Teate avaldamine veinisektoris kasutatava nimetuse tootespetsifikaadi standardmuudatuse heakskiitmise kohta vastavalt komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2019/33 artikli 17 lõigetele 2 ja 3.

(2020/C 69/09)

Käesolev teade avaldatakse vastavalt komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2019/33 artikli 17 lõikele 5 (1).

STANDARDMUUDATUSE HEAKSKIITMISE TEADE

„Rueda“

Viitenumber: PDO-ES-A0889-AM03

Teate kuupäev: 2. detsember 2019

HEAKSKIIDETUD MUUDATUSE KIRJELDUS JA PÕHJUSED

1.   Veinide füüsikalis-keemiliste omadustega seotud muudatus (tootespetsifikaadi punkti 2 alapunkt a ja koonddokumendi punkt 1.4)

Kirjeldus ja põhjused

Ohutuma tehnoloogia kättesaadavusest tulenevad uued suundumused veinitootmises ning kliimamuutustest tingitud keskmiste temperatuuride tõus muudavad vajalikuks kohandada füüsikalis-keemilisi parameetreid, eelkõige üld- ja minimaalse tegeliku alkoholisisalduse ja redutseerivate suhkrute parameetreid. Samuti tuleb kohandada tootmist turu uutele nõudmistele. Piirkonna sortide suurepärane happesus tagab happesuse-alkoholi-suhkru tasakaalu säilimise ning veinide organoleptiliste omaduste säilimise ja paranemise.

Muudatuse liik: STANDARDMUUDATUS (koos koonddokumendi muutmisega).

Muudatus hõlmab füüsikalis-keemiliste omaduste kohandamist, mis ei too kaasa kaitstud toote olulist muutust, kuna jätkuvalt säilivad selle looduslike ja inimtegurite vastastikusest mõjust tulenevad omadused ja profiil, mida on kirjeldatud seoseid käsitlevas punktis. Seepärast ei kuulu kõnealune muudatus ühtegi määruse (EL) 2019/33 artikli 14 lõikes 1 sätestatud kategooriasse.

2.   Organoleptiliste omadustega seotud muudatus (tootespetsifikaadi punkti 2 alapunkt b ja koonddokumendi punkt 1.4)

Kirjeldus ja põhjused

Reguleeriv asutus läbib standardi UNE-EN-ISO 17065 kasutamiseks oma sertifitseerimisülesannete täitmiseks akrediteerimisprotsessi ja see tingib vajaduse muuta kaitstud veinide organoleptilist kirjeldust nii, et nende omadusi saaks seostada standardi UNE-EN-ISO 17025 põhimõtetele vastava degusteerimiskomisjoni hinnatavate tunnustega.

Muudatuse liik: STANDARDMUUDATUS (koos koonddokumendi muutmisega).

Muudatus hõlmab organoleptiliste omaduste kohandamist eesmärgiga neid omadusi organoleptilise analüüsi teel paremini kindlaks teha. Muudatus ei too kaasa toote olulist muutust, kuna jätkuvalt säilivad selle looduslike ja inimtegurite vastastikusest mõjust tulenevad omadused ja profiil, mida on kirjeldatud seoseid käsitlevas punktis. Seepärast ei kuulu kõnealune muudatus ühtegi määruse (EL) 2019/33 artikli 14 lõikes 1 sätestatud kategooriasse.

3.   Kahvatute veinide (vinos pálidos) lisamine liköörveinide hulka (tootespetsifikaadi punkt 2 ja koonddokumendi punkt 1.4)

Kirjeldus ja põhjused

Tootespetsifikaati liköörveinide kategooriasse on lisatud veinid, mida traditsiooniliselt tuntakse nn kahvatutena (pálidos), kuid see ajalooline nimetus oli registreerimata. Sel viisil dokumenteeritakse KPNi „Rueda“ alla kuuluv tootmisviis, mida veinitootjad on alati kasutanud.

Muudatuse liik: STANDARDMUUDATUS (koos koonddokumendi muutmisega).

Muudatus ei hõlma veinikategooria lisamist, väljajätmist ega muutmist, kuna nn kahvatud veinid on samuti liköörveinid (määruse (EL) nr 1308/2013 VII lisa II osas esitatud 3. kategooria), mis juba sisaldusid kehtivas tootespetsifikaadis.

Seepärast ei kuulu kõnealune muudatus ühtegi määruse (EL) 2019/33 artikli 14 lõikes 1 sätestatud kategooriasse.

4.   Istutustiheduse vähendamine, viinapuude kujundamist ja viljelustehnikat käsitleva nõude väljajätmine (tootespetsifikaadi punkti 3 alapunkt a ja koonddokumendi punkt 1.5)

Kirjeldus ja põhjused

Alates 2019. aastast toimivate istanduste puhul peab minimaalne istutustihedus olema 1 100 viinapuud hektari kohta. Lisaks jäetakse välja nõue viinapuude kujundamise ja viljelustehnika kohta. Viimaste aastate kogemused on näidanud, et tänapäevased viinamarjakasvatusmeetodid võimaldavad saada kvaliteetset toorainet, ilma et oleks vaja säilitada varasemaid nõudeid.

Muudatuse liik: STANDARDMUUDATUS (koos koonddokumendi muutmisega).

Muudatus hõlmab üksnes viljelustavade kohandamist tänapäevaste viinamarjakasvatusmeetoditega. See ei too kaasa muutusi lõpptoote omadustes. Seepärast ei kuulu kõnealune muudatus ühtegi määruse (EL) 2019/33 artikli 14 lõikes 1 sätestatud kategooriasse.

5.   Veinivalmistuse tingimused (veinivalmistuse eritavad) (tootespetsifikaadi punkti 3 alapunkt b.1 ja koonddokumendi punkt 1.5)

Kirjeldus ja põhjused

Muudatuse eesmärk on üksnes ajakohastada valmistustingimuste sõnastust, jättes välja need lõigud, mis ei mõjuta kuidagi toote omadusi ja mis sisaldavad ebaselgeid mõisteid, mida on raske kontrollida (näiteks: hoolikalt, täiuslikes tingimustes). Läbivaatamisega on kohandatud tootespetsifikaadi sõnastust standardi UNE-EN-ISO 17065 kriteeriumidega, mille kohast akrediteerimisprotsessi reguleeriv asutus praegu läbib, kuna asjaomased punktid ei ole tõendatavad.

Lisaks jäetakse praeguse tehnoloogia arengu tõttu välja viimane punkt, st punkt 6, sest selles viidatakse mahutite kasutamisele veini saastamise vältimiseks ja mahutite kohustuslikule katmisele epoksüvaikudega.

Muudatuse liik: STANDARDMUUDATUS (koos koonddokumendi muutmisega).

See seisneb üksnes kohandamises praeguste tavadega, mis ei too kaasa muutusi lõpptoote omadustes. Seepärast ei kuulu kõnealune muudatus ühtegi määruse (EL) 2019/33 artikli 14 lõikes 1 sätestatud kategooriasse.

6.   Laagerdumistingimused, millele lisatakse kahvatute veinide valmistustingimused (tootespetsifikaadi punkti 3 alapunkt b.2 ja koonddokumendi punkt 1.5)

Kirjeldus ja põhjused

Tehakse ettepanek muuta punkti 3 alapunkti b.2 „Veinivalmistuse eritavad: laagerdumistingimused“, et lisada kahvatutele veinidele eriomased laagerdumistingimused. Varasem sõnastus oli üldisem, nüüd on peetud asjakohasemaks täpsustada järgmist tüüpi veinide laagerdumistingimused: pálido (kahvatu) ja dorado (kuldne).

Muudatuse liik: STANDARDMUUDATUS (koos koonddokumendi muutmisega).

Kahvatute veinide lisamisel kategooriasse „liköörveinid“ peeti asjakohaseks eraldi sõnastada kuldsete ja kahvatute veinide laagerdumistingimused, mis on nende veinide tootmisel väga olulised. Seepärast ei kuulu kõnealune muudatus ühtegi määruse (EL) 2019/33 artikli 14 lõikes 1 sätestatud kategooriasse.

7.   Veini valmistamise piirangud (tootespetsifikaadi punkti 3 alapunkt c ja koonddokumendi punkt 1.5)

Kirjeldus ja põhjused

Vaja oli muuta eri veinitüüpides kasutatavate sortide minimaalseid protsendimäärasid, et kohandada neid uute tootmismeetodite ja turu nõudmistega. Sordikomponentide selline kohandamine ei muuda siiski kaitstavate veinide põhiomadusi.

STANDARDMUUDATUS (koos koonddokumendi muutmisega).

Nagu eespool märgitud, ei too need muudatused kaasa muutusi KPNiga „RUEDA“ hõlmatud toote põhiomadustes, mis tulenevad looduslike ja inimtegurite koosmõjust. See seos säilib ja seega ei kuulu kõnealune muudatus ühtegi määruse (EL) 2019/33 artikli 14 lõikes 1 sätestatud kategooriasse.

8.   Uued sordid: „sauvignon blanc“ kui põhisort ning sortide „Chardonnay“, „viognier“ ja „Syrah“ lisamine. Nimetatud sortide maksimaalne saagikus (tootespetsifikaadi punktid 5 ja 6 ning koonddokumendi punkti 4 alapunkt a ja punkt 6)

Kirjeldus ja põhjused

Põhisordina lisatakse „Sauvignon Blanc“, mille istandused pärinevad 1970. aastatest ja mida praegu kasvatatakse KPNi „Rueda“ geograafilises piirkonnas 1 195 hektaril. Sort on piirkonnas väga hästi kohanenud ja võimaldab toota ühel sordil põhinevaid kvaliteetveine, milles tuleb täielikult esile piirkonna eripära.

Samuti lisatakse uued kõrvalsordid: kaks valget – „Chardonnay“ ja „Viognier“ – ning üks punane – „Syrah“. Tegemist on viinamarjasortidega, mida on KPNiga hõlmatud piirkonnas juba kaua tulemuslikult kasvatatud ja mis on hästi omaks võetud. Neist sortidest saab toota veine, milles säilib KPNiga hõlmatud veinide iseloomulik profiil.

Sellest tulenevalt muudetakse ka tootespetsifikaadi punkti 5, et lisada nende kahe sordi maksimaalne saagikus hektari kohta.

Muudatuse liik: STANDARDMUUDATUS (koos koonddokumendi muutmisega).

Nimetatud sortide lisamine ei too kaasa lõpptoote omaduste olulist muutust. Sordi „Sauvignon Blanc“ kasutamine oli juba varem lubatud ja sellest valmistati ühel sordil põhinevaid veine. Liigituse muutmise eesmärk on tunnustada sellel sordi laialdast kasutamist. Ülejäänud kolme sordi lisamine kõrvalsortidena ei muuda toote lõppomadusi. Seos säilib igal juhul ja seega ei kuulu kõnealune muudatus ühtegi määruse (EL) 2019/33 artikli 14 lõikes 1 sätestatud kategooriasse.

9.   Seost puudutavad väikesed muudatused (tootespetsifikaadi punkt 7)

Kirjeldus ja põhjused

Kohtuotsuse täitmise tulemusena lisati Orbita haldusüksus (Ávila) ja seega on KPNi „Rueda“ tootmispiirkonna maksimaalne kõrgus merepinnast 870 meetrit.

Tegemist on konkreetse muudatusega, mis ei mõjuta seost.

Samuti on tehtud väikseid muudatusi selle punkti sõnastuses, et muuta mõned mõisted selgemaks ja kavandatavad muudatused arusaadavamaks. See aga ei tähenda mingil juhul seose muutmist.

Muudatuse liik: STANDARDMUUDATUS (koonddokumenti ei muudeta).

Tegemist on väikeste muudatustega, mis ei mõjuta põhjuslikku seost ega koonddokumendis esitatud kokkuvõtet. Seepärast ei kuulu kõnealune muudatus ühtegi määruse (EL) 2019/33 artikli 14 lõikes 1 sätestatud kategooriasse.

10.   Ekstraheerimissaagisega seotud muudatused (tootespetsifikaadi punkti 8 alapunkt b.1)

Kirjeldus ja põhjused

Kogemused on näidanud, et igal veiniaastal on oma eripärad ja et taime mõjutavad looduslikud muutujad (temperatuur, sademed, ebasoodsad tegurid, nagu külm, kahjurid ja haigused), millel on mõju viinamarjade kogusele ja kvaliteedile.

Seetõttu peeti vajalikuks lisada võimalus vähendada teatavatel veiniaastatel ekstraheerimissaagist kuni kaks protsendipunkti, sõltuvalt nimetusega seotud asjaoludest. Samal ajal on selline vähendamine seotud viinamarjade maksimaalse saagikuse vähendamisega hektari kohta, kuna viinamarjade kvaliteeditingimused võivad erineda, nagu eespool selgitatud, sõltuvalt ilmastiku- ja muudest tingimustest, mis võivad lõppkokkuvõttes mõjutada kaitstud toote kvaliteeti.

Muudatuse liik: STANDARDMUUDATUS (koonddokumenti ei muudeta).

Eesmärk on luua vahend lõpptoote kvaliteedi kontrollimiseks. Sellega ei muudeta kaitstud toote omadusi ja lisaks tagatakse nende omaduste saavutamine igal veiniaastal. Seepärast ei kuulu kõnealune muudatus ühtegi määruse (EL) 2019/33 artikli 14 lõikes 1 sätestatud kategooriasse.

11.   Määratletud piirkonnas pakendamise põhjenduse täiendamine (tootespetsifikaadi punkti 8 alapunkt b.2 ja koonddokumendi punkt 1.9)

Kirjeldus ja põhjused

Tootespetsifikaadi punkti 8 alapunkt b.2 sõnastatakse ümber, et põhjendada määratletud piirkonnas pakendamist (villimist) vastavalt uue määruse (EL) 2019/33 artikli 4 lõikele 2.

Muudatuse liik: STANDARDMUUDATUS (KOOS koonddokumendi muutmisega).

Nimetatud tava juba oli kohustuslik ja seetõttu ei tähenda see täiendavate turustuspiirangute lisamist. Tegemist on vaid sõnastuse muutmisega kehtivate eeskirjadega kohandamise eesmärgil. Seepärast ei kuulu kõnealune muudatus ühtegi määruse (EL) 2019/33 artikli 14 lõikes 1 sätestatud kategooriasse.

12.   Punkti 8 alapunkti b.3 (märgistamine) muutmine. Lisatakse märge „vino de pueblo“ (küla vein), mis on seotud väiksema geograafilise üksusega (tootespetsifikaadi punkti 8 alapunkt b.3 ja koonddokumendi punkt 1.9)

Kirjeldus ja põhjused

Pädev asutus kehtestas hiljuti eeskirjad märgete kohta, mille kasutamine on seotud väiksema geograafilise üksusega, sealhulgas märge „vino de pueblo“, veinide puhul, mis on vähemalt 85 % ulatuses toodetud omavalitsusüksuse territooriumil või väiksemas kohalikus üksuses asuvatelt maatükkidelt pärit viinamarjadest. Muudatust on põhjendatud sellega, et tarbija soovib järjest enam teavet konkreetse omavalitsusüksuse ja koha kohta, kust KPNiga toode pärineb.

Vastavalt määruse (EL) 2019/33 artikli 55 lõikele 2 tuleks selleks, et märgistusel viidata väiksema geograafilise üksuse nimele, see ette näha tootespetsifikaadis ja koonddokumendis.

Lisaks on kogu punkti 8 alapunkt b.3 uuesti sõnastatud, et eristada märgistuse kohustuslikke ja vabatahtlikke elemente. Uusi nõudeid ei ole lisatud, parema arusaadavuse huvides on kogu punkt vaid ümber struktureeritud.

Muudatuse liik: STANDARDMUUDATUS (KOOS koonddokumendi muutmisega).

Vabatahtlikud elemendid märgistusel annavad tarbijale rohkem teavet toote päritolu ja tootmisviisi kohta ega kujuta endast mingil juhul turustuspiirangut. Seepärast ei kuulu kõnealune muudatus ühtegi määruse (EL) 2019/33 artikli 14 lõikes 1 sätestatud kategooriasse.

13.   Kohandamine tootespetsifikaadi järgimise kontrolli käsitlevate eeskirjadega (tootespetsifikaadi punkt 9)

Kirjeldus ja põhjused

Kohandamine Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrusega (EL) nr 1306/2013 ja komisjoni 17. oktoobri 2018. aasta rakendusmääruse (EL) 2019/34 sätetega, eelkõige selle artikliga 19, millega nähakse ette, kuidas peab pädev kontrolliasutus tegema iga-aastast kontrolli tootespetsifikaadile vastavuse kontrollimiseks. See muudatus on ka osa tootespetsifikaadi ajakohastamisest, mida on vaja selleks, et see vastaks standardi UNE-EN-ISO 17065 kriteeriumidele.

Muudatuse liik: STANDARDMUUDATUS (koonddokumenti EI muudeta).

Seepärast ei kuulu kõnealune muudatus ühtegi määruse (EL) 2019/33 artikli 14 lõikes 1 sätestatud kategooriasse.

KOONDDOKUMENT

1.   Toote nimetus

Rueda

2.   Geograafilise tähise tüüp

KPN – kaitstud päritolunimetus

3.   Viinamarjasaaduste kategooriad

1.

Vein

3.	Liköörvein

5.	Kvaliteetvahuvein

4.   Veini(de) kirjeldus

VALGE VEIN

Välimus: värvus kahvatukollasest õlgkollaseni, kuldse või roheka varjundiga. Puhas.

Lõhn: selge. Keskmise intensiivsusega, ülekaalus on puuviljade ja/või lillede ja/või rohttaimede esmane aroom.

Maitse: selge, värske ja keskmise kuni suure intensiivsusega.

Vaadis kääritatud või laagerdunud valgete veinide organoleptilised omadused sõltuvad tootmisviisist. Värvus võib olla intensiivsem (keskmise kuni suure intensiivsusega), lõhnas on tunda vaadis seismise aroomi ja maitse on intensiivne, tanniinine ning järelmaitses on tunda kolmanda taseme aroome.

* Määratlemata piirangute puhul tuleb järgida kehtivaid õigusakte.

Maksimaalne lenduvate hapete sisaldus. Vaadis kääritatud ja/või laagerdunud valgete veinide lenduvate hapete sisaldus äädikhappes väljendatuna ei tohi ületada 1 grammi liitri kohta.

Üldised analüütilised omadused
Maksimaalne üldalkoholisisaldus (mahuprotsentides)
Minimaalne tegelik alkoholisisaldus (mahuprotsentides)	11
Minimaalne üldhappesus	4,7 grammi liitri kohta, väljendatud viinhappena
Maksimaalne lenduvate hapete sisaldus (milliekvivalentides liitri kohta)	10,83
Maksimaalne vääveldioksiidi üldsisaldus (milligrammides liitri kohta)	180

NOOR PUNANE VEIN

Välimus: rubiinpunasest kirsipunaseni, violetse varjundiga. Puhas.

Lõhn: keskmise intensiivsusega, esmases aroomis domineerivad mustad ja/või punased puuviljad/marjad.

Maitse: selge, väheintensiivne kuni intensiivne.

* Määratlemata piirangute puhul tuleb järgida kehtivaid õigusakte.

Üldised analüütilised omadused
Maksimaalne üldalkoholisisaldus (mahuprotsentides)
Minimaalne tegelik alkoholisisaldus (mahuprotsentides)	12
Minimaalne üldhappesus	4 grammi liitri kohta, väljendatud viinhappena
Maksimaalne lenduvate hapete sisaldus (milliekvivalentides liitri kohta)	11,67
Maksimaalne vääveldioksiidi üldsisaldus (milligrammides liitri kohta)	150

PUNASED VEINID, MILLE LAAGERDUMISAEG ON PIKEM KUI ÜKS AASTA (VAADIS LAAGERDATUD)

Välimus: värvus rubiinpunasest kirsipunaseni. Puhas.

Lõhn: keskmise kuni tugeva intensiivsusega. Veinides võib olla tunda esmaseid aroome, teiseseid aroome (pärm ja/või pagaritooted) ja kolmanda taseme aroome, mis on omased tammevaadis laagerdumisele.

Maitse: selge, järelmaitse tammevaadis laagerdumise nüansiga.

Maksimaalne lenduvate hapete sisaldus 13,33 meq/l alkoholisisalduse puhul kuni 10 kraadi +0,06 g/l iga alkoholikraadi kohta, mis ületab 10 kraadi.

* Määratlemata piirangute puhul tuleb järgida kehtivaid õigusakte.

Üldised analüütilised omadused
Maksimaalne üldalkoholisisaldus (mahuprotsentides)
Minimaalne tegelik alkoholisisaldus (mahuprotsentides)	12
Minimaalne üldhappesus	4 grammi liitri kohta, väljendatud viinhappena
Maksimaalne lenduvate hapete sisaldus (milliekvivalentides liitri kohta)	13,33
Maksimaalne vääveldioksiidi üldsisaldus (milligrammides liitri kohta)	150

LIKÖÖRVEIN – dorado (kuldne )

Välimus: värvuse kuldkollane või kuldne. Puhas.

Lõhn: intensiivne. Teisesed aroomid (pagaritooted, pärm) on säilinud koos puidust tuleneva kolmanda taseme aroomiga, nagu rösti- ja/või suitsu ja/või pähklite aroom.

Maitse: tasakaalus, õline (keskmise kuni suure intensiivsusega) ja järelmaitse kolmanda taseme aroomi nüanssidega (pähklite ja/või rösti- ja/või vürtsikas aroom).

* Määratlemata piirangute puhul tuleb järgida kehtivaid õigusakte.

Üldised analüütilised omadused
Maksimaalne üldalkoholisisaldus (mahuprotsentides)
Minimaalne tegelik alkoholisisaldus (mahuprotsentides)	15
Minimaalne üldhappesus	4 grammi liitri kohta, väljendatud viinhappena
Maksimaalne lenduvate hapete sisaldus (milliekvivalentides liitri kohta)
Maksimaalne vääveldioksiidi üldsisaldus (milligrammides liitri kohta)	150

LIKÖÖRVEIN – pálido (kahvatu)

Välimus: värvus õlgkollane kuni kahvatukuldne. Puhas.

Lõhn: intensiivne. Säilinud on teisesed ja kolmanda taseme aroomid, mis on tekkinud tänu bioloogilisele laagerdumisele (mandlid ja/või pärm ja/või vürtsid).

Maitse: tasakaalus, õline, bioloogilise laagerdumise aroomi nüanssidega järelmaitse.

* Määratlemata piirangute puhul tuleb järgida kehtivaid õigusakte.

Üldised analüütilised omadused
Maksimaalne üldalkoholisisaldus (mahuprotsentides)
Minimaalne tegelik alkoholisisaldus (mahuprotsentides)	15
Minimaalne üldhappesus	4 grammi liitri kohta, väljendatud viinhappena
Maksimaalne lenduvate hapete sisaldus (milliekvivalentides liitri kohta)
Maksimaalne vääveldioksiidi üldsisaldus (milligrammides liitri kohta)	150

KVALITEETVAHUVEIN, valge ja roosa

Välimus: puhas. Väiksed mullid, keskmise kestvusega kuni kauakestvad.

Lõhn: domineerivad esmased aroomid (õie- ja/või puuviljalõhn) ja teisesed aroomid (pagaritooted ja/või pärm). Selge, keskmise kuni tugeva intensiivsusega.

Maitse: tasakaalus. Värske, hästi lõimuv süsihappegaas (mullid), kerged teiseste aroomide nüansid (pagaritooted ja röst). Selge, väheintensiivne kuni intensiivne.

* Määratlemata piirangute puhul tuleb järgida kehtivaid õigusakte.

Üldised analüütilised omadused
Maksimaalne üldalkoholisisaldus (mahuprotsentides)
Minimaalne tegelik alkoholisisaldus (mahuprotsentides)	9,5
Minimaalne üldhappesus	4,7 grammi liitri kohta, väljendatud viinhappena
Maksimaalne lenduvate hapete sisaldus (milliekvivalentides liitri kohta)	0,65
Maksimaalne vääveldioksiidi üldsisaldus (milligrammides liitri kohta)	180

5.   Veinivalmistustavad

a.   Peamised veinivalmistustavad

Minimaalne istutustihedus uute istanduste puhul

Viljelustavad

Alates 2019. aastast istutatud viinamarjaistandustes, kus kasvatatakse viinamarju KPNiga „RUEDA“ hõlmatud veini tootmiseks, peab istutustihedus olema vähemalt 1 100 viinapuud hektari kohta.

Tootmistingimused – potentsiaalne alkoholisisaldus

Veinivalmistuse eritavad

Minimaalne võimalik alkoholisisaldus ühe saagikoristuse partii puhul peab olema 12 mahuprotsenti punaste sortide puhul ja 10,5 mahuprotsenti valgete sortide puhul.

Kvaliteetvahuveinide valmistamiseks ettenähtud viinamarjapartiide kasutamise korral on lubatud minimaalne võimalik alkoholisisaldus 9,5 mahuprotsenti. Neid viinamarjapartiisid ei tohi kasutada muud liiki veinide valmistamiseks.

Ekstraheerimissaagis

Veinivalmistuse eritavad

Lubatud on maksimaalne üldine ekstraheerimissaagis 72 liitrit 100 kg viinamarjade kohta.

Laagerdumistingimused

Veinivalmistuse eritavad

1.	Veine, millel on märge „FERMENTADO EN BARRICA“ (vaadis kääritatud), hoitakse nii kääritamiseks kui ka settega laagerdamiseks tammevaatides.

2.	Vino dorado (kuldne vein) laagerdamine ja oksüdatiivne laagerdamine kestab vähemalt neli aastat ning vein peab jääma tammevaatidesse vähemalt kaheks viimaseks aastaks enne turulelaskmist.

3.	Vino pálido (kahvatu vein) peab olema saadud bioloogilise laagerdumise teel ja jääma tammevaatidesse vähemalt kolmeks viimaseks aastaks enne turulelaskmist.

Veinivalmistamise piirang

Valge vein valmistatakse vähemalt 50 % ulatuses põhisortideks peetavatest valgetest sortidest.

Kvaliteetvahuvein valmistatakse vähemalt 75 % ulatuses põhisortideks peetavatest sortidest.

Kuldne vein, kuiv liköörvein saadakse heakskiidetud sortidest „Palomino Fino“ ja/või „Verdejo“.

Kahvatu vein, kuiv liköörvein saadakse heakskiidetud sortidest „Palomino Fino“ ja/või „Verdejo“.

Roosa vein valmistatakse vähemalt 50 % ulatuses lubatud punastest sortidest.

Punane vein valmistatakse vaid heakskiidetud punastest sortidest.

b.   Maksimaalne saagis

„Verdejo“, „Sauvignon Blanc“, „Chardonnay“ ja „Viognier“ (kujundatud spaleermeetodil)

10 000 kilogrammi viinamarju hektari kohta

„Verdejo“, „Sauvignon Blanc“, „Chardonnay“ ja „Viognier“ (kujundatud spaleermeetodil)

72 hektoliitrit hektari kohta

„Viura“ (kujundatud spaleermeetodil)

12 000 kilogrammi viinamarju hektari kohta

„Viura“ (kujundatud spaleermeetodil)

86,40 hektoliitrit hektari kohta

„Verdejo“, „Sauvignon Blanc“, „Chardonnay“ ja „Viognier“ (madalad viinapuud, kujundatud gobelet’-meetodil)

8 000 kilogrammi viinamarju hektari kohta

„Verdejo“, „Sauvignon Blanc“, „Chardonnay“ ja „Viognier“ (madalad viinapuud, kujundatud gobelet’-meetodil)

57,60 hektoliitrit hektari kohta

„Viura“ ja „Palomino fino“ (madalad viinapuud, kujundatud gobelet’-meetodil)

10 000 kilogrammi viinamarju hektari kohta

„Viura“ ja „Palomino fino“ (madalad viinapuud, kujundatud gobelet’-meetodil)

72 hektoliitrit hektari kohta

Punased viinamarjasordid

7 000 kilogrammi viinamarju hektari kohta

Punased viinamarjasordid

50,40 hektoliitrit hektari kohta

Vahuveini valmistamiseks kasutatavad sordid „Verdejo“, „Sauvignon Blanc“, „Chardonnay“ ja „Viognier“ (kujundatud spaleermeetodil)

12 000 kilogrammi viinamarju hektari kohta

Vahuveini valmistamiseks kasutatavad sordid „Verdejo“, „Sauvignon Blanc“, „Chardonnay“ ja „Viognier“ (kujundatud spaleermeetodil)

86,40 hektoliitrit hektari kohta

6.   Määratletud piirkond

1.	KPNi tootmispiirkond KPNi „RUEDA“ tootmispiirkond asub Valladolidi provintsi lõunaosas ning hõlmab pisut ka Segovia provintsi lääneosa ja Ávila provintsi põhjaosa. Tootmispiirkonna moodustavad järgmised omavalitsusüksused.

Valladolidi provints:

Aguasal, Alaejos, Alcazarén, Almenara de Adaja, Ataquines, Bobadilla del Campo, Bocigas, Brahojos de Medina, Carpio del Campo, Castrejón, Castronuño, Cervillego de la Cruz, El Campillo, Fresno el Viejo, Fuente el Sol, Fuente Olmedo, Gomeznarro, Hornillos, La Seca, La Zarza, Lomoviejo, Llano de Olmedo, Matapozuelos, Medina del Campo, Mojados, Moraleja de las Panaderas, Muriel, Nava del Rey, Nueva Villa de las Torres, Olmedo, Pollos, Pozal de Gallinas, Pozaldez, Puras, Ramiro, Rodilana, Rubí de Bracamonte, Rueda, Salvador de Zapardiel, San Pablo de la Moraleja, San Vicente del Palacio, Serrada, Sieteiglesias de Trabancos, Tordesillas, Torrecilla de la Abadesa, Torrecilla de la Orden, Torrecilla del Valle, Valdestillas, Velascálvaro, Ventosa de la Cuesta, Villafranca del Duero, Villanueva del Duero ja Villaverde de Medina.

Ávila provints:

Blasconuño de Matacabras, Madrigal de las Altas Torres, Órbita (katastriüksused 1, 2, 4 ja 5) ja Palacios de Goda (katastriüksused 14, 17, 18, 19 ja 20).

Segovia provints:

Aldeanueva del Codonal, Aldehuela del Codonal, Bernuy de Coca, Codorniz, Coca (üksus 7, mis kuulub Villagonzalo de Coca küla alla) Donhierro, Fuentes de Santa Cruz, Juarros de Voltoya, Montejo de Arévalo, Montuenga, Moraleja de Coca, Nava de la Asunción, Nieva, Rapariegos, San Cristóbal de la Vega, Santiuste de San Juan Bautista ja Tolocirio.

2.	KPNiga „RUEDA“ hõlmatud veinide laagerdamispiirkond langeb täpselt kokku tootmispiirkonnaga.

7.   Peamised veiniviinamarjasordid

„VERDEJO“

„SAUVIGNON BLANC“

„TEMPRANILLO“

8.   Seos(ed)

VEIN

Vahemereline kontinentaalne kliima (suured temperatuurikõikumised, külmad ja pikad talved, hilised külmad ning kuumad ja kuivad suved), pinnas (tavaliselt kruusane või kivine pind, mis takistab koguaurumist ja võimaldab maksimaalset päikesepaistet) ja kohalik sort („Verdejo“) on kõnealuste veinide iseloomulike omaduste saavutamisel võtmetähtsusega: tänu sordile „Verdejo“ eristuvad piirkonna valged veinid oma happesuse, suupärasuse ja lõhnaprofiili poolest. Punased veinid aga on tänu viinamarjade suurepärasele küpsemisele aromaatsed, tasakaalustatud ja hea struktuuriga.

LIKÖÖRVEIN

Neid veine on piirkonnas toodetud juba iidsetest aegadest peale: tegemist on kangete laagerdunud liköörveinidega, mida valmistatakse maa-alustes veinikeldrites ning laagerdatakse suurtes vaatides ja mahutites, et saavutada oksüdatiivsele laagerdamisele omane värvus ja lõhn. Need oksüdatsiooni abil laagerdunud veinid on viimane jälg piirkonnas toimuvast traditsioonilisest tootmisest, mida tuleb selle ainulaadsuse ja kvaliteedi tõttu säilitada.

KVALITEETVAHUVEIN

Kohaliku sordi „Verdejo“ ainulaadsus (erakordne happesus, lõhnaprofiil ja suupärasus) ajendas piirkonna veinitootjaid tootma vahuveine, millel on suurepärane kvaliteet ja mille puhul sordiomadused täiendavad väga hästi traditsioonilisest meetodist tulenevaid omadusi.

9.   Muud olulised tingimused (pakendamine, märgistamine, muud nõuded)

Pakendile esitatavad nõuded

Õigusraamistik:

riigisisesed õigusaktid

Lisatingimuse liik:

pakendamine määratletud geograafilises piirkonnas

Tingimuse kirjeldus:

veinivalmistusprotsessi käigus villitakse vein pudelisse ja see laagerdub pudelis ning seega on spetsifikaadis kirjeldatud organoleptilised ja füüsikalis-keemilised omadused tagatud üksnes siis, kui kõik veinikäitlemistoimingud viiakse läbi tootmispiirkonnas. Võttes arvesse, et KPNiga „RUEDA“ hõlmatud veinide villimine on üks olulisi aspekte tootespetsifikaadis määratletud omaduste saavutamiseks, ja selleks, et tagada kvaliteet, päritolu ja kontroll, peab villimine toimuma veinikeldrites, mis asuvad tootmispiirkonnas olevates villimisrajatistes.

Kohustuslikud elemendid

Õigusraamistik:

ELi õigus

Lisatingimuse liik:

täiendavad märgistusnõuded

Tingimuse kirjeldus:

geograafiline nimetus „RUEDA“ koos sõnadega „Denominación de Origen Protegida“ (kaitstud päritolunimetus) või selle tähtlühendiga „DOP“ (KPN) või traditsiooniline nimetus „Denominación de Origen“ (päritolunimetus) DOPi (KPN) asemel.

Aastakäigu tähis, välja arvatud järgmiste veinitüüpide puhul: dorado, pálido ja kvaliteetvahuvein (valge ja roosa).

Kvaliteetvahuveini puhul tuleb märkida valmistamismeetod.

Vabatahtlikud elemendid

Õigusraamistik:

riigisisesed õigusaktid

Lisatingimuse liik:

täiendavad märgistusnõuded

Tingimuse kirjeldus:

—	Traditsioonilised terminid „CRIANZA“, „RESERVA“ ja „GRAN RESERVA“ vastavalt erinormides ja -eeskirjades ning kohaldatavates õigusaktides sätestatud tingimustele.

—	Viide tootmismeetodile: „ROBLE“ (tamm) ja „FERMENTADO EN BARRICA“ (vaadis laagerdunud) vastavalt erinormides ja -eeskirjades ning kohaldatavates õigusaktides sätestatud tingimustele.

—	Traditsioonilised terminid „DORADO“ (kuldne) ja „PÁLIDO“ (kahvatu) ainult selliselt määratletud veinitüüpide puhul ning vastavalt erinormides ja -eeskirjades ning muudes kohaldatavates õigusaktides sätestatud tingimustele.

Vabatahtlikud tähised (väiksemad geograafilised üksused)

Õigusraamistik:

kaitstud päritolunimetusi/kaitstud geograafilisi tähiseid haldava organisatsiooni puhul, kui liikmesriikides on see ette nähtud.

Lisatingimuse liik:

täiendavad märgistusnõuded

Tingimuse kirjeldus:

võib kasutada tootespetsifikaadi punktis 4 loetletud väiksema geograafilise üksuse nime (omavalitsusüksused) koos märkega „vino de pueblo“ (küla vein), tingimusel et kaitstud vein on 85 % ulatuses valmistatud selle omavalitsusüksuse territooriumil asuvatelt maatükkidelt pärit viinamarjadest.

Link tootespetsifikaadile

www.itacyl.es/documents/20143/342640/PPTA+MOD+PCC+DOP+RUEDA+Rev+2.docx/bc904e60-Faks 463-bac0-40a7-d96f7276ff48

---

(1)  EÜT L 9, 11.1.2019, lk 2.