Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 94 lõike 1 punktis d osutatud koonddokumendi ja veinisektoris kasutatava nimetuse tootespetsifikaadi avaldamist käsitleva viite avaldamine

(2020/C 94/03)

Käesoleva dokumendi avaldamine annab õiguse esitada vastuväiteid vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1308/2013 (1) artiklile 98 kahe kuu jooksul alates käesoleva dokumendi avaldamise kuupäevast.

KOONDDOKUMENT

„Achterhoek – Winterswijk“

Viitenumber: PDO-NL-02402

Kohaldamise alguskuupäev: 21. november 2017.

1.   Registreeritav(ad) nimetus(ed)

Achterhoek – Winterswijk

2.   Geograafilise tähise tüüp

KPN – kaitstud päritolunimetus

3.   Viinamarjasaaduste kategooriad

1.

Vein

3.	Liköörvein

5.	Kvaliteetvahuvein

9.	Gaseeritud poolvahuvein

15.	Kuivatatud viinamarjadest valmistatud vein

16.	Üleküpsenud viinamarjadest valmistatud vein

4.   Veini(de) kirjeldus

1. veinikategooria: VEIN: punane vein, kuiv, puuviljaline või magus

Viinamarjasordid: „Regent (N)“, „Pinotin (N)“, „Acolon (N)“, „Cabertin (N)“, „Cabernet Cortis (N)“, „Monarch (N)“ või nende kupaaž

Organoleptilised omadused

Värvus: tumepunane, sõltuvalt sortide kombinatsioonist.

Lõhn: tumepunased marjad, näiteks metsamarjad, pamplid ja kirsid. Eripärane aroom sõltub sortide kombinatsioonist.

Maitse: valmis vein on hõrgu puuviljalõhnaga ja tanniinsusega.

Analüütilised omadused

Kuiva puuviljalise veini suhkrusisaldus on 0,5–6 grammi liitri kohta.

Magusa punase veini suhkrusisaldus on 15–30 grammi liitri kohta.

Allpool esitatud näitajad, mille väärtusi ei ole täpsustatud, on kooskõlas ELi määrustes sätestatud piirmääradega.

Üldised analüütilised omadused
Maksimaalne üldalkoholisisaldus (mahuprotsentides)
Minimaalne tegelik alkoholisisaldus (mahuprotsentides)	10,5
Minimaalne üldhappesus	63,84 milliekvivalenti liitri kohta
Maksimaalne lenduvate hapete sisaldus (milliekvivalentides liitri kohta)
Maksimaalne vääveldioksiidi üldsisaldus (milligrammides liitri kohta)

1. veinikategooria: VEIN: punane vein, vaadis laagerdunud

Viinamarjasordid: „Regent (N)“, „Pinotin (N)“, „Acolon (N)“, „Cabertin (N)“, „Cabernet Cortis (N)“, „Monarch (N)“ või nende kupaaž

Organoleptilised omadused

Värvus: intensiivne punane, sõltuvalt sortide kombinatsioonist.

Lõhn: tumepunased marjad, näiteks metsamarjad, pamplid ja kirsid. Eripärane aroom sõltub sortide kombinatsioonist.

Maitse: vanillinootidega lopsakad veinid, milles on struktuurne arenenud tanniinsus.

Analüütilised omadused

Veini suhkrusisaldus on 0,5–6 grammi liitri kohta.

Allpool esitatud näitajad, mille väärtusi ei ole täpsustatud, on kooskõlas ELi määrustes sätestatud piirmääradega.

Üldised analüütilised omadused
Maksimaalne üldalkoholisisaldus (mahuprotsentides)
Minimaalne tegelik alkoholisisaldus (mahuprotsentides)	11,5
Minimaalne üldhappesus	63,84 milliekvivalenti liitri kohta
Maksimaalne lenduvate hapete sisaldus (milliekvivalentides liitri kohta)
Maksimaalne vääveldioksiidi üldsisaldus (milligrammides liitri kohta)

1. veinikategooria: VEIN: valge vein, kuiv, puuviljaline või magus

Viinamarjasordid: „Johanniter (B)“, „Souvignier Gris (Rs)“, „Solaris (B)“, „Merzling (B)“ või nende sortide kupaaž

Organoleptilised omadused

Värvus: kollasest kuldkollaseni, olenevalt kombinatsioonist

Lõhn: Solarise ja Merzlingi veinide puhul: troopilised puuviljad Johanniteri ja Souvignier Gris’ veinidel on küpsete puuviljade, näiteks kollaste õunte aroom.

Maitse: puuviljalistel ja värsketel Johanniteri veinidel on Rieslingi nüansse osaliselt happesuse tõttu, samas kui Souvignier Gris on täidlane.

Solarise veinidel on värskendav happesus ning Merzlingi veinidele on omane magususe ja happelise puuviljalisuse kombinatsioon.

Analüütilised omadused

Kuiva veini suhkrusisaldus: 1–8 grammi liitri kohta

Magusa veini suhkrusisaldus: 15–30 grammi liitri kohta

Allpool esitatud näitajad, mille väärtusi ei ole täpsustatud, on kooskõlas ELi määrustes sätestatud piirmääradega.

Üldised analüütilised omadused
Maksimaalne üldalkoholisisaldus (mahuprotsentides)
Minimaalne tegelik alkoholisisaldus (mahuprotsentides)	10,5
Minimaalne üldhappesus	77,14 milliekvivalenti liitri kohta
Maksimaalne lenduvate hapete sisaldus (milliekvivalentides liitri kohta)
Maksimaalne vääveldioksiidi üldsisaldus (milligrammides liitri kohta)

1. veinikategooria: VEIN: valge vein, vaadis laagerdunud

Viinamarjasordid: „Solaris (B)“

Organoleptilised omadused

Värvus: kuldkollane

Lõhn: bukett kohalikest puuviljadest ja troopilistest puuviljadest (nt mango või küpsed ananassid)

Maitse: happeline värskus. Vaatides omandab vein iseloomuliku puidu noodid ja kreemja maitse.

Analüütilised omadused

Veini suhkrusisaldus on 15–30 grammi liitri kohta.

Allpool esitatud näitajad, mille väärtusi ei ole täpsustatud, on kooskõlas ELi määrustes sätestatud piirmääradega.

Üldised analüütilised omadused
Maksimaalne üldalkoholisisaldus (mahuprotsentides)
Minimaalne tegelik alkoholisisaldus (mahuprotsentides)	10,5
Minimaalne üldhappesus	77,14 milliekvivalenti liitri kohta
Maksimaalne lenduvate hapete sisaldus (milliekvivalentides liitri kohta)
Maksimaalne vääveldioksiidi üldsisaldus (milligrammides liitri kohta)

1. veinikategooria: VEIN: roosa vein, täidlase puuviljalisusega

Viinamarjasordid: „Regent (N)“, „Pinotin (N)“, „Acolon (N)“, „Cabertin (N)“, „Cabernet Cortis (N)“, „Monarch (N)“ või nende kupaaž, võimalikud ka „Solaris (B)“ / „Johanniter (B)“

Organoleptilised omadused

Värvus: lõheroosa

Lõhn: magusamaitseline punane puuvili

Maitse: puuviljaline, mõnevõrra magus, täidlase maitsega

Analüütilised omadused

Veini suhkrusisaldus on 3–10 grammi liitri kohta.

Allpool esitatud näitajad, mille väärtusi ei ole täpsustatud, on kooskõlas ELi määrustes sätestatud piirmääradega.

Üldised analüütilised omadused
Maksimaalne üldalkoholisisaldus (mahuprotsentides)
Minimaalne tegelik alkoholisisaldus (mahuprotsentides)	10
Minimaalne üldhappesus	63,84 milliekvivalenti liitri kohta
Maksimaalne lenduvate hapete sisaldus (milliekvivalentides liitri kohta)
Maksimaalne vääveldioksiidi üldsisaldus (milligrammides liitri kohta)

3. veinikategooria: LIKÖÖRVEIN, punane

Viinamarjasordid: „Regent (N)“, „Pinotin (N)“, „Acolon (N)“, „Cabertin (N)“ või nende kupaaž

Organoleptilised omadused

Värvus: punane

Lõhn: magus, mustsõstar, kergelt vürtsikas

Maitse: vürtsikas, magususe ja puuviljalise happesuse vahel valitseb ühtlane tasakaal

Analüütilised omadused

Veini suhkrusisaldus on 50–100 grammi liitri kohta.

Allpool esitatud näitajad, mille väärtusi ei ole täpsustatud, on kooskõlas ELi määrustes sätestatud piirmääradega.

Üldised analüütilised omadused
Maksimaalne üldalkoholisisaldus (mahuprotsentides)
Minimaalne tegelik alkoholisisaldus (mahuprotsentides)	18
Minimaalne üldhappesus	63,84 milliekvivalenti liitri kohta
Maksimaalne lenduvate hapete sisaldus (milliekvivalentides liitri kohta)
Maksimaalne vääveldioksiidi üldsisaldus (milligrammides liitri kohta)

5. veinikategooria: KVALITEETVAHUVEIN, valge

Viinamarjasordid: „Johanniter (B)“, „Souvignier Gris (Rs)“, „Solaris (B)“ või nende sortide kupaaž

Organoleptilised omadused

Värvus: valge

Lõhn: õun, tsitrusviljad

Maitse: puuviljaline, värske, väikese mulliga, suhteliselt täidlane

Analüütilised omadused

Veini suhkrusisaldus on 5–16 grammi liitri kohta.

Allpool esitatud näitajad, mille väärtusi ei ole täpsustatud, on kooskõlas ELi määrustes sätestatud piirmääradega.

Üldised analüütilised omadused
Maksimaalne üldalkoholisisaldus (mahuprotsentides)
Minimaalne tegelik alkoholisisaldus (mahuprotsentides)	10,5
Minimaalne üldhappesus	79,8 milliekvivalenti liitri kohta
Maksimaalne lenduvate hapete sisaldus (milliekvivalentides liitri kohta)
Maksimaalne vääveldioksiidi üldsisaldus (milligrammides liitri kohta)

9. veinikategooria: GASEERITUD POOLVAHUVEIN, roosa

Viinamarjasordid: „Regent (N)“, „Pinotin (N)“, „Acolon (N)“, „Cabertin (N)“, „Cabernet Cortis (N)“, „Monarch (N)“ või nende kupaaž, võimalikud ka „Solaris (B)“ / „Johanniter (B)“

Organoleptilised omadused

Värvus: lõheroosa

Lõhn: õrn, punased puuviljad

Maitse: puuviljaline, tekitab kihiseva aistingu

Analüütilised omadused

Veini suhkrusisaldus on 5–16 grammi liitri kohta.

Allpool esitatud näitajad, mille väärtusi ei ole täpsustatud, on kooskõlas ELi määrustes sätestatud piirmääradega.

Üldised analüütilised omadused
Maksimaalne üldalkoholisisaldus (mahuprotsentides)
Minimaalne tegelik alkoholisisaldus (mahuprotsentides)	10
Minimaalne üldhappesus	63,84 milliekvivalenti liitri kohta
Maksimaalne lenduvate hapete sisaldus (milliekvivalentides liitri kohta)
Maksimaalne vääveldioksiidi üldsisaldus (milligrammides liitri kohta)

15. veinikategooria: KUIVATATUD VIINAMARJADEST VALMISTATUD VEIN, valge

Viinamarjasordid: „Solaris (B)“

Organoleptilised omadused

Värvus: kuldkollane

Lõhn: küpsed troopilised puuviljad, mesi

Maitse: täidlane, kreemjas, magus, täidlase värskusega

Analüütilised omadused

Veini suhkrusisaldus on 120–240 grammi liitri kohta.

Allpool esitatud näitajad, mille väärtusi ei ole täpsustatud, on kooskõlas ELi määrustes sätestatud piirmääradega.

Üldised analüütilised omadused
Maksimaalne üldalkoholisisaldus (mahuprotsentides)
Minimaalne tegelik alkoholisisaldus (mahuprotsentides)	9
Minimaalne üldhappesus	66,5 milliekvivalenti liitri kohta
Maksimaalne lenduvate hapete sisaldus (milliekvivalentides liitri kohta)
Maksimaalne vääveldioksiidi üldsisaldus (milligrammides liitri kohta)

16. veinikategooria: ÜLEKÜPSENUD VIINAMARJADEST VALMISTATUD VEIN, valge

Viinamarjasordid: „Solaris (B)“

Organoleptilised omadused

Värvus: kuldkollane

Lõhn: küpsed troopilised puuviljad, mesi

Maitse: täidlane, kreemjas, magus, täidlase värskusega

Analüütilised omadused

Veini suhkrusisaldus on 50–120 grammi liitri kohta.

Allpool esitatud näitajad, mille väärtusi ei ole täpsustatud, on kooskõlas ELi määrustes sätestatud piirmääradega.

Üldised analüütilised omadused
Maksimaalne üldalkoholisisaldus (mahuprotsentides)
Minimaalne tegelik alkoholisisaldus (mahuprotsentides)	12
Minimaalne üldhappesus	73,15 milliekvivalenti liitri kohta
Maksimaalne lenduvate hapete sisaldus (milliekvivalentides liitri kohta)
Maksimaalne vääveldioksiidi üldsisaldus (milligrammides liitri kohta)

5.   Veinivalmistustavad

a.   Peamised veinivalmistustavad

Veinitootmise eeskirjad ja konkreetsed veinivalmistustavad

Kõigi allpool loetletud veinikategooriate suhtes kohaldatakse järgmisi veinitootmise eeskirju.

—	Maksimaalse rikastamise suhtes kohaldatakse ELi määruses sätestatud eeskirju, kusjuures võimalik täiendav rikastamine on 0,5 %, kui seda lubavad kõnealusel aastal riiklikud ametiasutused (käesoleval juhul põllumajandus-, loodus- ja toidukvaliteedi ministeerium).

—	Hapetustamise suhtes kohaldatakse ELi määruses sätestatud piiranguid.

—	Hapestamiseks tuleb saada riigi ametiasutustelt (antud juhul põllumajandus-, loodus- ja toidukvaliteedi ministeeriumilt) iga-aastane heakskiit pärast kõnealust aastat käsitleva taotluse esitamist, pärast mida kohaldatakse ELi määruses sätestatud piiranguid.

1. veinikategooria: VEIN: punane vein, kuiv, puuviljaline või magus

Veinivalmistuse eritavad

Pulbi kääritamine vähemalt neli päeva

1. veinikategooria: VEIN: punane vein, vaadis laagerdunud

Veinivalmistuse eritavad

Pulbi kääritamine vähemalt neli päeva

Laagerdumine puidust vaadis vähemalt 8 kuud

1. veinikategooria: VEIN: valge vein, kuiv, puuviljaline või magus

Veinivalmistuse eritavad

Külmkääritamine temperatuuril alla 18 °C (erand: raskesti kääritatavate veinide puhul tõuseb temperatuur käärimise alguses)

1. veinikategooria: VEIN: valge vein, vaadis laagerdunud

Veinivalmistuse eritavad

Külmkääritamine temperatuuril alla 18 °C (erand: raskesti kääritatavate veinide puhul tõuseb temperatuur käärimise alguses)

Mahust vähemalt 50 % laagerdamine puidust vaatides vähemalt 3 kuu jooksul

1. veinikategooria: VEIN: roosa vein, puuviljaliselt täidlane

Veinivalmistuse eritavad

Külmkääritamine temperatuuril alla 18 °C (erand: raskesti kääritatavate veinide puhul tõuseb temperatuur käärimise alguses)

3. veinikategooria: LIKÖÖRVEIN, punane

Veinivalmistuse eritavad

Pulbi kääritamine vähemalt neli päeva

Laagerdumine puidust vaadis vähemalt 1 aasta

Veinialkoholi lisamine

5. veinikategooria: KVALITEETVAHUVEIN, valge

Veinivalmistuse eritavad

Külmkääritamine temperatuuril alla 18 °C (erand: raskesti kääritatavate veinide puhul tõuseb temperatuur käärimise alguses)

Teine kääritamine pudelis, kasutades traditsioonilist meetodit

9. veinikategooria: GASEERITUD POOLVAHUVEIN, roosa

Veinivalmistuse eritavad

Külmkääritamine temperatuuril alla 18 °C (erand: raskesti kääritatavate veinide puhul tõuseb temperatuur käärimise alguses)

Süsinikdioksiidi lisamine villimise ajal (maksimaalse rõhuga 2,5 baari)

15. veinikategooria: KUIVATATUD VIINAMARJADEST VALMISTATUD VEIN, valge

Veinivalmistuse eritavad

Hiliskorje, käsitsi korjatud viinamarjad

Looduslikult kuivanud viinamarjad, seejärel kuivatatud vähemalt 2 nädalat õlgedel

Valmistatud veiniks külmkääritamise teel temperatuuril alla 18 °C

16. veinikategooria: ÜLEKÜPSENUD VIINAMARJADEST VALMISTATUD VEIN, valge

Veinivalmistuse eritavad

Hiliskorjeviinamarjad, mille suhkrusisaldus on vähemalt 120 Oechsle kraadi.

Külmkääritamine temperatuuril alla 18 °C (erand: raskesti kääritatavate veinide puhul tõuseb temperatuur käärimise alguses)

b.   Maksimaalne saagikus

Punane, „Regent (N)“

50 hektoliitrit hektari kohta

Punane, „Pinotin (N)“

50 hektoliitrit hektari kohta

Punane, „Monarch (N)“

50 hektoliitrit hektari kohta

Punane, „Acolon (N)“

50 hektoliitrit hektari kohta

Punane, „Cabertin (N)“

50 hektoliitrit hektari kohta

Punane, „Cabernet Cortis (N)“

50 hektoliitrit hektari kohta

Valge, „Souvignier Gris (Rs)“

60 hektoliitrit hektari kohta

Valge, „Souvignier Gris (Rs)“, kuivatatud viinamarjad

20 hektoliitrit hektari kohta

Valge, „Souvignier Gris (Rs)“, üleküpsenud viinamarjad

40 hektoliitrit hektari kohta

Valge, „Johanniter (B)“

60 hektoliitrit hektari kohta

Valge, „Johanniter (B)“, kuivatatud viinamarjad

20 hektoliitrit hektari kohta

Valged, „Johanniter (B)“, üleküpsenud viinamarjad

40 hektoliitrit hektari kohta

Valge, „Solaris (B)“

50 hektoliitrit hektari kohta

Valge, „Solaris (B)“, kuivatatud viinamarjad

20 hektoliitrit hektari kohta

Valge, „Solaris (B)“, üleküpsenud viinamarjad

40 hektoliitrit hektari kohta

Valge, „Merzling (B)“

60 hektoliitrit hektari kohta

6.   Määratletud geograafiline piirkond

Määratletud geograafiline piirkond asub Achterhoeki piirkonna idaosas, ulatub Saksamaa piirini ja piirneb Winterswijki omavalitsuse piiriga.

Achterhoek-Winterswijki piirkonnas asuvad kõnealuse kaitstud päritolunimetusega hõlmatud viinamarjaistandused aladel, milles leidub koodi HN21, KX ja eZE23 alla liigitatud mulda. Alad hõlmavad ka huumust ja liivsavi sisaldavaid ning koodide HN23, ZG23 ja ZG21 alla kuuluvaid muldasid, mis on viinamarjade kasvatamiseks olulised. Kokku moodustavad seda tüüpi mullad suurema osa määratletud piirkonnast.

Omavalitsusel on suur hulk äärealasid, mis koosnevad üheksast külast, mis kõik moodustavad osa Winterswijki omavalitsusest. Liikudes kaardil päripäeva, on külad järgmised: Meddo (1 448 elanikku), Huppel (414 elanikku), Henxel (268 elanikku), Ratum (354 elanikku), Brinkheurne (272 elanikku), Kotten (798 elanikku), Woold (861 elanikku), Miste (675 elanikku) ja Corle (281 elanikku). Meddo on ainus küla, kus on külakeskus ja mitmesugused asutused.

7.   Peamised veiniviinamarjasordid

„Cabertin (N)“ (VB-91-26-17)

„Cabernet Cortis“

„Johanniter (B)“

„Monarch“

„Acolon“

„Pinotin (N)“

„Regent (N)“

„Souvignier Gris“

„Solaris“

„Merzling (B)“

8.   Seos(t)e kirjeldus

Määratletud piirkond

Suurem osa määratletud piirkonnast asub Ida-Hollandi tasandikul, mille mulla (sisaldab liivsavi ja lupja) struktuur on erinev Achterhoekist kuni Lääne-Winterswijkini jäävast piirkonnast (sisaldab jõesavi ja pindmisi liivakihte).

Winterswijki maastik on tuntud oma hekiridade ja fossiile sisaldavate karjääride poolest. Juuraajastu liase formatsiooni kihte võib leida mitme Winterswijkis asuva jõesängi aluspõhja pinnalt. Madalmaade valitsus määras 2005. aastal Winterswijki piirkonna Winterswijki riiklikuks maastikualaks, mis hõlmab kokku ligikaudu 22 000 hektarit.

Muld

Winterswijki ümbritseb Ida-Hollandi tasandik, mille pinnas sisaldab liivsavi ja ka lupja. Achterhoeki piirkonna muude osade muld koosneb jõesavist ja pealmisest liivakihist.

Määratletud piirkonnas on erinevaid muldi, mis omavahel vahelduvad ja ühinevad.

Mullatüüpidel on järgmised omadused:

—	rikkalik huumusekiht,

—	muld sisaldab liivsavi, mis aitab anda veinile täidlase maitse ja takistab mulla kuivamist,

—	liivsavi (savimuda) kiht vähendab viinapuude kasvukiirust,

—	liivane pinnas tagab vee hea tasakaalu,

—	põhjavesi neelab aluspinnasest pärit mineraale (nt selles sisalduvat lubi) ja see tagab viinapuudele hea toitainetega varustatuse.

Kliima ja keskkond

Määratletud piirkond ei ole kaugel Hollandi Kuningliku Meteoroloogiainstituudi Hupseli jaamast, kus 2010–2015 aastani olid maist septembrini kestva viinamarjakasvatushooaja keskmised kliimanäitajad järgmised:

—	keskmine temperatuur: 15,58 °C

—	keskmine miinimumtemperatuur: 9,93 °C

—	keskmine maksimumtemperatuur: 20,83 °C

—	keskmine suhteline õhuniiskus: 78,36 %

—	keskmine sademete hulk: 78,54 mm kuus

—	päikesevalgust keskmiselt: 192,93 tundi kuus

Öine temperatuur on veidi madalam kui riigi keskmine ning see muudab veinid värskeks ja puuviljaliseks, samas on maksimumtemperatuur kõrgem ja päikesepaistelisemaid tunde rohkem ning seetõttu on viinamarjad valminumad.

Inimetegurid (viljelus ja veinivalmistamine)

Viljelusprotsessi iseloomustavad järgmised tavad, mis on spetsiaalselt valitud kvaliteetveini tootmiseks.

—	Sordivalik. Valitud sordid valmivad kohalikus keskkonnas hästi ja annavad veinile vajaliku aroomi. Sordid valitakse välja ka nende resistentsuse tõttu, et viljelus oleks säästvam.

—	Viinapuude tihedus. Ridade vahe on 2–2,2 m (et taimed saaksid piisavalt päikesevalgust), viinapuude vahekaugus on 1–1,25 m. Seega on viinapuude pindala ligikaudu 2,2 m2, mis tagab, et iga viinapuu saab piisavalt toitaineid (viinamarjade küpsemiseks ja aroomide arenemiseks).

—	Viinamarjaridade vahele jäävad ribad on puhtaks haritud, et kasutada ära öösel eralduv soojus ja kiirendada küpsemist. Samuti aitab see võidelda öökülmadega. Teise võimalusena võib ribasid hoida rohelisena, st lühikese taimkatte all.

—	Veinipuuvõsud lõigatakse kasvu ajal tagasi, et tagada toitainete jõudmine kobarateni.

—	Kultiveeritakse mõõdukalt (suurim saagikus on määratud kindlaks veinide kirjelduses). Vajaduse korral lõigatakse kobarat õhemaks.

—	Viinapuude kasvatamine. Otsustatud on kasutada Guyot’ meetodit (viinapuude võrsed kinnitatakse igal aastal piki tugitraate), mille puhul kasvab lehestik ülespoole ligikaudu 2,2 m kõrguseni ning kui lehed on eemaldatud, jäävad viinamarjakobaratega oksad päikesevalgusele avatuks (kiirem kuivamine).

—	Üks oluline otsus viljelusprotsessis puudutab aega, millal viinamarjad ära korjata. Otsus toota kvaliteetveini tehakse pärast seda, kui on jälgitud väga tähelepanelikult viinamarjade valmimist, nende suhkrusisaldust, happesust (pH) ja lõhna.

Toodetavate veinide omaduste kujunemisel on eriti oluline roll järgmistel protsessidel.

—	Veine valmistatakse lähtuvalt saagi kvaliteedist (suhkru jääksisaldus, happesus, minimaalne alkoholisisaldus, laagerdamine kokkupuutel puiduga). Igal aastal otsustab ekspertidest koosnev degusteerijate rühm iga kupaaži täpse koostise ja selle kas veini tuleks lasta vaadis laagerduda.

—	Valgete ja roosade veinide külmkäärimine muudab veinid värskeks ja puuviljaliseks.

—	Punaste veinide laagerdamiseks kasutatakse puidust vaate, et anda veinidele pehme tanniinsusega täidlane maitse, valge veini puhul annab täidlasema maitse kokkupuude puiduga vaid osal laagerdumisajast.

Põhjuslik seos

Veini kvaliteet sõltub kliima-, mulla-, viljelus- ja veinivalmistustavade kombinatsioonist.

Mulla eri kihtide kombinatsioon tagab vee hea tasakaalu. Aluspinnas annab põhjavee kaudu lubja ja mineraalsed toitained ning pealispinnases sisalduv savi ja huumus on olulised viinamarjade õitsemiseks.

Huumust ja savi sisaldavad mullad sobivad ideaalselt viinamarjakasvatuseks. Neis säilitavad hästi niiskus ja toitained, tänu millele viinamarjade aroom saab täielikult välja kujuneda ja neist saab toota täidlast tugevamaitselist veini isegi võrdlemisi kuival ajal.

Kliima (mis on pigem kontinentaalne) aitab saavutada viinamarjade nõutava küpsusastme, kuid samas veini värskuse ja puuviljamaitse (tänu mõnevõrra madalamatele öistele temperatuuridele).

Veel üks aspekt, mis koos mulla- ja kliimatingimustega võimaldab toota kvaliteetveine, on inimeste panus – sortide valik, kasutatav kasvatusmeetod (maksimaalne päikesevalguse kasutamine, kobarate harvendamine), saagikoristuse korraldamine (suhkrusisalduse, happesuse ja lõhna kontrollimine) ning veinivalmistustavad (külmkääritamine, laagerdamine puuvaatides). Tulemuseks on äratuntavad sordi- ja kupaaživeinid (täidlased ja puuviljalised), värsked valged veinid (küpse puuvilja/tsitruse aroom), roosad veinid ja pehme tanniinsusega punased veinid.

Kokkuvõttes tagab kliima (värskus ja laagerdamine), mulla (liivsavi ja huumus koos lubjaga tagab hea veetasakaalu ja toitained), viljeluse (sordivalik, viinapuude tihedus, lehtede lõikamine, saagikoristusotsused) ning veinivalmistustavade (nt külmkääritamine, vaadis laagerdamine) kombinatsioon järgmise:

—	valgete ja roosade veinide värskuse ning täidlase ja puuviljalise maitse;

—	punaste veinide pehme tanniinsus ja täidlase maitse.

See kombinatsioon kehtib nii kategooria „vein“ kui ka muude veinikategooriate („liköörvein“, „kvaliteetvahuvein“, „poolvahuvein“) puhul, mis on valmistatud samal viisil ja samadest viinamarjadest kui 1. kategooriasse kuuluv „vein“ vein (edaspidi „põhivein“), kuid millele on veinivalmistamise käigus lisandunud nende erikategooriate omadusi.

Kuivatatud viinamarjadest saadud veini ja üleküpsenud viinamarjadest saadud veini puhul on oluline ka kliima, mullastiku, viljelus- ja veinivalmistustavade kombineerimine. Kvaliteetliköörveine toodetakse siiski viinamarjade pikema laagerdumise (kõrgem suhkrusisaldus) ja kuivatamise (kõrgem suhkrusisaldus/lõhnade kontsentratsioon) teel.

Üksikasjad muude veinikategooriate (mitte kategooria „vein“) puhul

—

Liköörvein Liköörvein koosneb baasveinist, millel on samad organoleptilised omadused (mis tulenevad mulla, kliima ja inimtegevuse kombinatsioonist) kui kategooria „vein“ puhul, kuid selles on liköörveini puhul soovitud jääksuhkrusisaldus. Lisaks sellele laagerdatakse liköörveini vaadis vähemalt üks aasta (nii saab vein pehmema tanniinsuse ja puidunoodid) ning veini muutmiseks likööriks lisatakse veinialkohol. Liköörveini minimaalne tegelik alkoholisisaldus on vähemalt 18 mahuprotsenti.

—

Kvaliteetvahuvein Kvaliteetvahuveini tegemiseks kasutatava põhiveini organoleptilised omadused on samad mis kategoorial „vein“ (sama värskusaste ja puuviljaline maitse, mis tuleneb mulla, kliima ja inimtegevuse kombinatsioonist). Sellel on ka omadused, mis tulenevad baasveini töötlemisest vahuveiniks pudelis kääritamise teel (traditsiooniline meetod), mis annab veinile elegantse vahu. Veini rõhk on vähemalt 3,5 baari. Kvaliteetvahuveini valmistammiseks kasutatava kupaaži minimaalne tegelik alkoholisisaldus on 10,5 mahuprotsenti.

—

Gaseeritud poolvahuvein Gaseeritud poolvahuveini tegemiseks kasutatava põhiveini organoleptilised omadused on samad mis kategoorial „vein“ (sama värskusaste ja puuviljaline maitse, mis tuleneb mulla, kliima ja inimtegevuse kombinatsioonist). Veinil on ka omadused, mis tulenevad mulli saamiseks lisatud CO2-st. Gaseeritud poolvahuveini minimaalne tegelik alkoholisisaldus on 10 mahuprotsenti ja rõhk vähemalt 2,5 baari. See on kerge ja väga puuviljaline suvevein.

—

Kuivatatud viinamarjadest valmistatud vein (dessertvein) Oluline etapp, mis annab kuivatatud viinamarjadest valmistatud veinile suhkrusisalduse ja aroomi, on viinamarjade pikem laagerdumine enne nende kuivatamist vähemalt kahe nädala jooksul. Külmkääritamise käigus saadakse vein, mille minimaalne tegelik alkoholisisaldus on vähemalt 9,4 mahuprotsenti. Selle puuviljalise veini lõhna ja maitse kontsentratsioon tuleneb mulla, kliima ja inimtegevuse kombinatsioonist. Veini valmistavad inimesed hoolitsevad eelkõige selle eest, mis annab lauaveinile selle täieliku maitse.

—

Üleküpsenud viinamarjadest valmistatud vein (dessertvein) Kuna viinamarju lastakse küpseda tavapärast küpsusastmest kauem, on üleküpsenud viinamarjadest valmistatud veini suhkrusisaldus vähemalt 110 Oechsle kraadi. Selle protsessi tulemus, mis hõlmab rikastamiseta külmkääritamist, on vein, mille minimaalne tegelik alkoholisisaldus on vähemalt 12 mahuprotsenti ja mille puuviljalisus tuleneb mulla, kliima ja inimtegevuse kombinatsioonist. Veini valmistavad inimesed hoolitsevad eelkõige selle eest, mis annab lauaveinile selle täieliku maitse. Selle lähenemisviisi tulemusena võidavad veinid igal aastal jätkuvalt medaleid mitmetel võistlustel, mida korraldatakse nii Madalmaades kui ka välismaal (nt Viinis).

9.   Olulised lisatingimused

PUUDUVAD

Link tootespetsifikaadile

https://www.rvo.nl/sites/default/files/2017/06/Productdossier-BOB-Achterhoek-Winterswijk.pdf

---

(1)  ELT L 347, 20.12.2013, lk 671.