1)

„abi“ – meede, mis vastab kõikidele aluslepingu artikli 107 lõikes 1 sätestatud nõuetele;

2)

„abi andmise periood“ – üks või mitu aastat ajavahemikus 2021–2030. Kui liikmesriik soovib anda abi lühema perioodi vältel, peaks ta võtma aluseks abisaajate majandusaasta ning andma abi aastapõhiselt;

3)

„kasvuhoonegaaside heite ülekandumine“ – kasvuhoonegaaside heitkoguste võimalik suurenemine maailmas juhul, kui äriühingud viiksid oma tootmise liidust välja, sest nad ei saa ELi HKSist tulenevat kulude suurenemist kanda üle oma klientidele, ilma et nad kaotaksid olulise osa oma turust;

4)

„abi ülemmäär“ – abisumma kokku väljendatuna protsentides abikõlblikest kuludest;

5)

„isetootmine“ – elektritootmine käitises, mis ei kvalifitseeru „elektritootjaks“ direktiivi 2003/87/EÜ artikli 3 punkti u tähenduses;

6)

„abisaaja“ – abi saav ettevõtja;

7)

„lubatud heitkoguse ühik“ (LHÜ) – kindlaksmääratud aja jooksul atmosfääri ühe tonni süsinikdioksiidi ekvivalentkoguste paiskamise lubatud heitkoguse ühik, mida on võimalik üle anda;

8)

„kogulisandväärtus“ – kogulisandväärtus tegurikuludes, mis on kogulisandväärtus turuhindades, millest on maha arvatud mis tahes kaudsed maksud ja toetused;

9)

„LHÜ forvardhind“ (eurodes) – LHÜde üheaastaste forvardlepingute päevahindade (müügipakkumise sulgemishind) aritmeetiline keskmine, ülekandmisega selle aasta detsembris, millal abi antakse, võttes aluseks hinnad konkreetsel LHÜde enampakkumisplatvormil abi andmisele eelnenud aastal ajavahemikus 1. jaanuarist kuni 31. detsembrini; (10)

10)

„CO2-heite koefitsient“ (tonni CO2/MWh) – eri geograafilistes piirkondades fossiilkütustest toodetud elektri CO2-mahukuse kaalutud keskmine. Kaal näitab fossiilkütuste osakaalu konkreetse geograafilise piirkonna elektritootmise struktuuris. CO2-heite koefitsient saadakse elektritööstuse CO2-ekvivalendi heite jagamisel fossiilkütustel põhineva elektrienergia kogutoodanguga (TWh). Käesolevates suunistes (11) on piirkonnad määratletud geograafiliste aladena, a) mis koosnevad omavahel elektribörside kaudu liidetud allturgudest või b) mille piires ei ole täheldatud ülekoormust, ja mõlemal juhul on hinnakõikumine eurodes (võttes aluseks EKP päevased vahetuskursid) kõnealustes piirkondades päev-ette tunnipõhistes elektribörsihindades maksimaalselt 1 % märkimisväärsest osast kõikidest tundidest aastas. Selline piirkondlik eristamine peegeldab fossiilkütustel põhinevate elektrijaamade osatähtsust lõpphinnas, mis määratakse kindlaks hulgiturul, ja nende rolli marginaalsete elektrijaamadena tõhususe pingereas. Üksnes asjaolu, et kaks liikmesriiki kauplevad omavahel elektriga, ei tähenda automaatselt, et nad moodustavad riigiülese piirkonna. Kuna riigi piirkondlikul tasandil ei ole asjakohaseid andmeid, hõlmavad geograafilised piirkonnad ühte või mitut liikmesriigi territooriumi tervikuna. Selle alusel on võimalik identifitseerida järgmised geograafilised piirkonnad: Aadria mere piirkonna riigid (Horvaatia ja Sloveenia), Põhjamaad (Rootsi ja Soome), Balti riigid (Leedu, Läti ja Eesti), Lääne-Euroopa keskosa (Austria, Saksamaa ja Luksemburg), Ibeeria (Portugal ja Hispaania), Tšehhi ja Slovakkia (Tšehhi ja Slovakkia) ning kõik teised liikmesriigid eraldi. Vastavad maksimaalsed piirkondlikud CO2-heite koefitsiendid, mida kohaldatakse maksimumväärtustena, kui teavitav liikmesriik ei ole koostanud turupõhise CO2-heite koefitsiendi hinnangut vastavalt punktile (11) allpool, on loetletud III lisas. Selleks et tagada elektrienergiaallikate võrdne kohtlemine ja vältida kuritarvitamist, kasutatakse kõigi elektrienergiatarne allikate puhul (isetootmine, elektrivarustuslepingud või võrgutarne) ja kõigi abisaajate puhul asjaomases liikmesriigis sama CO2-heite koefitsienti;

11)

„turupõhine CO2-heite koefitsient“ (tonni CO2/MWh) – liikmesriigid, kes kavatsevad anda kaudsete kulude hüvitist, võivad asjaomasest süsteemist teatamise osana taotleda, et kohaldatav CO2-heite koefitsient määrataks kindlaks elektrituru tegelikku marginaali määrava tehnoloogia CO2-sisalduse uuringu põhjal. Turupõhisest CO2-heite koefitsiendist teatamisel tuleb näidata säilitatud turupõhise CO2-heite koefitsiendi asjakohasust, tuginedes hinnakujundamist simuleerivale elektrisüsteemi mudelile ja marginaali määrava tehnoloogia vaatlusandmetele kogu aasta t – 1 kohta (sealhulgas tunnid, kui marginaali määras import). See aruanne tuleb esitada riigi reguleerivale asutusele heakskiitmiseks ja edastada komisjonile, kui viimasele teatatakse riigiabimeetmest vastavalt aluslepingu artikli 108 lõikele 3. Komisjon hindab uuringu ja sellest tuleneva turupõhise CO2-heite koefitsiendi asjakohasust osana aluslepingu artikli 107 lõike 3 punkti c ja käesolevate suuniste kohasest siseturuga kokkusobivuse analüüsist;

12)

„tegelik toodang“ (tonnides aasta kohta) – käitise tegelik toodang aastal t, mis määratakse tagantjärele kindlaks aastal t + 1;

13)

„tegelik elektritarbimine“ (MWh) – tegelik elektritarbimine käitises (sealhulgas elektritarbimine abikõlblike allhanketoodete tootmiseks) aastal t, mis määratakse tagantjärele kindlaks aastal t + 1;

14)

„elektritarbimise tõhususe võrdlusalus“ (MWh toodetud tonni kohta ja määratletud PRODCOM 8 tasandil) (12) – tootepõhine elektritarbimine toodetud tonni kohta, mis on saavutatud kõige energiatõhusama tootmismeetodiga konkreetse toote puhul. Elektritarbimise tõhususe võrdlusaluse ajakohastamine peab olema kooskõlas direktiivi 2003/87/EÜ artikli 10a lõikega 2. Nende abikõlblike sektorite alla kuuluvate toodete elektritarbimise tõhususe võrdlusalus, mille kohta on kütuse- ja elektrienergia omavaheline asendatavus kehtestatud komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2019/331 (13) I lisa 2. jaotises, arvutatakse sama süsteemi piires, võttes abisumma määramisel arvesse üksnes elektri osakaalu. Vastavad elektritarbimise võrdlusalused abikõlblikesse sektoritesse kuuluvate toodete puhul on loetletud käesolevate suuniste II lisas;

15)

„elektritarbimise tõhususe varuvõrdlusalus“ – [...] protsenti tegelikust elektritarbimisest, mis määratakse kindlaks komisjoni otsusega koos elektritarbimise tõhususe võrdlusalustega. See vastab elektritarbimise tõhususe võrdlusaluste kohaldamisel kehtestatud keskmisele heite vähendamise kohustusele (elektritarbimise võrdlusalus / eelnev elektritarbimine). Seda kohaldatakse kõigi toodete suhtes, mis kuuluvad abikõlblikesse sektoritesse, kuid mille puhul elektritarbimise tõhususe võrdlusalust ei ole kindlaks määratud.

a)

Kui abisaaja toodetavate toodete suhtes kohaldatakse II lisas loetletud elektritarbimise tõhususe võrdlusaluseid, on käitise kohta makstav maksimaalne abisumma aastal t tekkinud kulude puhul järgmine:

Amaxt = Ai × Ct × Pt-1 × E × AOt

Ai on abi osatähtsus väljendatuna kümnendmurruna (nt 0,75); Ct on kohaldatav CO2-heite koefitsient või turupõhine CO2-heite koefitsient (tCO2/MWh) (aastal t); Pt-1 on LHÜforvardhind aastal t – 1 (EUR/tCO2); E on kohaldatav tootepõhine elektritarbimise tõhususe võrdlusalus, mis on määratletud II lisas; AOt on tegelik toodang aastal t. Need mõisted on määratletud jaotises 1.3.

b)

Kui abisaaja toodetavate toodete suhtes ei kohaldata II lisas loetletud elektritarbimise tõhususe võrdlusaluseid, on käitise kohta makstav maksimaalne abisumma aastal t tekkinud kulude puhul järgmine:

Amaxt = Ai × Ct × Pt-1 × EF × AECt

Ai on abi osatähtsus väljendatuna kümnendmurruna (nt 0,75); Ct on kohaldatav CO2-heite koefitsient (tCO2/MWh) (aastal t); Pt-1 on LHÜ forvardhind aastal t – 1 (EUR/tCO2); EF on kohaldatav elektritarbimise tõhususe varuvõrdlusalus, mis on määratletud II lisas; AEC on tegelik elektritarbimine (MWh) aastal t. Need mõisted on määratletud jaotises 1.3.

a)

mis tahes muu riigiabiga seoses muude tuvastatavate abikõlblike kuludega;

b)

mis tahes muu riigiabiga seoses samade abikõlblike kuludega, mis osaliselt või täielikult kattuvad, ja mis tahes muu riigiabiga, millel ei ole tuvastatavaid abikõlblikke kulusid, üksnes juhul, kui kumuleerimise tulemusel ei ületata käesoleva jaotise kohaselt selle abi suhtes kohaldatavat abi ülemmäära või -summat.

a)

vastama läbipaistvuse, mittediskrimineerimise, võrdse kohtlemise ja usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtetele;

b)

tagama, et pakkumuskõlblikud on ainult sellised projektid, mis edendavad energia- ja tarneallikate mitmekesistamist, vajalikke ümberkorraldusi, keskkonnaseisundi parandamist ja taristu ajakohastamist, puhast tehnoloogiat (näiteks taastuvenergiatehnoloogiat) või energiatootmise sektori moderniseerimist (näiteks tõhusat ja kestlikku kaugkütet) ning energia ülekandmis- ja jaotamissektorit;

c)

määratlema selged, objektiivsed, läbipaistvad ja mittediskrimineerivad valikukriteeriumid projektide paremusjärjestuse koostamiseks, et tagada üksnes selliste projektide valimine, mis

a)

mis tahes muu riigiabiga seoses muude tuvastatavate abikõlblike kuludega;

b)

mis tahes muu riigiabiga seoses samade abikõlblike kuludega, mis osaliselt või täielikult kattuvad, ja mis tahes muu riigiabiga, millel ei ole tuvastatavaid abikõlblikke kulusid, üksnes juhul, kui kumuleerimise tulemusel ei ületata käesoleva jaotise kohaselt selle abi suhtes kohaldatavat abi ülemmäära või -summat.

a)

rakendavad auditiaruandes esitatud soovitusi, kui asjaomaste investeeringute tasuvusaeg ei ületa kolme aastat ja nende investeeringute kulud on proportsionaalsed, või teise võimalusena

b)

vähendavad oma elektritarbimise CO2-jalajälge, et katta vähemalt 30 % oma elektritarbimisest CO2-vabadest allikatest, või teise võimalusena

c)

investeerivad märkimisväärse, vähemalt 50 % suuruse osa abisummast projektidesse, mis toovad kaasa käitise kasvuhoonegaaside heitkoguste olulise vähenemise tublisti allapoole ELi heitkogustega kauplemise süsteemis LHÜde tasuta eraldamiseks kasutatavat võrdlusalust.

a)

heakskiidetud abikava või üksikabi andmiseks vastu võetud otsuse ja selle rakendussätete täistekst või link;

b)

abi andva(te) asutus(t)e nimi (nimed);

c)

iga abisaaja nimi ja tunnus, välja arvatud ärisaladused ja muu konfidentsiaalne teave nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel ja komisjoni nõusolekul, vastavalt komisjoni teatisele ametisaladuse hoidmise kohta riigiabi otsustes (19);

d)

abivahend, (20) abielement ja kui see on erinev, siis igale abisaajale antud abi nominaalsumma, väljendatuna täissummana omavääringus (21);

e)

abi andmise kuupäev (22) ja avaldamise kuupäev;

f)

ettevõtja liik (väike või keskmise suurusega ettevõtja/suurettevõtja);

g)

piirkond, kus abisaaja asub (NUTS 2. tasand või madalam);

h)

peamine majandussektor, milles abisaaja tegutseb (NACE rühma tasandil);

i)

abi eesmärk.

a)

iga abisaaja ja tema omanduses olevate toetust saavate käitiste nimed;

b)

sektor(id), milles iga abisaaja tegutseb (määratletud NACE-4 koodi alusel);

c)

abi andmise aasta ja abi maksmise aasta;

d)

tegelik toodang iga toetatava käitise kohta asjaomases sektoris;

e)

tegelik elektritarbimine iga toetatava käitise kohta (kui on antud mis tahes abi elektritarbimise tõhususe varuvõrdlusaluse alusel);

f)

LHÜ forvardhind, mida on kasutatud abisumma arvutamisel abisaaja kohta;

g)

abi osatähtsus;

h)

riigi CO2-heite koefitsient.