EUROOPA KOMISJON

Brüssel,13.10.2021

JOIN(2021) 27 final

ÜHISTEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE, EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE NING REGIOONIDE KOMITEELE

ELi aktiivsem tegevus rahumeelse ja kestliku Arktika hea käekäigu nimel

SISSEJUHATUS

Euroopa Liit (EL) Arktikas. ELil kui geopoliitilisel jõukeskusel on strateegilised ja igapäevased huvid nii Arktika Euroopa osas kui ka Arktika piirkonnas laiemalt. Samuti on ELil suur huvi toetada mitmepoolset koostööd Arktikas ning valmidus töötada selle nimel, et Arktika tulevik oleks ohutu, stabiilne, kestlik, rahumeelne ja jõukas. Suure majandusjõuna kannab EL vastutust kestliku arengu eest nii maailmas tervikuna kui ka kitsamalt Arktikas, samuti sealsete elanike ja põlisrahvaste igapäevaste elatusvahendite säilimise eest. Oma suure keskkonnajalajälje ja vajadusega Arktikast pärit ressursside ja toodete järele avaldab EL Arktikale märkimisväärset mõju.

Ulatuslikem oht, millega Arktika silmitsi seisab, on kliimamuutused, mis on jõudnud enneolematult kriitilisele tasemele 1 . Arktika on globaalse soojenemise suhtes eriti tundlik – viimase 50 aasta jooksul on see soojenenud kolm korda kiiremini kui planeet keskmiselt. Praegu on Arktika jääkate madalaimal tasemel alates vähemalt 1850. aastast ning prognooside kohaselt muutub Põhja-Jäämeri oma suvisel miinimumtasemel vähemalt üks kord enne 2050. aastat praktiliselt jäävabaks. Samuti väheneb Gröönimaa jääkate ja igikelts kogu Arktikas sulab üha kiiremini. Need omavahel seotud muutused Arktika piirkonnas põhjustavad merevee taseme tõusu, häirivad ilmastikusüsteeme ning põhjustavad rannikualade erosiooni, elurikkuse kadumist ja sellega seotud ökosüsteemide hävimist. Merejää kahanemisest tulenev peegeldumisvõime kadu ehk nn albeedoefekt ja sulavast igikeltsast eralduvad kasvuhoonegaasid kiirendavad kliimamuutusi veelgi ja võivad aidata kaasa kliimasüsteemi murdepunktini jõudmisele. Kohutavad tagajärjed, mida teravdab keskkonnaseisundi halvenemine, puudutavad kogu planeeti ning mõjutavad loodust ja inimesi sügavuti ja mitmel viisil, millest mõnedest oleme vaevalt aimu saanud. Eriti rängalt kannatavad põlisrahvad ning olukorra halvenemine kärbib tulevaste põlvkondade väljavaateid. Hiljutises valitsustevahelise kliimamuutuste paneeli (IPCC) aruandes on taas rõhutatud, et tegutseda tuleb kohe ja otsustavalt 2 .

Võitluses kliima- ja elurikkuse kriisi vastu on käesolev kümnend otsustav. EL näeb ennast nende jõupingutuste eestvedajana ning on valmis kandma ülemaailmset vastutust, olles ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste konverentsi 26. istungjärgu eel võtnud vastu uue kliimamääruse ja pannud ette paketi „Eesmärk 55“ 3 . Arvestades Arktika soojenemise tohutut järelmõju, on kliimameetmed just Arktika seisukohast eriti olulised. ELi Arktika-suunalise tegevuse keskmes on Euroopa rohelise kokkuleppe 4 alusel esitatud õigusaktiettepanekud ning kestliku sinise majanduse lähenemisviis, 5 mis on teaduspõhised, tuginevad innovatsioonile ja millega nähakse ette piirkondlikud investeeringud.

Esmane vastutus oma territooriumiga seonduvate probleemide lahendamise ja võimaluste ära kasutamise eest lasub Arktika riikidel endil 6 . Paljud probleemid ulatuvad siiski riigipiiridest ja piirkondlikust tasandist kaugemale ning nendega saab tulemuslikumalt tegeleda piirkonnaülese ja mitmepoolse koostöö kaudu. Teiste kõrval on siin oma osa ka ELil kui Arktika Euroopa osa ühel seadusandjal.

Suurem huvi Arktika ressursside ja transporditeede vastu võib suurendada kohalikku ja geopoliitilist konkurentsi piirkonnas ning tekitada pingeid, mis võib omakorda ohustada ELi huve. Arktikast pärit ressurssidest valmistatud toodete järele valitseb ülemaailmne nõudlus, mistõttu ei mõjuta Arktika arengut üksnes kohalikud poliitilised ja majanduslikud jõud.

Siinsed probleemid ja võimalused on omavahel seotud ning paljusid neist saab kõige paremini käsile võtta koordineeritud viisil ja tihedas koostöös Arktika riikide, piirkondlike ametiasutuste ja kohalike kogukondadega. ELi täielik osalemine Arktika asjades on geopoliitiliselt möödapääsmatu. ELi tegevuse aluseks peavad olema tema väärtused ja põhimõtted, sealhulgas õigusriiklus, inimõigused, kestlik areng, sooline võrdõiguslikkus, mitmekesisus ja kaasamine, reeglitepõhise mitmepoolsuse toetamine 7 ja rahvusvahelise õiguse järgimine, mille puhul on oluliseks alusdokumendiks ÜRO mereõiguse konventsioon (UNCLOS).

EESMÄRGID

Tuginedes Arktika-teemaliste ühisteatistega 8 9 varem välja kujundatud poliitikale, samuti Euroopa Liidu 2016. aasta üldisele välis- ja julgeolekupoliitika strateegiale ja komisjoni poliitilistele prioriteetidele, on ELil kavas teha Arktika küsimustes järgmised sammud:

•EL aitab hoida muutuvates geopoliitilistes oludes rahumeelset ja konstruktiivset dialoogi ja koostööd, et tagada Arktika turvalisus ja stabiilsus, tõstatades Arktikaga seotud küsimusi oma välissuhetes, hoogustades piirkondlikku koostööd ja parandades oma strateegilist analüüsi vastavalt esilekerkivatele julgeolekuprobleemidele;

•EL võtab käsile kliimamuutustest tulenevad ökoloogilised, sotsiaalsed, majanduslikud ja poliitilised probleemid ning rakendab jõulisi meetmeid, et võidelda kliimamuutuste ja keskkonnaseisundi halvenemise vastu, parandades keskkonnaalaste õigusaktide ning musta süsiniku ja igikeltsa sulamise alase kooskõlastatud tegevuse abil Arktika vastupidavust ning seistes selle eest, et nafta-, söe- ja gaasivarud jääksid edaspidi ka Arktikas maapõue;

•EL aitab kaasa sellele, et Arktika alade areng oleks kaasav ja kestlik ning toimuks sealsete elanike ja tulevaste põlvkondade huvides, pöörates erilist tähelepanu põlisrahvaste, naiste ja noorsoo vajadustele ning investeerides tulevikku suunatud töökohtadesse ja sinisesse majandusse.

1.RAHUMEELNE KOOSTÖÖ UUENEVAS GEOPOLIITILISES OLUKORRAS

ELil on kavas parandada oma strateegilist analüüsi, lisada Arktika küsimused peavoolu välisdiplomaatiasse ja rõhuda piirkondlikule koostööle. Et leevendada ohutusprobleeme, laiendab EL elanikkonnakaitse suutlikkust ja otsingu- ja päästekoostööd ning intensiivistab igikeltsa sulamise uuringuid.

Viimastel aastatel on järsult suurenenud nende riikide arv, kes tunnevad huvi Arktika piirkonna vastu. See võib suurendada geopoliitilist konkurentsi Arktikas ja kahjustada ELi huve. Lisaks kasvavale huvile Arktika ressursside ja transporditeede vastu on mitmes Arktika osas järsult kasvanud ka sõjanduslik tegevus. EL seisab selle eest, et Arktika tulevik oleks turvaline, stabiilne, kestlik ja jõukas; Arktika peab jääma paigaks, kus pingetase on madal ja toimub rahumeelne mitmepoolne koostöö. ELi nõukogu tõi 2021. aasta jaanuari järeldustes kliima- ja energiadiplomaatia kohta esile keskkonnaküsimuste ja kliimamuutuste tähtsuse julgeoleku ja kaitse seisukohast ning vajaduse teha tihedat koostööd partnerriikidega, ÜRO süsteemi ja teiste rahvusvaheliste organisatsioonidega ning mitmepoolsete partnerluste kaudu.

Venemaa tegevus sõjalise kohaloleku suurendamisel ja mitmeotstarbelise taristu rajamisel Arktikas näib kajastavat ühtaegu riigi üleilmset strateegilist positsioneerumist kui ka riigisiseseid prioriteete. Lisaks julgeolekuprobleemidele teravdamisele võib see veelgi raskendada kliimamuutuste tagajärgi. Osaliselt toimub see arvatavasti seetõttu, et pikk põhjarannik on muutunud paremini ligipääsetavaks, kuid paljuski on see seotud ka Arktika-väliste küsimustega 10 . Paljud riigid, sealhulgas USA, Norra, Ühendkuningriik, Taani, Kanada ja Island, ja samuti NATO jälgivad neid samme suure tähelepanuga, et olla valmis vastama Venemaa jõulisemale tegevusele Arktika vetes ja õhuruumis. Samuti on suurenenud teiste riikide, sealhulgas Hiina aktiivsus Arktikas ning kasvanud on huvi elutähtsa taristu omandamise, merekaablite ehitamise ja üleilmse laevatranspordi vastu, kusjuures kasutust leiavad kübermeetmed ja desinformatsioon.

Uut geopoliitilist olukorda kajastab ka Arktika Nõukogu vaatlejastaatuse taotluste arvu suurenemine. Et suurendada oma osalust Arktika Nõukogu töö- ja eksperdirühmades, esitab EL uuesti taotluse saada selles ametliku vaatleja staatus. EL jätkab panustamist Arktika Nõukogu töösse kooskõlas 2013. aasta mais Kirunas vastu võetud Arktika Nõukogu deklaratsiooniga 11 . EL teeb vajadusi mööda koostööd vaatlejatega, sealhulgas ELi liikmesriikidega.

Strateegilise analüüsi parandamine

EL jälgib julgeolekuolukorra arengut tähelepanu ja teatud aspektides murega. Arktika julgeolek hõlmab keskkonna-, majandus- ja poliitilis-sõjanduslikke elemente, mida ei saa vaadelda üksteisest eraldi. Kliimamuutused ja jää sulamine suurendavad geopoliitilist huvi, mis võib suure tõenäosusega kasvatada strateegilist konkurentsi. Kooskõlas 2021. aasta tulevikusuundade strateegilise analüüsi aruandes 12 nimetatud tegevusvaldkondadega suurendab EL oma strateegilise prognoosimise suutlikkust, et paremini mõista Arktika piirkonna kliimamuutuste julgeolekujärelmeid ning nende mõju ülemaailmsele julgeolekukeskkonnale. EL teeb strateegilise analüüsi vallas koostööd partneritega, sealhulgas USA, Kanada, Norra ja Islandiga, samuti NATOga, vaadeldes kliimamuutuste mõju julgeolekule keskpikas ja pikas perspektiivis ning jagades NATOga laiema kliimamuutuste ja julgeolekualase teabevahetuse raames uuringuid ja andmeid.

Piirkonnas suureneva majandusliku ja sõjandusliku aktiivsuse taustal on ELil otstarbekas tõhustada oma jõupingutusi Arktika piirkonna julgeolekuolukorra jälgimisel ELi Satelliidikeskuse (SatCen) turvalise georuumilise analüüsi abil, et parandada usaldust suurendavate meetmete abil piirkonna stabiilsust ja hoida ära ootamatuid vahejuhtumeid. Galileo navigatsioonisüsteem pakub juba praegu otsingu- ja päästeteenuseid ning on võimeline pakkuma ka muid turvalisusega seotud teenuseid. Galileo avalik reguleeritud teenus tagab volitatud kasutajatele piiramatu ja katkematu juurdepääsu kasutuskindlale navigatsioonisüsteemile Arktikas, mis suurendab piirkonnas toimuva operatiivtegevuse turvalisust.

Vastastikku toetav poliitika ELi tegevuse alusena

ELi poliitika tugineb ÜRO mereõiguse konventsiooni ja ÜRO kestliku arengu tegevuskava 2030 põhimõtetele ning kestliku arengu eesmärkidele, samuti ELi osalusele Arktika Nõukogus, Barentsi Euro-Arktika Nõukogus ja põhjamõõtme poliitikaraamistiku töös (vt 1. tegevussuund).

EL on diplomaatilise tegevuse osana 13 loonud tugeva rahvusvahelise Arktika-uuringute võrgustiku, sealhulgas sõlminud kahepoolse teadus- ja tehnoloogiakoostöö lepingu Kanada, Venemaa ja USAga. Alates 2016. aastast on EL toetanud teadusdiplomaatiat Arktika piirkonna teadusministrite kohtumiste kaudu 14 . Arktika uuringute süvendamiseks on loodud Atlandi ookeani alaste teadusuuringute liit ning EL teeb tööd selle nimel, et laiendada selle tegevust põhjapoolusest kuni lõunapooluseni. EL hoiab Arktika küsimusi esil oma dialoogis Arktika riikide ja teiste osalejatega, teiste seas USA, Kanada, Norra, Islandi, Venemaa, Hiina, Jaapani, Korea Vabariigi ja Indiaga, samuti piirkondlike organitega. Arktika küsimustega tegeleva erisaadiku ametikoha loomine Euroopa välisteenistuses annab ELi Arktikaga seotud diplomaatilisele tegevusele konkreetsema vormi.

ELil on tugevad sidemed Gröönimaa ja Fääri saartega. Mõlemad kuuluvad Taani Kuningriigi koosseisu ja mõlemad püüavad tihendada suhteid ELiga. Et veelgi tugevdada ja tõhustada pikaajalist koostööd Euroopa Komisjoni ja Gröönimaa vahel, avab Euroopa Komisjon Nuukis oma büroo. Büroo hakkab haldama ELi toetust Gröönimaale ning aitab kaasa Euroopa Komisjoni ja Gröönimaa valitsuse vahelise partnerluse edasisele tugevdamisele ja süvendamisele, sealhulgas koostöö ja dialoogi kaudu ühist huvi pakkuvates valdkondades ja tihedas koostöös Arktika küsimustega tegeleva erisaadikuga.

Koostöö Arktika piirkonna elanikkonnakaitse ja kodanike turvalisuse vallas ning julgeolekuprobleemide lahendamisel

Üha suurem huvi teha Arktikas teadusuuringuid, ammutada loodusressursse, rajada taristut ning arendada transporti ja turismi nõuab seda, et kasutusele võetaks tõhusamad ohutus- ja julgeolekusüsteemid, nagu satelliidid, mis koguvad andmeid keskkonna, ilmastiku, jää, eluvormide, laevanduse ja lennuliikluse kohta, ning aitavad parandada teabevahetust. Ka metsatulekahjud ja üleujutused on muutunud Arktika piirkonnas kliimamuutuste tõttu tavalisemaks ning Arktika Nõukogu on asunud seda suundumust jälgima 15 . Sellest tulenevalt kasvab nõudlus hädaolukordadele reageerimise võimekuse järele.

Arktika Euroopa osas ja ka väljaspool seda on palju kasu ELi keskkonnakatastroofidele reageerimise vahenditest ja vastavatest kogemustest. EL teeb peamiste partneritega koostööd Euroopa Liidu elanikkonnakaitse mehhanismi 16 ja hädaolukordadele reageerimise koordineerimiskeskuse kaudu. Liidu elanikkonnakaitse mehhanism on praegu Arktikas esindatud Taani, Soome, Rootsi, Islandi ja Norra kaudu ning samasugust koostööd võib oodata ka teiste Arktika riikidega, muu hulgas Arktika Nõukogu hädaolukordade ennetamise, nendeks valmisoleku ja neile reageerimise töörühma kaudu.

ELi Copernicuse hädaolukordade ohjamise teenus pakub juba praegu seiret, varajast hoiatamist ja kaardistamist enne ja vahetult pärast katastroofi. ELi ülemaailmne katastroofihoiatus- ja koordineerimissüsteem (GDACS) 17 parandab hoiatusi ja koordineerimist suuremate ootamatute katastroofide puhul. EL suurendab Copernicuse ning Euroopa merevaatlus- ja andmevõrgu (EMODNet) suutlikkust paremini prognoosida äärmuslike ilmastikunähtuste tagajärgi, pöörates erilist tähelepanu Arktikale. Tulevikus saab võimalikuks kasutada Galileo hädaolukorra hoiatusteenust, mille abil saab jõuda otse katastroofiohus olevate elanikeni, eelkõige kaugetes piirkondades, mis ei ole kaetud maapealsete ühendusvõrkudega, et neid hoiatada.

Arktikas on raske kliima, ettearvamatute ilmastikuolude ja tohutute vahemaade tõttu õigeaegsetel ja tõhusatel otsingu- ja päästeoperatsioonidel ülisuur tähtsus. Galileo otsingu- ja päästeteenus vähendab märkimisväärselt merel inimeste päästmiseks kuluvat aega. Uus Galileo pöördlingi teenus, mis on praegu ainulaadne ja saadaval tasuta kogu maailmas, pakub vaenulikus keskkonnas tegutsevatele meremeestele ja pilootidele uusi rakendusi.

Merendusalaste otsingu- ja päästeoperatsioonide vallas jätkub töö selle nimel, et kasutada paremini ära ELi satelliitsüsteeme ja ELi asutuste pakutavaid teenuseid. Kooskõlas Euroopa Liidu merendusjulgeoleku strateegia tegevuskavaga 18 edendatakse Arktika rannikuvalve foorumi kaudu rannikuvalve üksuste koostööd. Et parandada laevade ohutust Arktikas, toetas EL Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni (IMO) ohutussuuniseid Arktikas seilavate kala- ja väikelaevade kohta ning merereiside planeerimist ja navigeerimist käsitlevate kohustuslike meetmete väljatöötamist – IMO polaarkoodeksi 2. etapp.

2.ET ARKTIKA PEAKS PAREMINI VASTU KLIIMAMUUTUSTELE JA KESKKONNASEISUNDI HALVENEMISELE

EL möönab, et tema tegevus avaldab Arktikale mõju, ja ta jätkab selle hindamist 19 . ELi eesmärk on seda mõju vähendada koordineeritult, tihedas koostöös riiklike, piirkondlike ja kohalike ametiasutuste ning Arktika kogukondadega. ELil on kavas astuda samme peamiste saasteallikate vastu, nagu plast/mereprügi, must süsinik, kemikaalid ja transpordiheide, mis mõjutavad Arktika piirkonda õhus, maismaal ja merel, aga ka loodusvarade jätkusuutmatu kasutuse vastu.

Kliimamuutused ja elurikkus – ühe mündi kaks külge

Kliimamuutused ja elurikkus on omavahel seotud ja üksteisest sõltuvad. EL kuulub ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni ja bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni raames peetavate läbirääkimiste eestvedajate hulka. EL võttis hiljuti vastu kliimamääruse, millega seati eesmärgiks saada 2050. aastaks kliimaneutraalseks ning tugevdada vastupanuvõimet ja vähendada vastuvõtlikkust kliimamuutuste suhtes. Kavandatud paketi „Eesmärk 55“ eesmärk on tagada, et EL suudaks vähendada kliima-, energia-, maakasutuse, transpordi- ja maksupoliitika abil kasvuhoonegaaside netoheidet 2030. aastaks vähemalt 55 %, ning selle alusel kehtestatakse usaldusväärsed poliitikameetmed ja võetakse kohustused, millest saab kasu ka Arktika. Samuti toetab EL üleilmset eesmärki „30x30“ kaitsta 2030. aastaks 30 % maismaast ja 30 % ookeanidest merekaitsealade ja muude tulemuslike kaitsealade võrgustiku loomise teel. Lisaks on EL kindlalt selle poolt, et ÜRO mereõiguse konventsiooni (UNCLOS) raames sõlmitaks riikliku jurisdiktsiooni alt väljajäävatel aladel mere elurikkuse kaitse ja säästva kasutamise alane rakenduskokkulepe.

Eluliselt tähtis on Arktika piirkonna mere elusressursside, sealhulgas kalavarude kaitse ja säästev kasutamine. EL on Põhja-Jäämere keskosas reguleerimata avamerekalapüügi vältimist käsitleva kokkuleppe osaline 20 (vt 4. tegevussuund).

Samuti toetab EL Arktika kaitseks Põhja-Jäämeres merekaitsealade määramist ja nende sätestamist Kirde-Atlandi merekeskkonna kaitse konventsioonis (OSPAR).

ELi geoteaduse ühisalgatus, milles osaleb ka Euroopa Kosmoseagentuur, on olnud kliimamuutuste mõistmiseks elutähtis. Copernicuse programmi raames tegutseb spetsiaalne Põhja-Jäämere seire- ja prognoosimiskeskus ning tegeletakse merejää vaatluste ja seirega. EL laiendab Copernicuse programmi Arktika-teenuseid veelgi ning kasutab ära teadmisi ja andmeid, mis on kogutud selliste projektide käigus, nagu programmist „Horisont 2020“ toetust saanud „Arctic Passion“. EL uurib võimalusi rajada Copernicuse programmi Arktika teemakeskus, mis koondaks ühte kohta kõik pooluste seire teenused nii sisemaal kui ka merel.

Mereprügi ja plastireostuse vähendamine

ELi eesmärk on vähendada 2030. aastaks plastprügi ja mikroplasti vastavalt 50 % ja 30 % 21 . EL tahab plastireostusega võitlemiseks sõlmida ülemaailmse plastikokkuleppe, tuginedes ringmajanduse lähenemisviisile ja võttes arvesse plasti kogu olelusringi. Lisaks edendab EL saastevaba vee, õhu ja pinnase tegevuskava kaudu mürgivaba keskkonna loomist kogu maailmas. EL osaleb aktiivselt Arktika Nõukogu ja Kirde-Atlandi merekeskkonna kaitse konventsiooni töös mereprügi, sealhulgas plasti vähendamiseks.

Ühised lahendused musta süsiniku vähendamiseks Arktikas

Arktikat mõjutava musta süsiniku heite vähendamine on jätkuvalt oluline ülesanne. Must süsinik on lühiajalise kliimamõjuga saasteaine, mis põhjustab suurt piirkondlikku soojenemist, kuna muudab õhus levides tugevalt peegeldavad pinnad tumedaks ja neelab päikesekiirgust. Lisaks on see tervisele kahjulik õhusaasteaine. EL tekitab ligikaudu 36 % Arktikas sadestuvast mustast süsinikust, 22 mis kiirendab nii atmosfääri kui ka maapinna ja jääkatte soojenemist. Seepärast edendab EL terviklikku poliitikat selle probleemi lahendamiseks (vt 5. tegevussuund).

Arktika taastuvenergia potentsiaali toetamine

Taastuvate energiaallikate (geotermiline energia, tuuleenergia, saastevaba vesinikuenergia ja hüdroenergia) alal on Arktika potentsiaal tohutu. Puhta energia tehnoloogia arendamine on nii Arktika kui ka ELi huvides. Seepärast tugevdab EL koostööd ja suurendab teabevahetust puhta energia valdkonnas ning uurib võimalusi suurendada puhta energia pakkumist ja energiasüsteem ümber kujundada.

Kemikaalireostuse piiramine

Kohalik, piirkondlik ja mitmepoolne töö keskkonna kemikaalisaaste täieliku kõrvaldamise nimel aitab Arktikas reostust vähendada. EL tekitab tõenäoliselt 6–8 % põhjapolaarjoone taga sadestuvast elavhõbedast 27 ja toetab jõulisi meetmeid elavhõbedareostuse edasiseks piiramiseks Minamata elavhõbedakonventsiooni alusel. Elavhõbedamääruse 28 eelseisev läbivaatamine aitab samuti nende eesmärkide saavutamisele kaasa.

Meretranspordi süsiniku- ja keskkonnajalajälje kahandamine

EL tekitab Arktikas meretranspordist pärit CO2-heitest 31 % ja musta süsiniku heitest 16,5 % 29 . Säästva ja aruka liikuvuse strateegias 30 on esitatud kava Euroopa transpordisüsteemi rohe- ja digipöördeks kooskõlas Euroopa rohelise kokkuleppega ning selle järgi säilivad Arktika hõreda asustusega alade ühendused ja nad muutuvad vastupanuvõimelisemaks.

EL juhib tegevust, mille eesmärk on heite- ja saastevaba laevandus Põhja-Jäämerel, kooskõlas Euroopa rohelise kokkuleppe eesmärkide ja paketiga „Eesmärk 55“ 31 . EL peab õigeks Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni (IMO) hiljutist keeldu kasutada Arktika laevaliikluses rasket kütteõli ning tegutseb selle keelu kiire ja täieliku rakendamise nimel. EL ja selle liikmesriigid toetavad nii IMO kui ka ELi tasandil Arktika laevandusheite kiiremat ja järsemat vähendamist.

Maavarade kestlik ja vastutustundlik kaevandamine ja töötlemine kliimaneutraalsuse nimel

EL 32 tarbib 20 % kogu maailma mineraalidest valmistatud toodetest, ent toodab ise neist üksnes 3 %. EL sõltub paljude kriitilise tähtsusega mineraalide puhul paarist või ainult ühest riigist, kust neid mineraale tarnitakse. Näiteks tuleb 98 % haruldastest muldmetallidest ja 93 % magneesiumist Hiinast. Kaheksal Arktika riigil on potentsiaali olla olulised kriitilise tähtsusega ja muude toorainete tarnijad ning Arktika Euroopa osas juba toimub ulatuslik maavarade kaevandamine. Näiteks on Rootsil kavas 2035. aastaks hakata tootma rauamaaki süsinikuvabalt. Selline tegevus võib olla mõjus majanduse mootor, aidata luua kohaliku lisaväärtusega tooteid ja alustada tööstuslikku tootmist tarneahela kesk- ja lõpuosas ning edendada seeläbi majanduskasvu ja töökohtade loomist.

EL edendab keskkonna-, majandus- ja sotsiaalhindamist ning häid tavasid kaevandamise, jäätmekäitluse ja õnnetustele reageerimise valdkonnas ning toetab piirkonnapõhist majandamist ja ringmajanduse algatuste rakendamist. ELi kriitilise tähtsusega toorainete tegevuskava 33 eesmärk on tagada ELi tööstuse kestlik ja kindel varustamine kriitilise tähtsusega toorainetega, pidades täielikult silmas kohalike ja põliselanike kogukondade pürgimusi ja kaasates neid. ELi toorainekestlikkuse põhimõtetes toonitatakse keskkonnahoidliku tegevuse ja elurikkuse kaitse tähtsust, edendatakse tõhusat energiakasutust, toetatakse kliimamuutuste leevendamist ja nendega kohanemist ning aidatakse suurendada põlisrahvaste vastupanuvõimet kliimamuutuste mõjude suhtes. Põhimõtetes nõutakse ka ringmajanduse edendamist, pöörates tähelepanu kaevandatud tooraine ohutule kasutamisele, ringlussevõtule, kõrvaldamisele ja taaskasutamisele ning jäätmete ja muu teisese toorme töötlemisele. Põhimõtetes on käsitletud ka sotsiaalseid aspekte, nagu inimõiguste austamine, kohalik kultuur, kohalikud kombed ja väärtused ning konstruktiivne, läbipaistev ja aktiivne dialoog kohalike kogukondadega.

See, kui tänu tooraine kestlikule kaevandamisele ja töötlemisele luuakse vastupidavaid ELi väärtusahelaid, aitab Arktika piirkonnal innovatsiooni ja ringluse abil kestlikult areneda, tagades töötervishoiu ja -ohutuse ning tulevikku suunatud inimväärsete töökohtade loomise. Lisaks tooraine puhtamale ja säästvamale kaevandamisele ja töötlemisele on vaja kohalikul ja ELi tasandil keskkonnahoidliku tehnoloogia abil ulatuslikumalt kasutusele võtta teisene toore, et suurendada ringlust piirkonnas, kaotada järk-järgult praegune lineaarne mudel ja kokkuvõttes minimeerida kaevandustööstuse keskkonnamõju. Võttes arvesse, et Arktika on ainulaadselt puutumatu piirkond, mis on kliimamuutuste suhtes eriti tundlik, seisab EL koos üleilmsete partneritega selle eest, et kehtestada kooskõlas ELi tegevuskavaga maavarade kasutamise ja töötlemise keskkonnamõju vähendamiseks rangeimad nõuded. Selleks arvatakse tooraine keskkonnasõbralik ja säästev hankimine kooskõlas elurikkuse kaitse ja ringluse põhimõtetega ning Maa seire tehnoloogiate kasutamine keskkonnaseireks programmi „Euroopa horisont“ toorainealaste teadusuuringute ja innovatsiooniteemade hulka.

Teised üleilmsed osalejad tegutsevad juba kiiresti, et endale tulevikus toorainetarned tagada. Juurdepääs piisavatele ressurssidele on ELi avatud strateegilise autonoomia seisukohast ülitähtis. EL peab mitmekesistama ka toorainete hankimist väljastpoolt ELi, et rahuldada kasvavat nõudlust. Me arendame strateegilisi partnerlusi ressursirikaste riikidega, nagu Kanada, ning pakume vastutasuks puhta ja eetiliselt hangitud tooraine eest võimalust väärtusahelad tihedamalt lõimida, teha teadus- ja arenduskoostööd ning ühtlustada ELiga ambitsioonikad keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimisnõuded.

EL impordib ka Arktikas kaevandatud naftat ja gaasi 34 . EL on kindlalt nõuks võtnud saavutada Pariisi kokkuleppe eesmärgid, rakendades Euroopa rohelist kokkulepet. Tuginedes Arktikas süsivesinike uurimisele kehtestatud osalistele moratooriumidele, 35 on EL otsustanud seista selle eest, et nafta, süsi ja gaas jääksid edaspidi ka Arktika piirkonnas maapõue. Sellega seoses on oluline silmas pidada, et tööstus- või mereõnnetuste korral on valitsevate ilmastikutingimuste tõttu keeruline õnnetusele reageerida ja reostus likvideerida.

Selleks uurib komisjon koos partneritega võimalust kehtestada mitmepoolne juriidiline kohustus mitte lubada Arktikas ega sellega piirnevates regioonides edasisi süsivesinikuvarude arendusi ja mitte osta selliseid süsivesinikke, kui neid siiski toodetakse.

Arktika merede parem majandamine

Põhja-Jäämeri ja sellega külgnevad lähisarktilised mered on kliimamuutuste põhjustatud üleilmsete muutuste keskmes 36 . Kõige ilmsem muutus Põhja-Jäämeres on merejää taandumine suvekuudel. Mõned mudelid ennustavad Põhja-Jäämerel jäävaba suve järgmise kümne aasta jooksul. Temperatuurimuutused mõjutavad ookeanihoovusi, sealhulgas Golfi hoovust. Merevee hapestumine ja temperatuurivööndite kiire muutumine avaldab selget mõju Arktika mere- ja rannikualade ökosüsteemidele. See mõju võib olla katastroofiline.

ÜRO mereõiguse konventsiooniga on ette nähtud reeglid Põhja-Jäämere majandamiseks, sealhulgas vaidluste rahumeelseks lahendamiseks. EL panustab ka edaspidi ookeanide paremasse rahvusvahelisse majandamisse ning toetab partnerriike, tagamaks, et ookeanid on puhtad, nende seisund on hea ja neid majandatakse kestlikult 37 .

EL arendab kestlikke suhteid selliste Arktika piirkonna partneritega, nagu Island, Norra, Ühendkuningriik, Gröönimaa ja Fääri saared, muu hulgas kalanduskokkulepete kaudu. Teravmägede (Svalbardi) ja sealsete vete suhtes kohaldatavat rahvusvahelist õiguskorda tuleb täielikult järgida. Kuna mere elusressursside kaitse kuulub ELi ainupädevusse, esindab ta selles valdkonnas 22 ELi liikmesriiki, kes on osalised 1920. aasta Pariisi lepingus Teravmägede (Svalbardi) kohta.

EL suurendab Copernicuse programmi merekeskkonna seire teenuse suutlikkust tegeleda Põhja-Jäämere erivajadustega.

3.ERGUTAME UUENDUSLIKKU ROHE- JA DIGIPÖÖRET NING ÜLEMINEKUT KESTLIKULE SINIMAJANDUSELE

Rakendades Euroopa rohelist kokkulepet, sealhulgas uut lähenemisviisi kestlikule sinimajandusele, ja selleks, et saavutada oma prioriteete rahvusvahelisel tasandil, püüab EL kliimamuutustega seotud probleeme leevendada, nendega kohaneda ja neist taastuda ning pakub lahendusena jõulist üleminekut euroopalikule rohe- ja sinimajandusele.

Teaduse ja innovatsiooni edendamine Arktika hüvanguks

Teadusuuringud, innovatsioon ja tehnoloogia on ELi Arktika-poliitika ja -meetmete keskmes. Teaduse ja innovatsiooni valdkonnas 38 on ELi eesmärgiks näidata rohe-, digi-, tervishoiu- ja innovatsioonilahenduste alases koostöös eeskuju, edendada mitmepoolsust, avatust ja vastastikkust ning toetada õiglast ja kaasavat üleminekut. Aastatel 2014–2020 investeeris EL programmi „Horisont 2020“ kaudu Arktikaga seotud teadusuuringutesse ligikaudu 200 miljonit eurot ning toetab Arktika teadust edaspidi programmi „Euroopa horisont“ (2021–2027) 39 kaudu.

On tõenäoline, et innovaatilised tehnoloogiad, nagu satelliidid, suurandmed, tehisintellekt ja kõrgetasemeline modelleerimine, kujundavad Arktika majanduse ümber. Need tehnoloogiad aitavad parandada kestlikkust ja ringlust sellistes sektorites nagu laevandus, kalandus ja turism, samuti sõltuvad innovatsioonist ja tehnoloogiast uued sektorid, nagu meremajanduse tehnoloogia, avamere taastuvenergia, vesinikuenergia ja merendusjulgeolek.

Euroopa polaaruuringute kogukonda tugevdatakse programmi „Horisont 2020“ projektiga „EU-PolarNet 2“ (2020–2023) (mis järgneb projektile „EU-PolarNet 1“ (2015–2019)), mille sisuks on Euroopa polaaruuringute teadusruumi koordineerimine ja ühine kavandamine.

Enamik programmist „Horisont 2020“ rahastatud Arktika projektidest kaasavad kohalikke ja põliselanikke, kellel on kohapeal pika aja jooksul kujunenud teadmised Arktika ainulaadsetest ökosüsteemidest. Edasist tööd selles suunas tehakse spetsiaalsetel seminaridel projekti „EU-PolarNet 2“ raames (vt 6. tegevussuund) ja Atlandi ookeani alaste teadusuuringute liidu kaudu.

Marie Skłodowska-Curie meetmetega toetatakse karjääri alustavate teadlaste koolitamist ja teadlaste liikuvust teaduskarjääri kõigis etappides ka Arktika piirkonnas. Mitme käimasoleva programmist „Horisont 2020“ rahastatud projektiga on pakutud noortele teadlastele mõeldud koolituskavasid tihedas koostöös polaarpiirkondadega tegelevate noorteadlaste ühendusega (Association of Polar Early Career Scientists).

Rohkem tähelepanu Arktikas elavatele inimestele

Üha suurenev kliima- ja sotsiaal-majanduslik surve tekitab demograafilisi ja rändeprotsesse, mis hakkavad Arktikat arvatavasti järjest enam mõjutama. Kuigi võib arvata, et Arktika kogu elanikkond püsib tulevikus suhteliselt muutumatuna, prognoositakse, et Arktika eri piirkondade kasvumäärades ja rändeprotsessides tekivad märkimisväärsed erinevused. EL investeerib Arktikas elavate inimeste tulevikku ja pakub stiimuleid parema hariduse, kestliku majanduskasvu ja töökohtade jaoks, sealhulgas noorte, naiste ja põlisrahvaste suuremaks kaasamiseks Arktikat puudutavate otsuste tegemisse sellistes küsimustes nagu innovatsioon ja teadusuuringud, töökohtade loomine, digioskused ja haridus.

Inimesed on kestliku arengu ja vastupanuvõimelise ühiskonna võti. Arktika piirkonnad on etniliste gruppide, valitsemise, majanduse, demograafia, rändemustrite ja sotsiaalse tegelikkuse poolest erinevad. Jätkusuutlik edasiliikumine nõuab kaasavat dialoogi, mitmekesisust ja sisulist osalemist otsuste tegemises kõigil tasanditel.

Arktika sidusrühmade foorumist ja põlisrahvaste dialoogist on saanud ELi Arktika-poliitika kujundamise lahutamatu osa. EL peab korrapäraseid arutelusid selliste ettevõtlusorganisatsioonidega nagu Arktika majandusnõukogu, samuti omavalitsusorganisatsioonidega, nagu Arktika linnapeade foorum, ja kogu Arktika piirkonna esindajatega, nende hulgas põhjapoolsete hõreda asustusega alade võrgustikuga. EL suhtleb regulaarselt ka saami nõukoguga.

COVID-19 pandeemia tõi esile vajaduse mõista paremini Arktika kliimamuutuste mõjust tulenevaid terviseohte (vt 7. tegevussuund).

ELi ühtekuuluvuspoliitika programmidega, eelkõige Interregi põhjapoolsete äärealade ja Arktika programmiga, toetatakse saami ja inuiti kultuuri, elatusvahendeid ja ettevõtlust. Interreg pakub inimestevaheliste piiriüleste kontaktide raamistikku, mis on kohandatud Arktika eripärale, sealhulgas koostööle partneritega. Venemaad kaasava COVID-19-le reageerimise projekti (CORE) aluseks on pikaaegne tegevus e-tervise valdkonnas põhjapoolsete äärealade ja Arktika programmi raames.

ÜRO põlisrahvaste õiguste deklaratsioon on ELi inimõiguste poliitika lahutamatu osa. EL edendab põlisrahvaste õigusi ja vabadusi kooskõlas Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) konventsiooniga nr 169 ning toetab seda, et enne põlisrahvaid otseselt mõjutada võivate meetmete vastuvõtmist ja rakendamist tuleks nendega igakülgselt konsulteerida ja koostööd teha, et nad saaksid anda selleks vabatahtliku, eelneva ja teadliku nõusoleku.

EL säilitab oma Arktika-poliitikat käsitleva avaliku konsultatsiooni käigus loodud tihedaid piiriüleseid kontakte noortega ning korraldab korrapäraseid konsultatsioone Arktika noorte esindajatega. Arktika noorteorganisatsioonid juba osalevad programmist „Erasmus+“ rahastatavates meetmetes, mille eesmärk on töötada välja projekte ning jagada teavet töö- ja koolitusvõimaluste ning õpirände kohta, samuti muude võimaluste kohta, mis aitavad saada aktiivseks kodanikuks. Island ja Norra on programmiga täiel määral liitunud.

Tõeliselt kestlik areng ei ole võimalik ilma soolise võrdõiguslikkuseta. ELi kindel tahe edendada teadusuuringuid Arktikas võib aidata paremini mõista kliimamuutuste, keskkonnamuutuste, rändemustrite ja tööstuse arenguga seotud soolise ja inimliku kindlusetuse ilminguid. ELil on hea meel selle üle, et saami nõukogu juhtidest on suur hulk naised, ning tuginedes Arktika Nõukogu tööle ja ELi aluspõhimõtetele, tagab EL, et naiste häält võetakse Arktikat puudutavate poliitikameetmete väljatöötamisel kuulda. Naabruspoliitika, arengu- ja rahvusvahelise koostöö rahastamisvahendist rahastab EL Arktika noortele ja naistele mõeldud programme ning aitab kaasa koostööle linnade vahel.

Kestliku piirkondliku arengu edendamine

ELi Arktika-poliitika soodustab uuenduslikku rohepööret, mis võimaldab Arktika piirkondadel luua tulevikukõlblikke töökohti uuenduslikes sektorites, nagu taastuvenergia, vesinikuenergia, kestlik mäetööstus, e-õpe, e-tervis, ühendatus ja taristu, kestlik turism, rohetehnoloogia, kalandus ja põllumajandus (vt 8. tegevussuund).

EL pakub Arktikaga seotud rahastust Põhja-Rootsi ja Kirde-Soome ühtekuuluvus- ja maaelupoliitika programmidest, samas kui Interregi programmid laiendavad ELi meetmete ulatust, kaasates nendesse Fääri saared, Islandi, Gröönimaa, Norra ja Venemaa. Need programmid on olulised vahendid, millega EL saab Arktikas toimuvat arengut suunata. Algatusega „Maapiirkondade arengu pikaajaline visioon“ töötatakse välja ühine Euroopa visioon tugevamatest, ühendatud, jõukatest ja vastupanuvõimelistest maapiirkondadest, mille hulka kuuluvad ka Arktika piirkonnad 40 .

2021.–2027. aastal keskenduvad ELi ühtekuuluvusprogrammid rohe- ja digipöördele ning pakuvad toetusi majanduse arukaks ümberkujundamiseks pideva aruka spetsialiseerumise strateegiate, ettevõtluse rahastamise ja Arktika noortele suunatud algatuste kaudu. Soome ja Rootsi põhjapoolsetel piirkondadel on võimalik saada toetusi uuest õiglase ülemineku fondist, mille eesmärk on leevendada kliimaneutraalsele majandusele üleminekust tulenevat sotsiaalset ja majanduslikku mõju.

Olemasolevaid ja uusi ELi programme (nt Interreg Aurora, põhjapoolsete äärealade ja Arktika programm, Karjala ja Koola-Arktika programm) ning Euroopa Arktika-aladel kestlikku arengut toetavaid organisatsioone (Euroopa Investeerimispanga grupp) tutvustatakse toetusesaajatele spetsiaalses veebipõhises investeerimis- ja teabeportaalis:    https://eeas.europa.eu/headquarters/headquarters-

homepage/100774/arctic-funding et

Arukas spetsialiseerumine võib toetada rohepöördeks vajaliku uuendusliku tehnoloogia ja lahenduste väljatöötamist, meelitades Arktika Euroopa osasse investeeringuid ELi taastekava alusel, milles on rõhutatud energiatõhusust, säästvat energiat ja tööstuse ümberkujundamist. Lisaks toetatakse ELi kliimameetmete innovatsioonifondist merekeskkonna vähese süsinikdioksiidiheitega tehnoloogia näidisprojekte.

Euroopa Investeerimispank toetab Arktikas roheenergiat. Rahastust ja investeeringuid on võimalik saada projektidele, millega rakendatakse ringmajandust, suurendades ressursitõhusust ja liikudes edasi kestlike tootmisprotsesside juurutamisega, aga ka muudele ringmajanduse projektidele, mis katavad toodete olelusringi eri osi.

Arktika ühendamine

Kosmosetaristu pakub ettevõtjatele ja kogukondadele olulisi teenuseid piirkonnas, kus maapealseid ühendusvõrke pole piisavalt.

Kuna Arktika ei ole igal pool kaetud maapealsete sidevõrkudega, pakub EL oma kosmosepõhiste turvaliste ühenduste algatusega kindlaid ja toimivaid tööriistu, mida saab kasutada järgmistes valdkondades:

(I)valitsuste turvaline side ja tundlikud andmed, elutähtsa taristu kaitse Arktika karmis keskkonnas, kriisiohjamine, telemeditsiin, mere- ja õhuruumi seire,

(II)ettevõtjate turvaline side 5G/6G integreerimiseks, asjade internet, e-tervis, ühendus lennu ajal ja merel, arukas haridus ning

(III)kiire lairibaühenduse kättesaadavus, mille abil likvideeritakse ühenduseta alad ning tagatakse ühtlane side Arktikas ja liikmesriikides, mis aitab kõrvaldada digilõhe ja toetab täielikult toimivat ühtset turgu isegi hõreda asustusega põhjapoolsetes piirkondades.

Euroopa ühendamise rahastu digikomponent avatakse Arktika piirkondadele, mis annab võimaluse rahastada mitmesuguseid projekte, sealhulgas piiriüleseid 5G-koridore, arukaid 5G-kogukondi, kõrgjõudlusega arvutikeskuste ühendamist, Euroopa pilvandmetöötluse liitu ja merekaablite süsteeme.

Luleå, Kemi, Oulu, Narviki ja Hammerfesti sadamad on TEN-T sadamad, mis on olulised ühenduspunktid mere- ja maismaatranspordi vahel. Kui vastu võeti Euroopa ühendamise rahastu aastateks 2021–2027, lepiti kokku transpordikoridoride pikendamises, et Arktika piirkondadest pärit kaupu saaks vedada maismaal ja võimaluse korral ka Põhja-meretee kaudu.

KOKKUVÕTE

Käesoleva ühisteatisega võtab EL endale kohustuse teha Arktika ja selle lähiümbruse jaoks rohkem, et vastata piirkonna ees seisvatele geopoliitilistele, keskkonnaalastele, majanduslikele, julgeolekualastele ja sotsiaalsetele väljakutsetele ning töötada koos teistega sealsete uute võimaluste ärakasutamiseks. Teatises on esitatud hulk Arktikaga seotud meetmeid, millest mõned jätkavad juba alustatud tööd ja teised puudutavad uusi tegevusvaldkondi. Komisjon ja kõrge esindaja teevad nende meetmete rakendamiseks koostööd Euroopa Parlamendi, nõukogu ja teiste institutsioonidega ning võtavad teadmiseks parlamendi aruande Arktikaga seotud võimaluste, murede ja julgeolekuprobleemide kohta. EL laiendab oma koostööd kõigi peamiste partnerite ja sidusrühmadega Arktikas ja kaugemal, võttes arvesse jagatud vastutust töötada turvalise, kestliku, jõuka ja rahumeelse piirkonna nimel, mis on kogu maailma huvides.

(1)

   IPCC Climate Change 2021: The Physical Science Basis. Contribution of Working Group I to the Sixth Assessment Report of the Intergovernmental Panel on Climate Change ( https://www.ipcc.ch/report/ar6/wg1/ )

(2)

   Samas.

(3)

   Paketi „Eesmärk 55“ ettepanekud hõlmavad heitkogustega kauplemise süsteemi rakendamist, taastuvenergia laialdasemat kasutamist; suuremat energiatõhusust, vähese heitega transpordiliikide kiiremat vastavusseviimist maksupoliitikaga; meetmeid süsinikulekke vältimiseks; vahendeid looduslike süsinikusidujate säilitamiseks ja kasvatamiseks.

(4)

   COM(2019) 640

(5)

   COM(2021) 240

(6)

Island, Kanada, Norra, Rootsi, Soome, Taani Kuningriik, USA, Venemaa.

(7)

   JOIN(2021) 3.

(8)

   COM(2008) 763, JOIN(2012) 19 ja JOIN(2016) 21.

(9)

   Nõukogu järeldused kliima- ja energiadiplomaatia kohta – Euroopa rohelise kokkuleppe välismõõtme rakendamine, 25. jaanuar 2021.

(10)

Vt Ühisteatis ELi ja Venemaa suhete kohta, JOIN(2021) 20.

(11)

   Arktika Nõukogu sekretariaat, Kiruna deklaratsioon, Kiruna, Rootsi, 15. mai 2013.

(12)

COM(2021) 750 final, 8.9.2021 – „2021. aasta aruanne tulevikusuundade strateegilise analüüsi kohta – ELi tegutsemissuutlikkus ja -vabadus“

(13)

   ELi teadus- ja innovatsiooniprogrammid on ainulaadne rahvusvahelise koostöö vorm, arvestades et kaheksast Arktika piirkonna riigist viis on ELi liikmesriigid (Soome, Rootsi, Taani Kuningriik) või assotsieerunud riigid (Norra ja Island). Ehkki Fääri saared kuuluvad Taani Kuningriigi koosseisu, on neil eristaatus ja nad osalevad programmides assotsieerunud riigina.

(14)

   Arktika piirkonna teadusministrite kohtumine on iga kahe aasta tagant toimuv valitsustevaheline üritus, mida korraldavad Arktika uuringutest huvitatud riigid.

(15)

   On tõendeid selle kohta, et viimase kümne aasta jooksul on 83 % kõigist loodusõnnetustest põhjustanud äärmuslikud ilmastiku- ja kliimanähtused, nagu üleujutused, tormid ja kuumalained. Rahvusvaheline Punase Risti ja Punase Poolkuu Föderatsioon, 2020 World Disaster Report.

(16)

   ELi elanikkonnakaitse mehhanism tugevdab kodanikukaitsealast koostööd ELi liikmesriikide ja kuue osaleva riigi (sh Island ja Norra) vahel.

(17)

   GDACS on ÜROd, komisjoni ja kogu maailma katastroofiohjajaid ühendav võrgustik, mille abil parandada hoiatusi, teabevahetust ja koordineerimist kõikjal maailmas toimuvate suurte ootamatute katastroofide esimeses etapis.

(18)

ELi merendusjulgeoleku strateegia ja selle rakendamise tegevuskava, mis võeti vastu vastavalt 24. juunil ja 16. detsembril 2014.

(19)

   „Overview of EU actions in the Arctic and their impact“, Office for Economic Policy and Regional Development (EPRD), Poola, juuni 2021 (edaspidi „EPRD aruanne“). ELi partnerluse rahastamisvahendist rahastatud uuringuaruanne.

(20)

   Nõukogu 4. märtsi 2019. aasta otsus (EL) 2019/407 Põhja-Jäämere keskosas reguleerimata avamerekalapüügi vältimist käsitleva kokkuleppe Euroopa Liidu nimel sõlmimise kohta (ELT L 73, 15.3.2019, lk 1–2).

(21)

   COM/2021/400.

(22)

   EPRD aruanne, lk 5

(23)

   Arktika Nõukogu musta süsiniku ja metaani eksperdirühma aruanne, kokkuvõte edusammudest ja soovitustest 2021, Reykjavik (punkt 22).

(24)

   https://eua-bca.amap.no/

(25)

   https://erccportal. j rc.ec.europa.eu/getdailymap/docId/3662

(26)

    https://atmosphere.copernicus.eu/global-forecast-plots

(27)

   EPRD aruanne, lk 60.

(28)

   Määrus (EL) 2017/852.

(29)

   EPRD aruanne, lk 94.

(30)

   COM(2020) 789

(31)

   COM(2021) 551, COM(2021) 559, COM(2021) 562.

(32)

   EL ja ÜK, EPRD aruanne, lk 114.

(33)

   COM(2020) 474

(34)

   EL impordib 87 % Arktika Venemaa osas toodetud veeldatud maagaasist (EPRD aruanne, lk 104).

(35)

   USA, Kanada ja Gröönimaa osades.

(36)

    https://www.ipcc.ch/srocc/

(37)

   JOIN(2016) 49

(38)

   COM(2021) 252.

(39)

   Programm „Euroopa horisont“ sisaldab kolme uut algatust, mis aitavad suurendada teadusuuringute ühiskondlikku mõju Arktika piirkonnas järgmise 10 aasta jooksul:

•missioon „Ookeanide, merede, ranniku- ja maismaavete hea seisund“,

•missioon „Kliimamuutustega kohanemine ja sellega seotud ühiskondlikud muutused“ ning

•kaasrahastatud partnerlus kliimaneutraalse, kestliku ja tootliku sinise majanduse vallas.

(40)

   COM(2021) 345

(41)

   Koosneb Euroopa Investeerimispangast (EIP) ja Euroopa Investeerimisfondist (EIF).