Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1151/2012 (põllumajandustoodete ja toidu kvaliteedikavade kohta) artikli 50 lõike 2 punkti a kohase tootespetsifikaadi olulise muudatuse heakskiitmise taotluse avaldamine

(2020/C 208/04)

Vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1151/2012 (1) artiklile 51 annab käesoleva dokumendi avaldamine õiguse esitada muutmistaotluse suhtes vastuväiteid kolme kuu jooksul alates käesoleva dokumendi avaldamise kuupäevast.

KAITSTUD PÄRITOLUNIMETUSE / KAITSTUD GEOGRAAFILISE TÄHISE TOOTESPETSIFIKAADI OLULISTE MUUDATUSTE HEAKSKIITMISE TAOTLUS

Muudatuste heakskiitmise taotlemine kooskõlas määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 53 lõike 2 esimese lõiguga

„SUSKA SECHLOŃSKA“

ELi nr: PGI-PL-0600-AM01 – 10.10.2019

KPN () KGT (X)

1.   Taotlejate rühm ja õigustatud huvi

Rühma nimi: Stowarzyszenie Producentów Owoców i Warzyw w Ujanowicach

Postiaadress:

Sechna 32

34–603 Ujanowice

POLSKA/POLAND

Tel +48 183334158

E-post: biuro@suskasechlonska.pl

Stowarzyszenie Producentów Owoców i Warzyw w Ujanowicach on „Suska sechlońska“ tootjate rühm. See taotlejate rühm esitas „Suska sechlońska“ kaitstud geograafilise tähisena registreerimise taotluse.

2.   Liikmesriik või kolmas riik

Poola

3.   Tootespetsifikaadi osa, mida muutmine hõlmab:

☐	Toote nimetus

☒	Toote kirjeldus

☐	Geograafiline piirkond

☐	Päritolutõend

☒	Tootmismeetod

☒	Seos piirkonnaga

☐

Märgistus

☐	Muu (täpsustada)

4.   Muudatus(t)e liik

☒	Registreeritud KPNi või KGT tootespetsifikaadi muudatused, mis on määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 53 lõike 2 kolmanda lõigu kohaselt olulised.

☐	Sellise registreeritud KPNi või KGT tootespetsifikaadi muudatused, mille koonddokumenti (või sellega võrdväärset) ei ole avaldatud ja mida ei käsitleta määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 53 lõike 2 kolmanda lõigu kohaselt väikese muudatusena.

5.   Muudatused

Toote kirjeldus

Koonddokumendi punktis 3.2 („Toote kirjeldus“) ja kaitstud geograafilise tähise „Suska sechlońska“ spetsifikaadi punktis 4 asendatakse järgmised laused: „„Suska sechlońska“ suurus, mis sõltub kasutatud puuviljasordi suurusest, jääb vahemikku 1,5–4,5 cm. Ühes kilos on 44–99 üksikut vilja.“ lausetega: „„Suska sechlońska“ suurus, mis sõltub kasutatud puuviljasordi suurusest, jääb vahemikku 1,5–4,5 cm. Pooles kilos on 44–99 üksikut vilja.“

See muudatus on vajalik trükivea parandamiseks.

Tootmismeetod (tootespetsifikaat) ja seos geograafilise piirkonnaga (koonddokument)

„Suska sechlońska“ spetsifikaadi punktis 7 („Tootmismeetod“) asendatakse järgmine lause: „Säilitusainete kasutamine on keelatud kogu „Suska sechlońska“ tootmisprotsessi jooksul ning kõik eespool kirjeldatud etapid tuleb teha käsitsi.“ lausega: „Kogu „Suska sechlońska“ tootmisprotsessi jooksul tuleb kõik eespool kirjeldatud etapid teha käsitsi.“ Järgmine lõik „Toote säilitamine“ sisestatakse lõigu „Kivide valikuline eemaldamine“ järele: „Toote „Suska sechlónska“„kõlblik kuni“ tähtaja pikendamiseks võib selle tootmisel kasutada järgmist säilitusainet: kaaliumsorbaat (E202). Seda võidakse lisada vesilahusena viimasel kuivatusetapil vahetult enne pakendamist ploomide selles leotamise ja keeramise või selle pihustamise teel.“

Kõnealune muudatus, millega tühistatakse „Suska sechlońska“ tootmisel säilitusainete kasutamise keeld ja lubatakse kasutada kaaliumsorbaati (E202), tuleneb asjaolust, et traditsiooniliselt müüdi ploome lahtiselt või õhku läbilaskvas pakendis (linasest riidest või džuudist kottides) ning suitsutamis- ja kuivatusprotsess oli piisav toote säilivusaja pikendamiseks. See oli tingitud suitsu antiseptilistest omadustest ja veesisalduse vähenemisest kuivatamise ajal. Lisaks ei ladustatud toodet pikaks ajaks, sest seda valmistati peamiselt jõuludeks ning see oli mõeldud üksnes omatarbeks või kohapeal müümiseks.

Tänapäeval kasutatakse endiselt „Suska sechlońska“ traditsioonilist valmistusviisi. Ent muutuva müügimeetodi (turustajate ja jaemüügikettide nõuded) ning toidu pakendamise hügieeni- ja sanitaarnõuete tõttu tuleb nüüd ploomid pakendada suletud plastpakendisse. Seetõttu on esinenud toote hallitamist ja selle kvaliteet on halvenenud. See võib ohustada toiduohutust ja tarbijate tervist ning mõjutab negatiivselt toote mainet.

Toidu lisaaineid käsitlevate ELi eeskirjade kohaselt võib kuivatatud puuviljadele lisada säilitusaineid. Säilitusaine lisamine ei muuda toote omadusi ega mõjuta tootespetsifikaadis kindlaks määratud „Suska sechlońska“ eriomadusi.

„Suska sechlońska“ spetsifikaadi punktis 7 („Tootmismeetod – puuviljade paigutamine“) asendatakse järgmine lause: „Puuviljakihi paksus restil ei ületa tavaliselt 20 cm“ lausega: „Ploomid, mis lähevad kuivatamisele ja suitsutamisele, laotatakse 20–40 cm paksuste kihtidena“.

Sarnane muudatus tehti koonddokumendi punktis 5, kus lause: „Ploomid, mis lähevad kuivatamisele ja suitsutamisele, laotakse restidele 30–50 cm paksuste kihtidena.“ asendatakse lausega „Ploomid, mis lähevad kuivatamisele ja suitsutamisele, laotakse restidele 20–40 cm paksuste kihtidena.“

Kõnealune muudatus on vajalik tootjate kasutatava praktika formaliseerimiseks. Nad on tähele pannud, et kuivatamiseks ja suitsutamiseks paigutatud ploomide kihi paksuse vähendamine avaldab positiivset mõju mõlema protsessi ajale ja tõhususele ega muuda tootele „Suska sechlońska“ iseloomulikke omadusi. Peale selle ühtlustati tootespetsifikaadis („Tootmismeetod“) ja koonddokumendis (punkt 5 „Seos geograafilise piirkonnaga“) olevat analoogset teavet.

KOONDDOKUMENT

„SUSKA SECHLOŃSKA“

ELi nr: PGI-PL-0600-AM01 – 10.10.2019

KPN () KGT (X)

1.   Nimetus(ed)

„Suska sechlońska“

2.   Liikmesriik või kolmas riik

Poola

3.   Põllumajandustoote või toidu kirjeldus

3.1.   Toote liik

Klass 1.6. Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ning töödeldud kujul

3.2.   Punktis 1 esitatud nimetusele vastava toote kirjeldus

Nimetus „Suska sechlońska“ tuleneb kohalikust murdekeelest. Suska tähendab suszka’t, st kuivatatud ja suitsutatud ploomi. Omadussõna sechlońska tuleneb Laskowa valla kohanimest Sechna, kust kuivatamise traditsioon on alguse saanud.

„Suska sechlońska“ on kuivatatud või suitsutatud kivita või kiviga ploom.

Selle suurus sõltub kasutatud ploomisordi suurusest ning jääb vahemikku 1,5–4,5 cm, pooles kilos on 44–99 ploomi. Toote kuju sõltub kuivatamiseks kasutatud puuviljade sordist ja võib varieeruda lapikust piklikuni. „Suska sechlónska“ on vetruva mahlaka viljalihaga, kortsulise ja kleepuva kestaga, värvuselt sügavsinisest mustani. Maitselt on see magusavõitu, suitsuse järelmaitse ja lõhnaga. Valmistoote veesisaldus müügihetkel on 24–42 %.

3.3.   Sööt (üksnes loomse päritoluga toodete puhul) ja tooraine (üksnes töödeldud toodete puhul)

„Suska sechlońska“ tootmiseks kasutatakse Prunus domestica L. ssp. domestica ja sellest aretatud sortide (’Promis’, ’Tolar’, ’Nektawit’, ’Valjevka’ ja ’Stanley’) vilju. Nende sortide viljadel on kuivatamiseks ja suitsutamiseks sobivad omadused, sealhulgas suur suhkrusisaldus ning suhteliselt väike veesisaldus.

Vili peab olema terve, ilma mädaplekkide või mehaaniliste vigastusteta ning ilma putukate, lestade või muude kahjurite tekitatud nähtavate kahjustusteta. Kasutatav vili peab olema ilma mis tahes kahjustuseta, mustuseta või tundmatute organismideta, mis muudaks viljad tarbimiskõlbmatuks.

3.4.   Täpsustage tootmise erietapid, mis peavad toimuma määratletud geograafilises piirkonnas

Kuivatamiseks kasutatavad kuivatid peavad asuma määratletud geograafilises piirkonnas ning kogu kuivatus- ja suitsutamisprotsess peab samuti toimuma seal. Tootmisel kasutatav puit ja toormaterjal võivad olla pärit väljastpoolt määratletud geograafilist piirkonda. Vaigurikka puidu kasutamine on keelatud. Kogu kuivatus- ja suitsutamisprotsess viiakse läbi piirkonnale kõnealusele piirkonnale omastes erilistes puuviljakuivatites.

3.5.   Sellise toote viilutamise, riivimise, pakendamise jm erieeskirjad, millele registreeritud nimetus viitab

–

3.6.   Sellise toote märgistamise erieeskirjad, millele registreeritud nimetus viitab

–

4.   Geograafilise piirkonna täpne määratlus

„Suska sechlońska“ tootmise geograafiline piirkond hõlmab 239,55 km2 ja see asub Väike-Poola vojevoodkonna nelja valla: Laskowa, Iwkowa, Łososina Dolna ja Żegocina halduspiirides. Nimi sechlońska tuleneb Laskowa valla Sechna küla nimest ning seda kasutatakse traditsiooniliselt kogu geograafilises piirkonnas, kus toodetakse ploomi „Suska sechlónska“.

5.   Seos geograafilise piirkonnaga

5.1.   Geograafilise piirkonna eripära

Punktis 4 määratletud geograafiline piirkond asub üle 300 meetri kõrgusel merepinnast. Piirkonna maastik on väga mitmekesine, enamiku nõlvade kalle on 5° või 25°.

Kohalike elanike kavandatud ja ehitatud puuviljakuivatid sobivad kohaliku maastikuga ja moodustavad selle lahutamatu osa. Piirkonnas, mis hõlmab nelja nimetatud valda, on 677 sellist kuivatit. See on selge tunnus toote väga tihedast seosest geograafilise piirkonnaga. Kuivatite arv on üks aspekte, mille poolest kõnealune piirkond eristub naaberpiirkondadest.

Kuivatid koosnevad tellistest alustest, mis ümbritseb kollet, ja kaetud kambrist, milles on puust rest. Kambri keskmine laius on umbes 2 meetrit ja pikkus 3,5 meetri ringis. Kamber on keskelt poolitatud puidust barjääriga. Rest, mis koosneb üksteise kõrval asetsevatest oksakohtadeta puuvarbadest laiusega 4 cm, kõrgusega 3 cm ja pikkusega umbes 1 meeter, moodustab kambri alumise poole. Puuvarvad on paigutatud ühetasasele pinnale. Need on paigutatud nii, et oleks tagatud suitsu ja sooja õhu ringkäik umbes 180 cm kõrgusel maapinnast. Kamber suletakse puidust uksega, mille kaudu täidetakse puuviljakuivatit ploomidega ja mis aitab hoida sooja ning kaitsta ebasoodsate ilmastikutingimuste eest. Iga kambri all paikneb kolle. Ehitist kaitseb viilkatus. Puuviljakuivatitel on tavaliselt kaks kuni kolm kambrit; siiski on võimalik leida ka kuivateid, millel on ainult üks kamber või isegi kuni viis kambrit.

Temperatuur kuivatis hoitakse toote „Suska sechlońska“ valmistamise ajal vahemikus 45–60 °C.

Ploomid, mis lähevad kuivatamisele ja suitsutamisele, laotakse restidele 20–40 cm paksuste kihtidena. Tootjad keeravad kuivatatavate ploomide massi kord päevas spetsiaalse kühvli abil ringi. Protsess kestab 4–6 päeva olenevalt ploomikihi paksusest. Selline ploomide kuivatamise ja suitsutamise meetod on välja töötatud tänu kohalike tootjate ainulaadsetele oskustele ning seda kasutatakse üksnes „Suska sechlońska“ tootmiseks määratletud geograafilises piirkonnas.

5.2.   Toote eripära

„Suska sechlónska“ tootmiseks on vajalik nii kuivatamine kui ka suitsutamine. Ploomide kuivatamisel ja suitsutamisel kasutatakse kuivatites kuuma suitsu, mis eristab toodet „Suska sechlónska“ ploomidest, mida kuivatatakse kuuma õhu käes. Suitsutamise käigus kaotavad ploomid kudedest veidi vett ning imavad endasse suitsu, millele on antiseptilised omadused. Kudede veesisalduse vähenemine suitsutamisel ja suitsu antiseptilised omadused takistavad mädanemist soodustavate bakterite arenemist, pikendades seega toote kasutusiga. Suits annab puuviljale ainulaadse värvuse, lõhna ja maitse. Kuna ploome kuivatatakse 20–40 cm kihtidena ja keeratakse ümber üks kord päevas, katab kuivatamise jooksul ploomidest nõrguv mahl kuivatatud puuviljad, andes neile magusa järelmaitse. Sel viisil toodetud ploome „Suska sechlońska“ iseloomustab tuntav magus maitse koos märgatava suitsuse järelmaitse ja lõhnaga ning sügavsinine kuni must kleepuv kest.

5.3.   Põhjuslik seos geograafilise piirkonna ja (kaitstud päritolunimetusega) toote kvaliteedi või omaduste või (kaitstud geograafilise tähisega) toote erilise kvaliteedi, maine või muude omaduste vahel

Seos „Suska sechlońska“ ja piirkonna vahel põhineb toote mainel, mille on loonud selle pikaajaline tootmine ning kohalike tootjate ainulaadsed oskused.

„Suska sechlońska“ kõrge kvaliteet tuleneb kohalike tootjate ainulaadsetest oskustest ja nende kasutatavatest traditsioonilistest tootmismeetoditest. Kuivatite kuju ja kuivatamismeetod kajastavad kohalike tootjate oskusteavet ning erinevad tunduvalt tootmisviisidest, mida kasutatakse nii Poola muudes piirkondades kui ka naaberpiirkondades. Kuivatite ehitusviis tagab sooja õhu ja suitsu üheaegse ringlemise, mis ühteaegu nii kuivatab kui ka suitsutab ploome.

Seos „Suska sechlońska“ ja geograafilise piirkonna vahel kajastub ka selles, et nimi „Sechna“ on tuletatud suitsutamis- ja kuivatustraditsioonist (sechna – sechnie tähendab suszenie’t ehk kuivatamist). See näitab toote ainulaadsust ja tootmismeetodi sügavalt juurdunud traditsiooni punktis 4 osutatud geograafilises piirkonnas.

Legendi kohaselt sai ploomide kuivatamise ajalugu alguse kohalikult vaimulikult, kes levitas ploomide suitsutamise kommet oma valla elanike seas. „Suska sechlońska“ tootmise pikast traditsioonist annab tunnistust Jan Ligęza 1905. aastal ilmunud töö pealkirjaga „Ujanowice – wiés powiatu limanowskiegeo“ (Ujanowice – Limanowa maakonna küla) (Poola Kunstide ja Teaduste Akadeemia etnograafiakomisjoni töö nr 9). Traditsioon on säilinud nüüdisajani ning tootmismeetod jäänud praktiliselt samaks. Kõige vanem kuivati, mis küll enam ei tööta, on üle 100 aasta vana. Kohalike tootjate kavandatud erilised kuivatid annavad tunnistust sellest, et vana tootmisviis on säilinud. Need kuivatid sobivad suurepäraselt piirkonna maastikku.

Kuivatamine ja suitsutamine on olnud nii populaarne, et sellest on kirjutatud kõnealust traditsiooni ülistavaid laule ja luuletusi. See vana laul on üks taolistest näidetest:

(... Oh Sechna, suitsust mustunud Sechna,

kui ei oleks puuviljakuivateid, siis oleksid sa pealinn …)

Toote tuntust kinnitavad ajakirjanduses ilmunud artiklid, näiteks: Suszenie śliwek („Ploomide kuivatamine“), Gazeta Krakowska, september 2004; Suska sechlońska lepsza niż Kalifornijska („Suska sechlońska on parem kui California ploom“), Gazeta Krakowska, 27. aprill 2007; või Suska sechlońska puka do Unii („Suska sechlońska koputab Euroopa Liidu uksele“), Dziennik Polski, 2.–3. mai 2007 – kaitstud geograafilise tähise taotlemist dokumenteeriv artikkel.

„Suska sechlońska“ mainest annavad tunnistust ka auhinnad ja tunnustused, mida see on saanud mitmesugustel võistlustel: tunnustus võistluselt Nasze Kulinarne Dziedzictwo („Meie kultuuriline pärand“) 2000. aastal, auhind Poola parima piirkondliku toote võistluselt Perła 2004 („2004. aasta pärl“), esikoht 2006. aasta küsitlusel Małopolski Smak („Väike-Poola maitse“).

Dobrocieszis aastast 2001 korraldatav ploomifestival (Święto Suszonej Śliwki), kus võib näha ploome väga mitmesuguses esituses, annab samuti tunnistust toote heast mainest, selle seosest piirkonnaga ja ploomide kuivatamise traditsioonist. „Suska sechlońska“ mainet kinnitab ka kohalike ametiasutuste poolt kaardistatud „ploomi turismitee“. Sellele teele on märgitud talumajapidamised, kus on ploomiaiad ja kuivatid.

Viide tootespetsifikaadi avaldamisele

(Viitemääruse artikli 6 lõike 1 teine lõik)

https://www.gov.pl/web/rolnictwo/wnioski-przekazane-komisji-europejskiej

---

(1)  ELT L 343, 14.12.2012, lk 1.