1.

lisas esitatud poliitilist tausta;

2.

tehnoloogiline ja digitaalne progress on toonud meie ellu suuri muudatusi. Uued meedia- ja kommunikatsiooniplatvormid on muutnud sotsiaalseid ja kommunikatsioonialaseid suhteid, mõjutanud kultuuri- ja loomemajandust, muutnud meediamaastikku ning seda, kuidas me sisu toodame, levitame ja tarbime. See on andnud Euroopa kodanikele palju uusi võimalusi suhtlemiseks ning erinevat liiki sisu leidmiseks, loomiseks ja levitamiseks;

3.

digitaalsed ja tehnoloogilised muutused toimuvad ettearvamatult ja pidevalt, nõudes nii kodanikelt kui ka ühiskonnalt pidevat kohanemist. Maailma paremaks paigaks tegeval innovatsioonil, sealhulgas digitaliseerimisel ning meedia- ja kommunikatsiooniplatvormide arendamisel, on tagajärjed, mida tuleb arvesse võtta;

4.

arvukate eeliste ja positiivsete mõjude kõrval on meedia uue ökosüsteemiga kaasnenud ka üha rohkem väärinfot, manipuleerimist ja vihakõnet;

5.

uues meedia ökosüsteemis on inimesed teabega üle ujutatud ja neil võib olla raskusi uudiste mõistmise ning täpse teabe, usaldusväärsete uudisteallikate ning kvaliteetse sisu leidmisega üldiselt;

6.

inimeste kokkupuude suure hulga väärinfoga, eriti suurte ülemaailmsete kriiside, nt COVID-19 pandeemia ajal, rõhutab seda, kui tähtis on meediapädevuse arendamisel süstemaatiline lähenemisviis, veebiplatvormide, ekspertide ja pädevate asutuste vaheline koostöö ning sõltumatu faktikontrolli menetluse väljatöötamine veebipõhiste väärinfokampaaniate leviku piiramiseks, samal ajal väljendusvabadust austades;

7.

tänapäeva maailmas on vaja omandada palju uusi individuaalseid ja ühiskondlikke teadmisi ja oskusi, et igas vanuses kodanikud saaksid juurdepääsu teabele ja eri liiki meediale, nii professionaalsele kui ka kasutajate loodud meediale igat liiki kanalites ning kõikidel levitamis- ja suhtlusplatvormidel, ning oskaksid seda teavet valida, mõista ning targalt ja vastutustundlikult kasutada;

8.

kõik need oskused moodustavad meediapädevuse, mis üldmõistena hõlmab kõiki tehnilisi, kognitiivseid, sotsiaalseid, kodaniku-, eetilisi ja loomingulisi oskusi, mis annavad kodanikele juurdepääsu teabele ja meediale, võimaldavad neil seda tõhusalt kasutada ning meediasisu turvaliselt ja vastutustundlikult luua ja jagada eri platvormide kaudu. Meediapädevus ei tohiks olla piiratud vahendite ja tehnoloogia tundmaõppimisega, selle eesmärk peaks samuti olema kodanikele selliste kriitilise mõtlemise oskuste andmine, mis on vajalikud hinnangute andmiseks, keeruliste olukordade analüüsimiseks ning arvamuste eristamiseks faktidest. Kõik need oskused võimaldavad kodanikel osaleda ühiskonna majanduslikes, sotsiaalsetes ja kultuurilistes aspektides ning mängida aktiivset rolli demokraatlikus protsessis, (1)

9.

sarnaselt teiste tänapäeva maailma väljakutsetega on COVID-19 pandeemia toonud esile vajaduse usaldusväärsete teabeallikate ning veebiplatvormide läbipaistvuse järele. Väga oluliseks on muutunud kodanikele väärinfoga toimetulekuks vajalike oskuste andmine;

10.

võttes arvesse internetis kättesaadava teabe tohutut hulka, on algoritmid äärmiselt olulised kõnealuse teabe korraldamiseks ja sisu suunamiseks, et pakkuda kasutajatele asjakohast ja personaalset kogemust;

11.

samas võib läbipaistvuse puudumine ja algoritmide kasutamine ilma asjakohaste riski- ja mõjuhindamisteta süvendada väärinfo probleemi ning stimuleerida sensatsioonijanu, äärmuslikku sisu ja klõpsusöödal põhinevat ajakirjandust;

12.

algoritmide mõju levitamiskanalitele ja teabesaajate valikule võib avaldada märkimisväärset mõju avalikule arvamusele, kujundada sotsiaalpoliitilist diskursust ning viia sotsiaalse polariseerumiseni;

13.

ühiskonnale on väljakutseks sellise veebisisu mahu suurenemine, mis hõlmab vihakõnet, vägivallale või vihkamisele õhutamist, küberkiusamist ning muud ebaseaduslikku ja/või kahjulikku sisu;

14.

andmepõhises ülemaailmses digitaalmeedia majanduses võib mitme ülemaailmse osaleja turuvalitseja seisund ja veebiplatvormide kasutatavad algoritmimudelid ohustada meedia pluralismi ja sisu mitmekesisust;

15.

kiire kasv ja praegused meedia ökosüsteemi muutused mõjutavad usaldust meedia vastu ning võivad avaldada survet ka professionaalsele meediale ja ajakirjandusstandarditele,

16.

meediapädevus ning suutlikkus meediat kriitiliselt mõista ja meediaga vastutustundlikult suhelda ei ole kunagi olnud nii oluline kui praegu, mil maailma mõjutab COVID-19 pandeemia, ja seda mitte ainult rahvatervise kaitsmiseks, vaid ka demokraatlike ühiskondade vastupanuvõime tagamiseks ja demokraatliku osaluse suurendamiseks;

17.

tuleb intensiivistada tööd igas vanuses kodanike võimestamiseks meediapädevuse ja kriitilise mõtlemisega, võttes samas arvesse kultuurilist mitmekesisust ning suuri erinevusi ELi liikmesriikide meediapädevuses ja digipädevuses üldiselt;

18.

uute meedia- ja kommunikatsioonitehnoloogiate pidev arendamine suurendab nõudlust uute meediapädevusalaste lähenemisviiside järele, eelkõige mitteformaalses ja informaalses õppes;

19.

vaja on töötada välja uusi meediapädevusalaseid elukestva õppe mudeleid ning pakkuda igas vanuses inimestele praktilisi võimalusi omandada oskusi, mis on vajalikud väga keeruka meediasuhtluse maastiku mõistmiseks ja seal tegutsemiseks, kasutades selleks eri sihtrühmadele kohandatud programme, mis võivad olla vanuse- ja/või kontekstipõhised;

20.

on vaja, et meediapädevuse suurendamises osaleksid rohkem sellised sidusrühmad, kes saavad jõuda igas vanuses kodanikeni, nt kultuuriasutused (mh raamatukogud, muuseumid ja kinod), kellel on juurdepääs asjaomasele taristule, kes on ühiskonnas väga usaldusväärsed ning keda seetõttu tuleks veelgi innustada meediapädevust oma teenuste ja tegevuse kaudu suurendama;

21.

teabekanalitel, eelkõige avalik-õiguslikul meedial ja ajakirjanduse kutseorganisatsioonidel on ühiskonnas mõjukas positsioon ning neil võiks olla suurem roll meediapädevuse tähtsuse edendamisel ja selgitamisel ning üldsuse teadlikkuse suurendamisel sellest;

22.

asjaomastel riiklikel ametitel ja organitel, eelkõige riiklikel meediat reguleerivatel asutustel, võib paralleelselt audiovisuaalmeedia teenuste Euroopa regulaatorasutuste rühma (ERGA) kaudu tehtava ühistegevusega ja sõltuvalt sellest, millises riiklikus õigusraamistikus nad tegutsevad, samuti olla oluline roll, niivõrd, kuivõrd nende pädevus ja positsioon võimaldab neil aktiivselt edendada, korraldada ja koordineerida meediapädevuse algatusi, viia kokku sidusrühmi ning aidata olulisel määral kaasa väärinfoga tegelemisele;

23.

professionaalse ajakirjanduse tugevdamine, sõltumatu meedia ja uuriva ajakirjanduse olemasolu ning meedia mitmekesisus, samuti kodanike juurdepääsu hõlbustamine kvaliteetsetele, usaldusväärsetele ja mitmekesistele teabeallikatele ning üldsuse usalduse suurendamine aitavad kaitsta demokraatiat;

24.

oluline on ergutada Euroopa meediatööstust kujunemisjärgus tehnoloogia kasutamisel seoses infosisu arendamise, levitamiskanalite, andmete kogumise ja analüüsiga, et meelitada ligi laiemat publikut ja soodustada juurdepääsu mitmekesisele kvaliteetsele sisule ning toetada meedia mitmekesisust;

25.

oluline on jätkuvalt rõhutada vajadust saavutada veebiplatvormidele kõrgemad vastutuse ja läbipaistvuse standardid, et teha täiendavaid jõupingutusi kasutajate kaitsmiseks ebaseadusliku ja kahjuliku sisu ja väärinfo eest, austades samas väljendusvabadust;

26.

veebiplatvormide koostöö avaliku sektori asutustega on oluline ja hõlmab eri liiki teavet, nagu teave algoritmide ja andmekogumite kohta, mis võib hõlbustada platvormide tõhusat järelevalvet, et käsitleda väärinfoga seotud probleeme;

27.

sektoriülene lähenemisviis kodanike meediapädevusega võimestamisele, mis lisandub meedia ning kultuuri- ja loomemajanduse digitaalsele ja tehnoloogilisele arengule, tugevdab nii kasutajaid kui ka infosisu loojaid ning muudab meediatööstuse loovamaks ja konkurentsivõimelisemaks;

28.

meediapädevuse tugevdamiseks ja väärinfo käsitlemiseks on vaja kõikide liikmesriikide poolt süstemaatilist, strateegilist ja terviklikku lähenemisviisi, samuti valdkondadevahelist koostööd eri sidusrühmade vahel,

29.

tegema süstemaatiliselt tööd üldsuse teadlikkuse suurendamiseks meediapädevuse tähtsusest ning toetama meediapädevuse poliitika järjepidevat arendamist ja rakendamist;

30.

toetama (riiklike, piirkondlike, kohalike, temaatiliste) meediapädevuse võrgustike loomist ja arendamist, et viia kokku asjaomased sidusrühmad ja võimaldada neil teha koostööd ning arendada kestlikke ja pikaajalisi kandvaid meediapädevuse projekte ja algatusi;

31.

töötama välja meediapädevusalase elukestva õppe lähenemisviisi kõikide vanuserühmade jaoks ning toetama sellega seotud katse- ja uurimisprojekte, et luua või arendada edasi ja hinnata uusi meetodeid, tegevusi ja uut sisu, mis on kohandatud sihtrühmade erivajadustele;

32.

toetama meediapädevuse õppe- ja koolitusmaterjalide väljatöötamist ja jagamist ning süsteemse lähenemisviisi väljatöötamist, et suurendada eri valdkondade spetsialistide (nt raamatukoguhoidjate, muuseumitöötajate, noorsootöötajate, õpetajate, meediapädevuse spetsialistide ja ajakirjanike) pädevusi, võimaldamaks neil tugevdada oma olulist rolli kodanike meediapädevuse arendamisel;

33.

innustama kultuuriasutusi, kodanikuühiskonna organisatsioone ja ajakirjanduse kutseorganisatsioone integreerima elukestvaid meediapädevusalaseid õppeprogramme ja toetama igat liiki meediaorganisatsioone, eelkõige avalik-õiguslikku meediat, arendama ja edendama meediapädevuse algatusi ning võtma osa teiste sidusrühmade algatustest ja projektidest;

34.

jätkama võimaluste uurimist professionaalse ajakirjanduse edendamiseks ja toetamiseks ülemaailmse digitaalse meediakeskkonna kestliku elemendina;

35.

täiustama olemasolevaid koolitusmudeleid ja vajaduse korral kavandama uusi, et arendada digitaaloskusi Euroopa kultuuri- ja loomemajanduses, eesmärgiga toetada innovatiivsete tehnoloogiate tõhusat kasutamist ja pidada sammu tehnoloogia arenguga,

36.

koostöös liikmesriikidega veelgi tugevdada ja arendada edasi Euroopa meediapädevuse nädala kontseptsiooni ning edendada sellel üritusel osalemist;

37.

töötada tulevase Euroopa digitaalmeedia vaatluskeskuse raames välja mehhanismid, et hõlbustada erinevate sidusrühmade koostööd ning vabatahtlikku mõtete ja tavade vahetamist meediapädevuse valdkonnas;

38.

teha ettepanekuid võimalike edasiste sammude kohta, et leida pikaajalisi, süstemaatilisi ja tõhusaid lahendusi väärinfoga tegelemiseks, võttes aluseks nii olemasolevate kui ka tulevastepõhjalike uuringute ja analüüside tulemused juba võetud meetmete kohta, sealhulgas võttes nõuetekohaselt arvesse audiovisuaalmeedia teenuste Euroopa regulaatorasutuste rühma tööd selles valdkonnas ja vajalikku koostööd riikide reguleerivate asutuste vahel;

39.

kaaluda seoses hiljuti avaldatud ELi inimõiguste ja demokraatia tegevuskavaga aastateks 2020–2024 ning pidades silmas uue digiteenuste õigusakti, Euroopa demokraatia tegevuskava ning meedia ja audiovisuaalvaldkonna tegevuskava ettevalmistamist, kas väärinfoga seotud probleemide käsitlemiseks on vaja tõhusamaid meetodeid, takistamata seejuures põhiõiguste kaitsmist siis, kui peamiseks põhimõtteks on platvormide läbipaistvus ja vastutus;

40.

tagada, et võetakse arvesse eri liikmesriikide kohalikke eripärasid ja suutlikkust ning vajadust ulatusliku koostöö järele kõigi asjaomaste sidusrühmade vahel kõigis liikmesriikides, et võimalikud meetmed oleksid kohaldatavad ja tõhusad ning et neid oleks võimalik tulemuslikult ja sõltumatult kontrollida;

41.

töötada koostöös liikmesriikidega välja ELi rahastatavate meediapädevuse projektide ja algatuste süstemaatilised kriteeriumid ja hindamisprotsessid ning töötada välja ühtne ja võrdlev metoodika liikmesriikide aruandluseks meediapädevuse arengu kohta tulevaste suuniste raames, mis nähakse ette komisjoni poolt pärast kontaktkomiteega konsulteerimist avaldatavas audiovisuaalmeedia teenuste muudetud direktiivis,

42.

jätkata ja teha täiendavaid jõupingutusi süstemaatilise, tervikliku ja valdkondadeülese lähenemisviisi väljatöötamiseks, et arendada meediapädevust ja suurendada teadlikkust meediapädevuse tähtsusest; sellesuunalisi riiklikke jõupingutusi, sealhulgas rahastamisalgatusi, tuleks toetada ELi tasandil;

43.

edendada ELi vahendite ja programmide pakutavate võimaluste paremat kasutamist, et toetada meediaharidust ja mitmesuguseid meediapädevuse projekte ja algatusi (nt meedia toetamine programmi „Loov Euroopa“, eelkõige uue meedia toetamise meetme kaudu) ning töötada välja täiendavaid rahastamisallikaid ja luua koostoimet asjaomaste ELi programmide vahel;

44.

tagada, et laste parema interneti strateegia raames alaealistele suunatud meediapädevuse meetmed peaksid sammu pidevalt areneva digikeskkonnaga;

45.

rahastada ja edendada süstemaatilisi ja korrapäraseid uuringuid meediapädevuse ning meedia ja digiplatvormide mõju kohta (nt süstemaatilised uuringud meediapädevuse meetmete ja algatuste kohta; uuringud uute meedia ja kommunikatsiooniplatvormide mõju kohta kodanike heaolule; uuringud, mis käsitlevad algoritmide ja tehisintellekti toimimist ning nende mõju avalikule arvamusele, inimeste elule ja meedia tarbimisele, samuti Euroopa meediale ja audiovisuaaltööstusele);

46.

toetada audiovisuaaltööstust kvaliteetse Euroopa sisu ja levitamisplatvormide arendamisel, võttes arvesse COVID-19 pandeemia majanduslikku mõju audiovisuaalsektorile üldiselt;

47.

kutsuda platvorme ja meediaväljaandeid üles tegema koostööd selliste vahendite ja protsesside väljatöötamisel, mis edendavad kvaliteetsete uudisteallikate ning samuti Euroopa kvaliteetse audiovisuaalse sisu nähtavust ja leitavust.