Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1151/2012 (põllumajandustoodete ja toidu kvaliteedikavade kohta) artikli 50 lõike 2 punkti a kohase tootespetsifikaadi olulise muudatuse heakskiitmise taotluse avaldamine

(2020/C 150/07)

Käesoleva dokumendi avaldamine annab õiguse esitada muudatuse suhtes vastuväiteid vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1151/2012 (1) artiklile 51 kolme kuu jooksul alates käesoleva dokumendi avaldamise kuupäevast.

KAITSTUD PÄRITOLUNIMETUSE / KAITSTUD GEOGRAAFILISE TÄHISE TOOTESPETSIFIKAADI OLULISE MUUDATUSE HEAKSKIITMISE TAOTLUS

Muudatuse heakskiitmise taotlus kooskõlas määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 53 lõike 2 esimese lõiguga

„Mojama de Isla Cristina“

ELi nr: PGI-ES-01211-AM01 – 3.10.2018

KGT (X) KPN ()

1.   Taotlejate rühm ja õigustatud huvi

Consejo Regulador de las Indicaciones Geográficas Protegidas Mojama de Barbate y Mojama de Isla Cristina

Glorieta del Agua n° 4, planta 2, módulo 9

41940 Tomares

Seville

ESPAÑA

Tel +34 954151823

E-post: consejoregulador@consejoreguladordelamojama.com

Taotlejate rühma õigustatud huvi põhineb asjaolul, et tegemist on asutusega, kes vastutab kaitstud geograafilise tähise „Mojama de Isla Cristina“ haldamise eest ning oli nimetuse registreerimise algse taotluse esitaja.

2.   Liikmesriik või kolmas riik

Hispaania

3.   Tootespetsifikaadi osa, mida muutmine hõlmab

☐	Toote nimetus

☒	Toote kirjeldus

☐	Geograafiline piirkond

☒	Päritolutõend

☒	Tootmismeetod

☐

Seos

☒

Märgistus

☐	Muu (täpsustada)

4.   Muudatus(t)e liik

☒	Registreeritud KPNi või KGT tootespetsifikaadi muudatus, mis on määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 53 lõike 2 kolmanda lõigu kohaselt oluline.

☐	Sellise registreeritud KPNi või KGT tootespetsifikaadi muudatus, mille koonddokumenti (või sellega võrdväärset) ei ole avaldatud ja mida ei käsitleta määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 53 lõike 2 kolmanda lõigu kohaselt väikese muudatusena

5.   Muudatus(ed)

Jaotis B. Toote kirjeldus

5.1.

Spetsifikaadi jaotise B esimeses lõigus ja koonddokumendi punktis 3.2 asendatakse sõna „sazonado“ („laagerdatud“) sõnaga „salado“ („soolatud“). Tegemist oli veaga, mis on nüüd parandatud. Hispaania õiguse alusel on toote õige kirjeldus „soolatud ja kuivatatud“. Terminit „sazonado“ („laagerdatud“) kasutatakse hooajaliste toitude puhul, st need on küpsed või oma küpsuse haripunkti jõudnud.

5.2.

Spetsifikaadi jaotise B kolmandas lõigus ja koonddokumendi punktis 3.2 jäetakse mõiste „Ekstraklass“ (Categoría Extra) määratlusest välja sõnad „mis on vähem rasvane“. - Spetsifikaadi jaotise B neljandas lõigus ja koonddokumendi punktis 3.2 jäetakse mõiste „I kategooria“(Categoría Primera) määratlusest välja sõnad „mille rasvasisaldus on suurem“. Need fraasid on välja jäetud, kuna need on kirjeldavad ega iseloomusta toodet mitte mingil viisil.

5.3.

Spetsifikaadi jaotises B ja koonddokumendi punktis 3.2 asendatakse parameeter „suhteline niiskus“ (humedad relativa) parameetriga „vee aktiivsus“ (actividad de agua). Tegemist oli veaga, sest suhteline niiskus on keskkonnaparameeter, aga vee aktiivsus mõõdab niiskust toiduaines. On kindlaks tehtud, et vee aktiivsus (aw) peab olema alla 0,90.

5.4.

Spetsifikaadi alajaotise B.1 esimeses lõigus ja koonddokumendi punktis 3.3 asendatakse hariliku tuuni kaal 200 kg kaaluga 150 kg. Seda õigustab praegu püütavate kalade väiksem suurus, pidades samas loomulikult kinni minimaalsest lubatud suurusest, ilma et kahjustataks lõpptoote kvaliteeti.

5.5.

Alajaotises B.2 jäetakse tabeli parameetritest välja aeroobsed mesofiilid, sest need ei ole patogeensed mikroorganismid. Neid hõlmavad horisontaalsed eeskirjad ja sellega ei parandata toote kvaliteeti.

5.6.

Raskmetallide tabel on viidud alajaotisest B.2 alajaotisesse B.1. Tooraineid käsitlev alajaotis B.1 on jaotis, mille alusel tuleks kontrollida raskmetallide sisaldust. Muudatus tuleneb sellest, et enne värskete tükkide tootmisprotsessi sisenemist on vaja teada raskmetallide sisaldust. Sellega tagatakse, et lõpptooted ei ole kunagi valmistatud suure raskmetallisisaldusega toorainetest.

Jaotis D. Asjaolud, mis tõendavad, et toode on pärit asjaomasest piirkonnast

5.7.

Spetsifikaadi jaotise D neljandast lõigust jäetakse välja nõue, et tootmispäevikud „järgiksid regulatiivkomitee vastu võetud vormi“, sest tootmispäevik on käitajate enesekontrolli vahend ja regulatiivkomitee ei peaks olema sellega seotud. Jaotisest D jäetakse välja ka kogu seitsmes lõik, st tekst „Komitee peab väljastama sertifitseeritud soolamisrajatistele nummerdatud etiketid, mis kujutavad endast toodete turule toomisel päritolu ja käsitööndusliku töötlemise tagatist“. Seda seetõttu, et nummerdatud etikettide kasutamist ei peeta tootekontrolli jaoks vajalikuks, sest seda on võimalik teha tõhusalt toote ja partii identifitseerimisnumbrite abil. Selle nõude välja jätmine hõlbustab toote turule toomist.

Jaotis E. Tootmismeetodi kirjeldus

5.8.

Jaotise E punkti c „Ronqueo (tuunikala tükeldamine)“ on üldiselt edasi arendatud, et anda üksikasjalikum kirjeldus protsessi kohta, mida peetakse üheks kõige olulisemaks kvaliteetse mojama (soolatuun) tootmise etapiks. Teisest lõigust jäetakse välja sõnad „tuunikala keha lõigatakse lahti ja selgroog eemaldatakse“ ja need asendatakse järgmisega: „piki kõhuuime ja pärakuuime lisauimekeste vahele jäävat joont tehakse sisselõige; seejärel tehakse väike sisselõige piki seljauime ja selle lisauimekeste vahele jäävat joont. Selles etapis tekib heli, millest on protsess saanud oma nimetuse ronqueo: Kui nuga läheb vastu selgroogu, siis tekitab see heli, mis sarnaneb norskamisele (hispaania keeles ronquido). Pärast eespool nimetatud sisselõike tegemist tehakse veel kaks täiendavat sisselõiget, üks kala mõlemale poolele, kõhuuime alguspunkti. Selle eesmärk on eraldada kaks ülemist osa (negros või descargamentos) kahest alumisest osast (blancos või descargados).“ Kolmandast lõigust jäetakse välja järgmine: „Fileedest eemaldatakse nahk, järelejäänud luud ja tume liha. Pärast puhastamist ülemistest osadest saadud neli fileed ja alumistest osadest saadud neli fileed pestakse ja lõigatakse ribadeks. Ribade pikkus oleneb tuunikalafilee laiusest. Paksus ei tohi ületada 5 cm“ ja need asendatakse järgmisega: „Nahk eemaldatakse ja fileed eraldatakse. Need puhastatakse luudest ja sangacho’st (see on hüübinud vere tõttu tekkinud kogu kala pikkuses kulgeva tumedama lihariba traditsiooniline nimetus). Selle tulemuseks on neli fileed, mis liigitakse ekstraklassi (Extra) ja neli fileed, mis liigitatakse I klassi (Primera). Pärast puhastamist need pestakse ja lõigatakse ribadeks, millest lõpuks valmistatakse mojama’d. Ribade pikkus oleneb tuunikalafilee laiusest.“ Kolmandast lõigust jäetakse välja ka nõue, et ribade paksus ei tohi olla rohkem kui 5 cm. Tükeldamine toimub käsitsi, mis tähendab seda, et isegi kui seda tehakse väga oskuslikult, ei pruugi lõigatud tükid olla nõuetekohased. Kui riba paksus on mõnes kohas rohkem kui 5 cm, ei saa seda muidu perfektselt tehtud tegevust selle ebakõla pärast sertifitseerida. Lisaks sellele on punktis 5.2 selgitatud põhjusel selles jaotises jäetud saadud fileede klassifikatsioonist välja viited rasvasisaldusele.

5.9.

Spetsifikaadi jaotise E punkti d „Soolamine“ esimesest lõigust jäetakse välja nõue, et soolakihi paksus peab olema 2 kuni 4 cm. Seda seetõttu, et aasta jooksul tehtud kontrollid näitasid, et täpsete mõõtmiste tegemine on soolas esinevate ebakõlade tõttu keeruline. Oluline on, et fileed on täielikult kaetud soolaga ega puuduta üksteist. Samast lõigust d jäetakse samal põhjusel välja ka sõnad „Tuunikalaribad on täielikult kaetud, et tagada soola ühtlane jaotamine“ ja need asendatakse järgmisega: „tagades, et tuunikalafileed ei puutu üksteisega kokku, Sool peab olema jaotatud võrdselt, nii et tuunikalaribad on täielikult kaetud.“ Lisaks on sõna „tuunikala“ asendatud sõnaga „tuunikalafilee“, et anda materjali kohta täpsem kirjeldus. Sama kehtib ka spetsifikaadi jaotise E punktide e ja g kohta, nii et kõikjal kirjeldatakse toorainet tuunikalafileena. Teises lõigus on muudetud soolamisaega: „18 kuni 36 tundi“ asemel „18 kuni 50 tundi“, sest tehtud kontrollid on näidanud, et paksemaid fileesid tuleb kauem soolata.

5.10.

Jaotise E „Fileede pesemine“ punkti e teisest lõigust jäetakse välja järgmised sõnad: „ribad asetatakse külma vette hunnikutes ja need jäetakse seisma“ ja need asendatakse järgmisega: „tuunikalafilee ribad asetatakse külma vee vannidesse. Need pestakse esimest korda, et eemaldada nende küljes olev sool. Seejärel asetatakse need külma vee vannidesse ja jäetakse seisma“. Selle muudatuse eesmärk on üksnes parandada protsessi kirjeldust, et aidata kaasa spetsifikaadi nõuetele vastavuse kontrollimisele. Samast lõigust jäetakse välja sõnad „Selle protsessi jooksul vahetatakse vett kolm kuni neli korda“ ja need asendatakse järgmisega: „Vett vahetatakse vähemalt üks kord“. Selle põhjuseks on asjaolu, et kontrollidest nähtub, et vee nii mitu korda vahetamine ei ole vajalik.

5.11.

Spetsifikaadi jaotise E punktid g ja h on ühendatud üheks punktiks g „Kuivatamine“, sest see kujutab protsessi täpsemalt. Jaotus kaheks punktiks on tegelikult kunstlik, sest tegemist ei ole kahe eraldi tegevusega (laagerdamine ja kuivatamine), vaid see on üks järjepidev protsess (kuivatamine), mis toimub kuivatamisrajatises, kuhu pestud ja vajaduse korral pressitud tuunikalafilee ribad viiakse kuivatamiseks ja kust viiakse ära tuunikalafilee kuivatatud ribad, millest valmistatakse lõpptoode. Punkti g neljas lõige hõlmab nüüd sõnastust „kuigi see ei tohi kesta vähem kui 15 päeva“, et kehtestada minimaalne aeg loomulikuks kuivamiseks. Viiendas lõikes, mis käsitleb segamisprotsessi, on parandatud viga, mis oli seotud maksimaalse lubatud temperatuuriga. Temperatuur 16 °C on asendatud temperatuuriga 17 °C ja kehtestatud on minimaalne kuivamise aeg, mis ei tohi olla vähem kui 15 päeva. Kuuendast lõigust, mis käsitleb kuivatamist tunnelites, on jäetud välja kehtestatud kuivatamise aeg „15 kuni 21 päeva“. Nüüd on sätestatud üksnes see, et protsess peab kestma „vähemalt 12 päeva“. Muudatuse põhjuseks on asjaolu, et kontrollidest nähtub, et 12 päeva pikkusest kuivatamisest piisab nõutava kvaliteediga perfektse mojama saamiseks. Viiendas ja kuuendas lõigus täpsustatakse, et rajatistes kontrollitav „niiskus“ on „suhteline niiskus“.

5.12.

Eelnevate punktide ühendamise tõttu toimunud ümbernummerdamisest tulenevalt muudetakse punkt i punktiks h. Parandatud on viga, mille puhul termin „filee“ on asendatud sõnaga „mojama“, sest selles protsessi etapis on juba sellega tegemist. Välja jäetakse väljend „ülearune väline oksüdeerunud järelejäänud rasv, mis võib olla kahjulik või tekitada halba maitset“ ning see asendatakse järgmisega: „välised vead, mis kahjustavad toote mainet“. See on protsessi täpsem kirjeldus. Sõnad „ja seega kaugemal selgroost“ on välja jäetud, kuna see on üleliigne.

5.13.

Eespool nimetatud ümbernummerdamise tõttu muudetakse punkt j punktiks i. Selle punkti ja koonddokumendi punkti 3.2 teksti muudetakse, et parandada sõnastust, võtta kasutusele uut tüüpi pakend, plastalus, ja jätta välja kirjeldavad väljendid. Varasem sõnastus: „Pakend ja identifitseerimine: toodet turustatakse vaakumpakendatuna läbipaistvas asjakohaselt märgistatud kilekotis eri kaaluga tükkide või viiludena oliivi- või päevalilleõlis. Samuti võib seda turustada viilutatult oliivi- või päevalilleõlis klaaspurkidesse pakendatuna. Toode tuleb pakendada tootmisettevõttes, et säilitada töötlemisprotsessi lõpuks saavutatud füüsikalis-keemilised omadused, eelkõige soola- ja suhtelise niiskuse sisaldus.“ Uus tekst: „Pakend ja identifitseerimine: toode võib olla vaakumpakendatud läbipaistvasse plastkotti eri kaaluga tükkide või viiludena. Samuti võib seda turustada viilutatult oliivi- või päevalilleõlis plastalustel või klaaspurkidesse pakendatuna. Toode tuleb pakendada tootmisettevõttes, et säilitada töötlemisprotsessi lõpuks saavutatud füüsikalis-keemilised ja organoleptilised omadused, eelkõige soola- ja suhtelise niiskuse sisaldus“. Jaotises B „Toote kirjeldus“ esitatud viiteid lõpptoote esitluse kohta on vastavalt muudetud.

Jaotis H. Märgistamine

5.14.

Spetsifikaadi jaotisest H „Märgistamine“ jäetakse välja nõue, mis on seotud nummerdatud etikettidega, nagu on märgitud muudatuses 5.7. Jaotisest H ja koonddokumendi punktist 3.6 jäetakse välja ka nõue, mis on seotud KGT regulatiivkomitee logo kasutamisega, millele on ekslikult viidatud kui „Kaitstud geograafilise tähise logole“. Säilitatud on aga nõue, mis on seotud Euroopa Liidu kaitstud geograafilise tähise logo kasutamisega. Seega jäetakse jaotisest H ja koonddokumendi punktist 3.6 välja sõnad „etiketil peab olema esitatud kaitstud geograafilise tähise logo, mis on esitatud allpool:“ ja kõnealuse logo kujutis.

KOONDDOKUMENT

„Mojama de Isla Cristina“

ELi nr: PGI-ES-01211-AM01 – 3.10.2018

KGT (X) KPN ()

1.   [KPN või KGT] nimetus(ed)

„Mojama de Isla Cristina“

2.   Liikmesriik või kolmas riik

Hispaania

3.   Põllumajandustoote või toidu kirjeldus

3.1.   Toote liik

Klass 1.7. Värske kala, molluskid ja koorikloomad ning neist valmistatud tooted

3.2.   Toote kirjeldus, mida punktis 1 esitatud nimetus tähistab

Toodet „Mojama de Isla Cristina“ saadakse tuunikala hinnatavast osast, fileest (nii kahest ülemisest kui ka kahest alumisest fileest), mida laagerdatakse soolamise ja kuivatamise teel õhu käes või selleks ette nähtud tunnelites.

Toode „Mojama de Isla Cristina“ liigitatakse ekstra- või I klassi.

Ekstraklass: sellesse kategooriasse liigitatakse mojama (soolatuun), mida saadakse tuuni selgroole kinnituvast filee siseosast.

I klass: sellesse kategooriasse liigitatakse mojama, mida saadakse ekstraklassi filee kõrval asuvatest fileetükkidest.

Toode „Mojama de Isla Cristina“ on tumepruuni värvusega ja selle lõikekohal on näha tuunikalafileele iseloomulikud viirud, mis eristuvad I klassi tootel palju selgemalt kui ekstraklassi tootel. Lõikepind on eri intensiivsusega granaatpunase värvusega, servad on tumedamad, tekstuur on tihke, sile ja vähekiuline. Tootel on rasvase kala lõhn ja maitse.

Soolasisaldus jääb vahemikku 3–9 % ja vee aktiivsus lõpptootes on alla 0,90.

Toode „Mojama de Isla Cristina“ võib olla vaakumpakendatud läbipaistvasse plastkotti eri kaaluga tükkide või viiludena. Samuti võib seda turustada viilutatult oliivi- või päevalilleõlis plastalustel või klaaspurkidesse pakendatuna.

3.3.   Sööt (üksnes loomse päritoluga toodete puhul) ja tooraine (üksnes töödeldud toodete puhul)

Toodet „Mojama de Isla Cristina“ valmistatakse tuunikalafileest, mida saadakse liikidest Thunnus albacares (kulduim-tuun) ja Thunnus thynnus (harilik tuun), mille eluskaal on üle 150 kg. Toote „Mojama de Isla Cristina“ tooraine päritolule ei ole kehtestatud piiranguid, kuid kasutada võib üksnes looduses kasvanud tuunikala.

3.4.   Tootmise erietapid, mis peavad toimuma määratletud geograafilises piirkonnas

Määratletud geograafilises piirkonnas tehakse järgmisi toiminguid: tuunikala pesemine, tükeldamine (traditsioonilise nimetusega ronqueo), lõigatud tükkide pesemine, soolamine, korduv pesemine soovitud soolsusastme saavutamiseks, pressimine, tuunikalafileede laagerdamine kuivatamise teel, viimistlemine ja pakendamiseks lõpliku valiku tegemine.

3.5.   Sellise toote viilutamise, riivimise, pakendamise jm erieeskirjad, millele registreeritud nimetus viitab

Toode „Mojama de Isla Cristina“ tuleb pakendada tootmisettevõttes, et säilitada töötlemisprotsessi lõpuks saavutatud füüsikalis-keemilised ja organoleptilised omadused.

3.6.   Sellise toote märgistamise erieeskirjad, millele registreeritud nimetus viitab

Kõigi KGTga toodet „Mojama de Isla Cristina“ turustavate tootjate etiketil peab olema nähtavalt esitatud järgmine: sõnad „Mojama de Isla Cristina“ ja Euroopa Liidu kaitstud geograafilise tähise logo.

4.   Geograafilise piirkonna täpne määratlus

Töötlemispiirkond asub Huelva provintsi omavalitsusüksustes Isla Cristina, Lepe, Cartaya ja Ayamonte.

5.   Seos geograafilise piirkonnaga

Toodet „Mojama de Isla Cristina“ tuntakse riiklikul turul gurmeetootena, millele on iseloomulik hoolikas valmistusviis, kõrge hind ja nõudlik tarbija. Seda võib leida Hispaania eri paigus spetsiaalsetes traditsioonilist kulinaariat pakkuvates poodides.

Nimetuse „Mojama de Isla Cristina“ seos geograafilise piirkonnaga põhineb toote hinnatud mainel, mis tuleneb selle piirkonna kalasoolamistraditsioonist, kus tuunikala on püütud ja kus seda jätkuvalt püütakse ning kus käsitööndusliku töötlemise aluseks olevaid kogemusi ja oskusteavet on põlvest põlve edasi antud. See on piirkond, kus kala on sajandeid püütud ja kus seda jätkuvalt püütakse ning kus käsitööndusliku töötlemise aluseks olevaid kogemusi ja oskusteavet on põlvest põlve edasi antud.

Kõikjal Cádizi lahe rannikul on ammustest aegadest kala püütud ja tuunikala soolatud. Traditsioon ulatub tagasi foiniiklaste ja tartessoslaste aega, sest just need rahvad õpetasid piirkonna varastele asukatele kalapüügitehnikaid ja, olemasolevate viidete kohaselt, juba sel ajal ka tuunipüügiks vajalike võrgulabürintide kasutamist.

Kalapüügi kui elatusallika õitseng ja vajadus kasutada kala turustamise vahendina soolamistehnikaid tõi kaasa selle, et Isla Cristina, Ayamonte ja Cartaya piirkonnas ning üldisemalt kogu Huelva rannikualal tekkis arvukalt kalasoolamisettevõtteid, kus tuunikala ja makrelli töödeldi ning kust seda veeti kõikjale maailma.

Hiljem Lõuna-Hispaaniasse elama asunud rahvad jätkasid kalatööstuse täiustamist, tänu millele on see püsinud tänaseni ning säilitanud tuunifilee töötlemise ja soolamise traditsioonilise ja käsitööndusliku olemuse.

Huelva traditsiooniline kalasoolamistööstus on koondunud Isla Cristina, Lepe ja Ayamonte piirkonda, kus on säilinud traditsioonilised kalatöötlemistehnikad, mida soodustavad kohalikud kliimatingimused. „Mojama de Isla Cristina“ on olulisim soolatud tuunikalatoode.

Tööstusharule, kus toodet valmistatakse, on pannud aluse väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad, mille eesotsas on ettevõtja asutajad või nende järeltulijad. See on võimaldanud aja jooksul säilitada vana traditsioonilist valmistustehnikat, võttes lisaks kasutusele üksnes selliseid kvaliteeti parandavaid uusi meetodeid, mis suurendavad toidu ohutust ja võimaldavad tootmisprotsessi täies ulatuses jälgida.

Nimetatud toote valmistamiseks on vaja teadmisi ja kogemusi kogu protsessi vältel: kala lahtilõikamine ja tükeldamine, fileede eraldamine toote „Mojama de Isla Cristina“ valmistamiseks, lõigete tegemine õigesse kohta, soolamisetapp, mille tegemiseks on vaja teada, kui palju soola lisada, pesemine, mida tuleb teha kontrollitult, et eemaldada fileelt üksnes üleliigne sool, ning lõpuks kuivatamine, mis leiab tänu kohalikule mikrokliimale aset parimates tingimustes kas looduslikus keskkonnas või selleks ette nähtud tunnelites.

Alates 2001. aastast peetakse Isla Cristinas tuunikalapäevi („Jornadas del Atún“), kus saavad kokku tuunikalaspetsialistid kogu maailmast, et vahetada teadmisi kõnealuse liigi kohta, millel on mõju nii turismile, majandusele kui ka elurikkuse säilimisele. Üritust korraldab tuunikala- ja veinisõprade selts Muy Noble Sociedad de Amigos del Atún Thunnus Thynnus y Amantes del Vino. Traditsioonilise toidukultuuri väärtustamise eesmärgil korraldatakse erinevaid üritusi, sealhulgas elukutselistele degusteerijatele mõeldud Cata de mojamas de atún para profesionales, kus antakse välja auhinnad parimatele tuunifileedele „Mojamas de Isla Cristina“, gurmeetoidunädal Semana de Alta Gastronomía, kus tuntud restoranipidajad pakuvad tuunikalatoite, ning kulinaariaüritus Muestra Culinaria del Atún, kus osaleb enamik Isla Cristina baare, pubisid, restorane ja trahtereid, mis võistlevad parima traditsioonilise kalaroa pakkumises.

Põllumajandus-, kalandus- ja toiduaineministeeriumi 1996. aasta väljaandes „Inventario Español de Productos Tradicionales“ (ülevaade Hispaania traditsioonilistest toodetest) ja fondi Fundación Unicaja avaldatud uuringus „Catalogación y Caracterización de los Productos Típicos Agroalimentarios de Andalucía“ (Andaluusia tüüpiliste põllumajandustoodete loend ja kirjeldused), II osa (2006), on traditsiooniliste toodete all nimetatud ka toodet „Mojama de Isla Cristina“.

Näide selle kohta, et toodet tuntakse ka väljaspool päritolukoha kulinaariaringkondi, on ajalehes ABC de Sevilla 1. aprillil 2003 ilmunud kirjutis, kus tutvustatakse Madridis Ritzi hotellis toimunud III Andaluusia gastronoomiapäevi „III Jornadas Gastronómicas Andaluzas: De Lepe a la Castellana“. Artiklis on juttu sellest, et ürituse avas restoran Coral Playa de La Antilla-Lepe (Huelva) ning et restorani pakutud roavalikusse kuulusid nii Aracena sink, „Mojama de Isla Cristina“ kui ka kuulsad Huelva krevetid.

2010. aastal toimunud XIX Granada gastronoomiapäeval (XIX Jornada Gastronómica de Granada) oli pakutavate roogade hulgas ka „Mojama de Isla Cristina“ röstsaial koos külmsupiga salmorejo.

Toodet „Mojama de Isla Cristina“ mainib ka gurmaan José Manuel Rubio oma 7. detsembril 2012 avaldatud teoses „Anuario de la Cocina de la Comunitat Valenciana 2013“, kus tutvustatakse Hispaania ja Euroopa valitud gurmeetoite.

Restorani Acánthum menüüs on toode „Mojama de Isla Cristina“ välja toodud ühe eelistatuma suupistena.

Ka restoran Casa Machaquito esitleb toodet „Mojama de Isla Cristina“ oma menüüs kui kohalikku kulinaariatoodet.

Hotelli Eurostar Tartessos restoran La Mirta on pannud internetti üles põhjaliku menüü, kus kahe teise Huelva provintsi kuulsa toote – krevettide ja singi kõrval on olulisel kohal ka „Mojama de Isla Cristina“.

Samuti on tootest „Mojama de Isla Cristina“ juttu Gruta toidukäsiraamatus, kus on seda soolatuuni varianti, sealhulgas selle valmistusviise ja füüsikalisi omadusi, põhjalikult kirjeldatud.

Mis puutub kõnealuse nimetuse kasutamisse tavakeeles, siis 7. augusti 2000. aasta päevalehes ABC de Sevilla võib leida järgmise väljendi „…jäik nagu Barbate või Isla Cristina soolatuun“.

Viide tootespetsifikaadi avaldamisele

(viitemääruse artikli 6 lõike 1 teine lõik)

Spetsifikaadi terviktekst on kättesaadav järgmisel veebisaidil:

https://www.juntadeandalucia.es/export/drupaljda/Pliego_Isla_Cristina_modificado.pdf

---

(1)  ELT L 343, 14.12.2012, lk 1.