EUROOPA KOMISJON
Brüssel,14.12.2021
COM(2021) 810 final
KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE
Pikamaa ja piiriülese raudtee-reisijateveo edendamise tegevuskava
EUR-Lex Access to European Union law
This document is an excerpt from the EUR-Lex website
Document 52021DC0810
COMMUNICATION FROM THE COMMISSION TO THE EUROPEAN PARLIAMENT AND THE COUNCIL Action plan to boost long distance and cross-border passenger rail
KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE Pikamaa ja piiriülese raudtee-reisijateveo edendamise tegevuskava
KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE Pikamaa ja piiriülese raudtee-reisijateveo edendamise tegevuskava
COM/2021/810 final
EUROOPA KOMISJON
Brüssel,14.12.2021
COM(2021) 810 final
KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE
Pikamaa ja piiriülese raudtee-reisijateveo edendamise tegevuskava
1. Raudtee keskkonnahoidlik potentsiaal
Euroopa raudteeaasta 2021 annab võimaluse edendada Euroopas kõigi jaoks puhast, ohutut ja mugavat raudteetransporti. Euroopa raudteetransport on keskkonnahoidlik – 81 % 1 rongikilomeetritest läbitakse Euroopa Liidus elektri jõul 2 – ja selle kliimamõju väike 3 4 . Raudtee potentsiaali ei kasutata aga täielikult ära, eriti piiriülesel reisimisel. Euroopa piiriüleses reisijateveos on raudteetranspordi osakaal hinnanguliselt vaid 10 % 5 .
Seda potentsiaali tuleb kasutada võimalikult kiiresti. Euroopa rohelises kokkuleppes 6 ning säästva ja aruka liikuvuse strateegias 7 seatakse raudteetransport liidu liikuvussüsteemi keskkonnahoidlikumaks muutmise jõupingutuste keskmesse. Ühises majanduslikus hinnangus, 8 mis on 2030. aasta kliimaeesmärgi kava ning säästva ja aruka liikuvuse strateegia aluseks, vaadeldi mitmeid võimalikke viise, kuidas vähendada 2030. aastaks kogu majanduses kasvuhoonegaaside heidet vähemalt 55 % ja saavutada 2050. aastaks kliimaneutraalsus. Keskendutakse CO2 hinnastamise kombineerimisele konkreetsete meetmetega, millega toetatakse mitmeliigilist liikuvust ning investeeringuid säästvasse, ohutusse ja arukasse transporti. See näitab, et nende meetmete rakendamisel kiirraudteeliiklus kahekordistub 2030. aastaks ja kolmekordistab 2050. aastaks. Ühtlasi on strateegia eesmärk muuta kavandatud alla 500 km pikkused graafikujärgsed ühisreisid ELis CO2-neutraalseks. Samuti rõhutatakse, et kedagi ei tohiks kõrvale jätta: on äärmiselt oluline, et liikuvus oleks kõigile kättesaadav ja taskukohane ning et maapiirkonnad ja äärealad oleksid paremini ühendatud.
Pikamaa raudtee-reisijateveo edendamise tegevuskava näitab komisjoni pühendumust nende ambitsioonikate eesmärkide saavutamisele. Selles esitatakse konkreetne plaan, mis sisaldab peamiselt järgmise kahe aasta jooksul võetavaid meetmeid. Kui kõik meetmed on rakendatud, muutub piiriülene raudteetransport paljude eurooplaste jaoks meie maailmajaos atraktiivsemaks pikamaareiside võimaluseks.
Ühtne turg on Euroopa Liidu nurgakivi, millel on otsene positiivne mõju tarbijatele, ettevõtjatele ja avaliku sektori asutustele, ning see on toonud rongireisijatele kasu sagedasema ja uuenduslikuma ning soodsamate hindadega rongiliikluse näol. Olemasolev liidu raudteealane õigus- ja poliitikaraamistik tagab liikmesriikidele ja sektorile mitmesugused vahendid ja võimalused ühtse Euroopa raudteepiirkonna loomiseks, et kõrvaldada takistused ja avada turg uutele osalejatele ja teenustele. Säästva ja aruka liikuvuse strateegias kiirraudteel reisijate arvu suurendamiseks seatud vahe-eesmärke on võimalik saavutada üksnes liidu, selle liikmesriikide, raudteesektori ja erainvestorite täiendavate investeeringutega. Teenuste parandamiseks tuleb pöörata rohkem tähelepanu raudteevõrkude Euroopa mõõtmele ja läbilaskevõime planeerimisele ning muuta rongipiletid kergesti kättesaadavaks ja hinnalt soodsaks, sealhulgas osaks mugavast mitut transpordiliiki hõlmavast reisist. Piiriülene liikumisvabadus on üks Euroopa integratsiooni peamisi saavutusi ja see tuleb tagada, kuna meil on kiiremas korras vaja muuta transport säästvamaks.
2. Raudteetranspordi potentsiaali ärakasutamine
Paljud muudatused, mida on vaja liidus pikamaa- ja piiriüleste raudteeteenuste parandamiseks, on juba käimas ja nüüd on aeg neid jõupingutusi kiirendada. Aastatel 2001–2016 on raudteetransporti käsitleva nelja õigusaktide paketiga 9 loodud raudteesektori jaoks liidu tasandi õigusraamistik, millele tuginedes avatakse raudteeturud järk-järgult konkurentsile, edendatakse riiklike raudteesüsteemide koostalitlusvõimet ja luuakse tingimused ühtse Euroopa raudteepiirkonna jaoks, kus püütakse konkurentsi ja eeskirjade ühtlustamisega suurendada turul reisijatele pakutavate teenuste arvu ja parandada teenuste kvaliteeti. Rongipiletite taskukohasus sõltub seega toimingute optimeerimisest ja digitaliseerimisest ning turul valitsevast konkurentsist, mis tagab klientide vajadustele kohandatud pakkumise, parema teenusekvaliteedi ja hinnakonkurentsi. Selle protsessi peamised verstapostid olid turu avamine piiriülestele teenustele 2010. aastal ja riigisisestele teenustele 2020. aastal.
Sellega kaasnes väga märkimisväärne ja jätkuv toetus investeeringute näol, mida liit tegi üleeuroopalise raudteetranspordivõrgu (TEN-T) arendamiseks ning teadusuuringuteks ja innovatsiooniks. Aastatel 2014–2020 investeeris komisjon koos erasektoriga üle 900 miljoni euro ühisettevõtte Shift2Rail kaudu, mis toetas enam kui 100 projekti, millega töötatakse välja tipptasemel innovaatilisi lahendusi, et luua reisijate jaoks tuleviku raudteesüsteemid. Samal ajavahemikul toetati Euroopa ühendamise rahastust (CEF) 10 rohkem kui 400 raudteeprojekti ligikaudu 16,5 miljardi euroga. Need projektid olid seotud suurte piiriüleste ühendustega, uute reisijate- ja kaubaveoliinidega, võrgu ajakohastamise ja elektrifitseerimisega ning selle digitaliseerimisega Euroopa raudteeliikluse juhtimissüsteemi (ERTMS) abil.
Põhinäitajad rahvusvahelise piiriülese raudtee kohta liidus Aastatel 2001–2018 suurenes raudtee reisijakilomeetrite arv EL 27s 339,9 miljardilt 407,2 miljardile 11 . Kiirraudtee osakaal selles arvus suurenes märkimisväärselt: 19,2 %-lt 31 %-le ehk peaaegu kahekordistudes 65 miljardilt reisijakilomeetrilt 126 miljardile reisijakilomeetrile. Raudtee osakaal reisijakilomeetrites mõõdetuna suurenes veidi: 6,7 %-lt 6,9 %-le. Sõiduautode, kaherattaliste mootorsõidukite ja busside osakaal vähenes, samas kui lennuliikluse osakaal suurenes 6,1 %-lt 9,6 %-le 12 . Kuigi aastatel 2007–2018 suurenes piiriüleste reisijakilomeetrite arv 20 miljardilt 28 miljardile (+40 %), 13 moodustavad need siiski vaid 7 % kõikidest raudtee reisijakilomeetritest. Piiriüleste pikamaarongide arv Euroopas 14 ei ole alates 2001. aastast peaaegu üldse muutunud – nädalas sõidab umbes 4 500 rongipaari. Selle aja jooksul öörongiteenuste arv vähenes 65 % ja kiirrongiteenuste arv suurenes 95 %. Samuti vähenes teenindatavate liinide arv, keskendudes põhiliinidel osutatavatele sagedasematele teenustele 15 . |
2020. ja 2021. aastal mõjutas raudteesektorit rängalt COVID-19 pandeemia. Raudtee reisijakilomeetrite arv vähenes liidus 2020. aasta teises kvartalis võrreldes 2019. aasta sama perioodiga 75 % ning taastus veidi järgmistes kvartalites (kolmandas kvartalis –38 % ja neljandas kvartalis –56 %) 16 . Riiklikud toetusmeetmed aitasid kriisi negatiivset mõju leevendada vaid osaliselt. Eriti haavatavaks osutusid kommertsalustel tegutsevad toetuseta raudteeveo-ettevõtjad, kes pakuvad nn avatud juurdepääsuga teenuseid.
Seda silmas pidades pakub taaste- ja vastupidavusrahastu (RRF) 17 enneolematut võimalust raudteesektori taassünniks ja uuteks investeeringuteks, mis tähendab raudteesektori jaoks peaaegu 50 miljardi euro suurust lisarahastust.
Raudtee-reisijateveo valdkonnas on nii vajadus kui ka võimalus hoogustada jõulisemaid meetmeid. Liikmesriigid on näidanud oma pühendumust muu hulgas oma rahvusvahelise raudtee-reisijateveo platvormi kaudu ja tutvustades üleeuroopalise kiirrongiliikluse uut kontseptsiooni 18 . 2021. aasta juunis julgustas nõukogu arendama edasi Euroopa raudtee-reisijatevedu. Viimane Eurobaromeetri uuring 19 igapäevaste ja pikamaareiside kohta kinnitab, et eurooplased on valmis minema pikkade vahemaade puhul üle säästvamale transpordiliigile, tingimusel et nad jõuavad sihtkohta sama kiiresti (37 %) või sarnase hinnaga (36%) kui nende tavapärase transpordiliigi puhul. Euroopa Parlamendi 15. jaanuari 2020. aasta resolutsioonis Euroopa rohelise kokkuleppe kohta rõhutatakse, „…et Euroopa ühtne raudteepiirkond on ühelt transpordiliigilt teisele ülemineku eeltingimus…“, ja tuuakse esile vajadus „võimaldada kogu ELis võrdset juurdepääsu avalikule raudteetranspordile ning muuta reisijatevedu raudteel atraktiivsemaks“. Komisjoni ettepanekul kuulutati 2021. aasta Euroopa raudteeaastaks, tekitades ootusi, mis tuleb nüüd täita.
3. Meetmed pikamaa ja piiriülese raudtee-reisijateveo edendamiseks
Raudtee-reisijateveoteenuste turg on olnud piiriülestele teenustele avatud alates 2010. aastast ja riigisisestele teenustele alates 2020. aastast. Avatud juurdepääsu kasutavad ettevõtjad võivad oma teenuseid vabalt pakkuda, tingimusel et nad ei ohusta olemasolevate avalike teenuste elujõulisust 20 . Raudteeveo-ettevõtjate kogemused ja hiljutised teadaanded näitavad, et pikamaa- ja kiirrongiteenuseid saab sageli osutada kasumlikult avatud juurdepääsuga teenustena, sealhulgas öörongiteenustena 21 . Konkurentsi kehtestamine kiirraudteeliinidel Itaalias ja Hispaanias ning tavaraudteeliinidel Tšehhis, Slovakkias ja Rootsis on toonud kaasa atraktiivsema pakkumise, sageli madalamate hindade ja suurema reisijate arvuga 22 .
Selliste ühenduste või võrkude puhul, kus turg ei ole (veel) võimeline või valmis pakkuma teenuseid, mida peetakse ühendatuse jaoks vajalikuks või muidu ühiskonna jaoks soovitavaks, võivad pädevad asutused kasutada avaliku teenindamise kohustust ja sõlmida raudteeveo-ettevõtjatega avaliku teenindamise lepingud kooskõlas määrusega (EÜ) nr 1370/2007, mis käsitleb avaliku reisijateveoteenuse osutamist raudteel ja maanteel (edaspidi „maismaavedude avaliku teenindamise kohustuse määrus“) 23 . Avaliku teenindamise kohustusi saab kehtestada üksnes juhul, kui avatud juurdepääsu kasutavad ettevõtjad ei osuta pädeva asutuse poolt vajalikuks peetaval tasemel ja vajaliku kvaliteediga teenuseid.
Olenemata sellest, kas teenuseid osutatakse avatud juurdepääsu või avaliku teenindamise kohustuse alusel, takistavad tehnilised, tegevuslikud ja õiguslikud tõkked jätkuvalt raudteesektori arengut ja turule sisenemist. Seetõttu korraldas komisjon uuringu 24 ja tegi kindlaks järgmised meetmed, et kõrvaldada takistused piiriüleste ja pikamaa reisijateveoteenuste edasisel arendamisel.
3.1. Liidu raudteeõigustiku parem rakendamine ja koostalitlusvõime saavutamise kiirendamine
Eeskirjade ühtlustamiseks ja turu avamiseks on oluline tagada kehtiva liidu õigusraamistiku täielik ja nõuetekohane rakendamine. Komisjon jätkab koostöös liikmesriikidega tööd raudteeõigustiku 25 nõuetekohase ja täieliku rakendamise ja kohaldamise nimel, sealhulgas kaotab liigsed riiklikud eeskirjad 26 . Eri süsteemide kasutamisest tulenevad tehnilised ja tegevuslikud tõkked takistavad piiriülest liiklust ja suurendavad kulusid ning sellega seoses on Euroopa raudteeliikluse juhtimissüsteemi (ERMTS) kasutuselevõtt reisijate seisukohast äärmiselt oluline.
ERTMSi kasutuselevõttu ja sellega seotud varasemate (B-klassi) signaalimissüsteemide kõrvaldamist tuleb kiirendada. See suurendab võrgu toimivust ja läbilaskevõimet, on odavam kui uue taristu ehitamine 27 ning tähendab taristuettevõtjate jaoks ka märkimisväärset hoolduskulude kokkuhoidu. On üldiselt teada ja kogemuste põhjal tõendatud, et selliste süsteemide nagu ERTMS kasutamine koos asjakohase turvangusüsteemiga suurendab olemasoleva taristu läbilaskevõimet kuni 40 %. Õigeaegset ja terviklikku kasutuselevõttu takistab esimese sammu astuja ebasoodne olukord, eriti nende raudteeveo-ettevõtjate jaoks, kes moderniseerivad enne seda, kui uus tehnoloogia on täielikult kasutusele võetud ja sellest kasu saadakse.
TEN-T määruse 28 läbivaatamise raames teeb komisjon ettepaneku kiirendada (raadiopõhise) ERTMSi kasutuselevõttu 2050. aastalt 2040. aastale üldvõrgus ja hiljuti kehtestatud laiendatud põhivõrgus. Komisjoni toetab nendes jõupingutustes ERTMSi jaoks määratud TEN-T koordinaator. 2022. aastaks kavandatud koostalitluse tehniliste kirjelduste (KTKd) läbivaatamine hõlmab uute tehnoloogiate rakendamise täiustatud protsesse ning sillutab teed automaatse rongiliikluskorralduse, 5G raudteeside ja satelliidipõhiste teenuste kasutuselevõtule võrgus. Uusi koostalitlevaid süsteeme toetatakse liidu teadusprogrammidega. Euroopa raudtee ühisettevõtte 29 süsteemisamba abil luuakse mehhanism, et liikuda ühtlustatud uuendusliku raamistiku suunas, tuginedes eelmise ühisettevõtte Shift2Rail saavutustele.
Komisjon – kiirendab tööd, et tagada nelja raudteepaketi rakendamine ja nõuetekohane kohaldamine; – kiirendab tööd riiklike käitamis- ja taristueeskirjade kaotamiseks ning arendab edasi kasutuselevõtukavasid koostalitluse tehniliste kirjelduste rakendamiseks, tagamaks nende piiriülene sidusus; – teeb TEN-T määruse läbivaatamisel ettepaneku kiirendada ERTMSi kasutuselevõttu (2050. aastalt 2040. aastale üldvõrgus ja 2030. aastale põhivõrgus); – teeb ettepaneku koostalitluse tehniliste kirjelduste läbivaatamiseks 2022. aastal; – jätkab jõupingutusi, et: – tagada täielik ja terviklik vastavus liidu ühtlustatud tehnilistele kirjeldustele ja ühistele ohutusmeetoditele, võttes muu hulgas vastu range lähenemisviisi mööndustele ja eranditele; – lühendada peamiste uute tehnoloogiate/rakenduste turuletoomise aega ning saavutada õigusliku, tehnilise ja finantstoe abil vastavate uute nõuete ja standardite ühtlustatud rakendamine liidus 30 ; – tagada, et KTKd hõlmavad kõigi raudteesüsteemi liideste asjakohast standardimist; – toetab jätkuvalt taristu varustamist ERTMSiga, pöörates erilist tähelepanu selliste olemasolevate lünkade täitmisele nagu piiriülesed lõigud, sõlmed ja terminalid; – võimendab Euroopa raudtee ühisettevõtte tööd ning edendab innovatsiooni kiiremat ja koordineeritud kasutuselevõttu süsteemisamba abil; – arutab võimalust vabastada ERTMSi riiklik rahastamine riigiabi eeskirjade kohasest teavitamiskohustusest, mis võib kiirendada ERTMSi kasutuselevõttu. ERA – toetab komisjoni jõupingutusi õigeaegsete nõuannete ja tehniliste ettepanekutega ning eelkõige KTKde läbivaatamise kohta antud soovitustega; -jätkab koostööd liikmesriikidega ja viib selle lõpule, et kaotada liidu tasandil ühtlustatud riiklikud tehnika-, ohutus- ja käitamisalased eeskirjad; – toetab Euroopa raudtee ühisettevõtet süsteemisambas. |
3.2. Raudtee-reisijateveo taristu tugevdamine
Määruses (EL) nr 1315/2013 määratletud üleeuroopalise transpordivõrgu põhivõrk tuleks saavutada 2030. aastaks ja üldvõrk 2050. aastaks. TEN-T poliitikas on suuremat rõhku pandud piiriülestele ühendustele ja korraldatud kõige olulisemad ühendused koridorideks, et tagada koordineeritud planeerimine ja rakendamine. Samuti tagas see tugeva aluse tihedamale koostööle taristu planeerimisel ja arendamisel naabruses asuvate kolmandate riikidega. Põhiliinid kolmandate riikidega on olulised Euroopa raudteevõrgu lõpuleviimiseks ning liidu liikmesus OTIFis aitab tagada, et Euroopa tehnilisi nõudeid võib kohaldada ka väljaspool liidu raudteevõrku.
7. juulil 2021 vastu võetud direktiiviga, millega tõhustatakse üleeuroopalise transpordivõrgu väljaarendamise edendamiseks võetavaid meetmeid, 31 tagatakse kiiremad menetlused projektidele loa andmiseks. Aastatel 2021–2027 on raudteetaristu jätkuvalt peamine Euroopa ühendamise rahastust toetuse saaja ning saab jätkuvalt toetust ka Ühtekuuluvusfondist 32 ja Euroopa Regionaalarengu Fondist 33 .
Ettepanek üleeuroopalist transpordivõrku (TEN-T) käsitlevate läbivaadatud suuniste kohta aitab märkimisväärselt parandada piiriülese raudtee-reisijateveo võrku. Ettepanekule on lisatud kaart peamistest kiirraudtee-reisijateveoliinidest, mis peavad valmima 2030. aastaks, ja mitu TEN-T võrgu strateegiliselt kõige olulisemate ühenduste osaks olevat liini, mis tuleb luua 2040. aastaks. Kõnealused liinid hõlmavad kogu Euroopat. Lisaks kehtestatakse kavandatava määrusega raudtee-reisijateveoliinidele või TEN-T põhivõrgule ja hiljuti loodud laiendatud põhivõrgule minimaalne lubatud kiirus 160 km/h ning tugevdatakse ühendusi oluliste Euroopa sõlmede vahel, mis tuleb saavutada 2030. aastaks põhivõrgu puhul ja 2040. aastaks laiendatud põhivõrgu puhul. Kuna reisijad on huvitatud uksest ukseni reisidest, teeb komisjon ettepaneku, et kõik liidu suuremad lennujaamad ja Euroopa suurlinnade mitmeliigilise reisijateveo sõlmpunktid oleksid ühendatud rongiteenustega.
Komisjon teeb ettepaneku vaadata läbi üleeuroopalise transpordivõrgu (TEN-T) määrus, 34 millega parandatakse raudtee-reisijateveo võrku ja tagatakse selle parem integreerimine mitmeliigilise transpordi süsteemi. Määruse kavandatud muudatustega tagatakse: – uus kvaliteetne raudtee-reisijateveo taristu; – rangemad standardid ja rakendamise tähtajad; – minimaalne lubatud kiirus 160 km/h põhivõrgu ja laiendatud põhivõrgu jaoks; – suurem rõhk põhivõrgu loomisele 2030. aastaks ja täiendavatele kavandatud kiirraudteeühendustele laiendatud põhivõrgus, mis tuleb ellu viia 2040. aastaks; – eriline tähelepanu esimese ja viimase kilomeetri ühenduvusele mitmeliigilise reisijateveo sõlmpunktide kaudu kõigis üle 100 000 elanikuga ELi linnades, mis on ühendatud TEN-T võrguga; – lennu- ja raudteetranspordi ühenduvuse tugevdamine kõigi ELi põhilennujaamade ja enam kui nelja miljoni reisijaga ELi lennujaamade puhul. |
3.3. Veeremi piisav kättesaadavus
Uute raudteeteenuste kasutuselevõtt nõuab suuri investeeringuid veeremisse kas raudtee-ettevõtjatelt, veeremi liisinguettevõtetelt või pädevatelt asutustelt, kui teenust osutatakse avaliku teenindamise kohustuse alusel.
Kuigi enamik piiriülestest pikamaa-raudteeteenustest võivad olla ärilised, on vaja hoogustada veeremi kättesaadavust nende teenuste osutamiseks. Loodetud hoogustumisele võib kaasa aidata avaliku sektori toetus piiriülese pikamaaveeremipargi loomiseks või liisinguettevõtete äririskide maandamiseks, kui nad soetavad ja liisivad piiriüleseid pikamaaveeremeid. Võrdsete võimaluste säilitamiseks tuleks sellist avaliku sektori toetust anda selgetel ja mittediskrimineerivatel tingimustel. Samuti võib kehtivate raudteesuuniste 35 kohaselt anda riigiabi veeremi rahastamiseks, kui see toetus aitab kaasa ühist huvi pakkuva eesmärgi saavutamisele, tagades samal ajal võrdsed tingimused raudteeveo-ettevõtjatele ja veeremi liisinguettevõtetele. Raudteesuuniste praeguse läbivaatamise käigus tegeldakse veeremi kättesaadavuse tuvastatud piirangutega. Teatavatel tingimustel võib veeremit rahastada ka liidu ühtekuuluvuspoliitika fondidest.
Veeremi kättesaadavuse parandamiseks on Euroopa Investeerimispank (EIP) käivitamas keskkonnahoidlike raudteeinvesteeringute platvormi, et toetada nii avaliku kui ka erasektori asutuste investeeringuid raudteeprojektidesse olemasolevate EIP toodete ja komisjoni poolt kättesaadavaks tehtud rahastamisvahendite kaudu 36 . Platvormi eesmärk on toetada taristusse, veeremisse ja digitaliseerimisse tehtavaid kestlikke raudteeinvesteeringuid. Valitud projektid veeremi soetamiseks piiriüleste või ärilist eesmärki taotlevate pikamaa-reisijateveoteenuste või piiriüleste kiirraudtee-kaubaveoteenuste jaoks võivad saada toetust programmist „InvestEU“ 37 . Viimase viie aasta jooksul on EIP toetanud liidus raudteeinvesteeringuid peaaegu 17 miljardi euro suuruse laenuga, millest üle 8,7 miljardi euro oli ette nähtud veeremi jaoks, sealhulgas moderniseerimise ja ajakohastamise (ERTMSi abil) projektide jaoks, ning järgmise viie aasta jooksul oodatakse sarnast laenutaset. Lisaks võib programmi „InvestEU“ raames pakkuda ja kaasata erasektori rahalisi vahendeid, sealhulgas edendada rohelisi võlakirju, ning anda nõu, et toetada innovaatiliste raudtee-ettevõtjate, kestliku taristu ja veeremi digitaliseerimist ja kasutuselevõttu. Sellised vahendid nagu liidu kestliku tegevuse taksonoomia võib olla juhiseks, et viia investeeringud kooskõlla liidu kliima- ja keskkonnaeesmärkidega.
Nõukogu tunnistas 3. juuni 2021. aasta järeldustes, 38 „et sektoril tuleb teha suuri investeeringuid rahvusvaheliste pikamaavedude veeremisse“, ja “samuti, et hädasti vajatakse erasektori investeeringuid“, tuletades „liikmesriikidele meelde erainvesteeringuid hõlbustavaid rahvusvahelisi kokkuleppeid ja lepinguid, näiteks [liikurseadmetega seotud rahvusvaheliste tagatiste] Kaplinna konventsioonile lisatud Luxembourgi raudteeprotokolli“. Liit (oma pädevuste raames) ja mitu liikmesriiki on juba protokolli ratifitseerinud. Protokolli jõustumisel muutub raudteeveeremi rahastamine erasektori jaoks lihtsamaks ja odavamaks. Komisjon edendab protokolli kiiret rakendamist kogu liidus.
Veeremi ja taristu koostalitlusvõime nõuete järkjärgulise rakendamisega saavad vedurid, rongikoosseisud ja reisivagunid vabalt ületada piire ning töötada liidus mitmes võrgus (või kõigis võrkudes). Selline kõikjal kasutatav veerem muudab piiriüleste teenuste loomise ja toimimise lihtsamaks ning vähendaks investorite või laenuandjate jaoks oluliselt jääkväärtuse riski. Komisjoni prioriteet on töötada 2022. aastaks välja nõuded, et edendada sellist kõikjal kasutatavat veeremit.
Komisjon – püüab koostöös Euroopa Investeerimispangaga aktiivselt leida rahastamiskõlblikke katseprojekte, et soetada keskkonnahoidlike raudteeinvesteeringute platvormi / programmi „InvestEU“ raames veeremit; – valmistab koostöös ERAga ette kõikjal kasutatava reisijateveoveeremi tehnilised kirjeldused (KTK valmib eeldatavalt 2022. aastal); – täpsustab läbivaadatud raudteesuunistes 2023. aastaks ka riigiabi eeskirju piiriüleste teenuste koostalitlusvõimelise veeremi riikliku rahastamise kohta. Sellega seoses käsitletakse olemasoleva veeremi lammutamise küsimust; – toetab jätkuvalt veeremiüksuste ERTMSiga varustamist ja moderniseerimist; – edendab Kaplinna konventsioonile lisatud Luxembourgi raudteeprotokolli ratifitseerimist ja toetab selle rakendamist ELis. EIP kavatseb – käivitada keskkonnahoidlike raudteeinvesteeringute platvormi, et rahastada muu hulgas veeremit. |
3.4. Vedurijuhtide ja raudteepersonali koolituse ja sertifitseerimise kooskõlla viimine tulevaste vajadustega
Raudteeteenuste tõhusaks, ohutuks ja turvaliseks osutamiseks on vaja vedurijuhte ja muud raudteepersonali, kes saavad sujuvalt töötada piiriüleselt ning ilma tegevuslike tõkete ja keelebarjäärita. Piiriüleste vedude arvu suurenemise tõttu on vaja välja töötada viisid, kuidas jälgida selliseid esilekerkivaid küsimusi nagu sõidu- ja puhkeaegadest kinnipidamine. Praegused vedurijuhid on sertifitseeritud iga veduri ja rongi suhtes, mida nad eeldatavasti juhivad, ning iga marsruudi suhtes, millel nad sõidavad. Koolituse ja sertifitseerimise ühtlustamine ja tunnustamine oli kavandatud eesmärk, kuid kehtiva liidu raamistikuga 39 40 ei olnud seda võimalik rahuldavalt saavutada. Lisaks muudab nõue, et piiriüleseid raudteeteenuseid osutav rongipersonal peab suhtlema iga läbitava liikmesriigi keeles, olukorra keerukamaks ja piirab selliseid teenuseid osutavate töötajate arvu.
Samal ajal seisab raudteesektor silmitsi innovatsioonist ja digipöördest tingitud oskustöötajate nappusega, kuna suur osa olemasolevatest töötajatest jääb järgmise kümne aasta jooksul arvatavalt pensionile. Rohepööre ja sellest tulenev uute ametiprofiilide kasv suurendab vajadust uute oskuste ja pädevuste järele veelgi. Raudteevaldkonna sotsiaaldialoog toetab elukutse atraktiivsemaks muutmist, sealhulgas noorte ja naiste jaoks. Selle dialoogi raames allkirjastati 2021. aasta novembris õiguslikult siduv kokkulepe „Women in rail“ 41 . Euroopa noorteaasta jooksul toetab komisjon jätkuvalt meetmeid, mille abil kaasata noori raudteesektoris vajalikesse ametitesse.
Praktikal peaks olema oluline roll noortele selliste oskuste ja teadmiste andmisel, mis vastavad sektori vajadustele ja tagavad nende töölesobivuse. Komisjon kutsub raudteeveo-ettevõtjaid üles ühinema Euroopa Õpipoisiõppe liiduga 42 ja suurendama õpipoisiõppe kohtade arvu. Euroopa noorteaasta 2022 on sobiv platvorm selliste algatuste toetamiseks ja tugevdamiseks. Programmist „Erasmus+“ rahastatava projektiga STAFFER 43 võib toetada üldist oskuste strateegiat raudteesektoris, töötada välja konkreetseid meetmeid oskustega seotud vajaduste rahuldamiseks lühikeses ja keskpikas perspektiivis ning luua seega oskuste paketi 44 raames alus ulatuslikule oskustealasele partnerlusele.
Tuginedes liidu raudteeturvalisuse tegevuskava 45 edukale rakendamisele, jätkab komisjon koostööd liikmesriikide ja sidusrühmadega, et säilitada raudteekasutajate, -töötajate ja -taristu kaitse kõrgeim tase.
Komisjon – teeb 2022. aastal ettepaneku vedurijuhte käsitleva läbivaadatud õigusraamistiku kohta, milles käsitletakse kehtiva korra puudusi ning piiratakse korduvat kohustust hankida täiendavaid dokumente ja sertifikaate. Selline ettepanek võib hõlmata ka raudteetoimingutes kasutatavaid keeli ja muudatusi, mis kajastavad sektori tehnoloogilist arengut; – edendab poliitikameetmeid ja programme, et pakkuda töötajatele täiendus- ja ümberõpet ning tagada tulevikus vajaminevad oskused, näiteks toetades huvitatud sidusrühmi eesmärgiga luua oskuste pakti alusel raudteesektoris ulatuslik oskustealane partnerlus, tuginedes raudteesektori tegevuskavale STAFFER; – kasutab noorteaastat 2022, et rõhutada raudteesektori atraktiivsust noorte talentide jaoks. |
3.5. Võrkude tõhusam kasutamine
Selleks et pakkuda sagedasi ja kiireid reisijateveoteenuseid kogu liidus, peab raudteesektor sõiduplaanide ja läbilaskevõime kavandamisel paremini arvesse võtma piiriüleseid aspekte ja Euroopa ühtset raudteepiirkonda 46 . Raudteeveo-ettevõtjate (eriti uute turuletulijate) jaoks, kes kavatsevad võtta kasutusele piiriülesed pikamaa-raudteeteenused, võib atraktiivsete piiriüleste rongiliinide saamine olla keeruline, kulukas ja väga jäik. Suurt osa liidu raudteevõrgu lõikudest ja sõlmedest kasutatakse juba praegu intensiivselt, mis piirab raudteeteenuste edasist laienemist ning toob kaasa vajaduse seada eri liiki reisijate- ja kaubaveoteenused tähtsuse järjekorda. Selles kontekstis on piiriülesed teenused vähese läbilaskevõime pärast konkureerides sageli riigisiseste teenustega võrreldes ebasoodsamas olukorras. See mõjutab ka ööronge, mis sisenevad suurtesse jaamadesse hommikusel tipptunnil.
Läbilaskevõime optimaalseks haldamiseks on vaja tõhusamat ja paremini kohandatavat süsteemi, mille puhul võetakse arvesse kõiki asjakohaseid elemente nii reisijate- kui ka kaubaveol. Praeguste liidu õigusaktidega 47 nähakse ette iga-aastase läbilaskevõime jaotamise kord, mis töötati välja ajal, mil liigset raudtee läbilaskevõimet oli rohkem. Kõnealune kord ja igat liiki raudteeteenuste jaoks kindlaks määratud ajakava ei suuda täita nii pikaajalist kavandamist pikamaa (piiriüleste) reisijateveoteenuste puhul kui ka lühiajalisi läbilaskevõime taotlusi, sealhulgas raudtee-kaubaveoteenuste puhul. Lisaks on uutel turuletulijatel seetõttu raskem tagada turunõudluse rahuldamiseks sobivaid rongiliine.
Sõiduplaanide koostamise ja läbilaskevõime ümberkujundamise programm (TTR) võimaldab raudteeveo-ettevõtjatel tõhusalt kavandada kõigepealt piiriüleseid ühendusi, enne kui nad viivad lõpule riiklike ja piirkondlike teenuste kavandamise. See pöördepunkt võib muuta piiriülesed reisijateveoteenused liidus kiiremaks, sagedasemaks ja seega atraktiivsemaks. Seepärast hindab komisjon 2022. aastal regulatiivsete meetmete vajadust ja teeb vajaduse korral nende kohta ettepaneku, et lisada TTR ja muud parimad tavad liidu õigusesse. Komisjon teeb ettepaneku vaadata läbi raudtee-kaubaveokoridore käsitlev määrus 48 ning kasutab seda võimalust, et tagada Euroopas ühtne läbilaskevõime jaotamine ja liikluskorraldus nii piiriüleste raudtee-kaubaveo kui ka -reisijateveo teenuste puhul. Valikuvõimalused võiksid hõlmata liidu tasandi üksuse loomist, et toetada nii reisi- kui ka kaubarongide läbilaskevõime tõhusamat haldamist ning jälgida ja optimeerida liidu võrgustikus sõitvate rongide liikumist. Transpordisektoris osalejad peaksid vahetama eri transpordiliikide vahel operatiivandmeid, et hõlbustada kohandatud ühendvedude lahendusi, mis aitavad kogu transpordisüsteemi optimaalselt kasutada.
Komisjon – hindab 2022. aastal regulatiivsete meetmete vajadust ja teeb vajaduse korral nende kohta ettepaneku, et parandada läbilaskevõime jaotamise ja liikluskorralduse protsessi eesmärgiga koordineerida paremini läbilaskevõime jaotamist üldises raudteesüsteemis, hõlmates reisijate- ja kaubaveoteenuseid; – kaalub sellise liidu tasandi üksuse loomist, mis jälgib piiriülese raudteeliikluse optimeerimist ja koordineerimismehhanisme selle paremaks integreerimiseks riigisisesesse liiklusesse. |
3.6. Asjakohane raudteekasutuse hinna kujundamine
Kui raudteed rahastatakse riiklikest vahenditest, ei taga see konkurentsivõimelisi taristu kasutamise tasusid, mis suurendaksid raudteeliiklust ja alandaksid piletihindu. Raudteetaristu püsikulud on võrreldes muude transpordiliikidega suured 49 ning direktiiv 2012/34/EL võimaldab taristuettevõtjatel nõuda lisatasusid lisaks taristu kasutamise otsestele kuludele, kui turg seda talub. Seda sätet kohaldatakse laialdaselt, eelkõige pikamaa- ja kiirraudtee-reisijateveoteenuste puhul.
Samal ajal on raudteest ühiskonnale tulenevad väliskulud võrreldes teiste transpordiliikidega väga väikesed 50 . See aspekt kajastub eri transpordiliikide tegelikes kuludes ja maksustamises siiski vaid osaliselt.
Suured ja erinevad piiriülesed raudteekasutustasud, eelkõige lisatasude osas, on olulised kulutegurid, mis võivad takistada uute teenuste loomist ning uute turuletulijate ja erainvesteeringute kaasamist.
Liikmesriigid saavad oluliselt mõjutada raudteekasutustasudega seotud lisatasude taset taristuettevõtjatele antava rahastamise kaudu. Kui sellist rahastamist kasutatakse tõhusalt, on taristuettevõtjate suhtes vaja vähem kohaldada suuri raudteekasutustasusid. Liikmesriigid võivad kooskõlas raudteesuunistega kehtestada ka konkureerivate transpordiliikide tasumata keskkonna-, õnnetus- ja taristukulude hüvitamise skeemid 51 . Seevastu on direktiiviga 2012/34/EL kaudselt kehtestatud taristuettevõtjatele kohustus koordineerida ja tagada piiriüleste raudteeteenuste optimaalne konkurentsivõime. COVID-19 pandeemia ajal toimunud reisijateveo vähenemise tõttu lubab määrus 52 liikmesriikidel raudteesektori toetamiseks ajutiselt raudteekasutustasusid alandada või neist loobuda.
Liikmesriigid ja taristuettevõtjad peaksid neid sätteid kasutama selleks, et parandada olemasolevaid maksustamistavasid ning seeläbi suurendada üldist teenuste pakkumist ja raudtee konkurentsivõimet. Euroopa raudteetaristuettevõtjate platvormil (PRIME) peetakse arutelusid. Selge eesmärk peaks olema tagada, et lisatasusid kohaldatakse ainult siis, kui turg suudab neid taluda ja kui see ei kahjusta raudtee konkurentsivõimet.
Komisjon – esitab 2023. aastal suunised selliste raudteekasutustasude kehtestamiseks, mis toetavad ja soodustavad pikamaa- ja piiriüleste reisijateveoteenuste arendamist; – edendab aktiivselt katseprojekte, et uurida, kas raudteekasutustasude vähendamine otseste kulude tasemele võiks paremini toetada piiriüleste teenuste loomist; – kaalub raudteesuuniste läbivaatamise raames 2023. aastal võimalust vabastada raudteekasutustasude vähendamiseks antav riiklik rahastamine riigiabi eeskirjade kohasest teavitamiskohustusest. |
3.7. Kasutajasõbralik piletimüük ja raudteesüsteemile juurdepääs
Selleks et raudtee muutuks rohkemate reisijate jaoks atraktiivseks reisivalikuks, on vaja võtta otsustavaid meetmeid piletimüügi valdkonnas, et piiriüleste rongide pileteid oleks lihtsam leida ja broneerida ning hinnad muutuksid atraktiivsemaks. Kuigi sektor seda tunnistab, 53 54 näitavad viimase kahe aastakümne kogemused, et sektoripõhised algatused edenevad väga aeglaselt, kuna mängus on erahuvid ja esineb soovimatust kasutada ära turu avamisega kaasnevaid eeliseid. Reisijate jaoks peaks rongipiletite võrdlemine ja ostmine olema sama lihtne ja mugav kui teiste transpordiliikide puhul – ühe tehinguna ja kasutades tipptasemel tehnoloogiat 55 . Reisijad, kes peavad istuma ümber teisele rongile, peaksid olema kindlad, et nad saabuvad õigeaegselt või kui see ei ole võimalik, siis et nad saavad sihtkohta jõudmiseks vajalikku abi. Piletimüüjatel ja raudteeveo-ettevõtjatel peaks olema võimalik pakkuda istekohti võrdsetel tingimustel, sealhulgas aegsasti enne tegelikku rongireisi. Raudteeveo-ettevõtjatel ja piletimüüjatel peaks olema võimalik pakkuda atraktiivseid pileteid ilma põhjendamatute turutõketeta, kui neile on kättesaadavad olemasolevad piletimüügikanalid, pileti- ja hinnaandmed ning broneerimissüsteemide andmed ja toimingud.
Komisjoni digitaalsete mitmeliigilise liikuvuse teenuste algatus koos reisijateveoteenuste telemaatiliste rakenduste KTK (TAP KTK) läbivaatamisega ning uues rongireisijate õigusi käsitlevas määruses 56 sätestatud uue reaalajas reisi- ja liiklusteabe esitamise kohustusega tagab andmete tehnilise kättesaadavuse sõltumatutele piletimüüjatele ja reaalajas saadava teabe reisijatele. Nagu neljandas raudteepaketis ette nähtud, esitab komisjon 2022. aastal aruande ühiste infosüsteemide ja otsepiletisüsteemide kättesaadavuse kohta. Enne neid algatusi teeb komisjon koostööd raudteesektoriga ja toetab 2021. aasta märtsi valdkondlikus avalduses 57 esitatud kohustuste täitmist, mis põhinevad õiglastel, mõistlikel ja mittediskrimineerivatel põhimõtetel (FRAND). Selleks et muuta piiriülesed rongireisid atraktiivseks, tuleb reisijaid kaitsta kogu reisi vältel. 2021. aasta aprillis vastu võetud uue rongireisijate õigusi käsitleva määrusega kehtestati alates 7. juunist 2023 esimest korda kohustus pakkuda otsepileteid, kuid üsna piiratud ulatuses 58 59 .
Kuna kohustus otsepileteid pakkuda on piiratud ja otsepiletite pakkumine turul puudub, siis piirab see reisijate kaitset ja vähendab seega raudtee atraktiivsust. On oluline, et reisijad, kes kasutavad ühe reisi jaoks mitut rongi, võivad olla kindlad, et nende reis ei katke, kui üks rongidest hilineb, olenemata sellest, kas pileteid müüdi otsepiletina või eraldi veolepingute alusel. Lahendusena võiks tagada vähemalt selle, et reisijad, kes reisivad eraldi kombineeritud piletitega, saavad jätkureisist mahajäämise korral teatavatel tingimustel oma reisi jätkata. Seepärast käsitleb komisjon digitaalsete mitmeliigilise liikuvuse teenuste algatuse osana reisi jätkamise küsimust hilinemiste korral.
Taskukohasus on oluline, tagamaks et kõik osalevad rohepöördes ja saavad sellest kasu. Teatises ELi maapiirkondade arengu pikaajalise visiooni kohta 60 võtab komisjon täielikult arvesse paremat ühendatust ka maa- ja äärepoolsetes piirkondades, eelkõige sellise sihtotstarbelise juhtalgatuse kaudu, milles käsitletakse kestliku mitmeliigilise liikuvuse parimaid tavasid maapiirkondade jaoks.
Samuti on oluline tagada, et puuetega ja piiratud liikumisvõimega inimestel oleks teistega võrdsetel alustel juurdepääs pikamaa ja piiriülestele raudtee-reisijateveoteenustele, sealhulgas piletimüügile või uutele digitaalarendustele. Võrdluseks – Euroopa ligipääsetavuse aktis 61 sätestatud ligipääsetavusnõudeid tuleks kohaldada kõigi raudteeteenuste suhtes. Seda toetavad KTK, mis on seotud puuetega ja piiratud liikumisvõimega inimeste juurdepääsuga liidu raudteesüsteemile, 62 ning uus rongireisijate õigusi käsitlev määrus, mis võeti vastu 2021. aasta aprillis.
Komisjon – teeb ettepaneku 2022. aasta lõpuks vastu võetava määruse kohta, mis käsitleb digitaalseid mitmeliigilise liikuvuse teenuseid, et edendada andmevahetust liikuvusteenuste osutajate vahel ning hõlbustada õiglaste ärilepingute sõlmimist raudteeveo-ettevõtjate ja kolmandatest isikutest piletimüüjatega, sealhulgas reisi jätkamist ja eraldi kombineeritud piletitega reisijate kaitset jätkureisist mahajäämise korral; – jälgib uue rongireisijate õigusi käsitleva määruse täitmist, kui seda hakatakse 2023. aasta juunis kohaldama. |
3.8. Teiste transpordiliikidega võrdsed võimalused
Komisjon on juba teinud ettepanekuid, et tagada võrdsetel alustel eri transpordiliikide vaheline konkurents. 14. juuli 2021. aasta paketis „Eesmärk 55“ 63 esitas komisjon ulatusliku kogumiku ettepanekuid, et viia majanduslikud stiimulid kooskõlla kliima-, sotsiaal- ja keskkonnaeesmärkidega, tunnistades samas erinevusi ülemaailmses ja konkurentsi kontekstis, milles eri transpordiliigid toimivad. See hõlmab heitkogustega kauplemise ja energia maksustamise raamistiku kavandatavaid muudatusi.
Liikmesriikide kasutada on tugevad vahendid, et tagada eri transpordiliikide võrdne konkurents. Näiteks on liikmesriikidel ulatuslikud võimalused mõjutada raudteetranspordi hinda riikliku maksustamise kaudu. Sellega seoses otsustas Saksamaa 2020. aastal alandada pikamaarongide piletite käibemaksu 19 %-lt 7 %-le. Komisjon hindab vajadust vabastada rahvusvahelised rongipiletid kogu ELis käibemaksust, et vähendada märkimisväärselt rongireisijate kulusid.
Transpordiliikide võrdseid tingimusi saab hõlbustada ka seeläbi, et lubatakse uuenduslikke pakkumisi, milles kombineeritakse eri transpordiliike. Näiteks aitab lennu- ja rongipiletite lihtsam kombineerimine anda rongile olulisema rolli pikamaalendude puhul. Mõnel liikmesriigil on pikaajaline kogemus selles, kuidas muuta lennuettevõtjatele lihtsamaks rongipiletite müük ja reisijate transport oma sõlmlennujaamadesse pigem rongi kui lennukiga 64 .
Lennuteenuste määruse 65 läbivaatamise raames hindab komisjon võimalusi ja kriteeriume, mille alusel võivad ELi liikmesriigid piirata lennuliiklust teatavatel marsruutidel, kui on olemas säästvamad transpordiliigid, mis pakuvad samaväärset teenust, ilma et see kahjustaks ühtse turu põhimõtteid. Koos digitaalsete mitmeliigilise liikuvuse teenuste algatusega 66 võib see aidata leida võimalusi, et hoogustada lennu- ja raudteeteenuseid ühendavate mitmeliigiliste teenuste pakkumisi.
Komisjon – teeb koostööd Euroopa Parlamendi ja nõukoguga, et hõlbustada paketi „Eesmärk 55“ ettepanekute – mis hõlmavad muu hulgas transpordiliikide CO2 heite maksustamist ja heitkogustega kauplemist – kiiret vastuvõtmist; – hindab vajadust vabastada rahvusvahelised raudteeteenused kogu ELis käibemaksust; – toetab ja edendab lennu- ja raudteetranspordi ühendreise marsruutidel, kus on olemas selliste teenuste osutamiseks sobiv taristu, ning hindab regulatiivseid võimalusi selliste mitmeliigiliste teenuste hõlbustamiseks. |
3.9. Avaliku teenindamise kohustus, et edendada säästvat piiriülest ja/või mitmeliigilist ühistransporti
Ühendustele või võrkudele, mille puhul on kindlaks tehtud avalik nõudlus ja mille turg ei ole (veel) võimeline või valmis pakkuma teenuseid, mida peetakse ühendatuse jaoks vajalikuks või muidu ühiskonna jaoks soovitavaks, võivad pädevad asutused kehtestada avaliku teenindamise kohustuse ja sõlmida raudteeveo-ettevõtjatega avaliku teenindamise lepingud, millega tavaliselt kaasneb rahaline hüvitis. Avaliku teenindamise kohustust ei tohiks siiski kasutada konkurentsi piiramiseks ja avatud juurdepääsuga teenuste pakkumise takistamiseks.
Maismaavedude avaliku teenindamise kohustuse määruses on sätestatud pädevate asutuste võimalus teha koostööd ja kehtestada piiriülesed avaliku teenindamise kohustused. Piiriülestele raudtee-reisijateveoteenustele on ELis juba kehtestatud mitu avaliku teenindamise kohustust. Pädevad asutused seisavad aga sageli silmitsi praktiliste ja haldustõketega, kui nad koordineerivad oma vastavaid protsesse, et täita piiriülest avaliku teenindamise kohustust. Mõned piiriülesed teenused on hübriidteenused, st piiriülesed teenused, mis ühendavad ühe või mitu reisiosa avaliku teenindamise kohustuse raames ning ühe või mitu reisiosa avatud juurdepääsukorra alusel. Kui selliseid hübriidteenuseid käsitlevad liidu eeskirjad puuduvad, peaksid pädevad asutused pöörama erilist tähelepanu konkurentsimoonutuste ja ristsubsideerimise ohu vältimisele.
Liikmesriikide jaoks võiks alternatiivne viis olla direktiivi 2012/34/EL artikli 34 kohaste olemasolevate võimaluste kasutamine kooskõlas riigiabi eeskirjadega, et maksta tagasi raudteekasutustasud, hüvitamaks konkureerivate transpordiliikide tasumata väliskulud.
Lisaks annab ühistranspordi avaliku teenindamise kohustuse kehtestamine pädevatele asutustele võimaluse täpsustada keskkonnasäästlikkuse nõudeid. See võib olla eriti asjakohane mitmeliigilise maismaatranspordi puhul, kus heiteta sõidukid ja veerem on juba olemas. Kehtivate eeskirjadega on mitmeliigilise transpordi avaliku teenindamise kohustuse süsteem juba teataval määral lubatud, kui reisija kasutab oma reisil rohkem kui üht transpordiliiki ja iga sellist transpordiliiki kasutatakse avaliku teenindamise kohustuse alusel. Avaliku teenindamise kohustuse kord ja ühtse turu eeskirjad erinevad sõltuvalt transpordiliigist. Praegu on maismaa-, mere- ja lennutranspordi jaoks kolm erinevat õigusraamistikku. Sellise reisi iga transpordiliigi kohta on võimalik sõlmida eraldi avaliku teenindamise lepingud. Samuti on võimalik kehtestada mitmeliigilise transpordi avaliku teenindamise kohustus maismaatranspordivahendi (raudtee / buss / muu rööbastransport) piires. Viimasel juhul oleks selline mitmeliigilise maismaatranspordi avaliku teenindamise kohustus täielikult hõlmatud maismaavedude avaliku teenindamise kohustuse määrusega.
Selleks et piiriüleseid teenuseid hõlbustada ja edendada, esitab komisjon tõlgendamissuunised maismaavedude avaliku teenindamise kohustuse täitmise teenuste kohta, et aidata liikmesriikidel ja pädevatel asutustel kehtestada piiriülesed avaliku teenindamise kohustused, mis on täielikult kooskõlas liidu õigusaktidega.
Komisjon – avaldab 2022. aastal tõlgendussuunised maismaavedude avaliku teenindamise kohustuse määruse kohaldamiseks, sealhulgas pikamaa ja piiriüleste raudtee-reisijateveoteenuste suhtes ning et edendada ja toetada kestliku mitmeliigilise maismaatranspordi teenuseid. |
3.10. Noorte võimestamine
Euroopa raudteeaastale 2021 järgneb Euroopa noorteaasta 2022, mis pakub suurepärase võimaluse toetada järgmist põlvkonda säästva transpordiliigi valimisel. Algatus „DiscoverEU“ 67 raames pakub liit juba tasuta 30-päevaseid rongipasse 60 000 noorele eurooplasele vanuses 18–20 aastat, et reisida 2022. aasta märtsist 2023. aasta veebruarini. Täiendavat kasu võivad saada aastas umbes miljon Erasmuse programmi üliõpilast, kes võiksid kasutada oma sihtkohta jõudmiseks rongi 68 .
Komisjon – kaalub Erasmuse hüvitamiseeskirjade muutmist, et edendada Erasmuse sihtkohtadesse reisimiseks säästvate transpordiliikide kasutamist. |
4. Katseteenused
Käesolevas tegevuskavas sisalduvad meetmed tuleks kiiremas korras rakendada. Seega kutsutakse juba säästva ja aruka liikuvuse strateegias käesoleva tegevuskava ootuses üles „teenuste katselisele osutamisele mõnel sellisel marsruudil, kus teenuste osutamisega on seotud kõik huvirühmad... “. Komisjon toetab raudteesektori sidusrühmi ja teisi huvitatud osalisi, kui nad käivitavad piiriüleseid katseteenuseid. Kuna paljud peamised reisijateveoliinid asuvad TEN-T transpordikoridorides, on TEN-T koordinaatoritel kohustus töötada välja töökavad, mis toetavad piiriüleste raudteeteenuste arendamist nendes koridorides, eelkõige tehes ettepanekuid strateegiliste investeeringute kohta ja jälgides raudteeliikluse toimimist käitamise täiustamise kaudu, nagu integreeritud sõiduplaanid ja läbilaskevõime jaotamine.
Need katseteenused annavad võimaluse katsetada ja rakendada käesolevas tegevuskavas kindlaks määratud meetmeid. Need võivad hõlmata kiiremaid linnadevahelisi ühendusi, kasutades uusi lähenemisviise, nagu integreeritud sõiduplaanid, veeremi toetamine või avaliku teenindamise kohustused piiriüleste ühenduste puhul. Katseprojektid võiksid keskenduda peamistele marsruutidele, millel on suur potentsiaal meelitada reisijaid kasutama ronge. Alates 2022. aastast julgustatakse raudteesektorit esitama ettepanekuid katseteenuste kohta kas olemasolevate teenuste tõhustamiseks või uute teenuste loomiseks. Komisjon toetab neid katseprojekte, hõlbustades kontakte kõigi asjaomaste sidusrühmade vahel, pakkudes abi ning tagades, et raudtee läbilaskevõime ja liikluskorralduse aspekte lihtsustatakse Euroopa ühendamise rahastu raames RailNetEurope’ile pakutava tehnilise abi kaudu. Samuti aitab komisjon kindlaks teha rahastamisvõimalusi konkreetsete katseprojektide jaoks, mida on rõhutatud käesolevas tegevuskavas. Kuigi paljud raudteeteenused on äriliselt elujõulised, võib Euroopa ühendamise rahastust rahastada tehnilist abi ning toetada uute tehnoloogiate ja innovatsiooniga seotud uuringuid ja ettevalmistavaid tegevusi.
5. Kokkuvõte
Pidades eelkõige silmas Euroopa rohelise kokkuleppe ning säästva ja aruka liikuvuse strateegia ambitsioonikaid eesmärke, on aeg hoogustada pikamaa ja piiriüleseid raudtee-reisijateveoteenuseid. Selleks tuleb kõrvaldada allesjäänud takistused ja kiirendada ühtse Euroopa raudteepiirkonna lõpuleviimist, suurendada investeeringuid tipptasemel liidu kiirraudteevõrku ning võtta meetmeid sellistes valdkondades nagu piletimüük ja paremad raudteeveod, et muuta piiriülene raudtee reisijate jaoks vaikimisi säästvaks valikuks. Käesolevas teatises esitatud meetmete rakendamine nõuab raudteesektori, reisijate ja tarbijate organisatsioonide, liikmesriikide ja komisjoni ühist pingutust. Komisjon kavatseb esitada esimese uue meetme juba 2022. aastal, edendab tihedat koostööd ja koordineerimist asjaomaste osalejate vahel ning jälgib aktiivselt edusamme, et raudtee saaks täita oma keskset rolli, kui Euroopast saab kliimaneutraalne maailmajagu.
https://transport.ec.europa.eu/transport-modes/rail/market/rail-market-monitoring-rmms_en
Rongide keskmine kliimakulu on 0,05 eurosenti reisijakilomeetri kohta võrreldes 2,2 eurosendiga lennukite, 0,5 eurosendiga busside ja 1,2 eurosendiga autode puhul. Allikas: Euroopa Komisjoni käsiraamat transpordi väliskulude kohta, 2019, tabel 69, https://op.europa.eu/en/publication-detail/-/publication/9781f65f-8448-11ea-bf12-01aa75ed71a1
Euroopa Komisjoni käsiraamat transpordi väliskulude kohta, 2019, tabel 69, https://op.europa.eu/en/publication-detail/-/publication/9781f65f-8448-11ea-bf12-01aa75ed71a1
ELis, Norras, Šveitsis ja Ühendkuningriigis kokku. Uuring „Long-distance cross-border passenger rail services“, Steer ja KCW, oktoober 2021.
https://ec.europa.eu/info/strategy/priorities-2019-2024/european-green-deal_et
„Euroopa 2030. aasta kliimaambitsiooni suurendamine: investeerimine kliimaneutraalsesse tulevikku meie inimeste hüvanguks“ (COM(2020) 562 final).
https://transport.ec.europa.eu/transport-modes/rail/railway-packages_en
https://ec.europa.eu/inea/en/connecting-europe-facility
Kõik transpordiliikide jaotuse näitajad pärinevad 2020. aasta statistika käsiraamatust.
https://ec.europa.eu/transport/sites/default/files/com20210005-7th-rmms-report.pdf
EL, Norra, Šveits ja Ühendkuningriik.
Uuring „Long-distance cross-border passenger rail services“, Steer ja KCW, oktoober 2021.
Raudtee-reisijateveo statistika – kvartali- ja aastaandmed – kogumik „Statistics Explained“ (europa.eu).
https://ec.europa.eu/info/business-economy-euro/recovery-coronavirus/recovery-and-resilience-facility_en
https://www.bmvi.de/SharedDocs/EN/Documents/K/innovative-rail-transport-overnight-21-09-2020.pdf?__blob=publicationFile
Eurobaromeetri eriuuring nr 495, kokkuvõte, juuli 2020, lk 27, https://europa.eu/eurobarometer/surveys/detail/2226 .
Kui sama või alternatiivse marsruudi kohta on sõlmitud üks või mitu avaliku teenindamise lepingut, võivad liikmesriigid piirata õigust tuua konkreetse lähte- ja sihtkoha vahel turule uusi raudtee-reisijateveoteenuseid. Sel juhul võib taotleda majandusliku tasakaalu katse tegemist, et hinnata, kas avatud juurdepääsuga teenused ohustaksid olemasoleva avaliku teenindamise lepingu majanduslikku tasakaalu.
Uuringus „Long-distance cross-border passenger rail services“ (Steer ja KCW, oktoober 2021) tehti kindlaks mitu võimalikku uut öörongiteenust, mida saaks osutada siis, kui raamtingimused on õiged.
Näiteks 2021. aasta esimesel kolmel kuul vedas Ouigo España Madridi ja Barcelona vahel üle 400 000 reisija. https://www.railtech.com/policy/2021/08/20/good-results-for-the-first-three-months-of-ouigo-in-spain/
Määrus (EÜ) nr 1370/2007, mis käsitleb avaliku reisijateveoteenuse osutamist raudteel ja maanteel ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 1191/69 ja (EMÜ) nr 1107/70 (ELT L 315 3.12.2007, lk 1).
Uuring „Long-distance cross-border passenger rail services“, Steer ja KCW, oktoober 2021.
Eelkõige direktiiv 2016/2370/EL (ELT L 352, 23.12.2016, lk 1–17), direktiiv 2012/34/EL (ELT L 343, 14.12.2012, lk 32–77) ning neljanda raudteepaketi tehniline sammas (määrus (EL) 2016/796 (ELT L 138, 26.5.2016, lk 1–43) ja direktiivid (EL) 2016/797 (ELT L 138, 26.5.2016, lk 44–101) ja (EL) 2016/798 (ELT L 138, 26.5.2016, lk 102–149) ning nende alusel kehtestatud koostalitluse tehnilised kirjeldused (KTK) ja ühiseid ohutusmeetodeid käsitlevad määrused).
Näiteks võttes ka raudtee-reisijateveo puhul kasutusele nn probleemide logi, milles määratakse kindlaks konkreetsed koostalitlusvõimega seotud piiriülesed küsimused.
„ERTMS business case on the 9 core network corridors“, ELi Väljaannete Talitus (europa.eu)
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1315/2013 üleeuroopalise transpordivõrgu arendamist käsitlevate liidu suuniste kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks otsus nr 661/2010/EL (ELT L 348, 20.12.2013, lk 1–128).
https://ec.europa.eu/info/law/better-regulation/have-your-say/initiatives/11910-European-Partnership-for-transforming-Europe%E2%80%99s-rail-system-Horizon-Europe-programme-_et
Näiteks automaatsõidusüsteem, digitaalne automaatsidur ja tulevane raadioside on valdkonnad, kus on vaja mitmesuguste uuenduste kasutuselevõtuks vajalikke nõudeid.
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. juuli 2021. aasta direktiiv (EL) 2021/1187, millega tõhustatakse üleeuroopalise transpordivõrgu (TEN-T) väljaarendamise edendamiseks võetavaid meetmeid (ELT L 258, 20.7.2021, lk 1–13).
https://ec.europa.eu/regional_policy/et/funding/cohesion-fund/
https://ec.europa.eu/regional_policy/et/funding/erdf/
https://ec.europa.eu/info/law/better-regulation/have-your-say/initiatives/12532-Trans-European-transport-network-TEN-T-revised-guidelines_en
Komisjoni teatis „Ühenduse suunised raudtee-ettevõtjatele antava riigiabi kohta“ (2008/C 184/07) (ELT C 184, 22.7.2008, lk 13–31).
Keskkonnahoidlike raudteeinvesteeringute platvorm on vahend EIP tehnilise ja finantssuutlikkuse ning ELi rahastamisvahendite kasutuselevõtuks, et uurida elujõulisi ärimudeleid ja suurendada raudteetranspordi rahastamise võimalusi. Range laenustruktuuriga rahastamiskõlblike projektide puhul võib EIP rahastada kuni 50 % projektikuludest, pakkudes atraktiivsete intressimääradega laenutähtaegu, mis vastavad varade kasutuseale. Suure krediidiriski profiiliga rahastamiskõlblikele projektidele võib programmi „InvestEU“ raames anda liidu tagatise.
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. märtsi 2021. aasta määrus (EL) 2021/523, millega luuakse programm „InvestEU“ ja millega muudetakse määrust (EL) 2015/1017 (ELT L 107, 26.3.2021, lk 30–89).
Nõukogu 3. juuni 2021. aasta järeldused „Raudtee seadmine aruka ja säästva liikuvuse etteotsa“, V jagu „Võrgud, investeeringud ja ühenduvus“, punkt 38.
Komisjoni 3. detsembri 2009. aasta määrus (EL) nr 36/2010 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2007/59/EÜ kohaste ühenduse vedurijuhilubade, lisasertifikaatide, lisasertifikaatide kinnitatud koopiate ja vedurijuhiloa taotluste vormide kohta (ELT L 13, 19.1.2010, lk 1–27).
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2007. aasta direktiivi 2007/59/EÜ (ühenduse raudteesüsteemis vedureid ja ronge juhtivate vedurijuhtide sertifitseerimise kohta) hindamine: kommenteeritud kokkuvõte, SWD(2020) 138 final: swd20200138-exec-summ-certification-train-drivers_en.pdf (europa.eu)
https://ec.europa.eu/social/main.jsp?langId=en&catId=89&newsId=10097&furtherNews=yes
https://ec.europa.eu/social/main.jsp?catId=1147&langId=et
https://www.railstaffer.eu/
https://ec.europa.eu/social/main.jsp?catId=1517&langId=en
COM(2018) 470, lisa.
Näiteks liinil Budapest–Viin sõitvad rongid ületavad piiri 17 minutit kiiremini, kui rakendatakse kooskõlastatud digitaalset sõiduplaani. Mõned liinil Amsterdam–London sõitvad rongid seisavad vahepeatustes, kuna eri võrkude sõiduplaanid ei sobi kokku.
Direktiiv 2012/34/EL
22. septembri 2010. aasta määrus (EL) nr 913/2010 konkurentsivõimeliseks kaubaveoks kasutatava Euroopa raudteevõrgustiku kohta (ELT L 276, 20.10.2010, lk 22–32). Määruse hiljutine hindamine näitas, et määrusega kehtestatud eeskirjad ja struktuurid ei ole vaatamata sidusrühmadevahelise dialoogi ja koostöö tugevdamisele oluliselt parandanud piiriüleste raudtee-kaubaveoteenuste osutajate tingimusi.
Euroopa Komisjon, „Sustainable transport infrastructure charging and internalisation of transport externalities: Executive Summary“, mai 2019, lk 5.
Näiteks rongide keskmine kliimakulu on 0,05 eurosenti reisijakilomeetri kohta võrreldes 2,2 eurosendiga lennukite, 0,5 eurosendiga busside ja 1,2 eurosendiga autode puhul. Euroopa Komisjoni käsiraamat transpordi väliskulude kohta, 2019, tabel 69, https://op.europa.eu/en/publication-detail/-/publication/9781f65f-8448-11ea-bf12-01aa75ed71a1).
Direktiivi 2012/34/EL artikkel 34.
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. oktoobri 2020. aasta määrus (EL) 2020/1429, millega kehtestatakse meetmed kestliku raudteeturu jaoks seoses COVID-19 puhanguga (ELT L 333, 12.10.2020, lk 1–5).
http://www.cer.be/publications/latest-publications/sector-stakeholder-statement-international-rail-passenger-services
https://www.cer.be/publications/latest-publications/cer-ticketing-roadmap
Nagu näiteks digiidentiteeditasku: https://ec.europa.eu/commission/presscorner/detail/et/IP_21_2663
29. aprilli 2021. aasta määrus (EL) 2021/782 rongireisijate õiguste ja kohustuste kohta (ELT L 172, 17.5.2021, lk 1–52).
Valdkondlik avaldus koostati liikmesriikide rahvusvahelise raudtee-reisijateveo platvormi raames: http://www.cer.be/publications/latest-publications/sector-stakeholder-statement-international-rail-passenger-services
Kohustus puudutab vedajaid, kes kvalifitseeruvad ainuettevõtjaks; nad pakuvad kõigi oma pikamaa- (rahvusvahelised ja riigisisesed) või piirkondlike raudteeteenuste jaoks otsepiletit (määruse (EL) 2021/782 artikli 12 lõige 1). Sama raudteeveo-ettevõtja osutatavate teenuste puhul hõlbustatakse rongireisijate üleminekut ühelt teenuselt teisele, muutes otsepiletite pakkumise kohustuslikuks, kuna selleks ei ole vaja sõlmida raudteeveo-ettevõtjate vahelisi ärilepinguid. Nõue pakkuda otsepileteid kehtib ka teenuste suhtes, mida osutavad raudteeveo-ettevõtjaid, mis kuuluvad samale omanikule või on täisomanduses olevad tütarettevõtjad. Muude raudtee reisijateveo teenuste puhul teevad raudteeveo-ettevõtjad mõistlikes piirides kõik endast sõltuva, et pakkuda otsepileteid, ning teevad sel eesmärgil omavahel koostööd. Kui reisijaid ei ole selgelt teavitatud, peaks raudteeveo-ettevõtja vastutama selliselt, nagu oleks tegemist otsepiletiga.
Komisjon vaatab reisijate õigusi käsitleva õigusraamistiku kavandatud läbivaatamise raames läbi mitmeliigilist transporti kasutavate reisijate õigustega seotud võimalused (säästva ja aruka liikuvuse strateegia tegevuskava meede 63).
COM(2021) 345 final
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. aprilli 2019. aasta direktiiv (EL) 2019/882 toodete ja teenuste ligipääsetavusnõuete kohta (ELT L 151, 7.6.2019, lk 70–115).
Komisjoni 18. novembri 2014. aasta määrus (EL) nr 1300/2014, milles käsitletakse koostalitluse tehnilist kirjeldust seoses puuetega ja piiratud liikumisvõimega inimestele juurdepääsuvõimaluste tagamisega Euroopa Liidu raudteesüsteemis (ELT L 356, 12.12.2014, lk 110–178).
https://ec.europa.eu/commission/presscorner/detail/et/IP_21_3541
Näiteks on (piiriülesed) lennu- ja rongipiletid juba olemas Pariisi ja Frankfurdi lennujaamadesse sõitmisel ning Amsterdami Schipholi ja Brüsseli lennujaama vahel. https://accesrail.com/general-information/#
https://ec.europa.eu/info/law/better-regulation/have-your-say/initiatives/13255-Revision-of-the-Air-Services-Regulation_et
https://ec.europa.eu/info/law/better-regulation/have-your-say/initiatives/13133-Multimodal-digital-mobility-services_et
https://europa.eu/youth/discovereu_et
www.erasmusbytrain.eu