Euroopa Regioonide Komitee arvamus teemal „Puuetega inimeste õiguste strateegia“

(2021/C 300/06)

Pearaportöör: Daniela BALLICO (IT/ECR), Ciampino (Rooma suurlinn) linnapea Viitedokument: komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Võrdõiguslikkuse liit. Puuetega inimeste õiguste strateegia aastateks 2021–2030“ COM(2021) 101 final

POLIITILISED SOOVITUSED

EUROOPA REGIOONIDE KOMITEE

1.

rõhutab, et puuetega inimeste õigused, mis on sätestatud Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklites 2, 9, 10, 19 ja 168 ning artikli 216 lõikes 2, Euroopa Liidu lepingu artiklites 2 ja 21, Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklites 3, 15, 21, 23 ja 26, Euroopa sotsiaalõiguste samba artiklites 3 ja 17 ning 26. novembril 2009. aastal ratifitseeritud ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsioonis, peavad olema tagatud ja neid tuleb edendada Euroopa Liidu ja liikmesriikide kõigil tasanditel;

2.

väljendab heameelt teatise „Võrdõiguslikkuse liit. Puuetega inimeste õiguste strateegia aastateks 2021–2030“ kui strateegilise meetme üle, mille eesmärk on edendada nende inimeste iseseisvust ja kaasatust, tagada nende õiguste kasutamine võrdsetel tingimustel ning kaitsta kodanikke, keda diskrimineerimine ja sotsiaalne tõrjutus ohustab kõige rohkem;

3.

leiab, et kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusi tuleks tunnistada strateegiliste partneritena strateegia kujundamisel, rakendamisel ja selle üle teostatavas järelevalves, lähtudes nende vastutusaladest ja oma ülesannete elluviimiseks tehtavast tööst;

4.

nõuab kohalike ja piirkondlike omavalitsuste suuremat tunnustamist, arvestades, et paljud puuetega inimeste kaasamise poliitikameetmetest tuleb läbi viia ja ellu rakendada kohapeal – seal, kus puuetega inimesed asuvad. Täieliku isevastutuse tagamiseks kõnealuse strateegia eest on lisaks vastavatele riiklikele, piirkondlikele ja kohalikele meetmetele ja ressurssidele vaja ka piisavalt vahendeid Euroopa fondidest, et teostada puuetega inimeste õiglane üleminek iseseisvale elule;

5.

rõhutab, kui oluline on strateegia poliitiline raamistik koos selle meetmetega, kuna strateegia kujutab endast uuendatud võimalust saavutada konkreetsed eesmärgid puuetega inimeste kaasamisel ja nende iseseisvuse tagamisel Euroopa Liidus, alustades liikmesriikidest. Strateegia saabub raskel ajal, sest COVID-19 pandeemia on tõsiselt ohtu seadnud puuetega inimeste ellujäämise, tervise ja väärikuse, näidates täies ulatuses kätte nõrgad kohad sotsiaalkaitse- ja kaasamissüsteemides;

6.

tervitab raamistiku loomist meetmete jaoks, mille eesmärk on tagada õigused ja võimalused, mis puudutavad viiendikku Euroopa elanikkonnast, kellel on füüsiline ja/või nähtamatu, meele- või intellektipuue, vaimse tervise probleemid või kellel esineb mitu puuet. Puue on näitaja, mis viitab suuremale vaesuse, tõrjutuse ja depressiooni ohule, eriti kui keskkond ei ole kavandatud kõigi inimeste jaoks kogu nende mitmekesisuses;

7.

väljendab rahulolu ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni põhise strateegiaga, mis on esimene üldine tegevuskava puuetega inimeste õiguste ja võimaluste tagamiseks;

8.

toetab puuetega inimeste platvormi käivitamist 2021. aastal ja nõuab, et komitee kaasataks Euroopa Komisjoni moodustatavasse puuetega inimeste platvormi vaatlejana, et tagada puuetega inimeste tulemuslik kaasamine kõikidesse poliitikavaldkondadesse ja programmidesse. Komitee rõhutab vajadust kaasata täiel määral kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused, kuna nemad on olulised osalejad selliste poliitikameetmete haldamisel, mis mõjutavad otseselt puuetega inimesi kohapeal;

9.

kutsub üles tegema tõhustatud koostööd esinduslike Euroopa institutsiooniliste tasanditega. Seetõttu rõhutab komitee, et saab platvormi tööle kaasa aidata, mobiliseerides kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusi, et suurendada nende teadlikkust uue strateegia väljakutsetest puuetega inimestega seotud stereotüüpide ja nende diskrimineerimise vastu võitlemisel, ning edendades asjakohast ja võrdset kohtlemist igapäevaelus;

10.

rõhutab, kui oluline on teha koostööd kodanikuühiskonna organisatsioonide, puuetega inimeste ühenduste ja nende pereliikmetega, et rakendada põhimõtet „mitte miski meid hõlmav ei toimu meie osaluseta“, pakkudes mehhanisme puuetega inimeste ja nende perekondade osalemiseks sektori osalejate kaudu ning luues puuetega naistele ja tütarlastele konkreetsed ruumid;

11.

kordab, kui oluline on võtta kasutusele terviklik valdkondadevaheline perspektiiv; kutsub üles kaasama konkreetseid meetmeid, mis on seotud haavatavatesse rühmadesse kuuluvate puuetega inimestega, kes puutuvad kokku erinevate põhjuste – sugu, sooline identiteet, seksuaalne sättumus, rassiline või etniline päritolu, vanus, usk ja usund, raske sotsiaalmajanduslik või muu haavatav olukord – kokkupuutel tekkivate takistustega. Seetõttu kutsub komitee Euroopa Komisjoni üles arendama seda valdkonnaülest lähenemisviisi senisest ulatuslikumalt ja töötama välja algatusi, mille rakendamisel oleks mõju riiklike poliitikameetmete kavandamisele, juhtimisele ja hindamisele;

12.

juhib tähelepanu vajadusele pidada kinni põhimõttest, et avaliku sektori asutused peaksid olema eeskujuks selles, kuidas struktureerida sotsiaalset kaasatust ning kuidas tagada puuetega inimestele õigused ja võrdsed võimalused nii avatud tööturule integreerimise kui ka ligipääsetavate teenuste pakkumise osas. Selleks peaks komitee tööandja ja institutsioonilise osalejana järgima seda põhimõtet ja nii eeskuju näitama ning kehtestama selleks ajakava;

13.

rõhutab, et eelkõige tööturule integreerimise ning kaupade ja teenuste ligipääsetavuse valdkonnas on vaja tuua esile võimalusi kaasata erasektorit avaliku ja erasektori partnerluse abil;

14.

märgib, et strateegias käsitletakse pandeemiat ainult iseseisva elu valdkonnas ja möödaminnes haridusalase kaasamise valdkonnas. Komitee märgib lisaks, et pereliikmetest hooldajaid (mitteametlik hooldus), kellest suure enamiku moodustavad naised, ei tunnustata piisavalt. Perehooldus on pandeemia ajal jõuliselt suurenenud lähedastele osutatavate teenuste vähendamise tõttu, mis on toonud esile hädavajaliku abistamis- ja hooldustöö tähtsuse ning vajaduse tugevdada tehnoloogiale juurdepääsu ja selle kasutamist isiklikus plaanis;

15.

nõuab tungivalt, et liikmesriigid lisaksid oma riiklikesse reformikavadesse ning riiklikesse taaste- ja vastupidavuskavadesse puuetega inimesi käsitlevad erimeetmed;

Ligipääsetavus, iseseisvus ja võrdsus

16.

toetab Euroopa Komisjoni tegevust, mille eesmärk on käivitada 2022. aastal kõiki sidusrühmi koondav ressursikeskus „AccessibleEU“. Lisaks sellele kutsub komitee üles hindama 2023. aastaks tugitehnoloogiate siseturu toimimist, toetama riigihankedirektiivide ligipääsetavusnõuete rakendamist, hindama veebi juurdepääsetavuse direktiivi kohaldamist ning viima läbi raudteetaristu ja selle juurdepääsetavuse tasemega seotud tegevuste inventuuri;

17.

väljendab heameelt ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni ratifitseerimise üle ELi ja selle liikmesriikide poolt; kutsub nõukogu ja kõiki liikmesriike üles allkirjastama ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni fakultatiivprotokolli;

18.

nõustub Euroopa Komisjoniga vajaduses jälgida erinevate juurdepääsetavust käsitlevate direktiivide rakendamist, et EL ja kõik institutsioonid saaksid võtta asjakohaseid rakendusmeetmeid. Juurdepääsetavuseeskirju tuleks rangelt järgida ja täiustada, et pakkuda juurdepääsetavat keskkonda nii eluhoonetes kui ka kõigis muudes juurdepääsetavusahelaga seotud aspektides;

19.

tuletab meelde, et puuetega inimestele tuleb anda kõik võimalused iseseisvaks eluks ning et neile peab olema tagatud õigus iseseisvusele kogu elu jooksul. On oluline reguleerida suuremas sõltuvuses olevate füüsilise puudega inimeste isiklikku abistamist;

20.

rõhutab kõigi puuetega inimeste keskset rolli inimestena, kes tunnevad iseennast kõige paremini. Sellega seoses on kohalikel ja piirkondlikel omavalitsustel oluline osa, kui on vaja tagada puuetega inimeste aktiivne osalemine otsustusprotsessides, sealhulgas juurdepääsetavuse küsimustes. Komitee tuletab sellega seoses meelde puuetega inimeste vajadusi arvestava linna auhinda (Access City Award), mille Euroopa Komisjon annab igal aastal välja kolmele Euroopa linnale, mis on paistnud välja linnastruktuuri kõigile oma kodanikele ligipääsetavamaks muutmisel, pöörates erilist tähelepanu vanuse ja üldise liikuvuse tasemega seotud probleemidele, ning julgustab premeerima sarnastes algatustes juurdepääsetavust maaelu- ja looduskeskkonnas;

21.

nõuab tungivalt, et Euroopa Komisjon käsitleks 2021. aastaks kavandatud hoonete energiaraamistiku läbivaatamisel ligipääsetavust siduva kriteeriumina, et muuta hooned puuetega inimestele ligipääsetavamaks;

ELi õiguste kasutamine

Liikumis- ja elukohavabadus

22.

nõustub vajadusega võtta kasutusele ELi puudega isiku kaart 2023. aasta lõpuks, et tagada Euroopa Liidu õiguste täielik kasutamine, pidades silmas ka puudestaatuse vastastikust tunnustamist kõigis liikmesriikides. Komitee ootab huviga komisjoni tulevast ettepanekut ELi kaardi kohta ja loodab, et komisjon suudab ületada katsetamisetapis tekkinud raskused;

23.

toetab komisjoni kavatsust teha liikmesriikidega senisest tõhusamat koostööd kaardi võimalikult kiireks kasutuselevõtuks ja tegutseda samal ajal puudestaatuse tunnustamise ühtlustamise nimel, mis on hädavajalik, et tagada õigus liikuvusele Euroopa Liidus, alustades õigusest sarnastele hüvitistele ja toetusele ning takistuste kõrvaldamisele.

Demokraatlikus protsessis osalemise edendamine

24.

nõustub strateegias mainitud vajadusega edendada puuetega inimeste osalemist ühiskondlikus ja poliitilises elus, kuna neid ikka veel diskrimineeritakse, muu hulgas oma hääleõiguse kasutamisel;

25.

kutsub Euroopa Komisjoni üles kaaluma Euroopa kokkuleppe sõlmimist puuetega inimeste valimisõiguse kohta, et kõrvaldada kõik mis tahes laadi takistused ja võimaldada puuetega inimestel täies ulatuses kasutada õigust väljendada oma poliitilist eelistust samamoodi nagu kõigil teistel Euroopa kodanikel. Komitee juhib tähelepanu sellele, et praeguse seisuga on komisjon vastu võtnud kaasavaid Euroopa Parlamendi valimisi käsitleva konsultatsiooniprogrammi, millesse aga jäi hõlmamata puude küsimus. Ta soovitab, et kõnealusesse programmi hõlmataks niipea, kui see on võimalik, ka puuetega inimesed ja kõik olukorrad, kus korraldatakse valimised;

26.

nõustub vajadusega parandada puuetega inimeste juurdepääsu kõigile tervishoiuteenustele. Komitee jagab ka Euroopa Komisjoni hinnangut sotsiaalhoolekande ning sotsiaal- ja tervishoiuteenuste ebapiisavuse kohta, mis on pandeemia ajal näidanud kogu oma piiratust. Komitee juhib tähelepanu eriti keerulisele olukorrale äärepoolsetes ja maapiirkondades. Komitee märgib, et esimest korda tõstatatakse nii olulises Euroopa dokumendis segregatsiooni küsimus, ja väljendab selle üle heameelt. Ta on seisukohal, et on täiesti asjakohane tegeleda puuetega inimeste segregatsiooni ja nende deinstitutsionaliseerimisega, et kasutada õigust täielikule ja tõhusale iseseisvale elule kogukonnas, töötades välja kogukonnapõhised teenused, mis hõlmavad tervisekontrolli, digiüleminekut isikliku iseseisvuse ja isikliku abistamise toetamisel ning valikut, kus, kellega koos ja kuidas elada;

Uute töökohtade jaoks uute oskuste arendamine

27.

juhib tähelepanu asjaolule, et kogu Euroopa Liidus on pandeemiakriis toonud kaasa töökohtade kadumise, iseäranis puuetega inimeste seas. Komitee märgib samuti, et see probleem puudutab ka puuetega inimeste pereliikmetest hooldajaid – peamiselt emasid, elukaaslasi ja tütreid;

28.

jagab seisukohta, et digi- ja rohepöörde kiirendamine pakub uusi võimalusi tänu puuetega inimeste vajadustele kohandatud info- ja kommunikatsioonitehnoloogia, tehisintellekti ja robootika kasutamisele, ning vajadust investeerida puuetega inimeste digioskustesse;

29.

tuletab meelde vajadust koguda puude kohta võrreldavaid andmeid, et paremini hinnata puuetega inimeste olukorda eri kontekstides, mõõta poliitikastrateegiad ja -meetmeid, jälgida neis tehtavaid edusamme ning võtta asjakohaseid meetmeid;

30.

kutsub komisjoni üles tegelema süstemaatiliselt teabelünkadega puuetega inimeste osas, iseäranis maapiirkondades. Nagu on nõutud ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsioonis ja kinnitatud ÜRO inimõiguste komitees, on vaja täita teabelüngad mitte ainult liigendatud andmete, vaid ka kaasamisnäitajate abil, millega jälgitakse poliitikameetmeid ja puuetega inimeste õiguste järgimist;

31.

nõustub vajadusega kohandada puuetega inimeste oskusi kutsehariduse ja -õppe ning järgmise, 2021–2027. aasta digiõppe tegevuskava võimaluste kaudu. Komitee toetab samuti strateegiat, mille kohaselt rakendatakse asjaomaseid meetmeid tihedas koostöös liikmesriikidega tagamaks, et neis kasutataks kaasavaid ja juurdepääsetavaid programme ning vajalikke vahendeid, kasutades ära ja täiendades olemasolevaid programme; Komitee soovib samuti rõhutada vajadust lihtsustada puuetega inimeste võimalusi õppida ülikoolis;

32.

rõhutab vajadust konkreetsete eeskirjade järele puuetega inimeste oskuste täiendamise ja ümberõppe kohta, et kasutada eelkõige digipöörde potentsiaali. Komitee väljendab sellega seoses heameelt õpipoisiõppe kasutamise üle sotsiaalse kaasamise vahendina noortegarantii programmis;

33.

toetab Euroopa Komisjoni algatust nõuda liikmesriikidelt selgete eesmärkide seadmist puuetega inimeste tööhõive määra suurendamiseks eelkõige avatud tööturul ja tööturuasutuste suutlikkuse suurendamiseks. Komitee kordab vajadust hõlbustada puuetega inimeste jaoks füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemist ja puuetega inimeste ettevõtlust. Samuti nõuab komitee tungivalt, et liikmesriigid kaaluksid maksusoodustusi ettevõtjatele, kes võtavad tööle puudega töötajaid, või soodusmaksu kehtestamist puuetega füüsilisest isikust ettevõtjatele ja iseäranis ettevõtlusele;

34.

tervitab sotsiaalmajanduse tegevuskava avaldamist, milles nähakse ette sotsiaalmajandust soodustava keskkonna, sealhulgas puuetega inimestega seotud võimaluste parandamine. Komitee kutsub üles rohkem investeerima sotsiaalsetesse ettevõtetesse, milles pööratakse erilist tähelepanu integratsioonile. Ta on seisukohal, et sotsiaalsed ettevõtted võivad edendada turule orienteeritud mudelit tegevuste jaoks, mida saab eduka juhtimise korral laiendada ja avatud tööturul rahaliselt jätkusuutlikuks muuta (1);

Võrdsed võimalused ja diskrimineerimiskeeld

35.

tunnistab, et õiguskaitse kättesaadavuse küsimus ei ole teisejärguline ning on eelkõige seotud institutsioonilise diskrimineerimisega intellekti- ja psühhosotsiaalse puude ning vaimse tervise häiretega inimeste suhtes. Komitee kutsub liikmesriike üles tutvustama parimaid tavasid, mis on välja töötatud teadmiste edastamiseks ja mitmekordistava mõju loomiseks;

36.

tuletab meelde, et ELis on palju kodanikke, kellel on arengupeetus ja/või kes on vaimuhaiged ning kes võidakse seada kas eestkoste (plenary guardianship) või hoolduse (partial guardianship) alla. Siiski on komitee mures, et eestkoste puhul võib inimene kaotada põhimõtteliselt kõik oma juriidilised õigused ja inimese elu käsitlevaid tähtsamaid otsuseid hakkab tegema tema seaduslik esindaja. Paljud täiskasvanud on paigutatud seadusliku esindaja poolt vastu nende tahtmist institutsioonidesse. Komitee kutsub liikmesriike üles võtma vastu õigusnorme ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni (2) artikli 12 rakendamiseks ning kaasama otsustamisprotsessi asjaomaseid puuetega inimesi, nende peresid, asjaomaste inimeste õiguste eest seisvaid organisatsioone ja spetsialiste;

37.

peab oluliseks tegeleda puuetega inimeste, eelkõige puuetega naiste ning laste ja noorte vastu suunatud vägivalla vastu võitlemise ning intellektipuude ja suhtehäiretega inimeste küsimusega. Komitee märgib, et uues strateegias on vaja selles osas meetmeid tõhustada. Näiteks tuleks tõhusamalt jälgida kaitstud eluasemeid ning kõik nõustamiskeskused ja naiste varjupaigad tuleks teha täielikult juurdepääsetavaks;

38.

nõustub, et üks peamisi probleeme, millega Euroopa Liit puude valdkonnas silmitsi seisab, on vajadus võidelda diskrimineerimisega kõigis puuetega inimeste eluvaldkondades;

39.

tunnistab, et haridus on peamine vahend ebavõrdsuse, sealhulgas puuetega inimestega seotud ebavõrdsuse vähendamiseks. Komitee nõustub, et kaasava hariduse tagamine hõlmab puuetega lapsi, noori ja ka täiskasvanuid. Ta tunnistab, et selle valdkonna Euroopa programmid toetavad ja edendavad sellist tegevust. Komitee kutsub kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusi ning puuetega inimeste ja nende perekondade ühendusi üles osalema puuetega inimeste õppeprogrammides, et edendada heade tavade vahetamist, ning kutsub üles julgustama kohalike ja piirkondlike omavalitsuste aktiivset osalemist sotsiaalse kaasamise meetmete integreerimisel hariduspoliitikaga;

Kunsti ja kultuuri, vabaajategevuse, puhkamise, spordi ja turismi kättesaadavuse parandamine

40.

toetab puuetega inimeste, iseäranis puuetega laste ja noorte – nagu kõigi teiste inimeste – isiksuse arendamise edendamist juurdepääsu kaudu kunstile, kultuurile, vabaajategevusele, puhkamisele, spordile ja turismile;

41.

rõhutab eelkõige spordi rolli puuetega inimeste kaasamise edendamisel ning kutsub liikmesriike üles edendama programme, mis hõlbustavad suuremate piirangutega silmitsi seisvate puuetega laste, noorte ja täiskasvanute osalemist.

Olla eeskujuks

42.

tunnistab, kui oluline on võtta strateegia tõhusaks rakendamiseks kasutusele mitmetahuline süsteem. Esimene samm on puuetega inimeste süstemaatiline kaasamine otsuste tegemisse;

43.

rõhutab vajadust võidelda tõhusalt füüsilise ja vaimse puude stereotüüpide vastu avalikus arutelus, meediakajastuses ja praktikas hariduses, valides täisleppimatuse füüsilisel/vaimsel puudel põhinevate eelarvamuste ja häbimärgistamise suhtes, sealhulgas diskrimineeriva keelekasutuse suhtes; Kohalikel ja piirkondlikel omavalitsustel on väga head võimalused olla eeskujuks nii tööandjate kui ka teenuseosutajatena ning oma läheduse tõttu kodanikele;

44.

ühineb komisjoni võetud kohustusega tugevdada inimressursside strateegiat, et kaasata puuetega inimesi töökohtadele ja toetada neid mõistlike abinõude kaudu, et olla sama tootlikud kui töökaaslased: see hõlmab ka juurdepääsu hoonetele ja kõigile töövahenditele, pöörates erilist tähelepanu tehnoloogiate kavandamisele, arendamisele ja kasutamisele inimeste hüvanguks;

45.

toetab vajadust tugevdada strateegia rakendamise järelevalveraamistikku, võttes kasutusele tõhusad, juba olemasolevatele andmetele tuginevad näitajad puuetega inimeste sotsiaalse kaasatuse mõju mõõtmiseks ja hindamiseks, ning pakkuda välja ja integreerida hindamise järelmeetmeid. Komitee tuletab meelde, et on oluline koostada aastaaruandeid, milles võetakse kokku liikmesriikide edusammud puuetega inimeste kaasamisel, sealhulgas kohalike ja piirkondlike omavalitsuste ning puuetega inimeste ja nende perekonnaliikmete ühenduste head tavad;

46.

kutsub Euroopa Liitu, liikmesriike ning nende piirkondlikke ja kohalikke omavalitsusi üles tugevdama puude mõõdet riiklikes ja piirkondlikes statistikasüsteemides, et saada koostöös Eurostatiga usaldusväärseid ja korrapäraseid andmeid.

---

(1)  Eurofound (2021), Disability and labour market integration: Policy trends and support in EU Member States, https://www.eurofound.europa.eu/sites/default/files/ef_publication/field_ef_document/ef20013en.pdf

(2)  https://www.un.org/disabilities/documents/convention/convention_accessible_pdf.pdf