EUROOPA KOMISJON

Brüssel,2.6.2021

COM(2021) 523 final

Soovitus:

NÕUKOGU SOOVITUS,

milles esitatakse nõukogu arvamus Rumeenia 2021. aasta lähenemisprogrammi kohta

{SWD(2021) 501 final}

Soovitus:

NÕUKOGU SOOVITUS,

milles esitatakse nõukogu arvamus Rumeenia 2021. aasta lähenemisprogrammi kohta

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 7. juuli 1997. aasta määrust (EÜ) nr 1466/97 eelarveseisundi järelevalve ning majanduspoliitika järelevalve ja kooskõlastamise tõhustamise kohta, 1 eriti selle artikli 9 lõiget 2,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni soovitust,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi resolutsioone,

olles konsulteerinud majandus- ja rahanduskomiteega

ning arvestades järgmist:

(1)20. märtsil 2020 võttis komisjon vastu teatise stabiilsuse ja kasvu pakti üldise vabastusklausli 2 aktiveerimise kohta 3 . Komisjon esitas teatises oma seisukoha, et üldise vabastusklausli aktiveerimise tingimused on täidetud, sest COVID-19 puhang põhjustab eeldavalt tõsise majanduslanguse. Liikmesriikide rahandusministrid nõustusid 23. märtsil 2020 komisjoni hinnanguga. Üldine vabastusklausel on võimaldanud liikmesriikidele eelarve paindlikkust kriisi lahendamiseks. See on hõlbustanud eelarvepoliitika koordineerimist tõsise majanduslanguse ajal. Selle aktiveerimine võimaldab ajutiselt kõrvale kalduda liikmesriigi keskpika perioodi eelarve-eesmärgi saavutamiseks nõutavast kohandamiskavast, tingimusel et see ei ohusta riigi rahanduse kestlikkust keskmises perspektiivis. 17. septembril 2020 teatas komisjon oma kestliku majanduskasvu strateegias, et üldise vabastusklausli kohaldamist jätkatakse ka 2021. aastal 4 .

(2)3. aprillil 2020 võttis komisjon eelarvepuudujäägi kriteeriumi täitmata jätmise tõttu 2019. aastal vastu otsuse (EL) 2020/509 5 ülemäärase eelarvepuudujäägi olemasolu kohta Rumeenias. See põhines valitsuse ajakohastatud eelarve-eesmärkidel, samas kui hiljem avaldatud valitsemissektori eelarvepuudujääk 4,3 % SKPst kinnitas rikkumist. Aluslepingus sätestatud kontrollväärtuse (3 % SKPst) ületamine tulenes eelarve tasakaalustamatuse pidevast suurenemisest, mis sai alguse tugeva majanduskasvu perioodil 2016. aastal rakendama hakatud ekspansiivsest eelarvepoliitikast. 3. aprillil 2020 esitas nõukogu ka soovituse 6 Rumeenia valitsemissektori ülemäärase eelarvepuudujäägi kõrvaldamiseks hiljemalt aastaks 2022.

(3)20. juulil 2020 soovitas nõukogu Rumeenial 7 järgida nõukogu 3. aprilli 2020. aasta soovitusega kooskõlas olevat eelarvepoliitikat, võttes kõik vajalikud meetmed, et tulemuslikult reageerida pandeemiale ning toetada majandust ja tagada selle taastumine.

(4)Taasterahastu „NextGenerationEU“, sealhulgas taaste- ja vastupidavusrahastu abil tagatakse kestlik, kaasav ja õiglane taastumine. Määrus (EL) 2021/241 taaste- ja vastupidavusrahastu loomise kohta 8 jõustus 19. veebruaril 2021. Sellest rahastust antakse rahalist toetust reformide ja investeeringute elluviimiseks ning sellega kaasneb ELi rahastatav fiskaalne impulss. See aitab majandusel taastuda, teha eelkõige rohe- ja digipöörde edendamiseks kestlikke ja majanduskasvu soodustavaid reforme ja investeeringuid, samuti tugevdab see majanduse vastupidavust ja potentsiaalset majanduskasvu. See aga aitab saavutada lähiajal riigi rahanduses taas soodsama seisundi ning tugevdada keskmises ja pikas perspektiivis kestlikku riigi rahandust, majanduskasvu ja töökohtade loomist.

(5)3. märtsil 2021 võttis komisjon vastu teatise, milles esitatakse täiendavad poliitikasuunised eesmärgiga aidata koordineerida eelarvepoliitikat ning valmistada ette liikmesriikide stabiilsus- ja lähenemisprogramme 9 . Selles teatises oli komisjoni seisukoht, et otsuse tegemisel üldise vabastusklausli kohaldamise lõpetamise või jätkamise kohta tuleks lähtuda majandusolukorra üldhinnangust, mille peamiseks kvantitatiivseks kriteeriumiks on ELi või euroala majandusaktiivsuse tase võrreldes kriisieelse tasemega (2019. aasta lõpp). Oma 2021. aasta kevadprognoosile tuginedes järeldas komisjon 2. juunil, et tingimused üldise vabastusklausli kohaldamise jätkamiseks 2022. aastal ja kohaldamise lõpetamiseks 2023. aastal on täidetud. Ka pärast üldise vabastusklausli kohaldamise lõpetamist võetakse arvesse iga riigi olukorda 10 .

(6)5. mail 2021 esitas Rumeenia oma 2021. aasta lähenemisprogrammi pärast määruse (EÜ) nr 1466/97 artiklis 8 sätestatud tähtaega.

(7)Eurostati kinnitatud andmete põhjal oli Rumeenia valitsemissektori eelarvepuudujääk 2020. aastal 9,2 % SKPst ning valitsemissektori võlg suurenes 47,3 %ni SKPst. Esmase eelarvepositsiooni aastamuutus oli –3,6 % SKPst, võttes arvesse ka kaalutlusõiguse alusel majanduse toetamiseks võetud eelarvemeetmeid mahus 1,5 % ja automaatsete stabilisaatorite toimimist. Lisaks andis Rumeenia ettevõtetele ja kodumajapidamistele likviidsustoetust (nt garantiid ja maksude tasumise edasilükkamine, millel ei ole otsest ja kohest mõju eelarvele), mille hinnanguline maht on 1,4 % SKPst.

(8)Eelarveprognooside aluseks olev makromajanduslik stsenaarium on 2021. ja 2022. aasta puhul realistlik. Lähenemisprogrammi kohaselt on SKP reaalkasv 2021. aastal 5,0 % ja 2022. aastal 4,8 %. Mõlemal aastal peaks peamiseks mootoriks olema sisenõudlus ning tarbimine ja investeeringud peaksid kasvama jõuliselt. Komisjoni 2021. aasta kevadprognoosis on Rumeenia majanduskasv lähenemisprogrammiga võrreldes pisut suurem ehk 2021. aastal 5,1 % ja 2022. aastal 4,9 %, tuginedes samuti sisenõudlusele.

(9)Valitsuse 2021. aasta lähenemisprogrammi kohaselt väheneb valitsemissektori eelarvepuudujääk 2020. aasta 9,2 %-lt SKPst 2021. aastal 8 %-le SKPst ning võla suhtarv tõuseb 2021. aastal 50,8 %-le SKPst. Programmi põhjal on esmase eelarvepositsiooni muutus 2021. aastal võrreldes kriisieelse tasemega (2019) 3,3 % SKPst, mis kajastab kaalutlusõiguse alusel majanduse toetamiseks võetud eelarvemeetmeid mahus 1,5 % SKPst ja automaatsete stabilisaatorite toimimist. Need prognoosid on komisjoni 2021. aasta kevadprognoosiga kooskõlas.

(10)Vastuseks COVID-19 pandeemiale ja sellega seotud majanduslangusele on Rumeenia võtnud eelarvemeetmeid, et suurendada oma tervishoiusüsteemi suutlikkust, ohjeldada pandeemiat ning anda abi kriisist eriti tugevalt mõjutatud inimestele ja sektoritele. Sellised jõulised poliitikameetmed on aidanud leevendada SKP vähenemist ja see on omakorda aidanud piirata valitsemissektori eelarvepuudujäägi ja võla suurenemist. Need Rumeenia 2020. ja 2021. aasta meetmed on kooskõlas nõukogu 20. juuli 2020. aasta soovitusega. Meetmed, mille valitsus 2020. ja 2021. aastal kaalutlusõiguse alusel vastu võttis, on ajutised või kompenseerivad tasakaalustavaid meetmeid. Samal ajal mõjutavad jätkuvalt eelarvet ekspansiivsed meetmed, mis võeti vastu enne pandeemiat. Need meetmed hõlmasid eelkõige pensionide ja muude sotsiaalkulutuste tõstmist ja maksukärpeid.

(11)2021. aasta lähenemisprogrammis eeldatakse investeeringuid ja reforme, mida rahastatakse taaste- ja vastupidavusrahastust saadavate toetustega, mis ulatuvad 2021. aastal 0,1 %ni, 2022. aastal 0,6 %ni, 2023. aastal 1,2 %ni, 2024. aastal 1,2 %ni SKPst, 2025. aastal 0,9 %ni SKPst ja 2026. aastal 0,9 %ni SKPst. Peale selle eeldatakse programmis, et taaste- ja vastupidavusrahastu raames saadud laenude maht on 2025. aastal 2,3 % SKPst ja 2026. aastal 2,5 % SKPst. Komisjoni kevadprognoosis on eelarveprognoosides arvesse võetud ainult toetusi, sest lähenemisprogrammis eeldatakse, et laenud algavad alles pärast komisjoni kevadprognoosiga hõlmatud perioodi lõppu.

(12)Selleks et praegusel ajal hinnata üldist eelarvepoliitikat, peaks asjakohane kulude koondnäitaja hõlmama ELi eelarvest (näiteks taaste- ja vastupidavusrahastust) tehtavaid suuri ülekandeid.

Sellest tulenevalt mõõdetakse eelarvepoliitikat esmaste kulude – k.a taaste- ja vastupidavusrahastust antavate toetuste ja muude ELi vahenditega rahastatavad kulud – muutusega (v.a kaalutlusõiguse alusel võetavad tulumeetmed ja kriisiga seotud ajutised erakorralised meetmed).

Üldisest eelarvepoliitikast kaugemale vaadates on analüüsi eesmärk hinnata seda, kas riiklik eelarvepoliitika on konservatiivne ja eelarve struktuur soodustab kestlikku taastumist, mis on kooskõlas rohe- ja digipöördega. Sel põhjusel pööratakse erilist tähelepanu riiklikult rahastatavate jooksvate esmaste kulude ja investeeringute arengule.

(13)Rumeenia 2021. aasta lähenemisprogrammi kohaselt väheneb tema valitsemissektori eelarvepuudujääk 2022. aastal 6,2 %-le SKPst, peamiselt seetõttu, et lõpetatakse 2020. ja 2021. aastal vastu võetud ajutised toetusmeetmed. Valitsemissektori võla suhtarv suureneb 2022. aastal 52,9 %-le SKPst. Need prognoosid on komisjoni 2021. aasta kevadprognoosist soodsamad.

Komisjoni prognoosi kohaselt on eespool määratletud üldise eelarvepoliitika mõju (k.a mõju, mida 2022. aastal avaldavad kogunõudlusele nii riiklikust kui ka ELi eelarvest – eelkõige taaste- ja vastupidavusrahastust – rahastatavad investeeringud) hinnanguliselt –0,5 % SKPst 11 . Taaste- ja vastupidavusrahastust antavate toetuste ja muude ELi vahenditega rahastatavate kulude positiivne panus peaks suurenema 0,4 protsendipunkti SKPst. Riiklikult rahastatavatel investeeringutel peaks olema ekspansiivne panus 0,1 protsendipunkti SKPst 12 . Riiklikult rahastatavatel esmastel jooksvatel kuludel (millest on maha arvatud kaalutlusõigusel põhinevad tulumeetmed) peaks olema neutraalne panus.

(14)Programmi keskpika perioodi eelarvekavade kohaselt väheneb valitsemissektori eelarvepuudujääk 2023. aasta 4,4 %-lt SKPst 2024. aastal 2,9 %-le SKPst. Valitsemissektori eelarvepuudujääk ei ületa enam 2024. aastal 3 % SKPst.

Programmi kohaselt on üldine eelarvepoliitika (k.a mõju, mida avaldavad kogunõudlusele nii riiklikust kui ka ELi eelarvest – eelkõige taaste- ja vastupidavusrahastust – rahastatavad investeeringud) 2023. ja 2024. aastal hinnanguliselt keskmiselt 0,6 % SKPst. Taaste- ja vastupidavusrahastust antavate toetuste ja muude ELi vahenditega rahastatavate kulude positiivne panus peaks suurenema/vähenema 0,2 protsendipunkti SKPst. Riiklikult rahastatavatel investeeringutel peaks olema pärssiv panus 0,1 protsendipunkti SKPst 13 . Riiklikult rahastatavatel esmastel jooksvatel kuludel (millest on maha arvatud kaalutlusõigusel põhinevad tulumeetmed) peaks olema pärssiv panus 0,8 protsendipunkti SKPst.

Praegune hinnanguline kümne aasta keskmine nominaalne potentsiaalne majanduskasv on 5¾ % 14 . See hinnang ei hõlma aga taaste- ja vastupidavuskavaga ette nähtud reformide mõju, mis võivad hoogustada Rumeenia potentsiaalset majanduskasvu.

(15)Valitsemissektori võla suhtarv peaks suurenema 2023. aasta 53,3 %-le SKPst ja langema 2024. aastal 52,4 %-le SKPst. Võttes arvesse keskpikas perspektiivis eriti kiiresti kasvavat võlga, mis tuleneb peamiselt 2022. aastaks prognoositud suurest eelarvepuudujäägist, ning ebasoodsaid rahastamistingimusi võrreldes ELi muude riikidega, järeldatakse, et keskpikas perspektiivis ohustavad Rumeeniat suured riigi rahanduse kestlikkusega seotud riskid, nagu nähtub viimasest võla kestlikkuse analüüsist 15 .

(16)2. juunil 2021 andis komisjon soovituse nõukogu soovituse kohta Rumeenia ülemäärase eelarvepuudujäägi korrigeerimiseks aastaks 2024. Selle soovituse kohaselt peaks Rumeenia saavutama valitsemissektori eelarve puudujäägi eesmärgi 8 % SKPst 2021. aastal, 6,2 % SKPst 2022. aastal, 4,4 % SKPst 2023. aastal ja 2,9 % SKPst 2024. aastal, mis vastab valitsemissektori esmaste netokulude nominaalsele kasvumäärale 3,4 % 2021. aastal, 1,3 % 2022. aastal, 0,9 % 2023. aastal ja 0,0 % 2024. aastal. See vastab struktuursele kohandusele 0,7 % SKPst 2021. aastal, 1,8 % SKPst 2022. aastal, 1,7 % SKPst 2023. aastal ja 1,5 % SKPst 2024. aastal.

Nõukogu on hinnanud 2021. aasta lähenemisprogrammi ja järelmeetmeid, mida Rumeenia on võtnud seoses nõukogu 20. juuli 2020. aasta soovitusega,

SOOVITAB RUMEENIAL TEHA JÄRGMIST:

1.Jätkata eelarvepoliitikat aluslepingu artikli 126 lõike 7 kohase nõukogu [XX. juuni 2021. aasta] soovitusega kooskõlas.

Brüssel,

(1)

   EÜT L 209, 2.8.1997, lk 1.

(2)

   Määruse (EÜ) nr 1466/97 artikli 5 lõikes 1, artikli 6 lõikes 3, artikli 9 lõikes 1 ja artikli 10 lõikes 3 ning määruse (EÜ) nr 1467/97 artikli 3 lõikes 5 ja artikli 5 lõikes 2 sätestatud klausel hõlbustab eelarvepoliitika koordineerimist tõsise majanduslanguse ajal.

(3)

   Komisjoni teatis nõukogule stabiilsuse ja kasvu pakti üldise vabastusklausli aktiveerimise kohta, Brüssel, 20.3.2020 (COM(2020) 123 final).

(4)

   Komisjoni teatis „2021. aasta kestliku majanduskasvu strateegia“, Brüssel, 17.9.2020 (COM(2020) 575 final).

(5)    Nõukogu 3. aprilli 2020. aasta otsus (EL) 2020/509 ülemäärase eelarvepuudujäägi olemasolu kohta Rumeenias (ELT L 110, 8.4.2020, lk 58).

(6)    Nõukogu 3. aprilli 2020. aasta soovitus Rumeenia valitsemissektori ülemäärase eelarvepuudujäägi kõrvaldamiseks (ELT C 116, 8.4.2020, lk 1).

(7)

   Nõukogu 20. juuli 2020. aasta soovitus, milles käsitletakse Rumeenia 2020. aasta riiklikku reformikava ja esitatakse nõukogu arvamus Rumeenia 2020. aasta lähenemisprogrammi kohta (ELT C 282, 26.8.2020, lk 149).

(8)     ELT L 57, 18.2.2021, lk 17.

(9)    Komisjoni teatis nõukogule „Üks aasta pärast COVID-19 puhangu algust: eelarvepoliitika meetmed“, Brüssel, 3.3.2021 (COM(2021) 105 final).

(10)

   Komisjoni teatis „Majanduspoliitika koordineerimine 2021. aastal: ületada COVID-19, toetada taastumist ja ajakohastada majandust“, Brüssel, 2.6.2021 (COM(2021)500 final).

(11)    Miinusmärgiga näitaja viitab sellele, et esmaste kulude kasv on suurem kui keskpika perioodi majanduskasv; see osutab ekspansiivsele eelarvepoliitikale.

(12)    Muudel riiklikult rahastatavatel kapitalikuludel peaks olema neutraalne panus.

(13)    Muudel riiklikult rahastatavatel kapitalikuludel peaks olema neutraalne panus.

(14)    Komisjoni hinnang ühiselt kokkulepitud metoodika alusel.

(15)    Vt komisjoni talituste töödokument – statistiline lisa, milles on esitatud 2021. aasta stabiilsus- ja lähenemisprogrammide hindamiseks vajalikud taustandmed.