EUROOPA KOMISJON

Brüssel,2.6.2021

COM(2021) 517 final

Soovitus:

NÕUKOGU SOOVITUS,

milles esitatakse nõukogu arvamus Ungari 2021. aasta lähenemisprogrammi kohta

{SWD(2021) 501 final}

Soovitus:

NÕUKOGU SOOVITUS,

milles esitatakse nõukogu arvamus Ungari 2021. aasta lähenemisprogrammi kohta

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 7. juuli 1997. aasta määrust (EÜ) nr 1466/97 eelarveseisundi järelevalve ning majanduspoliitika järelevalve ja kooskõlastamise tõhustamise kohta, 1 eriti selle artikli 9 lõiget 2,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni soovitust,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi resolutsioone,

olles konsulteerinud majandus- ja rahanduskomiteega

ning arvestades järgmist:

(1)20. märtsil 2020 võttis komisjon vastu teatise stabiilsuse ja kasvu pakti üldise vabastusklausli 2 aktiveerimise kohta 3 . Komisjon esitas teatises oma seisukoha, et üldise vabastusklausli aktiveerimise tingimused on täidetud, sest COVID-19 puhang põhjustab eeldavalt tõsise majanduslanguse. Liikmesriikide rahandusministrid nõustusid 23. märtsil 2020 komisjoni hinnanguga. Üldine vabastusklausel on võimaldanud liikmesriikidele eelarve paindlikkust kriisi lahendamiseks. See on hõlbustanud eelarvepoliitika koordineerimist tõsise majanduslanguse ajal. Selle aktiveerimine võimaldab ajutiselt kõrvale kalduda liikmesriigi keskpika perioodi eelarve-eesmärgi saavutamiseks nõutavast kohandamiskavast, tingimusel et see ei ohusta riigi rahanduse kestlikkust keskpikas perspektiivis. 17. septembril 2020 teatas komisjon oma kestliku majanduskasvu strateegias, et üldise vabastusklausli kohaldamist jätkatakse ka 2021. aastal 4 .

(2)20. juulil 2020 soovitas nõukogu Ungaril 5  võtta kooskõlas üldise vabastusklausliga kõik vajalikud meetmed, et tulemuslikult reageerida pandeemiale ning toetada majandust ja selle taastumist. Samuti soovitati Ungaril, kui majandustingimused võimaldavad, järgida eelarvepoliitikat, mille eesmärk on saavutada keskpikas perspektiivis usaldusväärne eelarvepositsioon ja tagada võla kestlikkus, suurendades samal ajal investeeringuid.

(3)Taasterahastu „NextGenerationEU“, sealhulgas taaste- ja vastupidavusrahastu abil tagatakse kestlik, kaasav ja õiglane taastumine. Määrus (EL) 2021/241, millega luuakse taaste- ja vastupidavusrahastu, 6 jõustus 19. veebruaril 2021. Sellest rahastust antakse rahalist toetust reformide ja investeeringute elluviimiseks ning sellega kaasneb ELi rahastatav fiskaalne impulss. See aitab majandusel taastuda, teha eelkõige rohe- ja digipöörde edendamiseks kestlikke ja majanduskasvu soodustavaid reforme ja investeeringuid, samuti tugevdab see majanduse vastupidavust ja potentsiaalset majanduskasvu. See aga aitab saavutada lähiajal riigi rahanduses taas soodsama seisundi ning tugevdada keskmises ja pikas perspektiivis kestlikku riigi rahandust, majanduskasvu ja töökohtade loomist.

(4)3. märtsil 2021 võttis komisjon vastu teatise, milles esitatakse täiendavad poliitikasuunised eesmärgiga aidata koordineerida eelarvepoliitikat ning valmistada ette liikmesriikide stabiilsus- ja lähenemisprogramme 7 . Üldine eelarvepoliitika peaks liikmesriikide eelarveid ning taaste- ja vastupidavusrahastut arvesse võttes jääma 2021. ja 2022. aastal toetavaks. Pidades aga silmas majandustegevuse eeldatavat järkjärgulist normaliseerumist 2021. aasta teisel poolel, peaks liikmesriikide eelarvepoliitika muutuma 2022. aastal diferentseeritumaks. Liikmesriikide eelarvepoliitikas tuleks arvesse võtta taastumise seisu, riigi rahanduse kestlikkust ning vajadust vähendada majanduslikke, sotsiaalseid ja territoriaalseid erinevusi. Arvestades vajadust toetada ELis kestlikku taastumist, peaksid väikeste kestlikkusriskidega liikmesriigid koostama eelarve nii, et 2022. aastal säiliks toetav eelarvepoliitika, võttes arvesse taaste- ja vastupidavusrahastu mõju. Kõrge võlatasemega liikmesriigid peaksid järgima konservatiivset eelarvepoliitikat, säilitades samal ajal riiklikult rahastatavad investeeringud ning kasutades taaste- ja vastupidavusrahastust antavaid toetusi täiendavate kvaliteetsete investeerimisprojektide ja struktuurireformide rahastamiseks. 2022. aasta järgsel perioodil tuleks eelarvepoliitikas võtta jätkuvalt arvesse taastumise tugevust, majandusliku ebakindluse taset ja riigi rahanduse kestlikkusega seotud kaalutlusi. Kui eelarvepoliitika suunatakse ümber keskpikas perspektiivis usaldusväärse eelarvepositsiooni saavutamisele, muu hulgas sobival ajal toetusmeetmete järkjärgulise kaotamise kaudu, aitab see tagada keskpikal perioodil riigi rahanduse kestlikkuse.

(5)3. märtsi 2021. aasta teatises oli komisjoni seisukoht, et otsuse tegemisel üldise vabastusklausli kohaldamise lõpetamise või jätkamise kohta tuleks lähtuda majandusolukorra üldhinnangust, mille peamiseks kvantitatiivseks kriteeriumiks on ELi või euroala majandusaktiivsuse tase võrreldes kriisieelse tasemega (2019. aasta lõpp). Oma 2021. aasta kevadprognoosile tuginedes järeldas komisjon 2. juunil, et tingimused üldise vabastusklausli kohaldamise jätkamiseks 2022. aastal ja kohaldamise lõpetamiseks 2023. aastal on täidetud. Ka pärast üldise vabastusklausli kohaldamise lõpetamist võetakse arvesse iga riigi olukorda 8 .

(6)30. aprillil 2021 esitas Ungari oma 2021. aasta lähenemisprogrammi kooskõlas määruse (EÜ) nr 1466/97 artikliga 8.

(7)Eurostati kinnitatud andmete põhjal oli Ungari valitsemissektori eelarvepuudujääk 2020. aastal 8,1 % SKPst ning Ungari võlg suurenes 80,4 %ni SKPst. Esmase eelarvepositsiooni aastamuutus oli -5,9 % SKPst, võttes arvesse ka kaalutlusõiguse alusel majanduse toetamiseks võetud eelarvemeetmeid mahus 6,3 % SKPst ja automaatsete stabilisaatorite toimimist. Lisaks andis Ungari ettevõtetele ja kodumajapidamistele likviidsustoetust (nt garantiid ja maksude tasumise edasilükkamine, millel ei ole otsest ja kohest mõju eelarvele), mille hinnanguline maht on ligikaudu 6,8 % SKPst.

2. juunil 2021 esitas komisjon ELi toimimise lepingu artikli 126 lõike 3 kohase aruande. Selles aruandes käsitletakse Ungari eelarveseisundit, kuna tema valitsemissektori eelarvepuudujääk ületas 2020. aastal aluslepingus sätestatud kontrollväärtust (3 % SKPst) ning valitsemissektori võlg ületas aluslepingus sätestatud kontrollväärtust (60 % SKPst) ega vähenenud rahuldavas tempos. Aruandes jõuti järeldusele, et puudujäägikriteerium ei olnud täidetud ja võlakriteerium samuti mitte.

(8)Eelarveprognooside aluseks olev makromajanduslik stsenaarium on 2021. ja 2022. aasta puhul ettevaatlik. Lähenemisprogrammi kohaselt on SKP reaalkasv 2021. aastal 4,3 % ja 2022. aastal 5,2 %, mis on aeglasem kui komisjoni kevadprognoosis, peamiselt seetõttu, et eeldatakse ekspordi ja eratarbimise aeglasemat taastumist. Lähenemisprogrammis prognoositud SKP nominaalkasv ja peamised maksubaasid, sealhulgas töötajate hüvitised ja eratarbimine, on komisjoni kevadprognoosiga võrreldes 2021. aastal väiksemad ja 2022. aastal üldjoontes samad.

(9)Valitsuse 2021. aasta lähenemisprogrammi kohaselt väheneb valitsemissektori eelarvepuudujääk 2020. aasta 8,1 %-lt SKPst 2021. aastal 7,5 %-le SKPst ning võla suhtarv väheneb 79,9 %-le SKPst. Programmi kohaselt on esmase eelarvepositsiooni muutus 2021. aastal võrreldes kriisieelse tasemega (2019) -5,1 % SKPst, mis kajastab kaalutlusõiguse alusel majanduse toetamiseks võetud eelarvemeetmeid mahus 3,0 % SKPst ja automaatsete stabilisaatorite toimimist. Komisjoni 2021. aasta kevadprognoosis on 2021. aastal väiksem eelarvepuudujääk (6,8 % SKPst) ja võla suhtarv (78,6 % SKPst), kajastades hoogsamat majanduskasvu ja suuremat maksutulu kasvu.

(10)Vastuseks COVID-19 pandeemiale ja sellega seotud majanduslangusele on Ungari võtnud eelarvemeetmeid, et suurendada oma tervishoiusüsteemi suutlikkust, ohjeldada pandeemiat ning anda abi kriisist eriti tugevalt mõjutatud inimestele ja sektoritele. Sellised jõulised poliitikameetmed on aidanud leevendada SKP vähenemist ja see on omakorda aidanud piirata valitsemissektori eelarvepuudujäägi ja võla suurenemist. Eelarvemeetmed peaksid aitama maksimaalselt kaasa majanduse taastumisele, mõjutamata tulevasi eelarvesuundumusi. Seepärast tuleks toetusmeetmete puhul vältida riigi rahandusele püsiva koormuse tekitamist. Kui liikmesriigid võtavad alalisi meetmeid, peaksid nad neid nõuetekohaselt rahastama, et tagada keskpikas perspektiivis eelarveneutraalsus. Need Ungari 2020. ja 2021. aasta meetmed on kooskõlas nõukogu 20. juuli 2020. aasta soovitusega. Mõni meede, mille valitsus 2020. ja 2021. aastal kaalutlusõiguse alusel vastu võttis, ei näi olevat ajutine või kompenseeritud tasakaalustavate meetmetega. 2023. aastal, mis jääb komisjoni prognoosiperioodist väljapoole, on nende mitteajutiste meetmete järelejäänud mõju hinnanguliselt 2 % SKPst, sealhulgas peamiselt tervishoiutöötajate palgatõus, järk-järgult taas 13. pensioni kehtestamine ja alla 25aastastele töötajatele üksikisiku tulumaksu vabastus.

(11)2021. aasta lähenemisprogrammis eeldatakse investeeringuid ja reforme, mida rahastatakse taaste- ja vastupidavusrahastust saadavate toetustega, mis ulatuvad 2021. aastal 0,9 %ni, 2022. aastal 0,9 %ni, 2023. aastal 1,0 %ni, 2024. aastal 0,6 %ni ja 2025. aastal 0,4 %ni SKPst. Komisjoni kevadprognoosis ei ole neid toetusi eelarveprognoosides täiel määral arvesse võetud, sest selle ajakohastamise ajaks ei olnud riikliku taaste- ja vastupidavuskava kohta piisavalt üksikasjalikku teavet. Selle asemel eeldatakse komisjoni prognoosis, et alates 2021. aasta teisest poolest kuni 2026. aastani kasutatakse taaste- ja vastupidavusrahastu tegevusaja jooksul kõik toetuste assigneeringud ära lineaarselt. Seega ulatuvad taaste- ja vastupidavusrahastust saadud toetustest rahastatavad investeeringud ja reformid komisjoni prognoosis 2021. aastal 0,4 %ni ja 2022. aastal 0,8 %ni.

(12)Määruses (EÜ) nr 1466/97 sätestatud kindlaks määratud eelarvekohanduse näitajaid tuleb vaadelda praeguses kontekstis. Esiteks on SKP lõhe hinnangud märkimisväärselt ebakindlad. Teiseks tuleb olla valmis eelarvepoliitikat kiiresti kohandama vastavalt pandeemia arengule, suunates selle terviseohtude vähenedes erakorraliselt abilt sihipärasematele meetmetele. Kolmandaks iseloomustavad praegust olukorda märkimisväärsed majandustegevust toetavad poliitikameetmed. Võttes arvesse ELi eelarvest (näiteks taaste- ja vastupidavusrahastust) tehtavaid suuri ülekandeid, ei kajasta kindlaks määratud näitajad täielikku impulssi, mille majandus eelarvepoliitikast saab. Sellest lähtuvalt ei näi struktuurne eelarvepositsioon olevat praeguses olukorras sobiv näitaja. Kulude kasvu eesmärki tuleb aga kohandada 9 ja täiendada lisateabega, et täielikult kajastada eelarvepoliitika suundumust.

Esiteks, nii nagu 2021. aasta eelarvekavade hindamisel kasutatud lähenemisviisi puhul, on erakorralised meetmed kulude koondnäitajast välja jäetud. Kõnealused kriisiga seotud ajutised erakorralised meetmed toetavad tervishoiusüsteeme ning kompenseerivad töötajatele ja ettevõtetele liikumispiirangute ja tarneahela häirete tõttu saamata jäänud tulu; nende meetmete kaotamine avaliku sektori asutuste poolt sõltub rahvatervise ja majandusolukorra normaliseerumisest.

Teiseks, selleks et praegusel ajal hinnata üldist eelarvepoliitikat, peaks asjakohane kulude koondnäitaja hõlmama ELi eelarvest (näiteks taaste- ja vastupidavusrahastust) tehtavaid suuri ülekandeid.

Sellest tulenevalt mõõdetakse eelarvepoliitikat esmaste kulude – k.a taaste- ja vastupidavusrahastust antavate toetuste ja muude ELi vahenditega rahastatavad kulud – muutusega (v.a kaalutlusõiguse alusel võetavad tulumeetmed ja kriisiga seotud ajutised erakorralised meetmed).

Üldisest eelarvepoliitikast kaugemale vaadates on analüüsi eesmärk hinnata seda, kas riiklik eelarvepoliitika on konservatiivne ja eelarve struktuur soodustab kestlikku taastumist, mis on kooskõlas rohe- ja digipöördega. Sel põhjusel pööratakse erilist tähelepanu riiklikult rahastatavate jooksvate esmaste kulude ja investeeringute arengule.

(13)2021. aasta lähenemisprogrammi kohaselt peaks Ungari valitsemissektori eelarvepuudujääk vähenema 2022. aastal 5,9 %-ni SKPst, mis on peamiselt tingitud majanduse taastumisest. Valitsemissektori võla suhtarv langeb 79,3 %-le SKPst. Komisjoni 2021. aasta kevadprognoosi kohaselt on eelarvepuudujääk (4,5 %) ja võla suhtarv (77,1 %) väiksemad, mille taga on suurem majanduskasv ja maksutulu, samuti see, et komisjoni prognoosis lähtuti 2021. aastaks väiksemast puudujäägist.

Komisjoni prognoosi kohaselt on eespool määratletud üldise eelarvepoliitika mõju (k.a mõju, mida 2022. aastal avaldavad kogunõudlusele nii riiklikust kui ka ELi eelarvest – eelkõige taaste- ja vastupidavusrahastust – rahastatavad investeeringud) hinnanguliselt +0.7 % SKPst 10 . Taaste- ja vastupidavusrahastust antavate toetuste ja muude ELi vahenditega rahastatavate kulude positiivne panus peaks suurenema 0,2 protsendipunkti SKPst. Riiklikult rahastatavatel investeeringutel peaks olema ekspansiivne panus 0,1 protsendipunkti SKPst 11 . Riiklikult rahastatavatel esmastel jooksvatel kuludel (millest on maha arvatud kaalutlusõigusel põhinevad tulumeetmed) peaks olema pärssiv panus 1,0 protsendipunkti SKPst.

(14)Liikmesriikide eelarvemeetmete kvaliteet näib olevat eriti oluline. Eelarve- ja struktuurireformid, mille eesmärk on parandada riiklike eelarvete struktuuri, võivad toetada potentsiaalset majanduskasvu, tekitada väga vajalikku eelarvepoliitilist manööverdamisruumi ja aidata tagada pikemas perspektiivis riigi rahanduse kestlikkust, muu hulgas kliimamuutusi ja terviseprobleeme silmas pidades. Tulude poolel on COVID-19 kriis suurendanud selliste reformide tähtsust, mille eesmärk on saavutada tõhusamad ja õiglasemad avaliku sektori tulusüsteemid. Kulude poolel on seetõttu aga veelgi olulisem suurendada kestlike ja majanduskasvu soodustavate investeeringute taset ja kvaliteeti, mis on kooskõlas kasvupotentsiaali, majandusliku ja sotsiaalse vastupidavuse edendamise ning rohe- ja digipöörde eesmärkidega. Taaste- ja vastupidavuskavad võimaldavad parandada riiklike eelarvete struktuuri.

(15)Programmi keskpika perioodi eelarvekavade kohaselt väheneb valitsemissektori eelarvepuudujääk 2023. aasta 3,9 %-lt SKPst 2024. aastal 3,0 %-le SKPst ja 2025. aastal 2,0 %-le SKPst. Valitsemissektori eelarvepuudujääk naaseb seega 2024. aastal kavakohaselt tasemele alla 3 % SKPst.

Programmi kohaselt on üldise eelarvepoliitika mõju (k.a mõju, mida avaldavad kogunõudlusele nii riiklikust kui ka ELi eelarvest – eelkõige taaste- ja vastupidavusrahastust – rahastatavad investeeringud) 2023. ja 2024. aastal hinnanguliselt keskmiselt +0,3 % SKPst. Taaste- ja vastupidavusrahastust antavate toetuste ja muude ELi vahenditega rahastatavate kulude positiivne panus peaks vähenema 0,4 protsendipunkti SKPst. Riiklikult rahastatavatel investeeringutel peaks olema pärssiv panus 0,3 protsendipunkti SKPst 12 . Riiklikult rahastatavatel esmastel jooksvatel kuludel (millest on maha arvatud kaalutlusõigusel põhinevad tulumeetmed) peaks olema ekspansiivne panus 0,6 protsendipunkti SKPst.

Praegune hinnanguline kümne aasta keskmine nominaalne potentsiaalne majanduskasv on 6,75 % 13 . See hinnang ei hõlma aga taaste- ja vastupidavuskavaga ette nähtud reformide mõju, mis võivad hoogustada Ungari potentsiaalset majanduskasvu.

(16)Valitsemissektori võla suhtarv peaks langema 2023. aasta 77,5 %-lt SKPst 2024. aastal 75,7 %-le SKPst ja 2025. aastal 73,1 %-le SKPst. Järeldatakse, et keskpikas perspektiivis ohustavad Ungarit keskmised riigi rahanduse kestlikkusega seotud riskid, nagu nähtub viimasest võla kestlikkuse analüüsist 14 .

(17)Kuna ebakindlus on endiselt väga suur, peaksid eelarvepoliitika suunised jääma valdavalt kvalitatiivseks. Täpsemaid kvantitatiivseid suuniseid perioodi hilisemateks aastateks tuleks anda 2022. aastal, juhul kui ebakindlus on selleks ajaks piisavalt vähenenud.

Nõukogu on hinnanud 2021. aasta lähenemisprogrammi ja järelmeetmeid, mida Ungari on võtnud seoses nõukogu 20. juuli 2020. aasta soovitusega,

SOOVITAB UNGARIL TEHA JÄRGMIST:

1.Säilitada 2022. aastal toetav eelarvepoliitika, sealhulgas taaste- ja vastupidavusrahastust saadav impulss, ning säilitada riiklikult rahastatavad investeeringud.

2.Kui majandustingimused võimaldavad, järgida eelarvepoliitikat, mille eesmärk on saavutada keskpikas perspektiivis usaldusväärne eelarvepositsioon ja tagada keskpikas perspektiivis riigi rahanduse kestlikkus. Samal ajal edendada investeeringuid, et suurendada kasvupotentsiaali.

3.Pöörata nii eelarve tulude kui ka kulude poolel erilist tähelepanu riigi rahanduse struktuurile ja eelarvemeetmete kvaliteedile, et tagada majanduse kestlik ja kaasav taastumine. Seada prioriteediks kestlikud ja majanduskasvu soodustavad investeeringud, eelkõige toetades rohe- ja digipööret. Seada esikohale eelarve- ja struktuurireformid, mis aitavad rahastada avaliku poliitika prioriteete ja aitavad kaasa riigi rahanduse pikaajalisele kestlikkusele, sealhulgas tugevdades kõigi inimeste seisukohast tervishoiu- ja sotsiaalkaitsesüsteemide katvust, piisavust ja kestlikkust.

Brüssel,

(1)

   EÜT L 209, 2.8.1997, lk 1.

(2)

   Määruse (EÜ) nr 1466/97 artikli 5 lõikes 1, artikli 6 lõikes 3, artikli 9 lõikes 1 ja artikli 10 lõikes 3 ning määruse (EÜ) nr 1467/97 artikli 3 lõikes 5 ja artikli 5 lõikes 2 sätestatud klausel hõlbustab eelarvepoliitika koordineerimist tõsise majanduslanguse ajal.

(3)

   Komisjoni teatis nõukogule stabiilsuse ja kasvu pakti üldise vabastusklausli aktiveerimise kohta, Brüssel, 20.3.2020 (COM(2020) 123 final).

(4)

   Komisjoni teatis „2021. aasta kestliku majanduskasvu strateegia“, Brüssel, 17.9.2020 (COM(2020) 575 final).

(5)

   Nõukogu 20. juuli 2020. aasta soovitus, milles käsitletakse Ungari riiklikku reformikava ja esitatakse nõukogu arvamus Ungari 2020. aasta lähenemisprogrammi kohta (ELT C 282, 26.8.2020, lk 107).

(6)     ELT L 57, 18.2.2021, lk 17.

(7)

   Komisjoni teatis nõukogule „Üks aasta pärast COVID-19 puhangu algust: eelarvepoliitika meetmed“, Brüssel, 3.3.2021 (COM(2021) 105 final).

(8)

   Komisjoni teatis „Majanduspoliitika koordineerimine 2021. aastal: ületada COVID-19, toetada taastumist ja ajakohastada majandust“, Brüssel, 2.6.2021 (COM(2021)500 final).

(9)    Eelkõige ei võimalda kulude kasvu eesmärgi raames kasutatud nelja aasta investeeringute tasandamine nõuetekohaselt hinnata riiklikult rahastatud investeeringutest tulenevat eelarvetoetust majanduse taastumiseks.

(10)    Miinusmärgiga näitaja viitab sellele, et esmaste kulude kasv on suurem kui keskpika perioodi majanduskasv; see osutab ekspansiivsele eelarvepoliitikale.

(11)    Muudel riiklikult rahastatavatel kapitalikuludel peaks olema neutraalne panus.

(12)    Muudel riiklikult rahastatavatel kapitalikuludel peaks olema pärssiv panus 0,2 protsendipunkti SKPst.

(13)    Komisjoni hinnang ühiselt kokkulepitud metoodika alusel.

(14)    Vt komisjoni talituste töödokument – statistiline lisa, milles on esitatud 2021. aasta stabiilsus- ja lähenemisprogrammide hindamiseks vajalikud taustandmed.