EUR-Lex Access to European Union law

Back to EUR-Lex homepage

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 52021DC0538

KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE KOMISJONI 14. FINANTSARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE EUROOPA PÕLLUMAJANDUSE TAGATISFONDI KOHTA 2020. EELARVEAASTA

COM/2021/538 final

Brüssel,7.9.2021

COM(2021) 538 final

KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE

KOMISJONI 14. FINANTSARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE EUROOPA PÕLLUMAJANDUSE TAGATISFONDI KOHTA















2020. EELARVEAASTA









{SWD(2021) 239 final}


Sisukord

1.EELARVEMENETLUS

1.1.    2020. aasta eelarveprojekt ja selle kirjalik muutmisettepanek nr 1/2020    

1.2.    2020. aasta eelarve vastuvõtmine    

1.3.    EAGFi sihtotstarbeline tulu    

2.KASSAJÄÄK JA ASSIGNEERINGUTE HALDAMINE

2.1.    Assigneeringute haldamine    

2.1.1.    2020. eelarveaastal kasutada olnud assigneeringud    

2.1.2.    2020. eelarveaastal kasutada olnud assigneeringute kasutamine    

2.1.3.    Eelarve heakskiidetud assigneeringute kasutamine – komisjoni poolt otsese eelarve täitmise raames tehtud kulutused    

2.2.    Igakuised maksed    

2.2.1.    Igakuised maksed liikmesriikidele jagatud eelarve täitmise raames    

3.EAGFi 2020. AASTA EELARVE TÄITMINE

3.1.    EAGFi assigneeringute kasutamine    

3.2.    Märkused eelarve täitmise kohta    

3.2.1.    Peatükk 05 02: sekkumised põllumajandusturgudel    

3.2.2.    Peatükk 05 03: otsetoetused    

3.2.3.    Peatükk 05 04: maaelu areng    

3.2.5.    Peatükk 05 08: poliitiline strateegia ja koordineerimine    

4.EAGFi SIHTOTSTARBELISE TULU KASUTAMINE

Lisad (vt eraldi dokument):

1. lisa

2. lisa

3-I lisa

3-II lisa

4. lisa

EAGFi 2020. aasta assigneeringute eelarvemenetlus

EAGFi eelarve täitmise analüüs – 2020. eelarveaasta

EAGFi eelarve täitmise analüüs – 2020. eelarveaasta – sihtotstarbeline tulu. C4

EAGFi eelarve täitmise analüüs – 2020. eelarveaasta – sihtotstarbeline tulu. C5

EAGFi eelarve täitmine artiklite ja liikmesriikide kaupa – 2020. eelarveaasta

Märkus: käesolevale aruandele on lisatud komisjoni talituste üksikasjalik töödokument. Kõnealuse (ingliskeelse) komisjoni talituste töödokumendi terviktekst ja sellele lisatud (ingliskeelsed) tabelid on kättesaadavad põllumajanduse peadirektoraadi Euroopa veebisaidil ( http://ec.europa.eu/agriculture/cap-funding/financial-reports/eagf/index_en.htm ).

1.EELARVEMENETLUS 1

1.1.2020. aasta eelarveprojekt ja selle kirjalik muutmisettepanek nr 1/2020

Komisjon võttis 2020. aasta eelarveprojekti vastu 5. juulil 2019. Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondile (EAGF) kavandatud kulukohustuste assigneeringuid on kokku 43 531,8 miljonit eurot. Nõukogu võttis vastu oma seisukoha 2020. aasta eelarveprojekti kohta 3. septembril 2019 ja vähendas EAGFi kulukohustuste assigneeringuid 239,9 miljoni euro võrra. Euroopa Parlament võttis oma seisukoha vastu 23. oktoobril 2019 ja suurendas EAGFi kulukohustuste assigneeringuid eelarveprojektiga võrreldes 32 miljoni euro võrra.

Komisjon võttis 15. oktoobril 2019 vastu 2020. aasta eelarveprojekti kirjaliku muutmisettepaneku nr 1, milles ta suurendas EAGFi kulukohustuste vajadusi eelarveprojektiga võrreldes 304,3 miljoni euro võrra. Need lisavajadused kaeti enam kui täies mahus 354 miljoni euro ulatuses 2020. aastal eeldatavasti kasutada oleva sihtotstarbelise tulu suurendamise teel. Seega vähenesid EAGFi jaoks kirjalikus muutmisettepanekus taotletud kulukohustuste assigneeringud eelarveprojektiga võrreldes 49,7 miljoni euro võrra.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu liikmetest koosnev lepituskomitee jõudis eelarve ühises tekstis kokkuleppele 20. novembril 2019.

1.2.2020. aasta eelarve vastuvõtmine

Nõukogu ja Euroopa Parlament kuulutasid 2020. aasta eelarve vastuvõetuks vastavalt 25. novembril ja 27. novembril 2019. EAGFi eelarve kulukohustuste assigneeringute kogusumma oli 43 410,1 miljonit eurot ja maksete assigneeringute kogusumma 43 380,0 miljonit eurot.

Kulukohustuste ja maksete assigneeringute kogusummade vaheline erinevus on tingitud asjaolust, et teatavate komisjoni otseselt rakendatavate meetmete puhul kasutatakse liigendatud assigneeringuid. Kõnealused meetmed on peamiselt seotud põllumajandustoodete müügiedenduse, põllumajanduse poliitilise strateegia ja koordineerimismeetmetega.

Täpsemalt olid poliitikavaldkonna 05 (põllumajanduse ja maaelu areng) jaoks heakskiidetud EAGFi kulukohustuste assigneeringud kokku 43 410,1 miljonit eurot: 2 530,1 miljonit eurot nähti ette peatüki 05 02 kohasteks sekkumisteks põllumajandusturgudel, 40 621,0 miljonit eurot nähti ette peatüki 05 03 kohasteks otsetoetusteks, 205,9 miljonit eurot nähti ette peatüki 05 07 kohaseks põllumajanduskulude auditiks ning 41,4 miljonit eurot nähti ette peatüki 05 08 kohaseks poliitiliseks strateegiaks ja koordineerimiseks.

Täiendavad üksikasjad on esitatud 1. lisas.

1.3.EAGFi sihtotstarbeline tulu 2

Vastavalt ühise põllumajanduspoliitika rahastamist käsitleva määruse (EL) nr 1306/2013 3 artiklile 43 käsitatakse tulu, mis laekub raamatupidamisarvestuse kontrollimise ja heakskiitmise või vastavuse kontrolli otsuste alusel tehtud finantskorrektsioonist, õigusnormide rikkumisest ja piimamaksust, EAGFi kulude rahastamiseks määratud sihtotstarbelise tuluna. Nimetatud artikli kohaselt võib sihtotstarbelist tulu kasutada EAGFi mis tahes kulude rahastamiseks. Kui osa sellest tulust jääb kasutamata, kantakse see automaatselt üle järgmisse eelarveaastasse.

2020. aasta eelarve koostamisel esitati prognoos nii 2020. eelarveaastal kogutava tulu kui ka 2019. eelarveaastast 2020. eelarveaastasse eeldatavasti ülekantava summa kohta. Eeldatavasti ülekantav summa oli 1 071 miljonit eurot ning seda võeti arvesse, kui eelarvepädevad institutsioonid võtsid vastu 2020. aasta eelarve. Konkreetsemalt:

¾kontrolli kohastest korrigeerimistest ja õigusnormide rikkumisest laekuva tulu suuruseks hinnati vastavalt 592 miljonit ja 127 miljonit eurot, samas kui piimamaksust ei oodatud tulu laekumist. Seega hinnati, et 2020. eelarveaasta jooksul saadakse sihtotstarbelist tulu kokku 719 miljonit eurot;

¾2019. eelarveaastast 2020. eelarveaastasse eeldatavasti ülekantava sihtotstarbelise tulu suuruseks hinnati 352 miljonit eurot.

2020. aasta eelarves eraldati kõnealune esialgu prognoositud tulu, 1 071 miljonit eurot, kahele kavale järgmiselt:

¾150 miljonit eurot eraldati puu- ja köögiviljasektori tootjaorganisatsioonide rakendusfondidele ning

¾921 miljonit eurot põhitoetuskavale (otsetoetused).

Nende kavade puhul on eelarvepädevate institutsioonide heakskiidetud assigneeringute ja sihtotstarbelise tulu summa vastavuses assigneeringute hinnangulise koguvajadusega, millest

¾849 miljonit eurot eraldati puu- ja köögiviljasektori tootjaorganisatsioonide rakendusfondidele ning

¾17 038 miljonit eurot põhitoetuskavale (otsetoetused).



2.KASSAJÄÄK JA ASSIGNEERINGUTE HALDAMINE 

2.1.Assigneeringute haldamine 

2.1.1.2020. eelarveaastal kasutada olnud assigneeringud 

eurodes

Eelarve kulude jagu (1)

Kulukohustuste assigneeringud

Maksete assigneeringud

Eelarve tulu jagu (sihtotstarbeline tulu) (2)

Prognoosid

1. EAGFi esialgsed assigneeringud, millest

43 410 105 687,00

43 380 031 798,00

1. Kontrollimise ja heakskiitmise otsused

592 000 000,00

1a. Jagatud eelarve täitmise raames tehtavad assigneeringud

43 245 200 000,00

43 245 200 000,00

2. Õigusnormide rikkumised

127 000 000,00

1b. Otsese eelarve täitmise raames tehtavad assigneeringud

164 905 687,00

134 831 798,00

3. Piimatootjate lisamaks

-

2. Paranduseelarve

48 655 078,00

48 655 078,00

Sihtotstarbelise tulu prognoos kokku

719 000 000,00

3. Ümberpaigutamine EAGFi/EAGFist aastas

–9 639 000,00

4. EAGFi lõplikud assigneeringud, millest

43 458 760 765,00

43 419 047 876,00

4a. Jagatud eelarve täitmise raames tehtavad assigneeringud

43 298 480 078,00

43 298 480 078,00

4b. Otsese eelarve täitmise raames tehtavad assigneeringud

160 280 687,00

120 567 798,00

(1)    2020. aasta eelarvesse kirjendatud assigneeringud, millest on maha arvatud 2020. aastal kogutav sihtotstarbeline tulu ja 2019. eelarveaastast 2020. eelarveaastasse ülekantav sihtotstarbeline tulu kooskõlas nõukogu määruse (EL, EURATOM) 2018/1046 artikliga 12.

(2)    Sihtotstarbeline tulu: eelarveaasta jooksul kogutav sihtotstarbeline tulu. Tulude reale ei ole tulusid kantud (p.m.), kuid prognoositav summa on märgitud eelarve selgitavates märkustes.

2.1.2.2020. eelarveaastal kasutada olnud assigneeringute kasutamine

eurodes

Kulukohustuste assigneeringute kasutamine

Maksete assigneeringute kasutamine

Jagatud eelarve täitmine (1)

44 156 243 297,63

44 156 243 297,63

Otsese eelarve täitmise raames tehtud kulutused

158 591 816,48

98 309 811,62

Kokku

44 314 835 114,11

44 254 553 109,25

(1)    Maksekohustused. Kulukohustused ja maksed miinus saadud sihtotstarbeline tulu 580 665 888,61 eurot (vt punkt 4 ja 3-I lisa) jagatud eelarve täitmiseks: 43 575 577 409,02 eurot.

2020. eelarveaastal kasutati kulukohustuste assigneeringuid kokku 44 314 835 114,1 eurot ning tegelikud maksete assigneeringud olid 44 254 553 109,3 eurot. Täpsemad üksikasjad jagatud eelarve täitmise raames tehtavate assigneeringute kohta on esitatud allpool jaos 3.2.

2.1.3.Eelarve heakskiidetud assigneeringute kasutamine – komisjoni poolt otsese eelarve täitmise raames tehtud kulutused 

eurodes

Otsese eelarve täitmise raames tehtud kulutused

Kulukohustuste assigneeringud

Maksete assigneeringud

Ülekandmised 2021. aastasse (2)

Assigneeringud (C1)(1)

160 280 687,00

120 567 798,00

-

Kasutamine (C1)

158 591 816,48

98 309 811,62

17 490 660,00

Tühistatud assigneeringud

1 688 870,52

4 767 326,38

-

(1)    C1 tähistab eelarve heakskiidetud assigneeringuid. See summa sisaldab ümberpaigutamisi (4 625 000,00 eurot) „jagatud eelarve täitmisele“ kulukohustuste ja maksete assigneeringuteks ning ümberpaigutamisi EAGFist (kokku –9 639 000.00 eurot) maksete assigneeringuteks.

(2)    2021. aastasse kantakse üle üksnes liigendamata assigneeringud.

2020. aasta eelarves oli otsese eelarve täitmisega seotud kuludeks ette nähtud 160,3 miljoni euro ulatuses kulukohustuste assigneeringuid. 2020. aastaks eraldatud kulukohustused moodustasid 158,6 miljonit eurot. Tühistati 1,7 miljoni euro suurune assigneeringute vahe.

Enamik EAGFi kulude assigneeringuid, mida komisjon on teinud seoses otsese eelarve täitmisega, on liigendatud assigneeringud.

Automaatselt 2021. aastasse ülekantavad summad, mis on seotud liigendamata assigneeringutega, on 17,5 miljonit eurot.

2.2.Igakuised maksed 

2.2.1.Igakuised maksed liikmesriikidele jagatud eelarve täitmise raames

2.2.1.1.Igakuised maksed tehtud kulude põhjal

Määruse (EL) nr 1306/2013 artikli 18 lõikes 1 on sätestatud, et „komisjon teeb igakuised maksed akrediteeritud makseasutuste poolt kantud kulude hüvitamiseks võrdluskuu jooksul“. Igakuised maksed kantakse liikmesriikidele üle hiljemalt tehtud kulude järgse teise kuu kolmandal tööpäeval.

Igakuised maksed on juba tehtud netokulude (pärast tulude mahaarvamist) hüvitus, mis tehakse liikmesriikidele nende esitatavate igakuiste kuluaruannete alusel 4 . Kulude ja tulude igakuist kirjendamist kontrollitakse ja parandatakse kõnealuste aruannete alusel. Maksed saavad lõplikuks alles pärast seda, kui komisjon on neid kontrollinud raamatupidamisarvestuse kontrollimise ja heakskiitmise menetluse raames.

Igakuiste maksete süsteemi kasutatakse maksete puhul, mida liikmesriigid tegid alates 16. oktoobrist 2019 kuni 15. oktoobrini 2020.

Kogu eelarveaasta jooksul oli otsustatud igakuiste maksete kogusumma 44 011,7 miljonit eurot. Võttes arvesse raamatupidamisarvestuse kontrollimise ja heakskiitmise otsuste alusel tagasinõutud summasid ning varem peatatud summade tagasimaksmist, on liikmesriikidele tegelikult välja makstud 43 707,2 miljonit eurot.

2.2.1.2.Otsused igakuiste maksete kohta

Komisjon võttis eelarveaasta kaheteistkümne perioodi kohta vastu makseotsused. Lisaks sellele võeti detsembris vastu täiendav otsus, millega korrigeeriti aasta jooksul tasumisele kuuluvat kogukulu.

3.EAGFi 2020. AASTA EELARVE TÄITMINE

3.1.EAGFi assigneeringute kasutamine

EAGFi assigneeringuid kasutati mahus 44 314,8 miljonit eurot 5 . Neid kulusid rahastati esialgsetest eelarveassigneeringutest, kasutades EAGFi sihtotstarbelist tulu ja paranduseelarves nr 9 esitatud summat. EAGFile eraldatud tulu koosneb 2019. aastast üle kantud 348,2 miljonist eurost ja osast 2020. aastal kogutud sihtotstarbelisest tulust (525,2 miljonit eurot 580,7 miljonist eurost). Poliitikavaldkonnas 05 moodustasid turumeetmetega seotud kulud 2 662,3 miljonit eurot ja otsetoetustega seotud kulud 41 396,3 miljonit eurot.

Üksikasju eelarve täitmise kohta poliitikavaldkondade kaupa vt 2. lisast.

4. lisas on esitatud turumeetmete, otsetoetuste ja põllumajanduskulude auditi jaotus eelarvepunktide, eelarvevahendite allikate ja liikmesriikide kaupa.

3.2.Märkused eelarve täitmise kohta

Järgneb 2., 3-I ja 3-II lisas esitatud üksikasjadel põhinev lühikommentaar eelarveassigneeringute täitmise ja saadaoleva sihtotstarbelise tulu kasutamise kohta. Selles jaos ei kirjeldata eelarveridu, mille täitmismäär on väga lähedal eelarves ette nähtud summale.

3.2.1.Peatükk 05 02: sekkumised põllumajandusturgudel

3.2.1.1.Sissejuhatus

Selle peatüki kogutäitmine (kulukohustuste assigneeringutes) oli summas 2 662,3 miljonit eurot ja seda rahastati 2 530,1 miljoni euro ulatuses heakskiidetud eelarveassigneeringutest ja 83,7 miljoni euro ulatuses sihtotstarbelisest tulust. Viimati nimetatud summat kavatseti kasutada puu- ja köögiviljasektori kulude rahastamiseks (üksikasjad on esitatud punktis 3.2.1.2). Eelarvepunktides, kus vajadused ületasid eelarveassigneeringuid, kaeti lisakulutused ümberpaigutustega eelarve muudest punktidest või paranduseelarvega nr 9/2020. Turumeetmetega seotud eelarveassigneeringute alakasutusest tingitud kasutatavad assigneeringud paigutati ümber EAGFi muudele eelarveridadele, et katta lisakulud vastavalt vajadusele (üksikasjad tehtud eelarve ümberpaigutuste kohta on esitatud 2. lisas).

3.2.1.2.Artikkel 05 02 08: puu- ja köögivili 

Selle sektori meetmete eelarvevajaduste katmiseks oli assigneeringuid kokku summas 902,7 miljonit eurot. Eelarvepädevad institutsioonid kiitsid heaks assigneeringuid 700,5 miljoni euro ulatuses, sest arvesse võeti selle sektori hinnangulist sihtotstarbelist tulu (150 miljonit eurot). Lisaks sellele paigutati 2020. eelarveaastal ümber 69,8 miljonit eurot sama peatüki teistelt eelarveridadelt. Lisaks suurendati paranduseelarvega nr 9/2020 eelarvet 48,7 miljoni euro võrra. 2020. aastal olid liikmesriikide kulud 902,7 miljonit eurot.

3.2.1.3.Artikkel 05 02 09: viinamarjakasvatussaadused 

Eelarves nähti ette 1 026,1 miljonit eurot assigneeringuid, et katta kõigi selle sektori meetmete hinnangulised vajadused. 30,6 miljoni euro suurune ümberpaigutus tehti selleks, et katta kogutäitmine summas 1 056,7 miljonit eurot. Kulud hõlmavad ka 2020. aasta keskpaigas vastu võetud toetusmeetmeid COVID-19 pandeemia mõju leevendamiseks veinisektoris, eelkõige 250,2 miljonit eurot erakorraliseks destilleerimiseks ja 21,1 miljonit eurot erakorralise ladustamise meetmeteks.

3.2.1.4.Artikkel 05 02 10: müügiedendus

Müügiedendusmeetmete puhul oli 9,3 miljoni euro suurune alakasutamine võrreldes eelarves ettenähtud vajadustega tingitud peamiselt COVID-19 pandeemiast. Vahe paigutati ümber muudesse eelarveartiklitesse.

Euroopa Komisjoni otsese eelarve täitmise raames võetud müügiedendusmeetmete osas eraldas komisjon nende meetmete jaoks assigneeringuid kogu eelarves ettenähtud summa ulatuses (100,9 miljonit eurot).

3.2.1.5.Artikkel 05 02 11: muud taimsed saadused

Eelarvesse on kantud 234,4 miljoni euro ulatuses assigneeringuid, millest 232 miljonit eurot on ette nähtud POSEI programmile (v.a otsetoetused) eelarvereal 05 02 11 04. Eelarveartiklist väljaspool tehti 6,7 miljoni euro suurune ümberpaigutus.

3.2.1.6.Artikkel 05 02 12: piim ja piimatooted

Eelarves nähti selle sektori kõikide meetmete vajaduste katmiseks ette assigneeringuid kogusummas 0,1 miljonit eurot, kuid täitmine toimus summas 1 miljon eurot.

Eelarvet suurendati 0,9 miljoni euro võrra peamiselt või ja koore ladustamise meetmeteks. Väiksemate summadega tugevdati ka muid meetmeid, nt koolipiima meetmeid ja lõssipulbri ladustamise meetmeid.

3.2.1.7. Artikkel 05 02 13: veise- ja vasikaliha 

Muude meetmete jaoks oli eelarves ette nähtud 50 miljonit eurot (rida 99), et katta selle sektori jaoks vastu võetud erakorralise meetme kulud. Asjaomane liikmesriik kasutas peaaegu täielikult ära meetme ülemmäära ja jääksumma (0,5 miljonit eurot) paigutati artiklist väljapoole. Seda eelarveartiklit mõjutasid ka COVID-19 pandeemia kontekstis võetud eraladustusmeetmed. 2020. aasta eelarves ei olnud ette nähtud assigneeringuid veise- ja vasikaliha ladustamise meetmeteks, kuid siiski tehti mõningaid kulutusi (0,1 miljonit eurot).

3.2.1.8.Artikkel 05 02 15: sealiha, munad ja kodulinnuliha, mesindus ja muud loomakasvatussaadused

Eelarves nähti selle artikli kõikide meetmete vajaduste katmiseks ette assigneeringuid kogusummas 71 miljonit eurot. Liikmesriikide kulud olid üksnes 50,0 miljonit eurot. 21 miljoni euro suurune vahe paigutati ümber teistesse eelarveartiklitesse.

Mesindusele antud erakorralise abiga seoses tehtud kulude summa oli 36,5 miljonit eurot, võrreldes eelarvesse lisatud prognoositud vajadustega (39 miljonit eurot).

„Muude meetmete“ puhul kanti 18,5 miljonit eurot artikli alt välja, kuna ühes liikmesriigis võeti linnugripi puhangutega seotud erakorralisi meetmeid oodatust vähem.

3.2.1.9.Artikkel 05 02 18: koolikavad

Koolikavade kulud olid 162,1 miljonit eurot, võrreldes eelarves sisalduvate prognoositud vajadustega 215,0 miljonit eurot. Vahe (52,9 miljonit eurot) paigutati väljapoole artiklit, et katta EAGFi muid kulusid. Vähesem kasutamine kajastab eelkõige COVID-19 pandeemiast tulenevaid praktilisi tagasilööke kõnealuse kava rakendamisele, eelkõige 2019/2020. õppeaastaga seotud piimatoodete ning puu- ja köögiviljade jagamisele.

3.2.2.Peatükk 05 03: otsetoetused 

2020. eelarveaasta oli viies aasta, mil kõiki kavasid rakendati 2013. aasta ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) reformi käigus otsustatud otsetoetuste reformitud struktuuri kohaselt. Selle eelarvepeatüki kogumaksed olid 41 396,4 miljonit eurot. Need maksed hõlmavad finantsdistsipliini kohaldamisest tulenenud põllumajandustootjatele otsetoetuste hüvitamiseks makstud 462,5 miljonit eurot, mida rahastati 2019. aastast üle kantud 466,8 miljonist eurost (üksikasjad on esitatud punktis 3.2.2.4). Ülejäänud makseid (40 934,0 miljonit eurot) rahastati 40 621 miljoni euro ulatuses heakskiidetud eelarveassigneeringutest ja 1 312 miljoni euro ulatuses sihtotstarbelisest tulust. Viimati nimetatud summat kasutati põhitoetuskavas tekkinud kulude rahastamiseks.

Kasutamata assigneeringuid oli 537,7 miljonit eurot, millest 533,5 miljonit eurot kanti üle 2021. eelarveaastasse. See hõlmab 478 miljoni euro ulatuses kasutamata kriisireservi, mis vastab 2020. aastal tegelikult kohaldatud finantsdistsipliinile, ning mis paigutati ümber eelarveartiklisse 05 03 09 ja seejärel kanti üle 2021. aastasse, et kasutada hüvitamiseks asjaomaste liikmesriikide põllumajandustootjatele. 2020. aastal kogutud sihtotstarbelise tulu ülejääk (55,5 miljonit eurot) kanti üle 2021. aastasse. Eelarvepunktides, kus vajadused ületasid eelarve heakskiidetud eelarveassigneeringuid, kaeti lisakulutused heakskiidetud eelarveassigneeringute ümberpaigutustega eelarve muudest punktidest või sihtotstarbelise tulu ümberpaigutustega.

COVID-19 kriisi silmas pidades võttis komisjon vastu paketi, et suurendada otsetoetuste ettemakseid ja muuta kontrollid paindlikumaks.

3.2.2.1.Artikkel 05 03 01: tootmiskohustusega sidumata otsetoetused

Kõnealuse artikli assigneeringutest rahastatavad peamised kavad on ühtne pindalatoetuse kava (SAPS), põhitoetuskava (BPS), kliima ja keskkonna jaoks soodsate põllumajandustavade toetus, ümberjaotav toetus ja noorte põllumajandustootjate toetus. Maksed selle artikli kõikide abikavade puhul on tehtud tootmisest sõltumatult, ent arvestades teatavaid tingimusi, nt nõuetele vastavuse põhimõtete järgimist. Tootmiskohustusega sidumata otsetoetuste jaoks oli 2020. aastal saadaval 35 459,3 miljoni euro ulatuses assigneeringuid, sealhulgas kiitsid eelarvepädevad institutsioonid heaks assigneeringud 34 574,0 miljoni euro ulatuses, artikli ja peatüki ümberpaigutused 40,1 miljoni euro ning sihtotstarbelise tulu 845,2 miljoni euro ulatuses. Liikmesriikides käesoleva artikli kõigi kavadega seoses kantud kulud olid 35 403,7 miljonit eurot, mis vastab 99,8 %-le nendele kavadele eelarvest ette nähtud assigneeringutest.

3.2.2.2.Artikkel 05 03 02: muud otsetoetused

Selle artikli assigneeringuid kasutati muude otsetoetuste rahastamiseks. Sellega on hõlmatud kavad, mille puhul võib toetus nõuetekohaselt määratletud tingimuste ja selgete piiride alusel olla endiselt seotud tootmisega. 2013. aasta ÜPP reformi tulemusena sellesse artiklisse lisatud kavad olid vabatahtlik tootmiskohustusega seotud toetus ja väikepõllumajandustootjate kava ning mitu eelarverida hõlmas üksnes suhteliselt väikeseid jääkmakse, mis olid seotud lõppenud kavadega.

2020. aasta eelarve sisaldas selle eelarveartikli assigneeringuid summas 5 569,0 miljonit eurot. Liikmesriigid kandsid kulusid summas 5 530,0 miljonit eurot, seega eelarvesse kirjendatud assigneeringutest veidi vähem.

3.2.2.3.Artikkel 05 03 09: otsetoetuste hüvitamine assigneeringutest, mis kanti üle tulenevalt finantsdistsipliini kohaldamisest

Eelarvepädevad institutsioonid ei ole selle artikli jaoks assigneeringuid eraldanud. Käesolev artikkel võeti kasutusele selleks, et koguda kasutamata kriisireservi kulukohustustega sidumata heakskiidetud assigneeringuid, et rahastada selliste otsetoetuste hüvitamist, mille suhtes kohaldati finantsdistsipliini 6 .

466,8 miljonist eurost, mille suhtes kohaldati 2019. eelarveaastal finantsdistsipliini ja mis kanti hüvitamiseks üle 2020. aasta eelarvesse, hüvitasid liikmesriigid 462,5 miljonit eurot. 4,3 miljoni euro suurune vahe suunati tagasi 2020. aasta eelarvesse ja tagastatakse liikmesriikidele järgmise eelarveaasta paranduseelarve kaudu.

3.2.2.4.Artikkel 05 03 10: põllumajandussektori kriisireserv

Kõnealuse artikli assigneeringud on ette nähtud selleks, et katta selliste meetmete kulusid, mida tuleb võtta, et tulla toime põllumajanduslikku tootmist või turustamist mõjutavate suurte kriisidega. Kriisireserv luuakse, kohaldades iga aasta alguses finantsdistsipliini mehhanismi kaudu otsetoetuste vähendamist vastavalt määruse (EL) nr 1306/2013 artiklitele 25 ja 26 ning määruse (EL) nr 1307/2013 7 artiklile 8. 2020. aastal 478,0 miljoni euro suurust kriisireservi ei kasutatud.

Seetõttu paigutati 2020. aasta lõpus 2019. taotlusaastal tegelikult kohaldatud finantsdistsipliini summale vastavad kulukohustustega sidumata heakskiidetud assigneeringud ümber eelarveartiklisse 05 03 09, et kanda need üle järgmisesse eelarveaastasse 2020. kalendriaastal põllumajandustootjate puhul kohaldatud finantsdistsipliini hüvitamiseks.

3.2.3.Peatükk 05 04: maaelu areng

Artikli 05 04 01 (EAGGFi tagatisrahastu raames maaelu arendamiseks võetud meetmete lõpuleviimine – Programmitöö periood 2000–2006) puhul oli lõplik tagasinõutud netosumma 0,4 miljonit eurot.

3.2.4.    Peatükk 05 07: põllumajanduskulude audit

3.2.4.1.Artikkel 05 07 01: põllumajanduskulude kontroll

See artikkel hõlmab meetmeid, mida võeti kohapealse kontrolli tugevdamiseks ja kontrollisüsteemide parandamiseks eesmärgiga vähendada riski, et pettused ja õigusnormide rikkumised kahjustaksid ELi eelarvet. See hõlmab ka kulusid, millega saab rahastada võimalikke raamatupidamisarvestuse ja vastavuse korrektsioone liikmesriikide kasuks.

Euroopa Liit rahastas otse 11,2 miljoni euro suuruses summas satelliidifotode ostu ühtse haldus- ja kontrollisüsteemi (IACS) raames.

Raamatupidamisarvestuse kontrollimise ja heakskiitmise järel liikmesriikide kasuks tehtud korrektsioonid olid 5,4 miljonit eurot, st vähem kui 17,4 miljonit eurot, mis selleks eelarves ette oli nähtud.

Raamatupidamisarvestuse vastavuse kontrolli järel liikmesriikide kasuks tehtud korrektsioonid olid oodatust suuremad, 186,5 miljonit eurot eelarves ette nähtud 176,6 miljoni euro asemel.

3.2.4.2.Artikkel 05 07 02: vaidluste lahendamine

Selle artikli assigneeringud on ette nähtud selliste kulude katmiseks, mille eest komisjon võib hakata vastutama tulenevalt kohtu otsusest, sealhulgas kahjunõuete ja intresside tasumine. 2020. aasta eelarves nähti assigneeringuid ette 1,0 miljoni euro ulatuses, millest 0,3 miljonit eurot kasutati ära. Ülejäänud assigneeringud paigutati ümber muudesse eelarvepunktidesse.

3.2.5.Peatükk 05 08: poliitiline strateegia ja koordineerimine 

Selle peatüki raames kulutati 35,1 miljonit eurot, samas kui eelarves ette nähtud summa oli 41,4 miljonit eurot. 5 miljonit eurot kanti üle kõnealuse peatüki väliste vajaduste katmiseks.

4.EAGFi SIHTOTSTARBELISE TULU KASUTAMINE 

2019. aastast 2020. aastasse tegelikult ülekantud sihtotstarbeline tulu oli 348,2 miljonit eurot, mida kasutati täielikult 2020. eelarveaasta kulude katteks kooskõlas finantsmääruse artikliga 14. Nagu nähtub 3-II lisast, kaeti kõnealuse summaga puu- ja köögiviljasektori tootjaorganisatsioonide rakendusfondidega seotud kulud 46,1 miljonit eurot ja põhitoetuskavaga seotud kulud 302,1 miljonit eurot.

 

2020. aastal kogutud sihtotstarbelise tulu kohta nähtub 3-I lisast, et 580,7 miljoni euro suurust tulu koguti järgmistest allikatest:

¾vastavuse kontrolli menetluse kohased finantskorrektsioonid: 450,9 miljonit eurot;

¾õigusnormide rikkumise eest sissenõutud summad: 127,9 miljonit eurot;

¾piimamaks, mida koguti 1,9 miljonit eurot.

2020. aastal kogutud sihtotstarbelisest tulust kasutati järgmisi summasid:

¾369,7 miljonit eurot põhitoetuskava raames (otsetoetused).

¾117,9 miljonit eurot kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavade toetuseks (otsetoetused).

¾37,6 miljonit eurot tootjate organisatsioonide rakendusfondidele.

2020. aastal kogutud sihtotstarbelise tulu jääk (55,5 miljonit eurot) kanti üle 2021. aasta eelarvesse.

Täpsema teabe saamiseks vt 3-I lisa ja 3-II lisa.

(1)    Kõnealune menetlus on esitatud 1. lisas.
(2)    Need summad ei ole kirjendatud eelarve tuluridadel (artikkel 670, EAGFi sihtotstarbeline tulu), mille kohta on tehtud märge „p.m.“ („pro memoria“), kuid prognoositav summa on märgitud kõnealust artiklit käsitlevates eelarveselgitustes.
(3)    ELT L 347, 20.12.2013, lk 549.
(4)    Liikmesriigid esitavad kõnealused igakuised kuluaruanded kuu N+1 kaheteistkümnendaks kuupäevaks.
(5) See näitaja hõlmab 2019. eelarveaastast üle kantud põllumajanduse kriisireserviga seonduvat finantsdistsipliini hüvitamise summat ning sihtotstarbelist tulu.
(6)    Kõnealused assigneeringud võib üle kanda vastavalt määruse (EL, Euratom) 2018/1046 artikli 12 lõike 2 esimese lõigu punktile d ja kolmandale lõigule ning määruse (EL) nr 1306/2013 artikli 26 lõike 5 kohaselt tehakse liikmeriikidele need assigneeringud kättesaadavaks selleks, et nad maksaksid assigneeringud tagasi lõplikele vahendite saajatele, kelle suhtes sellel eelarveaastal, millesse assigneeringud üle kantakse, kohaldatakse finantsdistsipliini vastavalt artikli 26 lõigetele 1–4.
(7)    ELT L 347, 20.12.2013, lk 608.
Top

Brüssel,7.9.2021

COM(2021) 538 final

LISAD

järgmise dokumendi juurde:

KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE

KOMISJONI 14. FINANTSARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE EUROOPA PÕLLUMAJANDUSE TAGATISFONDI KOHTA






















2020. EELARVEAASTA


























{SWD(2021) 239 final}


Top