunktide kontsessioonide, piirkondlike raudteede ja kohaliku ühistranspordi valdkonnas ettevõtluskeskkonna reformi komponendi raames.

Selle komponendi raames tehtavad investeeringud ja reformid aitavad täita Itaaliale 2020. ja 2019. aastal esitatud riigipõhiseid soovitusi, milles käsitletakse vajadust keskendada investeeringud „rohelisele ja digitaalsele üleminekule, eelkõige [...] puhtale ja tõhusale energiatootmisele ja -kasutusele [...] säästvale ühistranspordile“ (riigipõhised soovitused nr 3, 2020) ning keskenduda „investeeringutega seotud majanduspoliitikale [...] ja taristu kvaliteedile, võttes arvesse ka piirkondlikke erinevusi“ (riigipõhised soovitused nr 3, 2019).

See komponent toetab Itaaliale esitatud suuniseid riikliku energia- ja kliimakava (SWD(2020) 911 final) rakendamise kohta, milles kutsuti Itaaliat üles edendama, ümber kujundama ja uuendama olemasolevaid taastuvenergiarajatisi, eelkõige olemasolevaid tuuleelektrijaamu, ning uurima innovatiivset avamereenergiat kogu Vahemere piirkonnas.

E.1. Tagastamatu rahalise toetusega seotud reformide ja investeeringute kirjeldus

Reform nr 1 – Taastuvate maismaa- ja avamererajatiste loamenetluste lihtsustamine ning uus õigusraamistik taastuvatest energiaallikatest tootmise toetamiseks ning praeguste toetuskavade kestuse ja abikõlblikkuse pikendamine

Reform hõlmab järgmist:

-Taastuvaid energiaallikaid kasutavate käitiste reguleeriva raamistiku jõustumine ning olemasolevate käitiste ajakohastamine ja ümberehitamine;

-Sellise õigusraamistiku jõustumine, milles määratletakse kriteeriumid selliste piirkondade kindlaksmääramiseks, mis sobivad ja ei sobi selliste taastuvenergiajaamade rajamiseks, mille koguvõimsus on üle 50 GW, kooskõlas Itaalia riikliku energia- ja kliimakavaga ning rohelise kokkuleppe eesmärkidega; õigusraamistikus lepivad kokku piirkonnad ja teised asjaomased riigiasutused.

-Täiendada taastuvate energiaallikate toetusmehhanismi ka täiendavate mitteküpsete tehnoloogiate või suurte tegevuskuludega tehnoloogiate jaoks ning pikendada nn RES1 mehhanismi enampakkumisperioodi (ka selleks, et võtta arvesse tervisega seotud hädaolukorrast tingitud aeglustumist), säilitades samal ajal konkurentsipõhise juurdepääsu põhimõtted;

-Direktiivi (EL) 2019/944 (elektrienergia siseturu ühiseeskirjade kohta) ülevõtmise dekreedi sätete jõustumine soodustab investeerimist salvestussüsteemidesse.

Reform 2 – Uued õigusaktid taastuvenergia tootmise ja tarbimise edendamiseks

Reform seisneb puhta biometaani toetamise tugevdamises, võttes vastu õigusaktid, et suurendada toetuskõlblike biometaaniprojektide ulatust ja pikendada toetuste saamise tähtaega. Biometaan peab vastama direktiivis 2018/2001 (RED II direktiiv) sätestatud kriteeriumidele, et meede vastaks Do-Significant-Harm põhimõttele ja määruse (EL) 2021/241 VI lisa joonealuse märkuse 8 asjakohastele nõuetele.

Reform nr 3 – Halduslik lihtsustamine ja regulatiivsete tõkete vähendamine vesiniku kasutuselevõtul

Reform hõlmab õigusraamistiku jõustumist, et edendada vesinikku kui taastuvat energiaallikat. Kõnealune õigusraamistik sisaldab järgmist:

-Tehnilised ohutuseeskirjad tootmise, transpordi (tehnilised ja regulatiivsed kriteeriumid vesiniku toomiseks maagaasivõrku), ladustamise ja kasutamise kohta;

-Kiire loamenetlus koos ühe akna süsteemiga, et saada luba väikesemahulise vesinikutootmisjaama ehitamiseks ja käitamiseks (elektrolaasimisseadmete jaoks võimsusega alla 1-5 MW; hoiustamiskünnis määratakse kindlaks eespool nimetatud vesiniku tehnilistes ohutuseeskirjades).

-Vesinikutehaste võrguteenustes osalemise reguleerimine. Energeetikasektorit reguleerivale asutusele (ARERA) tehakse ülesandeks võtta pärast sidusrühmadega konsulteerimist vastu konkreetne regulatiivmeede.

-Taastuvvesiniku päritolutagatiste süsteem, et anda tarbijatele hinnasignaale.

-Menetlused ja/või kriteeriumid kiirteede ääres asuvate valitud tanklate määratlemiseks, et optimeerida tanklate asukohta veoautodele H2 koridoride loomiseks, alustades Põhja-Itaalia piirkondadest kuni Po jõe oruni ja logistikakeskusteni ning poolsaarel asuvate peamiste maanteedeni.

-Riikliku põhivõrguettevõtja 10-aastase arengukava kooskõlastamine teiste Euroopa põhivõrguettevõtjate kavadega, mille eesmärk on töötada välja ühised standardid vesiniku edastamiseks olemasolevate gaasijuhtmete või eriotstarbeliste torujuhtmete abil.

Reform 4 – Vesinikusektori konkurentsivõimet edendavad meetmed

Reformi eesmärk on võtta vastu maksumeetmed, et stimuleerida vesiniku tootmist ja/või kasutamist kooskõlas ELi maksueeskirjadega, ning võtta üle taastuvenergia II direktiiv. Selle meetmega toetatakse elektrolüüsil põhinevat vesinikutootmist, kasutades direktiivis (EL) 2018/2001 (taastuvenergia direktiiv) määratletud taastuvaid energiaallikaid, või võrguelektri tootmist.

Reform 5 – arukamad menetlused projektide hindamiseks paiksete seadmetega kohalike ühistranspordisüsteemide sektoris ja kiires massitranspordisektoris

Reformi käigus võetakse vastu õigusakt, millega määratakse selgelt kindlaks vastutus kohaliku ühistranspordi projektide heakskiitmisel, ning lihtsustatakse maksemenetlust.

Investeering 1.3 – Innovatiivsete süsteemide (sealhulgas offshore-süsteemide) edendamine

See investeering seisneb vähemalt 100 MW ujuvate tuule- ja fotogalvaaniliste elektrijaamade rajamises koos energiasalvestussüsteemidega ning sama suure arvu 100 MW elektrijaamade ehitamises, mis on integreeritud mitme tehnoloogia kombineerimise teel 29 , koos vajaliku taristuga võrguühenduseks ning kohalike alade ja taristute (nt sadamadokkide) võimalikuks elektrifitseerimiseks.

Investeering 1.4 – Biometaani arendamine vastavalt ringmajanduse edendamise kriteeriumidele

Kõnealune investeering koosneb järgmisest:

-Toetus biometaani tootmise uute tehaste ehitamiseks

-Olemasolevate põllumajanduslike biogaasitehaste ümberkorraldamine ja nende tõhususe parandamine biometaani tootmise suunas transpordi, tööstuse ja kütte jaoks. Biometaan peab vastama direktiivis 2018/2001 (RED II direktiiv) sätestatud kriteeriumidele, et meede vastaks Do-Significant-Harm põhimõttele ja määruse (EL) 2021/241 VI lisa joonealuse märkuse 8 asjakohastele nõuetele.

-Vananenud ja vähetõhusate mehaaniliste sõidukite asendamine üksnes biometaaniga käitatavate sõidukitega, mis vastavad direktiivis 2018/2001 (RED II direktiiv) sätestatud kriteeriumidele. Biokütuse ja biometaani ning gaasi ja biokütuse tootjad peavad esitama tõendid (säästvuse tõend), mille on välja andnud sõltumatud hindajad, nagu on sätestatud direktiivis 2018/2001. Käitajad ostavad päritolutagatise sertifikaadi, mis vastab eeldatavale kütusekasutusele.

-Ökoloogiliste tavade levitamine biogaasi tootmise etapis (minimaalse mullatöötluse kohad, uuenduslikud vähesaastavad süsteemid kääritussaaduse jaotamiseks).

Investeeringud 2.1 – Arukate võrkude tugevdamine

See investeering seisneb jaotusvõrkude ümberkujundamises ja haldamises, sekkudes nii elektrivõrku kui ka selle tarkvarakomponente, et võimaldada uusi energiaga seotud stsenaariume, milles saavad osaleda ka tarbijad ja tootvad tarbijad.

Investeering 2.2 – Sekkumised elektrivõrgu vastupidavuse suurendamiseks

See investeering seisneb sekkumises, mille eesmärk on parandada elektrivõrgu vastupidavust äärmuslikele ilmastikunähtustele (tuule-/langevad puud, jää, kuumalained, üleujutus- ja hüdrogeoloogiline oht), eelkõige jaotusvõrgule, ning vähendada elektritarnete pikaajalise katkemise tõenäosust ning negatiivseid sotsiaalseid ja majanduslikke tagajärgi mõjutatud piirkondadele.

Investeering 3.3 – Vesinikukatsed maanteetranspordis

See investeering seisneb vähemalt 40 vesinikul töötava tankla rajamises kiirtee teenindusaladel, logistikaladudes ja sadamates vastavalt alternatiivkütuste taristut käsitleva direktiivi 2014/94 nõuetele.

Investeering 3.4 – Vesinikukatsed raudteetranspordi valdkonnas

See investeering seisneb vähemalt kümne vesinikul põhineva raudteetankla ehitamises kuuel raudteeliinil. Vesinikurongide tanklad ehitatakse kohalike keskkonnahoidliku vesiniku tootmiskohtade ja/või vesiniku tanklate lähedale. Projekt hõlmab toetust teadus- ja arendustegevusele, mis on seotud vesinikuga raudteedel, alustades kõrgsurveelektrolüüserist (TRL 5-7), suure läbilaskevõimega salvestussüsteemist, kasutades ka metallhüdriidi või -vedelikke (TRL 3-5).

Investeering 3.5 – Vesinikualane teadus- ja arendustegevus

See investeering seisneb vesinikualase teadus- ja arendustegevuse toetamises järgmistes valdkondades:

-Keskkonnahoidliku ja puhta vesiniku tootmine

-Uuenduslikud tehnoloogialahendused vesiniku säilitamiseks, transportimiseks ja muundamiseks derivaatideks ja e-kütusteks

-Kütuseelemendid paikseks kasutamiseks ja liikuvuseks

-Integreeritud arukad juhtimissüsteemid, et suurendada intelligentsete vesinikupõhiste taristute vastupidavust ja usaldusväärsust

Selle meetmega toetatakse elektrolüüsil põhinevat vesinikutootmist, kasutades taastuvaid energiaallikaid, nagu on määratletud direktiivis (EL) 2018/2001 (taastuvdirektiiv), või võrguelektri tootmist või vesinikuga seotud tegevust, mis vastab direktiivi (EL) 2018/25 artikli 25 kohase lähenemisviisiga analoogselt direktiivi (EL) artikli 25 kohasele nõudele vähendada elutsükli jooksul kasvuhoonegaaside heidet 73,4 % vesiniku puhul [mille tagajärjel on elutsükli jooksul tekkivate kasvuhoonegaaside heide väiksem kui 3 CO2e/tH2] ja 70 % vesinikupõhiste sünteetiliste kütuste puhul, võrreldes fossiilkütuste võrdlusalusega 94 g CO2e/MJ.

Investeering 4.1 – investeerimine pehmesse liikuvusse (riiklik jalgrattateede kava)

See investeering seisneb vähemalt 365 km täiendavate jalgrattateede ehitamises linna- ja suurlinnapiirkondadesse ning vähemalt 1235 km lisateede ehitamises Itaalia muudesse piirkondadesse. Linnade ja suurlinnade jalgrattateed töötatakse välja 40 linnas, kus asuvad suured ülikoolid, et olla ühendatud raudtee- või metrootranspordisõlmedega. Investeeringud riiklikesse jalgrattateedesse peaksid hõlmama ka projekte maapiirkondades.

Investeering 4.2 – Kiirete massitranspordisüsteemide (metro-, tänavaauto-, brt-süsteemide) arendamine

See investeering hõlmab 11 km metrooradade ehitamist, 85 km trammiradade ehitamist, 120 km trollibussiradade ehitamist ja 15 km köisraudteeradade ehitamist.

Käesolevas meetmes sisalduvad sekkumised tulenevad kahest erinevast osalemiskutsest (makrorühmad):

a)konkursikutse „Avviso 1“ (lõpptähtaeg 2020. aastal) – seitsme meetme elluviimine, kaasates Rooma, Genova, Firenze, Palermo, Bologna ja Rimini linnad;

b)konkursikutse „Avviso 2“ (lõpptähtaeg jaanuaris 2021) – 21 sekkumise elluviimine, kaasates Rooma, Firenze, Napoli, Milano, Palermo, Bari, Bologna, Catania, Pozzuoli, Padova, Perugia, Taranto, Trieste.

Investeering 4.3 – Arvestustaristud

See investeering seisneb järgmiste valdkondade arendamise toetamises:

-7 500 avalikku kiire laadimise taristupunkti vabal teel;

-13 755 kiiret avalikku laadimistaristu punkti linnakeskustes;

-100 katselist laadimisjaama, mis on ühendatud ladustamisega.

Seda investeeringut täiendavad ettevõtluskeskkonna reformi komponendis loetletud elektrilaadimise hindu ja kontsessioone käsitlevad reformid.

Investeering 4.4.1 – Piirkondliku ühistranspordi bussipargi uuendamine puhaste kütustega

See investeering seisneb vähemalt 3000 nullheitega bussi hankes. See investeering aitab parandada õhukvaliteeti Itaalias ja vähendada kasvuhoonegaaside heidet. Bussidel peavad olema digitaalsed funktsioonid.

Investeering 4.4.2 – Piirkondliku ühistranspordi raudteepargi uuendamine keskkonnasõbralike kütuserongide ja universaalteenustega

See investeering seisneb vähemalt 150 nullheitega rongi hankimises vanade diisel- ja elektrirongide asendamiseks.

Investeering 4.4.3 – Riikliku tuletõrjebrigaadide staabi uuendamine

See investeering seisneb 200 lennujaamasõiduki ja 3600 tuletõrjeauto hankimises kogu riikliku tuletõrjebrigaadi sõidukipargi asendamiseks ning 875 laadimisjaama rajamises. Sõidukid on heitevabad või töötavad üksnes biometaanis, mis vastab artiklites 29-31 sätestatud säästlikkuse ja kasvuhoonegaaside heite vähendamise kriteeriumidele ning toidu- ja söödapõhiste biokütuste eeskirjadele, mis on sätestatud taastuvenergia direktiivi (EL) 2018/2001 (REDII) artiklis 26, ning seonduvatele rakendusaktidele ja delegeeritud õigusaktidele. Käitajad ostavad päritolutagatise sertifikaadi, mis vastab eeldatavale kütusekasutusele.

Investeering 5.1 – Rahvusvahelise, tööstusliku ning teadus- ja arendustegevuse arendamine; juhtpositsioon taastuvenergia ja akude valdkonnas

See investeering seisneb taastuvenergia ja akude väärtusahela arendamise toetamises kahe projekti kaudu. Esimeses keskendutakse tehnoloogilistele oskustele, et võtta nendes valdkondades kasutusele tootmisrajatised. Teine käsitleb painduvate paneelide tootmiseks kasutatavaid tööstusettevõtteid. Meetme juhtimine on usaldatud Invitalia S.p.A.-le (Riiklik investeeringute ja ettevõtluse arendamise agentuur), majandusarengu ministeeriumi järelevalve all.

Investeering 5.3 – Rahvusvahelise, tööstusliku ning teadus- ja arendustegevusse suunatu väljatöötamine; D juhtpositsioon elektribusside valdkonnas

See investeering seisneb ligikaudu 45 projekti toetamises, millega saab edendada bussitööstuse digitaalset ja keskkonnahoidlikku üleminekut elektri- ja andmesideühendusega bussidele. Selle investeeringuga loodetakse toetada ka investeeringuid elektribussipargi uuendamiseks (ilma hübriidbussideta).

Investeering 5.4 – Tegevusalustavate ettevõtete ja riskikapitali toetamine ökoloogilise ülemineku valdkonnas

Selle investeeringu eesmärk on toetada idufirmade arengut rohelisele majandusele üleminekul, luues 250 000 000 eurot sihtotstarbelise rohelise ülemineku fondi (GTF), mille investeerimisstrateegia keskendub näiteks taastuvatele energiaallikatele, ringmajandusele, liikuvusele, energiatõhususele, jäätmekäitlusele ja energia salvestamisele. GTF, millel on 5-aastane investeerimisperiood ja sellele järgnev portfelli valitsemise viieaastane periood, investeeriks koos kõrgeimate riskikapitalijuhtide ja süsteemiosalistega asjaomastesse riskikapitalifondidesse, idufirmadesse ning inkubatsiooni- ja kiirendusprogrammidesse. Tagamaks , et meede vastab tehnilisele juhendile „Mitte tekitada olulist kahju“ (2021/C58/01), jäetakse tulevaste projektikonkursside juhendites sisalduvatest rahastamiskõlblikkuse kriteeriumidest välja järgmised tegevused: i) fossiilkütustega seotud tegevus, sealhulgas selle järgnev kasutamine 30 ; ii) ELi heitkogustega kauplemise süsteemi (HKS) tegevused, millega saavutatakse kasvuhoonegaaside heite prognoos, mis ei ole väiksem kui asjaomased sihttasemed 31 ; iii) prügilate, jäätmepõletustehaste 32 ja mehhaaniliste bioloogilise töötlemise rajatistega 33 seotud tegevus; ning iv) tegevused, mille puhul jäätmete pikaajaline kõrvaldamine võib keskkonda kahjustada. Lisaks nõutakse pädevusraamistikus, et valitakse ainult tegevused, mis on kooskõlas asjakohaste ELi ja riiklike keskkonnaalaste õigusaktidega .

E.2. Tagastamatu rahalise toetuse eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava

Järjekorranumber	Seotud meede (reform või investeering)	Eesmärk / siht	Nimi	Kvalitatiivsed näitajad (eesmärkide puhul)	Kvantitatiivsed näitajad (sihtide puhul)				Lõpuleviimise soovituslik ajakava		Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus
					Mõõtühik	Lähteväärtus	Eesmärk		Kvartal	Aasta
M2C2-1	Investeering 1.3 Innovatiivsete süsteemide (sealhulgas offshore-süsteemide) edendamine	Eesmärk	Avamere infrastruktuuri arendamise projekti autasustamine	Avamere infrastruktuuri arendamise lepingu sõlmimisest teatamine	Ei kohaldata	Ei kohaldata		Ei kohaldata	3. kv	2023	Avamere elektritootmise taristu arendamise projektis nähakse ette taastuvatest energiaallikatest toodetud installeeritud võimsus vähemalt 200 MW.
M2C2-2	Investeering 1.3 Innovatiivsete süsteemide (sealhulgas offshore-süsteemide) edendamine	Siht	Avamere infrastruktuuri arendamine	Ei kohaldata	Number	0		200	2. kv	2026	Avamere elektritootmise taristu rajamine, mis vastab taastuvatest energiaallikatest toodetud installeeritud võimsusele vähemalt 200 MW või soovituslikule tootmisele vähemalt 480 GWh aastas.
M2C2-3	Investeering 1.4 Biometaani arendamine vastavalt ringmajanduse edendamise kriteeriumidele	Siht	Põllumajandustraktorite asendamine	Ei kohaldata	Number	0		300	2. kv	2026	Vähemalt 300 põllumajandustraktori autopargi asendamine mehaaniliste traktoritega, mida käitatakse üksnes biometaaniga ja mis on varustatud täppispõllundustööriistadega. Biometaan peab vastama direktiivis 2018/2001 (RED II direktiiv) sätestatud kriteeriumidele, et järgida põhimõtet Do-No-Significant-Harm. Biokütuse ja biometaani ning gaasi ja biokütuse tootjad peavad esitama tõendid (säästvuse tõend), mille on välja andnud sõltumatud hindajad, nagu on sätestatud direktiivis 2018/2001. Käitaja ostab päritolutagatise sertifikaadid vastavalt eeldatavale kütusekasutusele.
M2C2-4	Investeering 1.4 Biometaani arendamine vastavalt ringmajanduse edendamise kriteeriumidele	Siht	Biometaani täiendav tootmine	Ei kohaldata	1 2 295 000 000	0		0,6	4. kv	2023	Arendada biometaani tootmist olemasolevate ja uute tehaste ümberkujundamisel 2023. aasta lõpuks vähemalt 0,6 miljardi kuupmeetrini. Biometaan peab vastama direktiivis 2018/2001 (RED II direktiiv) sätestatud kriteeriumidele, et meede vastaks Do-Significant-Harm põhimõttele ja määruse (EL) 2021/241 VI lisa joonealuse märkuse 8 asjakohastele nõuetele. Biokütuse ja biometaani ning gaasi ja biokütuse tootjad peavad esitama tõendid (säästvuse tõend), mille on välja andnud sõltumatud hindajad, nagu on sätestatud direktiivis 2018/2001.
M2C2-5	Investeering 1.4 Biometaani arendamine vastavalt ringmajanduse edendamise kriteeriumidele	Siht	Biometaani täiendav tootmine	Ei kohaldata	1 2 295 000 000	0,6		2,3	2. kv	2026	Arendada biometaani tootmist olemasolevate ja uute tehaste ümberkujundamisel 2026. aasta juuni lõpuks vähemalt 2,3 miljardi kuupmeetrini. Biometaan peab vastama direktiivis 2018/2001 (RED II direktiiv) sätestatud kriteeriumidele, et meede vastaks Do-Significant-Harm põhimõttele ja määruse (EL) 2021/241 VI lisa joonealuse märkuse 8 asjakohastele nõuetele. Biokütuse ja biometaani ning gaasi ja biokütuse tootjad peavad esitama tõendid (säästvuse tõend), mille on välja andnud sõltumatud hindajad, nagu on sätestatud direktiivis 2018/2001.
M2C2-6	Reform 1 Taastuvate maismaa- ja avamererajatiste loamenetluste lihtsustamine ning uus õigusraamistik taastuvatest energiaallikatest tootmise säilitamiseks ning praeguste toetuskavade kestuse ja abikõlblikkuse pikendamine	Eesmärk	Maismaal ja avamerel toodetavate taastuvate energiaallikate jaoks rajatiste ehitamiseks loa andmise menetluste lihtsustamist käsitleva õigusraamistiku jõustumine	Seaduse säte, mis viitab seaduse jõustumisele	Ei kohaldata	Ei kohaldata		Ei kohaldata	1. kv	2024	Õigusraamistik hõlmab järgmisi eesmärke: ●taastuvaid energiaallikaid kasutavate käitiste jaoks lihtsustatud ja juurdepääsetava reguleeriva raamistiku loomine ning olemasolevate käitiste ajakohastamine ja uuendamine kooskõlas lihtsustamisdekreedi sätetega; ●piirkondade ja teiste asjaomaste riigiasutustega ühise distsipliini kehtestamine, mille eesmärk on määrata kindlaks kriteeriumid, mille alusel määrata kindlaks piirkonnad, mis sobivad ja ei sobi selliste taastuvenergiajaamade rajamiseks, mille koguvõimsus on vähemalt võrdne PNIECi poolt kindlaks määratud võimsusega, et saavutada taastuvate energiaallikate arendamise eesmärgid; ●taastuvate energiaallikate toetusmehhanismi lõpuleviimine ka täiendavate mitteküpsete või suure tegevuskuluga tehnoloogiate puhul ning nn taastuvate energiaallikate 1. mehhanismi enampakkumisperioodi pikendamine; reform salvestussüsteemidesse tehtavate investeeringute edendamiseks, mis kajastub seadusandlikus dekreedis, millega võetakse üle direktiiv (EL) 2019/944 elektrienergia siseturu ühiseeskirjade kohta.
M2C2-7	Reform 2. Uued õigusaktid taastuvenergia tootmise ja tarbimise edendamiseks	Eesmärk	Jõustus seadusandlik dekreet, millega edendatakse taastuvgaasi kasutamist biometaani kasutamiseks transpordi-, tööstus- ja elamusektoris, ning rakendusmäärus, milles sätestatakse selle kasutamise tingimused ja kriteeriumid ning uus stimuleerimissüsteem.	Seaduse säte, mis viitab seaduse jõustumisele	Ei kohaldata	Ei kohaldata		Ei kohaldata	4. kv	2021	Seadusandlik dekreet sisaldab eelkõige järgmist: 1-seadusandlik muudatus, mis käsitleb lihtsustatud loaandmismenetlust ja praeguse toetuste andmise mehhanismi muutmist, et i) laiendada abikõlblikkuse piire ja ii) pikendada toetuste saamise perioodi ning iii) näha ette sisend tariifimehhanismis ja taastuvgaasi päritolutagatises 2-REDII direktiivi ülevõtmine seadusandliku dekreediga 3-Üldkoordineerimist teostab Ministero della Transizione Ecologica (mite), keda toetavad teised nõuandva funktsiooniga haldusasutused: Põllumajandusministeerium (MIPAAF), majandus- ja rahandusministeerium (MEF) ja Gestore Servizi Energetici.
M2C2-8	Investeering 2.1 Arukate võrkude tugevdamine	Eesmärk	(Kõikide) riigihankelepingute sõlmimine võrgu läbilaskevõime suurendamiseks	Teade (kõikide) riigihankelepingute sõlmimise kohta	Ei kohaldata	Ei kohaldata		Ei kohaldata	4. kv	2022	Teatis (kõikide) riigihankelepingute sõlmimise kohta, et suurendada taastuvenergia jaotamise ja energiatarbimise elektrifitseerimise võrguvõimsust
M2C2-9	Investeering 2.1 Arukate võrkude tugevdamine	Siht	Arukad võrgud – suurendada võrguvõimsust taastuvenergia jaotamiseks	Ei kohaldata	Number	0		1 000	4. kv	2024	Suurendada taastuvenergia jaotamise võrguvõimsust vähemalt 1000 MW võrra;
M2C2-10	Investeering 2.1 Arukate võrkude tugevdamine	Siht	Arukad võrgud – suurendada võrguvõimsust taastuvenergia jaotamiseks	Ei kohaldata	Number	1 000		4 000	2. kv	2026	Suurendada taastuvenergia jaotamise võrguvõimsust vähemalt 4000 MW võrra
M2C2-11	Investeering 2.1 Arukate võrkude tugevdamine	Siht	Arukad võrgud – energiatarbimise elektrifitseerimine	Ei kohaldata	Number	0		1 500 000	2. kv	2026	Vähemalt 1 500 000 elanikuni jõudva energiatarbimise elektrifitseerimine
M2C2-12	Investeering 2.2 Sekkumised elektrivõrgu vastupidavuse suurendamiseks	Eesmärk	Elektrisüsteemi võrgu vastupidavust suurendavate projektide tellimine	Projektide sõlmimisest teatamine	Ei kohaldata	Ei kohaldata		Ei kohaldata	4. kv	2022	Selliste projektide tellimine, mille eesmärk on suurendada elektrisüsteemi võrgu vastupidavust vähemalt 4000 km ulatuses, et vähendada äärmuslikest ilmastikutingimustest tingitud energiakatkestuste sagedust ja kestust.
M2C2-13	Investeering 2.2 Sekkumised elektrivõrgu vastupidavuse suurendamiseks	Siht	Suurendada elektrisüsteemi võrgu vastupidavust	Ei kohaldata	Number	0		4 000	2. kv	2026	Suurendada elektrisüsteemi võrgu vastupidavust vähemalt 4000 km ulatuses, et vähendada äärmuslikest ilmastikuoludest tingitud energiakatkestuste sagedust ja kestust.
M2C2-14	Investeering 3.3 Vesinikukatsed maanteetranspordis	Eesmärk	(Kõikide) riigihankelepingute sõlmimine vesinikul põhinevate laadimisjaamade ehitamiseks	Teade (kõikide) riigihankelepingute sõlmimise kohta vähemalt 40 vesinikul töötava laadimisjaama väljaarendamiseks [...]	Ei kohaldata	Ei kohaldata		Ei kohaldata	1. kv	2023	Teade (kõikide) riigihankelepingute sõlmimise kohta vähemalt 40 vesinikul töötava laadimisjaama väljaarendamiseks kooskõlas direktiiviga 2014/94/EL alternatiivkütuste taristu kohta
M2C2-15	Investeering 3.3 Vesinikukatsed maanteetranspordis	Siht	Vesinikul põhinevate laadimisjaamade arendamine	Ei kohaldata	Number	0		40	2. kv	2026	Töötada kooskõlas direktiiviga 2014/94/EL välja vähemalt 40 kerg- ja raskeveokite vesinikul põhinevat laadimisjaama.
M2C2-16	Investeering 3.4 Vesinikukatsed raudteetranspordi valdkonnas	Eesmärk	Vahendite eraldamine vesiniku katsetamiseks raudteetranspordi valdkonnas	Vahendite eraldamisest teatamine	Ei kohaldata	Ei kohaldata		Ei kohaldata	1. kv	2023	Vahendite eraldamine vastavalt menetlustele ja kriteeriumidele, mis on kehtestatud üheksa vesinikul põhineva tankla ehitamiseks kuuel raudteeliinil
M2C2-17	Investeering 3.4 Vesinikukatsed raudteetranspordi valdkonnas	Siht	Vesinikutanklate arv	Ei kohaldata	Number	0		10	2. kv	2026	Ehitada kuuel raudteeliinil kümme vesinikul põhinevat tanklat raudtee jaoks, mis määratletakse säästva liikuvuse ministeeriumi (MIMS) ja ökoloogilise ülemineku ministeeriumi (MITE) kehtestatud avaliku korraga.
M2C2-18	Investeering 3.5 Vesinikualane teadus- ja arendustegevus	Eesmärk	Kõigi avaliku sektori teadus- ja arendustegevuse lepingute sõlmimine vesinikualaste teadusprojektidega	Vesinikualase teadus- ja arendustegevusega seotud hankelepingute sõlmimisest teatamine	Ei kohaldata	Ei kohaldata		Ei kohaldata	2. kv	2022	Teade teadus- ja arendustegevuse lepingute sõlmimise kohta, mille eesmärk on parandada teadmisi vesinikuvektori rakendamise kohta tootmis-, ladustamis- ja jaotusetappides. Lepingutes tuleb välja töötada vähemalt neli teadusuuringute mõõdet: a) Rohelise ja puhta vesiniku tootmine b) vesiniku salvestamise, transpordi ja derivaatideks ja e-kütusteks muundamise uuenduslikud tehnoloogiad c) Kütuseelemendid paikseks kasutamiseks ja liikuvuseks d) Integreeritud arukad juhtimissüsteemid, et suurendada intelligentsete vesinikupõhiste taristute vastupidavust ja usaldusväärsust Selle meetmega toetatakse elektrolüüsil põhinevat vesinikutootmist, kasutades taastuvaid energiaallikaid, nagu on määratletud direktiivis (EL) 2018/2001 (taastuvdirektiiv), või võrguelektri tootmist või vesinikuga seotud tegevust, mis vastab direktiivi (EL) 2018/25 artikli 25 kohase lähenemisviisiga analoogselt direktiivi (EL) artikli 25 kohasele nõudele vähendada elutsükli jooksul kasvuhoonegaaside heidet 73,4 % vesiniku puhul [mille tagajärjel on elutsükli jooksul tekkivate kasvuhoonegaaside heide väiksem kui 3 CO2e/tH2] ja 70 % vesinikupõhiste sünteetiliste kütuste puhul, võrreldes fossiilkütuste võrdlusalusega 94 g CO2e/MJ.
M2C2-19	Investeering 3.5 Vesinikualane teadus- ja arendustegevus	Siht	Vesinikualase teadus- ja arendustegevuse projektide arv	Ei kohaldata	Number	0		4	2. kv	2026	Vähemalt 4 R &D projekti (üks iga R&D-mõõtme kohta), mis on läbi viidud ja mille kohta on esitatud katsetunnistus või -väljaanne Töötatakse välja neli teadus- ja arendustegevuse tegevussuunda, võttes arvesse järgmist: a)Keskkonnahoidliku ja puhta vesiniku tootmine b) vesiniku salvestamise, transpordi ja derivaatideks ja e-kütusteks muundamise uuenduslikud tehnoloogiad c) Kütuseelemendid paikseks kasutamiseks ja liikuvuseks integreeritud arukad juhtimissüsteemid, et suurendada arukate vesinikupõhiste taristute vastupidavust ja usaldusväärsust Selle meetmega toetatakse elektrolüüsil põhinevat vesinikutootmist, kasutades taastuvaid energiaallikaid, nagu on määratletud direktiivis (EL) 2018/2001 (taastuvdirektiiv), või võrguelektri tootmist või vesinikuga seotud tegevust, mis vastab direktiivi (EL) 2018/2001 V lisa artikli 25 lõike 2 kohase lähenemisviisiga analoogselt nõudele vähendada olelusringi jooksul kasvuhoonegaaside heidet 73,4 % [mille tagajärjel on vesiniku elutsükli jooksul tekkivate kasvuhoonegaaside heide väiksem kui 3 tCO2e/tH2] ja 70 % võrreldes fossiilkütuse võrdlusväärtusega 94 g CO2e/MJ.
M2C2-20	Reform 3 Halduslik lihtsustamine ja regulatiivsete tõkete vähendamine vesiniku kasutuselevõtul	Eesmärk	Vajalike seadusandlike meetmete jõustumine	Seaduse säte, mis viitab seaduse jõustumisele	Ei kohaldata	Ei kohaldata		Ei kohaldata	1. kv	2023	Vajalikes seadusandlikes meetmetes sätestatakse i) turvasätted seoses vesiniku tootmise, transpordi ja ladustamisega, ii) keskkonnahoidliku vesiniku tootmiseks väikeste rajatiste ehitamise korra lihtsustamine ja iii) meetmed seoses vesinikul põhinevate laadimisjaamade ehitamise tingimustega. Selle meetmega toetatakse üksnes vesinikuga seotud tegevusi, mis vastavad vesiniku olelusringi jooksul tekkivate kasvuhoonegaaside heitkoguste 73,4 % vähendamise nõudele [mille tulemuseks on 3 CO2 ekvivalenttonni/tH2].
M2C2-21	Reform 4 Vesiniku konkurentsivõime edendamise meetmed	Eesmärk	Maksusoodustuste jõustumine	Seaduse säte, mis viitab seaduse jõustumisele	EI KOHALDATA	EI KOHALDATA		Ei kohaldata	2. kv	2022	Seaduses sätestatakse maksusoodustused keskkonnahoidliku vesiniku tootmise toetamiseks ja keskkonnahoidliku vesiniku kasutamise soodustamiseks transpordisektoris. Selle meetmega toetatakse üksnes vesinikuga seotud tegevusi, mis vastavad vesiniku olelusringi jooksul tekkivate kasvuhoonegaaside heitkoguste 73,4 % vähendamise nõudele [mille tulemuseks on 3 CO2 ekvivalenttonni/tH2].
M2C2-22	Investeering 4.1 „Investeeringud pehmesse liikuvusse“ (riiklik jalgrattateede kava)	Siht:	Täiendavad jalgrattarajad T1	Ei kohaldata	Number	0		200	4. kv	2023	Ehitada linna- ja suurlinnapiirkondadesse (st üle 50 000 elanikuga omavalitsustes) vähemalt 200 km täiendavaid rattateid
M2C2-23	Investeering 4.1 „Investeeringud pehmesse liikuvusse“ (riiklik jalgrattateede kava)	Siht	Täiendavad jalgrattarajad T2	Ei kohaldata	Number	200		1 800	2. kv	2026	Ehitada vähemalt 365 km täiendavaid jalgrattateid linna- ja suurlinnapiirkondadesse ning vähemalt 1 235 km lisateede ehitamises Itaalia muudesse piirkondadesse.
M2C2-24	Investeering 4.1 „Investeeringud pehmesse liikuvusse (riiklik jalgrattateede kava) – Investeeringud 4.2 Kiirtranspordisüsteemide (metroo, tänavaauto, brt) arendamine“	Eesmärk	Kogu riigihankelepingu sõlmimine jalgrattaradade, metroode, trolliliinide ja funikulaaride ehitamiseks suurlinna-aladel	Teade kõigi riigihankelepingute sõlmimise kohta jalgratturite, metroode, trollibusside ja funikulaaride ehitamiseks suurlinna-aladel	Ei kohaldata	Ei kohaldata		Ei kohaldata	4. kv	2023	Teade kõigi riigihankelepingute sõlmimise kohta jalgratturite, metroode, trollibusside ja funikulaaride ehitamiseks suurlinna-aladel
M2C2-25	Investeering 4.2 Kiirtranspordisüsteemide (metroo, tänavaauto, brt) arendamine	Siht	Ühistranspordi taristu T1 kilomeetrite arv	Ei kohaldata	Number	0		25	3. kv	2024	Ehitada vähemalt 25 km ühistransporditaristut. Need projektid viiakse ellu järgmistes suurlinnapiirkondades (Perugia, Pozzuoli, Trieste)
M2C2-26	Investeering 4.2 Kiirete massitranspordisüsteemide väljatöötamine (metroo, tänavaauto, busside kiirtransiit)	Siht	Ühistranspordi taristu T2 kilomeetrite arv	Ei kohaldata	Number	25		231	2. kv	2026	Ehitada vähemalt 206 km ühistransporti. Soovituslik jaotus transpordiliikide kaupa on järgmine: - 11 km metroorada; - 85 km trammiteed; - 120 km trollibussi sõiduradade puhul ja - 15 km köisraudtee sõiduradasid Need projektid viiakse ellu järgmistes suurlinnapiirkondades (Rooma, Genova, Firenze, Palermo, Bologna, Rimini, Napoli, Milano, Palermo, Bari, Catania, Pozzuoli, Padova, Perugia, Taranto, Trieste)
M2C2-27	Investeering 4.3 Laadimistaristute paigaldamine	Eesmärk	Kõigi riigihankelepingute sõlmimine laadimistaristute paigaldamiseks M1	Teade kõigi laadimistaristute paigaldamise riigihankelepingute sõlmimise kohta	Ei kohaldata	Ei kohaldata		Ei kohaldata	2. kv	2023	Teade kõigi riigihankelepingute sõlmimise kohta, mis käsitlevad 2 500 elektrisõidukite kiirlaadimisjaamade ehitamist kiirteede äärde ja vähemalt 4000 linnapiirkondadesse (kõik omavalitsused) Projekt võib hõlmata ka energia salvestamiseks mõeldud pilootlaadimisjaamu
M2C2-28	Investeering 4.3 Laadimistaristute paigaldamine	Eesmärk	Lepingute sõlmimine kõigi laadimistaristute paigaldamiseks sõlmitud riigihankelepingutega M2	Teade kõigi laadimistaristute paigaldamise riigihankelepingute sõlmimise kohta	Ei kohaldata	Ei kohaldata		Ei kohaldata	4. kv	2024	Hankelepingute sõlmimine 5000 kiirlaadimisjaama rajamiseks kiirteele ja vähemalt 9755 linnapiirkondadesse (kõik omavalitsused). Projekt võib hõlmata ka energia salvestamiseks mõeldud pilootlaadimisjaamu
M2C2-29	Investeering 4.3 Laadimistaristute paigaldamine	Siht	Kiirlaadimispunktide arv vabal teel	Ei kohaldata	Number	0		2 500	2. kv	2024	Vähemalt 2 500 elektrisõidukite kiirlaadimisjaama kasutuselevõtt vähemalt 175 kW kiirteedel
M2C2-29bis	Investeering 4.3 Laadimistaristute paigaldamine	Siht	Kiire laadimise jaamade arv linnapiirkondades	Ei kohaldata	Number	0		4 000	2. kv	2024	Linnapiirkondades (kõik omavalitsused) käivitatakse vähemalt 4000 elektrisõidukite kiirlaadimisjaama, mille võimsus on vähemalt 90 kW. Projekt võib hõlmata ka energia salvestamiseks mõeldud pilootlaadimisjaamu
M2C2-30	Investeering 4.3: Laadimistaristute paigaldamine	Siht	Kiirlaadimispunktide arv vabal teel		Number	2 500		7 500	4. kv	2025	Vähemalt 7 500 elektrisõidukite kiirlaadimisjaama kasutuselevõtt vähemalt 175 kW kiirteedel Projekt võib hõlmata ka energia salvestamiseks mõeldud pilootlaadimisjaamu
M2C2-30bis	Investeering 4.3: Laadimistaristute paigaldamine	Siht	Kiire laadimise jaamade arv linnapiirkondades		Number	4 000		13 000	4. kv	2025	Vähemalt 13 000 elektrisõidukite kiirlaadimisjaama kasutuselevõtt vähemalt 90 kW kiirteedel Projekt võib hõlmata ka energia salvestamiseks mõeldud pilootlaadimisjaamu
M2C2-31	Investeering 4.4.3: Riikliku tuletõrjebrigaadide staabi uuendamine	Eesmärk	Riikliku tuletõrjebrigaadide staabi uuendamiseks kõigi riigihankelepingute sõlmimine	Teade kõigi riikliku tuletõrjebrigaadide juhtimise uuendamisega seotud lepingute sõlmimise kohta	Ei kohaldata	Ei kohaldata		EI KOHALDATA	2. kv	2024	Teatis kõigi riigi tuletõrjebrigaadsõidukite ostmiseks riigihankelepingute sõlmimise kohta
M2C2-32	Investeering 4.4.1: Piirkondliku ühistranspordi bussipargi uuendamine keskkonnasõbralike sõidukitega	Eesmärk	Kõigi riigihankelepingute sõlmimine piirkondlike ühistranspordi bussiparkide uuendamiseks keskkonnasõbralike sõidukitega	Kõigi riigihankelepingute sõlmimine piirkondlike ühistranspordi bussiparkide uuendamiseks keskkonnasõbralike sõidukitega	Ei kohaldata	Ei kohaldata		Ei kohaldata	4. kv	2023	Keskkonnasõbralike busside ostmiseks riigihankelepingute sõlmimisest teatamine
M2C2-33	Investeering 4.4.2: Piirkondliku ühistranspordi raudteepargi uuendamine keskkonnasõbralike kütuserongide ja universaalteenustega	Eesmärk	Keskkonnasäästlike rongide ja universaalteenustega piirkondliku ühistranspordi rongipargiga seotud kõigi riigihankelepingute sõlmimine	Teatis keskkonnasäästlikke ronge ja universaalteenuseid kasutavat piirkondlikku avalikku transporditeenust osutavat raudteeparki käsitlevate lepingute sõlmimise kohta	Ei kohaldata	Ei kohaldata		Ei kohaldata	2. kv	2023	Teade kõigi riigihankelepingute sõlmimise kohta keskkonnasõbralike rongide soetamiseks
M2C2-34	Investeering 4.4.1: Piirkondliku ühistranspordi bussipargi uuendamine keskkonnasõbralike sõidukitega –	Siht	Heiteta busside arv T1	Ei kohaldata	Number	0		800	4. kv	2024	Osta vastava autopargi uuendamiseks vähemalt 800 nullheitega bussi
M2C2-34a	Investeering 4.4.2: Piirkondliku ühistranspordi raudteepargi uuendamine keskkonnasõbralike kütuserongide ja universaalteenustega	Siht	Heiteta rongide arv T1	Ei kohaldata	Number	0		25	4. kv	2024	Vähemalt 25 nullheitega rongi kasutuselevõtmine vastava rongipargi uuendamiseks
M2C2-35	Investeering 4.4.1: Piirkondliku ühistranspordi bussipargi uuendamine keskkonnasõbralike sõidukitega –	Siht	Heiteta busside arv T2	Ei kohaldata	Number	800		3 000	2. kv	2026	Vähemalt 3000 nullheitega bussi kasutuselevõtmine vastava sõidukipargi uuendamiseks
M2C2-35a	Investeering 4.4.2: Piirkondliku ühistranspordi raudteepargi uuendamine keskkonnasõbralike kütuserongide ja universaalteenustega	Siht	Heiteta rongide arv T2	Ei kohaldata	Number	25		150	2. kv	2026	Vähemalt 150 nullheitega rongi kasutuselevõtmine vastava rongipargi uuendamiseks
M2C2-36	Investeering 4.4.3: Riikliku tuletõrjebrigaadide staabi uuendamine	Siht	Keskkonnasõbralike sõidukite arv riikliku tuletõrjebrigaadide käskluse uuendamiseks kasutatavas sõidukipargis	Ei kohaldata	Number	0		3 800	2. kv	2026	Riikliku tuletõrjekomando uuenduslaevastiku kasutuselevõtt vähemalt 3 800 keskkonnasõbraliku sõidukiga 3 500 sõidukit saab 100% -lise ökoloogilise märgistusega, kuna need peavad olema 100% elektrilised ja laadimisjaamad peavad olema varustatud fotogalvaaniliste paneelidega. 300 raskeveokit, 200 lennujaama ja 100 linnapäästeautot sõidavad ainult biometaanil ja vastavad taastuvenergia direktiivi 2018/2001 nõuetele. Biokütuse ja biometaani ning gaasi ja biokütuse tootjad peavad esitama tõendid (säästvuse tõend), mille on välja andnud sõltumatud hindajad, nagu on sätestatud direktiivis 2018/2001. Käitaja ostab päritolutagatise sertifikaadid vastavalt eeldatavale kütusekasutusele.
M2C2-37	Reform 5: Arukamad menetlused projektide hindamiseks paiksete seadmetega kohalike ühistranspordisüsteemide sektoris ja kiires massitranspordisektoris	Eesmärk	Dekreetseaduse jõustumine	Dekreetseaduse jõustumisele viitav õigusnorm	Ei kohaldata	Ei kohaldata		Ei kohaldata	4. kv	2021	Dekreetseadusega lihtsustatakse kohaliku ühistranspordi projektide hindamiskriteeriume ning kiirendatakse kavandamis- ja loamenetlust.
M2C2-38	Investeering 5.1: Taastuvenergia ja akud	Eesmärk	Ministri määruse jõustumine	Ministri dekreedi jõustumisele viitav seadusesäte	Ei kohaldata	Ei kohaldata		Ei kohaldata	2. kv	2022	Ministri dekreedis määratakse kindlaks olemasolevate vahendite summa, abisaajate juurdepääsunõuded, programmide ja projektide abikõlblikkuse tingimused, abikõlblikud kulud ning abi vorm ja osatähtsus tõhusate fotoelektriliste paneelide ja akude arendamiseks.
M2C2-39	Investeering 5.1.1: Fotogalvaaniline tehnoloogia	Siht	Toodetud päikesepaneelide energiatootmisvõimsus	Ei kohaldata	MW	200		2 000	4. kv	2025	Suurendada toodetud päikesepaneelide energiatootmisvõimsust praeguselt 200 MW-lt aastas vähemalt 2 GW-ni aastas [Gigafactory] tänu suure tõhususega päikesepaneelidele 31. detsembriks 2025.
M2C2-40	Investeering 5.1.3: Akutööstus	Siht	Toodetud akude energiatootmisvõimsus	Ei kohaldata	GWh	0		11	4. kv	2024	Akude tootmine sihtvõimsusega 11 GWh
M2C2-41	Investeering 5.3: Elektribussid	Eesmärk	Ministri määruse jõustumine, millega määratakse kindlaks sekkumise eesmärgi saavutamiseks kasutada olevad vahendid (kasutatakse ära tarneahel)	Ministri määruse jõustumisele viitav säte	Ei kohaldata	Ei kohaldata		Ei kohaldata	4. kv	2021	Ministri käskkirjas määratakse kindlaks umbes 45 tööstusliku ümberkujundamise projekti elluviimiseks kasutada olevad vahendid „Arengulepingute“ kaudu.
M2C2-42	Investeering 5.4: Investeering 5.4 Toetus ökoloogilise üleminekuga tegelevatele idufirmadele ja riskikapitalile	Eesmärk	Finantslepingu allkirjastamine	Finantslepingu allkirjastamisest teatamine	Ei kohaldata	Ei kohaldata		Ei kohaldata	2. kv	2022	Rahastamislepingus sätestatakse kaudsed investeeringud riskikapitalifondide valitsejate rahastamisse koos investeeringute ja ettevõtete/idufirmadega kooskõlas rohelisele majandusele ülemineku eesmärkidega, et suurendada teadlaste ja idufirmade jaoks kättesaadavat kapitali, tugevdada aktiivsete riskikapitalifondide tegevust, arendada uusi ja innovaatilisi ettevõtteid partnerluses äriühingutega. Rahastamisleping sisaldab järgmist: -investeerimispoliitika, -abikõlblikkuskriteeriumid, käesoleva meetme raames toetatud tehingute vastavus tehnilisele juhendile „Mitte tekitada olulist kahju“ (2021/C58/01), kasutades jätkusuutlikkuse hindamist, erandite loetelu ning asjaomaste ELi ja riiklike keskkonnaalaste õigusaktide järgimise nõuet.
M2C2-43	Investeering 5.4: Investeering 5.4 Toetus ökoloogilise üleminekuga tegelevatele idufirmadele ja riskikapitalile	Siht	Ökoloogilise ülemineku toetamiseks kaasatud riskikapital	Ei kohaldata	EUROT	0		250 000 000	2. kv	2026	Vähemalt 250 000 000 erainvesteeringut fondi käivitatavasse keskkonnahoidliku tehnoloogia sektorisse. b) Kohustus, et määruse (EL) 2021/241 VI lisas kirjeldatud metoodika kohane investeeringu kliimamõju moodustab vähemalt 100 % RRF-i toetatava investeeringu kogumaksumusest. Tagamaks , et meede vastab tehnilisele juhendile „Mitte tekitada olulist kahju“ (2021/C58/01), jäetakse tulevaste projektikonkursside juhendites sisalduvatest rahastamiskõlblikkuse kriteeriumidest välja järgmised tegevused: i) fossiilkütustega seotud tegevus, sealhulgas selle järgnev kasutamine 34 ; ii) ELi heitkogustega kauplemise süsteemi (HKS) tegevused, millega saavutatakse kasvuhoonegaaside heite prognoos, mis ei ole väiksem kui asjaomased sihttasemed 35 ; iii) prügilate, jäätmepõletustehaste 36 ja mehhaaniliste bioloogilise töötlemise rajatistega 37 seotud tegevus; ning iv) tegevused, mille puhul jäätmete pikaajaline kõrvaldamine võib keskkonda kahjustada. Lisaks nõutakse pädevusraamistikus, et valitakse ainult tegevused, mis on kooskõlas asjakohaste ELi ja riiklike keskkonnaalaste õigusaktidega .

E.3. Laenuga seotud reformide ja investeeringute kirjeldus

Investeering 1.1 – Põllumajanduslike vulkaaniliste süsteemide arendamine

Need investeeringud koosnevad toetustest ja laenudest, millega toetatakse investeeringuid põllumajanduslike vulkaaniliste süsteemide ehitamisse ja mõõtevahendite paigaldamisse, et jälgida aluseks olevat põllumajandustegevust, et hinnata mikrokliimat, vee säästmist, mullaviljakuse taastamist, kliimamuutustele vastupanu võimet ja põllumajanduse tootlikkust eri liiki põllukultuuride puhul.

Investeering 1.2 – Taastuvenergia edendamine energiakogukondades ja koos omatarbeks toodetud taastuvenergia tarbijatega

See investeering seisneb 2000 MW uue elektritootmisvõimsuse paigaldamise toetamises kollektiivsete omatarbimise konfiguratsioonide ja taastuvenergiakogukondade jaoks, eelkõige omavalitsustes, mille elanikkond on alla 5000 elaniku. Toetus põhineb nullintressiga laenudel kuni 100 % ulatuses abikõlblikest kuludest, mis on seotud taastuvate energiaallikate ja energiasalvestussüsteemidega ühendatud tootmisjaamade ehitamisega.

Investeering 3.1 – Vesiniku tootmine mahajäetud tööstusaladel (Hydrogen Valleys)

See investeering seisneb rohelise vesiniku kohaliku tootmise ja kasutamise toetamises tööstuses, väikestes ja keskmise suurusega ettevõtetes ning kohalikus transpordis, luues seega uued vesiniku orud, mis asuvad peamiselt Lõuna-Itaalias, koos kohaliku tootmisega taastuvatest energiaallikatest ja kohaliku kasutamisega. Projekti eesmärk on mahajäetud tööstuspiirkondade taaskasutamine, et katsetada samas tööstusruumis ja rajatistes või naaberpiirkondades asuvatest kohalikest taastuvenergiajaamadest vesiniku tootmise seadmeid. Selle meetmega toetatakse elektrolüüsil põhinevat vesinikutootmist, kasutades direktiivis (EL) 2018/2001 (taastuvenergia direktiiv) määratletud taastuvaid energiaallikaid, või võrguelektri tootmist.

Investeeringud 3.2 – Vesiniku kasutamine raskesti amortiseeritavas tööstuses

See investeering seisneb teadus- ja arendustegevuse toetamises, et töötada välja algatused vesiniku kasutamiseks tööstussektorites, kus metaani kasutatakse soojusenergia energiaallikana (tsement, paberivabrikud, keraamika, klaasitööstus jne). Selle investeeringu raames kuulutatakse välja erihange, et toetada terasetootmisprotsessiga seotud teadus- ja sidetehnoloogiat (D&I) vesiniku kasutamise suurendamise kaudu. Selle projekti raames ei rahastata maagaasi. Selle meetmega toetatakse elektrolüüsil põhinevat vesinikutootmist, kasutades direktiivis (EL) 2018/2001 (taastuvenergia direktiiv) määratletud taastuvaid energiaallikaid, või võrguelektri tootmist.

Investeering 5.2 – Rahvusvahelise, tööstusliku ning teadus- ja arendustegevuse arendamine; D juhtpositsioon vesiniku valdkonnas

See investeering seisneb vesiniku väärtusahela arendamise projektide toetamises Itaalias, mis sobib osalema ka Euroopa ühist huvi pakkuvates olulistes vesinikuprojektides.

E.4. Laenu eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava

Järjekorranumber	Seotud meede (reform või investeering)	Eesmärk / siht	Nimi	Kvalitatiivsed näitajad (eesmärkide puhul)	Kvantitatiivsed näitajad (sihtide puhul)			Lõpuleviimise soovituslik ajakava		Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus
					Mõõtühik	Lähteväärtus	Eesmärk	Kvartal	Aasta
M2C2-44	Investeering 1.1 Põllumajanduslike vulkaaniliste süsteemide arendamine	Eesmärk	Kõigi riigihankelepingute sõlmimine päikesepaneelide paigaldamiseks põllumajanduslikesse vulkaanilistesse süsteemidesse	Teade kõigi riigihankelepingute sõlmimise kohta päikesepaneelide paigaldamiseks põllumajanduslikesse elektrisüsteemidesse	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	4. kv	2024	Teade kõigi riigihankelepingute sõlmimise kohta päikesepaneelide ja mõõtevahendite paigaldamiseks põllumajanduslikesse vulkaanilistesse süsteemidesse Katselist laadi agrovolatiilsete süsteemide installeeritud võimsus peaks innustama innovaatiliste lahenduste väljatöötamist maapealsete seadmete jaoks, kus on võimalik koos kasutada mitut maakasutust, luues konkureerivaid eeliseid. Jaamade kasutuselevõtmine registreeritakse riiklikus Gaudì süsteemis (tootmisrajatiste register), mis annab vaieldamatuid tõendeid eesmärkide saavutamise kohta.
M2C2-45	Investeering 1.1 Põllumajanduslike vulkaaniliste süsteemide arendamine	Siht	Fotogalvaaniliste päikesepaneelide paigaldamine põllumajanduslikesse vulkaanilistesse süsteemidesse	Ei kohaldata	MW	0	1 040 *	2. kv	2026	Paigaldage fotogalvaanilised päikesepaneelid 1 040 MW võimsusega agrotehnilistesse süsteemidesse, soovituslikuks tootmiseks vähemalt 1300 GWh aastas.
M2C2-46	Investeeringud 1.2 Taastuvate energiaallikate edendamine energiakogukondades ja koos omatarbeks toodetud taastuvenergia tarbijatega	Eesmärk	Kõikide riigihankelepingute sõlmimine laenude andmiseks sekkumiste rakendamiseks energiakogukondades	Kõikide energiakogukondadele suunatud sekkumiste rakendamiseks sõlmitud riigihankelepingute sõlmimisest teatamine	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	4. kv	2025	Lepingute allkirjastamine laenude andmiseks sekkumiste rakendamiseks energiakogukondadele
M2C2-47	Investeering 1.2 Taastuvenergia edendamine energiakogukondades ja koos omatarbeks toodetud taastuvenergia tarbijatega	Siht	Taastuvenergia tootmine energiakogukondades ja ühiselt tegutsevad omatarbeks toodetud taastuvenergia tarbijad	Ei kohaldata	Number	0	2 000	2. kv	2026	Toetage vähem kui 5000 elanikuga omavalitsuste energiakogukondi, et pakkuda käitisele vähemalt 2000 MW taastuvatest energiaallikatest soovituslikuks tootmiseks 2500 GWh aastas Selle meetmega ei toetata vesinikualast tegevust, mille tulemusel kasvuhoonegaaside heide ületab 3 CO2 ekvivalenttonni/tH2.
M2C2-48	Investeering 3.1 Vesiniku tootmine mahajäetud tööstusaladel (Hydrogen Valleys)	Eesmärk	Kõigi selliste projektide riigihankelepingute sõlmimine, mille eesmärk on vesiniku tootmine mahajäetud tööstuspiirkondade keskustes	Teade kõigi riigihankelepingute sõlmimise kohta vesiniku tootmiseks mahajäetud tööstuspiirkondade keskustes	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	1. kv	2023	Projektide tellimine vesiniku tootmiseks mahajäetud tööstuspiirkondade keskustes . Süsinikuheite vähendamise seisukohast parima tulemuse saavutamiseks rahastatakse keskkonnahoidliku vesiniku tootmist vähem kui 3 tCO2eq/tH2. Selle meetmega toetatakse elektrolüüsil põhinevat vesiniku tootmist, kasutades direktiivis (EL) 2018/2001 (taastuvenergia direktiiv) määratletud taastuvaid energiaallikaid, või võrguelektri tootmist.
M2C2-49	Investeering 3.1 Vesiniku tootmine mahajäetud tööstusaladel (Hydrogen Valleys)	Siht	Vesiniku tootmist tööstuspiirkondades käsitleva projekti lõpuleviimine	Ei kohaldata	Number	0	10	2. kv	2026	Viia lõpule vähemalt 10 vesiniku tootmise projekti mahajäetud tööstuspiirkondades, mille keskmine võimsus on igaühe puhul vähemalt 1-5 MW. Selle meetmega toetatakse elektrolüüsil põhinevat vesinikutootmist, kasutades direktiivis (EL) 2018/2001 (taastuvenergia direktiiv) määratletud taastuvaid energiaallikaid, või võrguelektri tootmist.
M2C2-50	Investeering 3.2 Vesiniku kasutamine raskesti amortiseeritavas tööstuses	Eesmärk	Kokkulepe edendada üleminekut metaanilt keskkonnahoidlikule vesinikule	Lepingu allkirjastamine	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	1. kv	2023	Valitud projektiomanikega lepingu allkirjastamine , et edendada üleminekut metaanilt keskkonnahoidlikule vesinikule. Projektid on osaliselt pühendatud arendus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni protsessile ning osaliselt vesinikku kasutava tööstusliku prototüübi realiseerimisele ja katsetamisele. Selle meetmega toetatakse elektrolüüsil põhinevat vesinikutootmist, kasutades direktiivis (EL) 2018/2001 (taastuvenergia direktiiv) määratletud taastuvaid energiaallikaid, või võrguelektri tootmist.
M2C2-51	Investeering 3.2 Vesiniku kasutamine raskesti amortiseeritavas tööstuses	Siht	Vesiniku kasutuselevõtmine tööstusprotsessides	Ei kohaldata	Number	0	1	2. kv	2026	Vesiniku lisamine vähemalt 1 tööstusettevõttesse, et vähendada süsinikdioksiidiheidet raskesti ligipääsetavates sektorites. Selle meetmega toetatakse elektrolüüsil põhinevat vesinikutootmist, kasutades direktiivis (EL) 2018/2001 (taastuvenergia direktiiv) määratletud taastuvaid energiaallikaid, või võrguelektri tootmist. Vähemalt 400 000 000 eurot toetatakse tööstuse arengut, mis asendab 90% metaani ja fossiilkütuste kasutamisest tööstusprotsessis vesinikuga, mis põhineb elektrolüüsil, kasutades taastuvenergiaallikaid, nagu on määratletud direktiivis (EL) 2018/2001 (taastuvenergia direktiiv). või elektrivõrk
M2C2-52	Investeering 5.2 Vesinik	Eesmärk	Elektrolüüserite tootmine	Kõigi riigihankelepingute avaldamisest teatamine	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	2. kv	2022	Elektrolüüserite tootmiseks vajaliku tööstusrajatise ehitamise lepingu sõlmimine . –
M2C2-53	Investeering 5.2 Vesinik	Siht	Elektrilüsaatorite tööstusliku sisseseade valmimise riigihankelepingute sõlmimine	Ei kohaldata	Number	0	1	2. kv	2026	Ehitada tööstusettevõte elektrolüüserite tootmiseks tootmisvõimsusega 1 GW aastas.

F. ÜLESANNE 2 KOMPONENT 3 - Hoonete energiatõhusus ja ümberkvalifitseerimine

Energiatõhusus on selle kolme peamise samba alla kuuluva komponendi nurgakivi.

·Esimene sammas on ajutise stiimuli kehtestamine eraomandisse kuuluva kinnisvara energia- ja maavärinavastaseks renoveerimiseks, vähendades sekkumistega seotud kulusid. Abikõlblikud on need meetmed, mis suurendavad eluaseme energiatõhusust vähemalt kahe energiasertifikaadi kategooria võrra, saavutades keskmiselt energiatarbimise suurenemise üle 30 %.

·Selle komponendi teine sammas on riiklike koolide ja kohtunike tsitaadide tõhususe ja ohutuse parandamine.

·Kolmanda samba eesmärk on stimuleerida tõhusate kaugküttevõrkude ehitamist ja laiendamist linnapiirkondades.

Lisaks on tehtud mitmeid reforme, et lihtsustada ja kiirendada hoonete energiatõhususe parandamisele suunatud projektide rakendamist.

See komponent peaks aitama oluliselt kaasa Itaalia 2030. aasta kliima- ja energiaeesmärkide saavutamisele, kuna tsiviilsektor tarbib peaaegu poole kogu Itaalia energiatarbimisest. Enamik ehitisi ehitati enne energiasäästu kriteeriumide vastuvõtmist ja vastavate õigusaktide jõustumist ning seega on energiatõhususe ja maavärinaohuga kohanemisega seotud vajadused märkimisväärsed.

See komponent käsitleb osa 2020. aasta riigipõhisest soovitusest nr 3, millega nõukogu soovitas Itaalial võtta meetmeid, et keskenduda investeeringutele keskkonnasäästlikule ja digitaalsele üleminekule, eriti veemajandusele […] ning tugevdatud digitaalsele infrastruktuurile, et tagada teenuse osutamine. põhiteenuste pakkumine ”. Samuti käsitletakse 2019. aasta riigipõhiseid soovitusi nr 3 („Keskendage investeeringutega seotud majanduspoliitika infrastruktuuri kvaliteedile, võttes arvesse piirkondlikke erinevusi. […] Ja parandada avaliku halduse tõhusust, kiirendades digitaliseerimist ning suurendades kohalike avalike teenuste tõhusust ja kvaliteeti ”.

F.1. Tagastamatu rahalise toetusega seotud reformide ja investeeringute kirjeldus

Investeering 2.1: Ecobonuse ja Sismabonuse tugevdamine energiatõhususe ja hoonete ohutuse tagamiseks.

Superbonuse meetmega rahastatakse elamute, sealhulgas sotsiaaleluruumide energia- ja seismilist renoveerimist, nagu on sätestatud pandeemia negatiivse majandusliku ja sotsiaalse mõjuga toimetulekuks vastu võetud dekreedi „Decreto Rilancio“ artiklis 119. Sellel on kaks eesmärki: 1) anda oluline panus Itaalia lõimitud riiklikus energia- ja kliimakavas (PNIEC) 2030. aastaks seatud energiasäästu ja heitkoguste vähendamise eesmärkide saavutamisse ning 2) anda antitsüklilist toetust ehitussektorile ja erasektori nõudlusele, et leevendada majanduslanguse mõju.

Toetust antakse maksuvähendusena viie aasta jooksul. Nähakse ette, et maksusoodustuse asemel võivad abisaajad kasutada mahaarvamise otsese kasutamise asemel finantsinstrumente (kreeditülekanne ja arvete allahindlus), et lahendada suurte esialgsete investeerimiskulude probleem. Nende alternatiivsete vahenditega nähakse ette, et abisaaja poolt kogunenud maksusumma arvatakse võrdses summas maha:

1. tarnija (st ehitusettevõtjad, projekteerijad või üldisemalt peatöövõtja) tehtud ettemakse hinnaalanduse vormis makse, mis diskonteeritakse arvel otse ja nõutakse sisse maksukrediidina, mis vähendab algse investeeringu maksumust;

2. maksukrediit, mis antakse üle finantseerimisasutusele, kes maksab ette vajaliku kapitali.

See mehhanism kompenseerib võimalikud negatiivsed stiimulid renoveerimisest loobumiseks, kuna algsed investeerimiskulud on suured. Peatöövõtja või finantseerimisasutuse valiku teeb toetusesaaja.

Sellest maksusoodustusest võivad kasu saada kondomiiniumid, ühepereelamud, jagamata elamuühistud, mittetulundusühendused ja vabatahtlikud ühendused, harrastusspordi ühendused ja klubid ning sotsiaaleluruumid. Renoveerimise tingimustele vastamiseks tuleb see liigitada „täielikuks renoveerimiseks“ (st keskmiseks renoveerimiseks vastavalt komisjoni soovitusele (EL) 2019/786), millega kaasneb vähemalt kahe energiaklassi parendamine (keskmiselt vastab primaarenergia säästmisele 40 %).

Käesoleva meetmega hõlmatud abikõlblike sekkumiste ulatus on lai, hõlmates näiteks sõidu- ja pukseeritavaid sekkumisi, läbipaistmatute pindade soojusisolatsiooni ning kliimaseadmetesse (kondensatsioonkatlad; soojuspumbad; ühendamine tõhusate kaugküttevõrkudega eritingimustel; päikese soojusenergia; biomassil töötavad katlad eritingimustes), päikesepaneelide süsteemid koos vastavate salvestussüsteemidega või taristu elektrisõidukite laadimiseks. Sellesse rahastamisvahendisse kuuluvad ka hoonete maavärinaohu vähendamise meetmed, mis eeldatavasti moodustavad umbes 14 % eraldatud eelarvest. Kahes ministri 6. augusti 2020. aasta dekreedis on juba kindlaks määratud sekkumise tehnilised nõuded ning menetlused konkreetsetest maksimumnõuetest ja kuludest kinnipidamise tõendamiseks.

Superbonus on tegutsenud juba alates 1. juulist 2020 ja selle saal kehtib kuni 30. juunini 2022 (sotsiaalelamute puhul kuni 31. detsembrini 2022). Hüvitist võib nõuda veel kuue kuu jooksul kondomiiniumi- või sotsiaalelamuehitustööde puhul, kui vähemalt 60 % töödest on tehtud enne eespool nimetatud kuupäevi. Et anda rohkem aega keerukamatele sekkumistele, on kavas pikendada meetme kohaldamist kondomiinide suhtes kuni 31. detsembrini 2022 ja sotsiaalelamute suhtes kuni 30. juunini 2023, olenemata sellest, kas vähemalt 60 % töödest on lõpule viidud.

Reform 1.1 – Energiatõhususe meetmete lihtsustamine ja kiirendamine

Reformi eesmärk on lihtsustada ja kiirendada energiatõhususega seotud sekkumismeetmete rakendamise menetlusi. See koosneb neljast peamisest meetmest:

·Hoonete energiatõhususe riikliku portaali käivitamine: Portaal toetab kodanikke ja ettevõtjaid energiatõhususe projektide juhtimisel ning on otsuste tegijatele lihtsaks allikaks teabele juurdepääsul. See sisaldab teavet riigi hoonefondi energiatõhususe kohta, mis peaks aitama ettevõtetel ja kodanikel teha otsuseid oma kinnisvara energiatõhususe parandamise kohta. Luuakse ühtne kontaktpunkt, et pakkuda kodanikele ja ettevõtjatele abi ja kogu kasulikku teavet seoses hoonete energia kaardistamise, valdkondlike eeskirjade järgimise, tõhususe potentsiaali hindamise ja tegevusprioriteetide valimisega, sealhulgas etapiviisilised ümberarendamiskavad, kõige asjakohasemate edendamisvahendite valik ning kutseoskuste koolitus.

·Tsiviilsektorile suunatud teabe- ja koolituskava meetmete tugevdamine – Teabe- ja koolituskavas võetakse arvesse vajadust töötada välja nii konkreetsed algatused, mille eesmärk on täita lõppkasutajate teabelüngad eluasemesektoris, kui ka asjakohane koolitus stiimulite ja kõige tõhusamate sekkumiste kohta ettevõtetele, kes pakuvad energiateenuseid, viivad ellu sekkumisi, ja kondomiiniumi administraatoritele. Kava väljatöötamisel võetakse arvesse Superbonuse meetmest tulenevaid vajadusi, et maksimeerida selle tulemuslikkust ja panna alus kestvale ehitustõhususe kultuurile.

·Riikliku energiatõhususe fondi ajakohastamine ja tugevdamine: Riikliku energiatõhususe fondi loomist ja haldamist käsitlevate määruste läbivaatamisega (seadusandliku dekreedi 102/2014 artikkel 15 ja 22. detsembri 2017. aasta ministeeriumidevaheline dekreet) jõustuvad muudatused, et edendada olemasolevate ressursside suurendamist ja ulatuslikumat kasutamist.

·Avaliku sektori tsentraalse rekonstrueerimisprogrammi EPAC raames rahastatavate projektide rakendusetapi kiirendamine: Viiakse läbi regulatiivne läbivaatamine, mille eesmärk on edendada spetsiaalselt avaliku halduse keskasutuse hoonete ümberkvalifitseerimise programmile (PREPAC) eraldatud vahendite tõhusamat haldamist.

F.2. Tagastamatu rahalise toetuse eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava

Järjekorranumber	Seotud meede (reform või investeering)	Eesmärk / siht	Nimi	Kvalitatiivsed näitajad (eesmärkide puhul)	Kvantitatiivsed näitajad (sihtide puhul)			Lõpuleviimise soovituslik ajakava		Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus
					Mõõtühik	Lähteväärtus	Eesmärk	Kvartal	Aasta
M2C3-1	Investeerimine 2.1 - Ecobonuse ja sismabonuse tugevdamine energiatõhususe ja hoonete ohutuse nimel	Eesmärk	Superbonuse lepingu pikendamise jõustumine	Õigusakti(de)s sisalduv(ad) säte(id), mis osutab (osutavad) jõustumisele	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	4. kv	2021	Õigusakt(id) peab (peavad) pikendada Ecobonuse ja sismabonuse toetusi kuni 31. detsembrini 2022 kondomiiniumitele ja sotsiaalvaldkonnale 30. juunil 2023 elamumajandus (IACP)
M2C3-2	Investeerimine 2.1 - Ecobonuse ja sismabonuse tugevdamine energiatõhususe ja hoonete ohutuse nimel	Siht	Hoonete renoveerimine Superbonus ja sismabonus T1	Ei kohaldata	Number	0	13 400 000	2. kv	2023	Komplektne hoone rekonstrueerimine I) vähemalt 12 000 000 ruutmeetrit mis toob kaasa primaarenergia säästmise vähemalt 40 % ja suureneb vähemalt kaks energiakategooriad tõhususe sertifikaat, II) renoveerida vähemalt 1 400 000 ruutmeetrid seismilisuse vastaseks võitluseks eesmärgid
M2C3-3	Investeerimine 2.1 - Ecobonuse ja sismabonuse tugevdamine energiatõhususe ja hoonete ohutuse nimel	Siht	Hoonete renoveerimine Superbonus ja sismabonus T2	Ei kohaldata	Number	0	35 800 000	4. kv	2025	Hoonete täielik renoveerimine i) vähemalt 32 000 000 ruutmeetrit primaarenergiat tootvad arvestid kokkuhoid vähemalt 40 %, mis suureneb vähemalt kaks energiakategooriat tõhususe sertifikaat, ii) renoveerida vähemalt 3 800 000 ruutmeetrit seismilistel eesmärkidel
M2C3-4	Reform 1.1: Energiatõhususse sekkumise menetluste lihtsustamine ja kiirendamine	Eesmärk	Energiatõhususse sekkumise menetluste lihtsustamine ja kiirendamine	Õigusakti(de)s sisalduv(ad) säte(id), mis osutab (osutavad) jõustumisele	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	2. kv	2022	Õigusakt lihtsustab ja kiirendab energiatõhususega seotud sekkumismenetlusi mille on esitanud ·Hoonete energiatõhususe riikliku portaali käivitamine: ·Tsiviilsektorile suunatud teabe- ja koolituskava meetmete tugevdamine ·Riikliku energiatõhususe fondi ajakohastamine ja tugevdamine: ·PREPAC-programmist rahastatavate projektide rakendamise etapi kiirendamine

F.3. Laenuga seotud reformide ja investeeringute kirjeldus

Investeering 1.1: Uute koolide ehitamine hoone asendamise teel

See meede keskendub riiklike koolide hoonefondi osade järkjärgulisele asendamisele eesmärgiga luua nüüdisaegsed ja jätkusuutlikud struktuurid.

Meetmete eesmärk on vähendada energiatarbimist, suurendada hoonete maavärinakindlust ja arendada rohealasid.

Kava peaks olema suunatud 195 koolihoonele, kokku 410 tuhat m².

Investeeringud 1.2 - Hoonete ehitamine, kinnisvara ümberkvalifitseerimine ja tugevdamine õigusemõistmise eesmärgil

Selle meetme eesmärk on renoveerida ja ümber kvalifitseerida ebapiisavad õigusemõistmise struktuurid.

Sekkumine keskendub olemasoleva vara säilitamisele, võimaldades kaitsta, väärtustada ja taastada ajaloopärandit, mis sageli iseloomustab Itaalia kohtusüsteemi haldusameteid. Lisaks energiatõhususele on programmi eesmärk tagada ka sekkumiste majanduslik, keskkonnaalane ja sotsiaalne jätkusuutlikkus, kasutades säästvaid materjale ja taastuvatest energiaallikatest isetoodetud elektrienergiat. Sekkumistega kohandatakse ka ehitisi, et vähendada hoonete seismilist haavatavust.

Nende omavalitsuste soovituslik loetelu, kus sekkumine toimub, on järgmine: Bari, Bergamo, Bologna, Cagliari, Firenze, Genova, Latina, Messina, Milano, Monza, Napoli, Palermo, Perugia, Reggio Calabria, Rooma, Trani, Torino, Velletri ja Veneetsia.

Sekkumine ei hõlma maagaasikatlaid.

Investeering 3.1: Tõhusa kaugkütte edendamine

Kaugküttel on kütte- ja jahutussektori keskkonnaeesmärkide saavutamisel oluline roll, eriti suurtes linnapiirkondades, kus probleem on veelgi teravam.

Meetmega arendatakse tõhusat kaugkütet, mis põhineb taastuvatest energiaallikatest, heitsoojusest või koostootmisjaamades toodetud soojuse jaotamisel. Meetmega rahastatakse projekte, mis valitakse välja 2022. aastal algatatava hankemenetluse kaudu, mis on seotud uute võrkude ehitamise või olemasolevate kaugküttevõrkude laiendamisega. Järgmise hankemenetluse võib algatada 2023. aastal. Eelistatakse projekte, mis tagavad suurima säästu taastumatutest energiaallikatest saadavas primaarenergias.

Eeldatakse, et igal aastal saavutatakse energia- ja keskkonnakasu, mis võrdub 20 ktoe fossiilse primaarenergiaga aastas ja 40 ktonn CO2-heitega, mida välditi HKSi mittekuuluvates sektorites.

Eeldatakse, et kõnealune meede ei kahjusta märkimisväärselt keskkonnaeesmärke määruse (EL) 2020/852 artikli 17 tähenduses, võttes arvesse meetme kirjeldust ning taaste- ja vastupidavuskavas sätestatud leevendavaid meetmeid kooskõlas DNSH tehniliste suunistega (2021/C58/01). Eelkõige ei kasutata tõhusa kaugküttesüsteemi ehitamisel soojusallikana fossiilkütuseid, vaid kasutatakse üksnes soojust, mis on toodetud taastuvatest energiaallikatest, heitsoojusest või mis on toodetud koos suure jõudlusega elektrijaamades. Kaugkütte infrastruktuur peab vastama Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta direktiivile 2012/27 / EL energiatõhususe kohta, millega muudetakse direktiive 2009/125 / EÜ ja 2010/30 / EL ning tunnistatakse kehtetuks direktiivid 2004/8 / EÜ ja 2006/32 / EÜ (ELT L 315, 14.11.2012, lk 1) ja eeldatavasti tagavad selle vähenemise 0,04 MtCO2 aastas.

F.4. Laenu eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava

Järjekorranumber	Seotud meede (reform või investeering)	Eesmärk / siht	Nimi	Kvalitatiivsed näitajad (eesmärkide puhul)	Kvantitatiivsed näitajad (sihtide puhul)			Lõpuleviimise soovituslik ajakava		Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus
					Mõõtühik	Lähteväärtus	Eesmärk	Kvartal	Aasta
M2C3-5	Investeering 1.1: Uute koolide ehitamine hoone asendamise teel	Eesmärk	Kõigi riigihankelepingute sõlmimine uute koolide ehitamiseks hoone asendamise teel, et ajakohastada koolihoonete energiat, pärast avalikku hankemenetlust	Teade kõigi riigihankelepingute sõlmimise kohta pärast avalikku pakkumismenetlust	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	3. kv	2023	Teade kõigi uute riigihankelepingute sõlmimise kohta koolihoonete asendajad on abikõlblikud kohalike omavalitsuste ametlik rahastamine vastab vähemalt 400 000 suurusele kogupindalale ruutmeetrid
M2C3-6	Investeering 1.1: Uute koolide ehitamine hoone asendamise teel	Siht	Hoone asendamise teel ehitatakse vähemalt 400000 uut kooli SQMT.	Ei kohaldata	Number	0	400 000	1. kv	2026	Vähemalt 400 000 ruutmeetri uute koolide ehitamise lõpuleviimine hoonete asendamise teel, mille tulemusel on primaarenergia tarbimine vähemalt 20 % väiksem kui liginullenergiahoonete nõue
M2C3-7	Investeeringud 1.2 - Hoonete ehitamine, kinnisvara ümberkvalifitseerimine ja tugevdamine õigusemõistmise eesmärgil	Eesmärk	Justiitsministeerium allkirjastab pärast avalikku hankemenetlust kõik riigihankelepingud uute hoonete ehitamiseks, õigusemõistmiseks vajaliku kinnisvara ümberkvalifitseerimiseks ja tugevdamiseks.	Teade kõigi riigihankelepingute sõlmimise kohta pärast avalikku pakkumismenetlust	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	4. kv	2023	Teade kõigi riigihankelepingute sõlmimise kohta hoonete ehitamine, ümberkvalifitseerimine ja ELi kinnisvaraobjektide tugevdamine õigusemõistmine
M2C3-8	Investeeringud 1.2 - Hoonete ehitamine, kinnisvara ümberkvalifitseerimine ja tugevdamine õigusemõistmise eesmärgil	Siht	Hoonete ehitamine, kinnisvara ümberkvalifitseerimine ja tugevdamine õigusemõistmiseks	Ei kohaldata	Number	0	289 000	1. kv	2026	Hoonete ehitamine, kinnisvara ümberkvalifitseerimine ja tugevdamine kohtumõistmise varad (koht) vähemalt 289 000 ruutmeetrit
M2C3-9	Investeering 3.1: Tõhusa kaugkütte edendamine	Eesmärk	Lepingud Küttevõrkude parendamisega tegeleb ökoloogilise ülemineku ministeerium pärast avalikku pakkumismenetlust.	Teade kõigi riigihankelepingute sõlmimise kohta pärast avalikku pakkumismenetlust	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	4. kv	2022	Kõigi riigihankelepingute sõlmimine uute kaugküttevõrkude ehitamine või laiendamine olemasolevate kaugküttevõrkude puhul, mis peaksid hõlmama energiatarbimise vähendamise nõuet. Lepingute sõlmimine projektidega, mis on välja valitud konkursikutsete alusel kooskõlas tehnilise juhendiga „Mitte tekitada olulist kahju“ ( 2021/C58/01), kasutades kõrvalejätmise loetelu ning asjaomaste ELi ja riiklike keskkonnaalaste õigusaktide järgimise nõuet.
M2C3-10	Investeering 3.1: Tõhusa kaugkütte edendamine	Siht	Kaugküttevõrkude ehitamine või laiendamine	Ei kohaldata	Number	0	20	1. kv	2026	Piirkonna uute võrkude rajamise lõpuleviimine kütteks või olemasolevate laiendamiseks vähendada energiatarbimist vähemalt 20 võrra Kilotonni aastas. Investeering peab vastama taaste ja vastupidavuse rahastamisvahendit käsitleva määruse 241/2021/EL VI lisa joonealuses märkuses 9 sätestatud tingimustele.

G. ÜLESANNE 2 KOMPONENT 4 - Territoriaalne planeerimine ja veevarud

Itaalia taaste- ja vastupidavuskava selle osa eesmärk on tegeleda mitme pikaajalise puudusega, mis on seotud veevarude majandamise ja hüdrogeoloogiliste riskidega Itaalias, ning võtta vastu mitmeid meetmeid bioloogilise mitmekesisuse säilitamiseks. See tuleb saavutada reformide ja investeeringute märkimisväärse ja tasakaalustatud kombineerimisega nendes eri mõõtmetes.

Reformide osas pakub komponent välja rea meetmeid, mille peamine eesmärk on parandada veevarude majandamise tõhusust, vähendades sektori killustatust, kehtestades asjakohase hinnapoliitika ja mitmed stiimulid reovee käitlemisega seotud probleemide lahendamiseks. Selle komponendi reformid hõlmavad ka meetmeid veetaristu ning hüdroloogiliste riskide juhtimise ja vähendamisega seotud projektide kavandamise ja rakendamise lihtsustamiseks.

Selle komponendiga seotud investeeringud aitavad leevendada ja paremini juhtida hüdrogeoloogilist riski Itaalias nii ennetamise kui ka kohanemise seisukohast ning nende eesmärk on muuta veega seotud taristu vastupidavamaks. Lisaks on nende eesmärk oluliselt parandada veevarude majandamist reovee parema käitlemise ja veelekete märkimisväärse vähendamise kaudu, sealhulgas põllumajandussektoris. Investeeringutega tugevdatakse nende sektorite digiteerimist ning muudetakse need energiatõhusamaks ja kliimamuutustele paremini vastavaks. See komponent hõlmab ka meetmeid, mille eesmärk on säilitada bioloogiline mitmekesisus ja haljasalad kooskõlas ELi 2030. aasta bioloogilise mitmekesisuse strateegiaga.

See komponent käsitleb osa 2020. aasta riigipõhisest soovitusest nr 3, millega Euroopa Liidu nõukogu soovitas Itaalial võtta meetmeid, et keskenduda investeeringutele keskkonnasäästlikule ja digitaalsele üleminekule, eriti veemajandusele […] ning tugevdatud digitaalsele infrastruktuurile, et tagada teenuse osutamine. põhiteenuste pakkumine ”. Samuti käsitletakse 2019. aasta riigipõhiseid soovitusi nr 3 („Keskendage investeeringutega seotud majanduspoliitika infrastruktuuri kvaliteedile, võttes arvesse piirkondlikke erinevusi. […] Ja parandada avaliku halduse tõhusust, kiirendades digitaliseerimist ning suurendades kohalike avalike teenuste tõhusust ja kvaliteeti ”.

G.1. Tagastamatu rahalise toetusega seotud reformide ja investeeringute kirjeldus

Reform 2.1 – hüdrogeoloogilise ebastabiilsuse vastaste meetmete rakendamise korra lihtsustamine ja kiirendamine

Selle reformi eesmärk on kõrvaldada hüdrogeoloogiliste riskide juhtimises esinevad puudused, millele juhtis tähelepanu Itaalia kontrollikoda. See hõlmab kõnealuse valdkonna projektide rakendamise menetluste lihtsustamist ja kiirendamist, sealhulgas iga etapi jaoks maksimumtähtaegade kehtestamist; prioriseerida sekkumisi kooskõlas riikliku riskihindamisega ning otsuse 1313/2013/EL artikliga 6, riskijuhtimissuutlikkuse hindamisega ja olulise kahju puudumise põhimõttega; kava koostamine nende projektide rakendamise eest vastutavate üksuste haldussuutlikkuse suurendamiseks ja asjaomaste valitsustasandite vahelise koordineerimise tugevdamiseks, sealhulgas teabevoogude sujuvamaks muutmise kaudu.

Reform 2 – Veevarude parema majandamise ja säästva kasutamise õigusraamistiku reform

Selle reformi eesmärk on tegeleda Itaalia veesektori pikaajaliste probleemidega, mis kajastuvad paljudes käimasolevates rikkumismenetlustes seoses nõukogu direktiivi 91/271/EMÜ nõuete täitmata jätmisega, sektori liigses killustatuses ning asjakohaste stiimulite ja hinnapoliitika puudumises. Kavandatud meetmed peaksid märkimisväärselt vähendama sektori killustatust, vähendades ettevõtjate arvu ja soodustades mastaabisäästu, luues stiimuleid veelekete ja liigse veetarbimise vähendamiseks põllumajandussektoris ning kehtestades asjakohase hinnapoliitika vee säästvamaks tarbimiseks.

Campania, Calabria, Molise ja Sitsiilia piirkondadega allkirjastatakse vastastikuse mõistmise memorandumid, et vähendada veevarustusteenuseid osutavate ettevõtjate killustatust. Vastastikuse mõistmise memorandumis seatakse eesmärgid seoses kohalike omavalitsuste organite loomisega, ettevõtjate arvu vähendamisega ja mastaabisäästu saavutamisega, et luua kahe aasta jooksul pärast vastastikuse mõistmise memorandumi allkirjastamist üksikettevõtjad vähemalt iga 40 000 elaniku kohta.

Reform 4.2 „Meetmed integreeritud veevarustusteenuste täieliku juhtimissuutlikkuse tagamiseks“

Reformi eesmärk on lahendada veevarude majandamisega seotud suured probleemid ja muuta süsteem tõhusamaks.

Süsteem peaks vähendama käitajate arvu praegust killustatust, mis praegu takistab veevarude tõhusat kasutamist mõnes riigi osas. Samuti eeldatakse, et reformiga luuakse õiged stiimulid veevarude paremaks kasutamiseks põllumajandussektoris, võetakse kasutusele karistuste süsteem vee ebaseadusliku kaevandamise eest ning võetakse kasutusele hinnasüsteem, mis kajastab paremini ja on paremini kooskõlas põhimõttega, et saastaja maksab, vältides samal ajal olemasolevate niisutussüsteemide laiendamist. Meetmed võetakse vastu koostöös piirkondadega, kus veevarude majandamine on praegu problemaatilisem.

Investeeringud 3.2 – rahvusparkide ja merekaitsealade digitaliseerimine

Selle meetmega kehtestatakse standarditud ja digiteeritud menetlused kaitsealade ajakohastamiseks, tõhususeks ja tõhusaks toimimiseks erinevates mõõtmetes, nagu looduskaitse, menetluste ja teenuste halduslik lihtsustamine rahvusparkide ja merekaitsealade külastajatele. Pärast sekkumist on loodusvarade seire eeldatavasti paranenud, et võtta vajaduse korral bioloogilise mitmekesisuse kaitseks vajalikke ennetus- ja parandusmeetmeid. Samuti peaks see parandama rahvusparkide ja merekaitsealade külastajate teenuseid ja teadlikkust bioloogilisest mitmekesisusest, et muuta turism säästvamaks ja loodusvarasid vastutustundlikumalt kasutada.

G.2. Tagastamatu rahalise toetuse eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava

Järjekorranumber	Seotud meede (reform või investeering)	Eesmärk / siht	Nimi	Kvalitatiivsed näitajad (eesmärkide puhul)	Kvantitatiivsed näitajad (sihtide puhul)			Lõpuleviimise soovituslik ajakava		Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus
					Mõõtühik	Lähteväärtus	Eesmärk	Kvartal	Aasta
M2C4-1	Reform 2,1. Hüdrogeoloogilise ebastabiilsuse vastaste meetmete rakendamise menetluste lihtsustamine ja kiirendamine	Eesmärk	Hüdroloogiliste riskide parema juhtimise õigusraamistiku lihtsustamise jõustumine	Asjaomas(t)e õigusakti(de) säte, mis osutab jõustumisele	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	2. kv	2022	Uue õigusraamistiku eesmärk on vähemalt: Prioriseerida ennetusmeetmeid kooskõlas riikliku riskihindamisega ning otsuse 1313/2013/EL artikliga 6, riskijuhtimissuutlikkuse hindamisega ja olulise kahju puudumise põhimõttega; -Kiirendada projektide kavandamise menetlusi ja kehtestada üldpõhimõtted, et lihtsustada projektide rakendamist ja rahastamist ning hüdroloogilisi riske käsitlevaid projekte; -Ühtlustada ja ühtlustada teabevooge, et vähendada liiasust aruandluses riigi erinevate infosüsteemide vahel, ning töötada välja näitajate süsteem hüdroloogiliste riskide paremaks tuvastamiseks kooskõlas Itaalia kontrollikoja soovitustega; -Tugevdada sekkumiste koordineerimist eri valitsustasandite vahel kooskõlas Itaalia kontrollikoja soovitustega; -Luua kooskõlas Itaalia kontrollikoja soovitustega ühised andmebaasid vahejuhtumite kohta („dissesto“); -Iga etapi jaoks maksimaalsete tähtaegade kehtestamine. -Koostada kava asjaomaste üksuste suutlikkuse suurendamiseks.
M2C4-2	Reform 4.2 „Meetmed integreeritud veevarustusteenuste täieliku juhtimissuutlikkuse tagamiseks“	Eesmärk	Integreeritud veevarustusteenuste täieliku juhtimissuutlikkuse tagamise reformi jõustumine	Asjaomas(t)e õigusakti(de) säte, mis osutab jõustumisele	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	3. kv	2022	Üldine seadus / määrused veeteenuste säästva kasutamise kohta ja stimuleerivad investeeringuid veetaristusse, mis vähemalt: -Vähendada üksuste killustatust eeskirjade ja koondamismehhanismide abil, et stimuleerida praegu autonoomseid käitajaid integreerima kogu Ambito Territoriale Ottimale ainuomasse käitajasse; -Nähakse ette stiimulid vee säästvaks kasutamiseks põllumajanduses, eelkõige selleks, et toetada ühise veekasutuse seiresüsteemi (SIGRIAN) kasutamist kollektiivseks ja isevarustamiseks; -Kehtestada reguleeritud hindade süsteem, milles võetakse nõuetekohaselt arvesse keskkonnaressursside kasutamist ja saastet kooskõlas põhimõttega „saastaja maksab“.
M2C4-3	Reform 4.2 „Meetmed integreeritud veevarustusteenuste täieliku juhtimissuutlikkuse tagamiseks“	Eesmärk	Õigusraamistiku reform vee paremaks majandamiseks ja säästvaks kasutamiseks	Vastastikuse mõistmise memorandumi jõustumine	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	4. kv	2021	Ökoloogilise ülemineku ministeeriumi allakirjutamine alusdokumentidele Campania, Calabria, Molise ja Sitsiilia maakonnaga, et vähendada veevarustusteenuseid osutavate ettevõtjate killustatust. Vastastikuse mõistmise memorandumis tuleks seada eesmärgid seoses kohalike omavalitsuste organite loomisega, ettevõtjate arvu vähendamisega ja mastaabisäästu saavutamisega, et luua üksikettevõtjad vähemalt iga 40 000 elaniku jaoks.
M2C4-4	Reform 4.2 „Meetmed integreeritud veevarustusteenuste täieliku juhtimissuutlikkuse tagamiseks“	Eesmärk	Niisutuse eesmärke käsitleva uue õigusraamistiku jõustumine	Asjaomase õigusakti jõustumisele viitav säte	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	2. kv	2022	Muudetud õigusraamistik sisaldab vähemalt järgmist: Luua karistuste süsteem vee ebaseadusliku ammutamise eest Nõuda mõjuhinnangut, nagu on sätestatud veepoliitika raamdirektiivi artikli 4 lõikes 7 , et hinnata (võimalikku kumulatiivset) mõju kõigile potentsiaalselt mõjutatud veekogudele. Tagada , et olemasoleva niisutussüsteemi laiendamist (sealhulgas vee suurenenud kasutamise, st mitte ainult füüsilise laiendamise kaudu) välditakse isegi tõhusamate meetodite abil, kui asjaomased veekogud (pinna- või põhjaveed) on või prognooside kohaselt (kliimamuutuste süvenemise kontekstis) vähem heas seisundis või potentsiaalselt heas seisundis.
M2C4-5	Investeering 3.2: Rahvusparkide digiteerimine	Eesmärk	Rahvusparkide ja merekaitsealade külastajatele pakutavate digitaalsete teenuste haldusliku lihtsustamise ja arendamise jõustumine	Ministri määruse (jõustumise kohta) säte	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	1. kv	2022	Ministri käskkirjaga nähakse ette digitaalteenuste arendamine rahvusparkide ja merekaitsealade külastajatele.
M2C4-6	Investeering 3.2: Rahvusparkide digiteerimine	Siht	Rahvusparkide ja merekaitsealade külastajatele pakutavate digitaalsete teenuste haldamise lihtsustamine ja arendamine	Ei kohaldata	Protsent	0	70	4. kv	2023	Vähemalt 70 % rahvusparkidest ja merekaitsealadest on välja töötanud digiteenused rahvusparkide ja merekaitsealade külastajatele (vähemalt kaks neist: ühendus Naturitalia.IT portaaliga; 5G/wifi või säästva liikuvuse rakendus)

G.3. Laenuga seotud reformide ja investeeringute kirjeldus

Reform 3.1 Siseriiklike õhusaaste kontrolli programmide vastuvõtmine

Reformi eesmärk on viia vastavusse riiklikud ja piirkondlikud õigusaktid ning kehtestada seotud meetmed õhusaasteainete heitkoguste vähendamiseks (kooskõlas direktiivis 2016/2284 (heitkoguste siseriiklike ülemmäärade ja kliimagaaside muutmise kohta) sätestatud eesmärkidega).

Investeering 1.1: Täiustatud ja integreeritud seire- ja prognoosisüsteemi rakendamine

Investeeringuga töötatakse välja seiresüsteem kliimamuutustest ja ebapiisavast ruumilisest planeerimisest tulenevate riskide kindlakstegemiseks ja prognoosimiseks, kasutades selleks kõrgtehnoloogiat. Need tehnoloogiad võimaldavad kaugjuhtimist suurtel territoriaalsetel aladel, pannes aluse riskiennetuskavade väljatöötamisele, sealhulgas olemasoleva infrastruktuuri tugevdamisele, ning jäätmete ebaseadusliku kõrvaldamise kindlakstegemisele. Nende eesmärkide saavutamiseks välja töötatavad peamised vahendid on ruumiandmete kogumine satelliitseiresüsteemide, mehitamata õhusõidukite, kaugandurite ja infosüsteemide integreerimise abil; kõige arenenumate turvanõuetega telekommunikatsioonivõrgud; kesk- ja piirkondlike kontrolliruumide loomine, et saada juurdepääs kohapeal kogutud teabele; ning küberturbesüsteemid ja -teenused, mis kaitsevad küberrünnakute eest. Sekkumised toimuvad peamiselt kaheksas lõunapoolses piirkonnas.

Investeering 2.1: Üleujutus- ja hüdrogeoloogilise ohu vähendamise meetmed

Itaalia territooriumi iseloomustab märkimisväärne hüdrogeoloogiline ebastabiilsus, mida on süvendanud kliimamuutuste mõju. Sellel riskil on kahjulik mõju mitte ainult elukvaliteedile, vaid ka kõige enam ohustatud piirkondade majandustegevusele.

Võetakse ulatuslikke ja ulatuslikke meetmeid, mis ühendavad struktuurimeetmeid, nagu maalihete kindlustamine või suurlinnapiirkondade üleujutusohu vähendamine, teistega, mis keskenduvad ümberkvalifitseerumisele, seirele ja tekkivate riskide ennetamisele.

Eesmärk on vähendada praegu ohustatud inimeste arvu 1 500 000 võrra.

Investeering 2,2. Sekkumine omavalitsuste vastupanuvõimesse, territooriumi tugevdamisse ja energiatõhususse

Selle meetme peamine eesmärk on tegeleda geoloogilis-hüdrauliliste riskidega linna- ja suurlinnapiirkondades. Need riskid on seotud üleujutuste, hoonete erosiooni või ebastabiilsusega, mis põhjustab muu hulgas hoonete, allmaateenindusvõrkude ja teedevõrgu olulist halvenemist.

Meede hõlmab erinevaid meetmeid linna- ja suurlinnapiirkondades, mille eesmärk on vähendada haavatavust hüdrogeoloogiliste riskide suhtes. Kavandatud sekkumiste keskmes on hoonete ohutumaks muutmine seismiliste ja hüdrogeoloogiliste ohtude eest ning need hõlmavad ka kliimamuutustega kohanemise ja energiatõhususega seotud meetmeid, nagu hoonete energiatarbimise vähendamine või avalike valgustussüsteemide tõhustamine.

Sekkumised hõlmavad kas väikeseid või keskmise suurusega riiklikke ehitustöid, sõltuvalt asjaomasest rahasummast ja rakendatavate meetmete liigist. Esimene on eelkõige seotud koolide, üldkasutatavate hoonete ja munitsipaalpärandi ohutusega, arhitektuuriliste tõkete kõrvaldamisega ning keskkonna ja maastiku ajakohastamisega. Väikeste riiklike ehitustööde horisontaalseks eesmärgiks on energiatõhususega seotud sekkumismeetmed. Keskmise suurusega riiklike ehitustööde puhul on sekkumised suunatud peamiselt investeeringutele hüdrogeoloogiliste riskide vähendamisse ning teede, sildade ja viaduktide ohutuse tagamisse, kuigi meetmeid võetakse ka väikeste ehitustööde jaoks kavandatud valdkondades.

Investeering 3.1: Linna- ja linnalähedaste metsade kaitse ja edendamine

Selle meetme eesmärk on kaitsta haljasalasid ja suurendada nende arvu, et säilitada ja suurendada bioloogilist mitmekesisust ning parandada nende piirkondade elanike elukvaliteeti. Meetmed keskenduvad Itaalia 14 suurlinnale, mis on kõige enam mõjutatud sellistest keskkonnaprobleemidest nagu õhusaaste, bioloogilise mitmekesisuse vähenemine või kliimamuutuste mõju. Nendel aladel tuleb istutada vähemalt 6 600 000 puud (6 600 hektaril).

Sekkumised järgnevad linnametsanduse kava vastuvõtmisele, mille eesmärk on säilitada ja suurendada bioloogilist mitmekesisust kooskõlas Euroopa bioloogilise mitmekesisuse strateegiaga, vähendada õhusaastet suurlinnapiirkondades, vähendades õhukvaliteeti käsitlevate rikkumismenetluste arvu.

Investeering 3.3 – Po piirkonna ümberkorraldamine

Po piirkonnale on alates 1970. aastast iseloomulik ülemäärane veereostus, pinnase tarbimine ja väljakaevamised jõepõhjas. Kõik need probleemid on kahjustanud mõningaid tema looduslikke elupaiku ja suurendanud hüdrogeoloogilist riski.

Selle meetme eesmärk on taastada looduslikud protsessid ja soodustada bioloogilise mitmekesisuse taastumist. See tagaks jõe taastamise ning veevarude tõhusama ja säästvama kasutamise.

Investeering 3.4: Omanikuta mälestiste tervendamine

Tööstussaaste on loonud palju nn harvikalasid, mis kujutavad endast märkimisväärset ohtu tervisele, avaldades tõsist mõju asjaomase elanikkonna elukvaliteedile.

Selle sekkumise eesmärk on taastada need maa-alad, vähendades keskkonnamõju ja edendades ringmajandust. Projektis kasutatakse parimaid olemasolevaid innovatiivseid uurimistehnoloogiaid, et teha kindlaks tegelikud vajadused tervendamise järele ja võimaldada nende piirkondade arengut, sealhulgas eluasemete osas.

See meede seisneb kõigepealt tegevuskava vastuvõtmises omanikuta alade taaselustamiseks, et vähendada maa hõivamist ja edendada linnade taaselustamist. Kavas määratakse kindlaks orbteosed kõigis 21 piirkonnas ja autonoomses provintsis ning konkreetsed võetavad meetmed.

Investeering 3.5: Merepõhja ja mereelupaikade taastamine ja kaitse

See meede hõlmab ulatuslikke meetmeid merepõhja ja mereelupaikade taastamiseks ja kaitsmiseks, mille eesmärk on pöörata ümber nende ökosüsteemide jätkuv halvenemine.

Rakendatavad erimeetmed hõlmavad merepõhja elupaikade asjakohase kaardistamise väljatöötamist ja keskkonnaseiret. Suuremahuliste taastamis- ja kaitsemeetmete asjakohase kavandamise ja rakendamise tagamiseks tugevdatakse mere- ja rannikuökosüsteemide riiklikku teadus- ja vaatlussüsteemi. Lisaks tõhustatakse merevaatlusplatvorme, et suurendada tehnilist ja teaduslikku suutlikkust jälgida merekeskkonda ning eelkõige hinnata kaitse- ja majandamismeetmete tõhusust kliimamuutuste stsenaariumi raames. Sellised investeeringud võimaldavad seejärel süstemaatiliselt ja põhjalikult kaardistada tundlikke elupaiku Itaalia mereakvatooriumis, rakendada keskkonna taastamist ja kaitsealade määramist kooskõlas ELi 2013. aasta bioloogilise mitmekesisuse strateegia ja merestrateegia raamdirektiiviga.

Reform 4.1 Õigusaktide lihtsustamine ja juhtimise tugevdamine veevarustuse infrastruktuuri tehtavate investeeringute rakendamiseks

Praegune õigusraamistik ja juhtimise praegune killustatus mõjutavad negatiivselt veevarustuse infrastruktuuri tehtavate investeeringute kavandamise ja rakendamise suutlikkust.

Reformi eesmärk on lihtsustada ja tõhustada õigusraamistikku ning pakkuda vajaduse korral abi rakendusasutustele, kellel ei ole piisavalt suutlikkust teha ja viia kõnealused investeeringud lõpule algselt kindlaksmääratud tähtaja jooksul.

Nende eesmärkide saavutamiseks kavandatud peamised meetmed on peamiselt i) keskse avaliku sektori rahastamisvahendi loomine investeeringuteks veesektorisse, mis ühtlustab ressursse, mis on praegu üsna hajutatud; II) rahastatavate investeeringute aruandluse ja järelevalve korra lihtsustamine, iii) reguleeriva asutuse täiendav kaasamine tehtavate investeeringute kavandamisse ja kava võimalikesse läbivaatamistesse.

Infrastruktuuri- ja transpordiministeerium esitab veevarustussektorit käsitleva reformiettepaneku.

Investeering 4.1 Esmane veetaristu veevarustuse kindluse tagamiseks

Selle meetme eesmärk on tagada veevarustuse kindlus olulistes linnapiirkondades ja suurtes niisutatavates piirkondades, suurendada võrgu ohutust ja vastupidavust ning parandada veetranspordi suutlikkust. Meetmed hõlmavad kogu riigi territooriumi, pöörates erilist tähelepanu suurematele rajatistele riigi lõunaosas.

Eeldatakse, et kõnealune meede ei kahjusta märkimisväärselt keskkonnaeesmärke määruse (EL) 2020/852 artikli 17 tähenduses, võttes arvesse meetme kirjeldust ja leevendavaid meetmeid, mis on sätestatud taaste- ja vastupidavuskavas kooskõlas dokumendiga „Do Significant Harm Technical Guidance“ (2021/C58/01). Eelkõige tagatakse iga alainvesteeringu puhul täielik vastavus ELi õiguse, sealhulgas veepoliitika raamdirektiivi nõuetele enne ja pärast ehitustööde algust ning nende ajal. Lisaks kohaldatakse meetme suhtes keskkonnamõju hindamist vastavalt direktiivile 2011/92/EL ning asjakohaseid hindamisi seoses direktiividega 2000/60/EÜ ja 92/43/EMÜ, sealhulgas nõutavate leevendusmeetmete rakendamist. Tammi mõju hinnatakse pigem stsenaariumi alusel, kus asjaomane jõgi jääb oma loomulikusse seisundisse, selle asemel et kaaluda piirkonna erinevat võimalikku alternatiivset kasutust.

Investeering 4,2. Veejaotusvõrkude kadude vähendamine, sealhulgas võrkude digiteerimine ja seire

Veevarude killustatud ja ebatõhus majandamine on põhjustanud märkimisväärseid veelekkeid, mille keskmine kadu on riigi lõunaosas üle 40 % ja üle 50 %. Projekti eesmärk on oluliselt vähendada joogivee kadusid, ajakohastades ja moderniseerides veejaotusvõrke täiustatud kontrollisüsteemide abil, mis võimaldavad jälgida peamisi sõlmpunkte ja võrgu kõige tundlikumaid punkte.

Investeering 4,3. Investeeringud niisutuspõllumajandussüsteemi vastupanuvõimesse veevarude paremaks majandamiseks

Selle meetme eesmärk on suurendada niisutussüsteemide tõhusust, arendades innovatiivset ja digiteeritud taristut, et muuta põllumajandussektor säästvamaks ja kliimamuutustele paremini vastavaks.

Investeering seisneb peamiselt niisutussüsteemide muutmises tõhusamateks süsteemideks; jaotusvõrkude kohandamine, et vähendada kahjusid; tehnoloogiate paigaldamine veeressursside tõhusaks kasutamiseks, näiteks arvestid ja kaugjuhtimine. Iga jaotusvõrgus tehtava sekkumise puhul peab olema kasutusele võetud veemõõtmine, mis võimaldab mõõta veekasutust, või see tuleb sisse seada toetatud investeeringu osana. Lisaks rakendatakse reoveepuhastite seiresüsteeme, mis võimaldavad korduskasutada niisutust. Meetmega ei nähta otseselt ette sekkumisi taaskasutusele suunatud vee taaskasutamiseks, vaid selle eesmärk on toetada selliste reoveepuhastite kaardistamist ja kindlakstegemist, mis sobivad põllumajanduslikuks kasutamiseks puhastatud reovee tootmiseks või mis võivad selleks saada asjakohaste investeeringutega. Selle kindlakstegemisel võetakse arvesse reoveepuhastite omadusi, aga ka töödeldud reoveega niisutatavate kultuuride lähedust ja nõutavaid kvaliteediomadusi.

Investeering 4,4. Kanalisatsioon ja puhastamine

Veesüsteemides on kanalisatsiooni- ja puhastussüsteemides suuri nõrkusi, mis väljendub paljudes riigi aglomeraatides rikkumismenetluste arvus liidu õiguse rikkumise korral.

Selle meetme eesmärk on teha investeeringuid, mis muudavad mere- ja siseveekogudesse juhitud reovee puhastamise tõhusamaks ning muudavad puhastustehased võimaluse korral „rohelisteks tehasteks“, et puhastatud reovett niisutamiseks ja tööstuslikuks otstarbeks taaskasutada. Need investeeringud peaksid aitama vähendada nõrkade kanalisatsiooni- ja puhastussüsteemidega linnastute arvu.

G.4. Laenu eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava

Järjekorranumber	Seotud meede (reform või investeering)	Eesmärk / siht	Nimi	Kvalitatiivsed näitajad (eesmärkide puhul)	Kvantitatiivsed näitajad (sihtide puhul)			Lõpuleviimise soovituslik ajakava		Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus
					Mõõtühik	Lähteväärtus	Eesmärk	Kvartal	Aasta
M2C4-7	Reform 3,1: Siseriiklike õhusaaste kontrolli programmide vastuvõtmine	Eesmärk	Riikliku õhusaaste kontrolli programmi jõustumine	Määruse jõustumisele viitav säte	Ei kohaldata	EI KOHALDATA	Ei kohaldata	4. kv	2021	Ministri dekreediga kehtestatakse riiklik õhusaaste kontrolli programm, millega kehtestatakse asjakohased meetmed õhusaaste vähendamiseks kooskõlas ELi direktiiviga 2016/2284 ja 30. mai 2018. aasta seadusandliku dekreediga nr 81, millega võetakse kõnealune direktiiv üle.
M2C4-8	Investeeringud. 1,1. Täiustatud ja integreeritud seire- ja prognoosisüsteemi rakendamine	Eesmärk	Täiustatud ja integreeritud seire- ja prognoosisüsteemi tegevuskava hüdroloogiliste riskide kindlakstegemiseks	Ministri määruse jõustumisele viitav säte	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	3. kv	2021	Ministri käskkirjaga kiidetakse heaks tegevuskava täiustatud ja integreeritud seire- ja prognoosimissüsteemi rakendamiseks, et teha kindlaks hüdroloogilised riskid. See peab sisaldama vähemalt järgmist: Kavandada kaugseirerakendusi ja andmevälja andureid; Töötada välja sidesüsteem, mis võimaldab kontrolliruumide eri operaatorite vahelist koordineeritust ja koostalitlusvõimet. Luua kesk- ja piirkondlikud kontrolliruumid Küberjulgeoleku süsteemide ja teenuste arendamine
M2C4-9	Investeeringud. 1,1. Täiustatud ja integreeritud seire- ja prognoosisüsteemi rakendamine	Siht	Täiustatud ja integreeritud seire- ja prognoosisüsteemi kasutuselevõtt hüdroloogiliste riskide kindlakstegemiseks	Ei kohaldata	Protsent	0	90	3. kv	2024	90 % lõunapoolsete piirkondade pindalast peab olema kaetud täiustatud ja integreeritud seire- ja prognoosimissüsteemiga, et teha kindlaks hüdroloogilised riskid.
M2C4-10	Investeeringud 2.1.a. Üleujutus- ja hüdrogeoloogilise ohu vähendamise meetmed	Eesmärk	Kõigi riigihankelepingute sõlmimine riskijuhtimisse ja hüdrogeoloogiliste riskide vähendamisse sekkumiseks	Kõigi riigihankelepingute sõlmimisest teatamine, et sekkuda riskijuhtimisse ja hüdrogeoloogiliste riskide vähendamisse.	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	4. kv	2023	Kõigi riigihankelepingute sõlmimisest teatamine, et sekkuda riskijuhtimisse ja hüdrogeoloogiliste riskide vähendamisse. See peab sisaldama vähemalt järgmist: -Tagada hüdrogeoloogiliste riskidega kokku puutuvate asulate ja hüdrograafiliste basseinide turve; -Kavandada meetmeid keskkonna tervendamiseks ja kliimamuutuste mõju leevendamiseks; -Tagada üleujutusriski parem ohjamine ja maandamine -Prioriseerida lepingutes looduspõhiseid lahendusi;
M2C4-11	Investeeringud 2.1.a. Üleujutus- ja hüdrogeoloogilise ohu vähendamise meetmed	Siht	Üleujutusriski ja hüdrogeoloogilise riski juhtimine	Ei kohaldata	Number	1 750 000	250 000	1. kv	2026	Vähendada otseste üleujutus- ja hüdroloogiliste riskide all kannatavate inimeste arvu vähemalt 1 500 000 inimese võrra
M2C4-12	Investeeringud 2.1.b. Üleujutus- ja hüdrogeoloogilise ohu vähendamise meetmed	Eesmärk	Üleujutus- ja hüdrogeoloogiliste riskidega seotud sekkumismeetmeid käsitleva läbivaadatud õigusraamistiku jõustumine	Määruste sätted, mis osutavad jõustumisele	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	4. kv	2021	Dekreetidega, millega kiidetakse heaks esimene sekkumis- ja investeerimiskava vastavas piirkonnas (volinik delegaat/piirkond/autonoomne provints) üleujutusriski ja hüdrogeoloogilise ohu vähendamiseks, püütakse taastada algsete tingimuste algus ja tagada territooriumide vastupidavus loodusõnnetustele.
M2C4-13	Investeeringud 2.1b – Üleujutusriski ja hüdrogeoloogilise riski vähendamise meetmed	Siht	E-tüüpi sekkumiste lõpuleviimine	Ei kohaldata	Protsent	0	100	4. kv	2025	Kõigi kahjustatud avaliku sektori struktuuride taastamiseks mõeldud e-tüüpi sekkumiste lõpuleviimine
M2C4-14	Investeering 2.2: Sekkumine omavalitsuste vastupanuvõimesse, territooriumi tugevdamisse ja energiatõhususse	Siht	Väikeste ehitustööde lõpuleviimine, et suurendada omavalitsusüksuste T1 vastupanuvõimet, territooriumi ja energiatõhusust	Ei kohaldata	Number	0	7 500	4. kv	2023	Viia lõpule vähemalt 7 500 sekkumist väikeste riiklike ehitustööde puhul. Vähemalt 30 % omavalitsustes valminud väikeste riiklike ehitustööde investeeringutest on ette nähtud avaliku valgustuse, üldkasutatavate hoonete ja/või taastuvatest energiaallikatest energia tootmise süsteemide energiatõhususe suurendamiseks.
M2C4-15	Investeering 2.2: Sekkumine omavalitsuste vastupanuvõimesse, territooriumi tugevdamisse ja energiatõhususse	Siht	Väikeste ehitustööde lõpuleviimine, et suurendada omavalitsusüksuste T2 vastupanuvõimet, territooriumi ja energiatõhusust	Ei kohaldata	Number	7 500	30 000	1. kv	2026	Viia lõpule vähemalt 30 000 sekkumist väikeste riiklike ehitustööde puhul. Vähemalt 30 % omavalitsustes tehtavatesse väikestesse riiklikesse ehitustöödesse tehtavatest investeeringutest on ette nähtud avaliku valgustuse, üldkasutatavate hoonete ja/või taastuvatest energiaallikatest energia tootmise süsteemide energiatõhususe suurendamiseks.
M2C4-16	Investeering 2.2: Sekkumine omavalitsuste vastupanuvõimesse, territooriumi tugevdamisse ja energiatõhususse	Siht	Keskmise võimsusega tööde lõpuleviimine, et suurendada omavalitsusüksuste T1 vastupanuvõimet, territooriumi ja energiatõhusust	Ei kohaldata	Number	0	1 000	4. kv	2023	Viia lõpule vähemalt 1000 sekkumist keskmise suurusega tööde puhul. Vähemalt 40 % omavalitsustes tehtud investeeringutest keskmise suurusega riiklikesse ehitustöödesse on ette nähtud territooriumi ohutuse tagamiseks hüdrogeoloogiliste riskide vastu.
M2C4-17	Investeering 2.2: Sekkumine omavalitsuste vastupanuvõimesse, territooriumi tugevdamisse ja energiatõhususse	Siht	Keskmise võimsusega tööde lõpuleviimine, et suurendada omavalitsusüksuste T2 vastupanuvõimet, territooriumi ja energiatõhusust	Ei kohaldata	Number	1 000	5 000	1. kv	2026	Viia lõpule vähemalt 5 000 sekkumist keskmise suurusega tööde puhul. Vähemalt 40 % omavalitsustes tehtud investeeringutest keskmise suurusega riiklikesse ehitustöödesse on ette nähtud territooriumi ohutuse tagamiseks hüdrogeoloogiliste riskide vastu.
M2C4-18	Investeeringud. 3,1 Linna- ja linnalähedaste metsade kaitse ja edendamine	Eesmärk	Linna- ja linnalähedaste rohealade kaitset ja väärtustamist käsitlevate läbivaadatud õiguslike muudatuste jõustumine	Asjakohaste õigusaktide säte, milles osutatakse linnametsanduse kava vastuvõtmisele	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	4. kv	2021	Linnametsade kava peab olema kooskõlas 12. detsembri 2019. aasta seaduse 141 („kliimaseadus“) eesmärkidega ja pärast linnaplaneerimisetappi. Kavas tuleks seada vähemalt järgmised eesmärgid: -Säilitada ja edendada hajusaid elurikkusi kooskõlas Euroopa bioloogilise mitmekesisuse strateegiaga; -Aidata kaasa õhusaaste vähendamisele suurlinnapiirkondades, -Vähendada õhukvaliteediga seotud rikkumismenetlusi; -Taastada inimtekkelised maastikud ja parandada suurlinnapiirkondade vahetus läheduses asuvaid kaitsealasid; Piirata mulla tarbimist ja taastada kasulik pinnas.
M2C4-19	Investeeringud. 3,1 Linna- ja linnalähedaste metsade kaitse ja edendamine	Siht	Taimepuud linna- ja linnalähedaste rohealade kaitseks ja väärtustamiseks T1	Ei kohaldata	Number	0	1 650 000	4. kv	2022	Tehas, milles on 12. detsembri 2019. aasta seaduse 141 (nn kliimaseadus) artikli 4 kohaselt vähemalt 1 650 000 puud linna- ja eeslinnapiirkondade taasmetsastamiseks.
M2C4-20	Investeeringud. 3.1: Linna- ja linnalähedaste metsade kaitse ja edendamine	Siht	Taimepuud linna- ja linnalähedaste rohealade kaitseks ja väärtustamiseks T2	Ei kohaldata	Number	1 650 000	6 600 000	4. kv	2024	Tehas, kus 12. detsembri 2019. aasta seaduse 141 (nn kliimaseadus) artikli 4 kohaselt on vähemalt 6 600 000 puud linna- ja eeslinnapiirkondade taasmetsastamiseks
M2C4-21	Investeering 3.3 Po piirkonnas looduskeskkonna taastamine	Eesmärk	Po piirkonnas looduskeskkonna taastamiseks võetavate sekkumismeetmete õigusraamistiku läbivaatamine	Asjaomase õigusakti jõustumisele viitav säte	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	2. kv	2023	Jõustuvad asjakohased õigusaktid, mille eesmärk on taastada jõepõhjas paiknev ökoloogiline koridor, sealhulgas looduslik taasmetsastamine ning sekkumised külgharude ja okaspuude taastamiseks ja taasaktiveerimiseks.
M2C4-22	Investeering 3.3 Po piirkonnas looduskeskkonna taastamine	Siht	Jõesängi kunstlikkuse vähendamine Po piirkonna T1 ümberkülvamiseks	Ei kohaldata	Number	0	13	2. kv	2024	Vähendada jõesängi kunstlikkust vähemalt 13 km võrra
M2C4-23	Investeering 3.3 Po piirkonnas looduskeskkonna taastamine	Siht	Jõesängi kunstlikkuse vähendamine Po piirkonnas T2 looduskeskkonna taastamine	Ei kohaldata	Number	13	37	1. kv	2026	Vähendada jõesängi kunstlikkust vähemalt 37 km võrra
M2C4-24	Investeering 3,4. Harva kasutatavate alade mulla tervendamine	Eesmärk	Harva kasutatavate alade puhastamise õigusraamistik	Asjaomase õigusakti säte, milles on märgitud tegevuskava vastuvõtmine	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	4. kv	2022	Tegevuskava vastuvõtmises omanikuta alade taaselustamiseks, et vähendada maa hõivamist ja edendada linnade taaselustamist. See peab sisaldama vähemalt järgmist: -Saastatud alade kindlakstegemine kõigis 21 piirkonnas ja/või autonoomses provintsis -Iga omanikuta ala puhul võetavad konkreetsed meetmed maa hõivamise vähendamiseks ja linnade taaselustamise tõhustamiseks
M2C4-25	Investeering 3,4. Harva kasutatavate alade mulla tervendamine	Siht	Omanikuta mälestiste taaselustamine	Ei kohaldata	Protsent	0	70	1. kv	2026	Taaselustada vähemalt 70 % saastatud alade pinnast, et vähendada maa hõivamist ja edendada linnade taaselustamist.
M2C4-26	Investeering 3,5. Merepõhja ja mereelupaikade taastamine ja kaitse	Siht	Merepõhja ja mereelupaikade taastamine ja kaitse	Ei kohaldata	Number	0	22	2. kv	2025	Viia lõpule vähemalt 22 ulatuslikku sekkumist merepõhja ja mereelupaikade taastamisse ja kaitsesse ning rannikuseire süsteemidesse.
M2C4-27	Reform 4,1. Õigusaktide lihtsustamine ja juhtimise tugevdamine veevarustuse infrastruktuuri tehtavate investeeringute rakendamiseks	Eesmärk	Veevarustuse kindluse tagamiseks esmase veetaristuga seotud sekkumisi käsitlevate õigusaktide lihtsustamise jõustumine	Asjaomas(t)e õigusakti(de) sätted, mis osutavad jõustumisele	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	1. kv	2022	Läbivaadatud õigusaktidega tugevdatakse veevarustuse infrastruktuuri investeeringute juhtimist ja lihtsustatakse nende rakendamist. Uus õigusraamistik peaks olema vähemalt: -Tehke veesektori sekkumiste riiklikust plaanist veesektori investeeringute keskne rahastamisvahend. -Küsida arvamust ja kaasata aktiivselt Regulaator (Autorità di Regolazione per Energia Reti e Ambiente) kõikidesse kava muudatustesse või ajakohastamistesse. -Pakkuda toetust ja kaasnevaid meetmeid rakendusasutustele, kes ei suuda ettenähtud aja jooksul teha esmahangetega seotud investeeringuid. -Lihtsustada veesektoris rahastatavatest investeeringutest aruandmise ja nende üle järelevalve tegemise korda.
M2C4-28	Investeering 4,1. Investeeringud esmastesse veeinfrastruktuuridesse veevarustuse kindluse tagamiseks	Eesmärk	Esmatasandi veetaristusse tehtavate investeeringute ja veevarustuse kindlusega seotud (kõikide) riigihankelepingute sõlmimine	Esmatasandi veetaristusse investeerimist ja veevarustuse kindlust käsitlevate (kõikide) riigihankelepingute sõlmimisest teatamine	Number	0	2 000 000 000	3. kv	2023	Teade kõigi riigihankelepingute sõlmimise kohta kogusummas 2 000 000 000 eurot investeeringuteks esmasesse veetaristusse ja veevarustuse kindluse tagamiseks. Lepingute kohaldamisala on järgmine: -Veevarustuse kindlus olulistes linnapiirkondades; -Ehitustööd võrgu ohutuse ja vastupidavuse suurendamiseks, sealhulgas kliimamuutustega kohanemine (v.a tammid); -Vee ülekandevõime suurendamine. Valikukriteeriumid tagavad, et investeering aitab täielikult kaasa kliimamuutuste eesmärkide saavutamisele 40% kliimakoefitsiendiga vastavalt taastamise ja vastupanuvõimaluste rahastamise määruse (EL) 2021/241 VI lisale.
M2C4-29	Investeering 4,1. Investeeringud esmastesse veeinfrastruktuuridesse veevarustuse kindluse tagamiseks	Siht	Investeeringud esmatasandi veetaristusse veevarustuse kindluse tagamiseks	Ei kohaldata	Number	0	25	1. kv	2026	Suurendada veevarustuse kindlust ja veetaristu vastupidavust vähemalt 25 keerukas veesüsteemis
M2C4-30	Investeering 4,2. Veejaotusvõrkude kadude vähendamine, sealhulgas võrkude digiteerimine ja seire	Eesmärk	Kõigi veejaotusvõrkudesse sekkumise, sealhulgas võrkude digiteerimise ja seirega seotud riigihankelepingute sõlmimine	Esmatasandi veetaristusse investeerimist ja veevarustuse kindlust käsitlevate riigihankelepingute sõlmimisest teatamine	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	3. kv	2023	Teatis kõigi lepingute sõlmimise kohta kogusummas 900 000 000 eurot, et sekkuda veejaotusvõrkude moderniseerimisse ja tõhususse. Lepingute kohaldamisala on järgmine: -Sekkumised joogiveevõrkude kao vähendamiseks; -Suurendada veesüsteemide vastupanuvõimet kliimamuutustele; -Tugevdada võrkude digiteerimist, et tagada veevarude optimaalne majandamine, vähendada raiskamist ja piirata ebatõhusust
M2C4-31	Investeering 4,2. Veejaotusvõrkude kadude vähendamine, sealhulgas võrkude digiteerimine ja seire	Siht	Sekkumine veejaotusvõrkudesse, sealhulgas võrkude T1 digiteerimine ja seire	Ei kohaldata	Number	0	9 000	4. kv	2024	Ehitada vähemalt 9000 täiendavat kilomeetrit piirkonnaveevõrku
M2C4-32	Investeering 4,2. Veejaotusvõrkude kadude vähendamine, sealhulgas võrkude digiteerimine ja seire	Siht	Sekkumine veejaotusvõrkudesse, sealhulgas võrkude T2 digiteerimine ja seire	Ei kohaldata	Number	9 000	25 000	1. kv	2026	Ehitada vähemalt 25 000 lisakilomeetrit piirkonnaveevõrku
M2C4-33	Investeering 4.3 Investeeringud niisutuspõllumajandussüsteemi vastupanuvõimesse veevarude paremaks majandamiseks	Eesmärk	Kõigi riigihankelepingute sõlmimine niisutuspõllumajandussüsteemi vastupanuvõime tagamiseks veevarude paremaks majandamiseks	Teatis kõigi riigihankelepingute sõlmimise kohta kogusummas 880 000 000 eurot sekkumisteks võrkudesse ja niisutussüsteemidesse ning seonduvasse digiteerimis- ja seiresüsteemi.	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	4. kv	2023	Teatis kõigi riigihankelepingute sõlmimise kohta kogusummas 880 000 000 eurot sekkumisteks võrkudesse ja niisutussüsteemidesse ning seonduvasse digiteerimis- ja seiresüsteemi. Lepingute kohaldamisala on järgmine: Soodustama nii kollektiivsetes võrkudes (arvestite ja kaugjuhtimissüsteemide paigaldamise kaudu) kui ka oma tarbeks (eralitsentside järelevalvesüsteemi kaudu) kasutamise mõõtmist ja jälgimist, mis on eeltingimus veekogustel põhineva veehinnapoliitika kehtestamise lõpuleviimiseks veeressursside tõhusaks kasutamiseks põllumajanduses; Vähendada ebaseaduslikku vee äravõtmist maapiirkondades. Niisutussüsteemidesse investeerimise eesmärk peaks olema taaskasutatava heitvee ohutu taaskasutamine, kui see on teostatav, ja/või olemasoleva niisutamise tõhustamine, isegi kui asjaomane veekogu on heas seisundis. Kui olukord on halvem kui hea, peab sääst olema selline, et olemasoleva niisutuse ajakohastamise korral oleks võimalik saavutada hea seisund. Tuleb tagada, et olemasolevate niisutussüsteemide laiendamist (sealhulgas vee suurema kasutamise, st mitte ainult füüsilise laiendamise kaudu) välditakse isegi tõhusamate meetodite abil, kui asjaomased veekogud on või prognooside kohaselt (kliimamuutuste süvenemise kontekstis) vähem heas seisundis. Eeldatakse, et kõnealune meede ei kahjusta märkimisväärselt keskkonnaeesmärke määruse (EL) 2020/852 artikli 17 tähenduses, võttes arvesse meetme kirjeldust ja leevendavaid meetmeid, mis on sätestatud taaste- ja vastupidavuskavas kooskõlas dokumendiga „Do Significant Harm Technical Guidance“ (2021/C58/01). Eelkõige tagatakse iga alainvesteeringu puhul täielik vastavus ELi õiguse, sealhulgas veepoliitika raamdirektiivi nõuetele enne ja pärast ehitustööde algust ning nende ajal. Lisaks kohaldatakse meetme suhtes keskkonnamõju hindamist vastavalt direktiivile 2011/92/EL ning asjakohaseid hindamisi seoses direktiividega 2000/60/EÜ ja 92/43/EMÜ, sealhulgas nõutavate leevendusmeetmete rakendamist. Eelkõige tuleks avalikuks aruteluks keskkonnamõju hindamise projekti avaldamisel põhjendada investeeringu eesmärki võrreldes alternatiividega nii eesmärgi (niisutatava maa ulatus vs. maapiirkondade säästev taaselustamine) kui ka vahendite (veenõudluse vähendamine ja looduspõhised lahendused) osas.
M2C4-34	Investeering 4.3 Investeeringud niisutuspõllumajandussüsteemi vastupanuvõimesse veevarude paremaks majandamiseks	Siht	Sekkumised niisutuspõllumajandussüsteemi vastupanuvõime tagamiseks veevarude paremaks majandamiseks T1	Ei kohaldata	Protsent	0	29	4. kv	2024	Suurendada arvestitega varustatud kõrvaldamisallikate osakaalu vähemalt 29 %-ni
M2C4-34a	Investeering 4.3 Investeeringud niisutuspõllumajandussüsteemi vastupanuvõimesse veevarude paremaks majandamiseks	Siht	Sekkumised niisutuspõllumajandussüsteemi vastupanuvõime tagamiseks veevarude paremaks majandamiseks T1	Ei kohaldata	Protsent	29	40	1. kv	2026	Suurendada arvestitega varustatud kõrvaldamisallikate osakaalu vähemalt 40 %-ni
M2C4-35	Investeering 4.3 Investeeringud niisutuspõllumajandussüsteemi vastupanuvõimesse veevarude paremaks majandamiseks	Siht	Sekkumised niisutuspõllumajandussüsteemi vastupanuvõime tagamiseks veevarude paremaks majandamiseks T1	Ei kohaldata	Protsent	0	15	1. kv	2024	Vähemalt 15 % niisutatud alade protsendi puhul kasutatakse tõhusalt niisutusressursse.
M2C4-35a	Investeering 4.3 Investeeringud niisutuspõllumajandussüsteemi vastupanuvõimesse veevarude paremaks majandamiseks	Siht	Sekkumised niisutuspõllumajandussüsteemi vastupanuvõime tagamiseks veevarude paremaks majandamiseks T2	Ei kohaldata	Protsent	15	29	1. kv	2026	Vähemalt 29 % niisutatud aladest, mis saavad kasu niisutusressursside tõhusast kasutamisest
M2C4-36	Investeering 4.4 Investeeringud kanalisatsiooni ja puhastusse	Siht	Kõigi kanalisatsiooni- ja puhastustööde riigihankelepingute sõlmimine	kõigist kanalisatsiooni- ja puhastustööde riigihankelepingutest teatamine	Ei kohaldata	0	600	4. kv	2023	Teatis lepingute sõlmimise kohta kogusummas 600 000 000 eurot sekkumiseks kanalisatsiooni ja puhastuse valdkonnas. Sekkumised: -Vastama määruse (EL) 2021/241 VI lisa 11. joonealuse märkuse asjakohastele nõuetele -Tõhustada mere- ja siseveekogudesse juhitava reovee puhastamist, muu hulgas tehnoloogiliste uuenduste abil; -Muuta mõned puhastustehased „rohelisteks tehasteks“, mis taaskasutavad puhastatud reovett niisutamiseks ja tööstuslikuks otstarbeks;
M2C4-37	Investeering 4.4 Investeeringud kanalisatsiooni ja puhastusse	Siht	Kanalisatsiooni- ja puhastusteenused T1	Ei kohaldata	Number	2 572 911	2 002 911	2. kv	2024	Vähendada vähemalt 570 000 võrra nende elanike arvu, kes elavad linnastutes, mis ei vasta nõukogu direktiivile 91/271/EMÜ asulareovee ebapiisava kogumise ja puhastamise tõttu.
M2C4-38	Investeering 4.4 Investeeringud kanalisatsiooni ja puhastusse	Siht	Kanalisatsiooni ja puhastamisega seotud sekkumismeetmed T2	Ei kohaldata	Number	2 002 911	0	1. kv	2026	Vähendada vähemalt 2 570 000 võrra nende elanike arvu, kes elavad linnastutes, mis ei vasta nõukogu direktiivile 91/271/EMÜ asulareovee ebapiisava kogumise ja puhastamise tõttu.

H. ÜLESANNE 3 KOMPONENT 1: Säästev transporditaristu

H.1. Tagastamatu rahalise toetusega seotud reformide ja investeeringute kirjeldus

Ei kohaldata

H.2. Tagastamatu rahalise toetuse eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava

Ei kohaldata

H.3. Laenuga seotud reformide ja investeeringute kirjeldus

Selle komponendi investeeringutega toetatakse raudteeinfrastruktuuri (kiirraudtee, kaubavedu, piirkondlikud raudteed, Euroopa raudteeliikluse juhtimissüsteem) kasutuselevõttu. Nendega kaasnevad reformid, mille eesmärk on kiirendada raudteetaristusse investeerimist ja parandada maanteetaristu kvaliteeti. Ettevõtluskeskkonna reformi komponent sisaldab meedet, millega luuakse piirkondadele lisastiimulid piirkondlike avaliku teenindamise lepingute sõlmimiseks. See osa sisaldab meetmeid vesiniku kasutamise arendamiseks raudteedel.

Selle komponendi abil toetatakse 2019. aasta riigipõhist soovitust 3, milles kutsutakse Itaaliat tungivalt üles suunama investeerimisega seotud majanduspoliitika […] infrastruktuuri kvaliteedile, võttes arvesse piirkondlikke erinevusi, ja 2020. aasta riigipõhist soovitust 3 teemal „Eelkoormusele küps täiskasvanu” investeerimisprojektid “ja„ Keskenduda investeeringutele keskkonnasäästlikule ja digitaalsele üleminekule, eelkõige puhta ja tõhusale energiatootmisele ja -kasutusele, teadusuuringutele ja innovatsioonile, säästvale ühistranspordile, jäätme- ja veemajandusele ning tugevdatud digitaalsele infrastruktuurile, et tagada põhiteenused ”.

Reform 1.1 – Infrastruktuuri- ja transpordiministeeriumi ning raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja Rete Ferroviaria Italiana vahelise lepingu heakskiitmise protsessi kiirendamine

Reformiga kaotatakse nõue, et parlamendikomisjonid peavad avaldama arvamust raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja Rete Ferroviaria Italiana Contratti di Programma (CdP) investeeringute loetelu kohta. Parlamentaarsed komisjonid avaldavad arvamust strateegilise investeerimisprogrammi kohta.

Reform 1.2 – Projektide heakskiitmise protsessi kiirendamine

Reform seisneb selliste õigusaktide vastuvõtmises, mis võimaldavad prognoosida tööde asukohta majandusliku tehnilise teostatavuse projekti (PFTE) ajal, selle asemel et oodata projekti lõplikku kavandamisetappi. Täiendavad load, mida PFTE-l ei ole võimalik omandada, saadakse järgnevates projekteerimisetappides, ilma et Conferenza dei Servizi kokku kutsutaks erandina seadusest nr 241/1990. Need muudatused lühendavad projektide jaoks loa andmise aega 11 kuult 6 kuuni.

Investeering 1.1 – Reisijate ja kauba kiirrongiühendus lõunasse

See investeering hõlmab 274 km pikkuse kiirrongitaristu ehitamist reisijate- ja kaubaveoks Napoli-Bari, Salerno-Reggio ja Palermo-Catania liinidel.

Iga asjaomase projekti/investeeringu hindamisel ja lubamisel järgitakse kõiki ELi direktiivi 92/43/EMÜ artikli 6 lõigetes 3 ja 4 sätestatud eeskirju ja menetlusi ning järgitakse Itaalia Vabariigi ametlikus Gazzette’is 28. detsembril 2019 avaldatud riiklikke mõju hindamise suuniseid.

Investeering 1.2 – Põhjaosa kiirraudteeliinid, mis ühendavad ülejäänud Euroopaga

Kõnealune investeering seisneb 180 km pikkuse kiirraudteetaristu ehitamises reisijate- ja kaubaveoks Brescia-Verona-Vicenza-Padova, Liguuria-Alpi ja Verona-Brennero liinidel. Iga asjaomase projekti/investeeringu hindamisel ja lubamisel järgitakse kõiki ELi direktiivi 92/43/EMÜ artikli 6 lõigetes 3 ja 4 sätestatud eeskirju ja menetlusi ning järgitakse mõju hindamise riiklikke suuniseid, mis on avaldatud Itaalia Vabariigi ametlikus väljaandes nr 303, 28. detsember 2019.

Segmendis sõltub Rho-Parabiago positiivsest keskkonnamõju hindamisest, mis vastab täielikult ja sisuliselt õiguslikele kriteeriumidele, võttes vajaduse korral täielikult arvesse keskkonnamõju hindamise tulemusi ja tingimusi, et saavutada vastavus DNSH tehnilistele suunistele (2021/C58/01). Keskkonnamõju hindamine avaldatakse ja viiakse lõpule kooskõlas direktiiviga 2011/92/EL ning direktiivi 2000/60/EÜ ja direktiivi 92/43/EMÜ kohaste asjakohaste hindamistega, sealhulgas nõutavate leevendusmeetmete rakendamisega. Kõik keskkonnamõju hindamise raames määratletud meetmed, mis on vajalikud DNSH tehniliste juhiste (2021 / C58 / 01) täitmise tagamiseks, integreeritakse projekti ja neid järgitakse taristu ehitamise, käitamise ja tegevuse lõpetamise etapis.

Investeering 1.3 – Diagonaalühendused

See investeering hõlmab 87 km pikkuse kiirraudtee ehitamist nii reisijate- kui ka kaubaveoks liinidel Roma-Pescara, Orte-Falconara e Taranto-Metaponto-Potenza-Battipaglia. Iga asjaomase projekti/investeeringu hindamisel ja lubamisel järgitakse kõiki ELi direktiivi 92/43/EMÜ artikli 6 lõigetes 3 ja 4 sätestatud eeskirju ja menetlusi ning järgitakse mõju hindamise riiklikke suuniseid, mis on avaldatud Itaalia Vabariigi ametlikus väljaandes nr 303, 28. detsember 2019.

Investeering 1.4 – Euroopa raudteetranspordi juhtimissüsteem (ERTMS)

See investeering seisneb 3400 km raudteeliinide varustamises Euroopa raudteetranspordi juhtimissüsteemiga (ERTMS) kooskõlas ERTMSi Euroopa arenduskavaga.

Investeering 1.5 – Suurlinnasõlmede ja peamiste riiklike sidemete tugevdamine

See investeering seisneb 12-l suurlinnade sõlmpunktil ja peamistel riiklikel ühendustel (Liguuria-Alpide, ristühendus, Bologna-Veneetsia-Trieste/Udine, Kesk- ja Põhja-Türreeni ühendus, Aadria ja Joonia mere ühendus, Lõuna-Türreeni ühendus, Sitsiilia võrgustik, Sardiinia võrk) asuva raudteelõigu ajakohastamises 1280 km ulatuses. Iga asjaomase projekti või investeeringu hindamisel ja lubamisel järgitakse kõiki ELi direktiivi 92/43/EMÜ artikli 6 lõigetes 3 ja 4 sätestatud eeskirju ja menetlusi ning järgitakse Itaalia Vabariigi ametlikus Gazzette’is 28. detsembril 2019 avaldatud riiklikke mõju hindamise suuniseid.

Investeeringud 1.6 – Piirkondlike liinide tugevdamine – Piirkondlike raudteede uuendamine (piirkondlike raudteede haldamine)

See investeering seisneb selliste piirkondlike liinide uuendamises 680 km ulatuses, mille omandiõigus anti üle Rete Ferroviaria Italianale (RFI) või antakse järk-järgult üle Rete Ferroviaria Italianale. Iga asjaomase projekti või investeeringu hindamisel ja lubamisel järgitakse kõiki ELi direktiivi 92/43/EMÜ artikli 6 lõigetes 3 ja 4 sätestatud eeskirju ja menetlusi ning järgitakse Itaalia Vabariigi ametlikus Gazzette’is 28. detsembril 2019 avaldatud riiklikke mõju hindamise suuniseid.

Sekkumised on kavandatud järgmistele eelarveridadele:

-Piemonte: Torino Cerese-Canavesana ajakohastamine ja moderniseerimine: liiklusvoogude korrapärasuse parandamine;

-Friuli-Venezia Giulia: FUC raudtee: infrastruktuuri- ja tehnoloogiatööd Udine-Cividale liinil: liiklusvoogude korrapärasuse parandamine;

-Umbria: Umbriumi keskraudtee (FCU): infrastruktuuri- ja tehnoloogiaalane sekkumine;

-Campania (EAV): Cancello-Benevento liini tugevdamine ja ajakohastamine: raudteetoimingute ohutusstandardite parandamine;

-Apuulia: Bari-Bitritto liin: infrastruktuuri uuendamine: vastavus riikliku raudteeinfrastruktuuri tehnilistele/regulatiivsetele standarditele; Ferrovie del Sud Est (FSE): Bari-Taranto liini infrastruktuuri uuendamine: sekkumine võimaldab kohanduda RFI toimivusstandarditega ja koostalitlusvõime tehniliste kirjeldustega; FSE: SCMT/ERTMSi seadmete valmimine võrgus: liiklussuutlikkuse parandamine, läbilaskevõime optimeerimine, ohutusstandardite parandamine; FSE: Ühendvedude keskuste rajamine ja 20 jaama ajakohastamine: sekkumise eesmärk on parandada jaamade juurdepääsetavust ning luua raudteebussi-, raudtee- ja eraauto- ning raudtee-jalgratturite vahetuspiirkondi;

-Calabria: Rosarno-S. Ferdinando liin: Rosarno ja San Ferdinando liinide seadmete ajakohastamine, et ühendada need Gioia Tauroga.

Investeering 1.7 – Lõuna-Euroopa raudteede ajakohastamine, elektrifitseerimine ja vastupidavus

Kõnealuse investeeringuga seotud lepingud hõlmavad muu hulgas Olbia lennujaamaühendust, Augusta sadamaühendust, Decimomannu-Villamassargia liini kahekordistamist, Bari Lamasinata liini, Potenza-Fongia ühenduse uuendamist, Brindisi ühendvedusid ning Barletta-Canasa liini elektrifitseerimist. Iga asjaomase projekti või investeeringu hindamisel ja lubamisel järgitakse kõiki ELi direktiivi 92/43/EMÜ artikli 6 lõigetes 3 ja 4 sätestatud eeskirju ja menetlusi ning järgitakse Itaalia Vabariigi ametlikus Gazzette’is 28. detsembril 2019 avaldatud riiklikke mõju hindamise suuniseid.

Investeering 1.8 – Raudteejaamade ajakohastamine (Rete Ferroviaria Italiana (RFI) haldus; lõunas)

See investeering seisneb 38 raudteejaama ajakohastamises ja nende juurdepääsetavaks muutmises kooskõlas direktiiviga 1300/2014 ja ELi raudteeohutuseeskirjadega. Iga asjaomase projekti või investeeringu hindamisel ja lubamisel järgitakse kõiki ELi direktiivi 92/43/EMÜ artikli 6 lõigetes 3 ja 4 sätestatud eeskirju ja menetlusi ning järgitakse Itaalia Vabariigi ametlikus Gazzette’is 28. detsembril 2019 avaldatud riiklikke mõju hindamise suuniseid.

Reform 2.1 – „Riskiklassifitseerimise ja -juhtimise, julgeoleku hindamise ning olemasolevate sildade järelevalve suuniste vastuvõtmine“

Reform seisneb riskide liigitamise ja juhtimise suuniste vastuvõtmises, turvalisuse hindamises ja olemasolevate sildade järelevalves. Suuniste vastuvõtmine, mis võimaldab ühiste standardite ja metoodikate kohaldamist kogu riigi teedevõrgus.

Reform 2.2 – Sillade ja viaduktide vara üleviimine madalama astme teedelt kõrgema astme teedele

Kõnealune reform seisneb sildade, viaduktide ja ülesõidukohtade omandiõiguse üleminekus madalama tasandi teedelt kõrgema tasandi teedele (kiirteedele ja peamistele linnalähiteedele), mis võimaldab suurendada teedevõrgu üldist ohutust, sest sildasid, viadukteid ja ülesõite hooldavad ANAS ja/või kiirteede kontsessionäärid, kellel on parem kavandamis- ja hooldussuutlikkus kui üksikutel omavalitsustel või provintsidel.

H.4. Laenu eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava

Järjekorranumber	Seotud meede (reform või investeering)	Eesmärk / siht	Nimi	Kvalitatiivsed näitajad (eesmärkide puhul)	Kvantitatiivsed näitajad (sihtide puhul)			Lõpuleviimise soovituslik ajakava		Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus
					Mõõtühik	Lähteväärtus	Eesmärk	Kvartal	Aasta
M3C1-1	Reform 1.1 – MIT ja RFI vahelise lepingu heakskiitmisprotsessi kiirendamine	Eesmärk	Contratti di Programma (CdP) heakskiitmisprotsessi käsitleva õigusakti muudatuse jõustumine	Seaduse säte, mis viitab Contratti di Programma heakskiitmise menetlust käsitleva seadusemuudatuse jõustumisele	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	4. kv	2021	Õigusakti muudatusega lühendatakse raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja Rete Ferroviaria Italiana Contratti di Programma (CdP) heakskiitmisprotsessi aega .
M3C1-2	Reform 1.2 – Projektide heakskiitmise protsessi kiirendamine	Eesmärk	Sellise regulatiivse muudatuse jõustumine, millega vähendatakse projektide jaoks loa andmise aega 11 kuult kuue kuuni	Seaduse säte, mis viitab sellise regulatiivse muudatuse jõustumisele, millega lühendatakse loa andmise aega 11 kuult kuuele kuule.	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	4. kv	2021	Regulatiivse muudatusega lühendatakse projektide jaoks loa andmise aega 11 kuult kuuele kuule.
M3C1-3	Investeering 1.1 – Reisijate ja kauba kiirrongiühendus lõunasse	Eesmärk	Lepingu sõlmimine kiirraudtee ehitamiseks Napoli-Bari ja Palermo-Catania liinidel	Teatis kõigi riigihankelepingute sõlmimise kohta kiirraudtee ehitamiseks Napoli-Bari ja Palermo-Catania liinidel	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	4. kv	2022	Teatis kõigi riigihankelepingute sõlmimise kohta, et ehitada kiirraudtee Napoli-Bari ja Palermo-Catania liinidele, järgides täielikult riigihanke-eeskirju Lepingud peavad osutama nende liinide järgmistele osadele: Napoli-Bari liin: Orsara-Bovino Palermo-Catania liin: Catenanuova - Dittaino ja Dittaino – Enna
M3C1-4	Investeering 1.1 – Reisijate ja kauba kiirrongiühendus lõunasse	Eesmärk	Lepingu sõlmimine kiirraudtee ehitamiseks Salerno Reggio Calabria liinidel	Teade kõigi riigihankelepingute sõlmimise kohta kiirraudtee ehitamiseks Salerno Reggio Calabria liinil.	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	1. kv	2024	Teade kõigi riigihankelepingute sõlmimise kohta kiirraudtee ehitamiseks Salerno Reggio Calabria liinil. Lepingus viidatakse selle eelarverea järgmistele osadele: Battipaglia – Romagnano
M3C1-5	Investeering 1.1 – Reisijate ja kauba kiirrongiühendus lõunasse	Siht	Nii reisijate- kui ka kaubaveoks kasutatav kiirraudtee Napoli-Bari ja Palermo-Catania liinidel	Ei kohaldata	Number	0	69	2. kv	2024	69 km kiirraudteed nii reisijate- kui ka kaubaveoks Napoli-Bari ja Palermo-Catania liinidel, mis on ehitatud ja kasutusvalmis. 69 km ehitatakse järgmistesse segmentidesse: Bicocca -Catenanuova (Palermo-Catania liin), 37 km Cancello-Frasso (Napoli-Bari liin), 16 km Napoli-Cancello (Napoli-Bari liin), 16 km
M3C1-6	Investeering 1.1 – Reisijate ja kauba kiirrongiühendus lõunasse	Siht	Nii reisijate- kui ka kaubaveoks kasutatav kiirraudtee Napoli-Bari, Salerno-Reggio Calabria, Palermo-Catania liinidel	Ei kohaldata	Number	69	274	2. kv	2026	274 km kiirraudteed nii reisijate- kui ka kaubaveoks Napoli-Bari, Salerno-Reggio Calabria, Palermo-Catania, ehitatud, kasutusvalmis. Soovituslik jaotus on järgmine: Orsara-Bovino (Napoli-Bari liin), 93 km Battipaglia-Romagnano (Salerno-Reggio Calabria liin), 33 km Catenanuova - Dittaino e Dittaino – Enna (Palermo-Catania liin), 148 km
M3C1-7	Investeering 1.2 – Põhjaosa kiirraudteeliinid, mis ühendavad ülejäänud Euroopaga	Eesmärk	Kiirraudtee ehitamise lepingu sõlmimine Verona-Brennero, Liguuria-Alpi ja Verona-Brennero liinil	Teade kõigi riigihankelepingute sõlmimise kohta kiirraudtee ehitamiseks Verona-Brennero liinil.	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	1. kv	2024	Teade kõigi riigihankelepingute sõlmimise kohta kiirraudtee ehitamiseks Verona-Brennero liinil. Lepingus viidatakse nende eelarveridade järgmistele osadele: Verona-Brennero: Circonvallazione di Trento (Trento ümbersõit), Liguuria Alpi: Genova sõlme ja kolmanda Giovi ristumisala lõik Brescia-Verona Verona-Bivio-Vincenza Rho-Parabiago Pavia-Milano-Rogoredo
M3C1-8	Investeering 1.2 – Põhjaosa kiirraudteeliinid, mis ühendavad ülejäänud Euroopaga	Siht	Kiirraudtee nii reisijate- kui ka kaubaveoks Liguuria-Alpi liinil	Ei kohaldata	Number	0	53	4. kv	2025	53 km kiirraudteed nii reisijate- kui ka kaubaveoks Liguuria-Alpi liinil, mis on ehitatud ja kasutusvalmis. 53 km ehitatakse järgmistesse segmentidesse: Genova sõlme ja kolmanda Giovi ristumisala lõik
M3C1-9	Investeering 1.2 – Põhjaosa kiirraudteeliinid, mis ühendavad ülejäänud Euroopaga	Siht	Reisijate- ja kaubaveoks kasutatav kiirraudtee Brescia-Verona-Vicenza-Padova liinidel; Liguuria-Alpi ja Verona-Brennero	Ei kohaldata	Number	53	180	2. kv	2026	Reisijate- ja kaubaveoks kasutatav 180 km kiirraudtee Brescia-Verona-Vicenza-Padova liinidel; Liguuria-Alpi ja Verona-Brennero ehitatud, kasutusvalmis. 180 km ehitatakse järgmistesse segmentidesse: Brescia-Verona, 48 km Verona-Bivio-Vincenza, 44 km Genova sõlme ja kolmanda Giovi ristumisala 53 km Rho-Parabiago 9 km Pavia-Milano-Rogoredo 11 km Trento möödasõit 15 km
M3C1-10	Investeering 1.3 – Diagonaalühendused	Eesmärk	Lepingute sõlmimine ühenduste rajamiseks liinidel Roma-Pescara ja Orte-Falconara	Teade kõigi riigihankelepingute sõlmimise kohta, millega ehitatakse kiirraudteeliine Roma-Pescara ja Orte-Falconara	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	1. kv	2024	Teade kõigi riigihankelepingute sõlmimise kohta ühenduste rajamiseks liinidel Roma-Pescara ja Orte-Falconara. Lepingud peavad osutama nende liinide järgmistele osadele: Roma-Pescara Orte Falconara Taranto -Metaponto-Potenza-Battipaglia
M3C1-11	Investeering 1.3 – Diagonaalühendused	Siht	Kiirraudtee nii reisijate- kui ka kaubaveoks liinil Roma-Pescara, Orte-Falconara e Taranto-Metaponto-Potenza-Battipaglia	Ei kohaldata	Number	0	87	2. kv	2026	87 km kiirraudteed nii reisijate- kui ka kaubaveoksRoma-Pescara, Orte-Falconara ja Taranto -Metaponto-Potenza-Battipaglia liinidel, mis on ehitatud ja kasutusvalmis. 87 km lepingute kohaldamisala on järgmine: Roma-Pescara, 32 km Orte-Falconara, 20 km Taranto – Metaponto – Potenza – Battipaglia, 35 km
M3C1-12	Investeering 1.4 – Euroopa raudteetranspordi juhtimissüsteemi (ERTMS) kasutuselevõtmine	Eesmärk	Euroopa raudteetranspordi juhtimissüsteemi lepingute sõlmimine	Teade kõigi Euroopa raudteetranspordi juhtimissüsteemi kasutuselevõtmisega seotud riigihankelepingute sõlmimise kohta	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	4. kv	2022	Teade kõigi Euroopa raudteetranspordi juhtimissüsteemi (ERTMS) kasutuselevõtmisega seotud riigihankelepingute sõlmimise kohta
M3C1-13	Investeering 1.4 – Euroopa raudteetranspordi juhtimissüsteemi (ERTMS) kasutuselevõtmine	Siht	1400 km Euroopa raudteetranspordi juhtimissüsteemiga varustatud raudteeliine	Ei kohaldata	Number	0	1 400	4. kv	2024	1 400 km raudteeliine, mis on varustatud Euroopa raudteetranspordi juhtimissüsteemiga kooskõlas Euroopa arenduskavaga ning mis on kasutusetapiks valmis. .
M3C1-14	Investeering 1.4 – Euroopa raudteetranspordi juhtimissüsteemi (ERTMS) kasutuselevõtmine	Siht	3400 km Euroopa raudteetranspordi juhtimissüsteemiga varustatud raudteeliine	Ei kohaldata	Number	1 400	3 400	2. kv	2026	3400 km raudteeliine, mis on varustatud Euroopa raudteetranspordi juhtimissüsteemiga kooskõlas Euroopa raudteetranspordi juhtimissüsteemiga kooskõlas Euroopa arenduskavaga ning mis on kasutusetapiks valmis.
M3C1-15	Investeeringud 1,5 – Suurlinnasõlmede tugevdamine ja peamised riiklikud sidemed	Siht	700 km kõrgendatud liinilõike, mis on ehitatud suurlinnatranspordisõlmedele ja peamistele riiklikele ühendusteele	Ei kohaldata	Number	0	700	4. kv	2024	700 km kõrgendatud liinilõike, mis on ehitatud suurlinnatranspordisõlmedele ja peamistele riiklikele ühendusteele, valmis autoriseerimiseks ja tööetappideks
M3C1-16	Investeeringud 1,5 – Suurlinnasõlmede tugevdamine ja peamised riiklikud sidemed	Siht	1280 km kõrgendatud liinilõike, mis on ehitatud suurlinnasõlmedele ja peamistele riiklikele ühendusteele	Ei kohaldata	Number	700	1 280	2. kv	2026	1 280 km kõrgendatud liinilõike, mis on ehitatud suurlinnasõlmedele ja peamistele riiklikele ühendusteele, valmis autoriseerimiseks ja tööetappideks
M3C1-17	Investeering 1.7 – Lõuna-Euroopa raudteede ajakohastamine, elektrifitseerimine ja vastupidavus	Eesmärk	Lõuna-Euroopa raudteede uuendamise, elektrifitseerimise ja vastupidavuse lepingu(te) sõlmimine	Teatis (kõikide) riigihankelepingute sõlmimise kohta lõunapoolsete riikide raudteede ajakohastamiseks, elektrifitseerimiseks ja vastupidavuse tagamiseks	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	4. kv	2023	Teatis (kõikide) riigihankelepingute sõlmimise kohta lõunapoolsete raudteede ajakohastamiseks, elektrifitseerimiseks ja vastupidavuse tagamiseks. Lepingud peavad osutama nende liinide järgmistele osadele: Molise maakond; -Rome-Venafro-Campobasso-Termoli; Apuulia maakond: -Bari – Lamasinata; -Barletta – Canosa; -Pescara-Foggia -Potenza-Foggia -Links Brindisi -Links Taranto Calabria maakond; -Ionian Sibari-Catanzaro Lido-Reggio Calabria/Lamezia Terme Basilicata maakond; -Ferrandina-Matera Campania maakond; -Salerno Arechi – Aeroporto Pontecagnano Sitsiilia maakond: -Catania sõlm -Palermo - Agrigento - Porto Empedocle -Augusta sadama lõik Sardiinia maakond: -Raudteeühendus Olbia lennujaama -Decimomannu-Villamassargia teine tee
M3C1-18	Investeeringud 1.6 – Piirkondlike liinide tugevdamine – Piirkondlike raudteede uuendamine (piirkondlike raudteede haldamine)	Siht	Ajakohastatud piirkondlikud liinid, loa andmise valmidus ja kasutusetapid	Ei kohaldata	Number	0	680	2. kv	2026	680 km uuendatud piirkondlikke liine, mis on loa saamiseks valmis ja kasutusetapid
M3C1-19	Investeering 1.8 – Raudteejaamade ajakohastamine (raudteetaristu haldamine; lõunas)	Siht	Ajakohastatud ja juurdepääsetavad raudteejaamad	Ei kohaldata	Number	0	10	4. kv	2024	Kümme raudteejaama on ajakohastatud ja juurdepääsetavad kooskõlas direktiiviga 1300/2014 ja ELi raudteeohutuse eeskirjadega.
M3C1-20	Investeering 1.8 – Raudteejaamade ajakohastamine (raudteetaristu haldamine; lõunas)	Siht	Ajakohastatud ja juurdepääsetavad raudteejaamad	Ei kohaldata	Number	10	38	2. kv	2026	38 raudteejaama on ajakohastatud ja juurdepääsetavad kooskõlas direktiiviga 1300/2014 ja ELi raudteeohutuse eeskirjadega.
M3C1-21	Reform 2.1 – hiljutise „dekreetse lihtsustamise“ (mis muudeti 11. septembri 2020. aasta seaduseks nr 120) rakendamine, andes välja dekreedi „Riskide liigitamise ja juhtimise, julgeoleku hindamise ning olemasolevate sildade järelevalve suuniste“ vastuvõtmise kohta	Eesmärk	Dokumendi „Riskiklassifitseerimise ja -juhtimise, julgeoleku hindamise ning olemasolevate sildade seire suunised“ jõustumine	Dekreedi säte, milles märgitakse, et jõustub dekreet, millega võetakse vastu suunised riskide liigitamiseks ja juhtimiseks, turvalisuse hindamiseks ja olemasolevate sildade jälgimiseks	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	4. kv	2021	Suunistes sätestatakse kogu riigi teedevõrgu ühised standardid ja metoodika riskide liigitamiseks ja juhtimiseks, turvalisuse hindamiseks ja olemasolevate sildade seireks .
M3C1-22	Reform 2.2 – Sillade ja viaduktide vara üleviimine madalama astme teedelt kõrgema astme teedele	Eesmärk	Kanda sildade, viaduktide ja ülesõidukohtade omandiõigus madalama astme teedelt kõrgema astme teedele (kiirteed ja peamised riigimaanteed)	Asjakohase õigusakti säte, mis käsitleb sildade, viaduktide ja ülesõidukohtade omandiõiguse üleminekut madalama astme teedelt kõrgema astme teedele (kiirteed ja peamised riigimaanteed)	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	4. kv	2021	Kunstiteoste omandiõiguse üleminek peab toimuma kuue kuu jooksul alates seaduse 120/20 jõustumisest. Eeldatakse, et see viiakse lõpule vastavalt Codice della Strada (seadusandlik dekreet 285/1992) ja selle määruste (presidendi dekreet 495/92) sätetele, millega nähakse ette omandiõiguse üleminek teeomanike vahel.

I. ÜLESANNE 3 KOMPONENT 2 – Intermodaalsus ja integreeritud logistika

Itaalia taaste- ja vastupidavuskava selle osa eesmärk on muuta Itaalia sadamad tõhusamaks ja konkurentsivõimelisemaks, energiatõhusamaks ja logistikaahelasse paremini integreerituks. Samuti on selle eesmärk digiteerida lennuliikluse korraldamise süsteem.

Selleks hõlmab see ühelt poolt olulisi reforme, et lihtsustada protsesse, ajakohastada sadamaplaneerimist ja muuta kontsessioonid Itaalia sadamates konkurentsivõimelisemaks. Teiselt poolt mõned investeeringud, mille eesmärk on tagada transpordiliikide ühitamine Euroopa teabevahetuse põhisuundadega, arendades sidemeid merede ja Vahemere-sisese salakaubaveoga, suurendades Itaalia sadamasüsteemi dünaamilisust ja konkurentsivõimet, pidades samuti silmas kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamist. Eeldatakse, et selle komponendiga seotud investeeringud suurendavad oluliselt reisijate- ja kaubaveo mahtu Itaalia sadamates, avaldades positiivset mõju elavdavale majandustegevusele vastavates piirkondades ja kogu riigi majandusele.

Teisest küljest on see komponent seotud logistikasüsteemide, sealhulgas lennujaamasüsteemide digiteerimisega. Loodetakse muuta need sektorid konkurentsivõimelisemaks, kasutades uuenduslikke tehnoloogilisi lahendusi, et muuta süsteem tõhusamaks ja vähendada ka selle keskkonnamõju.

See komponent on seotud 2019. aasta riigipõhise soovitusega nr 3, milles kutsutakse Itaaliat üles „keskenduma investeeringutega seotud majanduspoliitikas [...] taristu kvaliteedile“, ja 2020. aasta riigipõhise soovitusega nr 3, milles soovitatakse „keskenduda investeeringute tegemisel üleminekule rohelisele majandusele ja digitaaltehnoloogiale, eelkõige energia puhtale ja tõhusale tootmisele ja kasutamisele, teadus- ja arendustegevusele, keskkonnahoidlikult ühistranspordile, jäätmekäitlusele ja veemajandusele ning paremale digitaristule, et tagada esmatähtsate teenuste pakkumine“.

I.1. Tagastamatu rahalise toetusega seotud reformide ja investeeringute kirjeldus

Reform 1.1 – Strateegilise planeerimise menetluste lihtsustamine

Selle meetmega nähakse ette sadama planeerimise ajakohastamine, et tagada Itaalia sadamasüsteemi strateegiline visioon. Reformiga reguleeritakse vähemalt i) sadamasüsteemi asutuste arengueesmärke; II) täpselt sadama- ja tagasadamafunktsioonide jaoks kindlaks määratud ja visandatud alad, iii) maantee- ja raudteeinfrastruktuuri viimase etapi ühendused sadamatega, iv) planeerimise sisu kindlaksmääramisel järgitavad kriteeriumid ning v) sadama reguleerimiskavade koostamise suunised, eeskirjad ja menetlused tuleb üheselt kindlaks määrata.

Reform 1.2 – Konkurentsipõhiste kontsessioonide andmine Itaalia sadamates

Meetme eesmärk on määrata kindlaks tingimused, mis on seotud kontsessiooni kestuse, abi andvate asutuste järelevalve- ja kontrollivolituste, uuendamise menetluste, rajatiste uuele kontsessionäärile üleandmisega kontsessiooni lõppedes ning kontsessionääridelt nõutavate tasude miinimummäärade kindlaksmääramisega.

Reform 1.3 – Triikimislubade andmise korra lihtsustamine Itaalia sadamates

See meede peaks lihtsustama ja vähendama lubade andmise menetlust seoses riikliku elektriülekandevõrgu jaamade ehitamisega, et varustada laevade elektrivarustussüsteeme ( külm triikimine ).

Infrastruktuuri- ja transpordiministeerium teeb ettepaneku loa andmise menetluse lihtsustamiseks. Eelkõige tehakse ettepanek, et külmtriikimise projekte hindaksid piirkondlikud bürood, kes annavad aru majandusarengu ministeeriumile, kes võiksid projekte lähemal ajal uurida ja anda neile loa. Lisaks nähakse ette reguleeriv sekkumine, et määrata kindlaks ühtne loa andmise menetlus projektidele, mille pinge on suurem kui 132 kV ja ülejäänu, et kasutada ära protsessi sünergiat.

Reform 2.1: Ühtse tolliliidese („Sportello Unico Doganale“) rakendamine

Eesmärk on luua ühtse kontrollipunkti jaoks spetsiaalne portaal, mis võimaldab koostalitlust riiklike andmebaasidega ja tolli kontrollitegevuse koordineerimist.

Investeering 2.2: Lennuliikluse korraldamise digiteerimine

Selle investeeringu eesmärk on sektori digitaalne ajakohastamine, mis hõlmab nii aeronavigatsiooniteabe digiteerimise uute vahendite väljatöötamist kui ka mehitamata õhusõidukite platvormide ja teenuste rakendamist.

Projektid hõlmavad mehitamata liikluskorraldussüsteemi arendamist ja ühenduvust, aeronavigatsiooniteabe digiteerimist, pilvetaristu kasutuselevõttu, toimiva taristu virtualiseerimist ja uue hooldusmudeli määratlemist.

I.2. Tagastamatu rahalise toetuse eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava

Järjekorranumber	Seotud meede (reform või investeering)	Eesmärk / siht	Nimi	Kvalitatiivsed näitajad (eesmärkide puhul)	Kvantitatiivsed näitajad (sihtide puhul)			Lõpuleviimise soovituslik ajakava		Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus
					Mõõtühik	Lähteväärtus	Eesmärk	Kvartal	Aasta
M3C2-1	Reform 1.1 – Strateegilise planeerimise menetluste lihtsustamine	Eesmärk	Strateegilise planeerimise menetluste lihtsustamisega seotud õigusaktide muudatuste jõustumine	Õigusakti(de) säte, milles osutatakse strateegilise planeerimise menetluste lihtsustamisega seotud seadusandlike muudatuste jõustumisele	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	4. kv	2022	Muudetud õigusraamistikus sätestatakse, et: Kõik sadamavaldajad võtavad vastu oma süsteemi strateegilise planeerimise dokumendid ja sadamate reguleerimiskavad, võttes täielikult arvesse Itaalia 2016. aasta sadamasüsteemide reformi, mis kiideti heaks 4. augusti 2016. aasta seadusandliku dekreediga nr 169. DPSS reguleerib vähemalt järgmisi elemente: - sadamasüsteemi asutuste arengueesmärke; - täpselt sadama- ja tagasadamafunktsioonide jaoks kindlaks määratud ja visandatud alad, - maantee- ja raudteeinfrastruktuuri viimase etapi ühendused sadamatega - planeerimise sisu kindlaksmääramisel järgitavad kriteeriumid - sadama reguleerimiskavade koostamise suunised, eeskirjad ja menetlused tuleb üheselt kindlaks määrata.
M3C2-2	Reform 1.2 – Konkurentsipõhiste kontsessioonide andmine Itaalia sadamates	Eesmärk	Sadamakontsessioonide määruse jõustumine	Määruse säte, milles osutatakse sadamakontsessioonide määruse jõustumisele	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	4. kv	2022	Uues määruses määratakse kindlaks sadamakontsessioonide andmise raamtingimused. Määruses sätestatakse vähemalt: - tingimused, mis on seotud kontsessiooni kestusega, - abi andvate asutuste järelevalve- ja kontrollivolitustega, - uuendamismeetoditega, - rajatiste uuele kontsessionäärile üleandmisega kontsessiooni lõppedes - kontsessionääridelt nõutavate tasude miinimummäärade kindlaksmääramisega
M3C2-3	Reform 2.1 - Ühtse tolliliidese („Sportello Unico Doganale“) rakendamine	Eesmärk	Ühtset tollipunkti (Sportello Unico Doganale) käsitleva määruse jõustumine	Määrus, millega nähakse ette ühtset tollipunkti (Sportello Unico Doganale) käsitleva määruse jõustumine	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	4. kv	2021	Dekreedis määratakse kindlaks ühtse tollipunkti meetodid ja spetsifikatsioonid kooskõlas määrusega (EL) 1239/2019 Euroopa merenduse ühtse kontaktpunkti rakendamise kohta ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. juuli 2020. aasta määrusega (EL) 2020/1056 elektroonilise kaubaveoteabe (eFTI) kohta.
M3C2-4	Reform 1.3 - Külm triikimistehaste loamenetluste lihtsustamine	Eesmärk	Külmtriikimistehaste loamenetluste lihtsustamise jõustumine	Õigussäte, mis viitab külmtriikimistehaste loamenetluste lihtsustamise jõustumisele	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	4. kv	2022	Lihtsustada lubade andmise menetlust, et lühendada lubade andmise aega kuni 12 kuuni selliste energiatranspordi infrastruktuuride ehitamiseks, mille eesmärk on tarnida maismaalt elektrienergiat laevadele sildumisetapis (selliste sekkumiste puhul, mille suhtes ei kohaldata keskkonnamõju hindamist).
M3C2-5	Investeeringud 2.1 - logistikaahela digiteerimine	Siht	Logistikaahela digiteerimine	Ei kohaldata	Protsent	0	70	Q2	2024	Vähemalt 70 % konkreetsete sadamasüsteemi asutuste sadamakogukonna süsteemidest peavad olema koostalitlusvõimelised, ühilduvad üksteisega ja riikliku digitaalse strateegilise platvormiga.
M3C2-6	Investeering 2.2: Lennuliikluse korraldamise digiteerimine	Siht	Lennuliikluse korraldamise digiteerimine: lennuliikluse korraldamise süsteemiga varustatud kohad	Ei kohaldata	Number	0	13	4. kv	2023	Vähemalt 13 tegevuskohta: lennujaamad, lähenemised (APP) ja piirkondlikud juhtimiskeskused (ACC) varustatakse täielikult digitaliseeritud ja toimiva lennuliikluse korraldamise süsteemiga.
M3C2-7	Investeering 2.2: Lennuliikluse korraldamise digiteerimine	Eesmärk	Lennuliikluse korraldamise digiteerimine: uute vahendite kasutuselevõtmine	TOC, ERP, digiteeritud aeronavigatsiooniteabe ja UTMSi sertifikaadid	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Q1	2026	Käikulaskmine, a) Tehniliste operatsioonide keskus (TOC) ja vähemalt kaks lennuliikluse korraldamise süsteemi b) kontserni pilvandmetöötluse ettevõtte ressursiplaneerimine (ERP) c) digiteeritud aeronavigatsiooniteave d) mehitamata liikluskorraldussüsteem ja ühendatud (UMTS)

I.3. Laenuga seotud reformide ja investeeringute kirjeldus

Investeering 1.1: Rohelised sadamad: taastuvenergia ja energiatõhususega seotud sekkumismeetmed sadamates

Selle meetme peamine eesmärk on vähendada CO2-heidet ja parandada sadamalinnade õhukvaliteeti meetmete abil, mis on suunatud energiatõhususele ja taastuvenergia kasutamise edendamisele sadamates. Lõppeesmärk on säästa 20 % kogu aastasest CO2-heitest asjaomases sadamapiirkonnas. Projektid valitakse nende hulgast, millele sadamasüsteemi ametiasutused on viidanud oma sadamasüsteemi keskkonna energiaplaneerimise dokumentides (DEASP). Programmi „Rohelised sadamad“ abil loodetakse vähendada märkimisväärselt ka muid põlemisel tekkivaid saasteaineid, mis on sadamalinnade õhukvaliteedi halvenemise peamine põhjus. See investeering hõlmab heitevabade sõidukite ja teeninduspaatide ostmist või fossiilkütuseid kasutavate sõidukite ja teeninduspaatide muutmist heitevabadeks sõidukiteks.

Investeering 2.1: Logistikaahela digiteerimine

See investeering peaks suurendama riikliku logistika konkurentsivõimet, luues kaubaveo ja logistika valdkonnas avaliku ja erasektori osalejate vahel koostalitlusvõimelise digitaalse süsteemi, mis lihtsustab menetlusi, protsesse ja kontrolle, keskendudes dokumentide dematerialiseerimisele ning andmete ja teabe vahetamisele.

Reform 2.2: Sadamate ja kaubakülade võrgustiku riikliku strateegilise platvormi loomine, et võtta kasutusele reisijate- ja kaubaveoteenuste digiteerimine

Reformi eesmärk on muuta sadamakogukonna süsteemid (st konkreetsete sadamasüsteemi asutuste vahendid reisijate ja kauba liikumise digiteerimiseks) koostalitlusvõimeliseks, nii et need ühilduksid omavahel ja riikliku logistikaplatvormiga.

I.4. Laenu eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava

Järjekorranumber	Seotud meede (reform või investeering)	Eesmärk / siht	Nimi	Kvalitatiivsed näitajad (eesmärkide puhul)	Kvantitatiivsed näitajad (sihtide puhul)			Lõpuleviimise soovituslik ajakava		Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus
					Mõõtühik	Lähteväärtus	Eesmärk	Kvartal	Aasta
M3C2-8	Investeering 1.1: Rohelised sadamad: taastuvenergia ja energiatõhususega seotud sekkumismeetmed sadamates	Siht	Rohelised sadamad: tööde loovutamine	Ei kohaldata	Number	0	7	4. kv	2022	Tööde määramine vähemalt seitsmele sadamasüsteemi ametiasutusele. Tööde määramise valikumenetlus hõlmab järgmist: a) Abikõlblikkuskriteeriumid, millega tagatakse, et tööd vastavad tehnilisele juhendile „Mitte tekitada olulist kahju“ (2021/C58/01) ning asjakohastele ELi ja riiklikele keskkonnaalastele õigusaktidele. b) Kohustus, et määruse (EL) 2021/241 VI lisas kirjeldatud metoodika kohane investeeringu kliimamõju moodustab vähemalt 79 % RRF-i toetatava investeeringu kogumaksumusest. c) Kohustus esitada aruanne meetme rakendamise kohta kava kehtivusaja keskel ja kava lõppedes.
M3C2-9	Investeering 1.1: Rohelised sadamad: taastuvenergia ja energiatõhususega seotud sekkumismeetmed sadamates	Eesmärk	Rohelised sadamad: tööde lõpetamine	Tööde lõpetamine	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	4. kv	2025	Tööde lõpuleviimine kõigi sadamavaldajate poolt. Üldiselt suunatakse vähemalt 213 000 000 eurot kliimaeesmärki toetavatele tegevustele vastavalt määruse (EL) 2021/241 VI lisas esitatud metoodikale
M3C2-10	Reform 2.2: Sadamate ja kaubakülade võrgustiku riikliku strateegilise platvormi loomine, et võtta kasutusele reisijate- ja kaubaveoteenuste digiteerimine	Eesmärk	Sadamakogukonna süsteemid	[Riikliku strateegilise platvormi] käivitamisele viitav säte	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	2. kv	2024	Sadamakogukonna üksikute sadamasüsteemi asutuste süsteemid on omavahel ja digitaalse riikliku strateegilise platvormiga koostalitlusvõimelised.

J.ÜLESANNE 4 KOMPONENT 1: Haridusteenuste osutamise tõhustamine: lasteaedadest ülikoolideni

Itaalia taaste- ja vastupidavuskava see komponent hõlmab nelja sekkumisvaldkonda: i) Kvaliteedi parandamine ning haridus- ja koolitusteenuste kvantitatiivne laiendamine – lasteaedadest ülikoolini; ii) Õpetajate kutseala reform, eelkõige seoses värbamis- ja koolitusprotsessidega, et suurendada õpetajate oskusi ja tegeleda territoriaalse mittevastavuse probleemiga; iii) taristu oskuste täiendamine ja ajakohastamine digi-, loodusteaduste, tehnoloogia, inseneriteaduste ja matemaatika (STEM) ning mitmekeelsuse õpetamise edendamiseks, parandades samal ajal koolihoonete turvalisust ja energiatõhusust; iv) Akadeemiliste kraadide ja doktorikraadiprogrammide reform eesmärgiga edendada rakendusuuringuid ja suurendada doktorikraadiga seotud stipendiumide arvu.

Selle komponendi meetmete eesmärk on tegeleda Itaalia haridus-, koolitus- ja teadussüsteemi puudustega, et parandada Itaalia õpilaste haridustulemusi ja tööalast konkurentsivõimet.

Selle komponendi raames tehtavad investeeringud ja reformid aitavad täita Itaaliale 2020. ja 2019. aastal esitatud riigipõhiseid soovitusi, milles käsitletakse vajadust „toetada naiste osalemist tööturul tervikliku strateegia kaudu, sealhulgas kvaliteetsele lapsehoiule juurdepääsu kaudu“ (riigipõhine soovitus 2, 2019), „parandada haridustulemusi, muu hulgas piisavate ja sihipäraste investeeringute kaudu, ning edendada oskuste täiendamist, sealhulgas digioskuste tugevdamise kaudu“ (riigipõhine soovitus 2, 2019), „soodustada teadusuuringuid ja innovatsiooni“ (riigipõhine soovitus nr 3, 2019), „soodustada spetsiifilisi riigipõhiseid oskusi“ ja „säästu“.

J.1. Tagastamatu rahalise toetusega seotud reformide ja investeeringute kirjeldus

Investeering 1.1: Lasteaedade ja eelkoolide ning alusharidus- ja lapsehoiuteenuste kava

0-6aastaste vanuserühma investeerimiskava eesmärk on suurendada lastehoiuasutuste pakkumist, ehitades, renoveerides ja tagades lasteaedade ja eelkoolide ohutuse, et tagada 0-6aastaste vanuserühmale pakutavate haridusvõimaluste ja vabade õppeaegade suurenemine ning seega parandada õpetamise kvaliteeti. Meede peaks soodustama naiste osalemist tööturul ning toetama neid pere- ja tööelu ühitamisel .

Tagamaks , et meede vastab tehnilisele juhendile „Mitte tekitada olulist kahju“ (2021/C58/01), jäetakse tulevaste projektikonkursside juhendites sisalduvatest rahastamiskõlblikkuse kriteeriumidest välja järgmised tegevused: i) fossiilkütustega seotud tegevus, sealhulgas selle järgnev kasutamine 38 ; ii) ELi heitkogustega kauplemise süsteemi (HKS) tegevused, millega saavutatakse kasvuhoonegaaside heite prognoos, mis ei ole väiksem kui asjaomased sihttasemed 39 ; iii) prügilate, jäätmepõletustehaste 40 ja mehhaaniliste bioloogilise töötlemise rajatistega 41 seotud tegevus; ning iv) tegevused, mille puhul jäätmete pikaajaline kõrvaldamine võib keskkonda kahjustada. Lisaks nõutakse pädevusraamistikus, et valitakse ainult tegevused, mis on kooskõlas asjakohaste ELi ja riiklike keskkonnaalaste õigusaktidega .

Investeering 1.2: Täistööajaga töötamise pikendamise kava

Meetme eesmärk on rahastada kooliaja pikendamist, et suurendada koolide hariduspakkumist ja muuta need pärast koolitunde piirkonnale avatuks. Selle meetmega nähakse ette söökla ruumide ehitamine või renoveerimine vähemalt 1000 rajatise jaoks, et võimaldada kooliaja pikendamist. Pikematel koolitundidel on eeldatavasti positiivne mõju koolist väljalangemise vastasele võitlusele.

Investeering 1.3: Koolispordi infrastruktuuri edendamise kava

Meetme eesmärk on tugevdada sporditaristut ja soodustada sporditegevust. Sporditegevuse tugevdamine aitab eeldatavasti võidelda koolist väljalangemise vastu, suurendada sotsiaalset kaasatust ja tugevdada isiklikke võimeid.

Investeeringuga uuendatakse koolide juurde kuuluvaid spordirajatisi ja spordisaale, et tagada hariduse pakkumise kasv ja kooliaja pikendamine. Selle tagamiseks, et meede vastaks tehnilistele juhistele „Ära tee olulist kahju” (2021/C58/01) välistavad eelseisvate projektikonkursside juhendites sisalduvad abikõlblikkuse kriteeriumid järgmise tegevuste loetelu: i) fossiilkütustega seotud tegevus, sealhulgas selle järgnev kasutamine 42 ; ii) ELi heitkogustega kauplemise süsteemi (HKS) tegevused, millega saavutatakse kasvuhoonegaaside heite prognoos, mis ei ole väiksem kui asjaomased sihttasemed 43 ; iii) prügilate, jäätmepõletustehaste 44 ja mehhaaniliste bioloogilise töötlemise rajatistega 45 seotud tegevus; ning iv) tegevused, mille puhul jäätmete pikaajaline kõrvaldamine võib keskkonda kahjustada. Lisaks nõutakse pädevusraamistikus, et valitakse ainult tegevused, mis on kooskõlas asjakohaste ELi ja riiklike keskkonnaalaste õigusaktidega .

Investeering 1.4: Erakorraline sekkumine, mille eesmärk on vähendada territoriaalseid erinevusi keskkooli I ja II tsüklis ning võidelda koolist väljalangemise vastu

Meetme eesmärk on tagada piisavad põhioskused nelja aasta jooksul vähemalt 1 000 000 õpilasele aastas, arendades ühtlast veebipõhise koolituse riiklikku portaali. Erilist tähelepanu pööratakse koolidele, kus tulemuslikkusega seoses on esinenud suuremaid raskusi, kohandades sekkumismeetmeid vastavalt õpilaste vajadustele – kus koolijuht toetab koolivälist juhendajat ning kõige kriitilisematel juhtudel vähemalt ühe täiendava personaliüksuse olemasolu õppeaine kohta (itaalia, matemaatika ja inglise keel) ja vähemalt kahe aasta jooksul.

Investeeringuga edendatakse mentoritegevuse rakendamist vähemalt 470 000 noorele, kellel on oht kooli poolelijätmiseks, ja vähemalt 350 000 noorele, kes on juba kooli pooleli jätnud. Selles nähakse ette veebiplatvormi kasutamine mentorlus- ja koolitustegevuseks ning diplomijärgsete kursuste (tööle orienteeritud kvalifikatsioonid) käivitamine.

Sekkumine peaks edendama soolist võrdõiguslikkust ning toetama territoriaalsete erinevuste ja ebavõrdsuse kaotamist haridusele juurdepääsul.

Reform 1.1: Tehnika- ja kutseinstituutide reform

Reformi eesmärk on viia tehniliste ja kutseinstituutide õppekavad kooskõlla Itaalia tootmissüsteemi jaoks vajalike pädevustega, sealhulgas kohalikul tasandil. Eelkõige viiakse reformiga tehniline ja kutseharidus kooskõlla tööstuse 4.0 ja digitaalse innovatsiooniga.

Reform 1.2: Kolmanda taseme kutseõppe reform

Reformi eesmärk on tugevdada kolmanda taseme kutseõppesüsteemi, lihtsustades intelligentsete transpordisüsteemide juhtimist, et suurendada instituutide ja liitujate arvu, pidades silmas kohalikku territooriumi.

Reform peaks kaotama ebakõla tööjõu pakkumise ja nõudluse vahel.

Investeering 1.5: Kolmanda taseme kutseõppesüsteemi arendamine

Meede täiendab kolmanda taseme kutseõppe reformi 1.2, mille eesmärk on tugevdada kutseõppeasutuste pakutavat haridust. See aitab suurendada kutseõppeasutuste haridusvõimalusi ja ettevõtete osalemist haridusprotsessides, et luua parem ühendus ettevõtjate võrgustikuga. Samuti peaks meede vähendama noorte töötust, tegeledes tööjõu nõudluse ja pakkumise vahelise oskuste mittevastavusega.

Investeeringuga suurendatakse intelligentsete transpordisüsteemide arvu ja tugevdatakse laboristruktuure (võttes kasutusele innovatiivsed tehnoloogiad 4.0), investeerides samal ajal õpetajate oskustesse. Intelligentsetes transpordisüsteemides osalevate üliõpilaste arv ja kõrgkooli lõpetanute arv eeldatavasti suureneb. Kavas on aktiveerida riiklik digitaalne platvorm, mis võimaldab õpilastel tunda kutsekvalifikatsiooni omandanute tööpakkumisi. Koolituskursuste läbiviimine ja koolitusmudeli levitamine peaks parandama täielikult spetsialiseeritud koolitusahelat, mis on seotud energia 4.0 ja keskkonna 4.0 valdkondadega ning toimib 4,0 oskuste kohandamiseks strateegiliste arenguvaldkondadega.

Reform 1.3: Koolisüsteemi ümberkorraldamine

Reformil on kaks eesmärki:

1)Õpilaste arvu kohandamine klassi kohta.

Õpetajate arv määratakse kindlaks samal tasemel nagu 2020/2021. õppeaastal, pidades silmas rahvastiku vähenemist ja selleks, et vähendada õpilaste arvu klassi kohta ning järk-järgult parandada õpilaste arvu ja ühistel ametikohtadel töötavate õpetajate arvu suhet. Sekkumise rakendamine ei suurenda olemasolevate hoonete arvu. Algatuses pööratakse individuaalset tähelepanu üksikutele õpilastele, eelkõige kõige haavatavamatele ja kindlasti puuetega õpilastele. Eeldatakse, et õpilaste/õpetajate suhtarvu paranemine toob kasu õpetamise kvaliteedile ja ressursside kättesaadavusele koolihoonete jaoks.

2)Koolimaja suuruse reeglite ülevaatamine.

Piirkondlik koolipopulatsioon võetakse vastu „tõhusa parameetrina“, et teha kindlaks juhtivtöötaja ja juhtivtöötajaga haridusasutused, mitte konkreetse kooli elanikkond, nagu on sätestatud kehtivates õigusaktides.

Reform 1.4: „Suunitlusega“ süsteemi reform

Reformi eesmärk on võtta kasutusele orientatsioonimoodulid (vähemalt 30 tundi aastas) neljanda ja viienda keskkooliklassi jaoks. Peamine eesmärk on aidata õpilastel enne tööturule integreerumist teha teadlik valik õpingute jätkamise või täiendkutseõppe vahel. Reformiga nähakse ette ka digitaalse orientatsiooni platvormi loomine, mis on seotud ülikoolide ja kutseõppeasutuste (ITS) kolmanda taseme hariduse pakkumisega.

Investeering 1.6: Aktiivne orientatsioon üleminekul kooli-ülikooli vahel

Meetme eesmärk on hõlbustada ja soodustada üleminekut keskkoolist ülikooli ning vähendada ülikoolist väljalangejate arvu, aidates seega suurendada lõpetajate arvu. Investeeringuga loodetakse tõsta edunäitajaid (kooliskäimine, õpitaseme tõstmine, järgmisel õppeaastal vastu võetud üliõpilaste arv jne) ning vähendada soolist ebavõrdsust nii tööhõives kui ka kõrghariduses osalemises kõigis valdkondades.

Algatusega nähakse ette, et alates kolmandast aastast pakutakse kõigile keskkooliõpilastele kursusi, et toetada neid kolmanda taseme hariduse valimisel, hõlbustades ettevalmistuse ja kutseõppe vahel paremat sobivust ning aidates õpilastel minna üle üleminekule koolist ülikooli. Kõrgharidusprofessorid korraldavad loenguid üliõpilastele keskkooli kolmandal, neljandal ja viiendal aastal. Jätkusuutlikkuse saavutamiseks laiendatakse koolitust keskkooliprofessoritele nii, et selle kolmeaastase programmi kohaselt on suunised kättesaadavad ka kõrgkoolide sisetöötajatele.

Investeering 1.7: Stipendiumid ülikoolidesse pääsemiseks

Meetme eesmärk on tagada võrdne juurdepääs haridusele, lihtsustades sotsiaal-majanduslikes raskustes olevate üliõpilaste juurdepääsu kolmanda taseme haridusele, mille puhul kõrgtasemel õpingutega kaasnevad suhteliselt suured alternatiivkulud, võrreldes varase üleminekuga tööturul. See loodetakse saavutada eelkõige järgmiste meetmete abil:

-stipendiumid suurenevad 700 euro võrra, keskmiselt kuni 4000 eurot õpilase kohta;

-stipendiume antakse suuremale arvule üliõpilastele, mis vähendab märkimisväärselt erinevust ELi keskmisest stipendiumi saavate üliõpilaste osakaalust (umbes 25 % võrreldes praegu Itaalias registreeritud 12 üliõpilasega), hoolimata sellest, et Itaalias on kavas suurendada õppima asumise ja riigis viibimise määra.

Reform 1.5: Kõrgkoolide kraadirühmade reformid

Reformiga nähakse ette ülikoolide õppekavade ajakohastamine, vähendades olemasolevaid jäika piire, mis piiravad oluliselt valdkondadevaheliste radade loomise võimalust. Samuti eeldatakse, et reformiga laiendatakse kutseõppeprogrammide rakendamise võimalust, võttes kasutusele uuenduslikud töökohale suunatud kraadiõppe kursused .

Reform 1.6: Ülikoolidiplomi reformi võimaldamine

Reformiga nähakse ette selliste kutsealadele juurdepääsu menetluse lihtsustamine, mis eeldavad kutsetellimusel registreerumist spetsiaalse kutseeksami abil. Meede aitab ühtlustada iga riikliku kraadi lõpueksami vastava kutseeksamiga, pakkudes sellega üldisi ja selgeid eeskirju ja asendamist.

Reform 2.1: Õpetajate värbamine

Reformi eesmärk on luua uus õpetajate töölevõtmise mudel, mis on seotud õpetajate esialgse koolituse ümberhindamisega kogu nende karjääri jooksul. Selle meetme strateegiline eesmärk on oluliselt parandada Itaalia haridussüsteemi kvaliteeti. Eelkõige lihtsustatakse reformiga praegusi avaliku konkursi menetlusi. Meetmetega kehtestatakse rangemad nõuded õpetajakutsele juurdepääsuks, tõhusam õpetajate liikuvuse raamistik, liigse liikuvuse piiramine ning selge seos karjääri edenemise ja tulemuslikkuse hindamise ning pideva kutsealase arengu vahel.

Reform 2.2: Kolmanda taseme haridus ja kohustuslik koolitus koolijuhtidele, õpetajatele, haldus- ja tehnilistele töötajatele

Reformi eesmärk on luua koolitöötajatele kvaliteetne koolitussüsteem pidevaks ametialaseks ja karjääriarenguks. Sellega nähakse ette Euroopa standarditele vastavate suuniste avaldamise eest vastutava kvalifitseeritud organi loomine ning koolitusalgatuste valimine ja koordineerimine, sidudes need võimaluse korral karjääri edenemisega, nagu on ette nähtud värbamisreformis – reform 2.1: Õpetajate värbamine, mis on kavas ette nähtud.

Investeering 2.1: Integreeritud digitaalne õpetamine ja koolitöötajate koolitamine digiülemineku valdkonnas

Meetme eesmärk on luua alaline süsteem digitaalse didaktika ning kooli töötajate digitaalsete ja õpetamisoskuste arendamiseks. Sekkumisega nähakse ette:

-süsteemi loomine õpetajate ja koolipersonali pidevaks koolitamiseks digiülemineku eesmärgil;

-Võtta vastu integreeritud digitaalse õpetamise riiklik võrdlusraamistik, et edendada digipädevuse õppekavade vastuvõtmist kõigis koolides.

Tegevussuund näeb ette umbes 650 000 õpetaja ja koolitöötaja koolitamist, umbes 20 000 koolituskursuse loomist viie aasta jooksul ja kohalike koolituskeskuste loomist. Koolitusprojektidesse kaasatakse kõik Itaalia enam kui 8000 haridusasutust.

Investeering 3.1: Uued oskused ja keeled

Sekkumise eesmärk on integreerida koolide kõikidesse tasanditesse loodusteaduste, tehnoloogia, inseneriteaduste ja matemaatika valdkonna ning digi- ja innovatsioonioskuste tugevdamiseks kavandatud õppekavad, metoodikad ja sisu. Meede keskendub naisüliõpilastele ja näeb ette täieliku interdistsiplinaarse lähenemisviisi. Sekkumise eesmärk on tagada võrdsed võimalused ja sooline võrdõiguslikkus seoses metodoloogilise lähenemisviisi ja STEM-valdkonna suunitlusega tegevustega.

Eeldatakse, et meede tugevdab üliõpilaste ja õpetajate mitmekeelseid oskusi, laiendades programmi „Erasmus+“ käsitlevaid konsultatsiooni- ja teabeprogramme, mida toetavad riiklik dokumenteerimis-, innovatsiooni- ja haridusuuringute instituut (INDIRE) ja selle saadikute võrgustik.

Samuti töötatakse asjaomaste sertifitseerijate toel välja digitaalne süsteem keeleoskuse jälgimiseks riigi tasandil.

Investeering 3.2: Kool 4.0: innovaatilised koolid, juhtmestik, uued klassiruumid ja õpikojad

Meetme eesmärk on ajakohastada koolirajatisi kohanemisvõimeliseks, paindlikuks ja digitaalseks õpikeskkonnaks, kasutades tehnoloogiliselt arenenud õpikodasid ja töölõppimist. Selle meetmega kiirendatakse Itaalia koolisüsteemi digiüleminekut nelja algatusega:

-Ligikaudu 100 000 traditsioonilise klassi muutmine ühendatud õpikeskkondadeks koos sellega seotud õppevahendite kasutuselevõtuga

-Teise tsükli digitaalvaldkonna elukutsete õpikodade loomine

-Kooliasutuste digiteerimine

-Ligikaudu 40 000 koolimaja ja seonduvate seadmete sisemine juhtmestik

Investeering 3.3: Koolihoonete turvalisuse ja struktuurilise taastamise kava

Meetme peamine eesmärk on aidata kaasa kliimamuutustest taastumisele, suurendades koolihoonete ohutust ja energiatarbimist. Eelkõige aitab meede kaasa energiaklasside parandamisele ning vähendab tarbimist ja CO2-heidet ning suurendab hoonete struktuurset ohutust. Erilist tähelepanu pööratakse kõige ebasoodsamas olukorras olevatele piirkondadele, et vähendada ja kõrvaldada majanduslikku ja sotsiaalset tasakaalustamatust. Investeering ei hõlma maagaasikatelde hankimist.

Investeering 3.4: Õpetamise ja kõrgema taseme ülikooli oskused

Meetme eesmärk on ülikooliprogrammide (sealhulgas doktoriõppe programmide) kvalifitseerimine ja uuendamine kolme strateegilise eesmärgi kaudu: digiteerimine; „innovatsioonikultuur“; rahvusvahelistumine.

Eelkõige rakendatakse järgmisi osameetmeid:

-Kuni 500 doktoriõppe üliõpilast kantakse kolme aasta jooksul (100+ 200+ 200) digi- ja keskkonnaülemineku programmidesse.

- Kolme õppe- ja õppekeskuse loomine, et parandada õpetajate oskusi (sh digioskusi) ülikoolides ja koolides;

-Kolme digiõppekeskuse loomine, et parandada kõrgharidussüsteemi suutlikkust pakkuda üliõpilastele ja ülikoolitöötajatele digitaalharidust;

-Kõrgharidusasutuste tugevdamine

-Kümne riikidevahelise haridusalgatuse rakendamine – riikide lähetatud eksperdid – koostöös välis- ja rahvusvahelise koostöö ministeeriumiga

-Kunsti- ja muusikakõrgkoolide (AFAM) rahvusvahelistumine, toetades 5 AFAM-asutuste rahvusvahelistumise projekti, et edendada nende rolli välismaal Itaalia kultuuri säilitamisel ja edendamisel

Reform 4.1: Doktoriõppe reformimise programm

Reformi eesmärk on ajakohastada doktoriõppe programme käsitlevat määrust, lihtsustada ettevõtete, uurimiskeskuste ja doktoriõppe programmidesse kaasamise menetlusi ning tugevdada rakendusuuringuid. Kavandatava reformiga ühendatakse kõik investeeringud, mis on seotud doktoriõppe programmidega sihtvaldkonnas „Haridus ja teadustegevus“.

Investeering 4.1: Doktorikraadide arvu ja karjäärivõimaluste laiendamine (teadusuuringutele suunatud, avalik haldus ja kultuuripärand)

Meetme eesmärk on suurendada teadusuuringutele, avalikule haldusele ja kultuuripärandile suunatud inimkapitali. Investeeringuga nähakse ette 1 200 täiendava üldise doktoriõppe stipendiumiprogrammi loomine aastas (kolme aasta jooksul), 1 000 täiendavat doktoriõppe stipendiumiprogrammi avaliku halduse kohta antakse aastas (kolme aasta jooksul) ja vähemalt 200 uue doktorikraadi stipendiumiprogrammi loomine kultuuripärandit antakse aastas (üle kolme aasta).

J.2. Tagastamatu rahalise toetuse eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava

Järjekorranumber	Seotud meede (reform või investeering)	Eesmärk / siht	Nimi	Kvalitatiivsed näitajad (eesmärkide puhul)	Kvantitatiivsed näitajad (sihtide puhul)			Lõpuleviimise soovituslik ajakava		Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus
					Mõõtühik	Lähteväärtus	Eesmärk	Kvartal	Aasta
M4C1-1	Reform 1.5: Ülikoolikraadiga rühmade reform; Reform 1.6: Ülikoolidiplomite reformi võimaldamine; Reform 4.1: Doktoriõppe reformimise programm	Eesmärk	Kolmanda taseme haridussüsteemi reformide jõustumine haridustulemuste parandamiseks (esmased õigusaktid) järgmistes valdkondades: a) võimaldada akadeemilisi kraade; b) ülikoolikraad; C) doktoriõppe programmide reform	Seaduse säte, mis viitab reformide jõustumisele	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	4. kv	2021	Reformid hõlmavad vähemalt järgmisi põhielemente: I) akadeemilisi kraade hõlmavate rühmade reformimise algatused, mis suurendavad paindlikkust, et vastata tööturu muutuvatele nõudmistele oskuste järele; algatused, mille eesmärk on reformida akadeemilisi kraade, lihtsustada ja kiirendada juurdepääsu kutsealadele; III) algatused PHD programmide reformimiseks, et ettevõtteid paremini kaasata ja edendada rakendusuuringuid; Meetmed kolmanda taseme kutseõppesüsteemi reformimiseks, sealhulgas sidemete tugevdamine ja võimalikud üleminekud kutsekvalifikatsiooniga (lauree professionalizzanti), et rahuldada tööturu nõudlust tehniliste oskuste järele
M4C1-2	Investeering 1.7: Stipendiumid ülikoolidesse pääsemiseks	Eesmärk	Selliste ministri määruste jõustumine, millega reformitakse stipendiume, et parandada juurdepääsu kolmanda taseme haridusele	Seaduse säte, mis viitab reformi jõustumisele	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	4. kv	2021	Ministrite määrustega, mille on vastu võtnud ülikoolide ja teadusuuringute ministeerium stipendiumide reformi kohta, parandatakse sotsiaalmajanduslikes raskustes andekate üliõpilaste juurdepääsu kolmanda taseme haridusele, suurendatakse stipendiumide summat ja toetusesaajate arvu kuni 31. detsembrini 2024. Need üliõpilased identifitseeritakse ISEE – Indicatore della Situazione Economica Equivalente’i alusel.
M4C1-3	Reform 2.1: Õpetajate värbamine	Eesmärk	Õpetajakutse reformi jõustumine.	Seaduse säte, mis viitab reformi jõustumisele	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	2. kv	2022	Läbivaadatud õigusraamistik meelitab ligi, võtab tööle ja motiveerib kvaliteetseid õpetajaid, eelkõige: i) värbamissüsteemi täiustamine ii) keskkoolis kutsele pääsemiseks õpetamisel kõrgema kvalifikatsiooni kehtestamine iii) Õpetajate ülemäärase liikuvuse piiramine (pedagoogilise järjepidevuse huvides); iv) karjääri edenemise kindlaksmääramine, mis on selgelt seotud tulemuslikkuse hindamise ja pideva kutsealase arenguga.
M4C1-4	Investeering 3.2: Kool 4.0: innovaatilised koolid, juhtmestik, uued klassiruumid ja õpikojad	Vahe-eesmärgid	Vastu on võetud Itaalia koolisüsteemi digiülemineku edendamise kava 4.0	Haridusministeerium – dekreet, millega võetakse vastu kava „Kooli 4.0“	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	2. kv	2022	Haridusministeeriumi poolt vastu võetud kava „Kool 4.0“ Itaalia koolisüsteemi digitaalse ülemineku soodustamiseks sisaldab järgmist: a) 100 000 klassiruumi muutmine innovaatilisteks õpikeskkondadeks b) laboratooriumide loomine uute digitaalvaldkonna elukutsete jaoks kõigis keskkoolides. c Meetmega a muudetakse traditsiooniliste klassiruumide jaoks ette nähtud kooliruumid uuenduslikuks, kohanemisvõimeliseks ja paindlikuks õpikeskkonnaks, mis on ühendatud, integreeritud digitaalsete, füüsiliste ja virtuaalsete tehnoloogiatega. Investeerimine kooliruumidesse toob kõige uuenduslikumad õppetehnoloogiad (kodeerimis- ja robootikaseadmed, virtuaalreaalsuse seadmed, kaasava hariduse täiustatud digitaalseadmed jms vähemalt 100 000 õppetundides kasutatava alg- ja keskkooli klassiruumi). Meetmega b luuakse igas keskkoolis vähemalt üks labor digitaalsete kutsealade jaoks, labor, mis on tihedalt seotud ettevõtete ja innovatiivsete idufirmadega, et luua uusi töökohti uute digitaalsete kutsealade sektoris (nt tehisintellekt, robootika, suurandmed ja küberturvalisus, sinine ja roheline majandus). . Vähemalt 40 % toetust saavatest koolidest peavad asuma Lõuna-Itaalias.
M4C1-5	Reform 1.3: Koolisüsteemi ümberkorraldamine; Reform 1.2: Kolmanda taseme kutseõppesüsteemi reform; Reform 1.1: Tehniliste ja kutseinstituutide reform; Reform 1.4: „Suunitlusega“ süsteemi reform	Vahe-eesmärgid	Alg- ja keskharidussüsteemi reformide jõustumine haridustulemuste parandamiseks	Seaduse säte, mis viitab reformide jõustumisele	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	4. kv	2022	Põhi- ja keskharidussüsteemi esmased õigusaktide reformid hariduse tulemuste parandamiseks (esmaste õigusaktide abil) peavad sisaldama vähemalt järgmisi põhielemente: i) algatused haridussüsteemi korralduse reformimiseks, et kohaneda demograafilise arenguga (näiteks koolide arv ning õpilaste ja õpetajate suhe) ii) algatused orientatsioonisüsteemi reformimiseks, et minimeerida väljalangevust kolmanda taseme hariduses; iii) Kutsekeskhariduse tugevdamise algatused (Istituti tecnico-professionali), sealhulgas uue õppekava vastuvõtmine ja nende suunamine riikliku tööstuse 4.0 kava innovatsioonitulemuste suunas (Ministero dello Sviluppo economico, Decreto 26 Maggio 2020) ; iv) algatused koolijuhtide, õpetajate ja haldus-/tehnilise personali koolitamiseks ning kolmanda taseme kogenud kooli loomine koolitamiseks, et parandada õpetamise kvaliteeti; v) algatused selliste tegevuste, metoodikate ja sisu integreerimiseks, mille eesmärk on arendada ja tugevdada teaduse, tehnoloogia, inseneeria ja matemaatika õppekavasid, digi- ja innovatsioonioskusi kõigis haridustsüklites alates lasteaiast kuni keskkoolini, eesmärgiga edendada osalemist loodusteaduste, tehnoloogia, inseneriteaduste ja matemaatika kolmanda taseme õppekavades, eelkõige naiste seas. Vahe-eesmärgi rahuldavaks täitmiseks peavad õigusaktid sisaldama kohustuslikke tähtaegu teiseste õigusaktide, suuniste ja kõigi vajalike õigusnormide väljaandmiseks (järelevalvet haridusministeeriumi andmebaasis), et tagada sujuv rakendamine.
M4C1-6	Reform 2.2: Kolmanda taseme haridus ja täiendkoolitus koolijuhtidele, õpetajatele, haldus- ja tehnilistele töötajatele	Eesmärk	Selliste õigusaktide jõustumine, mille eesmärk on luua kooli jaoks kvaliteetne koolitussüsteem.	Seaduse säte, mis viitab õigusakti jõustumisele.	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	4. kv	2022	Õigusaktid sisaldavad sätteid, mille eesmärk on luua koolitöötajatele kvaliteetne koolitussüsteem, mis on kooskõlas pideva kutsealase ja karjääriarenguga, luua kvalifitseeritud organ, kes vastutab koolitöötajate koolitussuuniste eest, valida välja koolitusalgatused ja neid koordineerida ning siduda need töölevõtmise reformiga ette nähtud karjääri edenemisega. Põhi- ja täiendõppesüsteemi rakendamine peaks võimaldama ületada koolitusteede praeguse killustatuse, millel praegu puudub ühtne riiklik strateegia.
M4C1-7	Investeering 1.4: Erakorraline sekkumine, mille eesmärk on vähendada territoriaalseid erinevusi keskkooli I ja II tsüklis ning võidelda koolist väljalangemise vastu	Siht	Üliõpilased või noored, kes on osalenud mentorlustegevuses või diplomijärgsetel orientiirikursustel	Pakutakse mentorlust	Number	0	820 000	4. kv	2024	Mentoritegevuse rakendamine vähemalt 470 000 noorele, kellel on oht kooli poolelijätmiseks, ja vähemalt 350 000 noorele, kes on juba kooli pooleli jätnud. Sekkumisega tagatakse: Sooline ja territoriaalne jaotus; Veebis kättesaadava nõustamis- ja koolitustegevuse platvormi loomine , et toetada mentorluse rakendamist. Diplomijärgsete kursuste (tööle orienteeritud kvalifikatsioonid) käivitamine - Algatus hõlmab kogu riigi territooriumi, pöörates erilist tähelepanu riskipiirkondadele (sekkumispiirkondi iseloomustavad õppe hilinemine, perede madal sotsiaal-majanduslik seisund, varase kooli poolelijätmise kõrge tase). -Arendades meetmeid territoriaalsete lõhede ja ebavõrdsuse kaotamiseks seoses võrdse juurdepääsuga haridusele ja koolituse eduga, pööratakse erilist tähelepanu koolidele ja kooliolukordadele, kus selle sotsiaalse olukorraga on seotud ka suurem koolist väljalangemise määr.
M4C1-8	Investeering 1.3: Koolispordi infrastruktuuri edendamise kava	Eesmärk	Haridusministeeriumi dekreedis ette nähtud spordirajatiste ja spordivõimurite ehitamiseks ja renoveerimiseks võetavate sekkumismeetmete lepingute sõlmimine	Kohalike ametiasutuste poolt toetusesaajatele teatamine kõigi rahastamiskõlblike sekkumistega seotud riigihankelepingute rahastamisest	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	1. kv	2024	Spordirajatiste ja spordivõimlite ehitamiseks ja renoveerimiseks ette nähtud sekkumislepingute sõlmimine haridusministeeriumi dekreedis määratletud tingimustel ja pärast avalikku hankemenetlust. Otsus tehakse kooskõlas tehniliste suunistega „Mitte tekitada olulist kahju“ (2021/C58/01), kasutades kõrvalejätmise loetelu ning asjaomaste ELi ja riiklike keskkonnaalaste õigusaktide järgimise nõuet. Investeerimiskavaga ehitatakse ja renoveeritakse koolidega seotud spordirajatisi ja võidukuid, et tagada haridusvõimaluste kasv ja koolirajatiste tugevdamine, mis soodustab kooliaja pikenemist. Algatus peaks soodustama kooli integreerimist ümbritsevate piirkondadega ning edendama spordi- ja motoorikategevust.
M4C1-9	Investeering 1.1: Lasteaedade ja eelkoolide ning alusharidus- ja lapsehoiuteenuste kava	Eesmärk	Lepingute sõlmimine lasteaedade, eelkoolide ning alusharidus- ja lapsehoiuteenuste ehitamiseks, renoveerimiseks ja ohutuse tagamiseks	Kohalike ametiasutuste poolt toetusesaajatele teatamine kõigi rahastamiskõlblike sekkumistega seotud riigihankelepingute rahastamisest	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	2. kv	2023	Lepingute sõlmimine ja territoriaalne jaotus lasteaia-, eelkooli-, alusharidus- ja lapsehoiuteenuste jaoks. Otsus tehakse kooskõlas tehnilise juhendiga „Mitte tekitada olulist kahju“ (2021/C58/01), kasutades kõrvalejätmise loetelu ning asjaomaste ELi ja riiklike keskkonnaalaste õigusaktide järgimise nõuet.
M4C1-10	Reform 2.1: Õpetajate värbamine; Reform 1.3: Koolisüsteemi ümberkorraldamine; Reform 1.2: Kolmanda taseme kutseõppesüsteemi reform; Reform 1.1: Tehniliste ja kutseinstituutide reform; Reform 1.4: „Suunitluse“ süsteemi reform; Reform 1.5: Ülikoolikraadiga rühmade reform; Reform 1.6: Ülikoolidiplomite reformi võimaldamine	Eesmärk	Määruste jõustumine, et vajaduse korral tõhusalt rakendada ja kohaldada kõiki meetmeid, mis on seotud alg-, kesk- ja kolmanda taseme hariduse reformidega	Seaduse säte, mis viitab määruste jõustumisele.	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	4. kv	2023	Teisesed õigusaktid sisaldavad kõiki vajalikke määrusi, et tõhusalt rakendada ja kohaldada kõiki meetmeid, mis on seotud alg-, kesk- ja kolmanda taseme hariduse reformidega: Kolmanda taseme haridussüsteemi reformid haridustulemuste parandamiseks (esmased õigusaktid) järgmistes valdkondades: a) võimaldada akadeemilisi kraade; b) ülikoolikraad; C) doktoriõppe programmide reform; -Ministri dekreedid stipendiumide reformimiseks, et parandada juurdepääsu kolmanda taseme haridusele; - Õpetajakutse reform; - Alg- ja keskharidussüsteemi reformid haridustulemuste parandamiseks; - Õigusaktid, mille eesmärk on luua kooli jaoks kvaliteetne koolitussüsteem.
M4C1-11	Investeering 1.7: Stipendiumid ülikoolidesse pääsemiseks	Siht	Ülikooli stipendium	Ei kohaldata	Number	256 0000	3 00 0 00	4. kv	2023	Stipendiume antakse vähemalt 300 000 üliõpilasele. Vähemalt 75% abisaajatest peaksid olema naised, pikaajalised töötud, puuetega inimesed ja alla 30-aastased ning vähemalt 0,3 miljonit digitaalse oskuse alast koolitust. Selle projektiga püütakse kaasamispoliitika lõimida uuringute toetamise poliitikatega järgmiste meetmete kaudu: - stipendiumide keskmise väärtuse suurenemine 700 EUR võrra; stipendiumide rahastamine suuremale üliõpilaste osakaalule. .
M4C1-12	Investeering 4.1: Doktorikraadide arvu ja karjäärivõimaluste laiendamine (teadusuuringutele suunatud, avalik haldus ja kultuuripärand)	Siht	Doktoriõppe stipendiumiprogrammid aastas (üle kolme aasta)	Ei kohaldata	Number	9 000	16 200	4. kv	2024	Kolme aasta jooksul antakse vähemalt 1 200 täiendavat doktorikraadi stipendiumiprogrammi aastas); aastas (kolme aasta jooksul) antakse vähemalt 1000 täiendavat riigihalduse doktoriõppe stipendiumiprogrammi; kultuuripärandi valdkonnas antakse aastas (üle kolme aasta) vähemalt 200 uut doktorikraadiga stipendiumiprogrammi. Lähteolukorraks määrati praegune (ümardatud) doktoriõppe üliõpilaste arv, kes alustavad oma õppekava Itaalias igal aastal. a) doktorikraad kavandatakse selleks, et ettevõtteid paremini kaasata ja edendada rakendusuuringuid; avaliku halduse doktorikraad järgib reguleerivat raamistikku, mida rakendatakse koostöös avaliku halduse ministeeriumiga. Doktorikraadi avalikus halduses võib pakkuda CUNi poolt kindlaks määratud erinevates doktorikraadiklassides (näiteks: Õigus, majandus ja statistika, poliitika- ja sotsiaalteadused), niivõrd kui see on vajalik kandidaadi täiendavaks kvalifitseerimiseks, et aidata kaasa tõhustatud valitsussüsteemide arendamisele. kultuuripärandi doktorikraadid peavad vastama raamistikule, mis määratakse kindlaks tihedas koostöös kultuuriministeeriumiga (näiteks antiikesemed, filoloogia, kirjandusuuringud, kunstiajalugu ja ajalugu, filosoofia, pedagoogika ja psühholoogia, nagu on kindlaks määranud CUN, Consiglio Universitario Nazionale).
M4C1-13	Investeering 2.1: Integreeritud digitaalne õpetamine ja koolitöötajate koolitamine digiülemineku valdkonnas ;	Siht	Koolijuhtide, õpetajate ja haldustöötajate koolitamine	Ei kohaldata	Number	0	650 000	4. kv	2024	Koolitatakse vähemalt 650 000 koolijuhti, õpetajat ja haldustöötajat Integreeritud digitaalne haridus ja koolitöötajate koolitus digitaalses üleminekus (650 000 õpetajat, juhti ja administratiivtöötajat, üldine koolitus).
M4C1-14	Reform 2.1: Õpetajate värbamine	Siht	Reformitud värbamissüsteemiga tööle võetud õpetajad	Ei kohaldata	Number	0	70 000	4. kv	2024	Reformitud värbamissüsteemiga tööle võetud vähemalt 70 000 õpetajad
M4C1-15	Investeering 1.7: Stipendiumid ülikoolidesse pääsemiseks	Siht	Stipendiumid ülikooli sisseelamiseks	Ei kohaldata	Number	296 000	336 000	4. kv	2024	Vähemalt 336 000 üliõpilast, kes saavad makstud stipendiume. Selle projektiga püütakse lõimida panustamispoliitika õppetoetuse poliitikaga järgmiste meetmete kaudu: - stipendiumide keskmise väärtuse suurenemine 700 EUR võrra; - stipendiumide rahastamine suuremale üliõpilaste osakaalule.
M4C1-16	Investeering 3.1: Uued oskused ja keeled	Siht	Koolid, mis on 2024./25. aastal käivitanud loodusteaduste, tehnoloogia, inseneriteaduste ja matemaatika valdkonna nõustamisprojektid	Ei kohaldata	Number	0	8 000	2. kv	2025	Vähemalt 8 000 kooli on käivitanud loodusteaduste, tehnoloogia, inseneriteaduste ja matemaatika valdkonna nõustamisprojektid Projektide eesmärk on riikliku digiplatvormi STEM arendamine ja digiteerimine, mille eesmärk on programmi täielik rakendamine, teabe ja andmete (sooliselt eristatud) jälgimine ja levitamine alates eelkoolist ja algkoolist kuni esimese ja teise keskkoolini ning lõpetades tehnika- ja kutseinstituutide ning ülikoolidega.
M4C1-17	Investeering 3.1: Uued oskused ja keeled	Siht	Õpetajatele pakutavad iga-aastased keele- ja metodoloogilised kursused	Ei kohaldata	Number	0	1000	2. kv	2025	Õpetajatele pakutakse vähemalt 1000 iga-aastast keele- ja metodoloogilist kursust
M4C1-18	Investeering 1.1: Lasteaedade ja eelkoolide ning alusharidus- ja lapsehoiuteenuste kava	Siht	Uued kohad, mis on aktiveeritud haridus- ja alusharidusteenuste jaoks (null kuni kuus aastat vanad)	Ei kohaldata	Number	0	264 480	4. kv	2025	Vähemalt 264 480 uut loodud kohta haridus- ja alusharidusteenuste jaoks (null kuni kuus aastat vanad) Lasteaedade ehitamise ja ümberehitamise kava eesmärk on suurendada vabade kohtade arvu, suurendades nullist kuue aastani ulatuvat haridusteenust.
M4C1-19	Investeering 3.2: Kool 4.0: innovaatilised koolid, juhtmestik, uued klassiruumid ja õpikojad	Siht	Klassid muudetakse innovaatiliseks õpikeskkonnaks tänu 4.0 koolile.	Ei kohaldata	Number	0	100 000	4. kv	2025	Klassiruumide arv, mis on uuendusmeelsetes õpikeskkondades kavale „Kool 4.0” muudetud Meetmega kujundatakse traditsioonilistes klassiruumides kasutatavad kooliruumid ümber uuenduslikuks, kohanemisvõimeliseks ja paindlikuks õpikeskkonnaks, mis on ühendatud ja integreeritud digitehnoloogiaga ning mis on koos füüsilised ja virtuaalsed. Investeeringuga viiakse kõik kõige uuenduslikumad õpetamistehnoloogiad (nt kodeerimis- ja robootikaseadmed, virtuaalreaalsuse seadmed ja kõrgetasemelised digiseadmed kaasavaks õpetamiseks) vähemalt 100 000 õpperuumi põhi- ja keskkoolides, mida õpetatakse.
M4C1-20	Investeering 1.5: Kolmanda taseme kutseõppesüsteemi arendamine	Siht	Kutseõppesüsteemi (ITS) õppurite arv	Ei kohaldata	Number	11 000	22 000	4. kv	2025	Kutseõppesüsteemis õppivate üliõpilaste arvu suurenemine aastas (100 %). Eesmärgi rahuldav saavutamine sõltub ka toimiva kutseõppesüsteemi arvu suurenemisest (+ 208 intelligentset transpordisüsteemi)
M4C1-21	Investeering 1.2: Täistööajaga töötamise pikendamise kava	Siht	Struktuurid, mis võimaldavad õpilasi vastu võtta ka pärast kooliaja lõppu	Ei kohaldata	Number	0	1 000	2. kv	2026	Vähemalt 1000 struktuuri, mis võivad hõlbustada kooliaja pikendamist ja koolide avamist territooriumile väljaspool kooliaega: ehitada ja ajakohastada sööklaid eesmärgiga suurendada selliste struktuuride arvu, mis hõlbustavad kooliaja pikendamist ja koolide avamist piirkonnale pärast koolitunde. Territoriaalse jaotuse üksikasjad ja kättesaadavaks tehtud struktuuri liik.
M4C1-22	Investeering 1.3: Koolispordi infrastruktuuri edendamise kava	Siht	Ehitatud või renoveeritud ruutmeetrit kasutatakse võimlate või spordirajatistena	Ei kohaldata	Number	0	230 400	2. kv	2026	Ehitatud või renoveeritud vähemalt 230 400 ruutmeetrit, et seda saaks kasutada kooli juurde kuuluvate spordisaalide või spordirajatistena Riiklik koolihoonete register ja andmed, mis tulenevad riiklikus kolmeaastases programmis kehtiva GPU seirest
M4C1-23	Investeering 3.4: Õpetamise ja kõrgema taseme ülikooli oskused	Siht	Uued doktorikraadid, mis antakse kolmeks aastaks digitaal- ja keskkonnavaldkonnale ülemineku programmide raames	Ei kohaldata	Number	0	500	2. kv	2026	Vähemalt 500 uut doktorikraadi kolmeks aastaks digitaal- ja keskkonnavaldkonnale ülemineku programmide raames Projekti eesmärk on ülikooli (ja doktoriõppe) teede kvalifitseerimine ja uuendamine järgmiste hoobade kaudu: a) digiteerimine; b) innovatsioonikultuur; c) rahvusvahelistumine, tegutsedes: - avatud juurdepääsuga digitaalne koolitus (T1) (T2) - ülikoolide rolli tugevdamine (T3) - rahvusvahelise teaduskoostöö tugevdamine (T4) ja (T5)
M4C1-24	Investeering 1.6: Aktiivne orientatsioon üleminekul kooli-ülikooli vahel;	Siht	Õpilased, kes on osalenud kooli-ülikooli üleminekukursustel	Ei kohaldata	Number	0	1 000 000	2. kv	2026	See on investeerimisaastate 3., 4. ja 5. keskkooliõpilaste keskmine hinnanguline arv Itaalias. Selle hinnangu peamiseks sisendiks on registreerunud üliõpilaste arv ja lõpetanute arv. Aktiivsele orientatsioonile registreerunud üliõpilaste arvu jälgib MUR. Eesmärk on, et viimase kahe keskkooli aasta jooksul oleks kooli ja ülikooli üleminekukursustel osalenud vähemalt 1 000 000 õpilast
M4C1-25	Investeering 1.4: Erakorraline sekkumine, mille eesmärk on vähendada territoriaalseid erinevusi keskkooli I ja II tsüklis ning võidelda koolist väljalangemise vastu	Siht	Keskharidusest väljalangemise määra erinevus 2024. aastal	Ei kohaldata	Protsent	13,5	10,2	2. kv	2026	Vähendada keskkoolist väljalangemise määra erinevust, et saavutada ELi 2019. aasta keskmine (10,2 %)
M4C1-26	Investeering 3.3: Koolihoonete turvalisuse ja struktuurilise taastamise kava	Siht	Renoveeritud koolihoonete ruutmeeter	Ei kohaldata	Number	0	2 784 000	2. kv	2026	Restaureeritakse vähemalt 2 784 000 ruutmeetrit koolimaju. Koolimajade struktuuri- ja energeetikaplaneerimise kavaga loodetakse kavandada 2 784 000 ruutmeetri suurune üldpind, mis vastab vähemalt 2 100 koolimajale.

J.3. Laenuga seotud reformide ja investeeringute kirjeldus

Reform 1.7: Üliõpilaste eluasemete reguleerimise reform ja investeeringud üliõpilaste eluasemetesse

Reformi eesmärk on julgustada eraõiguslikke üksusi looma üliõpilastele majutusvõimalusi, kusjuures ülikooli- ja teadusministeerium annab osa hoonete kolme esimese tegevusaasta renditulust. Eesmärk on kolmekordistada 2026. aastaks koolivälistele õpilastele ettenähtud kohti 40 000-lt rohkem kui 100 000-le.

Kavandatud investeeringu eesmärk on tagada ulatuslik juurdepääs eluasemetele, nii et mõistlikul arvul üliõpilastel oleks võimalik saada kõrgemat haridust oma eelistatud valdkonnas ja asukohas, olenemata nende sotsiaal-majanduslikust taustast. Selle eesmärk on lisada praegusele 40 000 magamiskohale 65 500 magamiskohta, mis vähendab märkimisväärselt Itaalia lõhet ELi keskmisega seoses nende üliõpilaste osakaaluga, kellele pakutakse majutuskohti (18 % võrreldes praeguse 3 %-ga Itaalias). Investeering ei hõlma maagaasikatelde hankimist.

J.4. Laenu eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava

Järjekorranumber	Seotud meede (reform või investeering)	Eesmärk / siht	Nimi	Kvalitatiivsed näitajad (eesmärkide puhul)	Kvantitatiivsed näitajad (sihtide puhul)			Lõpuleviimise soovituslik ajakava		Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus
					Mõõtühik	Lähteväärtus	Eesmärk	Kvartal	Aasta
M4C1-27	Reform 1.7: Üliõpilaste eluasemete reguleerimise reform ja investeeringud üliõpilaste eluasemetesse	Eesmärk	Jõustunud on õigusakt, millega muudetakse kehtivaid eeskirju üliõpilaste majutamise kohta.	Seaduse säte, mis viitab õigusakti jõustumisele.	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	4. kv	2021	Muudetud õigusaktid : Muuta üliõpilaste majutamist käsitlevaid kehtivaid eeskirju (seadus 338/2000 ja seadusandlik dekreet 68/2012), et: 1) Toetada uute roheliste hoonete asemel rajatiste ümberkorraldamist ja renoveerimist (suurem osa hoonekompleksidest, praegu 50 %), kusjuures esitatud projektidega tuleb tagada kõrgeim keskkonnanorm; 2) Lihtsustada ka tänu digiteerimisele projektide esitamist ja valikut ning seega rakendamise ajakava; 3) Esitada seaduse alusel erand seaduses nr 338/2000 sätestatud kriteeriumidest seoses kaasrahastamise protsendimääraga, mis võib olla antud. Reformi viiakse ellu, lisades Itaalia üliõpilaste eluasemete reguleerivasse raamistikku järgmised olulised muudatused: 1. Rahastamises osalemise võimaldamine ka erainvestoritele (rakendamises kirjeldatud kava kohaselt), samuti avaliku ja erasektori partnerluse võimaldamine seal, kus ülikool kasutab olemasolevaid rahalisi vahendeid, et toetada tudengite eluasemesse tehtavate kinnisvarainvesteeringute finantstasakaalu; 2. Erainvesteeringute pikaajalise jätkusuutlikkuse tagamine, tagades maksustamiskava muutmise hotelliteenuste puhult sotsiaalmajutuse puhul kohaldatavaks, piirates uute majutuskohtade kasutamist üliõpilaste majutamiseks akadeemilisel aastal, kuid võimaldades kasutada struktuure, kui neid ei vajata üliõpilaste majutamiseks. See omakorda aitab pakkuda uut liiki majutust taskukohase üüriga; 3. Rahaliste vahendite ja täiendavate maksusoodustuste (nt võrdne kohtlemine sotsiaaleluasemega) sidumine uute majutuskohtade kasutamisega üliõpilaste majutamiseks kogu investeerimisperioodi jooksul ning üliõpilastelt nõutavate üüride kokkulepitud ülempiiri järgimine isegi pärast selliste spetsiaalsete rahastamiskavade aegumist, mis aitavad kaasa eraettevõtjate investeeringute käivitamisele; 4. Määratleda uuesti üliõpilaste majutuse standardid, määrates uuesti kindlaks õigusnõuded, mis käsitlevad ühist ruumi õpilase kohta hoonetes, vastutasuks paremini varustatud (ühtsete) tubade eest.
M4C1-28	Reform 1.7: Üliõpilaste eluasemete reguleerimise reform ja investeeringud üliõpilaste eluasemetesse	Siht	Uued üliõpilase magamiskohad üliõpilase eluruumides	Ei kohaldata	Number	40 000	47 500	4. kv	2022	Vähemalt 7500 täiendavat magamiskohta (voodikohta), mis on loodud ja määratud seadusega 338/2000, muudetud 31. detsembriks 2021
M4C1-29	Reform 1.7: Üliõpilaste eluasemete reguleerimise reform ja investeeringud üliõpilaste eluasemetesse	Eesmärk	Üliõpilaste eluasemeid käsitlevate õigusaktide reformi jõustumine.	Seaduse säte, mis viitab reformi jõustumisele.	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	4. kv	2022	Reform hõlmab järgmist: (1) rahastamises osalemise avamine ka erainvestoritele, samuti avaliku ja erasektori partnerluste võimaldamine, kus ülikool kasutab olemasolevaid rahalisi vahendeid, et toetada tudengite eluasemesse tehtavate kinnisvarainvesteeringute finantstasakaalu; 2) Erainvesteeringute pikaajalise jätkusuutlikkuse tagamine, tagades maksustamiskava muutmise hotelliteenuste puhult sotsiaalmajutuse puhul kohaldatavaks, piirates uute majutuskohtade kasutamist üliõpilaste majutamiseks akadeemilisel aastal, kuid võimaldades kasutada struktuure, kui neid ei vajata üliõpilaste majutamiseks; 3) Rahaliste vahendite ja täiendavate maksusoodustuste (nt võrdne kohtlemine sotsiaaleluasemega) sidumine uute majutuskohtade kasutamisega üliõpilaste eluasemete jaoks kogu investeerimisperioodi jooksul ning üliõpilastele makstavate üüride kokkulepitud ülempiiri järgimine isegi pärast selliste spetsiaalsete rahastamiskavade aegumist, mis aitavad kaasa eraettevõtjate investeeringute käivitamisele; 4) Määratleda uuesti üliõpilaste majutuse standardid, määrates uuesti kindlaks õigusnõuded, mis käsitlevad ühist ruumi õpilase kohta hoonetes, vastutasuks paremini varustatud (ühtsete) tubade eest.
M4C1-30	Reform 1.7: Üliõpilaste eluasemete reguleerimise reform ja investeeringud üliõpilaste eluasemetesse	Siht	Olemasoleva ja uue õigusliku süsteemi kohaselt loodud ja määratud üliõpilase magamiskohad	Ei kohaldata	Number	47 500	60 000	2. kv	2026	Vähemalt 60 000 täiendavat magamiskohta (voodit), mis loodi ja määrati vastavalt kehtivale (seadus nr 338/2000) ja uuele seadusandlikule kavale (reform 1.7: Üliõpilaste eluasemete reguleerimise reform ja investeeringud üliõpilaste eluasemetesse). Vähemalt 7500 täiendavat magamiskohta, mis loodi ja määrati seadusega 338/2000, muudetud 2021. aasta lõpuks [algtaseme 47 500]

K. ÜLESANNE 4, KOMPONENT 2: Teadusuuringutelt ettevõtetele

Itaalia taaste- ja vastupidavuskava selle osa eesmärk on toetada investeeringuid teadusuuringutesse ja innovatsiooni, edendada innovatsiooni ja tehnoloogia levikut, tugevdada oskusi ning toetada üleminekut teadmistepõhisele majandusele. Sellega toetatakse riiklikku teadussüsteemi, teadlaste oskusi ja liikuvust ning avaliku ja erasektori koostööd riiklikul ja ELi tasandil. See tugineb kolmele peamisele sambale: i) täiustatud teadusbaas; ii) tugevad äri- ja teadussidemed (teadmised ja tehnosiire; iii) äriinnovatsiooni toetamine (eelkõige VKEd, idufirmad).

Selle komponendi investeeringud ja reformid aitavad lahendada 2020. ja 2019. aastal Itaaliale suunatud riigipõhiseid soovitusi vajaduse kohta keskenduda investeeringutega seotud majanduspoliitikale teadusuuringutele ja innovatsioonile ning infrastruktuuri kvaliteedile (riigipõhine soovitus nr 3) , 2019), et edendada erainvesteeringuid majanduse taastumise soodustamiseks (riigipõhine soovitus nr 3, 2020), keskenduda investeeringutele keskkonnasäästlikule ja digitaalsele üleminekule, eriti teadusuuringutele ja innovatsioonile (riigipõhine soovitus nr 3, 2020).

K.1. Tagastamatu rahalise toetusega seotud reformide ja investeeringute kirjeldus

Investeering 1.2: Noorte teadlaste esitatud projektide rahastamine.

Investeeringu eesmärk on pakkuda noortele teadlastele uusi võimalusi nende hoidmiseks Itaalias. Meetme eesmärk on toetada kuni 2100 noore teadlase teadustegevust Euroopa Teadusnõukogu (ERC) ja Marie Skłodowska-Curie individuaalsete stipendiumide (MSCA-IF) ja tipptaseme pitseri eeskujul, et võimaldada neil omandada esialgne kogemus uurimisvastutusest. Osa toetusest on seotud vähemalt ühe mittetähtajalise teadlase töölevõtmisega ning osa toetusest on ette nähtud lühiajalisse liikuvusse teadusuuringute või õpetamise eesmärgil muudes kohtades Itaalias või välismaal.

Tagamaks , et meede vastab tehnilisele juhendile „Mitte tekitada olulist kahju“ (2021/C58/01), jäetakse tulevaste projektikonkursside juhendites sisalduvatest rahastamiskõlblikkuse kriteeriumidest välja järgmised tegevused: i) fossiilkütustega seotud tegevus, sealhulgas selle järgnev kasutamine 46 ; ii) ELi heitkogustega kauplemise süsteemi (HKS) tegevused, millega saavutatakse kasvuhoonegaaside heite prognoos, mis ei ole väiksem kui asjaomased sihttasemed 47 ; iii) prügilate, jäätmepõletustehaste 48 ja mehhaaniliste bioloogilise töötlemise rajatistega 49 seotud tegevus; ning iv) tegevused, mille puhul jäätmete pikaajaline kõrvaldamine võib keskkonda kahjustada. Lisaks nõutakse pädevusraamistikus, et valida võib ainult tegevusi, mis vastavad asjakohastele ELi ja riiklikele keskkonnaalastele õigusaktidele.

Investeering 2.2: Partnerlused teadusuuringute ja innovatsiooni valdkonnas – programm „Euroopa horisont“

Meetme eesmärk on toetada teadus-, arendus- ja innovatsiooniprojekte, millele on programmi „Euroopa horisont“ raames esitatud konkreetsed kutsed Euroopa partnerlustes osalemiseks. Need riikidevahelised teadusalgatused võivad olla teadus- ja arendustegevuse oluliseks edasiviivaks jõuks; I teemaks on Itaalia majanduse elavdamise strateegilised küsimused. Toetus keskendub eelkõige järgmistele partnerlustele: I) kõrgjõudlusega andmetöötlus, ii) peamised digitehnoloogiad, iii) puhtale energiale üleminek; iv) Sinised ookeanid – kliimaneutraalne, säästev ja tootlik sinine majandus; v) Uuenduslikud VKEd.

Meede, mida rakendab MiSE – majandusarengu ministeerium, peab võimaldama jätkusuutliku majanduskasvu fondi kaudu elluviidavate algatuste järjepidevust, võimaldades koostoimet valitsustasandite ja eri rahastamisallikate vahel.

Tagamaks , et meede vastab tehnilisele juhendile „Mitte tekitada olulist kahju“ (2021/C58/01), jäetakse tulevaste projektikonkursside juhendites sisalduvatest rahastamiskõlblikkuse kriteeriumidest välja järgmised tegevused: i) fossiilkütustega seotud tegevus, sealhulgas selle järgnev kasutamine 50 ; ii) ELi heitkogustega kauplemise süsteemi (HKS) tegevused, millega saavutatakse kasvuhoonegaaside heite prognoos, mis ei ole väiksem kui asjaomased sihttasemed 51 ; iii) prügilate, jäätmepõletustehaste 52 ja mehhaaniliste bioloogilise töötlemise rajatistega 53 seotud tegevus; ning iv) tegevused, mille puhul jäätmete pikaajaline kõrvaldamine võib keskkonda kahjustada. Lisaks nõutakse pädevusraamistikus, et valida võib ainult tegevusi, mis vastavad asjakohastele ELi ja riiklikele keskkonnaalastele õigusaktidele.

Investeering 3.3: Innovaatiliste doktorikraadide loomine, mis vastavad ettevõtete innovatsioonivajadustele ja edendavad teadlaste värbamist ettevõtete poolt

Meetme eesmärk on parandada kõrgetasemelisi oskusi, eelkõige progressi võimaldavate tehnoloogiate valdkonnas, järgmiste meetmete abil:

·Spetsiaalsete doktoriprogrammide loomine ettevõtjate osalusel;

·Stiimulid ettevõtetele ajutiste nooremteadlaste palkamiseks.

Lisaks on kavas luua tööstusdoktorantuuride teadusuuringute majandusliku kasutamise keskus, mis soodustab spin-off ettevõtete loomist.

Täpsemalt nähakse meetmega, mida rakendab MUR – ülikooli- ja teadusministeerium, ette 5000 doktoristipendiumi käivitamine kolmeks aastaks koos erasektori kaasrahastamisega ja stiimulitega ettevõtetele 20 000 teaduslooja või teadlase töölevõtmiseks. Lõpuks hinnatakse ja võrreldakse neid doktoriprogramme rahvusvahelisel tasandil.

Reform 1.1: Teadus- ja arendustegevuse rakendamine; I toetusmeetmed lihtsustamise ja liikuvuse edendamiseks

Reformi viivad ellu ülikoolide ja teadusuuringute ministeerium (MUR) ning majandusarengu ministeerium (MiSE), luues ministeeriumidevahelise juhatuse ja väljastades kaks ministri dekreeti: I) suurendada ja toetada kõrgetasemeliste üksikisikute liikuvust (stiimulite kaudu) (näiteks: teadlased ja juhtivtöötajad) ülikoolide, teadustaristute ja ettevõtete vahel ning ii) lihtsustada teadusfondide haldamist, iii) reformida teadlaste karjäärivõimalusi, et suurendada nende keskendumist teadustegevusele. Reformiga minnakse teadus- ja arendustegevuse suhtes üle süsteemsemale lähenemisviisile, minnes kaugemale praegusest ressursside ümberjaotamise loogikast, eelistades jagatud lähenemisviisi, ning keskendutakse avaliku ja erasektori teadustegevusele eraldatud vahendite haldamisega seotud bürokraatia lihtsustamisele, avaldades olulist mõju prioriteetide hajutamise ja killustumise vältimise kaudu , mida toetab ka missiooni esimene komponent. Avalik-õiguslikel teadusasutustel on võtmeroll nii partnerluste, riiklike kampaaniate ja territoriaalsete ökosüsteemide projektijuhtidena kui ka broneeringuinfo fondi ja infrastruktuurifondi projektikonkursside potentsiaalsete osalejatena.

K.2. Tagastamatu rahalise toetuse eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava

Järjekorranumber	Seotud meede (reform või investeering)	Eesmärk / siht	Nimi	Kvalitatiivsed näitajad (eesmärkide puhul)	Kvantitatiivsed näitajad (sihtide puhul)			Lõpuleviimise soovituslik ajakava		Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus
					Mõõtühik	Lähteväärtus	Eesmärk	Kvartal	Aasta
M4C2-1	Investeering 1.2: Noorte teadlaste esitatud projektide rahastamine.	Siht	Uurimisstipendiumi saanud üliõpilaste arv	Ei kohaldata	Number	50	300	4. kv	2022	Üliõpilastele antakse vähemalt 300 uurimisstipendiumi. Valikumenetlus hõlmab rahastamiskõlblikkuse kriteeriume, millega tagatakse, et valitud projektid vastavad tehnilisele juhendile „Mitte tekitada olulist kahju“ (2021/C58/01), kasutades kõrvalejätmise loetelu ning asjaomaste ELi ja riiklike keskkonnaalaste õigusaktide järgimise nõuet. Eesmärgi rahuldaval täitmisel võetakse arvesse ka järgmist: Vähemalt 300 noort teadlast on sõlminud lepingu.
M4C2-2	Investeering 2.2: Partnerlused teadusuuringute ja innovatsiooni valdkonnas – programm „Euroopa horisont“	Siht	Toetust saanud ettevõtete projektide arv	Ei kohaldata	Number	11	205	4. kv	2025	Toetust antakse vähemalt 205 projektile. Tööde määramise valikumenetlus hõlmab järgmist: a) Abikõlblikkuskriteeriumid, millega tagatakse, et valitud projektid vastavad tehnilisele juhendile „Mitte tekitada olulist kahju“ (2021/C58/01), kasutades kõrvalejätmise loetelu ning asjaomaste ELi ja riiklike keskkonnaalaste õigusaktide järgimise nõuet. b) Kohustus, et määruse (EL) 2021/241 VI lisas kirjeldatud metoodika kohane investeeringu kliimamõju moodustab vähemalt 60 % RRF-i toetatava investeeringu kogumaksumusest. b) Kohustus, et määruse (EL) 2021/241 VI lisas kirjeldatud metoodika kohane investeeringu kliimamõju moodustab vähemalt 40 % RRF-i toetatava investeeringu kogumaksumusest. d) Kohustus esitada aruanne meetme rakendamise kohta kava kehtivusaja keskel ja kava lõppedes.
M4C2-3	Investeering 3.3: Innovaatiliste doktorikraadide loomine, mis vastavad ettevõtete innovatsioonivajadustele ja edendavad teadlaste värbamist ettevõtete poolt	Siht	Innovaatiliste doktorikraadide stipendiumide arv	Ei kohaldata	Number	0	15 000	4. kv	2024	Vähemalt 15 000 doktorikraadiga stipendiumi määramine. Innovaatiliste doktorikraadide kindlakstegemise kriitilised nõuded peavad vastama ministri 29. juuli 2016. aasta dekreedis 1540 sisalduvatele varasematele sätetele, milles viidatakse uuendusliku, tööstuslikult seotud doktorikraadide hanke rakendamisele. Nõuded hõlmavad järgmist: a) hõlmama distsiplineerivaid ja temaatilisi valdkondi, mis vastavad programmis osalevate piirkondade tööturu kõrge kvalifikatsiooniga tööturu vajadustele; b) kogukestus on 3 aastat; c) tagama kogu doktoriõppe-, koolitus-, teadus- ja hindamiskursuse läbiviimise toetust saava ülikooli haldus- ja tegevusüksuse peakorteris, mis asub programmi sihtpiirkondades, ilma et see piiraks õppe- ja uurimistöö perioode ettevõttes ja välismaal, mis on kavandatud kooskõlas koolitus- ja teadustegevustega, mis on kavandatud väljapakutava teema kontorites; d) näha ettevõttes ette õppe- ja uurimisperioode vähemalt kuuest (6) kuust kuni maksimaalselt kaheksateistkümne (18) kuuni; e) näha ette välismaal õppimise ja teadustöö perioodid vähemalt kuuest (6) kuust kuni maksimaalselt kaheksateistkümne (18) kuuni; f) tagama, et doktorant saab kasutada kvalifitseeritud ja spetsiifilisi tegevus- ja teadusstruktuure kooskõlas seadusega uurimis- ja teadustegevuses, sealhulgas (kui see on kursuse liigi puhul asjakohane) teaduslaborites, raamatukogudes, andmebaasides jne; g) näha ette didaktiliste meetmete rakendamine keeleliseks ja IT-alaseks täiustamiseks, teadusuuringute haldamiseks ning Euroopa ja rahvusvaheliste teadussüsteemide tundmiseks, uurimistulemuste ja intellektuaalomandi parandamiseks; h) näha ette ettevõtete kaasamine koolituskursuse määratlemisse ka laiemas koostöös ülikooliga; i) tagada vastavus horisontaalsetele põhimõtetele (keskkonnasäästlikkus; säästev areng; võrdsed võimalused ja diskrimineerimiskeeld; puuetega inimeste juurdepääs). Valikumenetlus hõlmab rahastamiskõlblikkuse kriteeriume, millega tagatakse, et valitud projektid vastavad tehnilisele juhendile „Mitte tekitada olulist kahju“ (2021/C58/01), kasutades kõrvalejätmise loetelu ning asjaomaste ELi ja riiklike keskkonnaalaste õigusaktide järgimise nõuet.
M4C2-4	Reform 1,1: Teadus- ja arendustegevuse toetusmeetmete rakendamine lihtsustamise ja liikuvuse edendamiseks	Eesmärk	Jõustuvad ministri määrused teadus- ja arendustegevuse ning liikuvuse kohta, mis on seotud tavalise rahastamisfondiga.	Määruse säte, mis viitab seaduse jõustumisele	Ei kohaldata	Ei kohaldata		2. kv	2022	Ministri määrused sisaldavad järgmisi põhielemente: i) minna teadus- ja arendustegevuse puhul üle süsteemsemale lähenemisviisile, kasutades selleks uut lihtsustatud mudelit, mille eesmärk on saavutada oluline mõju prioriteetide hajumise ja killustatuse vältimise kaudu; ii) reformida õigusakte, et suurendada kõrgetasemeliste arvude (nt teadlased ja juhid) liikuvust ülikoolides, teadustaristutes ja ettevõtetes; iii) fondide haldamise lihtsustamine; iv) reformida teadlaste karjääri, et suurendada nende keskendumist teadustegevusele.

K.3. Laenuga seotud reformide ja investeeringute kirjeldus

Investeering 1.1: Riikliku teadusprogrammi (PNR) ja märkimisväärse riikliku huviga teadusprojektide (PRIN) fond

Fondi eesmärk on suurendada riiklikus teadusprogrammis (2021-2027) sätestatud toetust teadusuuringutele, et tagada strateegiliste tegevussuundade rakendamine teadusuuringute valdkonnas. Riikliku reformikava peamised sekkumisvaldkonnad kajastavad Euroopa teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammi (2021-2027) kuut teemavaldkonda: i) tervishoid; ii) humanitaarteadused, loovus, sotsiaalsed muutused, kaasav ühiskond; iii) sotsiaalsüsteemide turvalisus; iv) digitaalvaldkond, tööstus, lennundus ja kosmosetööstus; v) kliima, energia, säästev liikuvus; vi) toit, biomajandus, loodusvarad, põllumajandus, keskkond.

Suurt riiklikku huvi pakkuvaid teadusprojekte (PRIN) rahastatakse samuti kolme aasta jooksul, mis oma keerukuse ja olemuse tõttu nõuavad ülikoolide ja teadusasutuste (nt riiklik teadusnõukogu) teadusüksuste koostööd. Rahastatavad projektid valib välja ülikoolide ja teadusuuringute ministeerium vastutavate isikute teadusliku profiili kvaliteedi ning teadusprojekti originaalsuse, metodoloogilise sobivuse, mõju ja teostatavuse alusel. Seda liiki tegevus stimuleerib teaduspõhiste algatuste väljatöötamist eesliiniuuringuteks ning ülikoolide ja teadusasutuste vaheliseks tihedamaks suhtluseks.

Investeeringust rahastatakse eeldatavasti kuni 2026. aastani 5 350 projekti.

Tagamaks , et meede vastab tehnilisele juhendile „Mitte tekitada olulist kahju“ (2021/C58/01), jäetakse tulevaste projektikonkursside juhendites sisalduvatest rahastamiskõlblikkuse kriteeriumidest välja järgmised tegevused: i) fossiilkütustega seotud tegevus, sealhulgas selle järgnev kasutamine 54 ; ii) ELi heitkogustega kauplemise süsteemi (HKS) tegevused, millega saavutatakse kasvuhoonegaaside heite prognoos, mis ei ole väiksem kui asjaomased sihttasemed 55 ; iii) prügilate, jäätmepõletustehaste 56 ja mehhaaniliste bioloogilise töötlemise rajatistega 57 seotud tegevus; ning iv) tegevused, mille puhul jäätmete pikaajaline kõrvaldamine võib keskkonda kahjustada. Lisaks nõutakse pädevusraamistikus, et valida võib ainult tegevusi, mis vastavad asjakohastele ELi ja riiklikele keskkonnaalastele õigusaktidele.

Investeering 1.3: Ülikoolidele, uurimiskeskustele, ettevõtetele ja alusuuringute projektide rahastamisele laiendatud partnerlused

Võrreldes teiste Euroopa sarnaste riikidega tunduvad Itaalia teadus- ja ülikoolisüsteemi madalad patendid ja võrsefirmade tootmine eriti kriitilise tähtsusega 58 . Selle põhjuseks on mõned struktuurilised probleemid, nagu väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate domineeriv roll rahvamajanduses, suured piirkondlikud erinevused sissetulekute ja tootlikkuse osas ning ülikoolide vähene suutlikkus ettevõtetega ühendust võtta.

Investeeringu eesmärk on rahastada kuni 15 peamist alusuuringuprogrammi, mida viivad ellu avaliku ja erasektori laialdased võrgustikud. Investeering on kooskõlas ühe broneeringuinfo eesmärgiga edendada positiivseid muutusi alusuuringute võimendamise kaudu. Iga programmi puhul viiakse läbi spetsiaalsed sidusrühmade kaasamise protsessid , et kaasata kodanikke ning hõlbustada tehno- ja teadmussiiret territooriumidele, ettevõtetele ja haldusasutustele .

Investeeringud peaksid tugevdama riiklikke tehnoloogiaahelaid ja edendama nende osalemist strateegilistes Euroopa ja ülemaailmsetes väärtusahelates. Võimalikud näited on järgmine: jätkusuutlik liikuvus (säästvad akud, materjalid, logistika jne), alternatiivsed energiaallikad, ülijuhid, kliimamuutuste seire ja vältimine, ringmajandus moetööstuses, tööstussümbioos, ökodisain ja kestlikkuse kavandamine, jäätmekäitlus, ringlussevõtt ja ringlussevõtt, bioloogiline mitmekesisus, keskkonnahoidlikud tootmisprotsessid, isesõitvad sõidukid, vaktsiinid, bioreaktorid, uued toorained, veemajandus ja veeressursside kaitse kultuuripärand.  Eeldatakse, et iga programm edendab väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete koondumist suurte erasektori osalejate ja riiklike teaduskeskuste ümber ning soodustab koostööd ja täiendavat teadustegevust. Teadus- ja arendustegevuse projektid hõlmavad investeeringuid nii inimkapitali kui ka alusuuringute arendamisse ülikoolides, uurimiskeskustes ja ettevõtetes. 

Tagamaks, et meede vastab tehnilisele juhendile „Mitte tekitada olulist kahju“ (2021/C58/01), ei hõlma tulevastes programmikonkurssides sisalduvad abikõlblikkuse kriteeriumid järgmist tegevuste loetelu: i) fossiilkütustega seotud tegevus, sealhulgas selle järgnev kasutamine26; ii) ELi heitkogustega kauplemise süsteemi (HKS) tegevused, millega saavutatakse kasvuhoonegaaside heite prognoos, mis ei ole väiksem kui asjaomased sihttasemed27; iii) prügilate, jäätmepõletustehaste28 ja mehhaaniliste bioloogilise töötlemise rajatistega29 seotud tegevus; ning iv) tegevused, mille puhul jäätmete pikaajaline kõrvaldamine võib keskkonda kahjustada. Lisaks nõutakse pädevusraamistikus, et valida võib ainult tegevusi, mis vastavad asjakohastele ELi ja riiklikele keskkonnaalastele õigusaktidele.

Investeering 1.4: Teadusstruktuuride tugevdamine ja „riiklike teadus- ja arendustegevuse juhtide“ loomise toetamine mõnede progressi võimaldavate tehnoloogiate valdkonnas

Selle meetme eesmärk on rahastada konkurentsimenetluste kaudu valitud riiklike teaduskeskuste loomist, mis on võimelised saavutama ülikoolide, teaduskeskuste ja ettevõtete koostöö kaudu teadus- ja innovatsioonisuutlikkuse kriitilise künnise. Valik tehakse konkursi alusel, milles võivad osaleda riiklikud konsortsiumid, mida juhib koordineeriv juht, võttes arvesse ka eelnevat kaardistamist.

Iga riikliku keskuse põhielemendid on a) asjakohaste teadusrajatiste loomine ja uuendamine, b) erasektori osalejate kaasamine teadusprojektide rakendamisse ja rakendamisse, c) idufirmade ja kõrvaltootjate toetamine. Valik tuleks teha sihtotstarbeliste projektikonkursside kaudu, millest esimene algatatakse 2022. aasta alguseks. Projektikonkurssidel osalemise ettepanekute vahel tehakse valik Euroopa Innovatsiooninõukogus vastu võetud valikuga sarnasel viisil.

Tagamaks , et meede vastab tehnilisele juhendile „Mitte tekitada olulist kahju“ (2021/C58/01), jäetakse tulevaste projektikonkursside juhendites sisalduvatest rahastamiskõlblikkuse kriteeriumidest välja järgmised tegevused: i) fossiilkütustega seotud tegevus, sealhulgas selle järgnev kasutamine 59 ; ii) ELi heitkogustega kauplemise süsteemi (HKS) tegevused, millega saavutatakse kasvuhoonegaaside heite prognoos, mis ei ole väiksem kui asjaomased sihttasemed 60 ; iii) prügilate, jäätmepõletustehaste 61 ja mehhaaniliste bioloogilise töötlemise rajatistega 62 seotud tegevus; ning iv) tegevused, mille puhul jäätmete pikaajaline kõrvaldamine võib keskkonda kahjustada. Lisaks nõutakse pädevusraamistikus, et valida võib ainult tegevusi, mis vastavad asjakohastele ELi ja riiklikele keskkonnaalastele õigusaktidele.

Investeering 1.5: „Innovatsiooni ökosüsteemide loomine ja tugevdamine jätkusuutlikkuse tagamiseks“, „teadus- ja arendustegevuse territoriaalsete liidrite“ ülesehitamine.

Meetmega, mida rakendab MUR, rahastatakse 2026. aastaks (olemasolevaid või uusi) teadus- ja arendustegevuse territoriaalseid valimeid, mis valitakse konkreetsete konkurentsimenetluste alusel, keskendudes suutlikkusele edendada sotsiaalse jätkusuutlikkuse projekte. Igal projektil peavad olema järgmised elemendid:a) uuenduslik koolitustegevus, mida viivad läbi ülikoolid ja ettevõtjad sünergias ning mille eesmärk on vähendada ettevõtetelt nõutavate oskuste ning ülikoolide ja tööstusdoktorantuuride pakutavate oskuste mittevastavust;b) teadustegevus ja/või teadustaristu, mida viivad ühiselt läbi territooriumil tegutsevad ülikoolid ja ettevõtted, eelkõige VKEd;c) idufirmade toetamine; d) kohalike kogukondade kaasamine innovatsiooni ja jätkusuutlikkuse küsimustes.

Rahastatavad projektid valitakse järgmiste kriteeriumide alusel: i) teaduslik ja tehniline kvaliteet ning selle kooskõla territoriaalse orientatsiooniga; ii) tõhus suutlikkus stimuleerida ettevõtete, eelkõige VKEde innovatsioonisuutlikkust; iii) suutlikkus luua riiklikke ja rahvusvahelisi suhteid suurte teadusasutuste ja juhtivate ettevõtetega; iv) tõhus suutlikkus kaasata kohalikke kogukondi.

Tagamaks , et meede vastab tehnilisele juhendile „Mitte tekitada olulist kahju“ (2021/C58/01), jäetakse tulevaste projektikonkursside juhendites sisalduvatest rahastamiskõlblikkuse kriteeriumidest välja järgmised tegevused: i) fossiilkütustega seotud tegevus, sealhulgas selle järgnev kasutamine 63 ; ii) ELi heitkogustega kauplemise süsteemi (HKS) tegevused, millega saavutatakse kasvuhoonegaaside heite prognoos, mis ei ole väiksem kui asjaomased sihttasemed 64 ; iii) prügilate, jäätmepõletustehaste 65 ja mehhaaniliste bioloogilise töötlemise rajatistega 66 seotud tegevus; ning iv) tegevused, mille puhul jäätmete pikaajaline kõrvaldamine võib keskkonda kahjustada. Lisaks nõutakse pädevusraamistikus, et valida võib ainult tegevusi, mis vastavad asjakohastele ELi ja riiklikele keskkonnaalastele õigusaktidele.

Investeering 2.1: Üleeuroopalist huvi pakkuvad tähtsad projektid

Meetme eesmärk on täiendada olemasolevat üleeuroopalist huvi pakkuvate projektide fondi, millele on osutatud 2020. aasta eelarveseaduse artikli 1 lõikes 232, lisavahenditega.

Tagamaks , et meede vastab tehnilisele juhendile „Mitte tekitada olulist kahju“ (2021/C58/01), jäetakse tulevaste projektikonkursside juhendites sisalduvatest rahastamiskõlblikkuse kriteeriumidest välja järgmised tegevused: i) fossiilkütustega seotud tegevus, sealhulgas selle järgnev kasutamine 67 ; ii) ELi heitkogustega kauplemise süsteemi (HKS) tegevused, millega saavutatakse kasvuhoonegaaside heite prognoos, mis ei ole väiksem kui asjaomased sihttasemed 68 ; iii) prügilate, jäätmepõletustehaste 69 ja mehhaaniliste bioloogilise töötlemise rajatistega 70 seotud tegevus; ning iv) tegevused, mille puhul jäätmete pikaajaline kõrvaldamine võib keskkonda kahjustada. Lisaks nõutakse pädevusraamistikus, et valida võib ainult tegevusi, mis vastavad asjakohastele ELi ja riiklikele keskkonnaalastele õigusaktidele.

Investeering 2.3: Tehnosiirdekeskuste tugevdamine ja valdkondlik/territoriaalne laiendamine tööstussektorite kaupa

Meetme, mida rakendab MiSE-majandusarengu ministeerium, eesmärk on toetada, sealhulgas ümberkorraldus- ja ratsionaliseerimisprotsessi kaudu, kuuekümnest keskusest (pädevuskeskused, digitaalse innovatsiooni keskus, digitaalse innovatsiooni keskused) koosnevat võrgustikku, mis vastutab projekti arendamise, ettevõtetele kõrgetasemeliste tehnoloogiliste teenuste osutamise ning uuenduslike ja kvalifitseeruvate tehnosiirde teenuste osutamise eest. Meetmega taotletava keskuste lihtsustamise ja ratsionaliseerimise protsessi eesmärk on suurendada kõrgtehnoloogilisi teenuseid ettevõtetele, keskendudes tipptasemel tootmistehnoloogiale ja spetsialiseerumisele.

Tagamaks , et meede vastab tehnilisele juhendile „Mitte tekitada olulist kahju“ (2021/C58/01), jäetakse tulevaste projektikonkursside juhendites sisalduvatest rahastamiskõlblikkuse kriteeriumidest välja järgmised tegevused: i) fossiilkütustega seotud tegevus, sealhulgas selle järgnev kasutamine 71 ; ii) ELi heitkogustega kauplemise süsteemi (HKS) tegevused, millega saavutatakse kasvuhoonegaaside heite prognoos, mis ei ole väiksem kui asjaomased sihttasemed 72 ; iii) prügilate, jäätmepõletustehaste 73 ja mehhaaniliste bioloogilise töötlemise rajatistega 74 seotud tegevus; ning iv) tegevused, mille puhul jäätmete pikaajaline kõrvaldamine võib keskkonda kahjustada. Lisaks nõutakse pädevusraamistikus, et valida võib ainult tegevusi, mis vastavad asjakohastele ELi ja riiklikele keskkonnaalastele õigusaktidele.

Investeering 3.1: Teadusuuringute ja innovatsiooni infrastruktuuride integreeritud süsteemi loomise fond

Fondi eesmärk on soodustada osmoosi kvaliteetsetes teadustaristutes loodud teaduslike teadmiste ja majandussektori vahel, edendades innovatsiooni. Selleks toetab meede, mida rakendab ülikoolide ja teadusuuringute ministeerium (MUR), tööstust ja akadeemilisi ringkondi ühendavate teadus- ja innovatsioonitaristute loomist. Ehitus- ja teadusuuringute infrastruktuuri fond toetab üleeuroopalise tähtsusega teadustaristute ja sihtotstarbeliste innovatsioonitaristute loomist või tugevdamist konkurentsi alusel, edendades avaliku ja erasektori investeeringute kombineerimist.

Eelkõige rahastatakse meetmega kuni 30 (olemasolevat või äsja rahastatud) infrastruktuuriprojekti, milles iga infrastruktuuri puhul osaleb teadusjuht.

Tagamaks , et meede vastab tehnilisele juhendile „Mitte tekitada olulist kahju“ (2021/C58/01), jäetakse tulevaste projektikonkursside juhendites sisalduvatest rahastamiskõlblikkuse kriteeriumidest välja järgmised tegevused: i) fossiilkütustega seotud tegevus, sealhulgas selle järgnev kasutamine 75 ; ii) ELi heitkogustega kauplemise süsteemi (HKS) tegevused, millega saavutatakse kasvuhoonegaaside heite prognoos, mis ei ole väiksem kui asjaomased sihttasemed 76 ; iii) prügilate, jäätmepõletustehaste 77 ja mehhaaniliste bioloogilise töötlemise rajatistega 78 seotud tegevus; ning iv) tegevused, mille puhul jäätmete pikaajaline kõrvaldamine võib keskkonda kahjustada. Lisaks nõutakse pädevusraamistikus, et valitakse ainult tegevused, mis on kooskõlas asjakohaste ELi ja riiklike keskkonnaalaste õigusaktidega .

Investeering 3.2: Uute ettevõtete rahastamine

Meetme eesmärk on täiendada riikliku innovatsioonifondi vahendeid. See on vahend, mida haldab Cassa Depositi e Prestiti, et toetada riskikapitali arendamist Itaalias. Selle algatuse kaudu, mida rakendab majandusarengu ministeerium, on võimalik laiendada fondist toetust saavate innovatiivsete ettevõtete ringi, rahastades erainvesteeringuid, millel võib olla positiivne mõju ja lisaväärtus nii teadusuuringute valdkonnas kui ka rahvamajanduses. Meetmega toetatakse 250 innovatiivset väikest ja keskmise suurusega ettevõtjat 700 miljoni euro suuruste investeeringutega.

Eespool nimetatud sekkumised viiakse läbi kooskõlas investeerimispoliitikaga kooskõlas määruse (EL) nr 2021/241 eesmärkidega, sealhulgas seoses põhimõtte „ära tee olulist kahju“ kohaldamisega, nagu on täpsustatud tehnilistes suunistes „ära tee olulist kahju“ kohaldamise kohta vastavalt taaste ja vastupidavuse rahastamisvahendi määrusele (2021/C58/01).

Tagamaks, et meetmed on kooskõlas tehniliste suunistega „Mitte tekitada olulist kahju“ (2021/C58/01), rahastamisvahendite õigusliku kokkuleppega ja sellele järgneva investeerimispoliitikaga,

I)nõuda InvestEU fondi jätkusuutlikkuse hindamist käsitlevate komisjoni tehniliste suuniste kohaldamist; ning

II)jätta rahastamiskõlblikest tegevustest ja varadest välja järgmine loetelu: i) fossiilkütustega seotud tegevus ja varad, sealhulgas alljärgnev kasutus 79 ; ii) ELi heitkogustega kauplemise süsteemi (HKS) alla kuuluvad tegevused ja varad, millega saavutatakse kasvuhoonegaaside heite prognoos, mis ei ole väiksem kui asjaomased võrdlusalused 80 ; iii) prügilate, jäätmepõletustehaste 81 ja mehhaaniliste bioloogilise töötlemise rajatistega 82 seotud tegevus ja varad; ning iv) tegevused ja varad, mille puhul jäätmete pikaajaline kõrvaldamine võib keskkonda kahjustada; ning

III)Nõuda, et Cassa Depositi e Prestiti kontrolliks projektide vastavust asjakohastele ELi ja riiklikele keskkonnaalastele õigusaktidele kõigi tehingute puhul, sealhulgas nende puhul, mis on vabastatud jätkusuutlikkuse hindamisest.

K.4. Laenu eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava

Järjekorranumber	Seotud meede (reform või investeering)	Eesmärk / siht	Nimi	Kvalitatiivsed näitajad (eesmärkide puhul)	Kvantitatiivsed näitajad (sihtide puhul)			Lõpuleviimise soovituslik ajakava		Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus
					Mõõtühik	Lähteväärtus	Eesmärk	Kvartal	Aasta
M4C2-5	Investeering 1.1: Riikliku teadusprogrammi (PNR) ja märkimisväärse riikliku huviga teadusprojektide (PRIN) fond	Siht	Eraldatud teadusprojektide arv	Ei kohaldata	Number	0	3150	4. kv	2023	Vähemalt 3150 Progetti di Ricerca di Interesse Nazionale teadusprojekti, mis on kooskõlas ülikoolidele ja teadusasutustele antud riikliku teadusprogrammi prioriteetidega. Progetti di Ricerca di Interesse Nazionalega seotud teadusuuringute prioriteedid hõlmavad riikliku teadusprogrammi kuut peamist sekkumisvaldkonda. Progetti di Ricerca di Interesse Nazionale projektid on alt üles suunatud ja uudishimupõhised ettepanekud. Rahastatud projektide jaotamise järelevalve riikliku teadusprogrammi sekkumisvaldkondade vahel tagab teadustöö ja rahaliste vahendite võrdse jaotuse. Lepingute sõlmimine projektidega, mis on välja valitud konkursikutsete alusel kooskõlas tehnilise juhendiga „Mitte tekitada olulist kahju“ ( 2021/C58/01), kasutades kõrvalejätmise loetelu ning asjaomaste ELi ja riiklike keskkonnaalaste õigusaktide järgimise nõuet.
M4C2-6	Investeering 1.1: Riikliku teadusprogrammi (PNR) ja märkimisväärse riikliku huviga teadusprojektide (PRIN) fond	Siht	Toetuse saanud projektide arv	Ei kohaldata	Number	3150	5350	2. kv	2025	Vähemalt 5350 Progetti di Ricerca di Interesse Nazionale teadusprojekti, mis on kooskõlas ülikoolidele ja teadusasutustele antud riikliku teadusprogrammi prioriteetidega. Progetti di Ricerca di Interesse Nazionalega seotud teadusuuringute prioriteedid käsitlevad broneeringuinfo riikliku uurimisprogrammi kuut peamist sekkumisvaldkonda. Lepingute sõlmimine projektidega, mis on välja valitud konkursikutsete alusel kooskõlas tehnilise juhendiga „Mitte tekitada olulist kahju“ ( 2021/C58/01), kasutades kõrvalejätmise loetelu ning asjaomaste ELi ja riiklike keskkonnaalaste õigusaktide järgimise nõuet.
M4C2-7	Investeering 1.1: Riikliku teadusprogrammi (PNR) ja märkimisväärse riikliku huviga teadusprojektide (PRIN) fond	Siht	Tööle võetud tähtajalise lepinguga teadlaste arv	Ei kohaldata	Number	0	900	2. kv	2025	Vähemalt 900 uue tähtajalise lepinguga teadlase palkamine. Tööle võetud teadlased keskenduvad prioriteetidele, mis on kooskõlas märkimisväärse riikliku huvi teadusprojektidega, mis käsitlevad riikliku teadusprogrammi (PNR) kuut peamist sekkumisvaldkonda, mis kajastavad Euroopa teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammi (2021-2027) kuut teemavaldkonda: i) tervishoid; ii) humanistlik kultuur, loovus, sotsiaalsed muutused, kaasav ühiskond; iii) sotsiaalsüsteemide turvalisus; iv) digitaalvaldkond, tööstus, lennundus ja kosmosetööstus; v) kliima, energia, säästev liikuvus; vi) toiduained, biomajandus, bioloogiline mitmekesisus, põllumajandus, keskkond.
M4C2-8	Investeering 1.3: Ülikoolidele, uurimiskeskustele, ettevõtetele ja alusuuringute projektide rahastamisele laiendatud partnerlused	Siht	Uurimisinstituutide ja eraettevõtete vahel sõlmitud iga kavandatud alusuuringute partnerluse jaoks tööle võetud tähtajaliste teadlaste arv	Ei kohaldata	Number	0	100	2. kv	2025	Vähemalt 100 uut tähtajalist teadlast, kes on tööle võetud iga kavandatud alusuuringute partnerluse jaoks, mis on sõlmitud uurimisinstituutide ja eraettevõtete vahel (1.3); Eesmärgi rahuldav täitmine sõltub naisteadlastega sõlmitud tähtajaliste lepingute osakaalust: vähemalt 40 %. Projektid valitakse välja konkurentsikriteeriumide alusel, mis hõlmavad i) broneeringuinfo (Piano Nazionale di Ricerca) eesmärkide ja prioriteetide järgimist; ii) sidusrühmade kaasamine, et ühendada tehnoloogilise valmisoleku tase (TRL) ühiskondliku valmisoleku tasemega (SRL); Lisaks määratakse kindlaks konkreetsed valikukriteeriumid, et tagada i) asjaomaste territooriumide tasakaal (toetades riigi eri piirkondade ja piirkondade, sealhulgas lõunapoolsete ja saarte osalejate kaasamist), ii) nii suurte kui ka väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKEd) kaasamine, pöörates erilist tähelepanu noorematele (vähem kui viis aastat pärast asutamist) ja innovaatilistele ettevõtjatele. Programmitaotluste esitamise kutse ja valikumenetlus sisaldavad järgmist: a) Abikõlblikkuskriteeriumid, millega tagatakse, et valitud projektid vastavad tehnilisele juhendile „Mitte tekitada olulist kahju“ (2021/C58/01), kasutades kõrvalejätmise loetelu ning asjaomaste ELi ja riiklike keskkonnaalaste õigusaktide järgimise nõuet. b) Kohustus, et määruse (EL) 2021/241 VI lisas kirjeldatud metoodika kohane investeeringu kliimamõju moodustab vähemalt 42 % RRF-i toetatava investeeringu kogumaksumusest. c) Kohustus esitada aruanne meetme rakendamise kohta kava kehtivusaja keskel ja kava lõppedes. Lõpuks nõutakse projektikonkursi ja valikumenetluse puhul keskkonnamõju strateegilist hindamist, kui eeldatakse, et projekt avaldab piirkonnale järjepidevat mõju.
M4C2-9	Investeering 1.4: Teadusstruktuuride tugevdamine ja „riiklike teadus- ja arendustegevuse juhtide“ loomise toetamine mõnede progressi võimaldavate tehnoloogiate valdkonnas	Eesmärk	Lepingute sõlmimine teadusstruktuuridega ja „riiklike teadus- ja arendusjuhtide“ loomine valitud progressi võimaldavate tehnoloogiate kohta	Riiklike teadus- ja rahapunktide loomise riigihankelepingute sõlmimisest teatamine;	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	4. kv	2025	Lepingute sõlmimine projektidega, mis on välja valitud konkursikutsete alusel. Konkursikutse tingimused hõlmavad järgmist: a) Abikõlblikkuskriteeriumid, millega tagatakse, et valitud projektid vastavad tehnilisele juhendile „Mitte tekitada olulist kahju“ (2021/C58/01), kasutades kõrvalejätmise loetelu ning asjaomaste ELi ja riiklike keskkonnaalaste õigusaktide järgimise nõuet. b) Kohustus, et määruse (EL) 2021/241 VI lisas kirjeldatud metoodika kohane investeeringu kliimamõju moodustab vähemalt 36 % RRF-i toetatava investeeringu kogumaksumusest. c) Kohustus, et määruse (EL) 2021/241 VI lisas kirjeldatud metoodika kohane investeeringu digimõju moodustab vähemalt 15 % RRF-i toetatava investeeringu kogumaksumusest. d) Kohustus esitada aruanne meetme rakendamise kohta kava kehtivusaja keskel ja kava lõppedes. Sõlmitakse vähemalt viis lepingut „Riikliku teadus- ja arendustegevuse juhtide“ loomiseks. Peamised progressi võimaldavad tehnoloogiad hõlmavad järgmist: – Täiustatud simulatsioon ja suurandmete analüüs ja haldamine – Arenenud keskkonna- ja energiatehnoloogiad – Kvant- ja kõrgtehnoloogilised materjalitehnoloogiad, fotoonika ja optoelektroonika – Tervisetehnoloogia (biofarmaatsiatehnoloogia) – Põllumajanduse ja toidu tehnoloogia (Agri-Tech) – Säästev liikuvus – Kultuuripärandis kasutatavad tehnoloogiad – Bioloogilise mitmekesisuse ja keskkonnasäästlikkusega seotud tehnoloogiad – Tööstusliku digitaalse ülemineku tehnoloogiad – Tööstus 4.0
M4C2-10	Investeering 2.1: ÜLEEUROOPALIST HUVI PAKKUV TÄHTIS PROJEKT	Eesmärk	Osalemiskutse avaldamine riiklike projektide, sealhulgas üleeuroopalist huvi pakkuvat mikroelektroonikat käsitlevate projektide kindlakstegemiseks	Osalemiskutse avaldatakse	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	2. kv	2021	Toetust saavate üleeuroopalist huvi pakkuvate projektide puhul eeldatakse, et neid ajakohastatakse sõltuvalt käimasoleva riikliku üleeuroopalist huvi pakkuvate projektide menetluse tegelikust edenemisetapist ja riigiabist teatamise menetluse edenemisetapist. Valitud üleeuroopalist huvi pakkuvad projektid käsitlevad konkreetseid innovaatilisi tööstussektoreid kooskõlas juba kindlaks määratud Euroopa väärtusahelatega. See sekkumine hõlmab nii juba heakskiidetud üleeuroopalist huvi pakkuvaid projekte kui ka tulevasi, näiteks pilvandmetöötlust, tervishoidu, reamaterjale ja küberturvalisust. Konkursikutse tingimused hõlmavad järgmist: a) Abikõlblikkuskriteeriumid, millega tagatakse, et valitud projektid vastavad tehnilisele juhendile „Mitte tekitada olulist kahju“ (2021/C58/01), kasutades kõrvalejätmise loetelu ning asjaomaste ELi ja riiklike keskkonnaalaste õigusaktide järgimise nõuet. b) Kohustus, et määruse (EL) 2021/241 VI lisas kirjeldatud metoodika kohane investeeringu kliimamõju moodustab vähemalt 40 % RRF-i toetatava investeeringu kogumaksumusest. c) Kohustus, et määruse (EL) 2021/241 VI lisas kirjeldatud metoodika kohane investeeringu digimõju moodustab vähemalt 60 % RRF-i toetatava investeeringu kogumaksumusest. d) Kohustus esitada aruanne meetme rakendamise kohta kava kehtivusaja keskel ja kava lõppedes.
M4C2-11	Investeering 2.1: ÜLEEUROOPALIST HUVI PAKKUV TÄHTIS PROJEKT	Eesmärk	Jõustub riiklik õigusakt, millega eraldatakse projektis osalejatele toetuse andmiseks vajalikud rahalised vahendid.	Siseriikliku õigusakti säte, milles on märgitud õigusakti jõustumine	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	2. kv	2022	Riiklikus õigusaktis sätestatakse projektide esitamise kord ja tähtajad ning võimalike toetusesaajate juurdepääsunõuded. .
M4C2-12	Investeering 2.1: ÜLEEUROOPALIST HUVI PAKKUV TÄHTIS PROJEKT	Eesmärk	Üleeuroopalist huvi pakkuvate projektide osalejate nimekiri valmib 30. juuniks 2023.	Osalejate nimekirja avaldamine	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	2. kv	2023	Pärast esitatud projektide kontrollimist ja hindamist, mis viiakse läbi vastavalt tehnilisele juhendile „Mitte tekitada olulist kahju“ (2021/C58/01), kasutades kõrvalejätmist põhjustavate asjaolude loetelu ning järgides nõuet järgida asjaomast ELi ja riiklikku keskkonnapoliitikat , sisaldab loetelu heakskiidetud osalejatest, kes osalevad üleeuroopalist huvi pakkuvate projektides .
M4C2-13	Investeering 2.3: Tehnosiirdekeskuste tugevdamine ja valdkondlik/territoriaalne laiendamine tööstussektorite kaupa	Siht	Loodavate uute keskuste arv	Ei kohaldata	Number	8	50	4. kv	2025	42 uue sõlmlennujaama töölerakendamine Investeering keskendub kaht liiki keskustele: -Pädevuskeskused -Kohapealsete innovatsioonikeskuste võrgustik Pädevuskeskused on avaliku ja erasektori partnerlused ning need valitakse vastavalt suutlikkusele tuua ettevõtete digiülemineku programmide rakendamisse protsesside, toodete ja ärimudelite osas innovaatilisi ja tõhusaid vahendeid. Partnerid on sellised institutsioonid nagu ülikoolid, teaduskeskused ja tehnoloogia valdkonna juhtivad eraettevõtjad. Uusi keskusi rahastatakse vastavalt konkreetsete sektorite või innovatsiooni ökosüsteemide esilekerkivatele vajadustele. Maapealsete innovatsioonikeskuste võrgustik pakub järgmisi teenuseid: Teadlikkuse tõstmine, koolitus, tehnoloogiavahendus, juurdepääs tehnoloogilise innovatsiooni rahastamisele, tehniline audit ja katseplatvormid.
M4C2-14	Investeering 2.3: Tehnosiirdekeskuste tugevdamine ja valdkondlik/territoriaalne laiendamine tööstussektorite kaupa	Siht	Väljamaksed summas 600 000 000 eurot.	Ei kohaldata	EUROT	140 000 000	600 000 000	4. kv	2025	- Tehnosiirdekeskused osutavad ettevõtetele teenuseid vähemalt 600000000 EUR suuruses summas (mis peaaegu kahekordistab kaasrahastamise mehhanismi tõttu saadud rahastamist). Kavandatavad teenused hõlmavad järgmist: -i) katse enne investeerimist, ii) koolitus; iii) rahastamisele juurdepääs; iv) innovatsiooniprojektide arendamise toetamine (üle 5 tehnilise valmiduse taseme); v) tehnoloogiline vahendamine vi) teadlikkuse tõstmine kohalikul tasandil.
M4C2-15	Investeering 2.3: Tehnosiirdekeskuste tugevdamine ja valdkondlik/territoriaalne laiendamine tööstussektorite kaupa	Siht	Toetust saavate VKEde arv	Ei kohaldata	Number	950	4500	4. kv	2025	Vähemalt 4500 VKEd, keda toetatakse selliste teenuste osutamise kaudu, mis hõlmavad järgmist: i) katse enne investeerimist, ii) koolitus; iii) rahastamisele juurdepääs; iv) innovatsiooniprojektide arendamise toetamine (üle 5 tehnilise valmiduse taseme); v) tehnoloogiline vahendamine vi) teadlikkuse tõstmine kohalikul tasandil. Varasemate andmete kohaselt eeldatakse, et iga VKE saab 130 000 eurot teenuseid, sealhulgas avaliku ja erasektori vahendeid.
M4C2-16	Investeering 3.1: Teadusuuringute ja innovatsiooni infrastruktuuride integreeritud süsteemi loomise fond	Siht	Rahastatud taristute arv	Ei kohaldata	Number	0	30	2. kv	2023	Vähemalt 30 taristut, mida rahastatakse teadusuuringute ja innovatsiooni taristu integreeritud süsteemi jaoks. Innovatsioonitaristu hõlmab mitmeotstarbelisi taristuid, mis suudavad hõlmata vähemalt kolme teemavaldkonda : i) kvant , ii) kõrgtehnoloogilised materjalid, iii) fotoonika, iv) eluteadused, v) tehisintellekt , vi) energiasüsteemi ümberkujundamine. Eesmärgi rahuldav täitmine sõltub ka vähemalt 30 teadusjuhi töölevõtmisest teadusuuringute ja innovatsiooni infrastruktuuri integreeritud süsteemi jaoks .
M4C2-17	Investeering 3.1: Teadusuuringute ja innovatsiooni infrastruktuuride integreeritud süsteemi loomise fond Investeerimine	Eesmärk	Lepingute sõlmimine projektide kohta, mis käsitlevad: a) Teadusuuringute ja innovatsiooni infrastruktuuride integreeritud süsteem	Lepingute sõlmimisest teatamine	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	2. kv	2022	Hankekonkursside alusel välja valitud projektidega seotud lepingute sõlmimisest teatamine vastavalt tehnilisele juhendile „Mitte tekitada olulist kahju“ (2021/C58/01 ), kasutades kõrvalejätmise loetelu ning asjaomaste ELi ja riiklike keskkonnaalaste õigusaktide järgimise nõuet . Taotlused valitakse järgmiste kriteeriumide alusel: juhtpositsioon teaduses/tehnoloogias/innovatsioonis, nende innovatsioonipotentsiaal (nii avatud innovatsiooni/avatud andmete kui ka omandiõigusega seotud arengute osas), nende vastavus teemavaldkondadele või uudsetele murrangulistele arengutele, nende translatiivsed ja innovatsioonikavad, tööstuse kui partneri toetus avatud innovatsioonile ja/või kasutajatele, äritegevuse arendamise tugevus, intellektuaalomandi loomine, selged eeskirjad avatud ja kaitstud väljundite eristamiseks ning litsentsikavad, nende võime arendada ja vastu võtta tööstusdoktoreid, seosed uute ettevõtete või muud liiki fondide arendamise hõlbustamiseks. Valikumenetlus nõuab DNSH hindamist ja, kui see on asjakohane, keskkonnamõju strateegilist hindamist juhul, kui projektilt eeldatakse järjepidevat mõju territooriumile.
M4C2-18	Invesment1.5 „Innovatsiooni ökosüsteemide loomine ja tugevdamine jätkusuutlikkuse tagamiseks", "teadus- ja arendustegevuse territoriaalsete liidrite loomine;	Eesmärk	Lepingute sõlmimine innovatsiooni ökosüsteemidega seotud projektide jaoks;	Lepingute sõlmimisest teatamine	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	2. kv	2022	Hankekonkursside alusel välja valitud projektidega seotud lepingute sõlmimisest teatamine vastavalt tehnilisele juhendile „Mitte tekitada olulist kahju“ (2021/C58/01 ), kasutades kõrvalejätmise loetelu ning asjaomaste ELi ja riiklike keskkonnaalaste õigusaktide järgimise nõuet . Valikumenetlus nõuab DNSH hindamist ja, kui see on asjakohane, keskkonnamõju strateegilist hindamist juhul, kui eeldatakse, et projekt avaldab piirkonnale järjepidevat mõju. Riiklikud keskused luuakse konkursi alusel, ühendades ülikoolides juba tegutsevad maailma juhtivad laborid ning avalik-õiguslikud ja eraõiguslikud uurimiskeskused ning luues uue sihtotstarbelise infrastruktuuri.
M4C2-19	Investeering 1.4: Teadusstruktuuride tugevdamine ja „riiklike teadus- ja arendustegevuse juhtide“ loomise toetamine mõnede progressi võimaldavate tehnoloogiate valdkonnas	Eesmärk	Riiklike teadus- ja arendustegevuse projektide lepingute sõlmimine; võtmetehnoloogiate alal töötavad D-liidrid	Lepingute sõlmimisest teatamine	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	2. kv	2022	Hankekonkursside alusel välja valitud projektidega seotud lepingute sõlmimisest teatamine vastavalt tehnilisele juhendile „Mitte tekitada olulist kahju“ (2021/C58/01 ), kasutades kõrvalejätmise loetelu ning asjaomaste ELi ja riiklike keskkonnaalaste õigusaktide järgimise nõuet . Projektid valitakse välja 30 % ulatuses sekkumisteks „Teadusuuringud ja innovatsiooniprotsessid, tehnosiire ja ettevõtetevaheline koostöö, keskendudes vähese süsinikuheitega majandusele, vastupanuvõimele ja kliimamuutustega kohanemisele“ (IF022) ning 15 % ulatuses sekkumisteks „Teadusuuringud ja innovatsiooniprotsessid, tehnosiire ja ettevõtetevaheline koostöö ringmajanduse valdkonnas“ (IF023). Projektide hindamisel võetakse arvesse nende teostatavust, jätkusuutlikkust, muudest allikatest (näiteks piirkondlikest fondidest) pärit koostööd, tootmissektori kaasamist, partnerite kvaliteeti ning mõju sotsiaalsele ja keskkonnaalasele jätkusuutlikkusele. Üleskutse rahastada projekte innovatsiooni ökosüsteemidena. Valikumenetlus nõuab DNSH hindamist ja vajaduse korral keskkonnamõju strateegilist hindamist, kui eeldatakse, et projekt avaldab piirkonnale järjepidevat mõju.
M4C2-20	Investeering 3.2: Uute ettevõtete rahastamine	Eesmärk	IT valitsuse ja rakenduspartneri Cassa Depositi e Prestiti (CDP) vahel sõlmitud leping, millega luuakse rahastamisvahend	Lepingule on alla kirjutanud Itaalia valitsus ja Cassa Depositi e Prestiti	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	2. kv	2022	Rahastamisvahendi investeerimispoliitikas/-strateegias sisalduvad elemendid on järgmised: – Investeerimiseesmärgid (fondi suurus, tegevuste arv, aja jooksul toetatavad summad toetusesaajate kaupa, näiteks VKEd ja keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjad/suurettevõtjad) – Reguleerimisala ja rahastamiskõlblikud toetusesaajad – Rahastamiskõlblikud finantsvahendajad ja valikuprotsess – Antava toetuse liik (tagatised, laenud, omakapital ja kvaasikapital) – Sihipärane risk/sissetulek iga investoriliigi puhul – Riskipoliitika ja rahapesu tõkestamise poliitika – Juhtimine (partnerid, fondivalitsejad, juhatus, investeeringute komitee, roll ja vastutusalad) – Riskide hajutamine ja kontsentratsiooni piirmäärad – Omakapitalipoliitika, sealhulgas omakapitaliinvesteeringute väljumisstrateegia – DNSH ja jätkusuutlikkuse hindamise poliitika ning väljajätmiste loetelu – Laenupoliitika võlainvesteeringute puhul, sealhulgas nõutavad garantiid ja tagatis – Rahaliste vahendite kogumise ja rakendamise ajakava
M4C2-21	Investeering 3.2: Uute ettevõtete rahastamine	Siht	Toetust saanud ettevõtete arv	Ei kohaldata	Number	0	250	2. kv	2025	Vähemalt 250 VKE ja idufirma projekti auhind idufirmade algatuse rahastamise kaudu Eeldused, mis põhinevad keskmisel omakapitaliinvesteeringul, mis võrdub 1 200 000 euroga.
M4C2-22	Investeering 2.1: ÜLEEUROOPALIST HUVI PAKKUV TÄHTIS PROJEKT	Siht	Toetust saanud ettevõtete arv	Ei kohaldata	Number	1	20	2. kv	2025	Vähemalt 20 ettevõtet saavad toetust üleeuroopalist huvi pakkuvate projektide mudeli kaudu; Sihtväärtuste hindamine põhineb Itaalias käivitatud üleeuroopalist huvi pakkuvate projektide (Microelectronics 1, Batteries 1, Batteries 2) töömeetoditel.

L. ÜLESANNE 5, KOMPONENT 1: Tööhõivepoliitika

Itaalia taaste- ja vastupidavuskava selle komponendi meetmetega viiakse ellu aktiivse tööturupoliitika ja kutseõppe terviklik ja integreeritud reform. Eeldatakse, et aktiivse tööturupoliitika tugevdamine ja riiklike tööturuasutuste suutlikkuse suurendamine, sealhulgas nende integreerimine haridus- ja koolitusteenuste osutajate ning eraettevõtjatega, suurendavad teenuste tõhusust. Lisaks on selle komponendi meetmete eesmärk vähendada sotsiaalset haavatavust vapustuste suhtes, eelkõige tegeledes deklareerimata töö kõigi vormide ja sektoritega, kehtestades tõhusamad karistused ja tugevamad stiimulid seaduslikuks töötamiseks. Lisaks edendab see komponent soolist võrdõiguslikkust (võrdset töötasu) soolise võrdõiguslikkuse sertifitseerimissüsteemi kaudu. Samuti investeeritakse noortesse, suurendades koolitusprogrammide kvantiteeti ja kvaliteeti, näiteks osalemise kaudu universaalses avalikus teenistuses.

Nende meetmete rakendamine peaks aitama lahendada probleeme, mis on hõlmatud 2020. aasta riigipõhises soovituses nr 2 tööturu kohta, milles kutsutakse Itaaliat üles "vähendama kriisi mõju tööhõivele, sealhulgas [...] tööhõive aktiivse toetamise kaudu", 2020. aasta riigipõhises soovituses nr 2 "oskuste, sealhulgas digioskuste toetamine", 2019. aasta riigipõhises soovituses nr 2 "suurendama jõupingutusi deklareerimata töö probleemiga tegelemiseks ning tagama, et aktiivne tööturg ja sotsiaalpoliitika (...) jõuaks eelkõige noorte ja haavatavate rühmadeni. Toetada naiste osalemist tööturul" ja 2019. aasta riigipõhises soovituses nr 2 "oskuste täiendamise, sealhulgas digioskuste parandamise edendamine“.

L.1. Tagastamatu rahalise toetusega seotud reformide ja investeeringute kirjeldus

Reform nr 1 – Aktiivne tööturupoliitika ja kutseõpe

Reformi eesmärk on edendada tõhusamat aktiivset tööturusüsteemi, pakkudes spetsiaalseid tööhõiveteenuseid ja personaalseid tööturu aktiveerimise kavasid. Töötajate tagatud tööalase konkurentsivõime riikliku programmi (GOL) loomine võimaldab pakkuda töötutele kohandatud teenuseid, tugevdades seeläbi töötute aktiveerimisvõimalusi. Programmile GL lisatakse riiklik uute oskuste kava ja kutseõppemeetmete riiklike oluliste tasemete kindlaksmääramine . Itaalias tugevdatakse kutsehariduse ja -koolituse süsteemi , edendades haridus-, koolitus- ja tööturuasutuste territoriaalset võrgustikku ning arendades välja kaasava elukestva õppe süsteemi ning uuenduslikud oskuste täiendamise ja ümberõppe meetmed.

Investeering 1 – avalike tööturuasutuste tugevdamine

Selle investeeringu eesmärk on võimaldada tööhõive- ja koolitusteenuste tõhusat osutamist. See meede hõlmab infrastruktuuriinvesteeringuid, piirkondlike tööturu vaatluskeskuste arendamist, piirkondlike ja riiklike infosüsteemide koostalitlusvõime arendamist ning koolitusmeetmete kavandamist ja rakendamist, et ajakohastada töönõustajate oskusi. Meetmega nähti ette ka pakutavate teenuste sisu ja sidekanalite kavandamine ja rakendamine.

Reform 2 – deklareerimata tööga tegelemise riiklik kava.

Meetme eesmärk on parandada töö kvaliteeti ja töötajate töötingimusi. See meede hõlmab meetmeid, mille eesmärk on ennetada ja tõkestada deklareerimata tööd , tööjõu ekspluateerimist (Caporalato) ja muid ebaseadusliku töö vorme. Reform hõlmab järgmist: i) otseste ja kaudsete meetmete kehtestamine deklareerimata töö muutmiseks deklareeritud tööks, tagades, et deklareeritud majanduses tegutsemisest saadav kasu kaalub üles deklareerimata tööga kaasnevad kulud. ii) Riikliku Tööinspektsiooni kontrollisuutlikkuse tugevdamine. iii) deklareerimata tööd käsitlevate üksikasjalike andmete koostamise, kogumise ja õigeaegse levitamise parandamine; iv) deklareerimata töö seaduslikuks tööks muutmise protsessi toetamine, heidutavate meetmete ja seadusliku töö stiimulite vastuvõtmise toetamine. v) Teabevahetuskampaaniate, teavitamis- ja teadlikkuse suurendamise tegevuste korraldamine. v) Juhtimissüsteemi tugevdamine, et võidelda deklareerimata töö vastu riiklikul ja kohalikul tasandil.

Investeering 2 – soolise võrdõiguslikkuse sertifitseerimise süsteem

Selle meetme eesmärk on tagada naiste suurem osalemine tööturul ja vähendada soolist palgalõhet. Need investeeringud hõlmavad soolise võrdõiguslikkuse sertifitseerimise riikliku süsteemi rakendamist ja jõustamist, et edendada läbipaistvust tööturul ja äriprotsessides ning aidata keskpikas ja pikas perspektiivis parandada naiste töötingimusi kvaliteedi, tasustamise ja mõjuvõimu suurendamise osas.

Investeering 3 – Kahe süsteemi tugevdamine

Selle meetme eesmärk on toetada keskhariduseta noori ja täiskasvanuid, kes pääsevad ligi töövõimalustele, suurendades duaalse süsteemi, sealhulgas õpipoisiõppe kaudu formaalhariduses ning kutsehariduses ja -koolituses osalevate inimeste arvu. See investeering aitab muuta haridus- ja koolitussüsteemid tööturuga koostoimelisemaks ning suurendada noorte tööalast konkurentsivõimet, omandades uusi pädevusi kooskõlas digi- ja rohelisele majandusele ülemineku ning töökohal toimuva õppega. See aitab (i) ajakohastada haridus- ja koolitussüsteemi, soodustades töökohal õppimise loomist ja tugevdades dialoogi ettevõtetega. ii) suurendada rahalisi vahendeid, et pakkuda koolitust marginaliseeritud piirkondades. Luua tugev ja kaasav juhtimine, mis hõlmab majandus- ja sotsiaalpartnereid.

Investeering 4 – Avaliku teenistuse tugevdamine

Selle meetme eesmärk on tugevdada üldist avalikku teenistust, suurendada mitteformaalses õppes osalevate noorte arvu ning parandada nende teadmisi ja oskusi. Need investeeringud hõlmavad meetmeid, millega suurendatakse teadlikkust kodanikuaktiivsuse tähtsusest, edendatakse noorte tööalast konkurentsivõimet ja sotsiaalset ühtekuuluvust, pöörates erilist tähelepanu üleminekule rohelisele majandusele ja digitehnoloogiale.

L.2. Tagastamatu rahalise toetuse eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava

Järjekorranumber	Seotud meede (reform või investeering)	Eesmärk / siht	Nimi	Kvalitatiivsed näitajad (eesmärkide puhul)	Kvantitatiivsed näitajad (sihtide puhul)			Lõpuleviimise soovituslik ajakava		Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus
					Mõõtühik	Lähteväärtus	Eesmärk	Kvartal	Aasta
M5C1-1	Reform nr 1 – Aktiivne tööturupoliitika ja kutseõpe	Eesmärk	Ministeeriumidevahelise dekreedi, millega kehtestatakse töötajate tagatud tööalase konkurentsivõime riiklik programm, ja ministeeriumidevahelise dekreedi, millega kehtestatakse riiklik uute oskuste kava, jõustumine	Ministeeriumidevahelistes dekreetides sisalduv säte, milles osutatakse kahe ministeeriumidevahelise dekreedi jõustumisele pärast kokkuleppeid, mis sõlmiti riigi ja piirkondade konverentsil programmi GOL ja riikliku uute oskuste kava kohta.	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	4. kv	2021	GOL-i tegevus hõlmab vähemalt järgmist: I) määrata kindlaks riiklike tööturuasutuste olulised elemendid ja standardid, sealhulgas oskuste prognoosimine, individuaalsed koolituskavad, nõustamine ja tööalane nõustamine, et tagada individuaalsete tööturuteenuste tõhus osutamine vastavalt ühistele ja ühtsetele standarditele kogu riigi territooriumil, ii) tagada, et riiklike tööturuasutuste pakutav oskuste täiendamise ja ümberõppe alane koolitus oleks täielikult kooskõlas riiklike uute oskuste, sealhulgas digioskuste kavaga, iii) tagada, et riiklikud tööturuasutused oleksid suunatud tööturuteenuste kasutajate vajadustele, iv) tagada, et riiklikud tööturuasutused oleksid sihtrühmad; V) seadma eesmärgiks, et vähemalt 25 % töötajate tagatud tööalase konkurentsivõime programmide toetusesaajatest oleksid asjakohase koolituse saajad, keskendudes eelkõige digioskustele ja seades esikohale kõige haavatavamad; VI) luua uusi mehhanisme, mis tugevdavad ja struktureerivad koostööd avaliku ja erasektori süsteemide vahel, sealhulgas seoses asjakohaste oskustega seotud vajaduste kindlakstegemise ja tööpakkumiste pakkumisega. Dekreedis on sätestatud, et sotsiaalsete turvavõrkude kasutajad saavad juurdepääsu riikliku programmi „Tööalane konkurentsivõime“ alusel pakutavatele teenustele 4 kuu jooksul alates hetkest, mil nad kujundavad välja õiguse sotsiaalsetele turvavõrkudele. Riikliku uute oskuste kavaga seotud aktid peavad sisaldama vähemalt järgmist: i) määratleb kutsehariduse ühised standardid ja olulised tasemed kogu riigi territooriumil, ii) on suunatud nii töötajatele ja töötutele kui ka inimestele, et parandada nende digitaaloskusi ja soodustada elukestvat õpet. iii) Määrata kindlaks oskused ja asjakohased standardid, mis põhinevad avaliku ja erasektori süsteemide vahelisel koostööl, iv) võtta arvesse asjaomaste sihtrühmade erinevaid vajadusi, mis hõlmavad vähemalt kõige haavatavamaid rühmi, v) hõlmata kõiki asjakohaseid valdkondlikke strateegiaid, et omada terviklikku lähenemisviisi, sealhulgas täiskasvanute pädevuste riiklikku strateegilist kava; vi) lisada säte tööturu lühiajalises ja keskpikas perspektiivis vajalike uute pädevuste prognoosimise süsteemi väljatöötamise kohta.
M5C1-2	Reform nr 1 – Aktiivne tööturupoliitika ja kutseõpe	Eesmärk	Kõigi riiklike tööturuasutuste kavade jõustumine piirkondlikul tasandil	Säte, milles osutatakse piirkondade poolt vastu võetud kavade jõustumisele ja elluviidud tegevustele .	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	4. kv	2022	Töötajate tööhõive tagamise programmi (GOL) riiklikes eeskirjades nähakse ette programmi rakendamiseks vajalike operatiivmeetmete määratlemine piirkondlikul tasandil. Riikliku määruse ja piirkondliku rakendamise vahelise sidususe tagamiseks võetakse vastu riiklike tööturuasutuste piirkondlikud kavad. Lisaks viivad piirkonnad kavade vastuvõtmisele ellu kavadel põhinevaid tegevusi, jõudes vähemalt 10 %ni programmi kavandatud toetusesaajatest (lõppeesmärk 3 000 000 inimest). Riiklike tööturuasutuste kavade jõustumine võimaldab täielikult rakendada töötajate tööhõive tagamise programmi.
M5C1-3	Reform nr 1 – Aktiivne tööturupoliitika ja kutseõpe	Siht	Isikud, kes on hõlmatud töötajate tagatud tööalase konkurentsivõime programmiga.	Ei kohaldata	Number	400 000	3 000 000	4. kv	2025	Programmi „Tööalane konkurentsivõime“ raames saab toetust vähemalt 3 000 000 inimest. Eesmärgi rahuldav täitmine sõltub ka teisese eesmärgi rahuldavast täitmisest: vähemalt 75 % toetusesaajatest on naised, pikaajalised töötud, puuetega inimesed või alla 30- või üle 55-aastased.
M5C1-4	Reform nr 1 – Aktiivne tööturupoliitika ja kutseõpe	Siht	Töötajate toetusesaajate tagatud tööalane konkurentsivõime on osalenud kutseõppes.	Ei kohaldata	Number	0	800 000	4. kv	2025	Kutseõpe moodustab ühe neljandiku aktiivsete tööturumeetmete toetusesaajate (800 000 inimest viie aasta jooksul) programmi osa. Seetõttu on 3 000 000 töötajast, kellel on tagatud tööalane konkurentsivõime, kutseõppes osalenud vähemalt 800 000. Eesmärgi rahuldav täitmine sõltub ka teisese eesmärgi rahuldavast täitmisest: Vähemalt 300 000 toetusesaajat on osalenud digioskuste alastel koolitustel .
M5C1-5	Reform nr 1 – Aktiivne tööturupoliitika ja kutseõpe	Siht	Iga piirkonna riiklikud tööturuasutused on täitnud riiklike tööturuasutuste teenuste olulise taseme kriteeriumid, nagu on määratletud töötajate tööhõive tagamise (GOL) programmis.	Ei kohaldata	Protsent	0	80	4. kv	2025	Programmi põhikomponendiks on määrata kindlaks mitu olulist teenuste taset, mida tuleb pakkuda ALMPSi toetusesaajatele, alustades neist, kes on kõige haavatavamad. 2025. aasta lõpuks on vähemalt 80 % igas piirkonnas osutatavatest avalikest tööturuasutustest täitnud riiklike tööturuasutuste teenuste olulise taseme kriteeriumid, nagu on määratletud töötajate tööhõive tagamise (GOL) programmis .
M5C1-6	Investeering 1 – avalike tööturuasutuste tugevdamine	Siht	Riiklikud tööturuasutused rakendavad tugevdamise kavas ette nähtud meetmeid kolme aasta jooksul (2021-2023).	Ei kohaldata	Number	0	250	4. kv	2022	Vähemalt 250 riiklikku tööturuasutust on kolme aasta jooksul (2021-2023) viinud lõpule vähemalt 50 % „Tugevdamiskavas“ ette nähtud tegevustest. Need tegevused on kooskõlas tsentraalse tugevdamise kavaga ja täpsemalt määratletud piirkondlikul tasandil, tuginedes vajaduste analüüsile ja eraldatud vahenditele. Kõnealuste tegevuste hulka kuuluvad: I) avalike tööturuasutuste praeguste asukohtade renoveerimine ja renoveerimine ning uute teenuste ostmine; (II) IT-süsteemi edasine rakendamine riikliku koostalitlusvõime seisukohast; (III) töötajate erialane koolitus; IV)kohalike tööturgude piirkondlike vaatluskeskuste loomine; V) institutsiooniline teabevahetus ja teavitustegevus See eesmärk ei hõlma infrastruktuuriga seotud tegevusi. Territoriaalse jaotuse (Põhja-, Kesk- ja Lõuna-Euroopa) eesmärgi saavutamisel on tagatud võrdne tasakaal.
M5C1-7	Investeering 1 – avalike tööturuasutuste tugevdamine	Siht	Riiklikud tööturuasutused on tugevdamise kavas ette nähtud tegevused kolme aasta jooksul (2021-2023) lõpule viinud.	Ei kohaldata	Number	250	500	4. kv	2025	Vähemalt 500 riiklikku tööturuasutust on kolme aasta jooksul (2021-2023) viinud lõpule 100 % tugevdamise kavas ette nähtud tegevustest. Need tegevused on kooskõlas tsentraalse tugevdamise kavaga ja täpsemalt määratletud piirkondlikul tasandil, tuginedes vajaduste analüüsile ja eraldatud vahenditele. Kõnealuste tegevuste hulka kuuluvad: i) avalike tööturuasutuste praeguste asukohtade renoveerimine ja renoveerimine ning uute teenuste ostmine; ii) IT-süsteemi edasine rakendamine riikliku koostalitlusvõime seisukohast; iii) töötajate kutsealane koolitus); iv) kohalike tööturgude piirkondlike vaatluskeskuste loomine; v) institutsiooniline teabevahetus ja teavitustegevus See eesmärk hõlmab igat liiki tegevusi, sealhulgas taristuga seotud tegevusi. Territoriaalse jaotuse (Põhja-, Kesk- ja Lõuna-Euroopa) eesmärgi saavutamisel on tagatud võrdne tasakaal.
M5C1-8	Reform 2 – Deklareerimata töö	Eesmärk	Riikliku kava jõustumine ja tegevuskava rakendamine, et võidelda deklareerimata töö vastu kõigis majandussektorites.	Seaduse sätted, milles on märgitud riikliku kava jõustumine ja sellise institutsioonidevahelise töörühma loomine, kes vastutab riikliku kava ja tegevuskava rakendamise eest	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	4. kv	2022	Riikliku kava vastuvõtmine ja tähtajaline (üheaastane) tegevuskava deklareerimata töö vastu võitlemiseks kõigis majandussektorites. Riiklik kava põhineb deklareerimata töö vastu võitlemise üldstrateegial ja mitut asutust hõlmaval lähenemisviisil, mida kasutatakse riikliku kava „Piano triennale di contrasto allo sfruttamento lavorativo in agricoltura e al caporalato (2020-2022)“ vastuvõtmiseks põllumajandussektoris. Riiklik kava ja rakendamise tegevuskava peavad sisaldama vähemalt järgmist: i) meetmed deklareerimata tööd käsitlevate üksikasjalike andmete koostamise, kogumise ja õigeaegse levitamise parandamiseks. ii) otseste ja kaudsete meetmete kehtestamine deklareerimata töö muutmiseks deklareeritud tööks, tagades, et deklareeritud majanduses tegutsemisest saadav kasu kaalub üles deklareerimata tööga kaasnevad kulud. Näiteks a) hoiatavad meetmed, nagu inspekteerimise ja sanktsioonide tugevdamine, ning ennetusmeetmed deklareeritud töö edendamiseks, näiteks sihtotstarbelised rahalised stiimulid, sealhulgas olemasolevate meetmete läbivaatamise ja ratsionaliseerimise kaudu; sideme tugevdamine tööhõive- ja sotsiaalpoliitikaga. iii) riiklik deklareerimata töö kahjulikkust käsitlev teavituskampaania, mis on suunatud tööandjatele ja töötajatele ning millesse on aktiivselt kaasatud sotsiaalpartnerid. iv) juhtimisstruktuur, et tagada meetmete tõhus rakendamine. v) meetmed ebaseaduslike asunduste ületamiseks, et võidelda tööjõu ekspluateerimise vastu põllumajanduses.
M5C1-9	Reform 2 – Deklareerimata töö	Eesmärk	Riiklikus kavas sisalduvate meetmete täielik rakendamine kooskõlas tegevuskavaga	Rakendatud riikliku kava meetmed	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Q1	2024	Kõigi riiklikus kavas sisalduvate meetmete täielik rakendamine kooskõlas teekaardiga.
M5C1-10	Reform 2 – Deklareerimata töö	Siht	Tööinspektsioonide arvu suurenemine	Ei kohaldata	Protsent	0	20	2. kv	2025	Kontrollide arvu suurenemine vähemalt + 20 % võrreldes ajavahemikuga 2019-2021. Kahe aasta jooksul (2019-2020) oli tööinspektsioonide keskmine arv ligikaudu 85 000.
M5C1-11	Reform 2 – Deklareerimata töö	Siht	Deklareerimata töö vähenemine.	Ei kohaldata	Protsent	0	2	1. kv	2026	Vähendada deklareerimata töö esinemissagedust vähemalt 2 protsendipunkti võrra sõltuvalt sihtsektoritest; Eesmärgi peamine eesmärk on seada 2022. aastaks vastu võetava riikliku kava eesmärgid. Sellega seoses esitatakse analüütilised spetsifikatsioonid ning määratakse kindlaks asjakohased ja teostatavad näitajad.
M5C1-12	Investeering 2 – soolise võrdõiguslikkuse sertifitseerimise süsteem	Eesmärk	Jõustub soolise võrdõiguslikkuse sertifitseerimise süsteem ja sellega kaasnevad ettevõtetele suunatud stimuleerimismehhanismid.	Seaduse sätted, mis viitavad sertifitseerimissüsteemi määratlemist reguleerivate õigusaktide ja rakendusmeetmete jõustumisele	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	4. kv	2022	Ettevõtete soolise võrdõiguslikkuse sertifitseerimissüsteem ja sellega kaasnevad stimuleerimismehhanismid hõlmavad vähemalt järgmisi mõõtmeid: naiste kasvuvõimalused, võrdne tasu võrdse töö eest, soolise mitmekesisuse juhtimispoliitika, emaduse kaitse. Sertifitseerimismenetlust teostavate organisatsioonide stimuleerimismehhanismide ja tehniliste suuniste kindlaksmääramine. Sealhulgas i) ettevõtete soolise sertifitseerimise süsteemi tehniliste standardite väljatöötamine. ii) ergutusmehhanismi kindlaksmääramine. iii) Meetmega kaasneb IT-süsteemi loomine.
M5C1-13	Investeering 2 – soolise võrdõiguslikkuse sertifitseerimise süsteem	Siht	Ettevõtted on saanud soolise võrdõiguslikkuse sertifikaadi.	Ei kohaldata	Number	0	800	2. kv	2026	Vähemalt 800 ettevõtjat (neist 450 VKEd), keda tehnilise abi kaudu toetatakse, on saanud soolise võrdõiguslikkuse sertifikaadi. Ettevõtjad kannavad ise sertifitseerimismenetluse kulud.
M5C1-14	Investeering 2 – soolise võrdõiguslikkuse sertifitseerimise süsteem	Siht	Ettevõtjad, keda toetatakse tehnilise abiga, on saanud soolise võrdõiguslikkuse sertifikaadi.	Ei kohaldata	Number	0	1 000	2. kv	2026	Vähemalt 1000 ettevõtjat, keda tehnilise abi kaudu toetatakse, on saanud soolise võrdõiguslikkuse sertifikaadi. Kaasnevate meetmete võtmiseks mentorluse, tehnilise ja juhtimisalase toe, töö- ja eraelu tasakaalustamise meetmete ning ettevõtlushariduse vormis kasutatakse vautšerisüsteemi.
M5C1-15	Investeering 3 – Kahe süsteemi tugevdamine	Siht	Inimesed, kes on osalenud duaalses süsteemis ja saanud asjakohase sertifikaadi viieaastasel ajavahemikul 2021-2025.	Ei kohaldata	Number	39 000	174 000	4. kv	2025	Kaksiksüsteemis on võrreldes lähtestsenaariumiga osalenud veel vähemalt 135 000 inimest, kes on saanud viieaastasel ajavahemikul 2021-2025 asjakohase sertifikaadi. Vahendid jaotatakse piirkondadele duaalse süsteemi tugevdamiseks vastavalt kutseharidus- ja -koolituskursustel osalevate üliõpilaste arvule.
M5C1-16	Investeering 4 – Avalik teenistus	Siht	Inimesed on osalenud universaalses avaliku teenistuse programmis ja saanud kolmeaastasel ajavahemikul 2021-2023 asjakohase sertifikaadi.	Ei kohaldata	Number	50 000	170 000	4. kv	2023	Võrreldes lähteolukorraga on universaalses avaliku teenistuse programmis osalenud veel vähemalt 120 000 inimest, kes on kolme aasta jooksul (2021-2023) saanud asjakohase sertifikaadi. Peamine eesmärk on tugevdada üldist avalikku teenistust, suurendada vabatahtlike arvu ning tõsta nende programmide ja projektide kvaliteeti, millesse noored on kaasatud. Lähteväärtus vastab 50 000 inimesele kolmeaastasel ajavahemikul 2021-2023. Peamine eesmärk on seega suurendada selliste vabatahtlike arvu, kelle arv oleks ilma täiendavate vahenditeta 50 000 noort ning kes tänu täiendavatele vahenditele võiksid jõuda 170 000 nooreni.

L.3. Laenuga seotud reformide ja investeeringute kirjeldus

Investeering 5 – Naisettevõtete loomine

Meetme eesmärk on aidata suurendada naiste osalemist tööturul ja eelkõige toetada naiste osalemist ettevõtluses. Investeeringuga toetatakse naisettevõtete loomist. Meetme peamised kohaldamisalad on järgmised: i) naisettevõtlust toetavate praeguste toetusmeetmete süstematiseerimine ja ümberkujundamine, et suurendada nende tõhusust. ii) juba loodud ja toimivate uuenduslike äriprojektide rakendamise toetamine. iii) naiste ettevõtluse alustamise toetamine juhendamise, tehnilise ja juhtimisalase toe, töö- ja eraelu tasakaalustamise meetmete jne kaudu; IV) naiste ettevõtlusele soodsa kultuurikeskkonna loomine sihipäraste teavitusmeetmete abil.

L.4. Laenu eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava

Järjekorranumber	Seotud meede (reform või investeering)	Eesmärk / siht	Nimi	Kvalitatiivsed näitajad (eesmärkide puhul)	Kvantitatiivsed näitajad (sihtide puhul)			Lõpuleviimise soovituslik ajakava			Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus
					Mõõtühik	Lähteväärtus	Eesmärk	Kvartal		Aasta
M5C1 – 17	Investeering 5 – Naisettevõtete loomine	Eesmärk	Võetakse vastu naiste ettevõtluse toetamise fond.	Kiidetakse heaks ministri dekreet „Fondo Impresa Donna“ asutamise kohta.	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Q3	2021		Naiste ettevõtluse toetamise fond võetakse vastu ministri dekreediga, millega kehtestatakse sobivuskriteeriumid kooskõlas RRFi eesmärkidega, sealhulgas DNSH põhimõte ning rahastamislepingu ja tegevuslepingute allkirjastamine finantsvahendaja(te)ga. Need fondid moodustavad „Fondo Impresa Donna“, kes rakendab naisettevõtlust toetavat erimeedet. Rakendusmeetmed lepivad eelnevalt kokku majandusarengu ministeerium ja PCMi võrdsete võimaluste osakond ning nende eesmärk on: - tugevdada olemasolevaid meetmeid, mida juba haldavad majandusarengu ministeeriumi asutusesisesed organid (nt Nito, Smart&Start), kapitalisüstiga, mis on ette nähtud üksnes naisettevõtjatele; - täiendava toetuse andmine 2021. aasta eelarveseadusega loodud naiste ettevõtlusfondile (alates 2022. aasta kolmandast kvartalist); - kaasnevate meetmete, järelevalve- ja teavituskampaaniate kavandamine. PCMi võrdsete võimaluste osakond viib läbi mitmeaastase teavituskampaania, et edendada naisettevõtlust, igas vanuses naiste ja ülikoolide naisüliõpilaste kutsenõustamist valdkondades ja kutsealadel, kus naised on alaesindatud, ning teabevahetusplatvormi loomist.
M5C1 – 18	Investeering 5 – Naisettevõtete loomine	Siht	Ettevõtted on saanud rahalist toetust fondi Impresa donna kaudu.	Ei kohaldata	Number	0	700	2. kv	2023		Fondi „Impresa donna“ kaudu on põhistsenaariumiga võrreldes saanud rahalist toetust veel vähemalt 700 ettevõtet.
											Fondi IMPRESA DONNA rakendamine naisettevõtluse toetamiseks juba aktiivsete vahendite (nito, smart & start) ja 2021. aasta eelarveseadusega loodud uue fondi kasutamise rahastamise kaudu. Eeldatakse, et panuse eesmärgi saavutamisse annavad peamiselt Smart & amp, Start ja Nuova Imprenditorialità a tasso Zero -NITO (naiste ettevõtted, mida kuni 2020. aasta novembrini toetatakse olemasolevatest rahastamisvahenditest).
M5C1 – 19	Investeeringud 5 – naisettevõtete loomine	sihtarvust	Asjakohases investeerimispoliitikas määratletud ettevõtted on saanud rahalist toetust.	Ei kohaldata	Number	700	2 400	2. kv	2026		Vähemalt 2400 ettevõtet, nagu on määratletud asjaomases investeerimispoliitikas, on saanud rahalist toetust.
											Fondi rakendamine naisettevõtluse toetamiseks nii fondi täiendava rahastamise kui ka kapitalisüsti kaudu.

M. ÜLESANNE 5, KOMPONENT 2: Sotsiaalsed taristud, perekonnad, kogukonnad ja kolmas sektor

Sellesse komponenti kavandatud reformide ja investeeringute eesmärk on tugevdada vastupanuvõimet, toetades kõige haavatavamate isikute integreerimist ja kaasamist nii individuaalses, perekondlikus kui ka sotsiaalses mõõtmes. Selle komponendiga nähakse ette riiklik strateegia haavatavate elanikkonnarühmade aktiivseks kaasamiseks. Selle komponendi eesmärgid on i) tugevdada integreeritud sotsiaalteenuste rolli perekondade, alaealiste ja noorukite toetamisel, lapsevanemate oskuste toetamisel ning haavatavate perekondade ja puuetega inimeste kaitsmisel, sealhulgas kolmanda sektoriga seotud sotsiaalsete taristute tõhustamise kaudu. ii) Parandada puuetega inimeste iseseisvust, pakkudes kogukonna- ja kodupõhiseid sotsiaal- ja tervishoiuteenuseid ning kõrvaldades eluasemele ja töövõimalustele juurdepääsu takistused. iii) Erakordses marginaliseerumises ja eluaseme puuduses olevate inimeste (nt kodutud) kaasamise parandamine, pakkudes rohkem ajutisi majutusvõimalusi ja -teenuseid, individuaalseid võimalusi iseseisvuse ja isikliku vastupanuvõime saavutamiseks. iv) taskukohasemate avaliku ja erasektori eluasemete kättesaadavuse parandamine ning linnade ja piirkondade taaselustamine. v) arendada kõige haavatavamate elanikkonnarühmade vastupanuvõimet spordikultuuri levitamise ja sporditaristute loomise kaudu, luues linnaparke, kus sporti saab kombineerida meelelahutustegevusega kogukondade hüvanguks.

Nende meetmete rakendamine peaks aitama lahendada probleeme, mis on hõlmatud 2019. aasta riigipõhistes soovitustes nr 2 sotsiaalpoliitika kohta, milles kutsutakse Itaaliat üles „tagama, et [...] sotsiaalpoliitika oleks tõhusalt integreeritud ja jõuaks eelkõige noorte ja haavatavate rühmadeni“, ning 2020. aasta riigipõhistes soovitustes nr 2 „tagama piisava (...) juurdepääsu sotsiaalkaitsele“.

M.1. Tagastamatu rahalise toetusega seotud reformide ja investeeringute kirjeldus

Reformi peamine eesmärk on muuta puudega inimesi käsitlevaid õigusakte ja edendada puuetega inimeste deinstitutsionaliseerimist (st siirdumist avaliku või erasektori asutustest nende perekondadesse või kogukondlikesse kodudesse) ja iseseisvust. See hõlmab I) sotsiaalteenuste pakkumise tugevdamist, II) sotsiaal- ja tervishoiuteenuste kättesaadavuse lihtsustamist, III) puude hindamise reforme, IV) iseseisva toimetuleku projektide edendamist, V) selliste ekspertide rühmade töö edendamist, kes võivad toetada mitmemõõtmeliste vajadustega puuetega inimesi.

Reform nr 2 – Reform mittesõltuvate eakate jaoks

Selle meetme eesmärk on reformida sotsiaalteenuseid ja parandada end ise mittevarustavate eakate inimeste elutingimusi. Reform hõlmab järgmist: I) lihtsustada eakate inimeste juurdepääsu teenustele, luues ühtsed juurdepääsupunktid sotsiaal- ja tervishoiuteenustele, II) teha kindlaks viisid, kuidas tunnistada omavarustatust vastavalt vajadusele abi järele, III) anda mitmemõõtmeline hinnang, IV) määratleda individuaalsed projektid, mis edendavad deinstitutsionaliseerimist. Reformiks on kavas ette nähtud konkreetsed sekkumised, mis on hõlmatud nii tervishoiumissiooniga (M6) kui ka projektidega, mis tugevdavad kohalikke tervishoiuteenuseid ja koduhooldust, ning selle komponendi puhul konkreetselt investeeringuga 1, sekkumisega II, mille eesmärk on deinstitutsionaliseerimine.

Selle meetme eesmärk on toetada haavatavaid inimesi ja vältida institutsionaliseerimist. Kõnealune investeering hõlmab järgmisi sekkumisi : i) lapsevanemaks olemise oskuste toetamine ning perekondade ja laste haavatavuse ennetamine. Toetada eakate iseseisvat elu ja deinstitutsionaliseerimist. ii) koduste sotsiaalteenuste tugevdamine, et tagada varajane toetatav haiguspuhkus ja vältida haiglaravi. iii) sotsiaalteenuste tugevdamine ja läbipõlemise vältimine sotsiaaltöötajate seas.

Selle meetme eesmärk on suurendada puuetega inimeste iseseisvust. Investeeringute eesmärk on kiirendada deinstitutsionaliseerimise protsessi, pakkudes kogukonna- ja kodupõhiseid sotsiaal- ja tervishoiuteenuseid, et parandada puuetega inimeste iseseisvust. Meetmega edendatakse juurdepääsu eluasemele ja töövõimalustele, sealhulgas infotehnoloogia pakutavatele uutele võimalustele.

Investeering 3 – Ees- ja järelpaigad elamumajanduseks

Selle meetme eesmärk on kaitsta ja toetada tõrjutud inimeste kaasamist esmaste ja postkontorite kaudu. „Eluaseme esikohale seadmise“ lähenemisviisi kasutuselevõtt tähendab, et omavalitsused teevad korterid kättesaadavaks üksikisikutele, väikestele rühmadele või perekondadele kuni 24 kuu jooksul. Lisaks sellele aktiveeritakse igale inimesele/perekonnale kohandatud projektid, et rakendada isikliku kasvu arenguprogramme ja aidata neil saavutada suurem iseseisvus, pakkudes neile ka koolitust ja muid teenuseid, mille eesmärk on parandada nende tööalast konkurentsivõimet. Teisest küljest tähendab „postijaamade“ loomine kodututele teenindus- ja kaasamiskeskuse loomist. Lisaks piiratud öisele vastuvõtule pakuvad sellised keskused muu hulgas olulisi teenuseid, nagu tervishoiuteenused, toitlustamine, postijaotus, kultuurivahendus, nõustamine, tööalane orientatsioon, õigusnõustamine ja kaupade jagamine.

M.2. Tagastamatu rahalise toetuse eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava

Järjekorranumber	Seotud meede (reform või investeering)	Eesmärk / siht	Nimi	Kvalitatiivsed näitajad (eesmärkide puhul)	Kvantitatiivsed näitajad (sihtide puhul)			Lõpuleviimise soovituslik ajakava		Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus
					Mõõtühik	Lähteväärtus	Eesmärk	Kvartal	Aasta
M5C2-1	Reform 1 – Puuetega inimesi käsitlev raamseadus	Eesmärk	Puuetega inimeste iseseisvuse tugevdamise raamseaduse jõustumine.	Raamseaduse jõustumisele viitav õigusnorm	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	4. kv	2021	Raamseadusega, mis koosneb delegeerimisseadusest, tugevdatakse puuetega inimeste iseseisvust kooskõlas ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni ja Euroopa puuetega inimeste õiguste strateegia (2021-2030) põhimõtetega, mis hõlmavad vähemalt järgmist: i) puuetega inimestele pakutavate sotsiaalteenuste ulatuslik määratlemine ja parandamine koos deinstitutsionaliseerimise ja iseseisva elu edendamisega, ii) tervishoiu- ja sotsiaalteenustele juurdepääsu korra lihtsustamine ning iii) puude seisundi hindamise korra läbivaatamine, et hinnata mitmemõõtmeliselt iga inimese olukorda. Puuetega inimesed on need, kes on määratletud ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni põhimõtete kohaselt seadusega nr 104/1992. Itaalias kuulub hindamine piirkondade pädevusse ning seda isikut hindab kohalik tervishoiuteenistus või riiklik sotsiaalhoolekande instituut. Seaduse ettepaneku teeb puuetega inimeste minister ministrite nõukogu heakskiidu saamiseks vastavalt kehtestatud teekaardile. Raamseaduse vastuvõtmisele järgneb kohalike sotsiaalteenuste ümberkorraldamine, kvaliteedistandardite kindlaksmääramine ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogia platvormi pakkumine teenuste tõhustamiseks ja tõhustamiseks.
M5C2-2	Reform 1 – Puuetega inimesi käsitlev raamseadus	Eesmärk	Raamseaduse jõustumine ja valitsuse poolt vastu võetud seadusandlikud dekreedid, millega arendatakse raamseaduse sätteid, et tugevdada puuetega inimeste iseseisvust.	Seaduse sätted, mis viitavad seadusandlike dekreetide jõustumisele.	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	2. kv	2024	Seadusandlikes dekreetides arendatakse edasi raamseaduse sätteid, et tugevdada puuetega inimeste iseseisvust. Seaduses sätestatakse vähemalt järgmised sätted: i) lihtsustada ja pakkuda sotsiaal- ja tervishoiuteenuste ühtseid kontaktpunkte, ii) vaadata läbi „sõltumatute eakate“ seisundi hindamise kord ning iii) suurendada sotsiaal- ja tervishoiuteenuste hulka, mida võidakse osutada kodus.
M5C2-3	Reform nr 2 – Reform mittesõltuvate eakate jaoks	Eesmärk	Jõustus raamseadus, millega tugevdatakse meetmeid, mis on suunatud mittesõltumatutele eakatele inimestele	Seaduse sätted, mis viitavad raamseaduse jõustumisele ja tugevdavad meetmeid, mis on suunatud mittesõltumatutele eakatele inimestele	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	1. kv	2023	Valitsuse esildatud raamseadusega tugevdatakse meetmeid, mis on suunatud mittesõltumatutele eakatele inimestele. Seadusega lihtsustatakse sotsiaal- ja tervishoiuteenuste ühtseid kontaktpunkte ja tagatakse nende olemasolu, vaadatakse läbi mittesõltumatute eakate seisundi hindamise kord ning suurendatakse sotsiaal- ja tervishoiuteenuste hulka, mida võidakse osutada kodus. Seaduses määratakse kindlaks ka vajalikud rahalised vahendid.
M5C2-4	Reform nr 2 – Reform mittesõltuvate eakate jaoks	Eesmärk	Jõustuvad seadusandlikud dekreedid, millega arendatakse edasi raamseaduse sätteid, et tugevdada meetmeid, mis on suunatud mittesõltumatutele eakatele inimestele.	Seaduse sätted, mis viitavad seadusandlike dekreetide jõustumisele	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	1. kv	2024	Seadusandlikes dekreetides täpsustatakse raamseaduse sätteid, et tugevdada meetmeid, mis on suunatud mittesõltumatutele eakatele inimestele, rakendades erinevaid meetmeid.
M5C2-5	Investeering 1 – haavatavate isikute toetamine ja institutsionaliseerimise ärahoidmine	Eesmärk	Tegevuskava jõustumine.	Seaduse sätted, mis viitavad operatsiooniplaani jõustumisele	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	4. kv	2021	Operatsiooniplaanis määratakse kindlaks projektide nõuded, mida kohalikud üksused võivad esitada ja mis on seotud nelja mõõtmega: i) 0-17aastaste laste vanemate toetamine, ii) eakate iseseisvuse toetamine, iii) eakatele kodus osutatavad teenused ja iv) sotsiaaltöötajate toetamine. Meede „vanemate toetamine“ hõlmab vähemalt toetust vastuvõtvatele perekondadele vähemalt 18 kuu jooksul, i) perekeskkonna ja laste olukorra eelhindamist, ii) olukorra hindamist valdkondadevahelise kvalifitseeritud spetsialistide rühma poolt ja iii) vähemalt ühe järgmise teenuse osutamist: koduteenused, osalemine lapsevanemate ja laste tugirühmades; koolide, perede ja sotsiaalteenuste koostöö ja/või ühised perehooldusteenused. Meede „vanemlik iseseisvus“ hõlmab vähemalt eakatele mõeldud vanadekodude ümberkorraldamist autonoomsete korterite rühmades, mis on varustatud kõigi vajalike vahendite ja teenustega, sealhulgas koduautomaatika, telemeditsiin ja kaugseire. Meetme „koduteenused eakatele“ eesmärk on pakkuda eakatele koduteenuste osutajatele erikoolitust. Meede „sotsiaaltöötajate toetamine“ seisneb sotsiaaltöötajate toetamises ning nende professionaalsuse ja pädevuste jagamise tugevdamises, võttes peamiselt kasutusele vahendid pädevuste jagamiseks ja ettevõtjatele järelevalveteenuste osutamiseks, et toetada ettevõtjate tööd.
M5C2-6	Investeering 1 – haavatavate isikute toetamine ja institutsionaliseerimise ärahoidmine	Siht	Sotsiaalpiirkonnad saavutavad vähemalt ühe järgmistest tulemustest: I) vanemate toetamine, ii) eakate iseseisvus, iii) koduteenused eakatele või iv) sotsiaaltöötajate soodustamine läbipõlemise vältimiseks	Ei kohaldata	Protsent	0	85	1. kv	2026	Vähemalt 85 % sotsiaalsetest piirkondadest saavutab vähemalt ühe järgmistest tulemustest: I) 0-17-aastaste laste vanemate toetamine, ii) eakate iseseisvus, iii) koduteenused eakatele või iv) sotsiaaltöötajate eelistamine läbipõlemise vältimiseks Projektis osaleb 85 % Itaalia sotsiaalpiirkondadest. Nelja mõõtme ja asjakohaste nõuete all kavandatakse meetmeid, mis on kindlaks määratud tegevuskavas selliste haavatavate elanikkonnarühmade aktiivseks kaasamiseks, kelle olukord halvenes COVID-19 epidemioloogilise hädaolukorra tõttu . Meede hõlmab kogu riigi territooriumi. Osalema kutsutakse kõiki sotsiaalpiirkondi, mille strateegia seisneb selles, et sellised projektid avavad tee teenuste stabiliseerimiseks, tunnustades ametlikult kogu territooriumil antava sotsiaalabi olulist taset.
M5C2-7	Investeering 2 – Autonoomsusmustrid puuetega inimeste jaoks	Siht	Sotsiaalpiirkonnad on viinud ellu vähemalt ühe projekti, mis on seotud koduruumide renoveerimise ja/või puuetega inimestele IKT-seadmete pakkumisega, ning sellega on kaasnenud digioskuste alane koolitus.	Ei kohaldata	Number	0	500	4. kv	2022	Sotsiaalpiirkonnad viivad läbi vähemalt 500 projekti, mis on seotud kodude renoveerimise ja/või puuetega inimestele IKT-seadmete pakkumisega, millega kaasneb digioskuste alane koolitus. Eesmärgi rahuldav täitmine sõltub ka teisese eesmärgi rahuldavast täitmisest: vähemalt 500 sotsiaalringkonda on viinud ellu vähemalt ühe projekti, mis on seotud koduruumide renoveerimise ja/või puuetega inimestele IKT-seadmete pakkumisega, millega kaasneb digioskuste alane koolitus. Vähemalt ühe konkurentsivastases menetluses osalenud projekti elluviimine vähemalt 500 sotsiaalpiirkonnast.
M5C2-8	Investeering 2 – Autonoomsusmustrid puuetega inimeste jaoks	Siht	Puuetega inimesed on saanud koduruumi renoveerimise ja/või IKT-seadmete pakkumise. Teenustega kaasneb digioskuste alane koolitus.	Ei kohaldata	Number	1 000	5 000	1. kv	2026	Koduruumi on renoveeritud ja/või IKT-seadmeid on pakutud vähemalt 5000 puudega inimesele. Teenustega kaasneb digioskuste alane koolitus. Vähemalt 5000 puudega inimese (1 000 olemasolevat ja 4 000 uut) hõlmamine tehnilise abi meetmete saajatena. Puudega inimeste määratlus (individuaalsel koostööraamistikul põhinev) on sätestatud 2019. aasta riiklikus mittesõltuvaid inimesi käsitlevas kavas. Varasemate projektide tulemusena on juba välja töötatud suunised puuetega inimeste iseseisvuse projekti jaoks. Eriseaduse nr 112/2016 heakskiitmine ja meetme jaoks spetsiaalse riikliku fondi loomine hõlmab kogu riigi territooriumi. Osalema kutsutakse kõiki sotsiaalpiirkondi, mille strateegia seisneb selles, et sellised projektid avavad tee teenuste stabiliseerimiseks, tunnustades ametlikult kogu territooriumil antava sotsiaalabi olulist taset.
M5C2-9	Investeering 3 – Ees- ja järelpaigad elamumajanduseks	Eesmärk	Esimese ja teise taseme elamumajandust käsitlevate projektide tegevuskava jõustumine, milles määratakse kindlaks nõuded projektidele, mida saavad esitada kohalikud üksused, ning kuulutatakse välja projektikonkurss.	Seaduse sätted, mis viitavad operatsiooniplaani jõustumisele	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	1. kv	2022	Ehitus- ja postijaamadega seotud projektide tegevuskavas määratakse kindlaks nõuded projektidele, mida kohalikud üksused võivad esitada, ning kuulutatakse välja projektikonkurss. Elamuprojektidega nähakse ette, et kohalikud üksused teevad korterid kättesaadavaks üksikisikutele, väikestele rühmadele või perekondadele kuni 24 kuud, eelistatavalt hoonete renoveerimise ja riigivara renoveerimise kaudu. Seda täiendavad arengu- ja iseseisvusprogrammid. Postijaamade projektidega nähakse ette kodututele mõeldud teenindus- ja kaasamiskeskuste arendamine. Seda täiendavad töölesuunamise programmid koostöös tööhõivekeskustega.
M5C2-10	Investeering 3 – Ees- ja järelpaigad elamumajanduseks	Siht	Tõsises materiaalses puuduses elavad inimesed, kes on vähemalt 6 kuu jooksul vastu võetud elamumajanduse esimese ja postijaama projektide raames.	Ei kohaldata	Number	0	25 000	1. kv	2026	Vähemalt 25 000 tõsises materiaalses puuduses elavale inimesele pakutakse ajutist majutust projektidega, mis on seotud esimese ja teise eluaseme jaamaga. Eesmärgi rahuldav täitmine sõltub ka teisese eesmärgi rahuldavast täitmisest: 25 000 inimesele pakutakse ajutist majutust vähemalt 6 kuuks. Vähemalt 25 000 suure materiaalse puuduse all kannatava inimese hõlmamine sotsiaalpiirkonna sekkumistes osalejatena. Suure puuduse all kannatavad inimesed on määratletud järgmiselt: vt Linee di indirizzo per il contrasto alla grave emarginazione in Italia, heaks kiidetud Conferenza Unificata il 5.11.2015 ja 2018. aasta vaesusfondi käsitleva iga-aastase määruse artikkel 5, kus (artikkel 5) on selleks määratletud kui a) tänaval elav või ebakindlas varjualuses elav isik; b) avaliku dormitoori kasutamine; c) majutatakse puudustkannatavatele isikutele mõeldud hostelites; d) väljub struktuuridest (sealhulgas vanglast) ja neil ei ole seal elamise kohta. Meede hõlmab kogu riigi territooriumi, kuid eelistatakse piirkondi, kus kodutuse ja tõsise vaesuse probleemid on pakilisemad (suurlinnapiirkonnad, aga ka mõned maapiirkonnad, kus on palju hooajatöötajaid, kellest paljud on välismaalased).

M.3. Laenuga seotud reformide ja investeeringute kirjeldus

Investeering 4 - Investeeringud linnade taaselustamise projektidesse, mille eesmärk on vähendada marginaliseerumise ja sotsiaalse olukorra halvenemise olukordi

Meetme eesmärk on anda omavalitsustele toetusi investeeringuteks linnade taaselustamisse, vähendada marginaliseerumist ja sotsiaalset degradeerumist ning parandada linnakeskuste sotsiaalset ja keskkonnaalast konteksti, järgides täielikult põhimõtet „mittemärkimisväärne kahju“. See saavutatakse näiteks avalike alade ja olemasolevate avalike hoonete taaskasutamise ja taasfunktsioneerimise toetamisega üldistes huvides ning linnamaastiku parandamisega üldkasutatavate hoonete renoveerimise kaudu, pöörates erilist tähelepanu sotsiaal-, kultuuri-, haridus- ja didaktiliste teenuste arendamisele, sealhulgas sporditegevusele.

Investeering 5 – Linnade integratsioonikavad (üldprojektid ja ebaseaduslike asulate ületamine, et võidelda tööjõu ekspluateerimise vastu põllumajanduses)

Selle meetme eesmärk on taaselustada, taaselustada ja edendada suuri degradeerunud linnapiirkondi, pöörates erilist tähelepanu inimestele uute teenuste loomisele ning juurdepääsetavuse ja ühendvedude taristute ümberkvalifitseerumisele, mis võimaldab haavatavatel territooriumidel muutuda arukateks ja säästvateks linnadeks. See investeering hõlmab kahte sekkumist: I) toetus üldprojektidele, mille eesmärk on viia ellu ja rakendada linnade integreeritud kavasid, näiteks avalike alade ja hoonete hooldamine ja korduskasutamine, alakasutatud või kasutamata linnapiirkondade taaselustamine ja väärtustamine jne; II) konkreetsed projektid ebaseaduslike asulate ületamiseks põllumajanduses. Kohalikke omavalitsusi toetatakse tegevuskavade koostamisel, et ületada ebaseaduslikud asulad ja pakkuda põllumajandussektori töötajatele inimväärseid eluasemelahendusi. Lisaks luuakse selle investeeringu raames koostöös EIPga temaatiline fond (fondifond) , mille eesmärk on toetada erasektori sekkumist linnade taaselustamise algatustesse. Seda fondi kasutatakse linnapiirkondade kliima- ja digiülemineku toetamiseks.

Investeering 6 –Uuenduslik eluasemekvaliteedi kava

Selle meetme eesmärk on ehitada uusi kommunaalelamuid ja kujundada ümber kahjustatud alad, keskendudes peamiselt keskkonnahoidlikule innovatsioonile ja jätkusuutlikkusele. Investeeringuga toetatakse: I) arendada ümber, korraldada ümber ja suurendada avalike eluasemete pakkumist; II) taaselustada alasid, ruume ning avalikke ja eraomandusi; Parandada linnapiirkondade juurdepääsetavust ja ohutust ning teenuste osutamist; Arendada kaasavaid ja innovaatilisi juhtimismudeleid, et toetada sotsiaalset ja linna heaolu.

Investeeringud 7 – Sport ja sotsiaalne kaasatus

Selle meetme eesmärk on taaselustada linnapiirkonnad, keskendudes spordirajatistele, et edendada sotsiaalset kaasatust ja integratsiooni, eelkõige Itaalia kõige mahajäänumates piirkondades. Rahastatavate projektidega toetatakse: Riigi ebasoodsas olukorras olevates piirkondades, sealhulgas suurlinna äärelinnades asuvate spordirajatiste ehitamine ja taaselustamine; Spordivarustuse jaotamine ebasoodsas olukorras olevatele piirkondadele; III) olemasolevate spordirajatiste valmimine ja kohandamine, näiteks:(näited: funktsionaalne taastamine, restruktureerimine, erakorraline hooldus, arhitektuuriliste tõkete kõrvaldamine ja energiatõhusus).

M.4. Laenu eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava

Järjekorranumber	Seotud meede (reform või investeering)	Eesmärk / siht	Nimi	Kvalitatiivsed näitajad (eesmärkide puhul)	Kvantitatiivsed näitajad (sihtide puhul)			Lõpuleviimise soovituslik ajakava		Iga komponendi kirjeldus
					Mõõtühik	Lähteväärtus	Eesmärk	Kvartal	Aasta	vahe-eesmärk ja eesmärk
M5C2-11	Investeering 4 - Investeeringud linnade taaselustamise projektidesse, mille eesmärk on vähendada marginaliseerumise ja sotsiaalse olukorra halvenemise olukordi	Eesmärk	Kõigi hankelepingute sõlmimine investeeringuteks linnade taaselustamisse, et vähendada marginaliseerumist ja sotsiaalset degradeerumist, projektidega, mis on kooskõlas RRFi eesmärkidega, sealhulgas DNSH-põhimõttega.	Kõigi hankelepingute sõlmimine investeeringuteks linnade taaselustamisse, et vähendada marginaliseerumist ja sotsiaalset degradeerumist, projektidega, mis on kooskõlas RRFi eesmärkidega, sealhulgas DNSH-põhimõttega.	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	1. kv	2022	Teavitada kõigist hankelepingutest , mis on sõlmitud vähemalt 300 enam kui 15 000 elanikuga omavalitsusega investeeringuteks linnade taaselustamisse, et vähendada marginaliseerumist ja sotsiaalset degradeerumist, ning projektidest, mis on kooskõlas RRFi eesmärkidega, sealhulgas DNSH-põhimõttega. Toetusi antakse üle 15 000 elanikuga omavalitsustele, mis ei ole provintsipealinnad, provintsipealinnad ega suurlinnade peakorterid. Linnade tootmisprojektid peavad koosnema vähemalt ühest järgmisest sekkumisest:
										1.Avaliku ruumi ja olemasolevate avaliku sektori hoonete taaskasutamine ja taasfunktsioneerimine avalikes huvides, sealhulgas eraisikute kuritarvituslike tööde lammutamine ehitusloa puudumise või täieliku lahknevuse korral ja asjaomaste alade korraldamine; 2.Linnamaastiku ning sotsiaalse ja keskkondliku struktuuri kvaliteedi parandamine, sealhulgas üldkasutatavate hoonete renoveerimine, pöörates erilist tähelepanu sotsiaal-, kultuuri-, haridus- ja didaktiliste teenuste arendamisele; 3.Keskkonnahoidliku, säästva ja aruka transpordi projektid. Maksimumsummad omavalitsuse kohta on järgmised: 5 000 000 eurot omavalitsusüksustele, mille elanikkond on 15 000-49999 elanikku; 10 000 000 eurot omavalitsusüksustele, mille elanikkond on 50 000-100 000 elanikku; 20 000 000 eurot üle 100 000 elanikuga omavalitsustele ja provintsipealinnadele või suurlinnadele.
M5C2-12	Investeering 4 - Investeeringud linnade taaselustamise projektidesse, mille eesmärk on vähendada marginaliseerumise ja sotsiaalse olukorra halvenemise olukordi	Siht	Linnade taaselustamise sekkumisprojektid, mis hõlmavad kohalikke omavalitsusi.	Ei kohaldata	Number	0	300	2. kv	2026	Vähemalt 300 lõpuleviidud projekti, mille on saatnud alla 15 000 elanikuga omavalitsused ja mis hõlmavad vähemalt 1 000 000 ruutmeetrit. Sekkumised on määratletud linnade taaselustamise sekkumiste asjakohases vahe-eesmärgis.
M5C2-13	Investeering 5 – Linnade integratsioonikavad - üldprojektid	Eesmärk	Suurlinnapiirkondade taaselustamise projektide investeerimiskava jõustumine.	Seaduse säte, mis viitab linnade taaselustamise projektide kava jõustumisele suurlinnapiirkondades	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	4. kv	2022	Investeerimiskavaga kehtestatakse kriteeriumid, mis on kooskõlas riskikapitalifondi eesmärkidega, sealhulgas DNSH põhimõttega. Projektis viidatakse järgmistele sekkumistele: a) hooldamine avalike kohtade taaskasutamiseks ja taaskasutamiseks. b) Linnade décor’i kvaliteedi ning sotsiaalse ja keskkonnastruktuuri parandamine. c) linnapiirkondade keskkonnakvaliteedi ja digitaalse profiili parandamine.
M5C2-14	Investeering 5 – Linnade integratsioonikavad - üldprojektid	Siht	Integreeritud planeerimismeetmete lõpuleviimine suurlinnades	Ei kohaldata	Number	Ei kohaldata	14	2. kv	2026	Kõik 14 suurlinna on lõpule viinud integreeritud planeerimismeetmed vähemalt ühes kolmest järgmisest mõõtmest: - Hooldamine üldkasutatavate alade ja olemasolevate üldkasutatavate hoonete korduskasutamiseks ja taaskäitamiseks, - Linnasõidu kvaliteedi ning sotsiaalse ja keskkonnastruktuuri parandamine, sealhulgas üldkasutatavate hoonete renoveerimise teel - Linnapiirkondade keskkonnakvaliteedi ja digitaalse profiili parandamine toetab põhjalikult digitehnoloogiat ja vähem CO2-heidet tekitavaid tehnoloogiaid. Eesmärgi rahuldav täitmine sõltub ka teisese eesmärgi rahuldavast täitmisest: integreeritud planeerimismeetmete lõpuleviimine vähemalt 3 000 000 ruutmeetri suurusel alal kõigis 14 suurlinnas. 494
M5C2-15	Investeering 5 – Linnade integratsioonikavad (ebaseaduslike asulate ületamine, et võidelda tööjõu ekspluateerimise vastu põllumajanduses)	Eesmärk	„Tavolo di contrasto allo sfruttamento lavorativo in agricoltura“ võtab vastu ministri dekreedi, milles sätestatakse ebaseaduslike asulate kaardistamine, ning vastu võetakse ministri määrus vahendite eraldamise kohta.	Ministri dekreedi jõustumisele viitav seadusesäte	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	1. kv	2022	Ministri määrusega eraldatakse vahendeid ebaseaduslike asulate kaardistamise alusel, mille on teostanud „Tavolo di contrasto allo sfruttamento lavorativo in agricoltura“. Määratletakse ajutiste ja pikaajaliste eluasemelahenduste standard.
M5C2-16	Investeering 5 – Linnade integratsioonikavad (ebaseaduslike asulate ületamine, et võidelda tööjõu ekspluateerimise vastu põllumajanduses)	Siht	Projektidega seotud tegevused viiakse lõpule piirkondades, mis on kohalike kavade kohaselt ebaseaduslikud asulad.	Ei kohaldata	Protsent	0	90	1. kv	2025	Projektid viidi lõpule vähemalt 90 % piirkondades, mis on kohalike kavade kohaselt ebaseaduslikud asulad. Pärast vahendite eraldamist esitab asjaomane ametiasutus iga tuvastatud ebaseadusliku asula kohta kohaliku tegevuskava.
M5C2-17	Investeering 5 – Linnade integratsioonikavad - EIB Fund-Of-Fund	Eesmärk	Fondi investeerimisstrateegia kiidab heaks rahandusministeerium.	Fondi investeerimisstrateegia on heaks kiitnud rahandusministeerium	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	3. kv	2022	Fondi investeerimisstrateegias määratakse kindlaks vähemalt järgmine: i) toetatavate investeeringute laad ja ulatus, millega edendatakse linnade säästva taaselustamise ja arengu projekte ning mis on kooskõlas RRFi eesmärkidega, sealhulgas seoses olulise kahju puudumise põhimõtte järgimisega, nagu on täpsustatud komisjoni 12. veebruari 2021. aasta suunistes, ii) toetatud tegevused, iii) sihtrühma kuuluvad toetusesaajad, kes on isemajandavate projektide, mille puhul avaliku sektori toetus on põhjendatud turutõrgete või nende rahastamiskõlblikkuse kriteeriumide kaudu, erasektori edendajad, ning nende rahastamiskõlblikkuse kriteeriumid; v) lisada konkreetne eelarverida inimväärsete eluasemete pakkumiseks põllumajandus- ja tööstussektori töötajatele ning vi) sätted võimalike tagasisaadavate vahendite reinvesteerimiseks samade poliitikaeesmärkide saavutamiseks, ka pärast 2026. aastat. Volitatud üksusega sõlmitud lepingulises kokkuleppes nõutakse DNSH suuniste kasutamist.
M5C2-18	Investeering 5 – Linnade integratsioonikavad - EIB Fund-Of-Fund	Siht		Ei kohaldata	EUROT	0	545 000 000	2. kv	2026	Temaatilisele fondile eraldati vähemalt 545 000 000 eurot. Eesmärgi rahuldav täitmine sõltub ka teisese eesmärgi rahuldavast täitmisest: toetus vähemalt 10 linnaprojektile. Vähemalt 545 000 000 EUR suurused projektid kiidab heaks fondi investeeringute nõukogu (mille osa on rahandusministeerium) ja vähemalt 10 projekti kiidab heaks fondi investeeringute nõukogu (mille osa on rahandusministeerium).
			Temaatilise fondi toetuse rahaline väärtus ja linnaprojektide toetamine.
M5C2-19	Investeering 6 –Uuenduslik eluasemekvaliteedi programm	Eesmärk	Piirkonnad ja autonoomsed provintsid (sealhulgas nende territooriumide kohalikud omavalitsused ja/või suurlinnad) allkirjastasid kokkulepped sotsiaalelamute ümberkorraldamiseks ja suurendamiseks.	Lepingud sõlmitakse kohalike ametiasutustega.	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	1. kv	2022	Vähemalt 15 piirkonda ja autonoomset provintsi (sealhulgas nende territooriumide kohalikud omavalitsused ja/või suurlinnad) allkirjastasid kokkulepped sotsiaalelamute ümberkorraldamiseks ja suurendamiseks. Lepingud, mis on sõlmitud vähemalt 15 projekti kaasatud piirkonna ja autonoomse provintsiga.
										Hoone uued üldkasutatavad majutuskohad, et: arendada ümber, korraldada ümber ja suurendada avalike eluasemete pakkumist; piirkondade, alade ning avalike ja eraomanduste taaslõimimine ka linna- ja sotsiaal-majandusliku struktuuri taaselustamise kaudu; parandada linnapiirkondade juurdepääsetavust ja ohutust ning teenuste osutamist; taaselustada juba ehitatud alad ja ruumid, parandades keskkonna kvaliteeti ja kliimamuutustele vastupanuvõimet, muu hulgas linnade tihendamist mõjutavate tegevuste kaudu; uuenduslike juhtimis- ja kaasamismudelite ja -vahendite, sotsiaalse ja linnalise heaolu ning osalusprotsesside kindlakstegemine ja kasutamine
										Toetatavad elamuüksused ja avalikud ruumid peavad olema ette nähtud selleks, et saada kasu asjaomases vahe-eesmärgis kirjeldatud tegevustest.
M5C2-20	Investeering 6 –Uuenduslik eluasemekvaliteedi programm	Siht	Toetust saavate eluasemeüksuste arv (nii ehituse kui ka taastamise seisukohast) ja toetust saavate avalike ruumide ruutmeetrid	Ei kohaldata	Number	0	10 000	1. kv	2026	Toetust antakse vähemalt 10 000 eluasemele (nii ehitamiseks kui ka rehabiliteerimiseks). Eesmärgi rahuldav täitmine sõltub ka vähemalt 800 000 ruutmeetrit avalikku ruumi hõlmava teisese eesmärgi rahuldavast täitmisest.
M5C2-21	Investeeringud 7 – Sport ja sotsiaalse kaasatuse projekt	Eesmärk	Kõigi spordi- ja sotsiaalse kaasamise projektide riigihankelepingute sõlmimine avaliku konkursikutse alusel.	Spordi ja sotsiaalse kaasamise projektidega seotud riigihankelepingute sõlmimisest teatamine	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	1. kv	2023	Riigihankelepingute sõlmimisest teatamine, mis koosneb vähemalt ühest järgmisest elemendist: 1.riigi ebasoodsas olukorras olevates piirkondades asuvate uute spordirajatiste ehitamine; 2. spordivarustuse pakkumine, sealhulgas tehnoloogia rakendamine spordis); 3. Olemasolevate spordirajatiste ümberkvalifitseerimine ja kohandamine (näiteks arhitektuuriliste tõkete eemaldamine, energiatõhusus jne). Projekti eesmärk on tagada linnapiirkondade taaselustamine, keskendudes spordirajatistele, et edendada sotsiaalset kaasatust ja integratsiooni, eelkõige Itaalia kõige mahajäänumates piirkondades. Valikukriteeriumidega tagatakse, et vähemalt 50 % investeeringust eraldatakse uutele ehitistele, mis vastavad määruse (EL) 2021/241 VI lisa joonealuses märkuses 5 esitatud asjaomastele nõuetele.
M5C2-22	Investeeringud 7 – Sport ja sotsiaalse kaasatuse projekt	Siht	Spordirajatisi käsitlevate lepingutega seotud sekkumised.	Ei kohaldata	Number	0	100	2. kv	2026	Vähemalt 100 sekkumist seoses spordirajatisi käsitlevate lepingutega. Eesmärgi rahuldav täitmine sõltub ka teisese eesmärgi rahuldavast täitmisest: lõpuleviidud sekkumised hõlmavad vähemalt 200 000 ruutmeetri suurust ala. Projektis käsitletakse linnade taaselustamise küsimusi kooskõlas jätkusuutlikkuse ja vastupanuvõime põhimõtetega, keskendudes spordirajatistele, et edendada sotsiaalset kaasatust ja integratsiooni, eelkõige Itaalia kõige mahajäänumates piirkondades. Vähemalt 50 % investeeringust eraldatakse uutele ehitistele, mis vastavad määruse (EL) 2021/241 VI lisa joonealuses märkuses 5 esitatud asjaomastele nõuetele.

M. ÜLESANNE 5, KOMPONENT 3: Territoriaalse ühtekuuluvuse erisekkumised

See taaste- ja vastupidavuskava komponent hõlmab kahte sekkumisvaldkonda: I) Sise-, äärepoolsete ja mägipiirkondade vastupanuvõime tagamise kava; II) Lõuna-Euroopa arenguprojektid, sealhulgas investeeringud haridusalase vaesuse vastu võitlemiseks, organiseeritud kuritegevuse teel konfiskeeritud varade suurendamine ja infrastruktuuriinvesteeringud erimajandustsoonides. Nende meetmete eesmärk on vähendada territoriaalset lõhet kolmes valdkonnas: demograafia ja teenused; oskuste arendamine; investeeringud.

Selle komponendi raames tehtavad investeeringud ja reformid aitavad täita 2019. ja 2020. aastal Itaaliale esitatud riigipõhiseid soovitusi vajaduse kohta rakendada teadusuuringute ja innovatsiooni valdkonnas investeeringutega seotud majanduspoliitikat ning taristu kvaliteeti, võttes arvesse piirkondlikke erinevusi (riigipõhine soovitus 2019/3); „parandada haridustulemusi“ (riigipõhine soovitus 2019 nr 2); „Tugevdada tervishoiusüsteemi vastupanuvõimet ja suutlikkust [...]“ (riigipõhine soovitus 2020 nr 1); tagada piisav [...] ja juurdepääs sotsiaalkaitsele“ (riigipõhine soovitus 2020 nr 2).

N.1. Tagastamatu rahalise toetusega seotud reformide ja investeeringute kirjeldus

Investeering 1. Sisealad – 1. Kogukondlike sotsiaalteenuste ja -infrastruktuuride edendamine

Sekkumise eesmärk on tegeleda sotsiaalse tõrjutuse ja marginaliseerumise probleemidega, intensiivistades teenuste osutamist kohalike omavalitsuste pakutavate avalike teenuste rahastamise suurendamise kaudu (kättetoimetamismehhanism seisneb toetuste andmises omavalitsustele). Rahastatavad projektid võivad hõlmata järgmist: eakate koduhooldusteenused; kogukonnaõed ja ämmaemandad; väikehaiglate (ilma esmaabita) või mõnede põhiteenuste (nt radioloogia, kardioloogia, günekoloogia) ja ambulatoorsete keskuste tugevdamine; kopterite päästmise infrastruktuurid; puuetega inimeste keskuste tugevdamine; nõustamiskeskused, kultuuriteenused, sporditeenused ja rändajate vastuvõtmine. Sekkumisega nähakse ette kas uute teenuste ja infrastruktuuride loomine või olemasolevate parandamine teenuse kasutajate arvu või teenuse kvaliteedi suurendamise kaudu.

Tagamaks , et meede vastab tehnilisele juhendile „Mitte tekitada olulist kahju“ (2021/C58/01), jäetakse tulevaste projektikonkursside juhendites sisalduvatest rahastamiskõlblikkuse kriteeriumidest välja järgmised tegevused: i) fossiilkütustega seotud tegevus, sealhulgas selle järgnev kasutamine 83 ; ii) ELi heitkogustega kauplemise süsteemi (HKS) tegevused, millega saavutatakse kasvuhoonegaaside heite prognoos, mis ei ole väiksem kui asjaomased sihttasemed 84 ; iii) prügilate, jäätmepõletustehaste 85 ja mehhaaniliste bioloogilise töötlemise rajatistega 86 seotud tegevus; ning iv) tegevused, mille puhul jäätmete pikaajaline kõrvaldamine võib keskkonda kahjustada. Lisaks nõutakse pädevusraamistikus, et valida võib ainult tegevusi, mis vastavad asjakohastele ELi ja riiklikele keskkonnaalastele õigusaktidele.

Investeering 1. Sisealad – 2. Territoriaalse läheduse tervishoiuasutused

Sekkumise eesmärk on toetada maapiirkondade apteeke kohalike tervishoiuteenustena (maapiirkonna apteegid on määratletud 27. märtsi 1968. aasta seaduse nr 221 alusel). Selle meetmega, mis täiendab Euroopa ühtekuuluvuspoliitikat, toetatakse viivitamata toetatavaid maapiirkondade apteeke, mis Covid-19 hädaolukorras on olnud kohaliku elanikkonna jaoks põhiliseks lähtepunktiks. Tugevdades oma rolli tervishoiuteenuste pakkumisel, saavad apteegid jääda kogukonnaelu keskseks osaks, tuues tervishoiu kodanikele võimalikult lähedale. Täpsemalt peaksid need apteegid oma rolli tugevdama: I) osalemine integreeritud koduabiteenuses; II) teise tasandi teenuste osutamine vastavalt konkreetsetele patoloogiatele ette nähtud diagnostika-terapeutilistele radadele; III) ravimite väljastamine, mida patsient on nüüd sunnitud haiglasse koguma; IV) patsiendi jälgimine elektrooniliste terviseandmete ja farmatseutiliste kaustade abil.

Investeering 2: Organiseeritud kuritegevuse teel konfiskeeritud vara suurendamine

Investeeringu eesmärk on rakendada riiklikku strateegiat konfiskeeritud varade suurendamiseks. Meetmega edendatakse majanduslikku, sotsiaalset ja tsiviilalast organiseeritud kuritegevusest mõjutatud piirkondade arendamine, konfiskeeritud varade rehabiliteerimine. Kogukonna rehabiliteerimise ning konfiskeeritud varade majanduslikul, sotsiaalsel ja institutsioonilisel eesmärgil tõhusama ja tulemuslikuma kasutamise kaudu loob projekt tingimused läbipaistva turumajanduse jaoks. Samal ajal loodetakse, et projekt tagab Lõuna-Itaalia piirkondades suuremad heaolu- ja tööhõivevõimalused, mis on kooskõlas seaduslikkuse ja sotsiaalse õigluse põhimõttega.

Konfiskeeritud vara suurendamist kasutatakse ühel järgmistest eesmärkidest: asutuste, sotsiaal-/tervishoiuasutuste, päevakeskuste ja sotsiaaleluruumide loomine, et toetada tõrjutuse tingimustes elavate inimeste (vaesuse ohus olevad inimesed, kodutud, vägivalla ohvrid, eakad, puuetega inimesed, romad) majutamist/sotsiaalset kaasamist; avalike kohtade taaselustamine, mille eesmärk on parandada kodanikele pakutavaid sotsiaalteenuseid (koolid, vabaajakeskused, sotsiaalharidusteenused varases lapsepõlves, alaealiste päevakeskused, võimlejad, laborid); noorte sotsiaal-kultuuriliste kogunemiskohtade loomine, mida haldavad vabatahtlikud ühendused (raamatukogud, muusikaruumid ja muud ühiskondlikud tegevused); varade kasutamine kasarmute, politseijaoskondade ja kodanikukaitsena, et edendada seaduslikkust ja territoriaalset julgeolekut. See investeering on koostoimeline teiste ELi fondidega. Konfiskeeritud varaga seotud sekkumised otsustatakse riigihankelepingutest teatamise teel.

Investeering 3: Struktureeritud sotsiaal-haridusmeetmed haridusalase vaesuse vastu võitlemiseks lõunas, millega toetatakse kolmandat sektorit

Meetme eesmärk on edendada kolmandat sektorit lõunapoolsetes piirkondades (Abruzzo, Basilicata, Campania, Calabria, Molise, Apuulia, Sardiinia ja Sitsiilia) ning osutada alaealistele sotsiaal-haridusteenuseid seoses Euroopa ühtekuuluvuspoliitika programmitöö perioodi 2021-2027 partnerluslepinguga.

Sotsiaal-hariduslikud sekkumismeetmed haridusalase vaesuse vastu võitlemiseks ja kolmanda sektori toetamiseks peaksid toimuma järgmistes valdkondades:

- Sekkumised lastele vanuses 0 kuni 6 aastat, mille eesmärk on parandada juurdepääsu lasteaia- ja lasteaiateenustele ning toetada lapsevanemaks olemist;

-Viie kuni kümne aasta vanustele lastele suunatud sekkumismeetmed, mille eesmärk on tagada tõhusad haridusvõimalused ning varakult ennetada koolist väljalangemist, kiusamist ja muid stressinähtusi;

-11-17-aastastele lastele suunatud sekkumismeetmed, mille eesmärk on parandada hariduse pakkumist ja ennetada haridussüsteemist varakult lahkumist.

Sekkumised tagavad, et pakkumise põhielemendid on järgmised:

-Avalike teadaannete koguväärtus on 50 000 000 eurot.

-Kolmanda sektori üksuste projektid kestavad vähemalt üks aasta ja kuni kaks aastat.

-Meetmed võetakse Abruzzo, Basilicata, Campania, Calabria, Molise, Apuulia, Sardegna ja Sitsiilia piirkondades.

N.2. Tagastamatu rahalise toetuse eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava

Järjekorranumber	Seotud meede (reform või investeering)	Eesmärk / siht	Nimi	Kvalitatiivsed näitajad (eesmärkide puhul)	Kvantitatiivsed näitajad (sihtide puhul)			Lõpuleviimise soovituslik ajakava		Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus
					Mõõtühik	Lähteväärtus	Eesmärk	Kvartal	Aasta
M5C3-1	Investeering 1.1.1: Sisealade kogukondlike sotsiaalteenuste ja -infrastruktuuride edendamine	Eesmärk	Sisepiirkondades sotsiaalteenuste ja -infrastruktuuri parandamiseks võetavate sekkumismeetmete ning alla 3000 elanikuga omavalitsuste apteekide toetamise hankeleping	Teatamine kõigi sekkumistega seotud riigihankelepingute sõlmimisest	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	4. kv	2022	Sekkumisega luuakse uusi teenuseid ja taristuid või parandatakse olemasolevaid, suurendades teenuste saajate arvu või teenuste kvaliteeti. Kõik konkursid kuulutatakse välja koos tingimustega, sealhulgas rahastamiskõlblikkuse kriteeriumidega, millega tagatakse, et valitud projektid vastavad tehnilisele juhendile „Mitte tekitada olulist kahju“ (2021/C58/01), kasutades kõrvalejätmise loetelu ning asjaomaste ELi ja riiklike keskkonnaalaste õigusaktide järgimise nõuet. Sisemised piirkonnad on need, mis on kindlaks määratud Strategia Nazionale Aree Interne’is; Maapiirkondade apteegid on määratletud 27. märtsi 1968. aasta seaduse nr 221 alusel.
M5C3-2	Investment1.1.1 Sisealade kogukondlike sotsiaalteenuste ja -infrastruktuuride edendamine	Siht	Uued ja täiustatud sotsiaalteenused ja taristu, millele on juurdepääs sisepiirkondades ja Lõuna-Itaalias asuvate omavalitsuste toetusesaajatel.	Ei kohaldata	Number	0	2 000 000	4. kv	2025	Osutama sotsiaalteenuseid vähemalt 2 000 000 vastuvõtjale, kes asuvad sisepiirkondade omavalitsusüksustes, millest vähemalt 900 000 on ühe järgmisest kaheksast piirkonnast elanikud: Abruzzo, Basilicata, Campania, Calabria, Molise, Puglia, Sardegna ja Sitsiilia. Sekkumisega luuakse uusi teenuseid ja taristuid või parandatakse olemasolevaid, suurendades teenuste saajate arvu või teenuste kvaliteeti. Uued ja täiustatud sotsiaalteenused hõlmavad järgmist: -Eakate koduhooldusteenused; -Väikehaiglad ja ambulatoorse ravi keskused; -Puuetega inimeste keskused; -Nõustamiskeskused, kultuuriteenused, sporditeenused ja rändajate vastuvõtmine; -Kogukonnaõed ja ämmaemandad; -Kopterite päästmise infrastruktuurid.
M5C3-3	Investeering 1.1.2: Sisealad – Territoriaalse läheduse tervishoiuasutused	Siht	Toetus vähem kui 3000 elanikuga omavalitsusüksuste maapiirkondade apteekidele (esimene partii)	Ei kohaldata	Number	0	500	4. kv	2023	Sekkumisest saavad kasu vähemalt 500 maapiirkondade apteeki vähem kui 3000 elanikuga sisepiirkonna omavalitsusüksustes. Maapiirkondade apteegid on määratletud 27. märtsi 1968. aasta seaduse nr 221 – „Provvidenza a favore deli farmacisti rurali“ alusel.
M5C3-4	Investeering 1.1.2: Sisealad – Territoriaalse läheduse tervishoiuasutused	Siht	Alla 3000 elanikuga sisepiirkondade omavalitsusüksuste apteekide toetamine (teine partii)	Ei kohaldata	Number	500	2 000	2. kv	2026	Sekkumisest saavad kasu vähemalt 2 000 maapiirkondade apteeki vähem kui 3000 elanikuga sisepiirkonna omavalitsusüksustes. Maapiirkondade apteegid on määratletud 27. märtsi 1968. aasta seaduse nr 221 – „Provvidenza a favore deli farmacisti rurali“ alusel.
M5C3-5	Investeering 1.2 Organiseeritud kuritegevuse teel konfiskeeritud vara suurendamine	Eesmärk	Lepingute sõlmimine organiseeritud kuritegevuselt konfiskeeritud varaga seotud sekkumiseks	Lepingu sõlmimisest teatamine kõikidest riigihankelepingutest, mis käsitlevad organiseeritud kuritegevuse teel konfiskeeritud varadega seotud sekkumisi	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	2. kv	2024	Teatis riigihankelepingutest organiseeritud kuritegevuse teel konfiskeeritud varadega seotud sekkumisteks, mis vastavad Konfiskeeritud varade ameti, territoriaalse ühtekuuluvuse ameti ja kohalike omavalitsuste vahel sõlmitud lepingus sätestatud tingimustele, milles määratakse kindlaks vahendite eraldamise ja projektide valimise kriteeriumid. Konfiskeeritud vara suurendamist kasutatakse ühel järgmistest eesmärkidest: -infrastruktuuride, sotsiaal-/tervishoiuasutuste, päevakeskuste ja ühiselamute loomine, et toetada tõrjutuse tingimustes elavate inimeste elamist/sotsiaalset kaasatust; -avalike kohtade taaselustamine, mille eesmärk on parandada kodanikele pakutavaid sotsiaalteenuseid; -noorte sotsiaal-kultuuriliste kogunemiskohtade loomine, mida haldavad vabatahtlikud ühendused; varade kasutamine kasarmute, politseijaoskondade ja kodanikukaitsena, et edendada seaduslikkust ja territoriaalset julgeolekut Konkursikutsed kuulutatakse välja koos tingimustega, sealhulgas rahastamiskõlblikkuse kriteeriumidega, millega tagatakse, et valitud projektid vastavad tehnilisele juhendile „Mitte tekitada olulist kahju“ (2021/C58/01), kasutades kõrvalejätmise loetelu ning asjaomaste ELi ja riiklike keskkonnaalaste õigusaktide järgimise nõuet.
M5C3-6	Investeering 1.2 Organiseeritud kuritegevuse teel konfiskeeritud vara suurendamine	Siht	Organiseeritud kuritegevuse teel konfiskeeritud varade taaskasutamine (esimene osa)	Ei kohaldata	Number	0	100	2. kv	2025	Organiseeritud kuritegevuselt konfiskeeritud vähemalt 100 vara suurendamine. Konfiskeeritud vara suurendamist kasutatakse ühel järgmistest eesmärkidest: -infrastruktuuride, sotsiaal-/tervishoiuasutuste, päevakeskuste ja ühiselamute loomine, et toetada tõrjutuse tingimustes elavate inimeste elamist/sotsiaalset kaasatust; -avalike kohtade taaselustamine, mille eesmärk on parandada kodanikele pakutavaid sotsiaalteenuseid; -noorte sotsiaal-kultuuriliste kogunemiskohtade loomine, mida haldavad vabatahtlikud ühendused; varade kasutamine kasarmute, politseijaoskondade ja kodanikukaitsena, et edendada seaduslikkust ja territoriaalset julgeolekut. .
M5C3-7	Investeering 1.2 Organiseeritud kuritegevuse teel konfiskeeritud vara suurendamine	Siht	Organiseeritud kuritegevuse teel konfiskeeritud varade taaskasutamine (teine osa)	Ei kohaldata	Number	100	200	2. kv	2026	Organiseeritud kuritegevuselt konfiskeeritud vähemalt 200 vara suurendamine. Konfiskeeritud vara suurendamist kasutatakse ühel järgmistest eesmärkidest: – infrastruktuuride, sotsiaal-/tervishoiuasutuste, päevakeskuste ja ühiselamute loomine, et toetada tõrjutuse tingimustes elavate inimeste elamist/sotsiaalset kaasatust; – avalike kohtade taaselustamine, mille eesmärk on parandada kodanikele pakutavaid sotsiaalteenuseid; – noorte sotsiaal-kultuuriliste kogunemiskohtade loomine, mida haldavad vabatahtlikud ühendused; – varade kasutamine kasarmute, politseijaoskondade ja kodanikukaitsena, et edendada seaduslikkust ja territoriaalset julgeolekut -
M5C3-8	Investeering 1.3 Struktureeritud sotsiaal-haridusmeetmed haridusalase vaesuse vastu võitlemiseks lõunas, millega toetatakse kolmandat sektorit	Siht	Alaealiste haridusalane toetamine (esimene osa)	Ei kohaldata	Number	0	20 000	2. kv	2023	Haridustoetust antakse vähemalt 20 000 kuni 17-aastasele alaealisele. Projektid keskenduvad järgmistele valdkondadele: • Sekkumised lastele vanuses 0 kuni 6 aastat, mille eesmärk on parandada juurdepääsu lasteaia- ja lasteaiateenustele ning toetada lapsevanemaks olemist; • Viie kuni kümne aasta vanustele lastele suunatud sekkumismeetmed, mille eesmärk on tagada tõhusad haridusvõimalused ning varakult ennetada koolist väljalangemist, kiusamist ja muid stressinähtusi; • 11-17-aastastele lastele suunatud sekkumismeetmed, mille eesmärk on parandada hariduse pakkumist ja ennetada haridussüsteemist varakult lahkumist. Pakkumuse põhielemendid: Avalike teadaannete koguväärtus on 50 000 000 eurot. Kolmanda sektori üksuste projektid kestavad vähemalt üks aasta ja kuni kaks aastat. Meetmed võetakse Abruzzo, Basilicata, Campania, Calabria, Molise, Apuulia, Sardegna ja Sitsiilia maakonnas .
M5C3-9	Investment1.3 Struktureeritud sotsiaal-haridusmeetmed haridusalase vaesuse vastu võitlemiseks lõunas, millega toetatakse kolmandat sektorit	Siht	Alaealiste haridusalane toetamine (teine pakett)	Ei kohaldata	Number	20 000	44 000	2. kv	2026	Haridustoetust antakse vähemalt 44 000 alaealisele vanuses 0-17 aastat.

N.3. Laenuga seotud reformide ja investeeringute kirjeldus

Reform 1: Menetluste lihtsustamine ja voliniku tugevdamine erimajandustsoonides

Reformiga aidatakse kaasa juhtimissüsteemi lihtsustamisele ja ühtlustatakse erimajandustsoonides võetavate meetmete rakendamise aega. Reformiga luuakse erimajandustsoonide digitaalne kontaktpunkt ja tugevdatakse komisjoni rolli.

Investeering 4: Taristuinvesteeringud erimajandustsoonides:

Nende investeeringute eesmärk on tagada erimajandustsoonide kehtestamise reformi tõhusus, vältides edasisi majandusarengu viivitusi juba niigi tootmisbaasiga lõunapoolsetes piirkondades.

Meetmega hõlmatud projektid edendavad konkurentsivõimet ja majandusarengut erimajandustsoonides esmaste linnastumistööde kaudu, nagu on määratletud Itaalia õigusaktides, ning nende piirkondade ühendamise kaudu maantee- ja raudteevõrkudega. Sekkumise eesmärk on motiveerida ettevõtteid koondama oma tootmistegevust erimajandustsoonidesse. Taristuinvesteeringud peaksid olema seotud viimase etapi ühendustega sadamate või tööstuspiirkondadega; digitaalne logistika, linnastumine või energiatõhususega seotud tööd; sadamate vastupanuvõime tugevdamine.

Tagamaks , et meede vastab tehnilisele juhendile „Mitte tekitada olulist kahju“ (2021/C58/01), jäetakse tulevaste projektikonkursside juhendites sisalduvatest rahastamiskõlblikkuse kriteeriumidest välja järgmised tegevused: i) fossiilkütustega seotud tegevus, sealhulgas selle järgnev kasutamine 87 ; ii) ELi heitkogustega kauplemise süsteemi (HKS) tegevused, millega saavutatakse kasvuhoonegaaside heite prognoos, mis ei ole väiksem kui asjaomased sihttasemed 88 ; iii) prügilate, jäätmepõletustehaste 89 ja mehhaaniliste bioloogilise töötlemise rajatistega 90 seotud tegevus; ning iv) tegevused, mille puhul jäätmete pikaajaline kõrvaldamine võib keskkonda kahjustada. Lisaks nõutakse pädevusraamistikus, et valida võib ainult tegevusi, mis vastavad asjakohastele ELi ja riiklikele keskkonnaalastele õigusaktidele.

N.4. Laenu eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava

Järjekorranumber	Seotud meede (reform või investeering)	Eesmärk / siht	Nimi	Kvalitatiivsed näitajad (eesmärkide puhul)	Kvantitatiivsed näitajad (sihtide puhul)			Lõpuleviimise soovituslik ajakava		Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus
					Mõõtühik	Lähteväärtus	Eesmärk	Kvartal	Aasta
M5C3-10	Reform1 Menetluste lihtsustamine ja voliniku tugevdamine erimajandustsoonides	Eesmärk	Määruse jõustumine, et lihtsalt kehtestada menetlused ja tugevdada voliniku rolli erimajandustsoonides	Määruse jõustumise määruses on sätestatud lihtsalt menetlused ja voliniku rolli tugevdamine erimajandustsoonides .	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	4. kv	2021	Määrus sisaldab järgmist: komisjoni erimajandustsoonide digitaalse ühtse kontaktpunkti loomine menetluste lihtsustamiseks; sätted voliniku rolli tugevdamiseks ZESis Erimajandustsoonid on konkreetsed alad, mis on määratletud dekreetseaduses 91/2017 (avaldatud Euroopa Liidu Teatajas 141/2017 ), mis on muudetud seaduseks L. 123/2017 (avaldatud Euroopa Liidu Teatajas Mezzogiorno 188/2017).
M5C3-11	Investeering 1,4: Taristuinvesteeringud erimajandustsoonides:	Eesmärk	Ministeeriumi määruste jõustumine, millega kiidetakse heaks kõigi kaheksa erimajanduspiirkonna tegevuskava	Seaduse säte, mis näeb ette ministeeriumi määruste jõustumise.	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	4. kv	2021	Dekreediga eraldatakse vahendid rakendamise eest vastutavatele isikutele ja määratakse kindlaks konkreetsed tingimused, et vältida sekkumiste keskkonnamõju. Kõik konkursid kuulutatakse välja koos tingimustega, sealhulgas rahastamiskõlblikkuse kriteeriumidega, millega tagatakse, et valitud projektid vastavad tehnilisele juhendile „Mitte tekitada olulist kahju“ (2021/C58/01), kasutades kõrvalejätmise loetelu ning asjaomaste ELi ja riiklike keskkonnaalaste õigusaktide järgimise nõuet.
M5C3-12	Investeering 1.4: Taristuinvesteeringud erimajandustsoonis:	Siht	Infrastruktuuri sekkumiste alustamine erimajandustsoonides. .	Ei kohaldata	Number	0	41	4. kv	2023	Kavandatud sekkumised on järgmised: – „viimase miili“ link: luua tõhusad ühendused tööstuspiirkondade ja TEN-T raudteevõrgu vahel; Digitaalne logistika ning energia- ja keskkonnatõhususega seotud tööd; Taristu vastupanuvõime ja turvalisuse suurendamine seoses juurdepääsuga sadamatele. Sekkumised peavad olema alanud (mida tõendab tööde alustamise tunnistus) vähemalt 22 viimase miili ühenduse puhul ZESi sadamate või tööstuspiirkondadega; vähemalt 15 sekkumist digitaalse logistika, linnastumise või energiatõhususe valdkonnas samades valdkondades; neli sekkumist, mis tugevdavad sadamate vastupanuvõimet.
M5C3-13	Investeering 1.4: Taristuinvesteeringud erimajandustsoonis:	Siht	Taristumeetmete lõpuleviimine erimajandustsoonides.	Ei kohaldata	Number	0	41	2. kv	2026	Vähemalt 22 viimase miili ühenduse loomine ZESi sadamate või tööstuspiirkondadega; vähemalt 15 sekkumist digitaalse logistika, linnastumise või energiatõhususe valdkonnas samades valdkondades; lõpule on viidud vähemalt neli sadamate vastupanuvõimet tugevdavat sekkumist. Sekkumiste loetelu sisaldab järgmist: • TEN-T üldvõrgu infrastruktuuri väljaehitamine Vasto ja Ortona sadamates ning Saletti ja Manoppello tööstuspiirkondades (Abruzzo) •Salerno sadama taristu ning Uffita, Marcianise, Battipaglia ja Nola tööstuspiirkonnad (Campania) •Ühendused Manfredonia sadama ning Termoli, Brindisi ja Lecce linnaalade (Apuulia ja Molise) vahel. • Taranto sadama ning Taranto, Potenza ja Matera linnaalade (Puglia ja Basilicata) vahelised ühendused. • Taristumeetmed Gioia Tauro sadamale juurdepääsu tagamiseks (Calabria). •Infrastruktuuri juurdepääsetavus Cagliari sadamale (Sardegna) •Infrastruktuuriga seotud sekkumised Augusta, Riporto, Sant’Agata di Mitello ja Gela (Sicilia) sadamatega ühinemiseks

O.ÜLESANNE 6 KOMPONENT 1: Lähivõrgud, ruumid ja telemeditsiin territoriaalseks tervishoiuabiks

Selle komponendi eesmärk on tugevdada Itaalia riiklikku tervishoiuteenistust, muu hulgas parandades kaitset keskkonna ja kliimamuutustega seotud terviseriskide eest ning vastates paremini kogukondade vajadustele seoses kohaliku hoolduse ja abiga. Kohalik tervishoiuabi on killustatud ja seda mõjutavad piirkondlikud erinevused, mille tulemuseks on tervishoiuteenuste osutamise ja tervishoiutulemuste erinev tase piirkonniti. Integreeritud koduhooldusteenuste osutamist peetakse madalaks ning erinevaid tervishoiu- ja sotsiaalteenuste osutajaid peetakse vaid nõrgalt seotuks. Lisaks sellele on Itaalia riikliku tervishoiuteenistuse suutlikkust tegeleda keskkonnaga kokkupuutest ja kliimamuutustest tulenevate terviseriskidega katsetanud mitu keskkonnakriisi ja hädaolukorda, mis tõid esile piisavate ennetusmeetmete puudumisest tulenevad probleemid. Itaalia taaste- ja vastupidavuskava selle osa eesmärk on tugevdada Itaalia riiklikku tervishoiuteenistust, muu hulgas parandades kaitset keskkonna ja kliimamuutustega seotud terviseriskide eest ning vastates paremini kogukondade vajadustele seoses kohaliku hoolduse ja abiga.

Selle komponendiga seotud investeeringud ja reformid aitavad täita 2019. ja 2020. aastal Itaaliale esitatud riigipõhiseid soovitusi, milles käsitletakse vajadust keskendada investeeringutega seotud majanduspoliitika teadusuuringutele ja innovatsioonile ning taristu kvaliteedile, võttes arvesse piirkondlikke erinevusi (riigipõhine soovitus nr 3, 2019), „tugevdada tervishoiusüsteemi vastupanuvõimet ja suutlikkust tervishoiutöötajate, elutähtsate meditsiinitoodete ja taristu valdkonnas“ (riigipõhine soovitus nr 1, 2020) ning „keskenduda investeeringute tegemisel eelkõige riigipõhisele taristule, et tagada 2020. aasta kestlik ja digiülemine“.

O.1. Tagastamatu rahalise toetusega seotud reformide ja investeeringute kirjeldus

Ei kohaldata

O.2. Tagastamatu rahalise toetuse eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava

Ei kohaldata

O.3. Laenuga seotud reformide ja investeeringute kirjeldus

Reform 1: Piirkondliku tervishoiuabi võrgustiku uue organisatsioonilise mudeli määratlemine

Reform on komponendi investeeringute ettevalmistav element. Sellega luuakse uus territoriaalse tervishoiuabi mudel ning tervise-, keskkonna- ja kliimaalase ennetustöö uus institutsiooniline struktuur. See saavutatakse järgmiste meetmete abil:

1.Uue organisatsioonilise mudeli loomine piirkondliku tervishoiuabi võrgustiku jaoks, määratledes reguleeriva raamistiku, milles määratakse kindlaks struktuurilised, tehnoloogilised ja organisatsioonilised standardid.

2.Tervise-, keskkonna- ja kliimaalase ennetustöö uue institutsioonilise struktuuri määratlemine, järgides integreeritud lähenemisviisi („Üks tervis“) ja terviklikku visiooni („Planetaartervis“).

Investeering 1,1: Kogukondlikud tervishoiukojad, et parandada piirkondlikku tervishoiuabi.

Investeerimisprojekt hõlmab vähemalt 1250 ühenduse tervishoiuasutuse loomist ja kasutuselevõtmist esmatasandi tervishoiuteenuste aktiveerimise, arendamise ja koondamise ning (energiatõhusate) tugikeskuste rakendamise kaudu, et reageerida integreeritud viisil hooldusvajadustele.

Investeering 1.2: Kodu kui esimene ravi- ja telemeditsiinikoht

Investeering seisneb telemeditsiini lahenduste ulatuslikus kasutuselevõtus ja tervishoiualase innovatsiooni toetamises järgmiste meetmete kaudu:

1.Koduhooldus kui esimene abistamispunkt (investeering 1.2.1) – eesmärk on suurendada koduhoolduses elavate inimeste arvu 10 %-ni üle 65-aastastest elanikest, investeerides riistvarasse ja suurendades teenuste osutamist.

2.Territoriaalsed koordineerimiskeskused (investeering 1.2.2) – Kavandatud investeeringud on seotud 602 territoriaalse koordineerimiskeskuse loomisega („Centrali Operative Territoriali“), mille eesmärk on ühendada ja koordineerida mitmesuguseid territoriaalseid, sotsiaal- ja haiglateenuseid ning kiirabivõrgustikku. Territoriaalsed koordineerimiskeskused peaksid tagama patsientidele pakutavate seadmete kaugjuhtimise, toetama teabevahetust tervishoiutöötajate vahel ning olema hooldajate ja patsientide vajaduste võrdlusaluseks.

3.Telemeditsiin kroonilisi haigusi põdevate patsientide paremaks toetamiseks (investeering 1.2.3) – Investeeringu eesmärk on 1) rahastada projekte, mis võimaldavad arsti ja patsiendi vahelist kaugtoimet, eelkõige diagnostikat ja seiret, 2) luua telemeditsiini projektide sõeluuringute riiklik platvorm (seotud 6. ülesande 2. komponendi investeeringutega 1.3) ja 3) rahastada ad hoc uurimisalgatusi digitaalsete tervishoiu- ja hooldustehnoloogiate valdkonnas.

Täiendavad sekkumised, mis on seotud koduhooldusega, on loetletud missiooni nr 5 komponendi nr 2 all, eelkõige reformid nr 1 ja 2 ning investeeringud nr 1 ja 2.

Investeering 1.3: Vahetasandi tervishoiu ja selle rajatiste tugevdamine (kogukonnahaiglad)

Investeeringuga luuakse vähemalt 380 kogukondlikku haiglat, st tervishoiuasutused patsientidele, kes pärast vähest ravi või kroonilise haiguse taastekkimist vajavad väheintensiivset ja lühiajalist kliinilist sekkumist.

O.4. Laenu eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava

Järjekorranumber	Seotud meede (reform või investeering)	Eesmärk / siht	Nimi	Kvalitatiivsed näitajad (eesmärkide puhul)	Kvantitatiivsed näitajad (sihtide puhul)			Lõpuleviimise soovituslik ajakava		Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus
					Mõõtühik	Lähteväärtus	Eesmärk	Kvartal	Aasta
M6C1-1	Reform 1: Piirkondliku tervishoiuabi võrgustiku uue organisatsioonilise mudeli määratlemine	Eesmärk	Tervishoiukorralduse reformi käsitleva teisese õigusakti (ministri määrus) jõustumine.	Seaduse säte, mis viitab õigusakti jõustumisele	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	2. kv	2022	Teisese õigusakti (ministri määrus) jõustumine, mis käsitleb: - Piirkondliku tervishoiuabi võrgustiku uue organisatsioonilise mudeli määratlemine, määratledes reguleeriva raamistiku, millega määratakse kindlaks piirkondadevahelised struktuurilised, tehnoloogilised ja organisatsioonilised standardid; tervise-, keskkonna- ja kliimaalase ennetustöö uue institutsioonilise struktuuri määratlemine vastavalt „Üks tervis“ lähenemisviisile.
M6C1-2	Investeering 1.1: Kogukondlikud tervishoiukojad, et parandada piirkondlikku tervishoiuabi.	Eesmärk	Institutsioonilise arengu lepingu heakskiitmine	Tervishoiu- ja piirkonnaministeeriumi teade heakskiidu kohta	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	2. kv	2022	Institutsioonilise arengu lepingu (Contratto Istituzionale di Sviluppo) heakskiitmine Itaalia tervishoiuministeeriumi kui vastutava ja rakendava asutusega ning piirkondlike ametiasutuste osalemine koos teiste ühenduse tervishoiuasutuste asjaomaste üksustega: Institutsioonilise arengu leping on juhtimisvahend, milles loetletakse kõik ühenduse tervishoiuameti rakendamiseks sobivad isikud, et parandada piirkondlikku tervishoiuabi. Lepingus määratakse kindlaks ka kohustused, mida Itaalia iga piirkond võtab, et tagada ühenduse tervishoiuametiga seotud oodatavate tulemuste saavutamine. Lepingu eesmärk oli toetada territoriaalset ühtekuuluvust, arengut ja majanduskasvu ning kiirendada keerukate sekkumiste rakendamist. Institutsioonilise arengu leping on eriti kasulik suurte projektide või investeeringute puhul, mis on väljendatud omavahel funktsionaalselt seotud üksikmeetmetes, mis nõuavad integreeritud lähenemisviisi ning Euroopa investeeringute struktuurifondide ja riiklike fondide kasutamist, mis sisalduvad ka riiklikest ja Euroopa vahenditest rahastatavates kavades ja rakenduskavades.
M6C1-3	Investeering 1.1: Kogukondlikud tervishoiukojad, et parandada piirkondlikku tervishoiuabi.	Siht	Kättesaadavaks tehtud ja tehnoloogiliselt varustatud kogukonna tervisemajad (esimene partii)	Ei kohaldata	Number	0	1 350	2. kv	2026	Vähemalt 1350 ühenduse tervishoiuasutust tehakse kättesaadavaks ja varustatakse tehnoloogiliselt, et tagada võrdne juurdepääs hooldusele, territoriaalne lähedus ja kvaliteet inimestele sõltumata nende vanusest ja kliinilisest taustast (kronoloogiliselt haiged patsiendid, mittesõltumatud inimesed, kes vajavad pikaajalist hooldust, puudega inimesed, vaimse stressiga inimesed, vaesus) esmatasandi tervishoiuteenuste aktiveerimise, arendamise ja koondamise kaudu ning rakendades (energiatõhusaid) tugikeskusi, et reageerida mitme kutseala vajadustele. RRFist rahastatavad uued rajatised peavad vastama määruse (EL) 2021/241 VI lisa joonealuses märkuses 5 esitatud asjakohastele nõuetele.
M6C1-4	Investeering 1.2: Kodu kui esimene ravi- ja telemeditsiinikoht	Eesmärk	Koduhoolduse rakendamise digitaalset mudelit sisaldavate suuniste heakskiitmine	Tervishoiuministeeriumi heakskiidetud suunised	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	2. kv	2022	Suunistega ühtlustatakse koduhoolduse tõhustamiseks vajalikke protsesse kaugseiretehnikate ja koduautomaatika arendamise kaudu.
M6C1-5	Investeering 1.2: Kodu kui esimene ravi- ja telemeditsiinikoht	Eesmärk	Institutsioonilise arengu leping, mille on heaks kiitnud tervishoiu- ja regionaalministeerium	Teade heakskiidetud lepingu kohta	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	2. kv	2022	Institutsioonilise arengu lepingu (Contratto Istituzionale di Sviluppo) heakskiitmine Itaalia tervishoiuministeeriumi kui vastutava ja rakendava asutusega ning piirkondlike haldusasutuste osalemine koos teiste koduhooldusega seotud üksustega Institutsioonidevahelises arenduslepingus sätestatakse iga sekkumise või sekkumiskategooria, ajakava, töövõtjate kohustused, hindamis- ja järelevalvekriteeriumid ning sanktsioonid mis tahes mittevastavuse korral. Samuti määratletakse selles tingimused sekkumiste võimalikuks osaliseks rahastamiseks või asjaomaste vahendite eraldamiseks teisele valitsemistasandile kooskõlas subsidiaarsuse põhimõttega.
M6C1-6	Investeering 1.2: Kodu kui esimene ravi- ja telemeditsiinikoht	Siht	Lisaisikud, keda ravitakse kodus (esimene partii)	Ei kohaldata	Number	0	800 000	2. kv	2026	Suurendada koduhoolduses elavate inimeste arvu 10 %-ni üle 65-aastastest elanikest (hinnanguliselt 1,5 miljonit inimest 2026. aastal). Selle eesmärgi saavutamiseks on vaja suurendada 2026. aastal koduhoolduses ravitud üle 65-aastaste inimeste arvu vähemalt 800 000 võrra. Integreeritud koduhooldus on teenus igas vanuses inimestele, kellel on üks või mitu kroonilist haigust või lõppkliiniline seisund, mis nõuab pidevat ja väga spetsialiseeritud professionaalset tervishoiu- ja sotsiaalhooldust.
M6C1-7	Investeering 1.2: Kodu kui esimene ravi- ja telemeditsiinikoht	Siht	Täielikult toimivad koordineerimiskeskused (teine osa)	Ei kohaldata	Number	0	600	2. kv	2024	Selle sekkumise otsustava tähtsusega punkt on vähemalt 600 territoriaalse koordineerimiskeskuse („Centrali Operative Territoriali“) (üks iga 100 000 elaniku kohta) loomine, mille ülesanne on koordineerida ja ühendada erinevaid territoriaalseid, sotsiaal- ja tervishoiuteenuseid ning haiglate tervishoiuteenuseid, samuti kiirabivõrgustikku, et tagada ravi järjepidevus, kättesaadavus ja integreerimine.
M6C1-8	Investeering 1.2: Kodu kui esimene ravi- ja telemeditsiinikoht	Siht	Vähemalt üks projekt piirkonna kohta (võttes arvesse nii projekte, mida rakendatakse konkreetses piirkonnas, kui ka projekte, mida võidakse arendada piirkondadevaheliste konsortsiumide osana)	Piirkondadele määratud programmid/projektid	Number	0	20	4. kv	2023	Riiklik telemeditsiini strateegia edendab ja rahastab uute telemeditsiini projektide ja lahenduste arendamist ja laiendamist piirkondlikes tervishoiusüsteemides ning on seega peamine (tehnoloogiline) võimaldaja tõhustatud kaugravi lähenemisviisi rakendamiseks tervishoius, pöörates erilist tähelepanu kroonilistele patsientidele.
M6C1-9	Investeering 1.2: Kodu kui esimene ravi- ja telemeditsiinikoht	Siht	Telemeditsiinivahendite abil abistatud inimeste arv (kolmas partii)	Ei kohaldata	Number	0	200 000	4. kv	2025	Vähemalt 200 000 inimest, keda abistavad telemeditsiini vahendid. Sekkumine hõlmab digitaalsete tervishoiu- ja hooldustehnoloogiate ad hoc uurimisalgatuste rahastamist.
M6C1-10	Investeering 1.3: Vahetasandi tervishoiu ja selle rajatiste tugevdamine (kogukonnahaiglad)	Eesmärk	Institutsioonilise arengu lepingu (Contratto Istituzionale di Sviluppo) heakskiitmine	Institutsioonilise arendustöö lepingu heakskiitmisest teatamine	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	2. kv	2022	Institutsioonilise arengu lepingu (Contratto Istituzionale di Sviluppo) heakskiitmine Itaalia tervishoiuministeeriumi kui vastutava ja rakendava asutusega ning piirkondlike haldusasutuste osalemine koos teiste ühenduse haiglatega seotud üksustega Institutsioonilises arenduslepingus loetletakse kõik investeeringuteks sobivad kohad ning kohustused, mida iga piirkond peab võtma, et tagada kavandatud tulemuse saavutamine. Kui mõni piirkond rikub eeskirju, pöördub tervishoiuministeerium voliniku „ad acta“ poole. Rajatiste tehnoloogiapargi, st kõigi vahendite, litsentside ja ühenduste puhul eelistatakse agregeeritud hankemeetodeid.
M6C1-11	Investeering 1.3: Vahetasandi tervishoiu ja selle rajatiste tugevdamine (kogukonnahaiglad)	Siht	Renoveeritud, omavahel ühendatud ja tehnoloogiliselt varustatud kogukonnahaiglad (esimene partii)	Ei kohaldata	Number	0	400	2. kv	2026	Renoveeritud, omavahel ühendatud ja tehnoloogiliselt varustatud kogukonnahaiglad Kogukonnahaiglad on tervishoiuasutused patsientidele, kes vajavad väikeseteralisuse või krooniliste patoloogiate relapside korral väheintensiivseid ja lühiajalisi kliinilisi sekkumisi, mida on võimalik pakkuda kodus, kuid kes on nendesse raviasutustesse vastu võetud kodu (struktuurse ja/või pere) sobimatuse tõttu.

P. ÜLESANNE 6, KOMPONENT 2: Innovatsioon, teadusuuringud ja riiklike tervishoiuteenuste digiteerimine

Itaalia taaste- ja vastupidavuskava selle osa eesmärk on tagada vajalikud tingimused riikliku tervishoiusüsteemi vastupanuvõime suurendamiseks järgmiste meetmete abil: i) aegunud tervishoiutehnoloogiate asendamine haiglates; ii) haiglahoonete turvalisuse olulise struktuurse parandamise arendamine; iii) terviseteabesüsteemide ja digitaalsete vahendite parandamine; iv) teadusuuringute sektori edendamine ja tugevdamine; v) inimressursside suurendamine.

Selle komponendi raames tehtavad investeeringud ja reformid aitavad täita Itaaliale 2020. ja 2019. aastal esitatud riigipõhiseid soovitusi, milles käsitletakse vajadust „tugevdada tervishoiusüsteemi vastupanuvõimet ja suutlikkust tervishoiutöötajate, elutähtsate meditsiinitoodete ja taristu valdkonnas“ (2020. aasta riigipõhine soovitus nr 1), „keskenduda investeeringutele keskkonnasäästlikule ja digitaalsele üleminekule, eelkõige [...] tugevdatud digitaristule, et tagada oluliste teenuste osutamine“ (2020. aasta riigipõhine soovitus nr 3), ning „keskenduda investeeringutega seotud majanduspoliitikas teadusuuringutele ja innovatsioonile ning taristu kvaliteedile, võttes arvesse ka piirkondlikke erinevusi“ (2019. aasta riigipõhine soovitus nr 3).

P.1. Tagastamatu rahalise toetusega seotud reformide ja investeeringute kirjeldus

Reform 1: Vaadata läbi ja ajakohastada haiglasse paigutamise ja raviga tegelevate teadusinstituutide (IRCCS) kehtivat õigusraamistikku

Reformi eesmärk on korraldada ümber haigla- ja hooldusalaste teadusinstituutide võrgustik ( IRCCS ) , et i) parandada riikliku tervishoiusüsteemi kvaliteeti , ii) parandada tervishoiu ja teadusuuringute vahelisi suhteid ning iii) vaadata läbi IRCCSi õiguskord ja teaduspoliitika, mis kuulub Itaalia tervishoiuministeeriumi pädevusse .

Reformiga parandatakse avalik-õiguslike teabe- ja kontrollisüsteemide juhtimist, i) tõhustades strateegilist juhtimist, ii) määratledes paremini volitused ja pädevusvaldkonnad ning iii) määratledes põhjalikult eeskirjad avalik-õiguslike teabe- ja kontrollisüsteemide teadusdirektori ja teadustöötajate staatuse kohta.

Ja lõpuks konkreetne alameede, mis eristab IRCCS-e nende tegevuse alusel (üks spetsialiseerunud või üldspetsialist), luues IRCCS- ide integreeritud võrgustiku ning hõlbustades oskusteabe vahetamist IRCCS-ide endi ja teiste Itaalia NHS-i struktuuride vahel.

Investeering 2.1: NHSi biomeditsiiniliste uuringute tugevdamine ja tõhustamine.

See investeering seisneb biomeditsiiniliste teadusuuringute süsteemi tugevdamises kahe sekkumisliini kaudu: A ) kontseptsiooni tõestamise ( PoC) projektide rahastamine , millega toetatakse tehnoloogiliselt vähearenenud tehnoloogiate arendamist ning edendatakse tehnoloogia siiret tööstusesse; b ) teadusuuringute programmide/projektide rahastamine haruldaste haiguste, haruldaste vähivormide ja muude haiguste valdkonnas , millel on tervisele suur mõju.

P.2. Tagastamatu rahalise toetuse eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava

Järjekorranumber	Seotud meede (reform või investeering)	Eesmärk / siht	Nimi	Kvalitatiivsed näitajad (eesmärkide puhul)	Kvantitatiivsed näitajad (sihtide puhul)			Lõpuleviimise soovituslik ajakava		Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus
					Mõõtühik	Lähteväärtus	Eesmärk	Kvartal	Aasta
M6C2-1	Reform 1: Vaadata läbi ja ajakohastada tervishoiuministeeriumi kliinikumi- ja hooldusalaste teadusinstituutide (IRCCS) ning teaduspoliitika kehtivat õigusraamistikku, et tugevdada teadusuuringute, innovatsiooni ja tervishoiu vahelist seost	Eesmärk	Jõustus seadusandlik dekreet, millega nähakse ette haiglaravi ja raviga tegelevate teadusinstituutide (IRCSS) eeskirjade ümberkorraldamine	Määruse jõustumisele viitav säte	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	4. kv	2022	Reformiga korraldatakse ümber IRCCSi võrgustik, et parandada NHSi kvaliteeti ja tipptaset, parandades tervise ja teadusuuringute vahelisi suhteid, vaadates läbi IRCCSi õiguskorra ja teaduspoliitika, mis kuulub Itaalia tervishoiuministeeriumi pädevusse. Reform hõlmab meetmeid, mille eesmärk on: I) tugevdada seost teadusuuringute, innovatsiooni ja tervishoiu vahel; II) parandada avalik-õiguslike sisserände kontaktametnike juhtimist, tõhustades strateegilist juhtimist ning määratledes paremini volitused ja pädevusvaldkonnad.
M6C2-2	Investeering 2.1: NHSi biomeditsiiniliste uuringute tugevdamine ja tõhustamine.	Siht	Haruldasi vähktõbe ja haigusi käsitlevad rahastatud uurimisprojektid	Ei kohaldata	Number	0	100	4. kv	2025	Haruldaste haiguste ja haruldaste vähivormide valdkonna uurimisprogrammide / projektide rahastamine . Need väga biomeditsiiniliselt keerukad ja sageli mitut elundit hõlmavad haigused nõuavad suurt kliinilist pädevust ning kõrgetasemelist diagnostikat ja teadustegevust ning tipptasemel tehnoloogiaid ja koostöövõrgustike koordineerimist riiklikul ja Euroopa tasandil. Haruldaste haiguste ja haruldaste vähivormidega seotud teadusprojektide rahastamine toimub avaliku pakkumismenetluse kaudu. Vähemalt 100 teadusprojekti on saanud esimese osa rahastamisest.
M6C2-3	Investeering 2.1: NHSi biomeditsiiniliste uuringute tugevdamine ja tõhustamine.	Siht	Rahastatud teadusprojektid, mis käsitlevad suure tervisemõjuga haigusi	Ei kohaldata	Number	0	324	4. kv	2025	Toetus teadusuuringute programmidele/ projektidele , mis on seotud haigustega, millel on suur mõju tervisele. Suure tervisemõjuga haigusi käsitlevate teadusprojektide rahastamine toimub avaliku pakkumismenetluse kaudu. Vähemalt 324 teadusprojekti on saanud esimese osa rahastamisest.

P.3. Laenuga seotud reformide ja investeeringute kirjeldus

Investeering 1.1: Haiglate tehniliste seadmete digitaalne ajakohastamine.

See investeering seisneb tervishoiu digiteerimise parandamises , et suurendada töötajate tootlikkust, parandada protsesside kvaliteeti , tagada patsiendi ohutus ja kvaliteetsete teenuste osutamine. Investeeringul on kolm sekkumisliini:

1.Suurte tervishoiuseadmete moderniseerimine, asendades vananenud mudelid tehnoloogiliselt arenenud mudelitega.

2.Dipartimenti Emergenza e accettazione (DEA) 1. ja 2. astme haiglate protsesside informatiseerimine.

3.Voodikohtade arvu suurenemine intensiivravi ja poolintensiivse ravi üksustes

Investeering 1.2: Ohutu ja jätkusuutliku haigla suunas

See investeering seisneb haiglate vastavusse viimises maavärinavastaste eeskirjadega. Selleks on ette nähtud kaks erinevat investeerimisliini:

1.Piirkondade vajaduste uuringu põhjal kindlaks tehtud haiglate maavärinakindluse suurendamise ja parendamise meetmed.

2.Mitmeaastane sekkumine, mille eesmärk on renoveerida ja ajakohastada rahvatervise valdkonna kinnisvara füüsilist ja tehnoloogilist raamistikku.

Investeering 1.3: Tehnoloogilise infrastruktuuri ning andmete kogumise, töötlemise, analüüsimise ja modelleerimise vahendite tugevdamine.

See investeering seisneb tehnilise infrastruktuuri olulises parandamises, mis toetab tervishoiuteenuste osutamist, tervishoiuanalüüsi ja Itaalia riikliku tervishoiusüsteemi prognoosimisvõimet. Investeering koosneb kahest erinevast projektist:

1.Suurendada olemasolevate elektrooniliste terviseandmete (HER) taristut ja kasutamist. Selleks muudetakse see täielikult digitaalseks, seega homogeenseks, järjepidevaks ja üle riigi territooriumi kaasaskantavaks andmekeskkonnaks. Tervisekontrollil on kolm põhiülesannet: esiteks annab see tervishoiutöötajatele võimaluse arvestada sama kliinilise teabe allikaga, mis kirjeldab üksikasjalikult patsiendi kogu haiguslugu; teiseks saab sellest kodanike ja patsientide juurdepääsupunkt riiklike ja piirkondlike tervishoiusüsteemide pakutavatele põhiteenustele; kolmandaks on tervishoiuasutustel õigus kasutada kliinilisi andmeid terviseanalüüsi tegemiseks ja tervishoiuteenuste osutamise parandamiseks.

2.Tugevdada tervishoiuministeeriumi infrastruktuuri ning tehnoloogilisi ja analüütilisi vahendeid, et jälgida abi olulisi tasemeid (LEA, st teenused, mille tagab riiklik tervishoiusüsteem) ning kavandada tervishoiuabi ja -teenuseid kooskõlas rahvastikuvajadustega ning demograafiliste, innovatsiooni ja epidemioloogia suundumuste arenguga. See Itaalia tervishoiuministeeriumi keskne ja peamine eesmärk saavutatakse järgmise 4 alleesmärgi saavutamise ja integreerimise kaudu: i) Itaalia tervishoiuministeeriumi infrastruktuuri tugevdamine, tervisealaste kliiniliste andmete integreerimine uude terviseteabesüsteemi (NSIS) kliiniliste, haldus- ja kuluandmetega ning muu tervisega seotud teabe ja andmetega terviseühtsuse lähenemisviisis, et jälgida tervisekontrolli ning tagada terviseseire ja -järelevalve; ii) NSISi andmete kogumise, töötlemise ja koostamise tõhustamine kohalikul tasandil, andmete koostamise piirkondliku ja kohaliku protsessi ümberkorraldamine ja standardimine, et parandada NHSi kvaliteedi, tõhususe ja asjakohasuse mõõtmise vahendit; täiustatud analüüsivahendite väljatöötamine keerukate nähtuste ja stsenaariumiprognooside hindamiseks, et parandada tervishoiuteenuste kavandamise ja esilekerkivate haiguste tuvastamise keskset suutlikkust; IV) riikliku platvormi loomine, millele akrediteeritud teenuseosutajate telemeditsiiniteenuste pakkumine ja nõudlus võib vastata.

Investeering 2.2: Tervishoiusüsteemi spetsialistide tehniliste, kutsealaste, digitaalsete ja juhtimisoskuste arendamine.

See investeering seisneb üldmeditsiini erikursuse stipendiumide suurendamises; kõigi NHSi töötajate haiglanakkuste ohutuse alase koolituskava käivitamine; NHSi organites juhtivat rolli täitvate töötajate koolitamine juhtimis- ja digioskuste valdkonnas ning spetsiaalsete meditsiinikoolituse lepingute rahastamine.

P.4. Laenu eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava

Järjekorranumber	Seotud meede (reform või investeering)	Eesmärk / siht	Nimi	Kvalitatiivsed näitajad (eesmärkide puhul)	Kvantitatiivsed näitajad (sihtide puhul)			Lõpuleviimise soovituslik ajakava		Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus
					Mõõtühik	Lähteväärtus	Eesmärk	Kvartal	Aasta
M6C2-4	Investeering 1.1: Haiglate tehniliste seadmete digitaalne ajakohastamine.	Eesmärk	Reorganiseerimise kava, mille on heaks kiitnud tervishoiuministeerium/Itaalia maakonnad	Tüübikinnitusest teatamine	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	4. kv	2021	Kiita heaks reorganiseerimise kava, mille eesmärk on tugevdada NHSi haiglate suutlikkust pandeemiaga seotud hädaolukordadega asjakohaselt toime tulla, suurendades voodikohtade arvu intensiivravi ja subintensiivravi üksustes. Haigla reorganiseerimise kava suurendab NHSi haiglate intensiivravi- ja poolintensiivse ravi üksustes kättesaadavate voodikohtade arvu.
M6C2-5	Investeering 1.1: Haiglate tehniliste seadmete digitaalne ajakohastamine.	Eesmärk	Institutsioonilise arengu lepingu heakskiitmine	Tervishoiu- ja Itaalia piirkondade ministeeriumi teade institutsioonilise arengu lepingu allkirjastamise kohta	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	2. kv	2022	Institutsioonilise arengu lepingu (Contratto Istituzionale di Sviluppo) heakskiitmine, kusjuures vastutavaks ja rakendavaks asutuseks on Itaalia tervishoiuministeerium ning osalevad piirkondlikud haldusasutused ja muud olulised sidusrühmad. Institutsioonilise arengu leping on vahend , mis on määratletud kehtivates siseriiklikes õigusaktides (31. mai 2011. aasta seadusandliku dekreedi nr 88 artiklite 1 ja 6 ning 20. juuni 2017. aasta seadusandliku dekreedi nr 91 artikli 7 kombineeritud sätted 3. augusti 2017. aasta seadusega nr 123), et kiirendada omavahel funktsionaalselt seotud strateegiliste projektide elluviimist. Institutsioonilises arenduslepingus loetletakse kõik paikkonnad, mis on kindlaksmääratud investeeringute jaoks , ning kohustused, mida iga piirkond võtab , et tagada oodatava tulemuse saavutamine. Kui mõni piirkond rikub eeskirju, pöördub tervishoiuministeerium voliniku „ad acta“ poole.
M6C2-6	Investeering 1.1: Haiglate tehniliste seadmete digitaalne ajakohastamine.	Siht	Kasutuses olevad suured sanitaarseadmed	Ei kohaldata	Number	0	3 100	4. kv	2024	Tervishoiuministeerium viis läbi hindamise, mille käigus tehti 3 133 üksuses kindlaks uute suurte sanitaarseadmete üldine vajadus osta vananenud või kasutuskõlbmatute (üle viie aasta vanuste) tehnoloogiate asemel. Asendatavate seadmete arv ja tüübid on järgmised : 340 CT (arvutitomograafia), millel on 128 salve, 190 NMR (tuumamagnetresonants) 1,5 T juures, 81 lineaarkiirendit, 937 fikseeritud röntgenisüsteemid, 193 Angiography, 82 Gamma kaamerat, 53 Gamma kaamerat/CT (arvutitomograafia), 34 PET (positronkiirguse tomograafia), CT (arvutitomograafia), 295 Mammography, 928 Ultound.
M6C2-7	Investeering 1.1: Haiglate tehniliste seadmete digitaalne ajakohastamine.	Eesmärk	Kõigi riigihankelepingute sõlmimine	Kõikidest sõlmitud riigihankelepingutest teatamine.	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	4. kv	2022	Hankemenetluste avaldamine (konsulaadi raamleping) ja lepingute sõlmimine teenuseosutajatega ning DEA I ja II tasandi haiglate digiteerimine ) Lepingud hõlmavad järgmiste toodete ostmist: A) Andmetöötluskeskus (DPC) , sealhulgas IKT ja kõik sellega seotud tööd, mis on vajalikud kogu haiglastruktuuri arvutistamiseks , b) riistvara ja/või tarkvara infotehnoloogia, elektromeditsiinitehnoloogia ning lisatehnoloogia ja -tööde omandamine, mis on vajalikud haiglaosakondade arvutistamise saavutamiseks . Praeguse digiteerimistaseme hindamine, mis eelneb sekkumise rakendamisele, võimaldab seda hindamist viimistleda vastavalt iga piirkonna / haigla tegelikele vajadustele .
M6C2-8	Investeering 1.1: Haiglate tehniliste seadmete digitaalne ajakohastamine.	Siht	Haiglad digiteeritakse (DEA – hädaabi- ja vastuvõtuosakonnad – I ja II tasand)	Ei kohaldata	Number	0	280	4. kv	2025	Igal digiteeritud haiglal peab olema andmetöötluskeskus , mis on vajalik kogu haigla struktuuri arvutistamiseks , ning piisav riistvara ja/või tarkvara infotehnoloogia, elektromeditsiinitehnoloogia ja lisatehnoloogia, mis on vajalik iga haiglaosa arvutistamise saavutamiseks .
M6C2-9	Investeering 1.1: Haiglate tehniliste seadmete digitaalne ajakohastamine.	Siht	ICUdes ja alaintensiivravis pakutavad lisavoodid	Ei kohaldata	Number	0	7 700	2. kv	2026	Vähemalt 3500 intensiivravi voodikoha ja 4200 voodikoha pakkumine poolintensiivsel alal asjaomaste ventilatsiooniseadmetega muudetakse struktuurseks (mis vastab pandeemiaeelse voodite arvu ligikaudu 70 % suurenemisele).
M6C2-10	Investeering 1.2: Ohutu ja jätkusuutliku haigla suunas	Siht	Lõpule on viidud maavärinavastased sekkumised haiglates	Ei kohaldata	Number	0	109	2. kv	2026	Haiglates on lõpule viidud vähemalt 109 maavärinavastast sekkumist, et viia need vastavusse maavärinavastaste eeskirjadega. .
M6C2-11	Investeering 1.3: Tehnoloogilise infrastruktuuri ning andmete kogumise, töötlemise, analüüsimise ja modelleerimise vahendite tugevdamine.	Siht	E-tervisekaarti edastavad üldarstid.	Ei kohaldata	Protsent	0	85	4. kv	2025	See eesmärk saavutatakse, suurendades digitaalsete dokumentide liikide digiteerimist Euroopa inimõiguste määruses ning pakkudes erialast tuge ja koolitust, et tagada üldarstide digioskuste täiendamine kogu riigis.
M6C2-12	Investeering 1.3: Tehnoloogilise infrastruktuuri ning andmete kogumise, töötlemise, analüüsimise ja modelleerimise vahendite tugevdamine.	Eesmärk	Ravikindlustuskaardi süsteem ja elektrooniliste terviseandmete koostalitlusvõime infrastruktuur on täielikult toimivad.	Ravikindlustuskaardi süsteemi ja elektrooniliste terviseandmete koostalitlusvõime infrastruktuuri kasutuselevõtmine	Ei kohaldata	Ei kohaldata	Ei kohaldata	2. kv	2026	Ravikindlustuskaardi süsteemi ja elektrooniliste terviseandmete koostalitlusvõime infrastruktuuri kasutuselevõtmine: Keskse andmehoidla, koostalitlusvõime ja teenuste platvormi rakendamine kooskõlas kiire tervishoiu koostalitlusvõime ressursside standardiga, kasutades ära selles valdkonnas juba olemasolevaid kogemusi ning tagades säilitamis-, ohutus- ja koostalitlusvõime standardid.
M6C2-13	Investeering 1.3: Tehnoloogilise infrastruktuuri ning andmete kogumise, töötlemise, analüüsimise ja modelleerimise vahendite tugevdamine.	Siht	Kõik piirkonnad on Euroopa inimõiguste harta vastu võtnud ja kasutavad seda	Ei kohaldata	Number	0	21	2. kv	2026	Kõik piirkonnad loovad , täidavad ja kasutavad EHRi. Eelkõige hõlmab kava järgmist: Dokumentide EHRi integreerimine/sisaldamine algab digitaalsetest dokumentidest. Sekkumise ulatusse lisatakse praeguste või vanade paberipõhiste dokumentide ajutine migratsioon/tõlkimine. Rahaline toetus tervishoiuteenuse osutajatele, et ajakohastada nende seadmeid ning tagada, et tervishoiuandmed, metaandmed ja dokumentatsioon luuakse digitaalselt pärismaisena. Rahaline toetus tervishoiuteenuse osutajatele, kes soovivad võtta vastu riikliku platvormi, koostalitlusvõime ja UI/UX standardid. - Tervishoiuteenuste osutajate ja piirkondlike tervishoiuasutuste pädevuse toetamine (inimkapital), et teha taristu- ja andmemuudatusi riikliku elektroonilise terviseloo kasutuselevõtuks.
M6C2-14	Investeering 2.2: Tervishoiusüsteemi spetsialistide tehniliste, kutsealaste, digitaalsete ja juhtimisoskuste arendamine.	Siht	Üldarsti erikoolituse stipendiume antakse.	Ei kohaldata	Number	0	1 800	2. kv	2023	Selle investeeringuga suurendatakse üldarsti erikursuse stipendiume, tagades 3 kolmeaastase koolitustsükli läbimise;
M6C2-15	Investeering 2.2: Tervishoiusüsteemi spetsialistide tehniliste, kutsealaste, digitaalsete ja juhtimisoskuste arendamine.	Siht	Üldarsti erikoolituseks antakse lisastipendiume .	Ei kohaldata	Number	1 800	2 700	2. kv	2024	Selle investeeringuga suurendatakse üldarsti erikursuse stipendiume, tagades 3 kolmeaastase koolitustsükli läbimise.
M6C2-16	Investeering 2.2: Tervishoiusüsteemi spetsialistide tehniliste, kutsealaste, digitaalsete ja juhtimisoskuste arendamine.	Siht	Riikliku tervishoiuteenistuse töötajatele pakutav juhtimis- ja digioskuste alane koolitus	Ei kohaldata	Number	0	4 500	2. kv	2026	Riikliku tervishoiuteenistuse 4 500 töötajatele pakutav juhtimis- ja digioskuste alane koolitus Selle investeeringuga aktiveeritakse koolituskava töötajatele, kellel on NHSi organites juhtivad rollid , et nad saaksid omandada vajalikud juhtimis- ja digioskused ning -oskused, et tulla toime praeguste ja tulevaste terviseprobleemidega integreeritud, jätkusuutlikus, innovaatilises, paindlikus ja tulemustele suunatud perspektiivis.
M6C2-17	Investeering 2.2: Tervishoiusüsteemi spetsialistide tehniliste, kutsealaste, digitaalsete ja juhtimisoskuste arendamine.	Siht	Rahastatud meditsiini- ja erikoolituse lepingute arv	Ei kohaldata	Number	0	4 200	2. kv	2026	Selle investeeringuga rahastatakse eriarstikoolituse lepinguid, mis võimaldavad rahastada 4200 täiendavat koolituslepingut kogu õppetsükli (5 aastat) jooksul.

2. JAGU. RAHALINE TOETUS

Taaste- ja vastupidavuskava hinnanguline kogumaksumus

Itaalia taaste- ja vastupidavuskava hinnanguline kogumaksumus on 191 499 177 889 eurot.

1.Rahaline toetus

Artikli 2 lõikes 2 osutatud osamaksed korraldatakse järgmiselt.

1.1.Esimene osamakse (tagastamatu toetus):

Järjekorranumber	Seotud meede (reform või investeering)	Eesmärk / siht	Nimi

M1C1-51	Reform 1.9: Avaliku halduse reform	Eesmärk	Itaalia taaste- ja vastupidavuskava juhtimist käsitlevate esmaste õigusaktide jõustumine
M1C1-52	Reform 1.9: Avaliku halduse reform	Eesmärk	Itaalia taaste- ja vastupidavuskava rakendamise haldusmenetluste lihtsustamist käsitlevate esmaste õigusaktide jõustumine.
M1C1-53	Investeering 1.9: Anda tehnilist abi ja tugevdada suutlikkust Itaalia taaste- ja vastupidavuskava rakendamiseks	Eesmärk	Esmase õigusakti jõustumine, et anda tehnilist abi ja tugevdada suutlikkust Itaalia taaste- ja vastupidavuskava rakendamiseks
M1C1-68	Reform 1.9: Avaliku halduse reform	Eesmärk	Auditi ja kontrolli andmekogude süsteem: RRFi rakendamise järelevalveks vajalik teave
M1C1-69	Reform 1.10: Riigihangete õigusraamistiku reform	Eesmärk	Riigihankesüsteemi lihtsustamist käsitleva määruse jõustumine
M1C1-1	Reform 1.1: IKT hanked	Eesmärk	Reformi käsitlevate dekreetide 1.1 „IKT hanked“ jõustumine
M1C1-2	Reform 1.3: Pilvandmetöötlus kõigepealt ja koostalitlusvõime	Eesmärk	Reformi käsitlevate dekreetide 1.3 „Pilvandmetöötluse ja koostalitlusvõime“ jõustumine
M1C1-29	Reform 1.4: Tsiviilõiguse reform	Eesmärk	Tsiviilõiguse reformi võimaldavate õigusaktide jõustumine
M1C1-30	Reform 1.5: Kriminaalõiguse reform	Eesmärk	Kriminaalõigusreformi võimaldavate õigusaktide jõustumine
M1C1-31	Reform 1.6: Maksejõuetusraamistiku reform	Eesmärk	Maksejõuetusreformi raamistikku võimaldavate õigusaktide jõustumine
M1C1-32	Investeering 1.8: Tsiviil-, kriminaal- ja halduskohtute värbamismenetlused	Eesmärk	Riikliku taaste- ja vastupidavuskava värbamist reguleerivate eriõigusaktide jõustumine
M1C1-54	Investeering 1.9: Anda tehnilist abi ja tugevdada suutlikkust Itaalia taaste- ja vastupidavuskava rakendamiseks	Siht	Viidi lõpule 1000 eksperdi värbamine Itaalia taaste- ja vastupidavuskava rakendamiseks
M1C1-55	Reform 1.9: Avaliku halduse reform	Eesmärk	Itaalia taaste- ja vastupidavuskava suhtes kohaldatava metoodika laiendamine riigieelarvele, et suurendada investeeringute kasutamist
M1C1-71	Reform 1.10: Riigihangete õigusraamistiku reform	Eesmärk	Kõigi riigihankesüsteemi jaoks vajalike õigusaktide, määruste ja rakendusaktide (sealhulgas teiseste õigusaktide) jõustumine
M1C1-100	Reform 1.13: Kulude läbivaatamise raamistiku reform	Eesmärk	Kulutuste läbivaatamise tõhusust parandavate õigusnormide jõustumine – Rahandusministeeriumi tugevdamine
M1C1-101	Reform 1.12: Maksuhalduse reform	Eesmärk	Võimalike maksudest kõrvalehoidumise vähendamise meetmete läbivaatamise vastuvõtmine
M1C2-1	Investeering 1: Üleminek 4.0	Eesmärk	Selliste õigusaktide jõustumine, millega tehakse 4.0 ülemineku maksukrediidid võimalikele abisaajatele kättesaadavaks, ning teaduskomitee loomine
M1C3-8	Investeering 4.1: Digitaalne turismikeskus	Eesmärk	Lepingute sõlmimine digitaalse turismi portaali arendamiseks
M2C2-7	Reform 1.2. Uued õigusaktid taastuvenergia tootmise ja tarbimise edendamiseks	Eesmärk	Jõustus seadusandlik dekreet, millega edendatakse taastuvgaasi kasutamist biometaani kasutamiseks transpordi-, tööstus- ja elamusektoris, ning rakendusmäärus, milles sätestatakse selle kasutamise tingimused ja kriteeriumid ning uus stimuleerimissüsteem.
M2C2-37	Reform 4.1 Arukamad menetlused projektide hindamiseks paiksete seadmetega kohalike ühistranspordisüsteemide sektoris ja kiires massitranspordisektoris	Eesmärk	Dekreetseaduse jõustumine
M2C2-41	Investeering 5.3 Elektribussid	Eesmärk	Ministri määruse jõustumine, millega määratakse kindlaks sekkumise eesmärgi saavutamiseks kasutada olevad vahendid (kasutatakse ära tarneahel)
M2C3-1	Investeerimine 2.1 - Ecobonuse ja sismabonuse tugevdamine energiatõhususe ja hoonete ohutuse nimel	Eesmärk	Superbonuse lepingu pikendamise jõustumine
M2C4-3	Reform 4.2 „Meetmed integreeritud veevarustusteenuste täieliku juhtimissuutlikkuse tagamiseks“	Eesmärk	Õigusraamistiku reform vee paremaks majandamiseks ja säästvaks kasutamiseks
M3C2-3	Reform 2.1 - Ühtse tolliliidese („Sportello Unico Doganale“) rakendamine	Eesmärk	Ühtset tollipunkti (Sportello Unico Doganale) käsitleva määruse jõustumine
M4C1-1	Reform 1.5: Ülikoolikraadiga rühmade reform; Reform 1.6: Ülikoolidiplomite reformi võimaldamine; Reform 4.1: Doktoriõppe reformimise programm	Eesmärk	Kolmanda taseme haridussüsteemi reformide jõustumine haridustulemuste parandamiseks (esmased õigusaktid) järgmistes valdkondades: a) võimaldada akadeemilisi kraade; b) ülikoolikraad; C) doktoriõppe programmide reform
M4C1-2	Investeering 1.7: Stipendiumid ülikoolidesse pääsemiseks	Eesmärk	Selliste ministri määruste jõustumine, millega reformitakse stipendiume, et parandada juurdepääsu kolmanda taseme haridusele
M5C1-1	Reform nr 1 – Aktiivne tööturupoliitika ja kutseõpe	Eesmärk	Ministeeriumidevahelise dekreedi, millega kehtestatakse töötajate tagatud tööalase konkurentsivõime riiklik programm, ja ministeeriumidevahelise dekreedi, millega kehtestatakse riiklik uute oskuste kava, jõustumine
M5C2-1	Reform 1 – Puuetega inimesi käsitlev raamseadus	Eesmärk	Puuetega inimeste iseseisvuse tugevdamise raamseaduse jõustumine.
M5C2-5	Investeering 1 – haavatavate isikute toetamine ja institutsionaliseerimise ärahoidmine	Eesmärk	Tegevuskava jõustumine.
		Osamakse summa	11 494 252 874 eurot

1.2.Teine osamakse (tagastamatu toetus):

Järjekorranumber	Seotud meede (reform või investeering)	Eesmärk / siht	Nimi

M2C4-5	Investeering 3.2: Rahvusparkide digiteerimine	Eesmärk	Rahvusparkide ja merekaitsealade külastajatele pakutavate digitaalsete teenuste haldusliku lihtsustamise ja arendamise jõustumine
M5C2-9	Investeering 3 – Ees- ja järelpaigad elamumajanduseks	Eesmärk	Esimese ja teise taseme elamumajandust käsitlevate projektide tegevuskava jõustumine, milles määratakse kindlaks nõuded projektidele, mida saavad esitada kohalikud üksused, ning kuulutatakse välja projektikonkurss.
M1C1-33	Investeering 1.8: Halduskohtute värbamismenetlused	Siht	Halduskohtute värbamismenetluste alustamine
M1C1-56	Reform 1.9: Avaliku halduse reform	Eesmärk	Avaliku sektori tööhõivet reformimist võimaldavate õigusaktide jõustumine
M1C1-70	Reform 1.10: Riigihangete õigusraamistiku reform	Eesmärk	Riigihangete seadustiku läbivaatamise jõustumine (D.Lgs. n. 50/2016)
M1C1-103	Reform 1.12: Maksuhalduse reform	Eesmärk	Esmaste ja teiseste õigusaktide ja reguleerivate sätete jõustumine ning haldusprotsesside lõpuleviimine, et soodustada maksukuulekust ning parandada auditeid ja kontrolle
M1C1-104	Reform 1.13: Kulude läbivaatamise raamistiku reform	Eesmärk	Kulude läbivaatamise säästueesmärkide vastuvõtmine aastateks 2023-2025
M1C3-11	Investeering 2.1 – Väikese ajaloolise linna atraktiivsus	Eesmärk	Kultuuriministeeriumi dekreedi jõustumine vahendite eraldamiseks kohalikele omavalitsustele, et suurendada väikeste ajalooliste linnade atraktiivsust
M2C1-1	Reform 1.1 – Riiklik ringmajanduse strateegia	Eesmärk	Ministri käskkirja jõustumine riikliku ringmajanduse strateegia vastuvõtmiseks
M2C1-2	Reform 1.3 – Tehniline tugi kohalikele omavalitsustele	Eesmärk	Kohalike ametiasutuste toetamist käsitleva suutlikkuse suurendamise tegevuskava väljatöötamise kokkuleppe heakskiitmine
M2C1-11	Investeering 3.3: Kultuur ja teadlikkus keskkonnateemadest ja -probleemidest	Eesmärk	Veebiplatvormi käivitamine ja autoritega lepingute sõlmimine
M2C2-18	Investeering 3.5 Vesinikualane teadus- ja arendustegevus	Eesmärk	Kõigi avaliku sektori teadus- ja arendustegevuse lepingute sõlmimine vesinikualaste teadusprojektidega
M2C2-21	Reform 3.2 Vesiniku konkurentsivõime edendamise meetmed	Eesmärk	Maksusoodustuste jõustumine
M2C2-38	Investeering 5.1 Taastuvenergia ja akud	Eesmärk	Ministri määruse jõustumine
M2C2-42	Investeering 5.4 Toetus ökoloogilise üleminekuga tegelevatele idufirmadele ja riskikapitalile	Eesmärk	Finantslepingu allkirjastamine
M2C3-4	Reform 1.1: Energiatõhususse sekkumise menetluste lihtsustamine ja kiirendamine	Eesmärk	Energiatõhususse sekkumise menetluste lihtsustamine ja kiirendamine
M2C4-1	Reform 2,1. Hüdrogeoloogilise ebastabiilsuse vastaste meetmete rakendamise menetluste lihtsustamine ja kiirendamine	Eesmärk	Hüdroloogiliste riskide parema juhtimise õigusraamistiku lihtsustamise jõustumine
M2C4-4	Reform 4.2 „Meetmed integreeritud veevarustusteenuste täieliku juhtimissuutlikkuse tagamiseks“	Eesmärk	Niisutuse eesmärke käsitleva uue õigusraamistiku jõustumine
M4C1-3	Reform 2.1: Õpetajate värbamine	Eesmärk	Õpetajakutse reformi jõustumine.
M4C1-4	Investeering 3.2: Kool 4.0: innovaatilised koolid, juhtmestik, uued klassiruumid ja õpikojad	Vahe-eesmärgid	Vastu on võetud Itaalia koolisüsteemi digiülemineku edendamise kava 4.0
M4C2-4	- Reform 1.1: Teadus- ja arendustegevuse toetusmeetmete rakendamine lihtsustamise ja liikuvuse edendamiseks	Eesmärk	Jõustuvad ministri määrused teadus- ja arendustegevuse ning liikuvuse kohta, mis on seotud tavalise rahastamisfondiga.
		Osamakse summa	11 494 252 874 eurot

1.3.Kolmas osamakse (tagastamatu toetus):

Järjekorranumber	Seotud meede (reform või investeering)	Eesmärk / siht	Nimi

M2C4-2	Reform 4.2 „Meetmed integreeritud veevarustusteenuste täieliku juhtimissuutlikkuse tagamiseks“	Eesmärk	Integreeritud veevarustusteenuste täieliku juhtimissuutlikkuse tagamise reformi jõustumine
M1C1-3	Investeering 1.1: Digitaristu	Eesmärk	Programmi „Polo Strategico Nazionale“ (PSN) lõpuleviimine
M1C1-4	Investeering 1.3.1: Riiklik digitaalsete andmete platvorm	Eesmärk	Riiklik digitaalne andmeplatvorm toimib
M1C1-5	Investeering 1.5: Küberturvalisus	Eesmärk	Uue riikliku küberjulgeoleku ameti loomine
M1C1-6	Investeering 1.5: Küberturvalisus	Eesmärk	Riiklike küberturvalisuse teenuste esialgne kasutuselevõtt
M1C1-7	Investeering 1.5: Küberturvalisus	Eesmärk	Küberturvalisuse skriining- ja sertifitseerimislaborite võrgustiku käivitamine
M1C1-8	Investeering 1.5: Küberturvalisus	Eesmärk	Keskse auditiüksuse aktiveerimine PSNC & ampi jaoks; võrgu- ja infoturbemeetmed
M1C1-9	Investeering 1.5: Küberturvalisus	Siht	Toetus turvastruktuuride ajakohastamisele T1
M1C1-10	Reform 1.2: Ümberkujundamise toetamine	Eesmärk	Transformeerimisrühma ja NewCo loomise jõustumine
M1C1-34	Investeering 1.8: Tsiviil- ja kriminaalkohtute kohtuameti värbamismenetlused	Siht	Tsiviil- ja kriminaalkohtute värbamismenetluste alustamine
M1C1-35	Reform 1.7: Maksukohtute reform	Eesmärk	Esimese ja teise astme maksukohtute põhjalik reform
M1C1-36	Reformid 1.4, 1.5 ja 1.6: Tsiviil- ja kriminaalkohtureform ning maksejõuetusreform	Eesmärk	Tsiviil- ja kriminaalõigusreformide ning maksejõuetusreformi delegeeritud õigusaktide jõustumine
M1C1-57	Reform 1.9: Avaliku halduse reform	Eesmärk	Uue reguleeriva raamistiku rakendamisele suunatud lihtsustamisreformiga seotud haldusmenetluste jõustumine
M1C1-102	Reform 1.13: Kulude läbivaatamise raamistiku reform	Eesmärk	Aruande vastuvõtmine selle kohta, kui tõhusad on valitud haldusasutuste tavad säästukavade koostamisel ja rakendamisel
M1C1-105	Reform 1.12: Maksuhalduse reform	Siht	Suurem „vastavuskirjade“ arv
M1C1-106	Reform 1.12: Maksuhalduse reform	Siht	Valepositiivsete „vastavuskirjade“ arvu vähendamine
M1C1-107	Reform 1.12: Maksuhalduse reform	Siht	Vastavuskirjadest tuleneva maksutulu suurenemine
M1C2-6	Reform 2: Iga-aastased konkurentsiseadused	Eesmärk	2021. aasta konkurentsiseaduse jõustumine
M1C2-7	Reform 2: Iga-aastased konkurentsiseadused	Eesmärk	Kõigi energiaalaste rakendusmeetmete ja teiseste õigusaktide jõustumine (vajaduse korral)
M1C2-8	Reform 2: Iga-aastased konkurentsiseadused	Eesmärk	Kõigi rakendusmeetmete (sealhulgas vajaduse korral teiseste õigusaktide) jõustumine 2021. aasta konkurentsiseadusest tulenevate meetmete tõhusaks rakendamiseks ja kohaldamiseks
M1C3-6	Reform 3.1: Kultuuriürituste minimaalsete keskkonnakriteeriumide vastuvõtmine	Eesmärk	Jõustub määrus, millega määratakse kindlaks riiklikult rahastatavate kultuuriüritustega seotud riigihangete sotsiaalsed ja keskkonnaalased kriteeriumid
M2C1-3	Investeering 2.1: Logistikakava põllumajandusliku toidutööstuse, kalanduse ja vesiviljeluse, metsanduse, lillekasvatuse ja taimekasvatussektori jaoks	Eesmärk	Lõpliku pingerea avaldamine logistiliste stiimulite kava alusel
M2C1-4	Investeering 2.2: Põllumajanduslik päikesepark	Siht	Vahendite eraldamine toetusesaajatele protsendina investeeringule eraldatud rahaliste vahendite kogusummast
M2C2-8	Investeering 2.1 Arukate võrkude tugevdamine	Eesmärk	(Kõikide) riigihankelepingute sõlmimine võrgu läbilaskevõime suurendamiseks
M2C2-12	Investeering 2.2 Sekkumised elektrivõrgu vastupidavuse suurendamiseks	Eesmärk	Elektrisüsteemi võrgu vastupidavust suurendavate projektide tellimine
M3C2-1	Reform 1.1 – Strateegilise planeerimise menetluste lihtsustamine	Eesmärk	Strateegilise planeerimise menetluste lihtsustamisega seotud õigusaktide muudatuste jõustumine
M3C2-2	Reform 1.2 – Konkurentsipõhiste kontsessioonide andmine Itaalia sadamates	Eesmärk	Sadamakontsessioonide määruse jõustumine
M3C2-4	Reform 1.3 - Külm triikimistehaste loamenetluste lihtsustamine	Eesmärk	Külmtriikimistehaste loamenetluste lihtsustamise jõustumine
M4C1-5	Reform 1.3: Koolisüsteemi ümberkorraldamine; Reform 1.2: Kolmanda taseme kutseõppesüsteemi reform; Reform 1.1: Tehniliste ja kutseinstituutide reform; Reform 1.4: „Suunitlusega“ süsteemi reform	Vahe-eesmärgid	Alg- ja keskharidussüsteemi reformide jõustumine haridustulemuste parandamiseks
M4C1-6	Reform 2.2: Kolmanda taseme haridus ja täiendkoolitus koolijuhtidele, õpetajatele, haldus- ja tehnilistele töötajatele	Eesmärk	Selliste õigusaktide jõustumine, mille eesmärk on luua kooli jaoks kvaliteetne koolitussüsteem.
M4C2-1	Investeering 1.2: Noorte teadlaste esitatud projektide rahastamine.	Siht	Uurimisstipendiumi saanud üliõpilaste arv
M5C1-2	Reform nr 1 – Aktiivne tööturupoliitika ja kutseõpe	Eesmärk	Kõigi riiklike tööturuasutuste kavade jõustumine piirkondlikul tasandil
M5C1-6	Investeering 1 – avalike tööturuasutuste tugevdamine	Siht	Riiklikud tööturuasutused rakendavad tugevdamise kavas ette nähtud meetmeid kolme aasta jooksul (2021-2023).
M5C1-8	Reform 2 – Deklareerimata töö	Eesmärk	Riikliku kava jõustumine ja tegevuskava rakendamine, et võidelda deklareerimata töö vastu kõigis majandussektorites.
M5C1-12	Investeering 2 – soolise võrdõiguslikkuse sertifitseerimise süsteem	Eesmärk	Jõustub soolise võrdõiguslikkuse sertifitseerimise süsteem ja sellega kaasnevad ettevõtetele suunatud stimuleerimismehhanismid.
M5C2-7	Investeering 2 – Autonoomsusmustrid puuetega inimeste jaoks	Siht	Sotsiaalpiirkonnad on viinud ellu vähemalt ühe projekti, mis on seotud koduruumide renoveerimise ja/või puuetega inimestele IKT-seadmete pakkumisega, ning sellega on kaasnenud digioskuste alane koolitus.
M5C3-1	Investeering 1.1.1 Sisealad: Kogukondlike sotsiaalteenuste ja -infrastruktuuride edendamine	Eesmärk	Sisepiirkondades sotsiaalteenuste ja -infrastruktuuri parandamiseks võetavate sekkumismeetmete ning alla 3000 elanikuga omavalitsuste apteekide toetamise hankeleping
M6C2-1	Reform 1: Vaadata läbi ja ajakohastada tervishoiuministeeriumi kliinikumi- ja hooldusalaste teadusinstituutide (IRCCS) ning teaduspoliitika kehtivat õigusraamistikku, et tugevdada teadusuuringute, innovatsiooni ja tervishoiu vahelist seost	Eesmärk	Jõustus seadusandlik dekreet, millega nähakse ette haiglaravi ja raviga tegelevate teadusinstituutide (IRCSS) eeskirjade ümberkorraldamine
		Osamakse summa	11 494 252 874 eurot

1.4.Neljas osamakse (tagastamatu toetus):

Järjekorranumber	Seotud meede (reform või investeering)	Eesmärk / siht	Nimi

M1C1-11	Investeeringud 1.6.6 Finantspolitsei digiteerimine	Siht	Finantspolitsei – professionaalsete andmeteadusteenuste ostmine T1
M1C1-37	Reformid 1.4 ja 1.5: Tsiviil- ja kriminaalõiguse reform	Eesmärk	Tsiviil- ja kriminaalõiguse reformi jõustumine
M1C1-58	Reform 1.9: Avaliku halduse reform	Eesmärk	Avaliku sektori tööhõive reformi käsitlevate õigusaktide jõustumine
M1C1-72	Reform 1.11: Avaliku halduse asutuste ja tervishoiuasutuste hilinenud maksete vähendamine	Eesmärk	Kiidetakse heaks meetmed, mille eesmärk on vähendada avaliku halduse asutuste hilinenud makseid ettevõtetele
M1C1-73	Reform 1.10: Riigihangete õigusraamistiku reform	Eesmärk	Riigihankeseadustiku reformi jõustumine
M1C1-74	Reform 1.10: Riigihangete õigusraamistiku reform	Eesmärk	Kõigi riigihankeseadustiku lihtsustamise reformiks vajalike rakendusmeetmete ja teiseste õigusaktide jõustumine
M1C1-109	Reform 1.12: Maksuhalduse reform	Siht	Esimese eelnevalt kokkupandud käibemaksudeklaratsiooni saatmine
M2C2-14	Investeering 3.3 Vesinikukatsed maanteetranspordis	Eesmärk	(Kõikide) riigihankelepingute sõlmimine vesinikul põhinevate laadimisjaamade ehitamiseks
M2C2-16	Investeering 3.4 Vesinikukatsed raudteetranspordi valdkonnas	Eesmärk	Vahendite eraldamine vesiniku katsetamiseks raudteetranspordi valdkonnas
M2C2-20	Reform 3.1 Halduslik lihtsustamine ja regulatiivsete tõkete vähendamine vesiniku kasutuselevõtul	Eesmärk	Vajalike seadusandlike meetmete jõustumine
M2C2-27	Investeering 4.3 Laadimistaristute paigaldamine	Eesmärk	Kõigi riigihankelepingute sõlmimine laadimistaristute paigaldamiseks M1
M2C2-33	Investeering 4.4.2 Piirkondliku ühistranspordi raudteepargi uuendamine keskkonnasõbralike kütuserongide ja universaalteenustega	Eesmärk	Keskkonnasäästlike rongide ja universaalteenustega piirkondliku ühistranspordi rongipargiga seotud kõigi riigihankelepingute sõlmimine
M2C3-2	Investeerimine 2.1 - Ecobonuse ja sismabonuse tugevdamine energiatõhususe ja hoonete ohutuse nimel	Siht	Hoonete renoveerimine Superbonus ja sismabonus T1
M4C1-9	Investeering 1.1: Lasteaedade ja eelkoolide ning alusharidus- ja lapsehoiuteenuste kava	Eesmärk	Lepingute sõlmimine lasteaedade, eelkoolide ning alusharidus- ja lapsehoiuteenuste ehitamiseks, renoveerimiseks ja ohutuse tagamiseks
M5C2-3	Reform nr 2 – Reform mittesõltuvate eakate jaoks	Eesmärk	Jõustus raamseadus, millega tugevdatakse meetmeid, mis on suunatud mittesõltumatutele eakatele inimestele
M5C3-8	Investeering 1.3 - Struktureeritud sotsiaal-haridusmeetmed haridusalase vaesuse vastu võitlemiseks lõunas, millega toetatakse kolmandat sektorit	Siht	Alaealiste haridusalane toetamine (esimene osa)
		Osamakse summa	2 298 850 575 eurot

1.5.Viies osamakse (tagastamatu toetus):

Järjekorranumber	Seotud meede (reform või investeering)	Eesmärk / siht	Nimi

M1C1-12	Investeering 1.3.2: Ühtne digivärav	Siht	Ühtne digivärav
M1C1-13	Investeering 1.4.6: Liikuvus kui teenus Itaalia jaoks	Eesmärk	Liikuvus kui teenuselahendus M1
M1C1-14	Investeering 1.6.5 Riiginõukogu digiteerimine	Siht	Riiginõukogu – andmelaos T1 analüüsimiseks kättesaadavad kohtudokumendid
M1C1-38	Reform 1.8: Õiguse digiteerimine	Eesmärk	Kohtusüsteemi digiteerimine
M1C1-59	Reform 1.9: Avaliku halduse reform	Eesmärk	Strateegilise personalijuhtimise jõustumine avalikus halduses
M1C1-75	Reform 1.10: Riigihangete õigusraamistiku reform	Siht	Riikliku e-riigihangete süsteemi täielik toimimine
M1C1-76	Reform 1.11: Avaliku halduse asutuste ja tervishoiuasutuste hilinenud maksete vähendamine	Siht	Keskvalitsuste keskmine päevade arv ettevõtete eest tasumiseks on vähenenud
M1C1-77	Reform 1.11: Avaliku halduse asutuste ja tervishoiuasutuste hilinenud maksete vähendamine	Siht	Vähendatakse keskmist päevade arvu, mille jooksul piirkondlikud haldusasutused tasustavad ettevõtteid
M1C1-78	Reform 1.11: Avaliku halduse asutuste ja tervishoiuasutuste hilinenud maksete vähendamine	Siht	Kohalike haldusasutuste keskmine päevade arv ettevõtete eest tasumiseks on vähenenud
M1C1-79	Reform 1.11: Avaliku halduse asutuste ja tervishoiuasutuste hilinenud maksete vähendamine	Siht	Riiklike tervishoiuasutuste keskmine päevade arv ettevõtjate tasustamiseks on vähenenud
M1C1-80	Reform 1.11: Avaliku halduse asutuste ja tervishoiuasutuste hilinenud maksete vähendamine	Siht	Vähendatakse keskvalitsuste poolt ettevõtjatele maksmisega viivitatud päevade keskmist arvu
M1C1-81	Reform 1.11: Avaliku halduse asutuste ja tervishoiuasutuste hilinenud maksete vähendamine	Siht	Vähendatakse piirkondlike haldusasutuste poolt ettevõtetele maksmisega viivitatud päevade keskmist arvu
M1C1-82	Reform 1.11: Avaliku halduse asutuste ja tervishoiuasutuste hilinenud maksete vähendamine	Siht	Kohalike haldusasutuste poolt ettevõtjatele maksmisega viivitatud päevade keskmine arv on väiksem
M1C1-83	Reform 1.11: Avaliku halduse asutuste ja tervishoiuasutuste hilinenud maksete vähendamine	Siht	Tervishoiuasutuste poolt ettevõtjatele maksmisega viivitatud päevade keskmine arv on vähenenud
M1C1-84	Reform 1.10: Riigihangete õigusraamistiku reform	Siht	Keskmine aeg avaldamise ja lepingu sõlmimise vahel
M1C1-85	Reform 1.10: Riigihangete õigusraamistiku reform	Siht	Keskmine lepingu sõlmimise ja infrastruktuuri realiseerimise vaheline aeg
M1C1-86	Reform 1.10: Riigihangete õigusraamistiku reform	Siht	Avaliku sektori hankijad, keda on koolitatud avaliku sektori hankijate kutseliseks muutmise strateegia raames
M1C1-87	Reform 1.10: Riigihangete õigusraamistiku reform	Siht	Dünaamiliseid hankesüsteeme kasutavad avaliku sektori hankijad
M1C1-110	Reform 1.13: Kulude läbivaatamise raamistiku reform	Eesmärk	Riigieelarve ümberliigitamine seoses keskkonnakulude ja soolist võrdõiguslikkust edendavate kuludega
M1C2-4	Reform 1: Tööstusomandi süsteemi reform	Eesmärk	Itaalia tööstusomandi seadustiku ja asjakohaste rakendusaktide reformimiseks vastu võetud seadusandliku dekreedi jõustumine
M1C2-9	Reform 2: Iga-aastased konkurentsiseadused	Eesmärk	2022. aasta konkurentsiseaduse jõustumine
M1C2-10	Reform 2: Iga-aastased konkurentsiseadused	Eesmärk	Kõigi rakendusmeetmete (sealhulgas vajaduse korral teiseste õigusaktide) jõustumine 2022. aasta konkurentsiseadusest tulenevate meetmete tõhusaks rakendamiseks ja kohaldamiseks
M1C3-4	Investeering 1.3: Energiatõhususe parandamine kinodes, teatrites ja muuseumides	Siht	Sõnavõtud riigimuuseumide ja kultuuriobjektide, teatrihallide ja kinode kohta on lõpule viidud (esimene osa)
M1C3-7	Investeering 3.3: Kultuurivaldkonna ettevõtjate suutlikkuse suurendamine, et juhtida digiüleminekut ja rohelist üleminekut.	Eesmärk	Kõigi riigihankelepingute sõlmimine rakendusorganisatsiooni(de)/toetusesaajatega kõigi sekkumiste jaoks, et juhtida kultuurivaldkonnas tegutsejate üleminekut digitehnoloogiale ja keskkonnahoidlikule majandusele
M1C3-10	Reform 4.1 Giidide kutsealade korralduse reguleerimine	Eesmärk	Giidide riikliku standardi määratlemine
M2C1-5	Investeering 2.2: Põllumajanduslik päikesepark	Siht	Vahendite eraldamine toetusesaajatele protsendina investeeringule eraldatud rahaliste vahendite kogusummast
M2C2-1	Investeering 1.3 Innovatiivsete süsteemide (sealhulgas offshore-süsteemide) edendamine	Eesmärk	Avamere infrastruktuuri arendamise projekti autasustamine
M2C2-4	Investeering 1.4 Biometaani arendamine vastavalt ringmajanduse edendamise kriteeriumidele	Siht	Biometaani täiendav tootmine
M2C2-22	Investeering 4.1 „Investeeringud pehmesse liikuvusse“ (riiklik jalgrattateede kava)	Siht	Täiendavad jalgrattarajad T1
M2C2-24	Investeering 4.1 „Investeeringud pehmesse liikuvusse (riiklik jalgrattateede kava) – Investeeringud 4.2 Kiirtranspordisüsteemide (metroo, tänavaauto, brt) arendamine“	Eesmärk	Kogu riigihankelepingu sõlmimine jalgrattaradade, metroode, trolliliinide ja funikulaaride ehitamiseks suurlinna-aladel
M2C2-32	Investeering 4.4.1 Piirkondliku ühistranspordi bussipargi uuendamine keskkonnasõbralike sõidukitega	Eesmärk	Kõigi riigihankelepingute sõlmimine piirkondlike ühistranspordi bussiparkide uuendamiseks keskkonnasõbralike sõidukitega
M2C4-6	Investeering 3.2: Rahvusparkide digiteerimine	Siht	Rahvusparkide ja merekaitsealade külastajatele pakutavate digitaalsete teenuste haldamise lihtsustamine ja arendamine
M3C2-6	Investeering 2.2: Lennuliikluse korraldamise digiteerimine	Siht	Lennuliikluse korraldamise digiteerimine: lennuliikluse korraldamise süsteemiga varustatud kohad
M4C1-10	Reform 2.1: Õpetajate värbamine; Reform 1.3: Koolisüsteemi ümberkorraldamine; Reform 1.2: Kolmanda taseme kutseõppesüsteemi reform; Reform 1.1: Tehniliste ja kutseinstituutide reform; Reform 1.4: „Suunitluse“ süsteemi reform; Reform 1.5: Ülikoolikraadiga rühmade reform; Reform 1.6: Ülikoolidiplomite reformi võimaldamine	Eesmärk	Määruste jõustumine, et vajaduse korral tõhusalt rakendada ja kohaldada kõiki meetmeid, mis on seotud alg-, kesk- ja kolmanda taseme hariduse reformidega
M4C1-11	Investeering 1.7: Stipendiumid ülikoolidesse pääsemiseks	Siht	Ülikooli stipendium
M5C1-16	Investeering 4 – Avalik teenistus	Siht	Inimesed on osalenud universaalses avaliku teenistuse programmis ja saanud kolmeaastasel ajavahemikul 2021-2023 asjakohase sertifikaadi.
M5C3-3	Investeering 1.1.2: Sisealad – Territoriaalse läheduse tervishoiuasutused	Siht	Toetus vähem kui 3000 elanikuga omavalitsusüksuste maapiirkondade apteekidele (esimene partii)
		Osamakse summa	8 045 977 011 eurot

1.6.Kuues osamakse (tagastamatu toetus):

Järjekorranumber	Seotud meede (reform või investeering)	Eesmärk / siht	Nimi

M1C1-15	Investeeringud 1.6.6 Finantspolitsei digiteerimine	Siht	Finantspolitsei – professionaalsete andmeteadusteenuste ostmine T2
M1C1-16	Investeering 1.6.5 Riiginõukogu digiteerimine	Siht	Riiginõukogu – andmelaos T2 analüüsimiseks kättesaadavad kohtudokumendid
M1C1-39	Investeering 1.8: Tsiviil- ja kriminaalkohtute värbamismenetlused	Siht	Tsiviil- ja kriminaalkohtute värbamismenetluste lõpuleviimine
M1C1-40	Investeering 1.8: Halduskohtute värbamismenetlused	Siht	Halduskohtute värbamismenetluste lõpuleviimine
M1C1-41	Investeering 1.8: Halduskohtute värbamismenetlused	Siht	Piirkondlike halduskohtute kohtuasjade kuhjumise vähendamine
M1C1-42	Investeering 1.8: Halduskohtute värbamismenetlused	Siht	Kuhjunud kohtuasjade arvu vähendamine riiginõukogus
M1C1-108	Reform 1.15: Avaliku sektori raamatupidamiseeskirjade reform	Eesmärk	Kontseptuaalse raamistiku, tekkepõhise raamatupidamisarvestuse standardite kogumi ja mitmemõõtmelise kontoplaani heakskiitmine
M1C1-111	Reform 1.13: Kulude läbivaatamise raamistiku reform	Eesmärk	Iga-aastase kulude läbivaatamise lõpuleviimine 2023. aastaks, võttes arvesse 2022. aastaks 2023. aastaks seatud säästueesmärki
M1C1-112	Reform 1.12: Maksuhalduse reform	Siht	Parandada maksuameti tegevussuutlikkust, nagu on osutatud maksuameti tulemuslikkuse kavas aastateks 2021-2023.
M1C2-2	Investeering 1: Üleminek 4.0	Siht	Üleminekuperioodil 4.0 äriühingutele aastatel 2021-2022 esitatud maksudeklaratsioonide alusel antud maksukrediidid
M1C3-9	Investeering 4.1: Digitaalne turismikeskus	Siht	Turismiettevõtjate kaasamine digitaalse turismi keskuse tegevusse
M2C2-6	Reform 1.1 Taastuvate maismaa- ja avamererajatiste loamenetluste lihtsustamine ning uus õigusraamistik taastuvatest energiaallikatest tootmise säilitamiseks ning praeguste toetuskavade kestuse ja abikõlblikkuse pikendamine	Eesmärk	Maismaal ja avamerel toodetavate taastuvate energiaallikate jaoks rajatiste ehitamiseks loa andmise menetluste lihtsustamist käsitleva õigusraamistiku jõustumine
M2C2-29	Investeering 4.3 Laadimistaristute paigaldamine	Siht:	Kiirlaadimispunktide arv vabal teel
M2C2-29bis	Investeering 4.3 Laadimistaristute paigaldamine	Siht:	Kiire laadimise jaamade arv linnapiirkondades
M2C2-31	Investeering 4.4.3 Riikliku tuletõrjebrigaadide staabi uuendamine	Eesmärk	Riikliku tuletõrjebrigaadide käskluse uuendamiseks kõigi riigihankelepingute sõlmimine
M3C2-5	Investeeringud 2.1 - logistikaahela digiteerimine	Siht	Logistikaahela digiteerimine
M4C1-8	Investeering 1.3: Koolispordi infrastruktuuri edendamise kava	Eesmärk	Haridusministeeriumi dekreedis ette nähtud spordirajatiste ja spordivõimurite ehitamiseks ja renoveerimiseks võetavate sekkumismeetmete lepingute sõlmimine
M5C1-9	Reform 2 – Deklareerimata töö	Eesmärk	Riiklikus kavas sisalduvate meetmete täielik rakendamine kooskõlas tegevuskavaga
M5C2-2	Reform 1 – Puuetega inimesi käsitlev raamseadus	Eesmärk	Raamseaduse jõustumine ja valitsuse poolt vastu võetud seadusandlikud dekreedid, millega arendatakse raamseaduse sätteid, et tugevdada puuetega inimeste iseseisvust.
M5C2-4	Reform nr 2 – Reform mittesõltuvate eakate jaoks	Eesmärk	Jõustuvad seadusandlikud dekreedid, millega arendatakse edasi raamseaduse sätteid, et tugevdada meetmeid, mis on suunatud mittesõltumatutele eakatele inimestele.
M5C3-5	Investeering 1.2: Organiseeritud kuritegevuse teel konfiskeeritud vara suurendamine	Eesmärk	Lepingute sõlmimine organiseeritud kuritegevuselt konfiskeeritud varaga seotud sekkumiseks
		Osamakse summa	2 298 850 575 eurot

1.7.Seitsmes osamakse (tagastamatu toetus):

Järjekorranumber	Seotud meede (reform või investeering)	Eesmärk / siht	Nimi

M1C1-17	Investeering 1.1: Digitaristu	Siht	Migratsioon Polo Strategico Nazionale T1-le
M1C1-18	Investeering 1.3.1: Riiklik digitaalsete andmete platvorm	Siht	Rakendusliidesed riiklikus digitaalse andmeplatvormis T1
M1C1-19	Investeering 1.5: Küberturvalisus	Siht	Toetus turvastruktuuride ajakohastamisele T2
M1C1-20	Investeering 1.5: Küberturvalisus	Eesmärk	Riiklike küberturvalisuse teenuste täielik kasutuselevõtt
M1C1-21	Investeering 1.5: Küberturvalisus	Eesmärk	Küberturvalisuse skriining- ja sertifitseerimislaborite ning hindamiskeskuste võrgustiku lõpuleviimine
M1C1-22	Investeering 1.5: Küberturvalisus	Eesmärk	PSNC & ampi auditi kesküksuse täielik toimimine; võrgu- ja infoturbemeetmed, mille puhul on lõpule viidud vähemalt 30 kontrolli
M1C1-43	Reform 1.4: Tsiviilõiguse reform	Siht	Tsiviil- ja üldkohtute kohtuasjade kuhjumise vähendamine (esimene aste)
M1C1-44	Reform 1.4: Tsiviilõiguse reform	Siht	Tsiviilapellatsioonikohtu pooleliolevate kohtuasjade arvu vähendamine (teine aste)
M1C1-60	Reform 1.9: Avaliku halduse reform	Eesmärk	200 kodanikke ja ettevõtjaid mõjutava kriitilise tähtsusega menetluse lihtsustamise ja digiteerimise täielik rakendamine (sealhulgas kõik delegeeritud õigusaktid)
M1C1-88	Reform 1.11: Avaliku halduse asutuste ja tervishoiuasutuste hilinenud maksete vähendamine	Siht	Keskvalitsuste keskmine päevade arv ettevõtete eest tasumiseks on vähenenud
M1C1-89	Reform 1.11: Avaliku halduse asutuste ja tervishoiuasutuste hilinenud maksete vähendamine	Siht	Vähendatakse keskmist päevade arvu, mille jooksul piirkondlikud haldusasutused tasustavad ettevõtteid
M1C1-90	Reform 1.11: Avaliku halduse asutuste ja tervishoiuasutuste hilinenud maksete vähendamine	Siht	Kohalike haldusasutuste keskmine päevade arv ettevõtete eest tasumiseks on vähenenud
M1C1-91	Reform 1.11: Avaliku halduse asutuste ja tervishoiuasutuste hilinenud maksete vähendamine	Siht	Riiklike tervishoiuasutuste keskmine päevade arv ettevõtjate tasustamiseks on vähenenud
M1C1-92	Reform 1.11: Avaliku halduse asutuste ja tervishoiuasutuste hilinenud maksete vähendamine	Siht	Vähendatakse keskvalitsuste poolt ettevõtjatele maksmisega viivitatud päevade keskmist arvu
M1C1-93	Reform 1.11: Avaliku halduse asutuste ja tervishoiuasutuste hilinenud maksete vähendamine	Siht	Vähendatakse piirkondlike haldusasutuste poolt ettevõtetele maksmisega viivitatud päevade keskmist arvu
M1C1-94	Reform 1.11: Avaliku halduse asutuste ja tervishoiuasutuste hilinenud maksete vähendamine	Siht	Kohalike haldusasutuste poolt ettevõtjatele maksmisega viivitatud päevade keskmine arv on väiksem
M1C1-95	Reform 1.11: Avaliku halduse asutuste ja tervishoiuasutuste hilinenud maksete vähendamine	Siht	Tervishoiuasutuste poolt ettevõtjatele maksmisega viivitatud päevade keskmine arv on vähenenud
M1C1-96	Reform 1.10: Riigihangete õigusraamistiku reform	Siht	Keskmine aeg avaldamise ja lepingu sõlmimise vahel
M1C1-97	Reform 1.10: Riigihangete õigusraamistiku reform	Siht	Keskmine lepingu sõlmimise ja infrastruktuuri realiseerimise vaheline aeg
M1C1-98	Reform 1.10: Riigihangete õigusraamistiku reform	Siht	Avaliku sektori hankijad, keda on koolitatud avaliku sektori hankijate kutseliseks muutmise strateegia raames
M1C1-99	Reform 1.10: Riigihangete õigusraamistiku reform	Siht	Dünaamiliseid hankesüsteeme kasutavad avaliku sektori hankijad
M1C1-113	Reform 1.12: Maksuhalduse reform	Siht	Suurem „vastavuskirjade“ arv
M1C1-114	Reform 1.12: Maksuhalduse reform	Siht	Vastavuskirjadest tuleneva maksutulu suurenemine
M1C2-11	Reform 2: Iga-aastased konkurentsiseadused	Eesmärk	2023. aasta konkurentsiseaduse jõustumine
M1C2-12	Reform 2: Iga-aastased konkurentsiseadused	Eesmärk	Kõigi rakendusmeetmete (sealhulgas vajaduse korral teiseste õigusaktide) jõustumine 2023. aasta konkurentsiseadusest tulenevate meetmete tõhusaks rakendamiseks ja kohaldamiseks
M2C1-6	Investeering 2.2: Põllumajanduslik päikesepark	Siht	Vahendite eraldamine toetusesaajatele protsendina investeeringule eraldatud rahaliste vahendite kogusummast
M2C1-7	Investeering 2.3: Innovatsioon ja mehhaniseerimine põllumajandus- ja toiduainesektoris	Siht	Toetus investeeringutele innovatsiooni ringmajanduses ja biomajanduses
M2C2-9	Investeering 2.1 Arukate võrkude tugevdamine	Siht	Arukad võrgud – suurendada võrguvõimsust taastuvenergia jaotamiseks
M2C2-25	Investeering 4.2 Kiirtranspordisüsteemide (metroo, tänavaauto, brt) arendamine	Siht	Ühistranspordi taristu T1 kilomeetrite arv
M2C2-28	Investeering 4.3 Laadimistaristute paigaldamine	Eesmärk	Lepingute sõlmimine kõigi laadimistaristute paigaldamiseks sõlmitud riigihankelepingutega M2
M2C2-34	Investeering 4.4.1 Piirkondliku ühistranspordi bussipargi uuendamine keskkonnasõbralike sõidukitega –	Siht	Heiteta busside arv T1
M2C2-34bis	Investeering 4.4.2 Piirkondliku ühistranspordi raudteepargi uuendamine keskkonnasõbralike kütuserongide ja universaalteenustega	Siht	Heiteta rongide arv T1
M2C2-40	Investeering 5.1.3 akutööstus	Siht	Toodetud akude energiatootmisvõimsus
M4C1-7	Investeering 1.4: Erakorraline sekkumine, mille eesmärk on vähendada territoriaalseid erinevusi keskkooli I ja II tsüklis ning võidelda koolist väljalangemise vastu	Siht	Üliõpilased või noored, kes on osalenud mentorlustegevuses või diplomijärgsetel orientiirikursustel
M4C1-12	Investeering 4.1: Doktorikraadide arvu ja karjäärivõimaluste laiendamine (teadusuuringutele suunatud, avalik haldus ja kultuuripärand)	Siht	Doktoriõppe stipendiumiprogrammid aastas (üle kolme aasta)
M4C1-13	Investeering 2.1: Integreeritud digitaalne õpetamine ja koolitöötajate koolitamine digiülemineku valdkonnas	Siht	Koolijuhtide, õpetajate ja haldustöötajate koolitamine
M4C1-14	Reform 2.1: Õpetajate värbamine	Siht	Reformitud värbamissüsteemiga tööle võetud õpetajad
M4C1-15	Investeering 1.7: Stipendiumid ülikoolidesse pääsemiseks	Siht	Stipendiumid ülikooli sisseelamiseks
M4C2-3	Investeering 3.3: Innovaatiliste doktorikraadide loomine, mis vastavad ettevõtete innovatsioonivajadustele ja edendavad teadlaste värbamist ettevõtete poolt	Siht	Innovaatiliste doktorikraadide stipendiumide arv
		Osamakse summa	6 321 839 080 eurot

1.8.Kaheksas osamakse (tagastamatu toetus):

Järjekorranumber	Seotud meede (reform või investeering)	Eesmärk / siht	Nimi

M1C1-23	Investeering 1.4.6: Liikuvus kui teenus Itaalia jaoks	Eesmärk	Liikuvus kui teenuselahendus
M1C1-24	Investeering 1.7.1: Digitaalne tsiviilteenus	Siht	Mittetulunduslike sertifitseeritud üksuste ja vabatahtlike koolitusalgatustes osalevad kodanikud
M1C1-25	Investeering 1.6.6: Finantspolitsei digiteerimine	Eesmärk	Arendada toimivaid infosüsteeme, mida kasutatakse majanduskuritegevuse vastu võitlemiseks
M1C1-61	Reform 1.9: Avaliku halduse reform	Eesmärk	Viia lõpule kodanikke otseselt mõjutava 50 täiendava kriitilise menetluse lihtsustamine ja digiteerimine (kaasa arvatud kõik delegeeritud õigusaktid)
M1C1-62	Reform 1.9: Avaliku halduse reform	Eesmärk	Suurendada investeeringute kasutamist
M1C1-115	Reform 1.13: Kulude läbivaatamise raamistiku reform	Eesmärk	2024. aasta kulude iga-aastase läbivaatamise lõpuleviimine, võttes arvesse 2022. ja 2023. aastal 2024. aastaks seatud säästueesmärki
M1C2-3	Investeering 1. Üleminek 4.0	Siht	Üleminekuperioodil 4.0 äriühingutele aastatel 2021-2023 esitatud maksudeklaratsioonide alusel antud maksukrediidid
M4C1-16	Investeering 3.1: Uued oskused ja keeled	Siht	Koolid, mis on 2024./25. aastal käivitanud loodusteaduste, tehnoloogia, inseneriteaduste ja matemaatika valdkonna nõustamisprojektid
M4C1-17	Investeering 3.1: Uued oskused ja keeled	Siht	Õpetajatele pakutavad iga-aastased keele- ja metodoloogilised kursused
M5C1-10	Reform 2 – Deklareerimata töö	Siht	Tööinspektsioonide arvu suurenemine
M5C3-6	Investeering 1.2 Organiseeritud kuritegevuse teel konfiskeeritud vara suurendamine	Siht	Organiseeritud kuritegevuse teel konfiskeeritud varade taaskasutamine (esimene osa)
		Osamakse summa	2 298 850 575 eurot

1.9.Üheksas osamakse (tagastamatu toetus):

Järjekorranumber	Seotud meede (reform või investeering)	Eesmärk / siht	Nimi

M1C1-116	Reform 1.12: Maksuhalduse reform	Siht	Maksudest kõrvalehoidumise vähendamine, nagu on määratletud näitajaga „võimalus maksudest kõrvale hoiduda“
M1C2-5	Investeering 6. Investeeringud tööstusomandi süsteemi	Siht	Tööstusomandiga seotud rahastamisvõimalustest toetatavad projektid
M1C2-13	Reform 2: Iga-aastased konkurentsiseadused	Eesmärk	2024. aasta konkurentsiseaduse jõustumine
M1C2-14	Reform 2: Iga-aastased konkurentsiseadused	Siht	Kasutusele on võetud miljoneid 2G arukaid arvesteid.
M1C3-1	Investeering 1.1: Digitaalstrateegia ja kultuuripärandi platvormid	Siht	Kasutajad, keda on koolitatud kultuuripärandi e-õppe platvormi kaudu
M1C3-2	Investeering 1.1: Digitaalstrateegia ja kultuuripärandi platvormid	Siht	Digitaalsed ressursid, mis on loodud ja avaldatud digitaalses raamatukogus
M1C3-5	Investeering 1.3: Energiatõhususe parandamine kinodes, teatrites ja muuseumides	Siht	Sõnavõtud riigimuuseumide ja kultuuriobjektide, teatrihallide ja kinode kohta on lõpule viidud (teine osa)
M2C2-30	Investeering 4.3: Laadimistaristute paigaldamine	Siht	Kiirlaadimispunktide arv vabal teel
M2C2-30bis	Investeering 4.3: Laadimistaristute paigaldamine	Siht:	Kiire laadimise jaamade arv linnapiirkondades
M2C2-39	Investeering 5.1.1: Fotogalvaaniline tehnoloogia	Siht	Toodetud päikesepaneelide energiatootmisvõimsus
M2C3-3	Investeerimine 2.1 - Ecobonuse ja sismabonuse tugevdamine energiatõhususe ja hoonete ohutuse nimel	Siht	Hoonete renoveerimine Superbonus ja sismabonus T2
M4C1-18	Investeering 1.1: Lasteaedade ja eelkoolide ning alusharidus- ja lapsehoiuteenuste kava	Siht	Uued kohad, mis on aktiveeritud haridus- ja alusharidusteenuste jaoks (null kuni kuus aastat vanad)
M4C1-19	Investeering 3.2: Kool 4.0: innovaatilised koolid, juhtmestik, uued klassiruumid ja õpikojad	Siht	Klassid muudetakse innovaatiliseks õpikeskkonnaks tänu 4.0 koolile.
M4C1-20	Investeering 1.5: Kolmanda taseme kutseõppesüsteemi arendamine	Siht	Kutseõppesüsteemi (ITS) õppurite arv
M4C2-2	Investeering 2.2: Partnerlused teadusuuringute ja innovatsiooni valdkonnas – programm „Euroopa horisont“	Siht	Toetust saanud ettevõtete projektide arv
M5C1-3	Reform nr 1 – Aktiivne tööturupoliitika ja kutseõpe	Siht	Isikud, kes on hõlmatud töötajate tagatud tööalase konkurentsivõime programmiga.
M5C1-4	Reform nr 1 – Aktiivne tööturupoliitika ja kutseõpe	Siht	Töötajate toetusesaajate tagatud tööalane konkurentsivõime on osalenud kutseõppes.
M5C1-5	Reform nr 1 – Aktiivne tööturupoliitika ja kutseõpe	Siht	Iga piirkonna riiklikud tööturuasutused on täitnud riiklike tööturuasutuste teenuste olulise taseme kriteeriumid, nagu on määratletud töötajate tööhõive tagamise (GOL) programmis.
M5C1-7	Investeering 1 – avalike tööturuasutuste tugevdamine	Siht	Riiklikud tööturuasutused on tugevdamise kavas ette nähtud tegevused kolme aasta jooksul (2021-2023) lõpule viinud.
M5C1-15	Investeering 3 – Kahe süsteemi tugevdamine	Siht	Inimesed, kes on osalenud duaalses süsteemis ja saanud asjakohase sertifikaadi viieaastasel ajavahemikul 2021-2025.
M5C3-2	Investeering 1.1.1: Sisealad: Kogukondlike sotsiaalteenuste ja -infrastruktuuride edendamine	Siht	Uued ja täiustatud sotsiaalteenused ja taristu, millele on juurdepääs sisepiirkondades ja Lõuna-Itaalias asuvate omavalitsuste toetusesaajatel.
M6C2-2	Investeering 2.1: NHSi biomeditsiiniliste uuringute tugevdamine ja tõhustamine.	Siht	Haruldasi vähktõbe ja haigusi käsitlevad rahastatud uurimisprojektid
M6C2-3	Investeering 2.1: NHSi biomeditsiiniliste uuringute tugevdamine ja tõhustamine.	Siht	Rahastatud teadusprojektid, mis käsitlevad suure tervisemõjuga haigusi
		Osamakse summa	4 597 701 149 eurot

1.10.Kümnes osamakse (tagastamatu toetus):

Järjekorranumber	Seotud meede (reform või investeering)	Eesmärk / siht	Nimi

M1C1-117	Reform 1.15: Avaliku sektori raamatupidamiseeskirjade reform	Siht	Avaliku sektori asutused, kes on saanud koolituse uuele tekkepõhisele raamatupidamissüsteemile üleminekuks
M1C1-119	Reform 1.14: Piirkondliku eelarveraamistiku reform	Eesmärk	Piirkondliku fiskaalse föderalismi rakendamiseks vajalike esmaste ja teiseste õigusaktide jõustumine
M1C1-120	Reform 1.14: Piirkondliku eelarveraamistiku reform	Eesmärk	Piirkondliku fiskaalse föderalismi rakendamiseks vajalike esmaste ja teiseste õigusaktide jõustumine
M3C2-7	Investeering 2.2: Lennuliikluse korraldamise digiteerimine	Eesmärk	Lennuliikluse korraldamise digiteerimine: uute vahendite kasutuselevõtmine
M5C1-11	Reform 2 – Deklareerimata töö	Siht	Deklareerimata töö vähenemine.
M5C2-6	Investeering 1 – haavatavate isikute toetamine ja institutsionaliseerimise ärahoidmine	Siht	Sotsiaalpiirkonnad saavutavad vähemalt ühe järgmistest tulemustest: I) vanemate toetamine, ii) eakate iseseisvus, iii) koduteenused eakatele või iv) sotsiaaltöötajate soodustamine läbipõlemise vältimiseks
M5C2-8	Investeering 2 – Autonoomsusmustrid puuetega inimeste jaoks	Siht	Puuetega inimesed on saanud koduruumi renoveerimise ja/või IKT-seadmete pakkumise. Teenustega kaasneb digioskuste alane koolitus.
M5C2-10	Investeering 3 – Ees- ja järelpaigad elamumajanduseks	Siht	Tõsises materiaalses puuduses elavad inimesed, kes on vähemalt 6 kuu jooksul vastu võetud elamumajanduse esimese ja postijaama projektide raames.
M1C1-26	Investeering 1.1: Digitaristu	Siht	Migratsioon Polo Strategico Nazionale T2-le
M1C1-27	Investeering 1.3.1: Riiklik digitaalsete andmete platvorm	Siht	Rakendusliidesed riiklikus digitaalse andmeplatvormis T2
M1C1-28	Investeering 1.7.2: Digitaalsete hõlbustusteenuste võrgustik	Siht	Digitaalsete tugikeskuste pakutavates uutes koolitusalgatustes osalevate kodanike arv
M1C1-45	Reformid 1.4 ja 1.5: Tsiviil- ja kriminaalõiguse reform	Siht	Tsiviilkohtumenetluse kestuse lühendamine
M1C1-46	Reformid 1.4 ja 1.5: Tsiviil- ja kriminaalõiguse reform	Siht	Kriminaalmenetluse kestuse lühendamine
M1C1-47	Reform 1.4: Tsiviilõiguse reform	Siht	Tsiviil- ja üldkohtute kohtuasjade kuhjumise vähendamine (esimene aste)
M1C1-48	Reform 1.4: Tsiviilõiguse reform	Siht	Tsiviilapellatsioonikohtu pooleliolevate kohtuasjade arvu vähendamine (teine aste)
M1C1-49	Investeering 1.8: Halduskohtute värbamismenetlused	Siht	Piirkondlike halduskohtute kohtuasjade kuhjumise vähendamine (esimene aste).
M1C1-50	Investeering 1.8: Halduskohtute värbamismenetlused	Siht	Kuhjunud kohtuasjade arvu vähendamine riiginõukogus
M1C1-63	Reform 1.9: Avaliku halduse reform	Eesmärk	Viia lõpule lihtsustamine ja luua andmekogu, mis sisaldab kõiki menetlusi ja nendega seotud halduskordasid, mis kehtivad täielikult kogu riigi territooriumil.
M1C1-64	Investeering 1.9: Avaliku halduse reform	Siht	Haridus ja koolitus
M1C1-65	Investeering 1.9: Avaliku halduse reform	Siht	Haridus ja koolitus
M1C1-66	Investeering 1.9: Avaliku halduse reform	Siht	Haridus ja koolitus
M1C1-67	Investeering 1.9: Avaliku halduse reform	Siht	Haridus ja koolitus
M1C1-118	Reform 1.15: Avaliku sektori raamatupidamiseeskirjade reform	Eesmärk	Jõustub tekkepõhise raamatupidamisarvestuse reform, mis hõlmab vähemalt 90 % kogu avalikust sektorist.
M1C1-121	Reform 1.12: Maksuhalduse reform	Siht	Maksudest kõrvalehoidumise vähendamine, nagu on määratletud näitajaga „võimalus maksudest kõrvale hoiduda“
M1C1-122	Reform 1.13: Kulude läbivaatamise raamistiku reform	Eesmärk	Iga-aastase kulutuste läbivaatamise lõpuleviimine 2025. aastaks, võttes arvesse 2022., 2023. ja 2024. aastaks seatud säästueesmärki.
M1C3-3	Investeering 1.2: Füüsiliste ja kognitiivsete tõkete eemaldamine muuseumides, raamatukogudes ja arhiivides, et võimaldada kultuurile laiemat juurdepääsu ja selles osalemist	Siht	Sekkumised füüsilise ja kognitiivse juurdepääsetavuse parandamiseks kultuuripaikades
M2C1-8	Investeering 2.3: Innovatsioon ja mehhaniseerimine põllumajandus- ja toiduainesektoris	Siht	Toetus investeeringutele innovatsiooni ringmajanduses ja biomajanduses
M2C1-9	Investeering 2.2: Põllumajanduslik päikesepark	Siht	Põllumajanduslik vulkaaniline energiatootmine
M2C1-10	Investeering 2.1: Logistikakava põllumajandusliku toidutööstuse, kalanduse ja vesiviljeluse, metsanduse, lillekasvatuse ja taimekasvatussektori jaoks	Siht	Sekkumised põllumajandusliku toidutööstuse, kalanduse ja vesiviljeluse, metsanduse, lillekasvatuse ja taimekasvatussektori logistika parandamiseks
M2C1-12	Investeering 3.3: Kultuur ja teadlikkus keskkonnateemadest ja -probleemidest	Siht	Audiovisuaalsed materjalid keskkonnaalase ülemineku kohta
M2C2-2	Investeering 1.3: Innovatiivsete süsteemide (sealhulgas offshore-süsteemide) edendamine	Siht	Avamere infrastruktuuri arendamine
M2C2-3	Investeering 1.4: Biometaani arendamine vastavalt ringmajanduse edendamise kriteeriumidele	Siht	Põllumajandustraktorite asendamine
M2C2-5	Investeering 1.4: Biometaani arendamine vastavalt ringmajanduse edendamise kriteeriumidele	Siht	Biometaani täiendav tootmine
M2C2-10	Investeering 2.1 Arukate võrkude tugevdamine	Siht	Arukad võrgud – suurendada võrguvõimsust taastuvenergia jaotamiseks
M2C2-11	Investeering 2.1 Arukate võrkude tugevdamine	Siht	Arukad võrgud – energiatarbimise elektrifitseerimine
M2C2-13	Investeering 2.2 Sekkumised elektrivõrgu vastupidavuse suurendamiseks	Siht	Suurendada elektrisüsteemi võrgu vastupidavust
M2C2-15	Investeering 3.3 Vesinikukatsed maanteetranspordis	Siht	Vesinikul põhinevate laadimisjaamade arendamine
M2C2-17	Investeering 3.4 Vesinikukatsed raudteetranspordi valdkonnas	Siht	Vesinikutanklate arv
M2C2-19	Investeering 3.5 Vesinikualane teadus- ja arendustegevus	Siht:	Vesinikualase teadus- ja arendustegevuse projektide arv
M2C2-23	Investeering 4.1 „Investeeringud pehmesse liikuvusse“ (riiklik jalgrattateede kava)	Siht	Täiendavad jalgrattarajad T2
M2C2-26	Investeering 4.2 Kiirete massitranspordisüsteemide väljatöötamine (metroo, tänavaauto, busside kiirtransiit)	Siht	Ühistranspordi taristu T2 kilomeetrite arv
M2C2-35	Investeering 4.4.1 Piirkondliku ühistranspordi bussipargi uuendamine keskkonnasõbralike sõidukitega –	Siht	Heiteta busside arv T2
M2C2-35bis	Investeering 4.4.2 Piirkondliku ühistranspordi raudteepargi uuendamine keskkonnasõbralike kütuserongide ja universaalteenustega	Siht	Heiteta rongide arv T2
M2C2-36	Investeering 4.4.3 Riikliku tuletõrjebrigaadide staabi uuendamine	Siht	Keskkonnasõbralike sõidukite arv riikliku tuletõrjebrigaadide käskluse uuendamiseks kasutatavas sõidukipargis
M2C2-43	Investeering 5.4 Toetus ökoloogilise üleminekuga tegelevatele idufirmadele ja riskikapitalile	Siht	Ökoloogilise ülemineku toetamiseks kaasatud riskikapital
M4C1-21	Investeering 1.2: Täistööajaga töötamise pikendamise kava	Siht	Struktuurid, mis võimaldavad õpilasi vastu võtta ka pärast kooliaja lõppu
M4C1-22	Investeering 1.3: Koolispordi infrastruktuuri edendamise kava	Siht	Ehitatud või renoveeritud ruutmeetrit kasutatakse võimlate või spordirajatistena
M4C1-23	Investeering 3.4: Õpetamise ja kõrgema taseme ülikooli oskused	Siht	Uued doktorikraadid, mis antakse kolmeks aastaks digitaal- ja keskkonnavaldkonnale ülemineku programmide raames
M4C1-24	Investeering 1.6: Aktiivne orientatsioon üleminekul kooli-ülikooli vahel	Siht	Õpilased, kes on osalenud kooli-ülikooli üleminekukursustel
M4C1-25	Investeering 1.4: Erakorraline sekkumine, mille eesmärk on vähendada territoriaalseid erinevusi keskkooli I ja II tsüklis ning võidelda koolist väljalangemise vastu	Siht	Keskharidusest väljalangemise määra erinevus 2024. aastal
M4C1-26	Investeering 3.3: Koolihoonete turvalisuse ja struktuurilise taastamise kava	Siht	Renoveeritud koolihoonete ruutmeeter
M5C1-13	Investeering 2 – soolise võrdõiguslikkuse sertifitseerimise süsteem	Siht	Ettevõtted on saanud soolise võrdõiguslikkuse sertifikaadi.
M5C1-14	Investeering 2 – soolise võrdõiguslikkuse sertifitseerimise süsteem	Siht	Ettevõtjad, keda toetatakse tehnilise abiga, on saanud soolise võrdõiguslikkuse sertifikaadi.
M5C3-4	Investeering 1.1.2: Sisealad – Territoriaalse läheduse tervishoiuasutused	Siht	Alla 3000 elanikuga sisepiirkondade omavalitsusüksuste apteekide toetamine (teine partii)
M5C3-7	Investeering 1.2: Organiseeritud kuritegevuse teel konfiskeeritud vara suurendamine	Siht	Organiseeritud kuritegevuse teel konfiskeeritud varade taaskasutamine (teine osa)
M5C3-9	Investeering 1.3: Struktureeritud sotsiaal-haridusmeetmed haridusalase vaesuse vastu võitlemiseks lõunas, millega toetatakse kolmandat sektorit	Siht	Alaealiste haridusalane toetamine (teine pakett)
		Osamakse summa	8 535 686 161 eurot

2.Laen

Artikli 3 lõikes 2 osutatud osamaksed korraldatakse järgmiselt.

2.1.Esimene osamakse (laenutoetus):

Järjekorranumber	Seotud meede (reform või investeering)	Eesmärk / siht	Nimi

M4C2-10	Investeering 2.1: ÜLEEUROOPALIST HUVI PAKKUV TÄHTIS PROJEKT	Eesmärk	Osalemiskutse avaldamine riiklike projektide, sealhulgas üleeuroopalist huvi pakkuvat mikroelektroonikat käsitlevate projektide kindlakstegemiseks
M1C2-26	Investeering 5.1: SIMESTi hallatava fondi 394/81 refinantseerimine ja ümberkujundamine	Eesmärk	Fondi 394/81 refinantseerimise jõustumine ja investeerimispoliitika vastuvõtmine
M1C2-27	Investeering 5,1. SIMESTi hallatava fondi 394/81 refinantseerimine ja ümberkujundamine	Siht	VKEd, kes said toetust fondist 394/81
M2C1-14	Investeering 1.1 – Uute jäätmekäitlusjaamade rakendamine ja olemasolevate rajatiste moderniseerimine Investeeringud 1.2 – Ringmajanduse juhtalgatused	Eesmärk	Ministri määruse jõustumine.
M2C4-8	Investeeringud. 1,1. Täiustatud ja integreeritud seire- ja prognoosisüsteemi rakendamine	Eesmärk	Täiustatud ja integreeritud seire- ja prognoosisüsteemi tegevuskava hüdroloogiliste riskide kindlakstegemiseks
M3C1-1	Reform 1.1 – MIT ja RFI vahelise lepingu heakskiitmisprotsessi kiirendamine	Eesmärk	Contratti di Programma (CdP) heakskiitmisprotsessi käsitleva õigusakti muudatuse jõustumine
M3C1-2	Reform 1.2 – Projektide heakskiitmise protsessi kiirendamine	Eesmärk	Sellise regulatiivse muudatuse jõustumine, millega vähendatakse projektide jaoks loa andmise aega 11 kuult kuue kuuni
M3C1-21	Reform 2.1 – hiljutise „dekreetse lihtsustamise“ (mis muudeti 11. septembri 2020. aasta seaduseks nr 120) rakendamine, andes välja dekreedi „Riskide liigitamise ja juhtimise, julgeoleku hindamise ning olemasolevate sildade järelevalve suuniste“ vastuvõtmise kohta	Eesmärk	Dokumendi „Riskiklassifitseerimise ja -juhtimise, julgeoleku hindamise ning olemasolevate sildade seire suunised“ jõustumine
M3C1-22	Reform 2.2 – Sillade ja viaduktide vara üleviimine madalama astme teedelt kõrgema astme teedele	Eesmärk	Kanda sildade, viaduktide ja ülesõidukohtade omandiõigus madalama astme teedelt kõrgema astme teedele (kiirteed ja peamised riigimaanteed)
M5C1 – 17	Investeering 5 – Naisettevõtete loomine	Eesmärk	Võetakse vastu naiste ettevõtluse toetamise fond.
M1C3-22	Investeering 4.2: Turismiettevõtete konkurentsivõime fondid	Eesmärk	Investeerimispoliitika järgmiste valdkondade jaoks:
M1C3-23	Investeering 4.2: Turismiettevõtete konkurentsivõime fondid	Eesmärk	Riikliku turismifondi investeerimispoliitika,
M1C3-24	Investeering 4.2: Turismiettevõtete konkurentsivõime fondid	Eesmärk	Investeerimispoliitika järgmiste valdkondade jaoks: VKEde tagatisfond;
M1C3-25	Investeering 4.2: Turismiettevõtete konkurentsivõime fondid	Eesmärk	ELi investeerimispoliitika Fondo rotativo
M1C3-26	Investeering 4.2: Turismiettevõtete konkurentsivõime fondid	Eesmärk	Majutusrajatiste ümberehitamise maksusoodustuse rakendusmääruse jõustumine.
M2C4-7	Reform 3,1: Siseriiklike õhusaaste kontrolli programmide vastuvõtmine	Eesmärk	Riikliku õhusaaste kontrolli programmi jõustumine
M2C4-12	Investeeringud 2.1.b. Üleujutus- ja hüdrogeoloogilise ohu vähendamise meetmed	Eesmärk	Üleujutus- ja hüdrogeoloogiliste riskidega seotud sekkumismeetmeid käsitleva läbivaadatud õigusraamistiku jõustumine
M2C4-18	Investeeringud. 3,1 Linna- ja linnalähedaste metsade kaitse ja edendamine	Eesmärk	Linna- ja linnalähedaste rohealade kaitset ja väärtustamist käsitlevate läbivaadatud õiguslike muudatuste jõustumine
M4C1-27	Reform 1.7: Üliõpilaste eluasemete reguleerimise reform ja investeeringud üliõpilaste eluasemetesse	Eesmärk	Jõustunud on õigusakt, millega muudetakse kehtivaid eeskirju üliõpilaste majutamise kohta.
M5C3-10	Reform 1: Menetluste lihtsustamine ja voliniku tugevdamine erimajandustsoonides	Eesmärk	Määruse jõustumine, et lihtsalt kehtestada menetlused ja tugevdada voliniku rolli erimajandustsoonides
M5C3-11	Investeering 1.4: Taristuinvesteeringud erimajandustsoonides	Eesmärk	Ministeeriumi määruste jõustumine, millega kiidetakse heaks kõigi kaheksa erimajanduspiirkonna tegevuskava
M6C2-4	Investeering 1.1: Haiglate tehniliste seadmete digitaalne ajakohastamine.	Eesmärk	Reorganiseerimise kava, mille on heaks kiitnud tervishoiuministeerium/Itaalia maakonnad
		Osamakse summa	12 643 678 161 eurot

2.2.Teine osamakse (laenutoetus):

Järjekorranumber	Seotud meede (reform või investeering)	Eesmärk / siht	Nimi

M1C2-28	Investeering 5.2: Tarneahelate konkurentsivõime ja vastupidavus.	Eesmärk	Arenduslepingute investeerimispoliitikat sisaldava dekreedi jõustumine
M2C4-27	Reform 4,1. Õigusaktide lihtsustamine ja juhtimise tugevdamine veevarustuse infrastruktuuri tehtavate investeeringute rakendamiseks	Eesmärk	Veevarustuse kindluse tagamiseks esmase veetaristuga seotud sekkumisi käsitlevate õigusaktide lihtsustamise jõustumine
M5C2-11	Investeering 4 - Investeeringud linnade taaselustamise projektidesse, mille eesmärk on vähendada marginaliseerumise ja sotsiaalse olukorra halvenemise olukordi	Eesmärk	Kõigi hankelepingute sõlmimine investeeringuteks linnade taaselustamisse, et vähendada marginaliseerumist ja sotsiaalset degradeerumist, projektidega, mis on kooskõlas RRFi eesmärkidega, sealhulgas DNSH-põhimõttega.
M5C2-15	Investeering 5 – Linnade integratsioonikavad (ebaseaduslike asulate ületamine, et võidelda tööjõu ekspluateerimise vastu põllumajanduses)	Eesmärk	„Tavolo di contrasto allo sfruttamento lavorativo in agricoltura“ võtab vastu ministri dekreedi, milles sätestatakse ebaseaduslike asulate kaardistamine, ning vastu võetakse ministri määrus vahendite eraldamise kohta.
M5C2-19	Investeering 6 –Uuenduslik eluasemekvaliteedi programm	Eesmärk	Piirkonnad ja autonoomsed provintsid (sealhulgas nende territooriumide kohalikud omavalitsused ja/või suurlinnad) allkirjastasid kokkulepped sotsiaalelamute ümberkorraldamiseks ja suurendamiseks.
M1C2-16	Investeering 3: Kiire internetiühendus (Ultra lairibaühendus ja 5G)	Eesmärk	Kiiremaid ühendusprojekte käsitlevate riigihankelepingute sõlmimine
M1C3-12	Investeeringud 2.2 – Maaeluarhitektuuri ja maastike kaitse ja edendamine	Eesmärk	Kultuuriministeeriumi vahendite eraldamise määruse jõustumine:
M1C3-13	Investeering 2.3 – Paikude, parkide ja ajalooliste aedade identiteedi edendamise programmid	Eesmärk	Kultuuriministeeriumi vahendite eraldamise määruse jõustumine:
M1C3-14	Investeering 2.4 – pühapaikade seismiline ohutus, FECi pärandi taastamine ja varjualused kunstiteostele	Eesmärk	Kultuuriministeeriumi vahendite eraldamise määruse jõustumine:
M1C3-15	Investeering 1.3 Energiatõhususe parandamine kinodes, teatrites ja muuseumides	Eesmärk	Kultuuriministeeriumi vahendite eraldamise määruse jõustumine:
M1C3-35	Investeering 4.3 Caput Mundi Next Generation EU turismialastele suurüritustele	Eesmärk	Iga lepingu allkirjastamine kuue projekti kohta turismiministeeriumi ja toetusesaajate/rakendusasutuste vahel
M2C1-13	Reform 1.2 – Riiklik jäätmekäitlusprogramm	Eesmärk	Jäätmehoolduse riiklikku programmi käsitleva ministri käskkirja jõustumine
M2C2-52	Investeering 5.2 Vesinik	Eesmärk	Elektrolüüserite tootmine
M4C2-11	Investeering 2.1: ÜLEEUROOPALIST HUVI PAKKUV TÄHTIS PROJEKT	Eesmärk	Jõustub riiklik õigusakt, millega eraldatakse projektis osalejatele toetuse andmiseks vajalikud rahalised vahendid.
M4C2-17	Investeering 3.1: Teadusuuringute ja innovatsiooni infrastruktuuride integreeritud süsteemi loomise fond Investeerimine	Eesmärk	Lepingute sõlmimine projektide kohta, mis käsitlevad: a) Teadusuuringute ja innovatsiooni infrastruktuuride integreeritud süsteem
M4C2-18	Investeering 1.5: „Innovatsiooni ökosüsteemide loomine ja tugevdamine jätkusuutlikkuse tagamiseks", "teadus- ja arendustegevuse territoriaalsete liidrite loomine;	Eesmärk	Lepingute sõlmimine innovatsiooni ökosüsteemidega seotud projektide jaoks;
M4C2-19	Investeering 1.4: Teadusstruktuuride tugevdamine ja „riiklike teadus- ja arendustegevuse juhtide“ loomise toetamine mõnede progressi võimaldavate tehnoloogiate valdkonnas	Eesmärk	Riiklike teadus- ja arendustegevuse projektide lepingute sõlmimine; võtmetehnoloogiate alal töötavad D-liidrid
M4C2-20	Investeering 3.2: Uute ettevõtete rahastamine	Eesmärk	IT valitsuse ja rakenduspartneri Cassa Depositi e Prestiti (CDP) vahel sõlmitud leping, millega luuakse rahastamisvahend
M6C1-1	Reform 1: Piirkondliku tervishoiuabi võrgustiku uue organisatsioonilise mudeli määratlemine	Eesmärk	Tervishoiukorralduse reformi käsitleva teisese õigusakti (ministri määrus) jõustumine.
M6C1-2	Investeering 1.1: Kogukondlikud tervishoiukojad, et parandada piirkondlikku tervishoiuabi.	Eesmärk	Institutsioonilise arengu lepingu heakskiitmine
M6C1-4	Investeering 1.2: Kodu kui esimene ravi- ja telemeditsiinikoht	Eesmärk	Koduhoolduse rakendamise digitaalset mudelit sisaldavate suuniste heakskiitmine
M6C1-5	Investeering 1.2: Kodu kui esimene ravi- ja telemeditsiinikoht	Eesmärk	Institutsioonilise arengu leping, mille on heaks kiitnud tervishoiu- ja regionaalministeerium
M6C1-10	Investeering 1.3: Vahetasandi tervishoiu ja selle rajatiste tugevdamine (kogukonnahaiglad)	Eesmärk	Institutsioonilise arengu lepingu (Contratto Istituzionale di Sviluppo) heakskiitmine
M6C2-5	Investeering 1.1: Haiglate tehniliste seadmete digitaalne ajakohastamine.	Eesmärk	Institutsioonilise arengu lepingu heakskiitmine
		Osamakse summa	12 643 678 161 eurot

2.3.Kolmas osamakse (laenutoetus):

Järjekorranumber	Seotud meede (reform või investeering)	Eesmärk / siht	Nimi

M2C1-18	Investeering 3.1: Rohelised saared	Eesmärk	Direktori dekreedi jõustumine
M2C1-20	Investeering 3.2: Rohelised kogukonnad	Eesmärk	(Kõikide) riigihankelepingute sõlmimine roheliste kogukondade valimiseks
M5C2-17	Investeering 5 – Linnade integratsioonikavad - EIB Fund-Of-Fund	Eesmärk	Fondi investeerimisstrateegia kiidab heaks rahandusministeerium.
M1C1-123	Investeering 1.6.3 – Riikliku sotsiaalkindlustusameti (INPS) ja riikliku tööõnnetuste vastu kindlustamise instituudi (INAIL) digitaliseerimine	Siht	INPS – „One click by design“ teenused/sisu T1
M1C1-124	Investeering 1.6.3 – Riikliku sotsiaalkindlustusameti (INPS) ja riikliku tööõnnetuste vastu kindlustamise instituudi (INAIL) digitaliseerimine	Siht	INPS - parema info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) oskustega töötajad T1
M1C3-30	Investeering 4.2: Turismiettevõtete konkurentsivõime fondid	Siht	Euroopa Investeerimispanga temaatilised fondid : Fondile tehtud väljamaksed kogusummas 350 000 000 eurot.
M1C3-31	Investeering 4.2: Turismiettevõtete konkurentsivõime fondid	Siht	Riiklik turismifond: Fondile tehtud väljamaksed kogusummas 150 000 000 eurot omakapitali toetusena.
M2C3-9	Investeering 3.1: Tõhusa kaugkütte edendamine	Eesmärk	Lepingud
M2C4-19	Investeeringud. 3,1 Linna- ja linnalähedaste metsade kaitse ja edendamine	Siht	Taimepuud linna- ja linnalähedaste rohealade kaitseks ja väärtustamiseks T1
M2C4-24	Investeering 3,4. Harva kasutatavate alade mulla tervendamine	Eesmärk	Harva kasutatavate alade puhastamise õigusraamistik
M3C1-3	Investeering 1.1 – Reisijate ja kauba kiirrongiühendus lõunasse	Eesmärk	Lepingu sõlmimine kiirraudtee ehitamiseks Napoli-Bari ja Palermo-Catania liinidel
M3C1-12	Investeering 1.4 – Euroopa raudteetranspordi juhtimissüsteemi (ERTMS) kasutuselevõtmine	Eesmärk	Euroopa raudteetranspordi juhtimissüsteemi lepingute sõlmimine
M3C2-8	Investeering 1.1: Rohelised sadamad: taastuvenergia ja energiatõhususega seotud sekkumismeetmed sadamates	Siht	Rohelised sadamad: tööde loovutamine
M4C1-28	Reform 1.7: Üliõpilaste eluasemete reguleerimise reform ja investeeringud üliõpilaste eluasemetesse	Siht	Uued üliõpilase magamiskohad üliõpilase eluruumides
M4C1-29	Reform 1.7: Üliõpilaste eluasemete reguleerimise reform ja investeeringud üliõpilaste eluasemetesse	Eesmärk	Üliõpilaste eluasemeid käsitlevate õigusaktide reformi jõustumine.
M5C2-13	Investeering 5 – Linnade integratsioonikavad - üldprojektid	Eesmärk	Suurlinnapiirkondade taaselustamise projektide investeerimiskava jõustumine.
M6C2-7	Investeering 1.1: Haiglate tehniliste seadmete digitaalne ajakohastamine.	Eesmärk	Kõigi riigihankelepingute sõlmimine
		Osamakse summa	10 344 827 586 eurot

2.4.Neljas osamakse (laenutoetus):

Järjekorranumber	Seotud meede (reform või investeering)	Eesmärk / siht	Nimi

M1C1-125	Investeering 1.2 – pilvandmetöötlus kohalikule makseasutusele	Eesmärk	Kohaliku avaliku halduse pilvandmetöötluse (kõikide) avalike konkursside korraldamine
M1C2-22	Investeering 4: Satelliittehnoloogia ja kosmosemajandus	Eesmärk	Kõikide satelliittehnoloogia ja kosmoseprojektide riigihankelepingute sõlmimine
M2C2-48	Investeering 3.1 Vesiniku tootmine mahajäetud tööstusaladel (Hydrogen Valleys)	Eesmärk	Kõigi selliste projektide riigihankelepingute sõlmimine, mille eesmärk on vesiniku tootmine mahajäetud tööstuspiirkondade keskustes
M2C2-50	Investeering 3.2 Vesiniku kasutamine raskesti amortiseeritavas tööstuses	Eesmärk	Kokkulepe edendada üleminekut metaanilt keskkonnahoidlikule vesinikule
M5C2-21	Investeering 7 – Sport ja sotsiaalse kaasatuse projekt	Eesmärk	Kõigi spordi- ja sotsiaalse kaasamise projektide riigihankelepingute sõlmimine avaliku konkursikutse alusel.
M1C3-20	Investeering 3.2: Filmitööstuse arendamine (Cinecittà projekt)	Eesmärk	Rakendusüksuse Istituto Luce Studios ja äriühingute vahel üheksa stuudio ehitamiseks sõlmitud lepingu allkirjastamine
M2C4-21	Investeering 3.3 Po piirkonnas looduskeskkonna taastamine	Eesmärk	Po piirkonnas looduskeskkonna taastamiseks võetavate sekkumismeetmete õigusraamistiku läbivaatamine
M4C2-12	2 – teadusuuringutest ettevõteteni – Investeeringud 2.1: ÜLEEUROOPALIST HUVI PAKKUV TÄHTIS PROJEKT	Eesmärk	Üleeuroopalist huvi pakkuvate projektide osalejate nimekiri valmib 30. juuniks 2023.
M4C2-16	2 – teadusuuringutest ettevõteteni – Investeeringud 3.1: Teadusuuringute ja innovatsiooni infrastruktuuride integreeritud süsteemi loomise fond	Siht	Rahastatud taristute arv
M5C1 – 18	Investeering 5 – Naisettevõtete loomine	Siht	Ettevõtted on saanud rahalist toetust fondi Impresa donna kaudu.
M6C2-14	Investeering 2.2: Tervishoiusüsteemi spetsialistide tehniliste, kutsealaste, digitaalsete ja juhtimisoskuste arendamine.	Siht	Üldarsti erikoolituse stipendiume antakse.
		Osamakse summa	16 091 954 023 eurot

2.5.Viies osamakse (laenutoetus):

Järjekorranumber	Seotud meede (reform või investeering)	Eesmärk / siht	Nimi

M2C3-5	Investeering 1.1: Uute koolide ehitamine hoone asendamise teel	Eesmärk	Kõigi riigihankelepingute sõlmimine uute koolide ehitamiseks hoone asendamise teel, et ajakohastada koolihoonete energiat, pärast avalikku hankemenetlust
M2C4-28	Investeering 4,1. Investeeringud esmastesse veeinfrastruktuuridesse veevarustuse kindluse tagamiseks	Eesmärk	Esmatasandi veetaristusse tehtavate investeeringute ja veevarustuse kindlusega seotud (kõikide) riigihankelepingute sõlmimine
M2C4-30	Investeering 4,2. Veejaotusvõrkude kadude vähendamine, sealhulgas võrkude digiteerimine ja seire	Eesmärk	Kõigi veejaotusvõrkudesse sekkumise, sealhulgas võrkude digiteerimise ja seirega seotud riigihankelepingute sõlmimine
M1C1-126	Investeering 1.4.3 – PagoPA platvormi teenuste ja rakenduse „IO“ kasutuselevõtmine; 1.4.5 – avalike teadaannete digiteerimine	Siht	PagoPA platvormi teenuste T1 kasutuselevõtu suurendamine
M1C1-127	Investeering 1.4.3 – PagoPA platvormi teenuste ja rakenduse „IO“ kasutuselevõtmine; 1.4.5 – avalike teadaannete digiteerimine	Siht	Rakenduse „IO“ rakenduse T1 vastuvõtmise suurendamine
M1C1-128	Investeering 1.4.3 – PagoPA platvormi teenuste ja rakenduse „IO“ kasutuselevõtmine; 1.4.5 – avalike teadaannete digiteerimine	Siht	Digitaalsete avalike teadete T1 kasutuselevõtu suurendamine
M1C1-129	Investeering 1.6.1 – Siseministeeriumi digiteerimine	Siht	Siseministeerium – täielikult ümberkujundatud ja digiteeritud protsessid T1
M1C1-130	Investeering 1.6.2 – Justiitsministeeriumi digiteerimine	Siht	Digiteeritud kohtutoimikud T1
M1C1-131	Investeering 1.6.2 – Justiitsministeeriumi digiteerimine	Eesmärk	Õigusalased andmebaasid T1
M1C1-132	Investeering 1.6.3 – Riikliku sotsiaalkindlustusameti (INPS) ja riikliku tööõnnetuste vastu kindlustamise instituudi (INAIL) digitaliseerimine	Siht	INPS – „One click by design“ teenused/sisu T2
M1C1-133	Investeering 1.6.3 – Riikliku sotsiaalkindlustusameti (INPS) ja riikliku tööõnnetuste vastu kindlustamise instituudi (INAIL) digitaliseerimine	Siht	INPS – parema info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) oskustega töötajad T2
M1C1-134	Investeering 1.6.3 – Riikliku sotsiaalkindlustusameti (INPS) ja riikliku tööõnnetuste vastu kindlustamise instituudi (INAIL) digitaliseerimine	Siht	INAIL – täielikult ümberkavandatud ja digiteeritud protsessid/teenused T1
M1C1-135	Investeering 1.6.4 - Kaitseministeeriumi digiteerimine	Siht	Kaitseministeerium – protseduuride digiteerimine T1
M1C1-136	Investeering 1.6.4 - Kaitseministeeriumi digiteerimine	Siht	Kaitseministeerium – sertifikaatide T1 digiteerimine
M1C1-137	Investeering 1.6.4 - Kaitseministeeriumi digiteerimine	Eesmärk	Kaitseministeerium – institutsiooniliste veebiportaalide ja intranetiportaalide haldamine
M1C1-138	Investeering 1.6.4 - Kaitseministeeriumi digiteerimine	Siht	Kaitseministeerium – missiooniväliste elutähtsate rakenduste migratsioon infrastruktuuri avatusest tuleneva täieliku teabekaitse lahendusesse (S.C.I.P.I.O.) T1
M1C2-19	Investeering 3: Kiire internetiühendus (Ultra lairibaühendus ja 5G)	Siht	Saartel on ülilairibaühendus.
M2C1-15	Reform 1.2	Siht	Ebaseaduslike prügilate arvu vähendamine (T1)
M2C1-15bis	Reform 1.2	Siht	Ebaseaduslike prügilate arvu vähendamine (T2)
M2C1-15ter	Reform 1.2	Siht	Piirkondlikud erinevused liigiti kogumisel
M2C1-15 kvartal	Investeering 1.1 – Uute jäätmekäitlusjaamade rakendamine ja olemasolevate rajatiste moderniseerimine	Eesmärk	Biojäätmete liigiti kogumise kohustuse jõustumine
M2C3-7	Investeeringud 1.2 - Hoonete ehitamine, kinnisvara ümberkvalifitseerimine ja tugevdamine õigusemõistmise eesmärgil	Eesmärk	Justiitsministeerium allkirjastab pärast avalikku hankemenetlust kõik riigihankelepingud uute hoonete ehitamiseks, õigusemõistmiseks vajaliku kinnisvara ümberkvalifitseerimiseks ja tugevdamiseks.
M2C4-10	Investeeringud 2.1.a. Üleujutus- ja hüdrogeoloogilise ohu vähendamise meetmed	Eesmärk	Kõigi riigihankelepingute sõlmimine riskijuhtimisse ja hüdrogeoloogiliste riskide vähendamisse sekkumiseks
M2C4-14	Investeering 2.2: Sekkumine omavalitsuste vastupanuvõimesse, territooriumi tugevdamisse ja energiatõhususse	Siht	Väikeste ehitustööde lõpuleviimine, et suurendada omavalitsusüksuste T1 vastupanuvõimet, territooriumi ja energiatõhusust
M2C4-16	Investeering 2.2: Sekkumine omavalitsuste vastupanuvõimesse, territooriumi tugevdamisse ja energiatõhususse	Siht	Keskmise võimsusega tööde lõpuleviimine, et suurendada omavalitsusüksuste T1 vastupanuvõimet, territooriumi ja energiatõhusust
M2C4-33	Investeering 4.3 Investeeringud niisutuspõllumajandussüsteemi vastupanuvõimesse veevarude paremaks majandamiseks	Eesmärk	Kõigi riigihankelepingute sõlmimine niisutuspõllumajandussüsteemi vastupanuvõime tagamiseks veevarude paremaks majandamiseks
M2C4-36	Investeering 4.4 Investeeringud kanalisatsiooni ja puhastusse	Siht	Kõigi kanalisatsiooni- ja puhastustööde riigihankelepingute sõlmimine
M3C1-17	Investeering 1.7 – Lõuna-Euroopa raudteede ajakohastamine, elektrifitseerimine ja vastupidavus	Eesmärk	Lõuna-Euroopa raudteede uuendamise, elektrifitseerimise ja vastupidavuse lepingu(te) sõlmimine
M4C2-5	Investeering 1.1: Riikliku teadusprogrammi (PNR) ja märkimisväärse riikliku huviga teadusprojektide (PRIN) fond	Siht	Eraldatud teadusprojektide arv
M5C3-12	Investeering 1.4: Taristuinvesteeringud erimajandustsoonis	Siht	Infrastruktuuri sekkumiste alustamine erimajandustsoonides.
M6C1-8	Investeering 1.2: Kodu kui esimene ravi- ja telemeditsiinikoht	Siht	Vähemalt üks projekt piirkonna kohta (võttes arvesse nii projekte, mida rakendatakse konkreetses piirkonnas, kui ka projekte, mida võidakse arendada piirkondadevaheliste konsortsiumide osana)
M1C2-29	Investeering 5.2 Tarneahelate konkurentsivõime ja vastupidavus.	Siht	Sõlmitud arenduslepingud
		Osamakse summa	12 643 678 161 eurot

2.6.Kuues osamakse (laenutoetus):

Järjekorranumber	Seotud meede (reform või investeering)	Eesmärk / siht	Nimi

M2C4-35	Investeering 4.3 Investeeringud niisutuspõllumajandussüsteemi vastupanuvõimesse veevarude paremaks majandamiseks	Siht	Sekkumised niisutuspõllumajandussüsteemi vastupanuvõime tagamiseks veevarude paremaks majandamiseks T2
M2C4-22	Investeering 3.3 Po piirkonnas looduskeskkonna taastamine	Siht	Jõesängi kunstlikkuse vähendamine Po piirkonna T1 ümberkülvamiseks
M2C4-37	Investeering 4.4 Investeeringud kanalisatsiooni ja puhastusse	Siht	Kanalisatsiooni- ja puhastusteenused T1
M3C1-4	Investeering 1.1 – Reisijate ja kauba kiirrongiühendus lõunasse	Eesmärk	Lepingu sõlmimine kiirraudtee ehitamiseks Salerno Reggio Calabria liinidel
M3C1-5	Investeering 1.1 – Reisijate ja kauba kiirrongiühendus lõunasse	Siht	Nii reisijate- kui ka kaubaveoks kasutatav kiirraudtee Napoli-Bari ja Palermo-Catania liinidel
M3C1-7	Investeering 1.2 – Põhjaosa kiirraudteeliinid, mis ühendavad ülejäänud Euroopaga	Eesmärk	Kiirraudtee ehitamise lepingu sõlmimine Verona-Brennero, Liguuria-Alpi ja Verona-Brennero liinil
M3C1-10	Investeering 1.3 – Diagonaalühendused	Eesmärk	Lepingute sõlmimine ühenduste rajamiseks liinidel Roma-Pescara ja Orte-Falconara
M3C2-10	Reform 2.2: Sadamate ja kaubakülade võrgustiku riikliku strateegilise platvormi loomine, et võtta kasutusele reisijate- ja kaubaveoteenuste digiteerimine	Eesmärk	Sadamakogukonna süsteemid
M6C1-7	Investeering 1.2: Kodu kui esimene ravi- ja telemeditsiinikoht	Siht	Täielikult toimivad koordineerimiskeskused (teine osa)
M6C2-15	Investeering 2.2: Tervishoiusüsteemi spetsialistide tehniliste, kutsealaste, digitaalsete ja juhtimisoskuste arendamine.	Siht	Üldarsti erikoolituseks antakse lisastipendiume .
		Osamakse summa	10 344 827 586 eurot

2.7.Seitsmes osamakse (laenutoetus):

Järjekorranumber	Seotud meede (reform või investeering)	Eesmärk / siht	Nimi

M1C1-139	Investeering 1.2 – pilvandmetöötlus kohalikule makseasutusele	Siht	Pilvandmetöötlus kohalikule avalikule haldusele T1
M2C4-9	Investeeringud. 1,1. Täiustatud ja integreeritud seire- ja prognoosisüsteemi rakendamine	Siht	Täiustatud ja integreeritud seire- ja prognoosisüsteemi kasutuselevõtt hüdroloogiliste riskide kindlakstegemiseks
M1C1-140	Investeering 1.4.1 – Kodaniku kogemused – digitaalsete avalike teenuste kvaliteedi ja kasutatavuse parandamine	Siht	Digitaalsete avalike teenuste T1 kvaliteedi ja kasutatavuse parandamine
M1C1-141	Investeering 1.6.4 - Kaitseministeeriumi digiteerimine	Siht	Kaitseministeeriumi menetluste digiteerimine T2
M1C1-142	Investeering 1.6.4 - Kaitseministeeriumi digiteerimine	Siht	Kaitseministeeriumi tunnistuste T2 digiteerimine
M1C1-143	Investeering 1.6.4 - Kaitseministeeriumi digiteerimine	Siht	Kaitseministeerium – missiooniväliste elutähtsate rakenduste migratsioon infrastruktuuri avatusest tuleneva täieliku teabekaitse lahendusesse (S.C.I.P.I.O.) T2
M1C3-18	Investeering 2.3: Programmid, mille eesmärk on parandada kohtade identiteeti: pargid ja ajaloolised aiad	Siht	Ümberkvalifitseeritud parkide ja ajalooliste aedade arv
M1C3-27	Investeering 4.3: Caput Mundi Next Generation EU turismialastele suurüritustele.	Siht	Arv
M2C1-16	Investeering 1.1 – Uute jäätmekäitlusjaamade rakendamine ja olemasolevate rajatiste moderniseerimine	Siht	Ebaseaduslikud prügilad
M2C1-16bis	Investeering 1.1 – Uute jäätmekäitlusjaamade rakendamine ja olemasolevate rajatiste moderniseerimine	Siht	Ebaseaduslikud prügilad
M2C1-16ter	Reform 1.2	Siht	Piirkondlikud erinevused liigiti kogumise määrades
M2C2-44	Investeering 1.1 Põllumajanduslike vulkaaniliste süsteemide arendamine	Eesmärk	Kõigi riigihankelepingute sõlmimine päikesepaneelide paigaldamiseks põllumajanduslikesse vulkaanilistesse süsteemidesse
M2C4-20	Investeeringud. 3.1: Linna- ja linnalähedaste metsade kaitse ja edendamine	Siht	Taimepuud linna- ja linnalähedaste rohealade kaitseks ja väärtustamiseks T2
M2C4-31	Investeering 4,2. Veejaotusvõrkude kadude vähendamine, sealhulgas võrkude digiteerimine ja seire	Siht	Sekkumine veejaotusvõrkudesse, sealhulgas võrkude T1 digiteerimine ja seire
M2C4-34	Investeering 4.3 Investeeringud niisutuspõllumajandussüsteemi vastupanuvõimesse veevarude paremaks majandamiseks	Siht	Sekkumised niisutuspõllumajandussüsteemi vastupanuvõime tagamiseks veevarude paremaks majandamiseks T1
M3C1-13	Investeering 1.4 – Euroopa raudteetranspordi juhtimissüsteemi (ERTMS) kasutuselevõtmine	Siht	1400 km Euroopa raudteetranspordi juhtimissüsteemiga varustatud raudteeliine
M3C1-15	Investeeringud 1,5 – Suurlinnasõlmede tugevdamine ja peamised riiklikud sidemed	Siht	700 km kõrgendatud liinilõike, mis on ehitatud suurlinnatranspordisõlmedele ja peamistele riiklikele ühendusteele
M3C1-19	Investeering 1.8 – Raudteejaamade ajakohastamine (raudteetaristu haldamine; lõunas)	Siht	Ajakohastatud ja juurdepääsetavad raudteejaamad
M6C2-6	Investeering 1.1: Haiglate tehniliste seadmete digitaalne ajakohastamine.	Siht	Kasutuses olevad suured sanitaarseadmed
		Osamakse summa	14 942 528 736 eurot

2.8.Kaheksas osamakse (laenutoetus):

Järjekorranumber	Seotud meede (reform või investeering)	Eesmärk / siht	Nimi

M5C2-16	Investeering 5 – Linnade integratsioonikavad (ebaseaduslike asulate ületamine, et võidelda tööjõu ekspluateerimise vastu põllumajanduses)	Siht	Projektidega seotud tegevused viiakse lõpule piirkondades, mis on kohalike kavade kohaselt ebaseaduslikud asulad.
M1C1-144	Investeering 1.4.2 – Kodaniku kaasamine – Digitaalsete avalike teenuste kättesaadavuse parandamine	Siht	Digitaalsete avalike teenuste kättesaadavuse parandamine
M1C3-16	Väikeste ajalooliste linnade atraktiivsus	Siht	KULTUURI- või turismiobjektide väärtustamiseks võetud sekkumismeetmed
M2C4-26	Investeering 3,5. Merepõhja ja mereelupaikade taastamine ja kaitse	Siht	Merepõhja ja mereelupaikade taastamine ja kaitse
M4C2-6	Investeering 1.1: Riikliku teadusprogrammi (PNR) ja märkimisväärse riikliku huviga teadusprojektide (PRIN) fond	Siht	Toetuse saanud projektide arv
M4C2-7	Investeering 1.1: Riikliku teadusprogrammi (PNR) ja märkimisväärse riikliku huviga teadusprojektide (PRIN) fond	Siht	Tööle võetud tähtajalise lepinguga teadlaste arv
M4C2-8	Investeering 1.3: Ülikoolidele, uurimiskeskustele, ettevõtetele ja alusuuringute projektide rahastamisele laiendatud partnerlused	Siht	Uurimisinstituutide ja eraettevõtete vahel sõlmitud iga kavandatud alusuuringute partnerluse jaoks tööle võetud tähtajaliste teadlaste arv
M4C2-21	Investeering 3.2: Uute ettevõtete rahastamine	Siht	Toetust saanud ettevõtete arv
M4C2-22	Investeering 2.1: ÜLEEUROOPALIST HUVI PAKKUV TÄHTIS PROJEKT	Siht	Toetust saanud ettevõtete arv
		Osamakse summa	10 344 827 586 eurot

2.9.Üheksas osamakse (laenutoetus):

Järjekorranumber	Seotud meede (reform või investeering)	Eesmärk / siht	Nimi

M1C1-145	Investeering 1.4.4 – Riiklike digitaalse identiteedi platvormide (SPID, CIE) ja riikliku registri (ANPR) kasutuselevõtmine	Siht	Riiklikud digitaalse identiteedi platvormid (SPID, CIE) ja riiklik register (ANPR)
M1C3-17	Investeeringud 2.2 – Maaeluarhitektuuri ja maastike kaitse ja edendamine	Siht	Maaelu arhitektuuri ja maastiku kaitseks ja parandamiseks võetud sekkumismeetmed
M1C3-19	Investeering 2.4 Palvepaikade seismiline ohutus, FEC (Fondo Edifici di Culto) pärandi ja kunstiteoste varjupaikade taastamine (taastekunst)	Siht	Meetmed seismilise ohutuse tagamiseks pühakodades, FECi (Fondo Edifici di Culto) pärandi taastamine ja kunstiteoste varjualused on lõpule viidud
M1C3-28	Investeering 4.2: Turismiettevõtete konkurentsivõime fondid	Siht	Euroopa Investeerimispanga temaatiliste fondide kaudu toetatavate turismiprojektide arv
M1C3-29	Investeering 4.2: Turismiettevõtete konkurentsivõime fondid	Siht	Euroopa Investeerimispanga temaatilised fondid : Fondile tehtud väljamaksed kogusummas 350 000 000 eurot.
M1C3-32	Investeering 4.2: Turismiettevõtete konkurentsivõime fondid	Siht	sithvara: Fondo Rotative kaudu toetatavate ettevõtete arv (esimene partii)
M1C3-33	Investeering 4.2: Turismiettevõtete konkurentsivõime fondid	Siht	sithvara: Riikliku turismifondi poolt turismi jaoks ümber arendatud kinnisvaraobjektide arv
M1C3-34	Investeering 4.2 Turismiettevõtete konkurentsivõime fondid	Siht	Riikliku turismifondi poolt turismi jaoks ümber arendatud kinnisvaraobjektide arv
M2C1-17	Investeeringud 1.2 – Ringmajanduse juhtalgatused	Siht	Olmejäätmete ringlussevõtu määrad ringmajanduse tegevuskavas
M2C1-17bis	Investeeringud 1.2 – Ringmajanduse juhtalgatused	Siht	Pakendijäätmete ringlussevõtu määrad ringmajanduse tegevuskavas
M2C1-17ter	Investeeringud 1.2 – Ringmajanduse juhtalgatused	Siht	Puidust pakkematerjali ringlussevõtu määrad ringmajanduse tegevuskavas
M2C1-17quater	Investeeringud 1.2 – Ringmajanduse juhtalgatused	Siht	Mustmetallist pakendite ringlussevõtu määrad ringmajanduse tegevuskavas
M2C1-kinakviirused	Investeeringud 1.2 – Ringmajanduse juhtalgatused	Siht	Alumiiniumpakendite ringlussevõtu määrad ringmajanduse tegevuskavas
M2C1-sugu	Investeeringud 1.2 – Ringmajanduse juhtalgatused	Siht	Klaaspakendite ringlussevõtu määrad ringmajanduse tegevuskavas
M2C1-septies	Investeeringud 1.2 – Ringmajanduse juhtalgatused	Siht	Paberi ja papi ringlussevõtu määr ringmajanduse tegevuskavas
M2C1-oktoosid	Investeeringud 1.2 – Ringmajanduse juhtalgatused	Siht	Plastpakendite ringlussevõtu määrad ringmajanduse tegevuskavas
M2C1-nonid	Investeeringud 1.2 – Ringmajanduse juhtalgatused	Eesmärk	Kodumajapidamistes ja tekstiilitööstuses tekkivate ohtlike jäätmefraktsioonide liigiti kogumise jõustumine
M2C1-17-decies	Reform 1.1 – Riiklik ringmajanduse strateegia Investeeringud 1.2 – Ringmajanduse juhtalgatused	Eesmärk	Kodumajapidamistes ja tekstiilitööstuses tekkivate ohtlike jäätmefraktsioonide liigiti kogumise jõustumine
M2C2-46	Investeeringud 1.2 Taastuvate energiaallikate edendamine energiakogukondades ja koos omatarbeks toodetud taastuvenergia tarbijatega	Eesmärk	Kõikide riigihankelepingute sõlmimine laenude andmiseks sekkumiste rakendamiseks energiakogukondades
M2C4-13	Investeeringud 2.1b – Üleujutusriski ja hüdrogeoloogilise riski vähendamise meetmed	Siht	E-tüüpi sekkumiste lõpuleviimine
M3C1-8	Investeering 1.2 – Põhjaosa kiirraudteeliinid, mis ühendavad ülejäänud Euroopaga	Siht	Kiirraudtee nii reisijate- kui ka kaubaveoks Liguuria-Alpi liinil
M3C2-9	Investeering 1.1: Rohelised sadamad: taastuvenergia ja energiatõhususega seotud sekkumismeetmed sadamates	Eesmärk	Rohelised sadamad: tööde lõpetamine
M4C2-9	Investeering 1.4: Teadusstruktuuride tugevdamine ja „riiklike teadus- ja arendustegevuse juhtide“ loomise toetamine mõnede progressi võimaldavate tehnoloogiate valdkonnas	Eesmärk	Lepingute sõlmimine teadusstruktuuridega ja „riiklike teadus- ja arendusjuhtide“ loomine valitud progressi võimaldavate tehnoloogiate kohta
M4C2-13	Investeering 2.3: Tehnosiirdekeskuste tugevdamine ja valdkondlik/territoriaalne laiendamine tööstussektorite kaupa	Siht	Loodavate uute keskuste arv
M4C2-14	Investeering 2.3: Tehnosiirdekeskuste tugevdamine ja valdkondlik/territoriaalne laiendamine tööstussektorite kaupa	Siht	Väljamaksed summas 600 000 000 eurot.
M4C2-15	Investeering 2.3: Tehnosiirdekeskuste tugevdamine ja valdkondlik/territoriaalne laiendamine tööstussektorite kaupa	Siht	Toetust saavate VKEde arv
M6C1-9	Investeering 1.2: Kodu kui esimene ravi- ja telemeditsiinikoht	Siht	Telemeditsiinivahendite abil abistatud inimeste arv (kolmas partii)
M6C2-8	Investeering 1.1: Haiglate tehniliste seadmete digitaalne ajakohastamine.	Siht	Haiglad digiteeritakse (DEA – hädaabi- ja vastuvõtuosakonnad – I ja II tasand)
M6C2-11	Investeering 1.3: Tehnoloogilise infrastruktuuri ning andmete kogumise, töötlemise, analüüsimise ja modelleerimise vahendite tugevdamine.	Siht	E-tervisekaarti edastavad üldarstid.
		Osamakse summa	10 344 827 586 eurot

2.10.Kümnes osamakse (laenutoetus):

Järjekorranumber	Seotud meede (reform või investeering)	Eesmärk / siht	Nimi

M1C1-146	Investeering 1.4.4 – riiklike digitaalse identiteedi platvormide (SPID, CIE) ja riikliku registri (ANPR) kasutuselevõtmine	Siht	Riiklikud digitaalse identiteedi platvormid (SPID, CIE) ja riiklik register (ANPR)
M2C3-6	Investeering 1.1: Uute koolide ehitamine hoone asendamise teel	Siht	Hoone asendamise teel ehitatakse vähemalt 400 000 uut kooli SQMT.
M2C3-8	Investeeringud 1.2 - Hoonete ehitamine, kinnisvara ümberkvalifitseerimine ja tugevdamine õigusemõistmise eesmärgil	Siht	Hoonete ehitamine, kinnisvara ümberkvalifitseerimine ja tugevdamine õigusemõistmiseks
M2C3-10	Investeering 3.1: Tõhusa kaugkütte edendamine	Siht	Kaugküttevõrkude ehitamine või laiendamine
M2C4-11	Investeeringud 2.1.a. Üleujutus- ja hüdrogeoloogilise ohu vähendamise meetmed	Siht	Üleujutusriski ja hüdrogeoloogilise riski juhtimine
M2C4-15	Investeering 2.2: Sekkumine omavalitsuste vastupanuvõimesse, territooriumi tugevdamisse ja energiatõhususse	Siht	Väikeste ehitustööde lõpuleviimine, et suurendada omavalitsusüksuste T2 vastupanuvõimet, territooriumi ja energiatõhusust
M2C4-17	Investeering 2.2: Sekkumine omavalitsuste vastupanuvõimesse, territooriumi tugevdamisse ja energiatõhususse	Siht	Keskmise võimsusega tööde lõpuleviimine, et suurendada omavalitsusüksuste T2 vastupanuvõimet, territooriumi ja energiatõhusust
M2C4-23	Investeering 3.3 Po piirkonnas looduskeskkonna taastamine	Siht	Jõesängi kunstlikkuse vähendamine Po piirkonnas T2 looduskeskkonna taastamine
M2C4-25	Investeering 3,4. Harva kasutatavate alade mulla tervendamine	Siht	Omanikuta mälestiste taaselustamine
M2C4-29	Investeering 4,1. Investeeringud esmastesse veeinfrastruktuuridesse veevarustuse kindluse tagamiseks	Siht	Investeeringud esmatasandi veetaristusse veevarustuse kindluse tagamiseks
M2C4-32	Investeering 4,2. Veejaotusvõrkude kadude vähendamine, sealhulgas võrkude digiteerimine ja seire	Siht	Sekkumine veejaotusvõrkudesse, sealhulgas võrkude T2 digiteerimine ja seire
M2C4-34bis	Investeering 4.3 Investeeringud niisutuspõllumajandussüsteemi vastupanuvõimesse veevarude paremaks majandamiseks	Siht	Sekkumised niisutuspõllumajandussüsteemi vastupanuvõime tagamiseks veevarude paremaks majandamiseks T1
M2C4-35bis	Investeering 4.3 Investeeringud niisutuspõllumajandussüsteemi vastupanuvõimesse veevarude paremaks majandamiseks	Siht	Sekkumised niisutuspõllumajandussüsteemi vastupanuvõime tagamiseks veevarude paremaks majandamiseks T2
M2C4-38	Investeering 4.4 Investeeringud kanalisatsiooni ja puhastusse	Siht	Kanalisatsiooni ja puhastamisega seotud sekkumismeetmed T2
M3C1-9	Investeering 1.2 – Põhjaosa kiirraudteeliinid, mis ühendavad ülejäänud Euroopaga	Siht	Reisijate- ja kaubaveoks kasutatav kiirraudtee Brescia-Verona-Vicenza-Padova liinidel; Liguuria-Alpi ja Verona-Brennero
M3C1-11	Investeering 1.3 – Diagonaalühendused	Siht	Kiirraudtee nii reisijate- kui ka kaubaveoks liinil Roma-Pescara, Orte-Falconara e Taranto-Metaponto-Potenza-Battipaglia
M3C1-14	Investeering 1.4 – Euroopa raudteetranspordi juhtimissüsteemi (ERTMS) kasutuselevõtmine	Siht	3400 km Euroopa raudteetranspordi juhtimissüsteemiga varustatud raudteeliine
M3C1-16	Investeeringud 1,5 – Suurlinnasõlmede tugevdamine ja peamised riiklikud sidemed	Siht	1280 km kõrgendatud liinilõike, mis on ehitatud suurlinnasõlmedele ja peamistele riiklikele ühendusteele
M3C1-18	Investeeringud 1.6 – Piirkondlike liinide tugevdamine – Piirkondlike raudteede uuendamine (piirkondlike raudteede haldamine)	Siht	Ajakohastatud piirkondlikud liinid, loa andmise valmidus ja kasutusetapid
M3C1-20	Investeering 1.8 – Raudteejaamade ajakohastamine (raudteetaristu haldamine; lõunas)	Siht	Ajakohastatud ja juurdepääsetavad raudteejaamad
M5C2-20	Investeering 6 –Uuenduslik eluasemekvaliteedi programm	Siht	Toetust saavate eluasemeüksuste arv (nii ehituse kui ka taastamise seisukohast) ja toetust saavate avalike ruumide ruutmeetrid
M1C1-147	Investeering 1.2 – pilvandmetöötlus kohalikule makseasutusele	Siht	Pilvandmetöötlus kohalikule avalikule haldusele T2
M1C1-148	Investeering 1.4.1 – Kodaniku kogemused – digitaalsete avalike teenuste kvaliteedi ja kasutatavuse parandamine	Siht	Digitaalsete avalike teenuste kvaliteedi ja kasutatavuse parandamine T2
M1C1-149	Investeering 1.4.3 – PagoPA platvormi teenuste ja rakenduse „IO“ kasutuselevõtmine; 1.4.5 – avalike teadaannete digiteerimine	Siht	PagoPA platvormi teenuste kasutuselevõtu suurendamine T2
M1C1-150	Investeering 1.4.3 – PagoPA platvormi teenuste ja rakenduse „IO“ kasutuselevõtmine; 1.4.5 – avalike teadaannete digiteerimine	Siht	Rakenduse „IO“ rakenduse T2 vastuvõtmise suurendamine
M1C1-151	Investeering 1.4.3 – PagoPA platvormi teenuste ja rakenduse „IO“ kasutuselevõtmine; 1.4.5 – avalike teadaannete digiteerimine	Siht	Digitaalsete avalike teadete T2 kasutuselevõtu suurendamine
M1C1-152	Investeering 1.6.1 – Siseministeeriumi digiteerimine	Siht	Siseministeerium – täielikult ümberkujundatud ja digiteeritud protsessid T2
M1C1-153	Investeering 1.6.2 – Justiitsministeeriumi digiteerimine	Siht	Digiteeritud kohtutoimikud T2
M1C1-154	Investeering 1.6.2 – Justiitsministeeriumi digiteerimine	Siht	Õigusalased andmebaasid T2
M1C1-155	Investeering 1.6.3 – Riikliku sotsiaalkindlustusameti (INPS) ja riikliku tööõnnetuste vastu kindlustamise instituudi (INAIL) digitaliseerimine	Siht	INAIL – täielikult ümberkavandatud ja digiteeritud protsessid/teenused T2
M1C2-15	Investeering 2: Mikroelektroonika innovatsioon ja tehnoloogia	Siht	Ränikarbiidist substraatide tootmisvõimsus
M1C2-17	Investeering 3: Kiire internetiühendus (Ultra lairibaühendus ja 5G)	Siht	1 Gbit/s ühendusega elamuüksused
M1C2-18	Investeering 3: Kiire internetiühendus (Ultra lairibaühendus ja 5G)	Siht	1 Gbit/s ühendusega koolihooned ja tervishoiuasutused
M1C2-20	Investeering 3: Kiire internetiühendus (Ultra lairibaühendus ja 5G)	Siht	Linnalähiliinid ja -koridorid, kus 5G leviala on 1 Gbit/s
M1C2-21	Investeering 3: Kiire internetiühendus (Ultra lairibaühendus ja 5G)	Siht	Turutõrkealad, kus 5G leviala on 1 Gbit/s
M1C2-23	Investeering 4: Satelliittehnoloogia ja kosmosemajandus	Siht	Kasutatakse maapealseid teleskoope, toimivat SST keskust, kosmosetehast ja vedela jõuseadme näidisseadmeid
M1C2-24	Investeering 4: Satelliittehnoloogia ja kosmosemajandus	Siht	Kasutatavad konstellatsioonid või konstellatsiooni kontseptsiooni tõendamine
M1C2-25	Investeering 4: Satelliittehnoloogia ja kosmosemajandus	Siht	Haldusasutustele osutatavad teenused
M1C3-21	Investeering 3.2: - Filmitööstuse arendamine (Cinecittà projekt)	Siht	Nende teatrite arv, mille ümberkvalifitseerumise, moderniseerimise ja ehitusega seotud tööd on lõpule viidud
M1C3-36	Investeering 4.3: Caput Mundi Next Generation EU turismialastele suurüritustele.	Siht	Arv
M2C1-19	Investeering 3.1: Rohelised saared	Siht	Integreeritud projektide rakendamine väikesaartel
M2C1-21	Investeering 3.2: Rohelised kogukonnad	Siht	Roheliste kogukondade kavades esitatud sekkumiste rakendamine
M2C2-45	Investeering 1.1 Põllumajanduslike vulkaaniliste süsteemide arendamine	Siht	Fotogalvaaniliste päikesepaneelide paigaldamine põllumajanduslikesse vulkaanilistesse süsteemidesse
M2C2-47	Investeering 1.2 Taastuvenergia edendamine energiakogukondades ja koos omatarbeks toodetud taastuvenergia tarbijatega	Siht	Taastuvenergia tootmine energiakogukondades ja ühiselt tegutsevad omatarbeks toodetud taastuvenergia tarbijad
M2C2-49	Investeering 3.1 Vesiniku tootmine mahajäetud tööstusaladel (Hydrogen Valleys)	Siht	Vesiniku tootmist tööstuspiirkondades käsitleva projekti lõpuleviimine
M2C2-51	Investeering 3.2 Vesiniku kasutamine raskesti amortiseeritavas tööstuses	Siht	Vesiniku kasutuselevõtmine tööstusprotsessides
M2C2-53	Investeering 5.2 Vesinik	Siht	Elektrilüsaatorite tööstusliku sisseseade valmimise riigihankelepingute sõlmimine
M3C1-6	Investeering 1.1 – Reisijate ja kauba kiirrongiühendus lõunasse	Siht	Nii reisijate- kui ka kaubaveoks kasutatav kiirraudtee Napoli-Bari, Salerno-Reggio Calabria, Palermo-Catania liinidel
M4C1-30	Reform 1.7: Üliõpilaste eluasemete reguleerimise reform ja investeeringud üliõpilaste eluasemetesse	Siht	Olemasoleva ja uue õigusliku süsteemi kohaselt loodud ja määratud üliõpilase magamiskohad
M5C1-19	Investeeringud 5 – naisettevõtete loomine	Siht	Asjakohases investeerimispoliitikas määratletud ettevõtted on saanud rahalist toetust.
M5C2-12	Investeering 4 - Investeeringud linnade taaselustamise projektidesse, mille eesmärk on vähendada marginaliseerumise ja sotsiaalse olukorra halvenemise olukordi	Siht	Linnade taaselustamise sekkumisprojektid, mis hõlmavad kohalikke omavalitsusi.
M5C2-14	Investeering 5 – Linnade integratsioonikavad - üldprojektid	Siht	Integreeritud planeerimismeetmete lõpuleviimine suurlinnades
M5C2-18	Investeering 5 – Linnade integratsioonikavad - EIB Fund-Of-Fund	Siht	Temaatilise fondi toetuse rahaline väärtus ja linnaprojektide toetamine.
M5C2-22	Investeering 7 – Sport ja sotsiaalse kaasatuse projekt	Siht	Spordirajatisi käsitlevate lepingutega seotud sekkumised.
M5C3-13	Investeering 1.4 - Taristuinvesteeringud erimajandustsoonis:	Siht	Taristumeetmete lõpuleviimine erimajandustsoonides.
M6C1-3	Investeering 1.1: Kogukondlikud tervishoiukojad, et parandada piirkondlikku tervishoiuabi.	Siht	Kättesaadavaks tehtud ja tehnoloogiliselt varustatud kogukonna tervisemajad (esimene partii)
M6C1-6	– Investeering 1.2: Kodu kui esimene ravi- ja telemeditsiinikoht	Siht	Lisaisikud, keda ravitakse kodus (esimene partii)
M6C1-11	Investeering 1.3: Vahetasandi tervishoiu ja selle rajatiste tugevdamine (kogukonnahaiglad)	Siht	Renoveeritud, omavahel ühendatud ja tehnoloogiliselt varustatud kogukonnahaiglad (esimene partii)
M6C2-9	Investeering 1.1: Haiglate tehniliste seadmete digitaalne ajakohastamine.	Siht	ICUdes ja alaintensiivravis pakutavad lisavoodid
M6C2-10	Investeering 1.2: Ohutu ja jätkusuutliku haigla suunas	Siht	Lõpule on viidud maavärinavastased sekkumised haiglates
M6C2-12	Investeering 1.3: Tehnoloogilise infrastruktuuri ning andmete kogumise, töötlemise, analüüsimise ja modelleerimise vahendite tugevdamine.	Eesmärk	Ravikindlustuskaardi süsteem ja elektrooniliste terviseandmete koostalitlusvõime infrastruktuur on täielikult toimivad.
M6C2-13	Investeering 1.3: Tehnoloogilise infrastruktuuri ning andmete kogumise, töötlemise, analüüsimise ja modelleerimise vahendite tugevdamine.	Siht	Kõik piirkonnad on Euroopa inimõiguste harta vastu võtnud ja kasutavad seda
M6C2-16	Investeering 2.2: Tervishoiusüsteemi spetsialistide tehniliste, kutsealaste, digitaalsete ja juhtimisoskuste arendamine.	Siht	Riikliku tervishoiuteenistuse töötajatele pakutav juhtimis- ja digioskuste alane koolitus
M6C2-17	Investeering 2.2: Tervishoiusüsteemi spetsialistide tehniliste, kutsealaste, digitaalsete ja juhtimisoskuste arendamine.	Siht	Rahastatud meditsiini- ja erikoolituse lepingute arv
		Osamakse summa	12 256 982 814 eurot

3. JAGU. TÄIENDAV KORD

1.Taaste- ja vastupidavuskava seire ja rakendamise kord

Itaalia taaste- ja vastupidavuskava seire ja rakendamine toimub vastavalt järgmisele korrale.

31. mai 2021. aasta dekreetseaduse nr 77 kohaselt tuleb kava järelevalveks ja rakendamiseks luua mitu koordineerimisstruktuuri. Nende hulka kuuluvad eelkõige: i) ministrite nõukogu eesistumise ajal moodustatud juhtkomitee (cabina di regia), mille peamine ülesanne on juhtida ja koordineerida kava rakendamist; ii) sotsiaaldialoogi nõuandev organ, mis koosneb sotsiaalpartnerite ja muude asjaomaste sidusrühmade, sealhulgas kohalike üksuste esindajatest; iii) tehniline sekretariaat, mis on loodud ministrite nõukogu eesistumise ajal vähemalt kava kestuse ajaks, et toetada juhtkomitee ja nõuandva organi tegevust; iv) ministrite nõukogu eesistujariigi õigus- ja õigusasjade osakonnas vähemalt kava kestuse ajaks loodud reguleeriv üksus, mille ülesanne on teha kindlaks regulatiivsetest küsimustest tulenevad rakendamise kitsaskohad ja töötada välja lahenduste ettepanekud, sealhulgas seoses regulatiivsete korralduste läbivaatamise ja ratsionaliseerimisega; v) majandus- ja rahandusministeeriumi keskne koordineerimisstruktuur, millele on antud volitused kava rakendamise üldiseks koordineerimiseks ja järelevalveks (sealhulgas seoses vahe-eesmärkide ja eesmärkidega), menetluste ja kulude korrektsuse kontrollimiseks ja aruandluseks ning rakendusetappide tehniliseks ja operatiivtoeks. See tsentraliseeritud struktuur toimib riiklikul tasandil ühtse kontaktpunktina Euroopa Komisjoni jaoks. Kava tulemuste hindamise tagab ka majandus- ja rahandusministeerium. Lisaks määratakse iga kavas sisalduvate meetmete eest vastutava keskasutuse tasandil kindlaks koordineerimisstruktuurid, mille ülesandeks on asjaomaste sekkumiste juhtimine, järelevalve , aruandlus ja kontroll , sealhulgas seoses rakendamise järelevalvega ning vahe-eesmärkide ja sihtide saavutamisel tehtud edusammudega. Samuti on ette nähtud jõustamismehhanismid rakendamisprobleemide puhuks, sealhulgas asendusvolituste aktiveerimine kava meetmete eest vastutavate asutuste suhtes, et tagada projektide õigeaegne ja tõhus elluviimine, ning eelnevalt on kavandatud mehhanismid konfliktide lahendamiseks.

Järelevalveks ja rakendamiseks vajaliku haldussuutlikkuse tugevdamiseks kavandatakse ajutiste töötajate töölevõtmist, sealhulgas seoses kava rakendamise eest vastutavate keskasutuste ning majandus- ja rahandusministeeriumiga (sealhulgas seoses keskse koordineerimisstruktuuri ja riigi raamatupidamisosakonnaga), nagu on sätestatud 9. juuni 2021. aasta dekreetseaduses nr 80, ning seoses Lõuna-Itaalia ametiasutustega, mis eeldatavasti tugevdavad inimkapitali, mis on seotud ELi vahendite kavandamise ja kasutamisega, nagu on sätestatud eelkõige 2020. aasta seaduses nr 178. Lisaks tuleb eraldada eelarvevahendid nõukogu eesistumise ajal loodud tehnilise sekretariaadi ja regulatiivse üksuse aktiveerimiseks ja toimimiseks, et ratsionaliseerida ja parandada reguleerimist. Lisaks on ette nähtud tehniline ja operatiivtugi kesk- ja kohalikele ametiasutustele projektide rakendamisel, sealhulgas kasutades avaliku sektori kapitaliettevõtteid, tehnilise abi ekspertide reservi ja võimalust kasutada välisekspertide abi. Nende meetmetega kaasneb halduskoormuse vähendamise ja haldusmenetluste lihtsustamise meetmete rakendamine, nagu on sätestatud 31. mai 2021. aasta dekreetseaduses nr 77.

Korraldusega nähakse ette ka uue integreeritud IT-süsteemi („Regis“) loomine ja praeguste süsteemide kohandamine kuni Regise’i toimima hakkamiseni. Majandus- ja rahandusministeeriumi juures tegutsevale Euroopa Liiduga finantssuhete peainspektsioonile (IGRUE) tehakse ülesandeks koordineerida auditisüsteeme ja teostada kontrolle riigi territoriaalse arvepidamise büroo (RTS) toel. Sõlmitakse tõhustatud kokkulepped Guardia di Finanza ja asjaomaste sõltumatute asutustega, nagu riiklikkorruptsioonivastane amet ANAC, tugevdades seega rolli, mille Itaalia õigussüsteem juba omistab kõnealustele asutustele seoses riigi rahanduse, sealhulgas EList pärit rahanduse kaitsega.

2.Komisjonile vajalikele alusandmetele täieliku juurdepääsu andmise kord

Itaalia taaste- ja vastupidavuskava ning selle rakendamise keskse koordineeriva asutusena vastutab majandus- ja rahandusministeerium kava üldise koordineerimise ja järelevalve eest. Eelkõige tegutseb ta koordineeriva asutusena, kes teostab järelevalvet, sealhulgas vahe-eesmärkide ja sihtide saavutamisel tehtud edusammude üle, ning vajaduse korral rakendab kontrolli- ja auditeerimistegevust, ning esitab aruandeid ja maksetaotlusi. See koordineerib vahe-eesmärkide ja sihtide, asjakohaste näitajate, aga ka kvalitatiivse finantsteabe ja muude andmete, näiteks lõppsaajate kohta, aruandlust. Andmed kodeeritakse kava meetmete eest vastutavate keskasutuste tasandil, kes esitavad nõutud andmed majandus- ja rahandusministeeriumile .

Kooskõlas määruse (EL) nr 2021/241 artikli 24 lõikega 2 esitab Itaalia pärast käesoleva lisa punktis 2.1 esitatud asjakohaste kokkulepitud vahe-eesmärkide ja sihtide saavutamist komisjonile nõuetekohaselt põhjendatud taotluse rahalise toetuse ja vajaduse korral laenu maksmiseks. Itaalia tagab, et komisjonil on taotluse korral täielik juurdepääs asjaomastele alusandmetele, mis toetavad maksetaotluse nõuetekohast põhjendust, nii maksetaotluse hindamiseks vastavalt määruse (EL) nr 2021/241 artikli 24 lõikele 3 kui ka auditeerimise ja kontrolli eesmärgil.

(1)

Välja arvatud elektri- ja/või soojusenergia tootmise ning maagaasi ülekande- ja jaotustaristuga seotud projektid, mis vastavad tehnilise juhendi (2021/C58/01) III lisas sätestatud tingimustele.

(2)

Kui toetatava tegevusega saavutatakse prognoositud kasvuhoonegaaside heide, mis ei ole asjaomastest võrdlusalustest oluliselt väiksem, tuleks esitada selgitus põhjuste kohta, miks see ei ole võimalik. Saastekvootide tasuta eraldamise võrdlusalused saastekvootidega kauplemise süsteemi kohaldamisalasse kuuluvate tegevuste jaoks, nagu on sätestatud komisjoni rakendusmääruses (EL) 2021/447.

(3)

Seda erandit ei kohaldata meetmete suhtes, mida võetakse käesoleva meetme raames üksnes ringlussevõetamatute ohtlike jäätmete töötlemisega tegelevates jaamades, ega olemasolevate jaamade suhtes, kui käesoleva meetme kohaste meetmete eesmärk on suurendada energiatõhusust, koguda heitgaase ladustamiseks või kasutamiseks või taaskasutada materjale põletustuhast, tingimusel et käesoleva meetme kohaste meetmetega ei suurendata jaamade jäätmetöötlusvõimsust ega extensiveeerita jaamade kasutusiga; mille kohta on esitatud tõendid tehase tasandil.

(4)

Seda erandit ei kohaldata käesoleva meetme kohaste meetmete suhtes olemasolevates mehhaanilistes bioloogilise töötlemise tehastes , kus käesoleva meetme kohaste meetmete eesmärk on suurendada energiatõhusust või moderniseerida eraldatud jäätmete ringlussevõttu biojäätmete kompostimiseks ja biojäätmete anaeroobseks kääritamiseks, tingimusel et käesoleva meetme kohased meetmed ei suurenda jaamade jäätmekäitlusvõimsust ega pikenda jaamade kasutusiga; mille kohta on esitatud tõendid tehase tasandil.

(5)

Välja arvatud elektri- ja/või soojusenergia tootmise ning maagaasi ülekande- ja jaotustaristuga seotud projektid, mis vastavad tehnilise juhendi (2021/C58/01) III lisas sätestatud tingimustele.

(6)

(7)

Seda erandit ei kohaldata meetmete suhtes, mida võetakse käesoleva meetme raames üksnes ringlussevõetamatute ohtlike jäätmete töötlemisega tegelevates jaamades, ega olemasolevate jaamade suhtes, kui käesoleva meetme kohaste meetmete eesmärk on suurendada energiatõhusust, koguda heitgaase ladustamiseks või kasutamiseks või taaskasutada materjale põletustuhast, tingimusel et käesoleva meetme kohased meetmed ei suurenda jaamade jäätmetöötlusvõimsust ega pikenda jaamade kasutusiga; mille kohta on esitatud tõendid tehase tasandil.

(8)

(9) Välja arvatud elektri- ja/või soojusenergia tootmise ning maagaasi ülekande- ja jaotustaristuga seotud projektid, mis vastavad tehnilise juhendi (2021/C58/01) III lisas sätestatud tingimustele.

(10) Kui toetatava tegevusega saavutatakse prognoositud kasvuhoonegaaside heide, mis ei ole asjaomastest võrdlusalustest oluliselt väiksem, tuleks esitada selgitus põhjuste kohta, miks see ei ole võimalik. Saastekvootide tasuta eraldamise võrdlusalused saastekvootidega kauplemise süsteemi kohaldamisalasse kuuluvate tegevuste jaoks, nagu on sätestatud komisjoni rakendusmääruses (EL) 2021/447.

(11)

(12) Seda erandit ei kohaldata käesoleva meetme kohaste meetmete suhtes olemasolevates mehhaanilistes bioloogilise töötlemise tehastes , kus käesoleva meetme kohaste meetmete eesmärk on suurendada energiatõhusust või moderniseerida eraldatud jäätmete ringlussevõttu biojäätmete kompostimiseks ja biojäätmete anaeroobseks kääritamiseks, tingimusel et käesoleva meetme kohased meetmed ei suurenda jaamade jäätmekäitlusvõimsust ega pikenda jaamade kasutusiga; mille kohta on esitatud tõendid tehase tasandil.

(13) Välja arvatud elektri- ja/või soojusenergia tootmise ning maagaasi ülekande- ja jaotustaristuga seotud projektid, mis vastavad tehnilise juhendi (2021/C58/01) III lisas sätestatud tingimustele.

(14) Kui toetatava tegevusega saavutatakse prognoositud kasvuhoonegaaside heide, mis ei ole asjaomastest võrdlusalustest oluliselt väiksem, tuleks esitada selgitus põhjuste kohta, miks see ei ole võimalik. Saastekvootide tasuta eraldamise võrdlusalused saastekvootidega kauplemise süsteemi kohaldamisalasse kuuluvate tegevuste jaoks, nagu on sätestatud komisjoni rakendusmääruses (EL) 2021/447.

(15)

(16) Seda erandit ei kohaldata käesoleva meetme kohaste meetmete suhtes olemasolevates mehhaanilistes bioloogilise töötlemise tehastes , kus käesoleva meetme kohaste meetmete eesmärk on suurendada energiatõhusust või moderniseerida eraldatud jäätmete ringlussevõttu biojäätmete kompostimiseks ja biojäätmete anaeroobseks kääritamiseks, tingimusel et käesoleva meetme kohased meetmed ei suurenda jaamade jäätmekäitlusvõimsust ega pikenda jaamade kasutusiga; mille kohta on esitatud tõendid tehase tasandil.

(17) Välja arvatud elektri- ja/või soojusenergia tootmise ning maagaasi ülekande- ja jaotustaristuga seotud projektid, mis vastavad tehnilise juhendi (2021/C58/01) III lisas sätestatud tingimustele.

(18) Kui toetatava tegevusega saavutatakse prognoositud kasvuhoonegaaside heide, mis ei ole asjaomastest võrdlusalustest oluliselt väiksem, tuleks esitada selgitus põhjuste kohta, miks see ei ole võimalik. Saastekvootide tasuta eraldamise võrdlusalused saastekvootidega kauplemise süsteemi kohaldamisalasse kuuluvate tegevuste jaoks, nagu on sätestatud komisjoni rakendusmääruses (EL) 2021/447.

(19) Seda erandit ei kohaldata meetmete suhtes, mida võetakse käesoleva meetme raames üksnes ringlussevõetamatute ohtlike jäätmete töötlemisega tegelevates jaamades, ega olemasolevate jaamade suhtes, kui käesoleva meetme kohaste meetmete eesmärk on suurendada energiatõhusust, koguda heitgaase ladustamiseks või kasutamiseks või taaskasutada materjale põletustuhast, tingimusel et käesoleva meetme kohaste meetmetega ei suurendata jaamade jäätmetöötlusvõimsust ega extensiveeerita jaamade kasutusiga; mille kohta on esitatud tõendid tehase tasandil.

(20) Seda erandit ei kohaldata käesoleva meetme kohaste meetmete suhtes olemasolevates mehhaanilistes bioloogilise töötlemise tehastes , kus käesoleva meetme kohaste meetmete eesmärk on suurendada energiatõhusust või moderniseerida eraldatud jäätmete ringlussevõttu biojäätmete kompostimiseks ja biojäätmete anaeroobseks kääritamiseks, tingimusel et käesoleva meetme kohased meetmed ei suurenda jaamade jäätmekäitlusvõimsust ega pikenda jaamade kasutusiga; mille kohta on esitatud tõendid tehase tasandil.

(21) Välja arvatud elektri- ja/või soojusenergia tootmise ning maagaasi ülekande- ja jaotustaristuga seotud projektid, mis vastavad tehnilise juhendi (2021/C58/01) III lisas sätestatud tingimustele.

(22) Kui toetatava tegevusega saavutatakse prognoositud kasvuhoonegaaside heide, mis ei ole asjaomastest võrdlusalustest oluliselt väiksem, tuleks esitada selgitus põhjuste kohta, miks see ei ole võimalik. Saastekvootide tasuta eraldamise võrdlusalused saastekvootidega kauplemise süsteemi kohaldamisalasse kuuluvate tegevuste jaoks, nagu on sätestatud komisjoni rakendusmääruses (EL) 2021/447.

(23)

(24) Seda erandit ei kohaldata käesoleva meetme kohaste meetmete suhtes olemasolevates mehhaanilistes bioloogilise töötlemise tehastes , kus käesoleva meetme kohaste meetmete eesmärk on suurendada energiatõhusust või moderniseerida eraldatud jäätmete ringlussevõttu biojäätmete kompostimiseks ja biojäätmete anaeroobseks kääritamiseks, tingimusel et käesoleva meetme kohased meetmed ei suurenda jaamade jäätmekäitlusvõimsust ega pikenda jaamade kasutusiga; mille kohta on esitatud tõendid tehase tasandil.

(25) Välja arvatud elektri- ja/või soojusenergia tootmise ning maagaasi ülekande- ja jaotustaristuga seotud projektid, mis vastavad tehnilise juhendi (2021/C58/01) III lisas sätestatud tingimustele.

(26) Kui toetatava tegevusega saavutatakse prognoositud kasvuhoonegaaside heide, mis ei ole asjaomastest võrdlusalustest oluliselt väiksem, tuleks esitada selgitus põhjuste kohta, miks see ei ole võimalik. Saastekvootide tasuta eraldamise võrdlusalused saastekvootidega kauplemise süsteemi kohaldamisalasse kuuluvate tegevuste jaoks, nagu on sätestatud komisjoni rakendusmääruses (EL) 2021/447.

(27)

(28) Seda erandit ei kohaldata käesoleva meetme kohaste meetmete suhtes olemasolevates mehhaanilistes bioloogilise töötlemise tehastes , kus käesoleva meetme kohaste meetmete eesmärk on suurendada energiatõhusust või moderniseerida eraldatud jäätmete ringlussevõttu biojäätmete kompostimiseks ja biojäätmete anaeroobseks kääritamiseks, tingimusel et käesoleva meetme kohased meetmed ei suurenda jaamade jäätmekäitlusvõimsust ega pikenda jaamade kasutusiga; mille kohta on esitatud tõendid tehase tasandil.

(29) Tuule ja ujuv fotogalvaaniline koos lainelektrijaamade ja muude suure tõhususega konfiguratsioonidega, integreeritud energiasalvestussüsteemidega

(30) Välja arvatud elektri- ja/või soojusenergia tootmise ning maagaasi ülekande- ja jaotustaristuga seotud projektid, mis vastavad tehnilise juhendi (2021/C58/01) III lisas sätestatud tingimustele.

(31) Kui toetatava tegevusega saavutatakse prognoositud kasvuhoonegaaside heide, mis ei ole asjaomastest võrdlusalustest oluliselt väiksem, tuleks esitada selgitus põhjuste kohta, miks see ei ole võimalik. Saastekvootide tasuta eraldamise võrdlusalused saastekvootidega kauplemise süsteemi kohaldamisalasse kuuluvate tegevuste jaoks, nagu on sätestatud komisjoni rakendusmääruses (EL) 2021/447.

(32)

(33) Seda erandit ei kohaldata käesoleva meetme kohaste meetmete suhtes olemasolevates mehhaanilistes bioloogilise töötlemise tehastes , kus käesoleva meetme kohaste meetmete eesmärk on suurendada energiatõhusust või moderniseerida eraldatud jäätmete ringlussevõttu biojäätmete kompostimiseks ja biojäätmete anaeroobseks kääritamiseks, tingimusel et käesoleva meetme kohased meetmed ei suurenda jaamade jäätmekäitlusvõimsust ega pikenda jaamade kasutusiga; mille kohta on esitatud tõendid tehase tasandil.

(34) Välja arvatud elektri- ja/või soojusenergia tootmise ning maagaasi ülekande- ja jaotustaristuga seotud projektid, mis vastavad tehnilise juhendi (2021/C58/01) III lisas sätestatud tingimustele.

(35) Kui toetatava tegevusega saavutatakse prognoositud kasvuhoonegaaside heide, mis ei ole asjaomastest võrdlusalustest oluliselt väiksem, tuleks esitada selgitus põhjuste kohta, miks see ei ole võimalik. Saastekvootide tasuta eraldamise võrdlusalused saastekvootidega kauplemise süsteemi kohaldamisalasse kuuluvate tegevuste jaoks, nagu on sätestatud komisjoni rakendusmääruses (EL) 2021/447.

(36)

(37) Seda erandit ei kohaldata käesoleva meetme kohaste meetmete suhtes olemasolevates mehhaanilistes bioloogilise töötlemise tehastes , kus käesoleva meetme kohaste meetmete eesmärk on suurendada energiatõhusust või moderniseerida eraldatud jäätmete ringlussevõttu biojäätmete kompostimiseks ja biojäätmete anaeroobseks kääritamiseks, tingimusel et käesoleva meetme kohased meetmed ei suurenda jaamade jäätmekäitlusvõimsust ega pikenda jaamade kasutusiga; mille kohta on esitatud tõendid tehase tasandil.

(38) Välja arvatud elektri- ja/või soojusenergia tootmise ning maagaasi ülekande- ja jaotustaristuga seotud projektid, mis vastavad tehnilise juhendi (2021/C58/01) III lisas sätestatud tingimustele.

(39) Kui toetatava tegevusega saavutatakse prognoositud kasvuhoonegaaside heide, mis ei ole asjaomastest võrdlusalustest oluliselt väiksem, tuleks esitada selgitus põhjuste kohta, miks see ei ole võimalik. Saastekvootide tasuta eraldamise võrdlusalused saastekvootidega kauplemise süsteemi kohaldamisalasse kuuluvate tegevuste jaoks, nagu on sätestatud komisjoni rakendusmääruses (EL) 2021/447.

(40)

(41) Seda erandit ei kohaldata käesoleva meetme kohaste meetmete suhtes olemasolevates mehhaanilistes bioloogilise töötlemise tehastes , kus käesoleva meetme kohaste meetmete eesmärk on suurendada energiatõhusust või moderniseerida eraldatud jäätmete ringlussevõttu biojäätmete kompostimiseks ja biojäätmete anaeroobseks kääritamiseks, tingimusel et käesoleva meetme kohased meetmed ei suurenda jaamade jäätmekäitlusvõimsust ega pikenda jaamade kasutusiga; mille kohta on esitatud tõendid tehase tasandil.

(42) Välja arvatud elektri- ja/või soojusenergia tootmise ning maagaasi ülekande- ja jaotustaristuga seotud projektid, mis vastavad tehnilise juhendi (2021/C58/01) III lisas sätestatud tingimustele.

(43) Kui toetatava tegevusega saavutatakse prognoositud kasvuhoonegaaside heide, mis ei ole asjaomastest võrdlusalustest oluliselt väiksem, tuleks esitada selgitus põhjuste kohta, miks see ei ole võimalik. Saastekvootide tasuta eraldamise võrdlusalused saastekvootidega kauplemise süsteemi kohaldamisalasse kuuluvate tegevuste jaoks, nagu on sätestatud komisjoni rakendusmääruses (EL) 2021/447.

(44)

Seda erandit ei kohaldata meetmete suhtes, mida võetakse käesoleva meetme raames üksnes ringlussevõetamatute ohtlike jäätmete töötlemisega tegelevates jaamades, ega olemasolevate jaamade suhtes, kui käesoleva meetme kohaste meetmete eesmärk on suurendada energiatõhusust, koguda heitgaase ladustamiseks või kasutamiseks või taaskasutada materjale põletustuhast, tingimusel et käesoleva meetme kohased meetmed ei suurenda jaamade jäätmetöötlusvõimsust ega pikenda jaamade kasutusiga; mille kohta on esitatud tõendid tehase tasandil.

(45) Seda erandit ei kohaldata käesoleva meetme kohaste meetmete suhtes olemasolevates mehhaanilistes bioloogilise töötlemise tehastes , kus käesoleva meetme kohaste meetmete eesmärk on suurendada energiatõhusust või moderniseerida eraldatud jäätmete ringlussevõttu biojäätmete kompostimiseks ja biojäätmete anaeroobseks kääritamiseks, tingimusel et käesoleva meetme kohased meetmed ei suurenda jaamade jäätmekäitlusvõimsust ega pikenda jaamade kasutusiga; mille kohta on esitatud tõendid tehase tasandil.

(46) Välja arvatud elektri- ja/või soojusenergia tootmise ning maagaasi ülekande- ja jaotustaristuga seotud projektid, mis vastavad tehnilise juhendi (2021/C58/01) III lisas sätestatud tingimustele.

(47) Kui toetatava tegevusega saavutatakse prognoositud kasvuhoonegaaside heide, mis ei ole asjaomastest võrdlusalustest oluliselt väiksem, tuleks esitada selgitus põhjuste kohta, miks see ei ole võimalik. Saastekvootide tasuta eraldamise võrdlusalused saastekvootidega kauplemise süsteemi kohaldamisalasse kuuluvate tegevuste jaoks, nagu on sätestatud komisjoni rakendusmääruses (EL) 2021/447.

(48)

(49) Seda erandit ei kohaldata käesoleva meetme kohaste meetmete suhtes olemasolevates mehhaanilistes bioloogilise töötlemise tehastes , kus käesoleva meetme kohaste meetmete eesmärk on suurendada energiatõhusust või moderniseerida eraldatud jäätmete ringlussevõttu biojäätmete kompostimiseks ja biojäätmete anaeroobseks kääritamiseks, tingimusel et käesoleva meetme kohased meetmed ei suurenda jaamade jäätmekäitlusvõimsust ega pikenda jaamade kasutusiga; mille kohta on esitatud tõendid tehase tasandil.

(50)

Välja arvatud elektri- ja/või soojusenergia tootmise ning maagaasi ülekande- ja jaotustaristuga seotud projektid, mis vastavad tehnilise juhendi (2021/C58/01) III lisas sätestatud tingimustele.

(51)

(52)

(53)

(54) Välja arvatud elektri- ja/või soojusenergia tootmise ning maagaasi ülekande- ja jaotustaristuga seotud projektid, mis vastavad tehnilise juhendi (2021/C58/01) III lisas sätestatud tingimustele.

(55) Kui toetatava tegevusega saavutatakse prognoositud kasvuhoonegaaside heide, mis ei ole asjaomastest võrdlusalustest oluliselt väiksem, tuleks esitada selgitus põhjuste kohta, miks see ei ole võimalik. Saastekvootide tasuta eraldamise võrdlusalused saastekvootidega kauplemise süsteemi kohaldamisalasse kuuluvate tegevuste jaoks, nagu on sätestatud komisjoni rakendusmääruses (EL) 2021/447.

(56)

(57) Seda erandit ei kohaldata käesoleva meetme kohaste meetmete suhtes olemasolevates mehhaanilistes bioloogilise töötlemise tehastes , kus käesoleva meetme kohaste meetmete eesmärk on suurendada energiatõhusust või moderniseerida eraldatud jäätmete ringlussevõttu biojäätmete kompostimiseks ja biojäätmete anaeroobseks kääritamiseks, tingimusel et käesoleva meetme kohased meetmed ei suurenda jaamade jäätmekäitlusvõimsust ega pikenda jaamade kasutusiga; mille kohta on esitatud tõendid tehase tasandil.

(58) OECD, oskuste uuringud „Ettevõtluse ja uuendustegevuse toetamine kõrghariduses Itaalias“

(59) Välja arvatud elektri- ja/või soojusenergia tootmise ning maagaasi ülekande- ja jaotustaristuga seotud projektid, mis vastavad tehnilise juhendi (2021/C58/01) III lisas sätestatud tingimustele.

(60) Kui toetatava tegevusega saavutatakse prognoositud kasvuhoonegaaside heide, mis ei ole asjaomastest võrdlusalustest oluliselt väiksem, tuleks esitada selgitus põhjuste kohta, miks see ei ole võimalik. Saastekvootide tasuta eraldamise võrdlusalused saastekvootidega kauplemise süsteemi kohaldamisalasse kuuluvate tegevuste jaoks, nagu on sätestatud komisjoni rakendusmääruses (EL) 2021/447.

(61)

(62) Seda erandit ei kohaldata käesoleva meetme kohaste meetmete suhtes olemasolevates mehhaanilistes bioloogilise töötlemise tehastes , kus käesoleva meetme kohaste meetmete eesmärk on suurendada energiatõhusust või moderniseerida eraldatud jäätmete ringlussevõttu biojäätmete kompostimiseks ja biojäätmete anaeroobseks kääritamiseks, tingimusel et käesoleva meetme kohased meetmed ei suurenda jaamade jäätmekäitlusvõimsust ega pikenda jaamade kasutusiga; mille kohta on esitatud tõendid tehase tasandil.

(63) Välja arvatud elektri- ja/või soojusenergia tootmise ning maagaasi ülekande- ja jaotustaristuga seotud projektid, mis vastavad tehnilise juhendi (2021/C58/01) III lisas sätestatud tingimustele.

(64) Kui toetatava tegevusega saavutatakse prognoositud kasvuhoonegaaside heide, mis ei ole asjaomastest võrdlusalustest oluliselt väiksem, tuleks esitada selgitus põhjuste kohta, miks see ei ole võimalik. Saastekvootide tasuta eraldamise võrdlusalused saastekvootidega kauplemise süsteemi kohaldamisalasse kuuluvate tegevuste jaoks, nagu on sätestatud komisjoni rakendusmääruses (EL) 2021/447.

(65)

(66) Seda erandit ei kohaldata käesoleva meetme kohaste meetmete suhtes olemasolevates mehhaanilistes bioloogilise töötlemise tehastes , kus käesoleva meetme kohaste meetmete eesmärk on suurendada energiatõhusust või moderniseerida eraldatud jäätmete ringlussevõttu biojäätmete kompostimiseks ja biojäätmete anaeroobseks kääritamiseks, tingimusel et käesoleva meetme kohased meetmed ei suurenda jaamade jäätmekäitlusvõimsust ega pikenda jaamade kasutusiga; mille kohta on esitatud tõendid tehase tasandil.

(67) Välja arvatud elektri- ja/või soojusenergia tootmise ning maagaasi ülekande- ja jaotustaristuga seotud projektid, mis vastavad tehnilise juhendi (2021/C58/01) III lisas sätestatud tingimustele.

(68) Kui toetatava tegevusega saavutatakse prognoositud kasvuhoonegaaside heide, mis ei ole asjaomastest võrdlusalustest oluliselt väiksem, tuleks esitada selgitus põhjuste kohta, miks see ei ole võimalik. Saastekvootide tasuta eraldamise võrdlusalused saastekvootidega kauplemise süsteemi kohaldamisalasse kuuluvate tegevuste jaoks, nagu on sätestatud komisjoni rakendusmääruses (EL) 2021/447.

(69)

(70) Seda erandit ei kohaldata käesoleva meetme kohaste meetmete suhtes olemasolevates mehhaanilistes bioloogilise töötlemise tehastes , kus käesoleva meetme kohaste meetmete eesmärk on suurendada energiatõhusust või moderniseerida eraldatud jäätmete ringlussevõttu biojäätmete kompostimiseks ja biojäätmete anaeroobseks kääritamiseks, tingimusel et käesoleva meetme kohased meetmed ei suurenda jaamade jäätmekäitlusvõimsust ega pikenda jaamade kasutusiga; mille kohta on esitatud tõendid tehase tasandil.

(71) Välja arvatud elektri- ja/või soojusenergia tootmise ning maagaasi ülekande- ja jaotustaristuga seotud projektid, mis vastavad tehnilise juhendi (2021/C58/01) III lisas sätestatud tingimustele.

(72) Kui toetatava tegevusega saavutatakse prognoositud kasvuhoonegaaside heide, mis ei ole asjaomastest võrdlusalustest oluliselt väiksem, tuleks esitada selgitus põhjuste kohta, miks see ei ole võimalik. Saastekvootide tasuta eraldamise võrdlusalused saastekvootidega kauplemise süsteemi kohaldamisalasse kuuluvate tegevuste jaoks, nagu on sätestatud komisjoni rakendusmääruses (EL) 2021/447.

(73)

(74) Seda erandit ei kohaldata käesoleva meetme kohaste meetmete suhtes olemasolevates mehhaanilistes bioloogilise töötlemise tehastes , kus käesoleva meetme kohaste meetmete eesmärk on suurendada energiatõhusust või moderniseerida eraldatud jäätmete ringlussevõttu biojäätmete kompostimiseks ja biojäätmete anaeroobseks kääritamiseks, tingimusel et käesoleva meetme kohased meetmed ei suurenda jaamade jäätmekäitlusvõimsust ega pikenda jaamade kasutusiga; mille kohta on esitatud tõendid tehase tasandil.

(75) Välja arvatud elektri- ja/või soojusenergia tootmise ning maagaasi ülekande- ja jaotustaristuga seotud projektid, mis vastavad tehnilise juhendi (2021/C58/01) III lisas sätestatud tingimustele.

(76) Kui toetatava tegevusega saavutatakse prognoositud kasvuhoonegaaside heide, mis ei ole asjaomastest võrdlusalustest oluliselt väiksem, tuleks esitada selgitus põhjuste kohta, miks see ei ole võimalik. Saastekvootide tasuta eraldamise võrdlusalused saastekvootidega kauplemise süsteemi kohaldamisalasse kuuluvate tegevuste jaoks, nagu on sätestatud komisjoni rakendusmääruses (EL) 2021/447.

(77)

(78) Seda erandit ei kohaldata käesoleva meetme kohaste meetmete suhtes olemasolevates mehhaanilistes bioloogilise töötlemise tehastes , kus käesoleva meetme kohaste meetmete eesmärk on suurendada energiatõhusust või moderniseerida eraldatud jäätmete ringlussevõttu biojäätmete kompostimiseks ja biojäätmete anaeroobseks kääritamiseks, tingimusel et käesoleva meetme kohased meetmed ei suurenda jaamade jäätmekäitlusvõimsust ega pikenda jaamade kasutusiga; mille kohta on esitatud tõendid tehase tasandil.

(79) Välja arvatud elektri- ja/või soojusenergia tootmise ning maagaasi ülekande- ja jaotustaristuga seotud projektid, mis vastavad tehnilise juhendi (2021/C58/01) III lisas sätestatud tingimustele.

(80) Kui toetatava tegevusega saavutatakse prognoositud kasvuhoonegaaside heide, mis ei ole asjaomastest võrdlusalustest oluliselt väiksem, tuleks esitada selgitus põhjuste kohta, miks see ei ole võimalik. Saastekvootide tasuta eraldamise võrdlusalused saastekvootidega kauplemise süsteemi kohaldamisalasse kuuluvate tegevuste jaoks, nagu on sätestatud komisjoni rakendusmääruses (EL) 2021/447.

(81)

(82) Seda erandit ei kohaldata käesoleva meetme kohaste meetmete suhtes olemasolevates mehhaanilistes bioloogilise töötlemise tehastes , kus käesoleva meetme kohaste meetmete eesmärk on suurendada energiatõhusust või moderniseerida eraldatud jäätmete ringlussevõttu biojäätmete kompostimiseks ja biojäätmete anaeroobseks kääritamiseks, tingimusel et käesoleva meetme kohased meetmed ei suurenda jaamade jäätmekäitlusvõimsust ega pikenda jaamade kasutusiga; mille kohta on esitatud tõendid tehase tasandil.

(83) Välja arvatud elektri- ja/või soojusenergia tootmise ning maagaasi ülekande- ja jaotustaristuga seotud projektid, mis vastavad tehnilise juhendi (2021/C58/01) III lisas sätestatud tingimustele.

(84) Kui toetatava tegevusega saavutatakse prognoositud kasvuhoonegaaside heide, mis ei ole asjaomastest võrdlusalustest oluliselt väiksem, tuleks esitada selgitus põhjuste kohta, miks see ei ole võimalik. Saastekvootide tasuta eraldamise võrdlusalused saastekvootidega kauplemise süsteemi kohaldamisalasse kuuluvate tegevuste jaoks, nagu on sätestatud komisjoni rakendusmääruses (EL) 2021/447.

(85)

(86) Seda erandit ei kohaldata käesoleva meetme kohaste meetmete suhtes olemasolevates mehhaanilistes bioloogilise töötlemise tehastes , kus käesoleva meetme kohaste meetmete eesmärk on suurendada energiatõhusust või moderniseerida eraldatud jäätmete ringlussevõttu biojäätmete kompostimiseks ja biojäätmete anaeroobseks kääritamiseks, tingimusel et käesoleva meetme kohased meetmed ei suurenda jaamade jäätmekäitlusvõimsust ega pikenda jaamade kasutusiga; mille kohta on esitatud tõendid tehase tasandil.

(87) Välja arvatud elektri- ja/või soojusenergia tootmise ning maagaasi ülekande- ja jaotustaristuga seotud projektid, mis vastavad tehnilise juhendi (2021/C58/01) III lisas sätestatud tingimustele.

(88) Kui toetatava tegevusega saavutatakse prognoositud kasvuhoonegaaside heide, mis ei ole asjaomastest võrdlusalustest oluliselt väiksem, tuleks esitada selgitus põhjuste kohta, miks see ei ole võimalik. Saastekvootide tasuta eraldamise võrdlusalused saastekvootidega kauplemise süsteemi kohaldamisalasse kuuluvate tegevuste jaoks, nagu on sätestatud komisjoni rakendusmääruses (EL) 2021/447.

(89)

(90) Seda erandit ei kohaldata käesoleva meetme kohaste meetmete suhtes olemasolevates mehhaanilistes bioloogilise töötlemise tehastes , kus käesoleva meetme kohaste meetmete eesmärk on suurendada energiatõhusust või moderniseerida eraldatud jäätmete ringlussevõttu biojäätmete kompostimiseks ja biojäätmete anaeroobseks kääritamiseks, tingimusel et käesoleva meetme kohased meetmed ei suurenda jaamade jäätmekäitlusvõimsust ega pikenda jaamade kasutusiga; mille kohta on esitatud tõendid tehase tasandil.

Top