Teate avaldamine veinisektoris kasutatava nimetuse tootespetsifikaadi standardmuudatuse heakskiitmise kohta vastavalt komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2019/33 artikli 17 lõigetele 2 ja 3.

(2020/C 70/05)

Käesolev teade avaldatakse vastavalt komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2019/33 artikli 17 lõikele 5 (1).

STANDARDMUUDATUSE HEAKSKIITMISE TEADE

„Coteaux du Layon“

PDO-FR-A0826-AM02

Teate kuupäev: 13. november 2019

HEAKSKIIDETUD MUUDATUSE KIRJELDUS JA PÕHJUSED

1.   Geograafilised nimed

1. peatüki II osa punkti 1 on pärast sõna „kommuun“ lisatud „(või delegeeritud kommuunid, kui need on olemas)“

Teatavad kommuunid, mille puhul võib kasutada kontrollitud päritolunimetust „Coteaux de Layon“, on hiljuti ühinenud. Seejuures on nad jäänud delegeeritud kommuunidena ühinemise teel moodustunud uute kommuunide koosseisu. Kuivõrd need kommuunid on tegelikult olemas, säilitavad nad teadaoleva territoriaalse kehtivuse ning on halduslikus plaanis kindlaksmääratavad.

Muudetud on ainult II peatükki. Ülejäänud tootespetsifikaadis ei eristata kommuune ja delegeeritud kommuune, kui tegemist on selliste kommuunidega, mille puhul on lubatud kasutada kontrollitud päritolunimetust.

See muudatus ei mõjuta koonddokumendis esitatud teavet.

2.   Geograafiline piirkond

Geograafilist piirkonda käsitlevat teksti on muudetud järgmiselt:

„a)

kõik tootmisetapid toimuvad geograafilises piirkonnas, mis hõlmab Maine-et-Loire’i departemangu järgmiste kommuunide territooriumi vastavalt 2018. aasta ametlikele geograafilistele koodidele: Aubigné-sur-Layon, Beaulieu-sur-Layon, Bellevigne-en-Layon (endised Champ-sur-Layoni, Faveraye-Mâchellesi, Faye d’Anjou, Rablay-sur-Layoni ja Thouarcé delegeeritud kommuunide territooriumid), Chalonnes-sur-Loire, Chaudefonds-sur-Layon, Chemillé-en-Anjou (endised Chanzeaux ja La Jumellière’i delegeeritud kommuunide territooriumid), Cléré-surLayon, Doué-en-Anjou (endised Brigné, Concourson-sur-Layoni, Saint-Georges-sur-Layoni ja Les Verchers-sur-Layoni delegeeritud kommuunide territooriumid), LysHaut-Layon (endised La Fosse-de-Tigné, Nueil-sur-Layoni, Tancoigné, Tigné ja Trémonti delegeeritud kommuunide territooriumid), Passavant-sur-Layon, Rochefortsur-Loire, Terranjou (endised Chavagnes’i ja Martigné-Briandi delegeeritud kommuunide territooriumid), Val-du-Layon (endised Saint-Aubin-de-Luigné ja Saint-Lambert-du-Lattay delegeeritud kommuunide territooriumid) Geograafilist piirkonda hõlmavate kartograafiliste dokumentidega on võimalik tutvuda riikliku päritolu- ja kvaliteediinstituudi veebisaidi vahendusel.

b)

Seoses veinidega, mille puhul on võimalik kasutada märget „premier cru“, millele lisandub täiendav geograafiline tähis „Chaume“, peavad kõik tootmisetapid toimuma geograafilises piirkonnas, mis hõlmab Maine-et-Loire’i departemangu järgmise kommuuni territooriumi vastavalt 2018. aasta ametlikele geograafilistele koodidele: Rochefort-sur-Loire. Geograafilist piirkonda hõlmavate kartograafiliste dokumentidega on võimalik tutvuda riikliku päritolu- ja kvaliteediinstituudi veebisaidi vahendusel“ .

Redaktsiooniline muudatus: haldusüksuste uues loetelus võetakse arvesse pärast tootespetsifikaadi kinnitamist toimunud ühinemisi või muid halduspiirkondade muudatusi. Suurema õiguskindluse huvides viidatakse selles loetelus Prantsusmaa statistikaameti (INSEE) igal aastal avaldatavate ametlike geograafiliste koodide kehtivale versioonile. Geograafilise piirkonna ulatus jääb täpselt samaks.

Ühtlasi viidatakse sellele, et avalikkuse paremaks teavitamiseks on INAO veebisaidil tehtud kättesaadavaks geograafilist piirkonda hõlmavad kartograafilised dokumendid.

Sellega seoses muudetakse geograafilist piirkonda käsitlevat koonddokumendi punkti 6.

3.   Piiritletud kasvatusalade kogupindala

KPN „Coteaux du Layon“ tootespetsifikaadi 1.°peatüki IV osa punktis°2 lisatakse sõnade „5. september 2007“ järele sõnad „ja 19. jaanuar 2017“.

Selle muudatuse eesmärk on lisada kuupäev, millal pädev riiklik asutus geograafilise tootmispiirkonna piiritletud maatüki kogupindala muudatuse heaks kiitis. Kasvatusalade piiritlemise eesmärk on määrata kindlaks tootmispiirkond, mille maatükid on sobivad asjaomase kaitstud päritolunimetusega toote tootmiseks.

See muudatus ei mõjuta koonddokumendis esitatud teavet.

4.   Vahetus läheduses asuv piirkond

1. peatüki IV osa punkti 3 alapunktis a asendatakse kommuunide nimekiri järgmisega:

„ –

Deux-Sèvresi Departemang: Argenton-l’Église, Bouillé-Loretz, Brion-près-Thouet, Louzy, Mauzé-Thouarsais, Oiron, Saint-Cyr-la-Lande, Sainte-Radegonde, Sainte-Verge, Saint-Martin-de-Mâcon, Saint-Martin-de-Sanzay, Thouars, Tourtenay, Val en Vignes (endised Bouillé-Saint-Pauli ja Cersay delegeeritud kommuunide territooriumid);

—	Indre-et-Loire’i Departemang: Saint-Nicolas-de-Bourgueil;

—	Loire-Atlantique’i Departemang: Ancenis, Le Loroux-Bottereau, Le Pallet, La Remaudière, Vair-sur-Loire (endine Anetzi delegeeritud kommuuni territoorium), Vallet;

—

Maine-et-Loire’i Departemang: Allonnes, Angers, Antoigné, Artannes-surThouet, Blaison-Saint-Sulpice (endised Blaison-Gohier’ ja Saint-Sulpice’i delegeeritud kommuunide territooriumid), Bouchemaine, Brain-sur-Allonnes, Brézé, Brissac Loire Aubance (endised Alleuds’, Brissac-Quincé, Charcé-Saint-Ellier-sur-Aubance’i, Chemellier’, Couturesi, Luigné, Saint-Rémy-la-Varenne’i, Saint-Saturnin-sur-Loire’i, Saulgé-l’Hôpitali ja Vauchrétieni delegeeritud kommuunide territooriumid), Brossay, Cernusson, Chacé, Champtocé-sur-Loire, Chemillé-en-Anjou (endine Valanjou delegeeritud kommuuni territoorium), Cizay-la-Madeleine, Le Coudray-Macouard, Courchamps, Denée, Dénezé-sous-Doué, Distré, Doué-en-Anjou (endised Forges’i, Meigné ja Montfort’i delegeeritud kommuunide territooriumid), Épieds, Fontevraud-l’Abbaye, Les Garennes sur Loire (endised Juigné-sur-Loire’i ja Saint-Jean-des-Mauvrets’ delegeeritud kommuunide territooriumid), Gennes-Valde-Loire (endised Chênehutte-Trêves-Cunault’, Gennesi, Grézillé, Saint-Georges-des-Sept-Voies’ ja Le Thoureil’ delegeeritud komuunide territooriumid), Huillé, Ingrandes-Le-Fresne sur Loire (endine Ingrandes’i delegeeritud kommuuni territoorium), Jarzé Villages (endine Lué-en-Baugeois’ delegeeritud kommuuni territoorium), Louresse-Rochemenier, Lys-Haut-Layon (endised Cerqueux-sous-Passavant’i ja Vihiers’ delegeeritud kommuunide territooriumid), Mauges-sur-Loire (endised La Chapelle-Saint-Florent’i, Le Marillais’, Le Mesnil-en-Vallée, Montjean-sur-Loire’i, La Pommeraye, Saint-Florent-le-Vieil’, Saint-Laurent-de-la-Plaine’i ja Saint-Laurent-du-Mottay’ delegeeritud kommuunide territooriumid), Mazé-Milon (endine Fontaine-Miloni delegeeritud kommuuni territoorium), Montilliers, Montreuil-Bellay, Montsoreau, Mozé-sur-Louet, Mûrs-Erigné, Orée-d’Anjou (endised Bouzillé, Champtoceaux’, Draini, Landemont’i, Liré, Saint-Laurent-des-Autelsi ja La Varenne’i delegeeritud kommuunide territooriumid), Parnay, La Possonnière, Le Puy-Notre-Dame, Rou-Marson, Saint-Cyr-en-Bourg, Sainte-Gemmes-sur-Loire, Saint-Georges-sur-Loire, Saint-Germain-des-Prés, Saint-Just-sur-Dive, Saint-Macaire-du-Bois, Saint-Martin-du-Fouilloux, Saint-Melaine-sur-Aubance, Saint-Sigismond, Saumur, Savennières, Soucelles, Soulaines-sur-Aubance, Souzay-Champigny, Terranjou (endine Notre-Dame-d’Allençoni delegeeritud kommuuni territoorium), Tuffalun (endised Ambillou-Château, Louerre’i ja Noyant-la-Plaine’i delegeeritud kommuunide territooriumid), Turquant, Les Ulmes, Varennes-sur-Loire, Varrains, Vaudelnay, Verrie, Verrières-en-Anjou (endised Pellouailles-les-Vignesi ja Saint-Sylvain-d’Anjou delegeeritud kommuunide territooriumid), Villevêque;

—	Vienne’i Departemang: Berrie, Curçay-sur-Dive, Glénouze, Pouançay, Ranton, Saint-Léger-de-Montbrillais, Saix, Ternay, Les Trois-Moutiers“ .

1. peatüki IV osa punkti 3 alapunktis b asendatakse kommuunide nimekiri järgmisega:

See võimaldab arvesse võtta pärast tootespetsifikaadi viimase versiooni vastuvõtmist toimunud kommuunide mitmesuguseid ühinemisi. Vahetus läheduses asuva piirkonna ulatus jääb täpselt samaks.

Sellega seoses muudetakse lisatingimusi hõlmavat koonddokumendi punkti 9.

5.   Põllumajanduse keskkonnakaitsega seotud säte

1. peatüki VI osa punkti 2 on lisatud järgmine säte: „Ridadevahelisel alal peab olema hooldatud looduslik või külvatud taimkate; sellise taimkatte puudumise korral peab ettevõtja tegema vajalikud mullatööd, et hooldada looduslikku taimkatet, või põhjendama viinamarjakasvatuse valdkonna ametiasutuste lubatud biotõrjevahendite kasutamist. Biotõrjevahendite hulka kuuluvate herbitsiidide kasutamisel teataval kasvatusalal on muude tõrjevahendite kasutamine keelatud“ .

Käesolev muudatusettepanek tuleneb ettevõtjate põllumajandusökoloogia tavade praegusest arengust kogu Angersi viinamarjakasvatuspiirkonnas. See annab tunnistust üha suuremast tähelepanust keskkonnakaitsega seotud küsimustele tehniliste lahenduste kasutamisel. Taimkatte olemasolu või mehaaniliste või bioloogiliste umbrohutõrjevahendite kasutamist soodustades vähendab see nõue keemiliste herbitsiidide kasutamist. Herbitsiidide kasutamise vähendamine peab võimaldama tõhustada viinamarjaistanduste mullakaitset ja säilitada nende looduslikke omadusi (viljakus, bioloogiline mitmekesisus, bioloogiline puhastamine), mis aitab kaasa veinide kvaliteedi ja autentsuse saavutamisele ning tugevdab veinipiirkonna mõistet.

See muudatus ei mõjuta koonddokumendis esitatud teavet.

6.   Koristushooaja algus

1. peatüki VII osa punktis 1 on välja jäetud lause: „Koristushooaja alguse kuupäev määratakse kindlaks põllumajanduse ja merekalanduse seadustiku artikli D. 645-6 sätete alusel“ .

Koristushooaja alguse kuupäeva kindlaksmääramine ei ole enam vajalik, kuna ettevõtjatel on nüüd mitu vahendit, mis võimaldavad neil täpsemalt hinnata viinamarjade küpsusastet. Kõikidel ettevõtjatel on isiklikus ja ühiskasutuses teatavad seadmed ja varustus, mis võimaldab sõltuvalt tootmiseesmärkidest täpselt kindlaks määrata koristushooaja alustamise optimaalse kuupäeva iga kasvatusala jaoks.

See muudatus ei mõjuta koonddokumendis esitatud teavet.

7.   Veinikeldri mahutavus

1. peatüki IX osa punkti 1 alapunkti d lause: „Ettevõtja veinikeldri mahutavus peab olema vähemalt 1,4 korda suurem põllumajandusliku majapidamise keskmisest saagikusest viimase viie aasta jooksul“ asendatakse järgmise lausega: „Ettevõtja veinikeldri mahutavus peab olema vähemalt 1,4 korda suurem viimase viie aasta jooksul valmistatud veini keskmisest kogusest“ .

Kehtivas tootespetsifikaadis ei osutatud mitte kogusele (väljendatuna hektoliitrites või kuupmeetrites), vaid saagikusele, st koristatud saagi mahule, mis on jagatud tootmispindalaga (näiteks hektoliitrites hektari kohta). Kavandatud muudatus võimaldab seda ühikutega seotud ebaühtlust parandada ilma sisuliste muudatusteta (minimaalne mahutavus peab alati olema 1,4 korda suurem kui põllumajandusettevõtte eelmistel hooaegadel toodetud veini keskmine kogus).

See muudatus ei mõjuta koonddokumendis esitatud teavet.

8.   Veinide ringlus

1. peatüki IX osa punkti 5 alapunkt b, mis hõlmab veinide ringlusse laskmist volitatud laopidajate vahel, jäetakse välja.

See muudatus ei mõjuta koonddokumendis esitatud teavet.

9.   Seos geograafilise piirkonnaga

Seost on muudetud, et ajakohastada asjaomaste kommuunide arvu (27 asemel 13). Seoses sellega on täpsustatud, et keskmiste temperatuuride puhul on tegemist aasta keskmiste temperatuuridega.

Koonddokumendi seost hõlmavat punkti 8 on vastavalt muudetud.

10.   Üleminekumeede

1. peatüki XI ossa on lisatud järgmine: „Sätteid, mis hõlmavad kohustust tagada ridadevahelisel alal hooldatud looduslik või külvatud taimkate või selle taimkatte puudumisel ettevõtja kohustust teha vajalikud mullatööd või kasutada biotõrjevahendeid, et hooldada looduslikku taimkatet, ei kohaldata viinapuude kasvatusalade suhtes, mis on käesoleva tootespetsifikaadi kinnitamise ajal olemas ja milles viinapuude ridade vahe on 1,70 meetrit või väiksem“ .

Üleminekumeede lubab mitte seada ebasoodsasse olukorda olemasolevaid viinamarjaistandusi, mille praegune korraldus ei ole kohandatud põllumajanduslikele keskkonnakaitsenõuetele. Tihedalt istutatud viinapuudega viinamarjaistandustes, kus viinapuude ridade vahe on 1,70 meetrit või vähem, võib püsihaljastuse hooldamine või nõutavate pinnasetööde tegemine tuua kaasa tehnilisi probleeme (tööde mehhaniseerimine, varustus, töövahendid). Madalamates kohtades asuvates viinamarjaistandustes võib rohtumine suurendada ka kevadiste külmakahjustuste ohtu. Lisaks sellele tekitab taimkatte olemasolu seda suurema veevarustusega seotud konkurentsiolukorra viinapuudega, mida suurema istutustihedusega istandusega on tegemist. Seevastu viinapuuistandused, mis on rajatud pärast tootespetsifikaadi kinnitamist, peavad olema kooskõlas lisatud põllumajanduslike keskkonnakaitsenõuetega, sõltumata sellest, milline on nende istutustihedus ja viinapuude ridade vahekaugus.

See muudatus ei mõjuta koonddokumendis esitatud teavet.

11.   Registripidamine

2. peatüki II osa punktis 3 asendatakse sõna „en puissance“ (potentsiaalne) sõnaga „naturel“ (looduslik) ja sõna „degré“ (kraad) asendatakse sõnadega „naturaalne alkoholisisaldus mahuprotsentides“.

Selleks et ühtlustada tootespetsifikaat Anjou Saumuri piirkonna kõikides tootespetsifikatsioonides kasutatud sõnastusega, asendatakse väljendid „titre en puissance“ (potentsiaalne sisaldus) ja „degré“ (kraadi) väljendiga „titre alcoométrique volumique naturel“ (naturaalne alkoholisisaldus mahuprotsentides). Need muudatused parandavad tootespetsifikaatide loetavust. Registripidamist käsitlevate sätete ühtlustamise eesmärk on hõlbustada kontrollikava koostamist ning nende registrite kontrollimist.

See muudatus ei mõjuta koonddokumendis esitatud teavet.

12.   Peamised kontrollitavad punktid

3. peatükki on muudetud, et tagada kooskõla Anjou Saumuri piirkonna tootespetsifikaatides kontrollitavate põhipunktidega.

See muudatus ei mõjuta koonddokumendis esitatud teavet.

KOONDDOKUMENT

1.   Toote nimetus

Coteaux du Layon

2.   Geograafilise tähise tüüp

KPN – kaitstud päritolunimetus

3.   Viinamarjasaaduste kategooriad

1.

Vein

4.   Veini(de) kirjeldus

Coteaux du Layon

Valged rahulikud jääksuhkruga veinid, mis on valmistatud sorti „Chenin B“ kuuluvatest üleküpsenud viinamarjadest. Tegemist on väljapeetud ja elegantsete veinidega, millel on terviklik lõhna- ja maitsebukett ning mis muutuvad vananedes paremaks. Nende maitse on täidlane ja värske, neis on jõulisust ja peenekoelisust.

Veinidel on järgmised omadused:

minimaalne naturaalne alkoholisisaldus mahuprotsentides 14 %;

minimaalne tegelik alkoholisisaldus vähemalt 10 % ning vähemalt 11 % veinide puhul, mille naturaalne alkoholisisaldus on alla 18 %;

fermenteeritavate suhkrute (glükoos ja fruktoos) sisaldus pärast kääritamist vähemalt 34 grammi liitri kohta.

Üldhappesus ja vääveldioksiidi kogusisaldus vastavad liidu õigusaktidega kindlaksmääratud väärtustele.

Üldised analüütilised omadused
Maksimaalne üldalkoholisisaldus (mahuprotsentides)
Minimaalne tegelik alkoholisisaldus (mahuprotsentides)
Minimaalne üldhappesus
Maksimaalne lenduvate hapete sisaldus (milliekvivalentides liitri kohta)	25
Maksimaalne vääveldioksiidi üldsisaldus (milligrammides liitri kohta)

Märge „Sélection grains nobles“

Märkega „sélection de grains nobles“ (tehtud väärishallitusega marjadest) varustatud veinidel on omadused, mis toovad välja kõik viinamarjade kõrge kontsentratsiooniastmega seotud nüansid. Nendel iseloomulikel veinidel on tugev maitse ning järelmaitses püsivad maitse- ja lõhnavarjundid. Puuviljalised ja õistaimedega seotud maitse- ja lõhnanüansid segunevad üleküpsenud viljade lõhna- ja maitseomadustega, mis meenutavad kuivatatud või kuumtöödeldud puuviljade või mee lõhnavarjundeid. Tasakaal veini happesuse, alkoholisisalduse ja õlisuse vahel muutub aastate jooksul veelgi komplekssemaks.

Veinidel on järgmised omadused:

minimaalne naturaalne alkoholisisaldus mahuprotsentides 19 %;

fermenteeritavate suhkrute (glükoos ja fruktoos) sisaldus pärast kääritamist vähemalt 34 grammi liitri kohta;

minimaalne tegelik alkoholisisaldus vähemalt 10 % ning vähemalt 11 % veinide puhul, mille naturaalne alkoholisisaldus on alla 18 %.

Üldhappesus ja vääveldioksiidi kogusisaldus vastavad liidu õigusaktidega kindlaksmääratud väärtustele.

Üldised analüütilised omadused
Maksimaalne üldalkoholisisaldus (mahuprotsentides)
Minimaalne tegelik alkoholisisaldus (mahuprotsentides)
Minimaalne üldhappesus
Maksimaalne lenduvate hapete sisaldus (milliekvivalentides liitri kohta)	25
Maksimaalne vääveldioksiidi üldsisaldus (milligrammides liitri kohta)

Coteaux du Layon ja kommuuni nimi

Veinides, mille puhul kontrollitud päritolunimetusele „Coteaux de Layon“ järgneb viinamarjade päritolukommuuni nimi, on üldiselt mõnevõrra kõrgem fermenteeritavate suhkrute sisaldus. Mullastiku ja päikesekiirguse hulga erinevustest tingitult on veinide maitse- ja lõhnanüansid veidi erinevad. Nii on veinidel, mis on valmistatud mäekülgedel, mis avanevad põhja poole, nagu Rochefort-sur-Loire’i kommuunis, suurem mineraalsus, samas kui Beaulieu-sur-Layoni, Faye d’Anjou ja Saint-Aubin-de-Luigné kommuunide lõunapoolsetel mäekülgedel kasvanud viinamarjadest valmistatud veinides on tunda hallitusseene Botrytis cinerea toimel tekkinud väärishallitusele iseloomulikke lõhna- ja maitsenüansse. Layoni jõe vasaku kalda laugjatelt mäekülgedelt Rablay-sur-Layoni ja Saint-Lambert-du-Lattay kommuunide territooriumil pärinevatest viinamarjadest valmistatud veinid on tugeva maitsega ja harmoonilised.

Veinidel on järgmised omadused:

minimaalne naturaalne alkoholisisaldus mahuprotsentides 15 %;

fermenteeritavate suhkrute (glükoos ja fruktoos) sisaldus pärast kääritamist vähemalt 34 grammi liitri kohta.

minimaalne tegelik alkoholisisaldus vähemalt 11 % ning vähemalt 12 % veinide puhul, mille naturaalne alkoholisisaldus on alla 19 %.

Üldhappesus ja vääveldioksiidi kogusisaldus vastavad liidu õigusaktidega kindlaksmääratud väärtustele.

Üldised analüütilised omadused
Maksimaalne üldalkoholisisaldus (mahuprotsentides)
Minimaalne tegelik alkoholisisaldus (mahuprotsentides)
Minimaalne üldhappesus
Maksimaalne lenduvate hapete sisaldus (milliekvivalentides liitri kohta)	25
Maksimaalne vääveldioksiidi üldsisaldus (milligrammides liitri kohta)

Premier cru Chaume

Veine, mis on varustatud märkega „premier cru“, millele järgneb täiendav geograafiline tähis „Chaume“, iseloomustab peenekoelisus ja elegantsus, nende lõhna- ja maitsebukett on kompleksne ning selles esineb sageli kuumtöödeldud puuviljade ja küdooniavõide maitsenüansse.

Veinidel on järgmised omadused:

minimaalne naturaalne alkoholisisaldus mahuprotsentides 16,5 %;

fermenteeritavate suhkrute (glükoos ja fruktoos) sisaldus pärast kääritamist vähemalt 80 grammi liitri kohta.

Üldhappesus ja vääveldioksiidi kogusisaldus vastavad liidu õigusaktidega kindlaksmääratud väärtustele.

Üldised analüütilised omadused
Maksimaalne üldalkoholisisaldus (mahuprotsentides)
Minimaalne tegelik alkoholisisaldus (mahuprotsentides)	11
Minimaalne üldhappesus
Maksimaalne lenduvate hapete sisaldus (milliekvivalentides liitri kohta)	25
Maksimaalne vääveldioksiidi üldsisaldus (milligrammides liitri kohta)

5.   Veinivalmistustavad

a.   Peamised veinivalmistustavad

Puutükkide kasutamine

Veinivalmistuse eritavad

Puutükkide kasutamine on keelatud

Rikastamine

Veinivalmistuse eritavad

Rikastamine on lubatud vastavalt tootespetsifikaadis sätestatud eeskirjadele.

Veinide puhul, mida võib turustada märkega „sélection de grains nobles“ (tehtud väärishallitusega marjadest) on rikastamine keelatud.

Veinide puhul, mida võib turustada märkega „premier cru“, millele on lisatud täiendav geograafiline tähis „Chaume“, on keelatud kõik rikastamistoimingud ning saagi termiline töötlemine temperatuuril alla –5 °C.

Veinivalmistuse eritavad

Veinide puhul, mida võib turustada märkega „premier cru“, millele on lisatud täiendav geograafiline tähis „Chaume“, on keelatud marjakombaini, surupumba või pidevpressi kasutamine.

Veinid on valmistatud viinamarjadest, mida on kasvatatud vastavalt tootespetsifikaadis sätestatud tingimustele.

Lisaks eespool esitatud sätetele tuleb veinivalmistustavade puhul kinni pidada liidu tasandi ning maaseadustiku ja merekalapüügi seadustiku (code rural et de la pêche maritime) sätetest.

Istutustihedus

Viljelustavad

Puude minimaalne istutustihedus on 4 000 tüve hektari kohta. Ridade vahe ei tohi olla suurem kui 2,50 meetrit ja samas reas olevate viinapuude tüvede vahe ei või olla alla ühe meetri. Kasvatusalade puhul, kus viinapuude tihedus on alla 4 000 tüve hektari kohta, kuid vähemalt 3 300 tüve hektari kohta, võib koristatud saaki kasutada kontrollitud päritolunimetusega toote valmistamiseks, kui on järgitud tootespetsifikaadis sätestatud eeskirju, milles käsitletakse viinapuude toestamist ja lehestiku kõrgust. Selliste kasvatusalade puhul ei või viinapuude vaheliste ridade vahe olla suurem kui kolm meetrit ja samas reas olevate viinapuude tüvede vahe ei tohi olla alla ühe meetri.

Veinide puhul, mida võib turustada märkega „premier cru“, millele on lisatud täiendav geograafiline tähis „Chaume“, on viinapuude minimaalne istutustihedus on 4 500 tüve hektari kohta. Ridade vahe ei tohi olla suurem kui 2,20 meetrit ja samas reas olevate viinapuude tüvede vahe ei või olla alla ühe meetri.

Lõikamine ja toestamine

Viljelustavad

Viinapuid tuleb lõigata hiljemalt 30. aprillil, kasutades segalõikamismeetodit ning jättes tüve kohta kuni 12 punga ja pika võrse puhul kuni neli punga.

Veinide puhul, mida võib turustada märkega „premier cru“, millele on lisatud täiendav geograafiline tähis „Chaume“, tuleb viinapuid lõigata hiljemalt 30. aprillil, kasutades segalõikamismeetodit ja jättes tüve kohta kuni 12 punga. Taime kasvuetapis, mis vastab 11 või 12 lehele, võib sama aasta viljavõrseid tüve kohta olla kuni 10.

Toestatud lehestiku kõrgus peab olema võrdne vähemalt 60 %ga ridade vahekaugusest, toestatud lehestiku kõrgust mõõdetakse alates lehestiku alumisest piirist, mis peab olema vähemalt 0,40 meetri kõrgusel maapinnast, kuni külgvõrsete ülemise piirini, mis peab olema vähemalt 0,20 meetri võrra kõrgemal ülemisest toestustraadist.

Viinamarjade kasvatusalade puhul, mille istutustihedus on alla 4 000 tüve hektari kohta, kuid vähemalt 3 300 tüve hektari kohta, kehtivad täiendavalt järgmised toestamiseeskirjad: toestamisvaiade maapealse osa kõrgus peab olema vähemalt 1,90 meetrit; toestamine hõlmab nelja toestamistraatide rida; ülemise toestamistraadi kaugus maapinnast on vähemalt 1,85 meetrit. Neid erisätteid ei kohaldata veinide puhul, mida võib turustada märkega „premier cru“, millele on lisatud täiendav geograafiline tähis „Chaume“.

Kastmine

Viljelustavad

Kastmine on keelatud.

Koristamine

Viljelustavad

Veine saadakse üleküpsenud viinamarjadest. Veinid, mida võib turustada märkega „sélection de grains nobles“ (tehtud väärishallitusega marjadest) on täiendavalt kontsentreeritud väärishallituse mõjul.

Viinamarjade koristamine toimub käsitsi ja mitmes järjestikuses etapis.

Veinide puhul, mida võib turustada märkega „premier cru“, millele on lisatud täiendav geograafiline tähis „Chaume“, on keelatud plaatkonveieri või pumbaga varustatud veokonteinerite kasutamine ning saagi transportimiseks kasutatavate mahutite kõrgus võib olla kuni üks meeter.

b.   Maksimaalne saagikus

Coteaux du Layon

40 hektoliitrit hektari kohta

„Coteaux de Layon“, millele järgneb viinamarjade päritolukommuuni nimi

35 hektoliitrit hektari kohta

„Coteaux du Layon“ märkega „premier cru“, millele on lisatud täiendav geograafiline tähis „Chaume“

30 hektoliitrit hektari kohta

6.   Määratletud geograafiline piirkond

a)

Kõik tootmisetapid toimuvad geograafilises piirkonnas, mis hõlmab Maine-et-Loire’i departemangu järgmiste kommuunide territooriumi vastavalt 2018. aasta ametlikele geograafilistele koodidele: Aubigné-sur-Layon, Beaulieu-sur-Layon, Bellevigne-en-Layon (endised Champ-sur-Layoni, Faveraye-Mâchellesi, Faye d’Anjou, Rablay-sur-Layoni ja Thouarcé delegeeritud kommuunide territooriumid), Chalonnes-sur-Loire, Chaudefonds-sur-Layon, Chemillé-en-Anjou (endised Chanzeaux’ ja La Jumellière’i delegeeritud kommuunide territooriumid), Cléré-sur-Layon, Doué-en-Anjou (endised Brigné, Concourson-sur-Layoni, Saint-Georges-sur-Layoni ja Les Verchers-sur-Layoni delegeeritud kommuunide territooriumid), Lys-Haut-Layon (endised La Fosse-de-Tigné, Nueil-sur-Layoni, Tancoigné, Tigné ja Trémont’i delegeeritud kommuunide territooriumid), Passavant-sur-Layon, Rochefort-sur-Loire, Terranjou (endised Chavagnesi ja Martigné-Briandi delegeeritud kommuunide territooriumid), Val-du-Layon (endised Saint-Aubin-de-Luigné ja Saint-Lambert-du-Lattay delegeeritud kommuunide territooriumid)

b)

Seoses veinidega, mille puhul on võimalik kasutada märget „premier cru“, millele lisandub täiendav geograafiline tähis „Chaume“, peavad kõik tootmisetapid toimuma geograafilises piirkonnas, mis hõlmab Maine-et-Loire’i departemangu järgmise kommuuni territooriumi vastavalt 2018. aasta ametlikele geograafilistele koodidele: Rochefort-sur-Loire.

7.   Peamised veiniviinamarjasordid

’Chenin B’

8.   Seos(ed)

1.   Teave geograafilise piirkonna kohta

a)   Seost väljendavate looduslike tegurite kirjeldus

„Coteaux du Layon“ viinamarjakasvatusala hõlmab Layoni jõe oru nõlvu, jõgi voolab piki väikest orgu, mille suund ülemjooksul on kagust kirdesse, seejärel alates Verchers-sur-Layoni kommuunist loodesse kuni suubumiseni Loire’i jõkke. 2018. aastal hõlmab geograafiline piirkond Layoni jõe paremal ja vasakul kaldal paikneva 13 Maine-et-Loire’i departemangu kommuuni territooriumi.

Viinamarjakasvatuspiirkonna keskme moodustavad Layoni jõe ülemjooksul jõe mõlemal kaldal asuvad Beaulieu-sur-Layoni, Faye d’Anjou, Rablay-sur-Layoni, Rochefort-sur-Loire’i, Saint-Aubin-de-Luigné ja Saint-Lambert-du-Lattay’ kommuunid, millest pärinevate viinamarjade kasutamisel võib kommuuni nime lisada kontrollitud päritolunimetusele. Lõunasse avatud loogakujulisest jõekäärust Rochefort-sur-Loire’i kommuuni territooriumil saab alguse Chaume’i nimeline mäekülg.

Täpselt määratletud viinamarjade kasvatusalad paiknevad enamal või vähemal määral erodeerunud kildalisel aluspinnal, mis võib sõltuvalt pinnavormidest olla kaetud senomaani või pliotseeni ladestikust pärinevate detriitsete kivimitega. Teatavatel kasvatusaladel esinevad kohati mullad, mis pärinevad happelistest tardkivimitest (rüoliit) või basaldilise koostisega tardkivimitest (spiliit), samuti tuleb ette purdkivimil kruusamulda, karboni ajastust pärinevat kvartsliivakivi ning väikese sügavusega mulda, milles on siluri ajastust pärinevaid kvartsi ja ränikildi vahekihte.

Pinnavormid on looduskeskkonna määratlemisel olulise tähtsusega, seejuures on Layoni jõe kaks kallast erineva tüpoloogiaga. Parem kallas on järsk, kallak võib ulatuda kohati kuni 40 %ni, see võib ületada vee taset rohkem kui 60 meetrit. Vasak kallas on üldiselt laugjam, selle kõrgemad kohad ulatuvad harva üle 20 meetri jõepinnast.

Kõikidel kasvatusaladel on samas sarnased omadused. Tegemist on hästi avatud maastikuga ning pinnas on väga hea soojusrežiimiga. Mullad ei ole veega küllastunud ning nendes olev veevaru on väga väike.

Geograafilise piirkonna näol on tegemist väheste sademetega ja eraldatud alaga, mida kaitsevad ookeanilt tuleva niiskuse eest Choletais’le ja Mauges’ile iseloomulikud kõrgemad pinnavormid. Aastane sademetehulk on ligikaudu 550–600 millimeetrit, samas kui Choletais’ piirkonnas võib see ulatuda enam kui 800 millimeetrini. Viinapuu kasvutsükli kestel jääb sademetehulk 100 millimeetri võrra ülejäänud departemangu omast madalamaks. Aasta keskmine õhutemperatuur on küllaltki kõrge (ligikaudu 12 °C), mis on 1 °C võrra kõrgem kogu Maine-et-Loire’i departemangu keskmisest. Geograafilise piirkonna kliima on välja kujundanud ka lõunapiirkonnale iseloomuliku taimestiku, milles on esindatud iilekstamm ja piinia.

b)   Seost väljendavate inimtegurite kirjeldus

Viinamarjakasvatuse olemasolu Anjou piirkonnas on teada juba alates I sajandist pKr ning sellega on piirkonnas tegeletud pidevalt. 1529. aastal märgib Bourdigné ära viinamarjakasvatuspiirkonna, nimetades seda „Noa meistritööks“. Viinamarjakasvatus on siin arenenud alates VI sajandist. Aastal 1600 esitas Olivier de Serre oma teoses „Théâtre d’agriculture et mesnage des champs“ (Põllumajandusalad ja põllupidamine) järgmise omanäolise kirjelduse: „Selle piirkonna kõikides maakondades (...) oodatakse viinamarja koristamisega kuni viinapuu lehtede langemiseni; kui aga liikuda kaugemale, Anjou, Maine’i ja neid ümbritsevate alade poole, võib näha, et siin oodatakse, kuni küpsenud viinamari hakkab ise viinapuult alla kukkuma, seda nii hilise koristusperioodi kui ka kuni pakaseni küpsevate viinamarjade eripära tõttu...“ Seega on näha, et viinamarjade hilist koristamist kasutatakse juba pikka aega.

Angers’ viinamarjakasvatuspiirkonna tuntus pärineb eeskätt XII ja XIII sajandist, peamiselt on see seotud Plantagenêt’ dünastiaga. Henri II ja Akvitaania Eleanori valitsusaja õitseng võimaldas Anjou veinidel jõuda kõige suursugusematele laudadele. „Coteaux du Layoni“ viinamarjakasvatuspiirkond hakkas kiiresti arenema XVI sajandil seoses Hollandi kaupmeeste saabumisega, kes oskasid hinnata võimalust transportida veini mere kaudu ning levitasid viinamarjasordi „Chenin B“ tuntust väljaspool piirkonda. Suure arenguhüppe tegi viinamarjakasvatus 1780. aastal, kui Layoni jõel teostati õgvendustööd, mis võimaldasid Hollandi laevastiku suurtel laevadel jõge mööda liikuda.

Viinamarjasort „Chenin B“ näib pärinevat sellest viinamarjakasvatuspiirkonnast. Tegemist on vastupidava sordiga ja selle pakutavad võimalused on mulla laadist sõltuvalt väga erinevad. Veinitootjad mõistsid kiiresti, kui huvipakkuv võib olla seda sorti koristada väga küpsena, kasutades erilisi koristusmeetodeid. Krahv Odart märgib oma 1845. aastal ilmunud teoses „Traité des cépages“ (Traktaat viinamarjasortidest): „Sellele tuleb lisada tingimus, et seda koristatakse üksnes üleküpsenult, sellisena, nagu viinamari on kõigi pühakute päeval, kui vihmadest õrnaks muutunud marja kest hakkab maha kooruma“ .

Seega on üleküpsemine selle viinamarjasordi koristamisel oluline tegur. Jullien täpsustab 1816. aastal ilmunud teoses „Topographie de tous les vignobles connus“ (Kõikide tuntud viinamarjapiirkondade topograafia): „Heades viinamarjaistandustes toimub koristamine mitmes järgus – kahest esimesest koristusetapist pärinevad üksnes küpsemad veinid, neist viinamarjadest tehakse veini, mida saadetakse välisriikidesse, kolmandas etapis koristatud viinamarjadest valmistatakse enda tarbitavat veini...“

Selle viinamarjakasvatusala mõned kommuunid on alati olnud tuntud ning inglise geograaf William Guthrie (1708–1770) on 1802. aastal ilmunud teose „Nouvelle Géographie Universelle“ (Uus üldine geograafia) tõlkes märkinud ära suurema osa veine, mille nimetuses tuuakse tänapäeval kontrollitud päritolunimetuse järel ära kommuuni nimi. 18. veebruari 1950. aasta kontrollitud päritolunimetuse tunnustamise dekreedis antakse see õigus Beaulieu-sur-Layoni, Faye d’Anjou, Rablay-sur-Layoni, Rochefort-sur-Loire’i, Saint-Aubin-de-Luigné ja Saint-Lambert-du-Lattay’ kommuunidele.

Täiendavat geograafilist tähist „Chaume“ kasutatakse Rochefort-sur-Loire’i kommuunis asuva omanäoliste pinnavormidega, lõunasse avanevas loogakujulises jõekäärus asuva nõlva puhul, mis jääb Beaulieu-sur-Layoni ja Saint-Aubin-de-Luigné kommuunide vahele. See kaldanõlv vastab Foulques Nerra maaomandile, mis pärandati XI sajandi alguses Ronceray d’Angersi kloostrile ning muutus kiiresti väga tuntuks. Hilisemal ajal, eeskätt alates 1980. aastatest, optimeerisid tootjad viinapuude lõikamise ja viinapuude viljelemise tehnoloogiat, täiustasid viinamarjade optimaalses küpsusastmes koristamise meetodeid ning parandasid viinamarjakasvatuse haldamise ja kestuse reguleerimise tehnilisi võtteid. Selle kollektiivse töö tulemusel anti luba märke „premier cru“ kasutamiseks.

2.   Teave toote kvaliteedi ja omaduste kohta

Veinid on väljapeetud ja elegantsed. Maitsmisel ühinevad neis magusad ja värsked nüansid, tugev maitse ja peenekoelisus, veinide lõhna- ja maitseomadused on komplekssed. Veinidele sobib pikk laagerdumine ning asjatundlikud degustaatorid on andnud neile kõrge hinnangu.

Veinides, mille puhul kontrollitud päritolunimetusele „Coteaux de Layon“ järgneb viinamarjade päritolukommuuni nimi, on üldiselt mõnevõrra kõrgem fermenteeritavate suhkrute sisaldus. Mullastiku ja päikesekiirguse hulga erinevustest tingitult on veinide maitse- ja lõhnanüansid veidi erinevad. Nii on veinide puhul, mis on valmistatud kergelt põhja poole suunatud nõlvadel kasvanud viinamarjadest, nagu Rochefort-sur-Loire’i kommuunis, suurem mineraalsus, samas kui Beaulieu-sur-Layoni, Faye d’Anjou ja Saint-Aubin-de-Luigné kommuunide lõunapoolsetel nõlvadel kasvanud viinamarjadest valmistatud veini puhul on tunda Botrytis cinerea toimel tekkinud väärishallitusest tingitud iseloomulikke lõhna- ja maitsenüansse. Layoni jõe vasaku kalda laugjatelt mäenõlvadelt, mis asuvad Rablay-sur-Layoni ja Saint-Lambert-du-Lattay kommuunide territooriumil, pärinevatest viinamarjadest valmistatud veinid on tugeva maitsega ja harmoonilised.

Märkega „sélection de grains nobles“ (tehtud väärishallitusega marjadest) varustatud veinidel on omadused, mis toovad välja kõik viinamarjade kõrge kontsentratsiooniastmega seotud nüansid. Nendel iseloomulikel veinidel on tugev maitse ja järelmaitses püsivad maitse- ja lõhnavarjundid. Puuviljalised ja õistaimedega seotud maitse- ja lõhnanüansid segunevad üleküpsenud viljade lõhna- ja maitseomadustega, mis meenutavad kuivatatud või kuumtöödeldud puuvilju ja milles on mee lõhnavarjundeid. Tasakaal veini happesuse, alkoholisisalduse ja õlisuse vahel muutub aastate jooksul veelgi komplekssemaks.

Veine, mis on varustatud märkega „premier cru“, millele järgneb täiendav geograafiline tähis „Chaume“, iseloomustab peenekoelisus ja elegantsus, nende lõhna- ja maitsebukett on kompleksne ning selles esineb sageli kuumtöödeldud puuviljade ja küdooniavõide maitsenüansse.

3.   Põhjuslikud seosed

Mullastiku ja pinnamoe kombinatsioon, mis võimaldab viinapuu kasvatusaladel suurt päikesekiirguse hulka, soodustab viinapuude ühtlast, kuid piiratud veevarustust, ning võimaldab viinamarjasordil ‛Chenin B‛ välja arendada kogu oma potentsiaali. Vastavalt tavadele hõlmab piiritletud kasvatusalade piirkond ainult mäenõlvadel asuvaid ja õhukeste muldadega kasvatusalasid. Sellised tingimused tagavad viinapuu optimaalse kasvatamise, toodangu mahu ja võimaluste haldamise, millega on seotud tootespetsifikaadis osutatud viinapuude madala saagikuse hoidmine lühikeseks lõikamise abil.

Lõunapiirkonnale iseloomulik kohalik kliima, viinamarjakasvatusalade rajamine kohati järskudele mäenõlvadele koos asjakohaste viljelusmeetoditega soodustavad sellele viinamarjakasvatusalale iseloomulikku viinamarjade kontsentreerumist seoses närtsimise ja kuivamisega viinapuu otsas (magustumine viljapuu otsas).

Jõe olemasolu võimaldab ületada viinamarjade tavalise küpsusastme ja koristada saaki üleküpsenult, mis on võimalik seoses hommikuste udude tekkega, mis on vajalikud hallitusseene Botrytis cinerea arenguks ja võimaldab välja kujuneda väärishallitusel, mis on iseloomulik eeskätt märkega „sélection de grains nobles“ (tehtud väärishallitusega marjadest) veinide puhul.

Tootjate oskusteabega ja viinamarjasordi „Chenin B“ eriomadustega on seotud vajadus kannatada viinamarja üleküpsemiseni, oodata koristusperioodi algusega hilissügiseni ja teostada koristamine samal kasvatusalal tehtavate korduvate koristusetappide kaupa, et valida välja viinamarjad, mis on loomulikul teel saavutanud kõrge suhkrusisalduse või millel esineb väärishallitust (rôties). Säilitades viinamarjade traditsioonilise käsitsi koristamise meetodi, kaitsevad veinitootjad ka selle mäenõlvadel asuva viinamarjakasvatusala eripärasid ja iseloomulikke omadusi.

Tootespetsifikaadis määratletud veini valmimise periood, mis kestab märkega „premier cru“ veinide puhul vähemalt viinamarjade koristusaastale järgneva aasta 1. juulini ja märkega „sélection de grains nobles“ (tehtud väärishallitusega marjadest) veinide puhul viinamarja koristamisest ülejärgmise aasta 1. juunini, soodustab veini nõuetekohast vananemist pudelites ning annab veinile lõhna- ja maitseomaduste komplekssuse, mis on tuntav veini degusteerimisel. Nagu ütleb kohalik kõnekäänd: „Coteaux de Layoni vein ei rikne iialgi, kaduma võib minna vaid kork“ .

XIX sajandi Anjou ajaloolane Godard Faultrier kirjutas: „Kui mõni Angers’ist pärit inimene oleks enne revolutsiooni sattunud Jaava saarele ja ta oleks viidud Hollandi Ida-India Kompanii valitseja lossi, oleks ta tõenäoliselt väga rõõmustanud, nähes Voltaire’i väitel vaid kallis kuninglikus rüüs avalikkuse ette astuva valitseja karikas sädelemas Anjou veini ning oleks võinud ära tunda kuldkollase värvuse, mis on iseloomulik meie kõige hinnatumatele Coteaux du Layoni veinidele“ .

Tootjad, kes on teadlikud sellest, et tegemist on ainulaadsete omadustega territooriumiga, mida nad kasutavad äärmise hoolikusega, on suutnud põlvkondade jooksul kasvatada oma veinide tuntust, mis nüüdseks on jõudnud rahvusvahelisele tasemele.

9.   Muud olulised lisatingimused (pakendamine, märgistamine, muud nõuded)

Vahetus läheduses asuv piirkond

Õigusraamistik:

ELi õigusaktid

Lisatingimuse liik:

piiratud geograafilises piirkonnas tootmisega seonduv erand

Tingimuse kirjeldus

a)

Vahetus läheduses asuv piirkond, mille suhtes kohaldatakse erandit viinamarjade pressimise, veini valmistamise ja kääritamise osas, hõlmab järgmiste kommuunide territooriume: „ — Deux-Sèvres’i Departemang: Argenton-l’Église, Bouillé-Loretz, Brion-près-Thouet, Louzy, Mauzé-Thouarsais, Oiron, Saint-Cyr-la-Lande, Sainte-Radegonde, Sainte-Verge, Saint-Martin-de-Mâcon, Saint-Martin-de-Sanzay, Thouars, Tourtenay, Val en Vignes (endised Bouillé-Saint-Pauli ja Cersay delegeeritud kommuunide territooriumid); — Indre-et-Loire’i Departemang: Saint-Nicolas-de-Bourgueil; — Loire-Atlantique’i Departemang: Ancenis, Le Loroux-Bottereau, Le Pallet, La Remaudière, Vair-sur-Loire (endine Anetzi delegeeritud kommuuni territoorium), Vallet; — Maine-et-Loire’i Departemang: Allonnes, Angers, Antoigné, Artannes-sur-Thouet, Blaison-Saint-Sulpice (endised Blaison-Gohier’ ja Saint-Sulpice’i delegeeritud kommuunide territooriumid), Bouchemaine, Brain-sur-Allonnes, Brézé, Brissac Loire Aubance (endised Alleuds’, Brissac-Quincé, Charcé-Saint-Ellier-sur-Aubance’i, Chemellier’, Couturesi, Luigné, Saint-Rémy-la-Varenne’i, Saint-Saturnin-sur-Loire’i, Saulgé-l’Hôpitali ja Vauchrétieni delegeeritud kommuunide territooriumid), Brossay, Cernusson, Chacé, Champtocé-sur-Loire, Chemillé-en-Anjou (endine Valanjou delegeeritud kommuuni territoorium), Cizay-la-Madeleine, Le Coudray-Macouard, Courchamps, Denée, Dénezé-sous-Doué, Distré, Doué-en-Anjou (endised Forgesi, Meigné ja Montforti delegeeritud kommuunide territooriumid), Épieds, Fontevraud-l’Abbaye, Les Garennes sur Loire (endised Juigné-sur-Loire’i ja Saint-Jean-des-Mauvrets’ delegeeritud kommuunide territooriumid), Gennes-Val-de-Loire (endised Chênehutte-Trêves-Cunault’, Gennes’i, Grézillé, Saint-Georges-des-Sept-Voies’ ja Le Thoureil’ delegeeritud komuunide territooriumid), Huillé, Ingrandes-Le-Fresne sur Loire (endine Ingrandesi delegeeritud kommuuni territoorium), Jarzé Villages (endine Lué-en-Baugeois’ delegeeritud kommuuni territoorium), Louresse-Rochemenier, Lys-Haut-Layon (endised Cerqueux-sous-Passavant’i ja Vihiers’ delegeeritud kommuunide territooriumid), Mauges-sur-Loire (endised La Chapelle-Saint-Florenti, Le Marillais’, Le Mesnil-en-Vallée, Montjean-sur-Loire’i, La Pommeraye’, Saint-Florent-le-Vieil’, Saint-Laurent-de-la-Plaine’i ja Saint-Laurent-du-Mottay’ delegeeritud kommuunide territooriumid), Mazé-Milon (endine Fontaine-Miloni delegeeritud kommuuni territoorium), Montilliers, Montreuil-Bellay, Montsoreau, Mozé-sur-Louet, Mûrs-Erigné, Orée-d’Anjou (endised Bouzillé, Champtoceaux’, Draini, Landemonti, Liré, Saint-Laurent-des-Autelsi ja La Varenne’i delegeeritud kommuunide territooriumid), Parnay, La Possonnière, Le Puy-Notre-Dame, Rou-Marson, Saint-Cyr-en-Bourg, Sainte-Gemmes-sur-Loire, Saint-Georges-sur-Loire, Saint-Germain-des-Prés, Saint-Just-sur-Dive, Saint-Macaire-du-Bois, Saint-Martin-du-Fouilloux, Saint-Melaine-sur-Aubance, Saint-Sigismond, Saumur, Savennières, Soucelles, Soulaines-sur-Aubance, Souzay-Champigny, Terranjou (endine Notre-Dame-d’Allençoni delegeeritud kommuuni territoorium), Tuffalun (endised Ambillou-Château, Louerre’i ja Noyant-la-Plaine’i delegeeritud kommuunide territooriumid), Turquant, Les Ulmes, Varennes-sur-Loire, Varrains, Vaudelnay, Verrie, Verrières-en-Anjou (endised Pellouailles-les-Vignesi ja Saint-Sylvain-d’Anjou delegeeritud kommuunide territooriumid), Villevêque; — Vienne’i Departemang: Berrie, Curçay-sur-Dive, Glénouze, Pouançay, Ranton, Saint-Léger-de-Montbrillais, Saix, Ternay, Les Trois-Moutiers“ .

b)

Veinide puhul, mida võib turustada märkega „premier cru“, millele on lisatud täiendav geograafiline tähis „Chaume“, hõlmab vahetus läheduses asuv piirkond, mille suhtes kohaldatakse erandit viinamarjade pressimise, veini valmistamise ja kääritamise osas, järgmiste kommuunide territooriume vastavalt 2018. aasta ametlikele geograafilistele koodidele: Aubigné-sur-Layon, Beaulieu-sur-Layon, Bellevigne-en-Layon (endised Champ-sur-Layoni, Faveraye-Mâchellesi, Faye d’Anjou, Rablay-sur-Layoni ja Thouarcé delegeeritud kommuunide territooriumid), Brissac Loire Aubance (endised Brissac-Quincé ja Vauchrétieni delegeeritud kommuunide territooriumid), Chalonnes-sur-Loire, Chaudefonds-sur-Layon, Chemillé-en-Anjou (endine Chanzeaux’ delegeeritud kommuuni territoorium), Denée, Doué-en-Anjou (endised Brigné ja Les Verchers-sur-Layoni delegeeritud kommuunide territooriumid), Mauges-sur-Loire (endised Montjean-sur-Loire’i ja La Pommeraye’ delegeeritud kommuunide territooriumid), Mozé-sur-Louet, Savennières, Soulaines-sur-Aubance, Terranjou (endised Chavagnesi Martigné-Briandi ja Notre-Dame-d’Allençoni delegeeritud kommuunide territooriumid) ja Val-du-Layon (endised Saint-Aubin-de-Luigné ja Saint-Lambert-du-Lattay’ delegeeritud kommuunide territooriumid).

Märgistamine: lisamärked – viinamarjade päritolukommuun

Õigusraamistik:

riiklikud õigusaktid

Lisatingimuse liik:

märgistamisega seotud lisasätted

Tingimuse kirjeldus

Kontrollitud päritolunimetusele võib järgneda viinamarjade päritolukommuuni nimi vastavalt tootespetsifikaadis sätestatud eeskirjadele.

Viinamarjade päritolukommuuni nimi kantakse märgistusele tähtedega, mille mõõtmed ei ole (kõrguselt ega laiuselt) suuremad kui kontrollitud päritolunimetuse nime moodustavad tähed.

Märgistamine: märge „sélection de grains nobles“ (tehtud väärishallitusega marjadest)

Õigusraamistik:

ELi õigusaktid

Lisatingimuse liik:

märgistamisega seotud lisasätted

Tingimuse kirjeldus

Kontrollitud päritolunimetusele, millele võib järgneda viinamarjade päritolukommuuni nimi, võib lisada märke „sélection de grains nobles“ (tehtud väärishallitusega marjadest) vastavalt tootespetsifikaadis sätestatud eeskirjadele.

Märkega „sélection de grains nobles“ varustatud veinide märgistusel peab olema näidatud veini aastakäik.

Märgistamine: märge „premier cru“

Õigusraamistik:

ELi õigusaktid

Lisatingimuse liik:

märgistamisega seotud lisasätted

Tingimuse kirjeldus

Märget „premier cru“ võib kasutada KPN veinide puhul, millele on lisatud täiendav geograafiline tähis „Chaume“ vastavalt tootespetsifikaadis sätestatud tingimustele.

Täiendav geograafiline tähis „Chaume“ ei või asuda kui märkega „premier cru“ samal real.

Täiendav geograafiline tähis „Chaume“ kantakse märgistusele tähtedega, mille mõõtmed ei ole (kõrguselt ega laiuselt) suuremad kui kontrollitud päritolunimetuse tähed.

Märgistamine: geograafiline tähis „Val de Loire“

Õigusraamistik:

riiklikud õigusaktid

Lisatingimuse liik:

märgistamisega seotud lisasätted

Tingimuse kirjeldus

Kontrollitud päritolunimetusele võib lisada täiendava geograafilise tähise „Val de Loire“ vastavalt tootespetsifikaadis selle geograafilise nimetuse kohta sätestatud eeskirjadele. Geograafilise tähise „Val de Loire“ märkimiseks kasutatavate tähtede suurus ei tohi ületada (kõrguselt ega laiuselt) kaht kolmandikku tähtede suurusest, mis moodustavad kontrollitud päritolunimetuse nime.

Märgistamine: väiksema geograafilise üksuse nimi ja vabatahtlik märge

Õigusraamistik:

riiklikud õigusaktid

Lisatingimuse liik:

märgistamisega seotud lisasätted

Tingimuse kirjeldus

Kontrollitud päritolunimetusega veinide märgistusel võib esitada väiksema geograafilise piirkonna nimetuse, kui kõnealune piirkond on

—	kantud katastrisse;

—	märgitud saagideklaratsioonile.

Kõnealuse katastriüksuse nimetus esitatakse kirjas, mille kõrgus ja laius moodustavad kuni poole kontrollitud päritolunimetuse tähtede suurusest.

Märgistamine: tähtede suurus

Õigusraamistik:

riiklikud õigusaktid

Lisatingimuse liik:

märgistamisega seotud lisasätted

Tingimuse kirjeldus

Kõik vabatahtlikud märked, mille kasutamist võivad liidu sätete alusel reguleerida liikmesriigid, kantakse etiketile tähtedega, mille mõõtmed ei ole (kõrguselt ega laiuselt) üle kahe korra suuremad kui kontrollitud päritolunimetuse nime moodustavad tähed.

Link tootespetsifikaadile

https://info.agriculture.gouv.fr/gedei/site/bo-agri/document_administratif-7ab93419-47c9-4eb0-94fd-ae83a8828145

---

(1)  EÜT L 9, 11.1.2019, lk 2.