Tootespetsifikaadi olulise muudatuse heakskiitmise taotluse avaldamine vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1151/2012 (põllumajandustoodete ja toidu kvaliteedikavade kohta) artikli 50 lõike 2 punktile a

(2020/C 424/13)

Käesoleva dokumendi avaldamine annab õiguse esitada muudatuse suhtes vastuväiteid vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1151/2012 (1) artiklile 51 kolme kuu jooksul alates käesoleva dokumendi avaldamise kuupäevast.

KAITSTUD PÄRITOLUNIMETUSE / KAITSTUD GEOGRAAFILISE TÄHISE TOOTESPETSIFIKAADI OLULISE MUUDATUSE HEAKSKIITMISE TAOTLUS

Muudatuse heakskiitmise taotlus kooskõlas määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 53 lõike 2 esimese lõiguga

„Rheinisches Zuckerrübenkraut“ / „Rheinischer Zuckerrübensirup“ / „Rheinisches Rübenkraut“

ELi nr: PGI-DE-0717-AM01 – 31.3.2020

KPN ( ) KGT (X)

1.   Taotlejate rühm ja õigustatud huvi

Ühingu nimi:	Schutzgemeinschaft Rheinischer Zuckerrübensirup / Rheinisches Apfelkraut [Toote „Rheinischer Zuckerrübensirup“ / „Rheinisches Apfelkraut“ kaitseühing]
Aadress:	Wormersdorfer Straße 22-26, 53340 Meckenheim
Riik:	Saksamaa
E-posti aadress(id):	info@sg-zuckerruebensirup-apfelkraut.de

2.   Liikmesriik või kolmas riik

Saksamaa

3.   Tootespetsifikaadi osa, mida muutmine hõlmab:

☐	Toote nimetus

☒	Toote kirjeldus

☐	Geograafiline piirkond

☐	Päritolutõend

☐	Tootmismeetod

☒	Seos piirkonnaga

☐

Märgistus

☐	Muu (täpsustada)

4.   Muudatus(t)e liik

☒	Registreeritud KPNi või KGT tootespetsifikaadi muudatus, mis on määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 53 lõike 2 kolmanda lõigu kohaselt oluline

☐	Sellise registreeritud KPNi või KGT tootespetsifikaadi muudatus, mille koonddokumenti (või sellega võrdväärset) ei ole avaldatud ja mida ei käsitata määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 53 lõike 2 kolmanda lõigu kohaselt väikese muudatusena

5.   Muudatus(ed)

Toote kirjeldus

Muudatus

Praegune sõnastus: „– raud: vähemalt 4 mg / 100 g“

Taotletav muudatus: Viide rauale tuleks täielikult eemaldada.

Selgitus

Viimastel aastatel tehtud analüüsid on näidanud, et esialgses spetsifikatsioonis esitatud rauasisaldus oli osaliselt tingitud toote küljes olevast savist ja pinnasest (mis järgneva keetmise ja filtreerimise tulemusena ei kahjustanud kuidagi lõpptoote kvaliteeti). Sel ajal ei olnud savi ja pinnast võimalik tehnilistel põhjustel eemaldada ning need jõudsid koos suhkrupeediga tootmisprotsessi. Lisaks on ilmastikutingimuste tõttu esinenud aastate lõikes alati märkimisväärseid erinevusi.

Kuid tänu tootmisprotsessi arengule on nüüd võimalik peedist märkimisväärselt rohkem savi ja pinnast eemaldada. See tähendab, et rauasisaldus väheneb.

Selle protsessi edasine optimeerimine on üks toote tootjate eesmärke. See tähendab aga, et rauasisaldust vähemalt 4 mg 100 g toote kohta ei ole alati võimalik tagada. Seepärast tuleks rauasisaldus välja jätta.

Seos piirkonnaga

Muudatus

2. jagu „Toote eripära“, esimene lõik

Praegune sõnastus: „Traditsiooniline, säästlik, tootmispiirkonnas pika traditsiooni vältel juurdunud tootmismeetod tagab väärtuslike mineraalide, nagu näiteks magneesiumi ja raua säilimise lõpptootes. Lisaks sellele sisaldab toode kaaliumit ning foolhapet, mille sisaldus aga muutub ning ladustamisaja pikenedes väheneb. Selle valmistamisel ei kasutata lisandeid.“

Taotletav muudatus (rauasisaldust ja foolhapet käsitlevate tekstiosade kustutamine):

„Traditsiooniline, säästlik, tootmispiirkonnas pika traditsiooni vältel juurdunud tootmismeetod tagab väärtuslike mineraalide, nagu näiteks magneesiumi säilimise lõpptootes. Lisaks sellele sisaldab toode kaaliumi. Selle valmistamisel ei kasutata lisandeid.“

Selgitus

Rauasisalduse puhul: vt selgitus punktis b.

Foolhappe puhul: juba viimases muutmistaotluses jäeti foolhappe sisaldus kirjeldusest (punkt b) välja, sest pärast registreerimist tehtud mõõtmised näitasid, et tootmise järel väheneb foolhappe sisaldus pidevalt loomulikul teel. Seda seetõttu, et foolhape laguneb.

Foolhappe sisaldust enam ei mõõdeta, kuna sellised mõõtmised oleksid spetsifikaadi nõudeid silmas pidades üleliigsed. Kuna foolhappe sisaldus toote pikaajalisel ladustamisel niikuinii väheneb ja aine hävineb lõpuks, ei ole üldjuhul asjakohane sellele viidata.

KOONDDOKUMENT

„Rheinisches Zuckerrübenkraut“ / „Rheinischer Zuckerrübensirup“ / „Rheinisches Rübenkraut“

ELi nr: PGI-DE-0717-AM01 – 31.3.2020

KPN ( ) KGT (X)

1.   [KPN või KGT] nimetus(ed)

„Rheinisches Zuckerrübenkraut“ / „Rheinischer Zuckerrübensirup“ / „Rheinisches Rübenkraut“

2.   Liikmesriik või kolmas riik

Saksamaa

3.   Põllumajandustoote või toidu kirjeldus

3.1.   Toote liik

Klass 1.6. Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

3.2.   Punktis 1 esitatud nimetusele vastava toote kirjeldus

Värskelt koristatud suhkrupeedi naturaalne puhas, kontsentreeritud mahl, mis ei sisalda taimseid kiude ega muid lisandeid.

—	Välimus: tumepruun, väga viskoosne siirup

—	Maitse: magus ja linnaseline

—	Lõhn: magus, linnase ja karamelli lõhn

—	Lõplik suhkrusisaldus (võib varieeruda ± 3 %) Sahharoos: 33 % Glükoos: 17 % Fruktoos: 16 %

—	Brixi kraadides: vähemalt 78 Brixi kraadi

—	pH: 4,4 kuni 5

—	Veesisaldus: kuni 22 %

—	Magneesium vähemalt 60 mg / 100 g

—	Kaalium: vähemalt 50 mg / 100 g

—	Suhkrupeedisiirupi valmistamisel ei kasutata lisandeid. Toodet valmistatakse peedikoristuse hooajal, hilissuvest kuni kevadeni. Traditsiooniline, kuid tänapäeva toidualaste õigusnormide nõuetele vastav tootmisprotsess näeb välja järgmine:

—	Kauba vastuvõtt/kvaliteet: värskelt koristatud peedi vastuvõtmine.

—	Vastuvõtukontroll: suhkrusisalduse määramine vajalike tööparameetrite kindlaksmääramiseks (temperatuur, keetmisaeg jne). Visuaalne kontroll mulla ja lehtede suhtes.

—	Säilitamine: lühiajaline ladustamine nii põllumajandustootja juures kui ka töötlemisettevõttes, saagi koristamise ja tarne koordineerimine.

—	Ettevalmistus edasiseks töötlemiseks ja ümbertöötlemiseks: eelnev pesemine; lehtede, mulla ja kivide eemaldamine; seejärel pestakse suhkrupeeti vastavas seadmes.

—

Töötlemine: töötlemine toimub geograafilises piirkonnas. Suhkrupeeti töödeldakse tervelt või tükeldatult. Meskit kuumutatakse ehk keedetakse ettevaatlikult mitu tundi. Seejuures lastakse meskit mõnda aega seista. Keetmisaja ja temperatuuri määramisel arvestatakse ettevõtte traditsiooni. Seejärel pressitakse peedimassist kõrgel rõhul toormahla. Saadud toormahlast eraldatakse filtrisüsteemide abil peaaegu kõik tahked osakesed ning filtreeritud mahl pannakse aurutisse. Aurutis eemaldatakse filtreeritud mahlast vaakumi all ettevaatlikult vesi. Lõpptoote kuivainesisaldus on vähemalt 78 Brixi kraadi. Enne ladustamist analüüsitakse töötlemisettevõttes lõpptoote pH-väärtust, värvust, sahharoosi-, fruktoosi-, glükoosi- ja kuivainesisaldust. Lisaks sellele uuritakse lõpptoodet korrapäraselt ettevõtjast sõltumatus laboris. Saadud suhkrupeedisiirup laagerdatakse mahutites, kust seda saab villida.

3.3.   Sööt (üksnes loomse päritoluga toodete puhul) ja tooraine (üksnes töödeldud toodete puhul)

Lähtematerjaliks olevad suhkrupeedid peavad pärinema vaid määratletud geograafilisest piirkonnast.

Peedisiirupi valmistamiseks kasutatav suhkrupeet pärineb traditsiooniliselt üksnes kohalikelt peedikasvatajatelt.

3.4.   Täpsustage tootmise erietapid, mis peavad toimuma määratletud geograafilises piirkonnas

Kogu tootmisprotsess toimub määratletud geograafilises piirkonnas.

3.5.   Sellise toote viilutamise, riivimise, pakendamise jm erieeskirjad, millele registreeritud nimetus viitab

–

3.6.   Sellise toote märgistamise erieeskirjad, millele registreeritud nimetus viitab

–

4.   Geograafilise piirkonna täpne piiritlus

Rheinland. Reinimaa (Rheinland) moodustavad Nordrhein-Westfalenis Kölni haldusüksus (välja arvatud Oberbergische kreis) ja järgmised Düsseldorfi haldusüksused: Mettmanni kreis, Düsseldorfi linn, Neussi Reini kreis, Mönchengladbachi linn, Vierseni kreis, Krefeldi linn, Kleve kreis, Weseli kreis. Rheinland-Pfalzi liidumaal hõlmab see Ahrweileri kreisi ja Mayen-Koblenzi kreisi.

5.   Seos geograafilise piirkonnaga

Geograafilise piirkonna eripära

Sajanditepikkune siirupikeetmise traditsioon on Reinimaal kaasa aidanud toote valmistamise ja maitse täiuslikkuse saavutamisele. Oskust on põlvest põlve edasi antud. Suhkrupeedi kasvatamine kujunes 14. ja 15. sajandil põlluharimise lahutamatuks osaks; alates 15. sajandist moodustasid peedid Reinimaal osa kümnisest, mida talupojad pidid lääniisandale maksma. 17. sajandi alguses tõi kolmekümneaastane sõda kaasa näljahäda; suhkrupeedi kasvatamine osutus lihtsamaks ja tootlikumaks kui teravilja kasvatamine. Ka Reinimaal, kus rahutuste mõju ei olnud nii suur, sai magusa valge peedi kasvatamisega põhjalikumalt tegeleda.

Millal täpsemalt Reinimaal peedisiirupit „Rübenkraut“ tootma hakati, ei ole tänapäeval enam võimalik kindlaks teha, kuid ilmselt on seda valmistatud juba alates 18. sajandist. Toote „Rübenkraut“ valmistamise keskus asub Alam-Reini piirkonnas (Niederrhein). Preisimaa 309 siirupitehasel oli 1860. aasta paiku ainuüksi 63 pressi registreeritud Grevenbroichi kreisis. Peedisiirupit valmistati algupäraselt söödapeedist või porgandist. 19. sajandil hakkas laiemalt levima Alam-Reini piirkonnas kasvatatud söödapeedisort „Lanker Rübe“. Sajandi teisel poolel hakati tootmisel kasutama üha enam suhkrupeeti. Kölni kaubanduskoja aastaraamatutest võib 1870. aasta kohta lugeda, et aastas toodeti 6 000 kuni 10 000 tsentnerit (= 300 kuni 500 tonni) peedisiirupit.

Lisaks sellele kajastub siirup „Rübenkraut” olulise, traditsioonilise osana Reinimaale tüüpilistes retseptides, nagu näiteks marineeritud veiselihast prae „Rheinischer Sauerbraten“ ja piparkookide „Aachener Printen“ valmistamisel. Suhkrupeedisiirupi valmistamise pikk traditsioon Reinimaal peegeldub selgelt ka kohalikus keeles: Reinimaalt pärit inimesed tunnevad suhkrupeedisiirupit nime „Rübenkraut“ (varem ka „Rüöwenkrut“ või „Röbenkraut“) all. Seda väljendit kasutatakse ja seda tuntakse ka tänapäeval isegi väljaspool Reinimaa piire. Enne kui avastati, et söödapeedist on võimalik toota suhkrut, kasutati seda kui köögivilja. Sarnaselt õuntest saadud siirupiga „Apfelkraut“ anti ka söödapeedist saadud siirupile nimetus „Rübenkraut“.

Blocki väljaande „Rübensirup – Seine Herstellung, Beurteilung und Verwendung“ („Peedisiirup – selle valmistamine, hindamine ja kasutamine“), Leipzig 1920, joonisel 2 on näha, et peedisiirupivabrikud (tähistatud mustade ringidena) olid levinud valdavalt Reinimaal. Suhkruvabrikud paiknesid üle kogu Saksamaa, Reinimaal asusid aga vaid vähesed. See-eest oli seal peedimahlavabrikuid enam kui kusagil mujal. Ka tänapäeval toodetakse veel Reinimaal suurtes kogustes peedimahla.

Toote eripära

Traditsiooniline, säästlik, tootmispiirkonnas pika traditsiooni vältel juurdunud tootmismeetod tagab väärtuslike mineraalide, nagu näiteks magneesiumi säilimise lõpptootes. Lisaks sellele sisaldab toode kaaliumi. Selle valmistamisel ei kasutata lisandeid.

Oma erakordse intensiivse magusa ja linnaselise maitsega, mis tekib nagu ka magus linnase ja karamelli lõhn säästlikku tootmismeetodit kasutades, sobib see suurepäraselt mitte ainult võideks, vaid ka maitsestamiseks keetmisel ja küpsetamisel.

Toode on juba pikka aega väga populaarne ja väga hea mainega. Tootel on hea maine mitte ainult Reinimaal, vaid ka väljaspool selle piire. Populaarsus ja hea maine põhinevad toote pikal ajalool geograafilises piirkonnas.

Põhjuslik seos geograafilise piirkonna ja (kaitstud päritolunimetusega) toote kvaliteedi või omaduste või (kaitstud geograafilise tähisega) toote erilise kvaliteedi, maine või muude omaduste vahel

Toote suurepärane maine põhineb selle geograafilisel päritolul.

Siirupi „Rübenkraut“ tootmine sai alguse Reinimaal. Sellest ajast peale valmistatakse seda seal. Siirupit on alati valmistatud Reinimaalt pärit suhkrupeedist. Asjaolu, et suhkrupeet on pärit tootmispiirkonnast, on samuti olulisel määral toote hea maine kujunemisele kaasa aidanud. Toote autentsuse lahutamatuks osaks on ainukese kasutatud tooraine, nimelt suhkrupeedi, kohalik päritolu.

Toodet „Rübenkraut“ valmistatakse tänapäeval peaaegu samamoodi nagu möödunud sajanditel. Töödeldi alati üksnes peete, mis pärinesid määratletud piirkonnast. Sellest tulenevalt oli Reinimaal ka arvukalt peedimahlavabrikuid. Reinimaal kasvatatakse jätkuvalt suurtes kogustes suhkrupeeti, enamjaolt suhkru saamiseks, aga märkimisväärses osas ka siirupi „Rübenkraut“ tootmiseks.

Peedisiirupi valmistamiseks kasutatav suhkrupeet pärineb traditsiooniliselt üksnes kohalikelt peedikasvatajatelt. Suhkrupeedi kasvatamise aluseks on töötlejate ja põllumajandustootjate vaheline lepinguline koostöö, mis võimaldab seega laiaulatuslikku põllumajandusliku tootmise nõustamist. Tootjate ja töötlejate vahel on tekkinud tugev, läbipaistev ja vastutustundlik koostöö. See annab müügitagatise näol peedikasvatajatele vajaliku kindluse külviplaanide tegemiseks. Suhkrupeedi kvaliteeti kontrollitakse korrapäraselt identsete analüüsimeetoditega keemiliste parameetrite suhtes.

Viide tootespetsifikaadi avaldamisele

(Viitemääruse artikli 6 lõike 1 teine lõik)

https://register.dpma.de/DPMAregister/blattdownload/marken/2019/44/Teil-7/20191031

---

(1)  ELT L 343, 14.12.2012, lk 1.