EUROOPA KOMISJON

Brüssel,27.10.2020

COM(2020) 668 final

2020/0308(NLE)

Ettepanek:

NÕUKOGU MÄÄRUS,

millega määratakse 2021. aastaks kindlaks teatavate kalavarude ja kalavarurühmade püügi võimalused, mida kohaldatakse liidu vetes ning liidu kalalaevade suhtes teatavates vetes väljaspool liitu

SELETUSKIRI

1.ETTEPANEKU TAUST

•Ettepaneku põhjused ja eesmärgid

Kõigi kalapüügivõimalusi käsitlevate määrustega on vaja piirata kalavarude püüki sellise tasemeni, mis on kooskõlas ühise kalanduspoliitika (ÜKP) üldeesmärkidega. Seda arvesse võttes on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 1380/2013 ühise kalanduspoliitika kohta (edaspidi „alusmäärus“) sätestatud püügi piirnormide ja püügikoormuspiirangute iga-aastaste ettepanekute eesmärgid, et tagada liidu kalanduse ökoloogiline, majanduslik ja sotsiaalne jätkusuutlikkus.

Püügivõimalused määratakse kindlaks iga-aastase (süvamere kalavarude puhul kaheaastase) majandamistsükli jaoks. See ei takista siiski pikaajalistel majandamiskavadel põhineva strateegia kasutuselevõttu. Euroopa Parlament ja nõukogu võtsid Põhjamere mitmeaastase kava 1 ja läänepiirkonna vete mitmeaastase kava 2 vastu ning need avaldati Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolevas ettepanekus käsitletakse püügivõimalusi, mille liit kehtestab ühepoolselt. Siiski kajastatakse selles ka mitme- või kahepoolsete kalandusläbirääkimiste tulemustel põhinevaid püügivõimalusi. Koguste jaotamisel liikmesriikide vahel lähtutakse suhtelise stabiilsuse põhimõttest.

Seega hõlmab ettepanek peale liidu autonoomsete kalavarude järgmist:

·ühised kalavarud, st varud, mida tuleb majandada koos Ühendkuningriigiga Põhjameres ja loodepiirkonna vetes, koos Norraga Põhjameres ja Skagerraki väinas või mille majandamisel lähtutakse Kirde-Atlandi Kalanduskomisjoni (NEAFC) liikmeteks olevate rannikuriikide vahelistest nõupidamistest;

·piirkondlike kalandusorganisatsioonidega saavutatud kokkulepetest tulenevad kalapüügivõimalused.

Mitu püügivõimalust on käesolevas ettepanekus märkega „p.m.“ (pro memoria). Selle põhjuseks on asjaolu, et:

–nõuanded mõne kalavaru kohta ei ole kättesaadavad ajaks, mil on kavas ettepanek vastu võtta, või

–teatavad püügipiirangud ja muud soovitused asjakohastelt piirkondlikelt kalandusorganisatsioonidelt ei ole veel vastu võetud, kuna aastakoosolekud ei ole veel toimunud, või

–Gröönimaa vete teatavate kalavarude, ühiste kalavarude või kolmandate riikidega vahetatavate püügivõimaluste kohta ei ole veel andmeid, sest need saadakse alles pärast Gröönimaa ja kõnealuste kolmandate riikidega peetavate konsultatsioonide lõppu.

ELi-Ühendkuningriigi vahelises väljaastumislepingus sätestatud üleminekuperiood lõpeb 2020. aasta lõpus, kui Ühendkuningriik teatab, et ta ei ole huvitatud lepingu edasisest pikendamisest. Kalavarud, mille suhtes komisjon peab konsulteerima Ühendkuningriigiga 2021. ja 2022. aasta kalapüügivõimaluste üle, esitatakse seepärast märkega „pro memoria“, kuni selguvad käimaolevate läbirääkimiste tulemused seoses nende varude osas tehtava koostööga, kalapüügivõimalustega, kvoodiosadega ja juurdepääsuga Ühendkuningriigi vetele.

Kalapüügivõimaluste kehtestamise lähenemisviis

Komisjon on oma iga-aastases teatises (Säästvam kalapüük ELis: ülevaade olukorrast ja suunad 2021. aastaks (COM(2020) 248), edaspidi „teatis“)) tavapäraselt analüüsinud olukorda, millega püügivõimaluste ettepanekutes tuleb arvestada. Teatises antakse saadud teaduslike nõuannete põhjal ülevaade kalavarude seisukorrast ja selgitatakse kalapüügivõimaluste kehtestamise protsessi.

Vastuseks komisjoni taotlusele esitas Rahvusvaheline Mereuurimise Nõukogu (ICES) 30. juunil 2020 iga-aastase nõuande mitme käesoleva ettepanekuga hõlmatud kalavaru kohta.

ICESi teaduslik nõuanne sõltub suuresti andmetest: täielikult saab hinnata üksnes neid kalavarusid, mille kohta on piisavalt usaldusväärseid andmeid, et hinnata varude suurust ning prognoosida, kuidas varud reageerivad erinevate kasutamisstsenaariumide korral (nn püügistsenaariumide tabelid). Kui on piisavalt andmeid, saavad teadusasutused esitada prognoose püügivõimaluste kohandamiseks, nii et asjaomane kalavaru saaks taastuda maksimaalset jätkusuutlikku saagikust võimaldava tasemeni. Seepärast nimetatakse seda nõuannet maksimaalset jätkusuutlikku saagikust käsitlevaks nõuandeks. Muudel juhtudel toetuvad teadusasutused püügivõimaluste kohta soovituste andmisel ettevaatusprintsiibile. ICESi poolt sel puhul kasutatav metoodika on esitatud ICESi avaldatud nõuannetes piiratud andmetega kalavarude kohta 3 .

Kõik kavandatud kalapüügivõimalused vastavad teaduslikele nõuannetele, mille komisjon on saanud kalavarude seisukorra kohta ja mida on kasutatud komisjoni teatises kirjeldatud viisil.

Määrusega (EL) nr 1380/2013 kehtestatud lossimiskohustus

Lossimiskohustust, mis kehtestati ühise kalanduspoliitika alusmäärusega, kohaldati järk-järgult aastatel 2015–2019. Alates 2019. aasta 1. jaanuarist kohaldatakse lossimiskohustust kõigi kalavarude suhtes, millele on kehtestatud püügi piirnormid. Alusmääruses kehtestatud lossimiskohustusest võib teha teatavaid erandeid. Tuginedes liikmesriikide esitatud ühistele soovitustele, võttis komisjon vastu delegeeritud määrused, milles on sätestatud tagasiheite erikavad, millega lubatakse vähese tähtsusega erandite või kõrgel ellujäämismääral põhinevate erandite alusel piiratud kogused tagasi heita.

Seoses lossimiskohustuse kehtestamisega ja kooskõlas määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 16 lõikega 2 peavad kavandatavad püügivõimalused lossitud koguste asemel kajastama püütud koguseid, seega võetakse arvesse, et tagasiheide ei ole enam lubatud. Seda tehakse ühise kalanduspoliitika alusmääruse artikli 15 lõikes 1 osutatud püügiga hõlmatud kalavarude kohta saadud teaduslike nõuannete põhjal. Püügivõimalused tuleks kindlaks määrata ka kooskõlas muude asjakohaste sätetega, st artikli 16 lõike 1 (suhtelise stabiilsuse põhimõte) ja artikli 16 lõike 4 (ühise kalanduspoliitika eesmärgid ja mitmeaastastes majanduskavades sätestatud eesmärgid) kohaselt.

Seepärast teeb komisjon selleks, et võtta arvesse lossimiskohustuse täielikku kohaldamist, ettepaneku lubatud kogupüügi kehtestamiseks püügialaste nõuannete, mitte varem kasutatud lossimisnõuannete alusel. Kavandatud liidu kvootide puhul võetakse arvesse asjaolu, et kehtestatud erandite põhjal esineb teatav piiratud tagasiheide, mida ei lossita ega arvestata kvoodist maha. Seepärast arvestatakse need kogused liidu kvootidest maha.

Aastatevaheline paindlikkus

Arvesse tuleb võtta ka ühise kalanduspoliitika alusmääruse ja nõukogu määruse (EÜ) nr 847/96 vahelisi seoseid. Viimasega on kehtestud lubatud kogupüükide haldamise lisatingimused ühest aastast teise ülekandmisel, sealhulgas paindlikkust võimaldavad sätted, nagu artikli 3 kohane ettevaatusprintsiipi ja artikli 4 kohane analüütilist lubatud kogupüüki käsitlev säte. Nimetatud määruse artikli 2 kohaselt otsustab nõukogu lubatud kogupüügi kehtestamisel, milliste kalavarude suhtes ei kohaldata artikleid 3 ja 4, võttes aluseks eelkõige kalavarude bioloogilise seisundi. Hiljuti lisati veel üks paindlikkusmehhanism määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõikega 9. Selleks et vältida liigset paindlikkust, mis kahjustaks mere bioloogiliste ressursside mõistliku ja vastutustundliku kasutamise põhimõtet ning takistaks ühise kalanduspoliitika eesmärkide saavutamist, tuleks selgitada, et määruse (EÜ) nr 847/96 artikleid 3 ja 4 ei tohi kasutada lisaks määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõike 9 kohasele ühest aastast teise ülekandmisele.

Määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõike 9 kohane aastatevaheline paindlikkus tuleks välja jätta, kui sellise paindlikkuse kohaldamine kahjustaks ühise kalanduspoliitika eesmärkide saavutamist, eelkõige kalavarude puhul, mille kudekarja biomass on väiksem kui Blim.

Euroopa angerja püügi meetmed

Komisjon teeb ettepaneku jätkata meetmeid euroopa angerja suhtes.

Huntahvena püügi meetmed

Hariliku huntahvena püügi meetmed kehtestatakse ICESi teadusliku nõuande põhjal pärast seda, kui seda on põhjalikult analüüsitud.

Kavandatud lubatud kogupüükide tasemed ja selgitus

Kui läänepiirkonna vete mitmeaastane kava vastu võeti, teatas komisjon, et kui komisjon teeb ettepaneku kehtestada lubatud kogupüük, mis kaldub kõrvale rohkem kui 20 % varem kehtestatud lubatud kogupüügi tasemest, loetletakse need juhud komisjoni ettepaneku seletuskirjas, esitades vajaduse korral lubatud kogupüügi muudatuste põhjused. Komisjon on otsustanud esitada sellise ülevaate kõigi oma ettepanekus sisalduvate lubatud kogupüükide kohta. Erinevalt eelmistest aastatest järgitakse 2021. aastaks kavandatud lubatud kogupüügi puhul, mis on seotud kalavarudega, mis ei ole kolmandate riikidega ühised, sama metoodikat kui ühiste kalavarude puhul: miinimumkogust ei arvata maha lubatud kogupüügist, vaid liidu kvoodi kehtestamisel. Selleks et tagada täpne võrdlus 2020. aastaga, on nende kalavarude puhul muutus, mis põhineb liidu kvoodi tasemel, esitatud veerus „Lubatud kogupüügi kavandatud muudatus võrreldes 2020. aastaga“.

* Vähese tähtsusega vähendamisega lubatud kogupüükide puhul toimub võrdlus liidu kvootide alusel.

•Vähese kasutusega mittepiiravate lubatud kogupüükide väljajätmine

Mõned lubatud kogupüügid ei ole püüki piiranud mitme aasta jooksul, kuna püügitavad on muutunud. Kui nende püügitavade kasutamine eeldatavalt jätkub ja lubatud kogupüügi kaotamisel oleks ülepüügi oht väike, teeb komisjon ettepaneku, et nendele kalavarudele ja piirkondadele lubatud kogupüüke enam ei kehtestataks.

•Kooskõla poliitikavaldkonnas praegu kehtivate õigusnormidega

Esitatud meetmed on kavandatud vastavalt ühise kalanduspoliitika eesmärkidele ja eeskirjadele ning need on kooskõlas liidu kestliku arengu poliitikaga.

•Kooskõla muude liidu tegevuspõhimõtetega

Kavandatud meetmed on kooskõlas liidu muude tegevuspõhimõtetega, eriti keskkonnapoliitikaga.

2.ÕIGUSLIK ALUS, SUBSIDIAARSUS JA PROPORTSIONAALSUS

•Õiguslik alus

Käesoleva ettepaneku õiguslik alus on Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 43 lõige 3.

Liidu kohustused vee-elusressursside säästvaks kasutamiseks tulenevad ühise kalanduspoliitika alusmääruse artiklis 2 sätestatud kohustustest.

•Subsidiaarsus (ainupädevusse mittekuuluva valdkonna puhul)

Ettepanek tehakse liidu ainupädevusse kuuluvas valdkonnas, millele on osutatud aluslepingu artikli 3 lõike 1 punktis d. Subsidiaarsuse põhimõtet seetõttu ei kohaldata.

•Proportsionaalsus

Ettepanek on proportsionaalsuse põhimõttega kooskõlas järgmisel põhjusel: ühine kalanduspoliitika on ühine poliitika. Vastavalt aluslepingu artikli 43 lõikele 3 on nõukogul kohustus võtta vastu meetmed kalapüügivõimaluste kehtestamise ja eraldamise kohta.

Nõukogu kavandatava määrusega eraldatakse liikmesriikidele püügivõimalused. Võttes arvesse alusmääruse artikleid 16 ja 17, jaotavad liikmesriigid seejärel need püügivõimalused omal äranägemisel omakorda piirkondadele või ettevõtjatele. Seega on liikmesriikidel piisavalt manööverdamisruumi selliste otsuste tegemisel, mis on seotud neile eraldatud püügivõimaluste kasutamise sotsiaalse ja/või majandusliku mudeli valikuga.

Ettepanek ei sisalda liikmesriikide jaoks uusi finantskohustusi. Nõukogu võtab sellise määruse vastu igal aastal ning selle rakendamiseks vajalikud avalikud ja eraõiguslikud vahendid on juba olemas.

•Vahendi valik

Kavandatav vahend: määrus.

3.JÄRELHINDAMISE, SIDUSRÜHMADEGA KONSULTEERIMISE JA MÕJU HINDAMISE TULEMUSED

•Praegu kehtivate õigusaktide järelhindamine või toimivuse kontroll

•Konsulteerimine sidusrühmadega

a)Konsultatsioonimeetodid, peamised sihtvaldkonnad ja vastajate üldiseloomustus

Komisjon on oma teatise (Säästvam kalapüük ELis: ülevaade olukorrast ja suunad 2021. aastaks) alusel konsulteerinud sidusrühmadega, eelkõige piirkondlike nõuandekomisjonidega, ja liikmesriikidega kavandatud lähenemisviisi üle, mis hõlmab mitmesuguseid ettepanekuid püügivõimaluste kohta.

Lisaks on komisjon nimetatud konsulteerimisel järginud komisjoni teatises nõukogule ja Euroopa Parlamendile „Konsulteerimise parandamine ühenduse kalanduse juhtimisel“ (KOM(2006) 246 (lõplik)) esitatud põhimõtteid võimalikult kiire rakendamise kohta.

b)Vastuste kokkuvõte ja nende arvessevõtmine

Vastused eespool nimetatud komisjoni teatisele kajastavad sidusrühmade vaateid komisjoni hinnangule varude seisukorra kohta ning seda, kuidas tagada varude asjakohane majandamine. Komisjon võttis neid vastuseid ettepaneku koostamisel arvesse.

•Eksperdiarvamuste kogumine ja kasutamine

Metoodikaküsimustes konsulteeris komisjon, nagu juba nimetatud, Rahvusvahelise Mereuurimise Nõukoguga (ICES). ICESi nõuanded põhinevad selle eksperdirühmade ja otsuseid tegevate organite väljatöötatud nõuanderaamistikul, mis on välja antud kooskõlas vastastikuse mõistmise memorandumiga, milles on komisjoniga kokku lepitud.

Lõplik eesmärk on saavutada ja säilitada selline kalavarude tase, mis võimaldab kindlustada maksimaalse jätkusuutliku saagikuse. Nimetatud eesmärk on lisatud sõnaselgelt ühise kalanduspoliitika alusmäärusesse, eelkõige selle artikli 2 lõikesse 2, milles sätestatakse, et see eesmärk „tuleb saavutada võimaluse korral 2015. aastaks ning [...] 2020. aastaks kõigi kalavarude puhul.“ See kajastab liidu võetud kohustusi seoses ülemaailmse säästva arengu tippkohtumisega 2002. aastal Johannesburgis ja eesmärgi saavutamiseks väljatöötatud rakenduskavaga. Nagu juba märgitud, on mõne kalavaru puhul teave maksimaalse jätkusuutliku saagikuse kohta kättesaadav. Selliste kalavarude hulka kuuluvad püügimahu ja kaubandusliku väärtuse seisukohalt väga tähtsad kalavarud, nagu euroopa merluus, tursk, euroopa merikurat, harilik merikeel, megrimid, kilttursk ja norra salehomaar.

Põhjamere ja läänepiirkonna vete sihtliikide püügi võimalused määratakse asjakohaste mitmeaastaste kavade alusel; kavades on määratud kindlaks FMSY suremusvahemikud ja seega võimaldavad need teatavatel tingimustel mõningat paindlikkust. ICESil on palutud anda nõuandeid, mis võimaldavad hinnata selle paindlikkuse kasutamise vajadust ja võimalusi. FMSY väärtuste vahemiku ülemist osa saab kasutada lubatud kogupüügi kohta ettepanekute tegemiseks vaid siis, kui vastavalt teaduslikule nõuandele on vaja määrata kalapüügivõimalused kindlaks kooskõlas nende FMSY-vahemikega, et saavutada asjakohase mitmeaastase kava eesmärgid segapüügi puhul või vältida kalavarude liigisisesest või liikidevahelisest dünaamikast tingitud tõsist kahju teatavale varule või piirata aastate vahelisi suuri kõikumisi. Juhtudel, kus kalavaru biomass on allpool kavas osutatud võrdlusaluseid, tuleb kalapüügivõimalused määrata kindlaks tasemel, mis vastab kalastussuremusele, mida vähendatakse proportsionaalselt, võttes arvesse varu biomassi vähenemist.

Maksimaalse jätkusuutliku saagikuse eesmärgi saavutamiseks on teatavatel juhtudel vaja kalastussuremust ja/või püüki vähendada. Käesolevas ettepanekus kasutatakse sel puhul maksimaalset jätkusuutlikku saagikust käsitlevat nõuannet, kui see on olemas. Kooskõlas ühise kalanduspoliitika eesmärkidega ja kui lubatud kogupüük on kavandatud maksimaalset jätkusuutlikku saagikust käsitleva nõuande põhjal, vastab lubatud kogupüük tasemele, mis tagab maksimaalse jätkusuutliku saagikuse eesmärgi saavutamise 2021. aastal. See lähenemisviis järgib teatises „Säästvama kalapüügi suunas ELis: ülevaade olukorrast ja suunised 2021. aastaks“ esitatud põhimõtteid.

Piiratud andmetega kalavarude puhul soovitavad teaduslikud nõuandvad organid kas püüki vähendada, hoida see sama tasemel või seda suurendada. Mitmel juhul on ICES oma nõuandes selliste erinevuste kohta andnud kvantitatiivseid juhiseid. Lubatud kogupüük on kavandatud nende juhiste põhjal.

•Mõjuhinnang

Kalapüügivõimalusi käsitleva määruse kohaldamisala on piiratud aluslepingu artikli 43 lõikega 3.

Ettepanekus püütakse vältida lühiajalisi strateegiaid ja teha otsuseid pikaajalise jätkusuutlikkuse kasuks, ning seega võetakse arvesse nõuandekomisjonide ja sidusrühmade algatusi, kui ICES ja/või STECF on need heaks kiitnud. Ühise kalanduspoliitika reformi komisjonipoolne ettepanek töötati välja mõju hindamise aruande (SEK(2011) 891) põhjal, mille raames analüüsiti maksimaalse jätkusuutliku saagikuse eesmärki. Selle järelduste kohaselt on kõnealune eesmärk keskkonnaalase, majandusliku ja sotsiaalse jätkusuutlikkuse saavutamiseks vajalik tingimus.

•Õigusnormide toimivus ja lihtsustamine

Ettepanekuga nähakse ette lihtsustada (liidu või riikide) avaliku sektori asutuste halduskorda eelkõige püügikoormuse arvestuse nõuete osas.

•Põhiõigused

4.MÕJU EELARVELE

5.MUU TEAVE

•Rakenduskavad ning järelevalve, hindamise ja aruandluse kord

2020/0308 (NLE)

Ettepanek:

NÕUKOGU MÄÄRUS,

millega määratakse 2021. aastaks kindlaks teatavate kalavarude ja kalavarurühmade püügi võimalused, mida kohaldatakse liidu vetes ning liidu kalalaevade suhtes teatavates vetes väljaspool liitu

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 43 lõiget 3,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)Aluslepingu artikli 43 lõike 3 kohaselt võtab nõukogu komisjoni ettepaneku põhjal vastu meetmed kalapüügivõimaluste kehtestamise ja jaotamise kohta.

(2)Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1380/2013 4 kohaselt tuleb kaitsemeetmete vastuvõtmisel võtta arvesse kättesaadavaid teaduslikke, tehnilisi ja majandusnõuandeid, sealhulgas asjakohasel juhul kalanduse teadus-, tehnika- ja majanduskomitee (STECF) ning teiste nõuandvate organite aruandeid ja samuti nõuandekomisjonide antud mis tahes nõuandeid.

(3)Nõukogul on kohustus võtta vastu kalapüügivõimaluste kehtestamise ja jaotamise meetmed, sealhulgas määrata asjakohasel juhul kindlaks teatavad püügivõimalustega funktsionaalselt seotud tingimused. Kooskõlas määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 16 lõikega 4 tuleks kalapüügivõimaluste kindlaksmääramisel järgida kõnealuse määruse artikli 2 lõike 2 kohaseid ühise kalanduspoliitika eesmärke. Kooskõlas nimetatud määruse artikli 16 lõikega 1 tuleks kalapüügivõimalused eraldada liikmesriikidele selliselt, et iga kalavaru või püügiviisi puhul oleks tagatud kõikide liikmesriikide püügitegevuse suhteline stabiilsus.

(4)Lubatud kogupüük tuleks seepärast kehtestada vastavalt määrusele (EL) nr 1380/2013 kättesaadavate teaduslike nõuannete põhjal, arvestades bioloogilisi ja sotsiaal-majanduslikke aspekte, ning samal ajal tagada eri kalandussektorite õiglane kohtlemine, pidades silmas ka arvamusi, mis on esitatud sidusrühmadega toimunud konsultatsioonide käigus, eelkõige kohtumistel nõuandekomisjonidega.

(5)Vastavalt määruse (EL) nr 1380/2013 artiklile 15 kohaldatakse lossimiskohustust täielikult alates 1. jaanuarist 2019 ning lossida tuleks kõik liigid, mille suhtes kohaldatakse püügi piirnorme. Määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 16 lõikes 2 on sätestatud, et kalavaru suhtes lossimiskohustuse kohaldamisel võetakse kalapüügivõimaluste kindlaksmääramisel arvesse muutust, mis tuleneb kalapüügivõimaluste kindlaksmääramisest vastavalt saagile, selle asemel, et määrata kalapüügivõimalusi kindlaks vastavalt lossimisele. Tuginedes liikmesriikide esitatud ühistele soovitustele ning kooskõlas määruse (EL) nr 1380/2013 artikliga 15, on komisjon vastu võtnud mitu delegeeritud määrust, milles sätestatakse lossimiskohustuse rakendamise üksikasjad tagasiheite erikavadena.

(6)Selliste liikide varude puhul, mille suhtes kohaldatakse lossimiskohustust, tuleks arvesse võtta asjaolu, et tagasiheide ei ole enam põhimõtteliselt lubatud. Seepärast peaksid kalapüügivõimalused põhinema Rahvusvahelise Mereuurimise Nõukogu (ICES) soovituslikul kogupüügi näitajal (mitte soovitud kogupüügi näitajal). Kogused, mida võib erandina lossimiskohustuse täitmise ajal endiselt tagasi heita, tuleks lahutada nõuandel põhinevast kogupüügi näitajast.

(7)Teatavaid kalavarusid ei tohi ICESi teadusliku nõuande kohaselt püüda. Kui kõnealuste kalavarude lubatud kogupüük kehtestatakse vastavalt teaduslikule nõuandele, võib kogu saagi, sealhulgas nende varude kaaspüügi täieliku lossimiskohustuse rakendamine tekitada segapüügi puhul püüki piiravate liikide probleemi. Selleks et saavutada õige tasakaal kalapüügi jätkumise vahel, arvestades võimalikke ränki sotsiaalmajanduslikke tagajärgi, ning selle vahel, et vaja on saavutada kõnealuste kalavarude hea bioloogiline seisund, kuigi segapüügi puhul on raske korraga püüda kõiki varusid maksimaalse jätkusuutliku saagikuse (MSY) tasemel, on asjakohane kehtestada kõnealuste kalavarude jaoks konkreetne kaaspüügi lubatud kogupüük. Kõnealuste lubatud kogupüükide tase peaks aitama vähendada kõnealuste kalavarude kalastussuremust ning pakkuma stiimuleid selektiivsuse suurendamiseks ja soovimatu saagi vältimiseks.

(8)Selleks et vähendada nende kalavarude püüki, mille puhul on kehtestatud kaaspüügi lubatud kogupüük, tuleks kalapüügipiirkondades, kus kõnealuseid kalavarusid püütakse, kehtestada kalapüügivõimalused tasemel, mis aitab taastada ohustatud varude biomassi kestlikku taset. Samuti tuleks kehtestada kalapüügivõimalustega lahutamatult seotud tehnilised ja kontrollimeetmed, millega hoitakse ära ebaseaduslikku tagasiheidet.

(9)Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2019/472 5 kehtestatud läänepiirkonna vete kalavarude püügi ja majandamise mitmeaastase kava kohaselt tuleb nimetatud määruse artikli 1 lõikes 1 loetletud kalavarude puhul kalastussuremuse sihttase, mis vastab nimetatud määruse artiklis 2 määratletud FMSY-vahemikele, saavutada võimalikult kiiresti ja järk-järgult 2020. aastaks, misjärel tuleb seda kooskõlas nimetatud määruse artikliga 4 hoida FMSY-vahemikes. Huntahvena üldine kalastussuremus ICESi 8.a ja 8.b rajoonis tuleks seetõttu kehtestada kooskõlas MSYga, võttes arvesse töönduslikku ja harrastuskalapüüki ning tagasiheidet (vastavalt ICESi nõuandele kokku 3 108 tonni). Liikmesriigid peavad võtma asjakohaseid meetmeid tagamaks, et nende laevastike ja harrastuskalurite põhjustatud kalastussuremus ei ületaks FMSY väärtust, nagu on nõutud määruse (EL) 2019/472 artikli 4 lõikes 3.

(10)Hariliku huntahvena harrastuspüügi meetmed tuleks samuti säilitada, võttes arvesse sellise püügi märkimisväärset mõju asjaomastele varudele. Teadusliku nõuande kohaselt lubatud piirides peaks jätkuma kaasavõetava saagi piirmäärade kohaldamine. Võttes arvesse piisava selektiivsuse puudumist ja asjaolu, et tõenäoliselt püütakse kehtestatud piirmääradest rohkem isendeid, tuleks välistada seisevvõrkude kasutamine. Võttes arvesse keskkonnaalaseid, sotsiaalseid ja majanduslikke asjaolusid, eelkõige rannikuäärsete kogukondade kutseliste kalurite sõltuvust nendest kalavarudest, loodaks nende huntahvenat käsitlevate meetmetega sobiv tasakaal kutseliste ja harrastuskalurite huvide vahel. Eelkõige võimaldaksid need meetmed harrastuskaluritel tegeleda kalapüügiga, võttes arvesse nende mõju nendele kalavarudele.

(11)Euroopa angerja (Anguilla anguilla) varude puhul andis ICES nõu, et kogu inimmõjuline suremus (sh harrastus- ja tööndusliku kalapüügi tõttu) tuleks vähendada nullini või hoida nullile võimalikult lähedal. Lisaks võttis Vahemere üldine kalanduskomisjon (GFCM) vastu soovituse GFCM/42/2018/1, millega kehtestatakse euroopa angerja majandamismeetmed Vahemerel. On asjakohane säilitada kogu liidus võrdsed tingimused ning seetõttu säilitada kolme järjestikuse kuu pikkune keeluperiood kõikides eluetappides euroopa angerja igasuguseks püügiks ka ICESi piirkonna liidu vete, samuti riimvete, nagu estuaaride, laguunide ja üleminekuvete jaoks. Kuna püügikeeluperiood peaks olema kooskõlas nõukogu määruses (EÜ) nr 1100/2007 6 sätestatud kaitse-eesmärkidega ning euroopa angerja hooajalise rändega, on ICESi piirkonna liidu vete puhul asjakohane kehtestada see periood ajavahemikus 1. augustist 2021 kuni 28. veebruarini 2022.

(12)Teatavate varilõpuseste (haid ja railased) varude lubatud kogupüük on mõned aastad olnud nullis ning sellega on seotud säte, mille kohaselt tuleb juhupüügiga saadud saak viivitamata vabastada. Erikohtlemise põhjus on selles, et kõnealuste kalavarude kaitsestaatus on halb ning tänu nende kõrgele ellujäämismäärale ei põhjusta tagasiheide suuremat kalastussuremust, vaid tagasiheidet peetakse nende liikide kaitsmisel kasulikuks. Alates 1. jaanuarist 2019 tuleb siiski nende liikide saak lossida, välja arvatud juhul, kui nende kohta kehtib mõni erand määruse (EL) nr 1380/2013 artikliga 15 ettenähtud lossimiskohustusest. Kõnealuse määruse artikli 15 lõike 4 punkti a kohaselt võib selliseid erandeid teha liikide suhtes, mille püük on keelatud ja mis on sellistena määratletud ÜKP valdkonnas vastu võetud liidu õigusaktis. Seetõttu on asjakohane keelata selliste liikide püük asjaomastes piirkondades.

(13)Määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 16 lõike 4 kohaselt tuleks nende kalavarude lubatud kogupüük, mille suhtes kohaldatakse mitmeaastast kava, kehtestada kooskõlas sellises kavas sätestatud eeskirjadega.

(14)Põhjamere mitmeaastane kava kehtestati Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2018/973 7 ning see jõustus 2018. aastal. Läänepiirkonna vete mitmeaastane kava jõustus 2019. aastal. Kõnealuste kavade artiklis 1 loetletud varude püügi võimalused tuleks kehtestada kooskõlas eesmärkide (FMSY-vahemikud) ja kaitsemeetmetega vastavalt kavades ette nähtud tingimustele. FMSY-vahemikud on kindlaks määratud vastavates ICESi nõuannetes. Kui piisavad teadusandmed ei ole kättesaadavad, tuleks kaaspüügivarude püügi võimalused kehtestada ettevaatusprintsiibil põhinevast lähenemisviisist lähtuvalt, nagu on sätestatud mitmeaastastes kavades.

(15)Vastavalt läänepiirkonna vete mitmeaastase kava artiklile 8, kui teaduslikest nõuannetest nähtub, et kõnealuse kava artikli 1 lõikes 1 osutatud mis tahes kalavaru kudekarja biomass on väiksem kui Blim, tuleb võtta täiendavaid heastamismeetmeid, et tagada asjaomase kalavaru kiire taastumine maksimaalse jätkusuutliku saagikuse saamiseks vajalikust kõrgemal tasemel. Eelkõige võivad kõnealused heastamismeetmed hõlmata asjaomase kalavaru sihtpüügi peatamist ning püügivõimaluste piisavat vähendamist selliste kalavarude ja/või muude kalavarude puhul.

(16)Atlandi ookeani idaosa ja Vahemere hariliku tuuni varu lubatud kogupüük tuleks kehtestada kooskõlas eeskirjadega, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 2016/1627 8 .

(17)17. detsembril 2018 avaldas ICES teadusliku nõuande stauriidide (Trachurus spp.) piirkondadevahelise paindlikkuse kohta ICESi 8.c ja 9.a rajoonide vahel. ICES soovitas, et nende kahe kalavaru piirkondadevaheline paindlikkus ei tohiks ületada kalastussuremusele Fp.05 vastava saagi ja kehtestatud lubatud kogupüügi vahet. Samuti ei tohiks lubatud kogupüüki üle kanda kalavarule, mille kudekarja biomass on väiksem kui biomassi piirangu piirväärtus (Blim). Kõnealuse teadusliku nõuande kohaselt tuleks 2021. aastaks ICESi 9. alapiirkonna ja 8.c rajooni stauriidivaru piirkondadevaheline paindlikkus (eritingimus) kehtestada [10 %] tasemel.

(18)Selliste kalavarude puhul, mille kohta ei ole piisavalt usaldusväärseid andmeid kalavaru suuruse hindamiseks, tuleks majandamismeetmete võtmisel ja lubatud kogupüügi määramisel järgida määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 4 lõike 1 punktis 8 määratletud ettevaatusprintsiibil põhinevat lähenemisviisi kalavarude majandamisele, võttes samal ajal arvesse kalavarule omaseid tegureid, sealhulgas eelkõige kättesaadavat teavet kalavaru olukorra muutumise ja segapüügiga seotud aspektide kohta.

(19)Nõukogu määrusega (EÜ) nr 847/96 9 on kehtestatud lubatud kogupüükide haldamise täiendavad tingimused ühest aastast teise ülekandmisel, sealhulgas nimetatud määruse artiklite 3 ja 4 kohased paindlikkussätted ettevaatusprintsiibil põhineva ja analüütilise lubatud kogupüügi kohta. Nimetatud määruse artikli 2 kohaselt tuleb nõukogul lubatud kogupüügi kehtestamisel otsustada, milliste kalavarude suhtes ei kohaldata nimetatud määruse artiklit 3 või 4, võttes aluseks eelkõige kalavarude bioloogilise seisundi. 2014. aastal kehtestati määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõikega 9 ühest aastast teise paindliku ülekandmise täiendav mehhanism kõikide lossimiskohustusega hõlmatud varude jaoks. Seega, et vältida liigset paindlikkust, mis kahjustaks mere bioloogiliste ressursside mõistliku ja vastutustundliku kasutamise põhimõtet, takistaks ühise kalanduspoliitika eesmärkide saavutamist ja halvendaks kalavarude bioloogilist seisundit, tuleks sätestada, et määruse (EÜ) nr 847/96 artikleid 3 ja 4 kohaldatakse analüütilise lubatud kogupüügi suhtes ainult siis, kui määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõike 9 kohast paindlikku ühest aastast teise ülekandmist ei kasutata.

(20)Määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõike 9 kohane aastatevaheline paindlikkus tuleks välja jätta, kui sellise paindlikkuse kohaldamine kahjustaks ühise kalanduspoliitika eesmärkide saavutamist, eelkõige kalavarude puhul, mille kudekarja biomass on väiksem kui Blim.

(21)Kui teatava kalavaru lubatud kogupüük on eraldatud üksnes ühele liikmesriigile, on asjakohane anda sellele liikmesriigile kooskõlas aluslepingu artikli 2 lõikega 1 õigus määrata kõnealuse lubatud kogupüügi maht. Tuleks kehtestada sätted, millega tagatakse, et lubatud kogupüügi mahtu kehtestades järgib asjaomane liikmesriik täielikult ühise kalanduspoliitika põhimõtteid ja eeskirju.

(22)On vaja kehtestada 2021. aasta püügikoormuse ülemmäärad kooskõlas määruse (EL) 2016/1627 artiklitega 5, 6, 7 ja 9 ning I lisaga.

(23)Kalapüügivõimaluste täieliku ärakasutamise tagamiseks on asjakohane lubada sama bioloogilise varu puhul paindlikkust teatavate lubatud kogupüügi piirkondade vahel.

(24)Teatavate liikide, näiteks mõne hailiigi kaitsmist võib tõsiselt ohustada isegi piiratud püük. Seepärast tuleks selliste liikide püügi võimalused nende liikide püügi üldise keelustamisega täielikult lõpetada.

(25)Metsloomade rändliikide kaitse konventsiooni osaliste 12. konverentsil, mis toimus 23.–28. oktoobrini 2017 Manilas, lisati mitu liiki konventsiooni I ja II lisas nimetatud kaitstud liikide loetellu. Seepärast on asjakohane ette näha kõnealuste liikide kaitse seoses kõigis vetes kalastavate liidu kalalaevadega ja liidu vetes kalastavate liitu mittekuuluvate riikide kalalaevadega.

(26)Käesolevas määruses sätestatud ning liidu kalalaevadele eraldatud kalapüügivõimaluste kasutamine toimub vastavalt nõukogu määrusele (EÜ) nr 1224/2009, 10 eelkõige vastavalt nimetatud määruse artiklitele 33 ja 34, milles käsitletakse saagi ja püügikoormuse registreerimist ning andmete edastamist kalapüügivõimaluste ammendumise kohta. Seetõttu on vaja täpsustada koodid, mida liikmesriigid peavad kasutama käesoleva määrusega hõlmatud kalavarude lossimise kohta komisjonile andmete saatmisel.

(27)ICESi nõuande kohaselt on asjakohane säilitada ICESi 2.a ja 3.a rajooni ning ICESi 4. alapiirkonna liidu vetes tobiapüügi ja seotud kaaspüügi reguleerimise erisüsteem. Kuna ICESi teaduslik nõuanne peaks avaldatama alles 2021. aasta veebruaris, on asjakohane kehtestada kõnealuse kalavaru lubatud kogupüük ja kvoodid ajutiselt nulltasemel kuni nõuande avaldamiseni.

(28)[Liit on Norra 11 ja Fääri saartega 12 sõlmitud kalandussuhteid käsitlevate kokkulepete ja protokollidega ettenähtud korras pidanud kõnealuste partneritega konsultatsioone kalapüügiõiguste üle. Kalandussuhteid Gröönimaaga 13 käsitlevas lepingus ja protokollis sätestatud korra kohaselt on ühiskomitee kehtestanud liidule 2021. aastaks kalapüügivõimalused Gröönimaa vetes. Seetõttu tuleb need püügivõimalused lisada käesolevasse määrusesse. Põhjendust ja asjaomaseid sätteid ajakohastatakse pärast asjakohaseid rahvusvahelisi konsultatsioone.]

(29)Süvalesta lubatud kogupüük ICESi 1. ja 2. alapiirkonna rahvusvahelistes vetes ei piira liidu seisukohta, mis käsitleb liidu asjakohast osa kõnealuses püügis.

(30)[Kirde-Atlandi Kalanduskomisjon (NEAFC) ei suutnud oma 2019. aastal peetud aastakoosolekul vastu võtta Irmingeri mere kahe meriahvenavaru kaitse meetmeid. Kõnealuste kalavarude kohta tuleks kehtestada asjakohane lubatud kogupüük kooskõlas liidu poolt NEAFCs väljendatud seisukohtadega. Põhjendust ja asjaomaseid sätteid ajakohastatakse pärast NEAFC aastakoosolekut.]

(31)[Rahvusvaheline Atlandi Tuunikala Kaitse Komisjon (ICCAT) leppis oma 2017. aastal peetud aastakoosolekul kokku, et 2018. ja 2019. aastal võib ICCAT jaotada hariliku tuuni jaotamata reservid 2019. ja 2020. aastaks, võttes eelkõige arvesse rannikuäärsete ICCATi konventsiooni osaliste, koostööd tegevate kolmandate riikide, kalastus- ja muude organisatsioonide („konventsiooniosalised“) vajadusi seoses väikesemahulise kalapüügiga. See jaotamine lepiti kokku ICCATi 2. paneeli istungitevahelisel koosolekul (Madrid, märts 2018), tuginedes liidu eraldise puhul teabele, mis saadi kolmelt liikmesriigilt: Kreekalt, Hispaanialt ja Portugalilt. Selle tulemusel sai liit täiendavad kalapüügivõimalused 87 tonni ulatuses 2019. aastaks ja 100 tonni ulatuses 2020. aastaks, mida saavad kasutada liidu väikesemahulise püügiga tegelevad kalalaevastikud teatavates liidu piirkondades. Nimetatud kalapüügivõimaluste eraldamise liidule kiitis ICCAT heaks oma aastakoosolekutel 2018. ja 2019. aastal. Nõukogu kehtestatud parameetrid püügivõimaluste jaotuseks Kreeka, Hispaania ja Portugali vahel 2019. aastal jäävad kehtima ka 2020. aastal. Põhjendust ja asjaomaseid sätteid ajakohastatakse pärast ICCATi aastakoosolekut.]

(32)[ICCATi soovitust 16-05, mille kohaselt vähendatakse 2020. aastal Vahemere mõõkkala lubatud kogupüüki, tuleks rakendada liidu õiguses. Nagu juba tehakse Atlandi ookeani idaosa ja Vahemere hariliku tuuni varude puhul, tuleks kõikide muude ICCATi kalavarude harrastuskalapüügi suhtes kohaldada selle organisatsiooni poolt vastu võetud püügi piirnorme. Põhjendust ja asjaomaseid sätteid ajakohastatakse pärast ICCATi aastakoosolekut.]

(33)[ICCAT leppis oma 2019. aasta aastakoosolekul esimest korda kokku koos ICCATi kalavarudega püütud Põhja-Atlandi sinihai lubatud kogupüügis ja jaotamispõhimõtetes. Seega tuleks kõnealuse kalavaru püügi võimalused liikmesriikide vahel ära jaotada. Lisaks leppis ICCAT kokku koos ICCATi kalavarudega püütud Lõuna-Atlandi sinihai jaotamata lubatud kogupüügis. Peale selle jaotati lepinguosaliste vahel Atlandi ookeani sinise marliini ja valge odanina / purikalalaste varude iga-aastased lossimispiirangud. Neid meetmeid tuleks rakendada liidu õiguses. Põhjendust ja asjaomaseid sätteid ajakohastatakse pärast ICCATi aastakoosolekut.]

(34)[Antarktika vete elusressursside kaitse komisjoni (CCAMLR) osalisriigid võtsid 2019. aastal toimunud aastakoosolekul vastu siht- ja kaaspüügiliikide püügi piirnormid ajavahemikuks 1. detsembrist 2019 kuni 30. novembrini 2020. Kvootide täituvust 2019. aastal tuleks 2020. aastaks kalapüügivõimaluste kehtestamisel arvesse võtta. Põhjendust ja asjaomaseid sätteid ajakohastatakse pärast CCAMLRi aastakoosolekut.]

(35)[India Ookeani Tuunikomisjon (IOTC) võttis 2019. aastal peetud aastakoosolekul vastu uued kulduim-tuuni (Thunnus albacares) püügi piirnormid, mis ei mõjuta liidu piirnorme kõnealuse komisjoni raames. IOTC vähendas siiski võimalusi kasutada peibutuspüügivahendeid ja varustuslaevu. Võeti vastu merisarviklaste endale jätmist puudutavad meetmed. Neid meetmeid tuleks rakendada liidu õiguses. Põhjendust ja asjaomaseid sätted ajakohastatakse pärast CCAMLRi aastakoosolekut.]

(36)Vaikse ookeani lõunaosa piirkondliku kalandusorganisatsiooni (SPRFMO) aastakoosolek peetakse 25.–29. jaanuaril 2021. Praegused meetmed peaksid jääma SPRFMO konventsiooni alal ajutiselt kehtima kuni nimetatud aastakoosoleku toimumiseni.

(37)[Ameerika Troopikatuunide Komisjon (IATTC) võttis 2017. aastal peetud aastakoosolekul vastu kulduim-tuuni, suursilm-tuuni ja vööttuuni kaitse meetme aastateks 2018–2020. Seda 2019. aastal toimunud aastakoosolekul läbi ei vaadatud ja seega tuleks seda jätkuvalt rakendada liidu õiguses. Põhjendust ja asjaomaseid sätteid ajakohastatakse pärast IATTC aastakoosolekut.]

(38)[Siniuim-tuuni kaitse komisjon (CCSBT) kinnitas oma 2019. aastal peetud aastakoosolekul siniuim-tuuni lubatud kogupüügi 2018.–2020. aastaks 2016. aastal peetud aastakoosolekul vastu võetud tasemel. Neid meetmeid tuleks rakendada liidu õiguses. Põhjendust ja asjaomaseid sätteid ajakohastatakse pärast IATTC aastakoosolekut.]

(39)[Atlandi ookeani kaguosa kalandusorganisatsioon (SEAFO) võttis oma 2019. aasta koosolekul vastu lubatud kogupüügi peamiste oma pädevusvaldkonda kuuluvate liikide jaoks. Neid meetmeid tuleks rakendada liidu õiguses. Põhjendust ja asjaomaseid sätteid ajakohastatakse pärast SEAFO aastakoosolekut.]

(40)[Oma aastakoosolekul 2019. aastal säilitas Vaikse ookeani lääne- ja keskosa kalanduskomisjon (WCPFC) varasemalt vastu võetud kaitse- ja majandamismeetmed. Neid meetmeid tuleks liidu õiguses jätkuvalt rakendada. Põhjendust ja asjaomaseid sätteid ajakohastatakse pärast WCPFC aastakoosolekut.]

(41)Loode-Atlandi Kalandusorganisatsioon (NAFO) võttis 2020. aastal peetud 42. aastakoosolekul vastu mitu otsust 2021. aasta kalapüügivõimaluste kohta seoses teatavate kalavarudega NAFO konventsiooni ala 1.–4. alapiirkonnas. Neid meetmeid tuleks rakendada liidu õiguses.

(42)[India ookeani lõunaosa kalanduskokkuleppe (SIOFA) osalisriikide 2019. aastal toimunud 6. koosolekul võeti vastu kaitse- ja majandamismeetmed kokkuleppe kohaldamisalasse kuuluvate varude jaoks. Neid meetmeid tuleks rakendada liidu õiguses. Põhjendusi ja asjaomaseid sätteid ajakohastatakse pärast SIOFA aastakoosolekut.]

(43)Seoses atlandi arktikakrabi püügi võimalustega Svalbardi ümbruses tagab 1920. aasta Pariisi leping kõigile selle lepingu osalistele võrdse ja mittediskrimineeriva juurdepääsu ressurssidele, sealhulgas seoses püügitegevusega. Liidu seisukoht nimetatud juurdepääsu kohta seoses atlandi arktikakrabi püügi võimalustega Svalbardi ümbritseval mandrilaval on esitatud kahes verbaalnoodis Norrale, vastavalt 25. oktoobril 2016 ja 24. veebruaril 2017. Et tagada atlandi arktikakrabi varude kasutamine Svalbardi ümbruses viisil, mis on kooskõlas nimetatud lepingu piires selles piirkonnas suveräänseid õigusi ja jurisdiktsiooni omava Norra kehtestatud mittediskrimineerivate majandamisnormidega, on asjakohane määrata kindlaks selliste laevade arv, kellel on selline püük lubatud. Nimetatud püügivõimaluste jaotus liikmesriikide vahel on piiratud 2021. aastaga. Tuletatakse meelde, et liidu esmavastutus kohaldatava õiguse järgimise tagamise eest lasub lipuliikmesriikidel.

(44)Vastavalt liidu avaldusele, mis käsitleb liidu vetes kalapüügivõimaluste andmist Venezuela Bolívari Vabariigi lipu all sõitvatele kalalaevadele Prantsuse Guajaana rannikulähedases majandusvööndis (EEZ), 14 on vaja määrata kindlaks Venezuela Bolívari Vabariigile liidu vetes riffahvena püügi võimalused.

(45)Arvestades, et teatavaid sätteid tuleb kohaldada järjepidevalt, ning selleks, et vältida õiguskindlusetust ajavahemikul 2021. aasta lõpust kuni 2022. aastaks kalapüügivõimaluste kindlaksmääramist käsitleva määruse jõustumise kuupäevani, tuleks püügi keelamist ja püügikeeluaegasid käsitlevaid käesoleva määruse sätteid kohaldada jätkuvalt 2022. aasta alguses kuni selle määruse jõustumiseni, millega määratakse kindlaks kalapüügivõimalused 2022. aastaks.

(46)Selleks et tagada käesoleva määruse rakendamiseks ühetaolised tingimused, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused seoses konkreetsele liikmesriigile loa andmisega jaotatud püügikoormuse haldamiseks kilovatt-päevade süsteemi alusel. Neid volitusi tuleks teostada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/2011 15 .

(47)Selleks et tagada käesoleva määruse rakendamise ühetaolised tingimused, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused seoses täiendavate merepäevade andmisega püügitegevuse alalise lõpetamise tõttu ning seoses tõhustatud teadusliku vaatlemiskavaga, samuti seoses selliste tabelivormide kehtestamisega, mis on vajalikud liikmesriikide lipu all sõitvate laevade vahelist merepäevade ülekandmist käsitleva teabe kogumiseks ja edastamiseks. Neid volitusi tuleks teostada kooskõlas määrusega (EL) nr 182/2011.

(48)Selleks et vältida püügitegevuse katkemist ja tagada liidu kaluritele elatusvahendid, tuleks käesolevat määrust kohaldada alates 1. jaanuarist 2021, välja arvatud püügikoormuse piiranguid käsitlevad sätted, mida tuleks kohaldada alates 1. veebruarist 2021, ning teatavaid piirkondi käsitlevad erisätted, mida tuleks kohaldada alates konkreetsest kuupäevast. Olukorra kiireloomulisuse tõttu peaks käesolev määrus jõustuma kohe pärast selle avaldamist.

(49)Teatavad rahvusvahelised meetmed, millega luuakse liidu kalapüügivõimalused või piiratakse neid, võetakse asjakohastes piirkondlikes kalandusorganisatsioonides vastu aasta lõpus ja neid hakatakse kohaldama enne käesoleva määruse jõustumist. Seepärast on vaja, et sätteid, millega neid meetmeid rakendatakse liidu õiguses, kohaldatakse tagasiulatuvalt. Kuna püügihooaeg CCAMLRi konventsiooni alal kestab 1. detsembrist kuni 30. novembrini ning teatavad kalapüügivõimalused või -keelud CCAMLRi konventsiooni alal kehtestatakse seepärast samuti ajavahemikuks, mis algab 1. detsembril 2020, on asjakohane kohaldada käesoleva määruse asjakohaseid sätteid alates nimetatud kuupäevast. Selline tagasiulatuv kohaldamine ei piira õiguspärase ootuse põhimõtet, kuna CCAMLRi liikmetel ei ole lubatud CCAMLRi konventsiooni alal kala ilma loata püüda.

(50)Kalapüügivõimalusi tuleks kasutada täielikus kooskõlas liidu õigusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I JAOTIS
ÜLDSÄTTED

Artikkel 1
Reguleerimisese

1.Käesoleva määrusega määratakse kindlaks teatavate kalavarude ja kalavarurühmade püügi võimalused liidu vetes ning liidu kalalaevadele teatavates vetes väljaspool liitu.

2.Lõikes 1 osutatud kalapüügivõimalused hõlmavad järgmist:

a)2021. aasta püügi piirnormid ning kui käesolevas määruses on nii sätestatud, siis ka 2022. aasta püügi piirnormid;

b)2021. aasta püügikoormuse piirangud, välja arvatud II lisas esitatud püügikoormuse piirangud, mida kohaldatakse 1. veebruarist 2021 kuni 31. jaanuarini 2022;

c)teatavate kalavarude püügi võimalused CCAMLRi konventsiooni alal ajavahemikul 1. detsembrist 2020 kuni 30. novembrini 2021;

d)teatavate kalavarude püügi võimalused artiklis 30 sätestatud IATTC konventsiooni alal 2020. ja 2021. aastaks , kõnealuses artiklis täpsustatud ajavahemikeks.

Artikkel 2
Kohaldamisala

1.Käesolevat määrust kohaldatakse järgmiste laevade suhtes:

a)liidu kalalaevad;

b)liidu vetes tegutsevad kolmanda riigi laevad.

2.Käesolevat määrust kohaldatakse ka harrastuskalapüügi suhtes, kui sellisele püügile on asjaomastes sätetes sõnaselgelt osutatud.

Artikkel 3
Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse määruse (EL) nr 1380/2013 artiklis 4 sätestatud mõisteid. Lisaks kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)„kolmanda riigi laev“ – kolmanda riigi lipu all sõitev ja kolmandas riigis registreeritud kalalaev;

b)„harrastuskalapüük“ – mittetöönduslikud püügitoimingud, mille puhul mere bioloogilisi ressursse kasutatakse meelelahutuslikul, turismi või sportlikul eesmärgil;

c)„rahvusvahelised veed“ – veed, mis ei kuulu ühegi riigi suveräänse õiguse ega jurisdiktsiooni alla;

d)„lubatud kogupüük“ (TAC) –

i)igast kalavarust aastas püüda lubatud kala kogus püügi puhul, mille suhtes on kehtestatud määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõigetes 4–7 osutatud erand lossimiskohustusest;

ii)igast kalavarust aastas püüda lubatud kala kogus igasuguse muu püügi puhul;

e)„kvoot“ – liidule, liikmesriigile või kolmandale riigile eraldatud osa lubatud kogupüügist;

f)„analüütiline hinnang“ – teatava kalavaru olukorra muutumist käsitlev kvantitatiivne hinnang, mis põhineb kalavaru bioloogiat ja kasutust käsitlevatel andmetel, mis on teadusliku läbivaatamise tulemusel hinnatud kvaliteedilt piisavaks, et anda teaduslikke nõuandeid tulevaste püügivõimaluste kohta;

(g)„võrgusilma suurus“ – kalavõrgu silmasuurus, mis on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/1241 16 artikli 6 punktis 34;

h)„liidu kalalaevade register“ – register, mille on loonud komisjon kooskõlas määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 24 lõikega 3;

i)„püügipäevik“ – määruse (EÜ) nr 1224/2009 artiklis 14 osutatud püügipäevik;

j)„mõõtevahenditega varustatud poi“ – poi, mis on selgelt tähistatud kordumatu viitenumbriga, mis võimaldab tuvastada selle omaniku ja on varustatud satelliitseiresüsteemiga selle asukoha jälgimiseks;

k)„toimiv poi“ – mis tahes eelnevalt aktiveeritud, sisselülitatud ja merel triivival peibutuspüügivahendil või triivival alusel kasutatav mõõtevahenditega varustatud poi, mis edastab asukohti ja mis tahes muud kättesaadavat teavet, näiteks kajaloodi prognoose.

Artikkel 4
Kalapüügipiirkonnad

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi püügipiirkondade määratlusi:

a)„ICESi (Rahvusvahelise Mereuurimise Nõukogu) püügipiirkonnad“ – Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 218/2009 17 III lisas kindlaks määratud geograafilised alad;

b)„Skagerrak“ – geograafiline ala, mis piirneb läänes Hanstholmi majakast Lindesnesi majakani ulatuva joonega ning lõunas Skageni majakast Tistlarna majakani ja sealt Rootsi ranniku lähima punktini ulatuva joonega;

c)„Kattegat“ – geograafiline ala, mis piirneb põhjas Skageni majakast Tistlarna majakani ja sealt Rootsi ranniku lähima punktini ulatuva joonega ning lõunas Hasenørest Gnibenini, Korshagest Spodsbjergini ja Gilbjerg Hovedist Kullenini ulatuva joonega;

d)„ICESi 7. alapiirkonna funktsionaalne üksus 16“ – geograafiline ala, mis asub järgmiste koordinaatidega määratud loksodroomide vahel:

–53°30' N 15°00' W,

–53°30' N 11°00' W,

–51°30' N 11°00' W,

–51°30' N 13°00' W,

–51°00' N 13°00' W,

–51°00' N 15°00' W;

e)„ICESi 8.c rajooni funktsionaalne üksus 25“ – geograafiline ala, mis asub järgmiste koordinaatidega määratud loksodroomide vahel:

–43°00' N 9°00' W,

–43°00' N 10°00' W,

–43°30' N 10°00' W,

–43°30' N 9°00' W,

–44°00' N 9°00' W,

–44°00' N 8°00' W,

–43°30' N 8°00' W;

f)„ICESi 9.a rajooni funktsionaalne üksus 26“ – geograafiline ala, mis asub järgmiste koordinaatidega määratud loksodroomide vahel:

–43°00' N 8°00' W,

–43°00' N 10°00' W,

–42°00' N 10°00' W,

–42°00' N 8°00' W;

g)„ICESi 9.a rajooni funktsionaalne üksus 27“ – geograafiline ala, mis asub järgmiste koordinaatidega määratud loksodroomide vahel:

–42°00' N 8°00' W,

–42°00' N 10°00' W,

–38°30' N 10°00' W,

–38°30' N 9°00' W,

–40°00' N 9°00' W,

–40°00' N 8°00' W;

h)„ICESi 9.a rajooni funktsionaalne üksus 30“ – geograafiline ala, mis asub Cádizi lahes ja sellega piirnevates 9.a rajooni vetes ning kuulub Hispaania jurisdiktsiooni alla;

i)„ICESi 8.c rajooni funktsionaalne üksus 31“ – geograafiline ala, mis asub järgmiste koordinaatidega määratud loksodroomide vahel:

–43°30' N 6°00' W,

–44°00' N 6°00' W,

–44°00' N 2°00' W,

–43°30' N 2°00' W;

j)„Cádizi laht“ – ICESi 9.a rajooni geograafiline ala, mis jääb pikkuskraadist 7º23'48″ W ida poole;

k)„CCAMLRi (Antarktika vete elusressursside kaitse komisjoni) konventsiooni ala“ – nõukogu määruse (EÜ) nr 601/2004 18 artikli 2 punktis a kindlaks määratud geograafiline ala;

l)„CECAFi (Kesk-Atlandi idaosa kalastuskomitee) püügipiirkonnad“ – Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 216/2009 19 II lisas kindlaks määratud geograafilised alad;

m)„IATTC (Ameerika Troopikatuunide Komisjoni) konventsiooni ala“ – Ameerika Ühendriikide ja Costa Rica Vabariigi vahelise 1949. aasta konventsiooniga 20 moodustatud Ameerika Troopikatuunide Komisjoni tugevdamise konventsioonis kindlaks määratud geograafiline ala;

n)„ICCATi (Rahvusvahelise Atlandi Tuunikala Kaitse Komisjoni) konventsiooni ala“ – rahvusvahelises Atlandi tuunikala kaitse konventsioonis 21 kindlaks määratud geograafiline ala;

o)„IOTC (India Ookeani Tuunikomisjoni) pädevusalasse kuuluv ala“ – India Ookeani Tuunikomisjoni moodustamise lepingus 22 kindlaks määratud geograafiline ala;

p)„NAFO (Loode-Atlandi Kalandusorganisatsiooni) püügipiirkonnad“ – Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 217/2009 23 III lisas kindlaks määratud geograafilised alad;

q)„SEAFO (Atlandi ookeani kaguosa kalandusorganisatsiooni) konventsiooni ala“ – Atlandi ookeani kaguosa kalavarude kaitse ja majandamise konventsioonis 24 kindlaks määratud geograafiline ala;

r)„SIOFA (India ookeani lõunaosa kalanduskokkuleppe) kokkuleppega hõlmatud piirkond“ – India ookeani lõunaosa kalanduskokkuleppes 25 kindlaks määratud geograafiline ala;

s)„SPRFMO (Vaikse ookeani lõunaosa piirkondliku kalandusorganisatsiooni) konventsiooni ala“ – Vaikse ookeani lõunaosa avamere kalavarude kaitse ja majandamise konventsioonis 26 kindlaks määratud geograafiline ala;

t)„WCPFC (Vaikse ookeani lääne- ja keskosa kalanduskomisjoni) konventsiooni ala“ – Vaikse ookeani lääne- ja keskosa pika rändega kalavarude kaitse ja majandamise konventsioonis 27 kindlaks määratud geograafiline ala;

u)„Beringi mere avameri“ – Beringi mere avamere geograafiline ala, mis on kaugemal kui 200 meremiili lähtejoontest, millest mõõdetakse Beringi mere ranniku äärsete riikide territoriaalmere laiust;

v)„IATTC ja WCPFC vaheline kattuv piirkond“ – järgmiste koordinaatidega määratletud geograafiline ala:

–150º läänepikkust,

–130º läänepikkust,

–4º lõunalaiust,

–50º lõunalaiust.

II JAOTIS
LIIDU KALALAEVADE
PÜÜGIVÕIMALUSED

I peatükk
Üldsätted

Artikkel 5
Lubatud kogupüük ja selle jaotamine

1.Liidu kalalaevadele liidu vetes või teatavates vetes väljaspool liitu lubatud kogupüük, selle jaotus liikmesriikide vahel ning asjakohasel juhul sellega funktsionaalselt seotud tingimused on esitatud I lisas.

2.Liidu kalalaevadel on lubatud kala püüda käesoleva määruse I lisas kindlaks määratud lubatud kogupüügi ulatuses Fääri saarte, Gröönimaa ja Norra kalandusjurisdiktsiooni alla kuuluvates vetes ning Jan Mayeni ümbruse püügipiirkonnas vastavalt käesoleva määruse artiklis 14 ja V lisa A osas ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2017/2403 28 ja selle rakendussätetes esitatud tingimustele.

Artikkel 6
Liikmesriikide kindlaks määratav lubatud kogupüük

1.Teatavate kalavarude lubatud kogupüügi määrab kindlaks asjaomane liikmesriik. Need kalavarud on kindlaks määratud I lisas.

2.Liikmesriik määrab lubatud kogupüügi kindlaks järgmiselt:

a)see on kooskõlas ühise kalanduspoliitika põhimõtete ja eeskirjadega, eelkõige varude säästva kasutamise põhimõttega, ning

b)selle tulemusena:

i)kasutatakse varusid võimalikult suure tõenäosusega MSY tasemel, kui analüütiline hinnang on olemas, või

ii)kasutatakse varusid vastavalt ettevaatusprintsiibil põhinevale lähenemisviisile kalavarude majandamisele, kui analüütiline hinnang puudub või ei ole täielik.

3.Kõik asjaomased liikmesriigid esitavad komisjonile 15. märtsiks 2021 järgmise teabe:

a)vastuvõetud lubatud kogupüügid;

b)asjaomase liikmesriigi kogutud ja hinnatud andmed, millel vastu võetud lubatud kogupüügid põhinevad;

c)üksikasjalik teave selle kohta, kuidas vastu võetud lubatud kogupüügid vastavad lõikele 2.

Artikkel 7
Püügi ja kaaspüügi lossimise tingimused

1.Määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 kohast lossimiskohustuseta püüki võib pardal hoida või lossida ainult juhul, kui:

a)selle on püüdnud sellise liikmesriigi lipu all sõitvad laevad, millel on kvoot ja see kvoot ei ole ammendatud, või

b)see moodustab osa liidu kvoodist, mis ei ole kvoodina liikmesriikide vahel ära jaotatud ja kõnealune liidu kvoot ei ole ammendatud.

2.Määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõikes 8 kohane sihtliiki mittekuuluva liigi varu, mis on ohututes bioloogilistes piirides, on kindlaks määratud käesoleva määruse I lisas, selleks et teha erand kohustusest arvestada saak asjakohasest kvoodist maha, nagu on ette nähtud kõnealuses artiklis.

Artikkel 8
Püügikoormuse piirangud ICESi 7.e rajoonis

1.Artikli 1 lõike 2 punktis b osutatud ajavahemike osas on II lisas esitatud kõnealuse lisa kohaste õiguste ja kohustuste tehnilised aspektid, mis on seotud hariliku merikeele varu majandamisega ICESi 7.e rajoonis.

2.Komisjon võib rakendusaktidega eraldada taotluse esitanud liikmesriigile II lisa punktis 5 osutatud päevadele lisaks täiendava arvu merepäevi, mille jooksul võib lipuliikmesriik anda laevale loa viibida ICESi 7.e rajoonis, kui laeva pardal on kindlaksmääratud püügivahendeid, lähtudes kõnealuse liikmesriigi asjaomasest taotlusest vastavalt II lisa punktile 7.4. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas määruse (EL) nr 182/2011 artiklis 5 osutatud kontrollimenetlusega.

3.Komisjon võib rakendusaktidega eraldada taotluse esitanud liikmesriigile ajavahemikul 1. veebruarist 2020 kuni 31. jaanuarini 2021 lisaks II lisa punktis 5 osutatud päevadele kuni kolm päeva, mille jooksul võib laev viibida ICESi 7.e rajoonis tõhustatud teadusliku vaatlemiskava alusel, nagu on osutatud II lisa punktis 8.1. Kõnealune eraldis põhineb liikmesriigi poolt II lisa punkti 8.3 kohaselt esitatud kirjeldusel ning selle esitamisele järgneval konsultatsioonil STECFiga. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 53 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

Artikkel 9
Biskaia lahe hariliku huntahvena harrastuspüügi meetmed

Harrastuspüügi, sealhulgas kaldalt toimuva püügi puhul ICESi 8.a ja 8.b rajoonis on lubatud püüda ja endale jätta kõige rohkem kaks harilikku huntahvenat kaluri kohta päevas. Käesolevat lõiku ei kohaldata seisevvõrkudega püügi suhtes, sest seisevvõrkudega ei tohi huntahvenat püüda ega kinni hoida. Käesolev lõik ei piira rangemate riiklike meetmete kohaldamist harrastuskalapüügi suhtes.

Artikkel 10
Euroopa angerja püüki käsitlevad meetmed ICESi piirkonna liidu vetes

Igasugune euroopa angerja siht-, juhu- ja harrastuspüük keelatakse ICESi piirkonna liidu vetes, sealhulgas riimvetes, nagu estuaarid, laguunid ja üleminekuveed, kolme järjestikuse kuu pikkuseks ajavahemikuks, mille iga liikmesriik määrab kindlaks vahemikus 1. augustist 2021 kuni 28. veebruarini 2022. Liikmesriigid teatavad kindlaksmääratud ajavahemiku komisjonile hiljemalt 1. juuniks 2021.

Artikkel 11
Kalapüügivõimaluste jaotamist käsitlevad erisätted

1.Käesolevas määruses sätestatud kalapüügivõimalused jaotatakse liikmesriikide vahel nii, et need ei piira:

a)määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 16 lõike 8 kohast kalapüügivõimaluste vahetamist;

b)määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 37 kohast mahaarvamist ega ümberjaotamist;

c)nõukogu määruse (EL) 2017/2403 artiklite 12 ja 47 kohast kalapüügivõimaluste ümberjaotamist;

d)määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 3 ja määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõike 9 alusel lubatud lisakoguste lossimist;

e)määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 4 ja määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõike 9 kohast koguste kinnipidamist;

f)määruse (EÜ) nr 1224/2009 artiklite 105, 106 ja 107 kohast mahaarvamist;

g)käesoleva määruse artikli 16 kohast kvootide ülekandmist ega omavahel vahetamist.

2.Varud, mille suhtes kohaldatakse ettevaatusprintsiibil põhinevat või analüütilist lubatud kogupüüki, on määruses (EÜ) nr 847/96 sätestatud lubatud kogupüükide ja kvootide haldamise ühest aastast teise ülekandmise otstarbel kindlaks määratud käesoleva määruse I lisas.

3.Kui käesoleva määruse I lisaga ei ole ette nähtud teisiti, kohaldatakse määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3 selliste kalavarude suhtes, mille suhtes kohaldatakse ettevaatusprintsiibil põhinevat lubatud kogupüüki, ning kõnealuse määruse artikli 3 lõikeid 2 ja 3 ning artiklit 4 kohaldatakse selliste kalavarude suhtes, mille suhtes kohaldatakse analüütilist lubatud kogupüüki.

4.Määruse (EÜ) nr 847/96 artikleid 3 ja 4 ei kohaldata, kui liikmesriik kasutab määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõikes 9 sätestatud paindlikku ühest aastast teise ülekandmist.

Artikkel 12
Parandusmeetmed seoses tursaga Kattegatis

1.Liidu laevad, mis püüavad Kattegatis põhjatraalidega (püügivahendite koodid: OTB, OTT, OT, TBN, TBS, TB, TX ja PTB), mille võrgusilma suurus on vähemalt 70 mm, kasutavad ühte järgmistest selektiivsetest püügivahenditest:

a)sortimisvõre, mille võresamm on kuni 35 mm ja millel on vaba väljapääsuava kaladele;

b)lestalisi ja tursklasi eraldav sortimisvõre, mille võresamm on kuni 50 mm ja millel on vaba väljapääsuava tursklaste jaoks;

c)selektiivtraali paneel, mille ruudukujulise võrgusilma suurus on 300 mm;

d)kindlaksmääratud väga selektiivne püügivahend, mille tehnilised omadused võimaldavad vastavalt STECFi poolt hinnatud teadusuuringule püüda turska vähem kui 1,5 % saagist, kui see on ainuke püügivahend laeva pardal.

2.Need asjaomase liikmesriigi projektis osalevad liidu laevad, millel on täielikult dokumenteeritud kalapüügiks vajalik toimiv varustus, võivad püügivahendit kasutada vastavalt määruse (EL) 2019/1241 V lisa B osale. Asjaomased liikmesriigid edastavad kõnealuste laevade nimekirja komisjonile.

Artikkel 13
Keelatud liigid

1.Liidu kalalaevadel on keelatud püüda, pardal hoida, ümber laadida ja lossida järgmisi liike:

(a)täht-sünkrai (Amblyraja radiata) ICESi 2.a, 3.a ja 7.d rajooni ning ICESi 4. alapiirkonna liidu vetes;

(b)harilik limapea (Beryx splendens) NAFO 6. alapiirkonnas;

(c)hall lühiogahai (Centrophorus squamosus) ICESi 2.a rajooni ja 4. alapiirkonna liidu vetes ning ICESi 1. ja 14. alapiirkonna liidu ja rahvusvahelistes vetes;

(d)portugali süvahai (Centroscymnus coelolepis) ICESi 2.a rajooni ja 4. alapiirkonna liidu vetes ning ICESi 1. ja 14. alapiirkonna liidu ja rahvusvahelistes vetes;

(e)šokolaadhai (Dalatias licha) ICESi 2.a rajooni ja 4. alapiirkonna liidu vetes ning ICESi 1. ja 14. alapiirkonna liidu ja rahvusvahelistes vetes;

(f)luits-nokkhai (Deania calcea) ICESi 2.a rajooni ja 4. alapiirkonna liidu vetes ning ICESi 1. ja 14. alapiirkonna liidu ja rahvusvahelistes vetes;

(g)sileda tiibrai (Dipturus batis) kompleks (Dipturus cf. flossada ja Dipturus cf. intermedia) ICESi 2.a rajooni ning ICESi 3., 4., 6., 7., 8., 9. ja 10. alapiirkonna liidu vetes;

(h)suur tumehai (Etmopterus princeps) ICESi 2.a rajooni ja 4. alapiirkonna liidu vetes ning ICESi 1. ja 14. alapiirkonna liidu ja rahvusvahelistes vetes;

(i)õngejadadega püütud supi-nugishai (Galeorhinus galeus) ICESi 2.a rajooni ja 4. alapiirkonna liidu vetes ning ICESi 1., 5., 6., 7., 8., 12. ja 14. alapiirkonna liidu ja rahvusvahelistes vetes;

(j)harilik heeringahai (Lamna nasus) kõigis vetes;

(k)ogarai (Raja clavata) ICESi 3.a rajooni liidu vetes;

(l)musterrai (Raja undulata) ICESi 6. ja 10. alapiirkonna liidu vetes;

(m)vaalhai (Rhincodon typus) kõigis vetes;

(n)harilik logardrai (Rhinobatos rhinobatos) Vahemeres;

(o)harilik ogahai (Squalus acanthias) ICESi 2., 3., 4., 5., 6., 7., 8., 9. ja 10. alapiirkonna liidu vetes, välja arvatud kaaspüügi vältimise programmi puhul, nagu on ette nähtud IA lisas.

2.Lõikes 1 osutatud liikide isendite juhupüügi korral ei tohi neid kahjustada. Need isendid tuleb viivitamata vette tagasi lasta.

Artikkel 14
Andmete edastamine

Kui liikmesriigid edastavad komisjonile määruse (EÜ) nr 1224/2009 artiklite 33 ja 34 kohaselt andmed püütud koguste lossimise ja püügikoormuse kohta, tuleb selleks kasutada käesoleva määruse I lisas esitatud kalavarukoode.

II peatükk
Load kalapüügiks kolmandate riikide vetes

Artikkel 15
Kalapüügiload

1.Kolmanda riigi vetes viibivatele liidu kalalaevadele antavate kalapüügilubade maksimaalne arv on esitatud V lisa A osas.

2.Kui üks liikmesriik kannab määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 16 lõike 8 alusel kvoodi üle teisele liikmesriigile käesoleva määruse V lisa A osas kindlaks määratud püügipiirkondades, tuleb üle anda ka asjaomased kalapüügiload ja teatada sellest komisjonile. Sellegipoolest ei tohi ületada käesoleva määruse V lisa A osas esitatud kalapüügilubade üldarvu püügipiirkonna kohta.

III peatükk
Kalapüügivõimalused piirkondlike
kalandusorganisatsioonide reguleeritavates vetes

1. jagu
Üldsätted

Artikkel 16
Kvootide ülekandmine ja vahetamine

1.Kui piirkondliku kalandusorganisatsiooni eeskirjade kohaselt on lubatud kvoote selle organisatsiooni osaliste vahel üle kanda või vahetada, võib liikmesriik (edaspidi „asjaomane liikmesriik“) seda arutada piirkondliku kalandusorganisatsiooni osalisega ning vajaduse korral kehtestada kavandatava kvootide ülekandmise või vahetamise võimalikud piirid.

2.Komisjon võib asjaomase liikmesriigi teatise alusel kinnitada sellise kavandatava kvootide ülekandmise või vahetamise piirid, mida kõnealune liikmesriik on arutanud piirkondliku kalandusorganisatsiooni vastava osalisega. Seejärel annab komisjon piirkondliku kalandusorganisatsiooni asjaomasele osalisele põhjendamatu viivituseta oma nõusoleku kvoodid üle kanda või neid vahetada. Komisjon teavitab piirkondliku kalandusorganisatsiooni sekretariaati kvootide kokkulepitud ülekandmisest või vahetamisest vastavalt selle organisatsiooni eeskirjadele.

3.Komisjon teavitab liikmesriike kvootide kokkulepitud ülekandmisest või vahetamisest.

4.Kvootide ülekandmise või vahetamisega asjaomaselt piirkondliku kalandusorganisatsiooni osaliselt saadud või sellele üle kantud kalapüügivõimalusi käsitatakse asjaomasele liikmesriigile eraldatud või tema püügivõimalustest maha arvestatud kvoodina alates hetkest, mil kvootide ülekandmine või vahetamine jõustub kooskõlas piirkondliku kalandusorganisatsiooni asjaomase osalisega saavutatud kokkuleppe tingimustega või asjakohasel juhul asjaomase piirkondliku kalandusorganisatsiooni eeskirjadega. Selline eraldamine ei muuda kehtivat jaotust liikmesriikide vahel kooskõlas püügitegevuse suhtelise stabiilsuse põhimõttega.

5.Käesolevat artiklit kohaldatakse kuni 31. jaanuarini 2022, kui tegemist on kvootide ülekandmisega piirkondliku kalandusorganisatsiooni osaliselt liidule ja nende kvootide edasise jaotamisega liikmesriikide vahel.

[2.–10. jagu ajakohastatakse pärast vastavate piirkondlike kalandusorganisatsioonide aastakoosolekuid.]

2. jagu
ICCATi konventsiooni ala

Artikkel 17
Püügi-, kasvatamis- ja nuumamisvõimsuse piirangud

1.Selliste liidu söödaga õngelaevade ja landipüügilaevade arvu, millel on lubatud Atlandi ookeani idaosas aktiivselt püüda harilikku tuuni, mille kaal ja suurus on vahemikus 8 kg / 75 cm ja 30 kg / 115 cm, piiratakse VI lisa punkti 1 kohaselt.

2.Selliste rannalähedase väikesemahulise püügiga tegelevate liidu kalalaevade arvu, millel on lubatud Vahemeres aktiivselt püüda harilikku tuuni, mille kaal ja suurus on vahemikus 8 kg / 75 cm ja 30 kg / 115 cm, piiratakse VI lisa punkti 2 kohaselt.

3.Selliste liidu kalalaevade arvu, mis püüavad kasvatamise eesmärgil Aadria meres harilikku tuuni, mille kaal ja suurus on vahemikus 8 kg / 75 cm ja 30 kg / 115 cm, piiratakse VI lisa punkti 3 kohaselt.

4.Selliste kalalaevade arvu, millel on lubatud Atlandi ookeani idaosas ja Vahemerel harilikku tuuni püüda, pardal hoida, ümber laadida, transportida või lossida, piiratakse VI lisa punkti 4 kohaselt.

5.Atlandi ookeani idaosas ja Vahemerel hariliku tuuni püüdmiseks kasutatavate püüniste arvu piiratakse VI lisa punkti 5 kohaselt.

6.Atlandi ookeani idaosas ja Vahemeres hariliku tuuni kasvatamise ja nuumamise koguvõimsust ning kalakasvandustesse viidava loodusest püütud hariliku tuuni suurimat kogust piiratakse VI lisa punkti 6 kohaselt.

7.Maksimaalset liidu kalalaevade arvu, millel on kooskõlas nõukogu määruse (EÜ) nr 520/2007 29 artikliga 12 lubatud püüda sihtliigina põhjapoolset pikkuim-tuuni, piiratakse käesoleva määruse VI lisa punkti 7 kohaselt.

8.ICCATi konventsiooni alal suursilm-tuuni püüdvate vähemalt 20 meetri pikkuste liidu kalalaevade maksimaalset arvu piiratakse VI lisa punkti 8 kohaselt.

Artikkel 18
Harrastuskalapüük

Vajaduse korral eraldavad liikmesriigid ID lisa kohaselt neile eraldatud kvootide arvelt erikvoodi harrastuskalapüügiks.

Artikkel 19
Haid

1.Suursilm-rebashaide (Alopias superciliosus) rümpade või nende osade pardal hoidmine, ümberlaadimine ja lossimine on keelatud igasuguse püügi korral.

2.Keelatud on perekonda Alopias kuuluvate rebashaide sihtpüük.

3.Sugukonda Sphyrnidae (v.a Sphyrna tiburo) kuuluvate vasarhaide rümpade või nende osade pardal hoidmine, ümberlaadimine ja lossimine on keelatud ICCATi konventsiooni alal toimunud püügi korral.

4.Pikkuim-hallhaide (Carcharhinus longimanus) rümpade või nende osade pardal hoidmine, ümberlaadimine ja lossimine on keelatud igasuguse püügi korral.

5.Siid-hallhaide (Carcharhinus falciformis) pardal hoidmine on keelatud igasuguse püügi korral.

3. jagu
CCAMLRi konventsiooni ala

Artikkel 20
Kihvkalade uurimuslik püük

Liikmesriigid võivad 2020. aastal osaleda kihvkalade (Dissostichus spp.) õngejadaga uurimuslikus püügis FAO alapiirkondades 88.1 ja 88.2 ning rajoonides 58.4.1, 58.4.2 ja 58.4.3.a väljaspool riikliku jurisdiktsiooni all olevaid piirkondi. Sellises uurimuslikus püügis osaleda kavatsev liikmesriik teavitab sellest CCAMLRi sekretariaati kooskõlas määruse (EÜ) nr 601/2004 artiklitega 7 ja 7a hiljemalt 1. juuniks 2020.

Artikkel 21
Kihvkalade uurimusliku püügi piirangud

1.Kihvkalade püük on 2019.–2020. aasta püügihooajal VII lisa tabelis B sätestatud liikide, lubatud kogupüügi ja kaaspüügi piirnormide puhul piiratud nimetatud lisa tabelis A sätestatud liikmesriikide, alapiirkondade ja laevade arvuga.

2.Hailiikide sihtpüük muudel eesmärkidel kui teadusuuringud on keelatud. Kihvkalade püügil juhusliku kaaspüügina püütud haid, eriti noorkalad ja marja heitmiseks valmis emaskalad, lastakse elusana vette tagasi.

3.Kui see on kohaldatav, siis kalapüük mis tahes väikeses uurimisalas (SSRU) lõpeb niipea, kui deklareeritud saak ulatub kindlaksmääratud lubatud kogupüügini, ning asjaomases uurimisalas keelatakse püük püügihooaja lõpuni.

4.Kala püütakse võimalikult suures geograafilises ja batümeetrilises ulatuses, et saada püügivõime kindlaksmääramiseks vajalikku teavet ning vältida saagi ja püügikoormuse liiga suurt koondumist. Kuid kui FAO alapiirkondades 88.1 ja 88.2 ning rajoonides 58.4.1, 58.4.2 ja 58.4.3.a on püük artikli 20 kohaselt lubatud, siis on see keelatud 550 meetri sügavusjoonest kõrgemal.

Artikkel 22
Tavalise hiilgevähi püük 2020.–2021. aasta püügihooajal

1.CCAMLRi konventsiooni alal 2020.–2021. aasta püügihooajal tavalist hiilgevähki (Euphausia superba) püüda kavatsev liikmesriik teavitab komisjoni hiljemalt 1. maiks 2020 oma kavatsusest tavalist hiilgevähki püüda, kasutades selleks käesoleva määruse VII lisa liite B osas esitatud vormi. Liikmesriikidelt saadud teabe põhjal esitab komisjon teated CCAMLRi sekretariaadile hiljemalt 30. maiks 2020.

2.Käesoleva artikli lõikes 1 osutatud teade sisaldab teavet, mis tuleb määruse (EÜ) nr 601/2004 artikli 3 kohaselt esitada iga sellise laeva kohta, millele liikmesriik tavalise hiilgevähi püügiks loa annab.

3.CCAMLRi konventsiooni alal tavalist hiilgevähki püüda kavatsev liikmesriik teatab oma kavatsusest üksnes nende laevade kohta, millel on selleks luba ja mis teatamise ajal sõidavad tema lipu all või CCAMLRi mõne teise liikme lipu all, kuid mis püügi ajal eeldatavalt sõidavad tema lipu all.

4.Liikmesriik võib lubada tavalise hiilgevähi püügis osaleda muul kui käesoleva artikli lõigete 1, 2 ja 3 kohaselt CCAMLRi sekretariaadile teatatud laeval, kui luba omaval laeval ei ole võimalik osaleda põhjendatud funktsionaalsetel põhjustel või vääramatu jõu tõttu. Sel juhul teavitab asjaomane liikmesriik viivitamata CCAMLRi sekretariaati ja komisjoni ning esitab järgmise teabe:

a)täielikud andmed asenduslaeva(de) kohta, sealhulgas määruse (EÜ) nr 601/2004 artikliga 3 ette nähtud teave;

b)põhjalik aruanne asendamise põhjuste kohta ning kõik asjakohased täiendavad dokumendid või viited.

5.Liikmesriik ei luba tavalise hiilgevähi püügis osaleda laevadel, mis on kantud CCAMLRi nimekirja ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegeleva kalalaevana.

4. jagu
IOTC pädevusalasse kuuluv ala

Artikkel 23
IOTC pädevusalasse kuuluval alal
kala püüdvate laevade püügivõimsuse piiramine

1.IOTC pädevusalasse kuuluval alal troopikatuune püüdvate liidu kalalaevade suurim arv ja nende vastav kogumahutavusena väljendatud püügivõimsus vastab VIII lisa punktile 1.

2.IOTC pädevusalasse kuuluval alal mõõkkala (Xiphias gladius) ja pikkuim-tuuni (Thunnus alalunga) püüdvate liidu kalalaevade suurim arv ja nende vastav kogumahutavusena väljendatud püügivõimsus vastab VIII lisa punktile 2.

3.Liikmesriigid võivad lõigete 1 ja 2 kohaselt ühes või teises püügipiirkonnas tegutsevad laevad ümber jaotada, kui nad tõendavad komisjonile, et see muutus ei suurenda asjaomase kalavaru püügi koormust.

4.Liikmesriigid tagavad, et kui kavandatakse püügivõimsuse ülekandmist nende laevastikku, on asjaomased laevad IOTC poolt lubatud laevade registris või mõne muu tuunipüüki käsitleva piirkondliku kalandusorganisatsiooni laevaregistris. Üle ei tohi kanda selliste laevade püügivõimsust, mis on mõne piirkondliku kalandusorganisatsiooni nimekirjas kui teatamata, ebaseadusliku ja reguleerimata kalapüügiga tegelevad laevad.

5.Liikmesriigid võivad oma püügivõimsust suurendada üle lõigetes 1 ja 2 osutatud püügivõimsuse üksnes IOTC-le esitatud arengukavas kehtestatud piiride ulatuses.

Artikkel 24
Triivivad peibutuspüügivahendid ja varustuslaevad

1.Triivivad peibutuspüügivahendid peavad olema varustatud mõõtevahenditega varustatud poidega. Muude poide, näiteks raadiopoide kasutamine on keelatud.

2.Seinnoodalaev ei tohi korraga jälgida rohkem kui 300 toimivat poid.

3.Igale seinnoodalaevale aastas hangitavate mõõtevahenditega varustatud poide maksimumarvuks on kehtestatud 500. Ühelgi seinnoodalaeval ei tohi kunagi olla üle 500 mõõtevahenditega varustatud poi (varus olev poi ja toimiv poi).

4.Varustuslaevade maksimumarv on kaks varustuslaeva vähemalt viie seinnoodalaeva kohta, mis kõik sõidavad ühe liikmesriigi lipu all. Käesolevat sätet ei kohaldata liikmesriikide suhtes, kes kasutavad ainult ühte varustuslaeva.

5.Ühte seinnoodalaeva ei toeta ühelgi ajal rohkem kui üks liikmesriigi lipu all sõitev varustuslaev.

6.Liit ei kanna ühtegi uut või täiendavat varustuslaeva IOTC püügiluba omavate laevade registrisse.

Artikkel 25
Haid

1.Kõigi sugukonda Alopiidae kuuluvate rebashaide liikide rümpade või nende osade pardal hoidmine, ümberlaadimine ja lossimine on keelatud igasuguse püügi korral.

2.Kõigi pikkuim-hallhaide (Carcharhinus longimanus) rümpade või nende osade pardal hoidmine, ümberlaadimine ja lossimine on keelatud igasuguse püügi korral, välja arvatud laevade puhul, mille üldpikkus on alla 24 meetri ning mis teevad püügioperatsioone üksnes selle liikmesriigi majandusvööndis, kelle lipu all nad sõidavad, ja püüavad kala üksnes kohalikuks tarbimiseks.

3.Lõigetes 1 ja 2 osutatud liikide juhupüügi korral ei tohi neid kahjustada. Need isendid tuleb viivitamata vette tagasi lasta.

Artikkel 26
Merisarviklased

1.Liidu kalalaevadel, välja arvatud elatise teenimiseks toimuva kalapüügiga tegelevad kalalaevad (kui püütud kala tarbivad otse kalurite perekonnad), on keelatud püüda merisarviklasi (Mobulidae sugukond, sealhulgas perekonnad Manta ja Mobula) ning pardal hoida, ümber laadida, lossida, ladustada, müügiks pakkuda või müüa merisarviklaste rümpasid või mis tahes osi.

Erandina esimesest lõigust võib väikesemahulisel kalapüügil (muu kui õngejada- või pinnapüük, st püük seinnootade, ritvõngede, nakkevõrkude, käsiõnge- ja veoõngelaevadega, mis on IOTC püügiluba omavate laevade registris) tahtmatult püütud merisarviklasi lossida üksnes kohalikuks tarbimiseks.

2.Kõik kalalaevad, välja arvatud elatise teenimiseks toimuva kalapüügiga tegelevad kalalaevad, peavad kohe, kui võrgus, konksu otsas või tekil märgatakse merisarviklasi, need võimaluse korral viivitamata elusana ja vigastamata vette tagasi laskma ning tegema seda nii, et see tekitaks püütud isenditele võimalikult vähe kahju.

5. jagu
SPRFMO konventsiooni ala

Artikkel 27
Pelaagiline kalapüük

1.Üksnes need liikmesriigid, kes tegelesid 2007., 2008. või 2009. aastal SPRFMO konventsiooni alal aktiivselt pelaagilise kalapüügiga, võivad selles piirkonnas püüda pelaagilisi liike kooskõlas IH lisas kindlaks määratud lubatud kogupüügiga.

2.Lõikes 1 osutatud liikmesriigid kehtestavad 2020. aastal oma lipu all sõitvate pelaagilisi liike püüdvate laevade kogumahutavuse taseme piirmäärana liidu kogutaseme, st 78 600 GT.

3.IH lisas kindlaks määratud püügivõimalusi võib kasutada üksnes tingimusel, et liikmesriigid saadavad komisjonile hiljemalt järgmise kuu viiendaks päevaks SPRFMO konventsiooni alal aktiivse kalapüügi või ümberlaadimisega tegelevate laevade nimekirja, laevaseiresüsteemi aruanded, igakuised püügiaruanded ja olemasolu korral andmed sadamakülastuste kohta eesmärgiga edastada see teave SPRFMO sekretariaadile.

Artikkel 28
Põhjapüük

1.Liikmesriigid piiravad 2020. aastal oma laevade põhjapüüki või põhjapüügi koormust SPRFMO konventsiooni alal, piirdudes selle ala nende osadega, kus põhjapüük ajavahemikul 1. jaanuarist 2002 kuni 31. detsembrini 2006 toimus, ning hoides püügi ja koormuse tasemel, mis ei ületa püügi või püügikoormuse näitajate aasta keskmist taset nimetatud ajavahemikul. Nad võivad sellisest keskmisest rohkem püüda, kui SPRFMO kinnitab nende kava keskmisest rohkem püüda.

2.Liikmesriigid, kes ei ole tõendatult tegelenud põhjapüügiga või kellel ei ole olnud selle püügi koormust SPRFMO konventsiooni alal ajavahemikul 1. jaanuarist 2002 kuni 31. detsembrini 2006, kala püüda ei tohi, välja arvatud juhul, kui SPRFMO kinnitab nende kava püüda kala ilma varasema püügi või püügikoormuseta.

Artikkel 29
Uurimuslik kalapüük

1.Liikmesriigid võivad 2020. aastal osaleda kihvkalade (Dissostichus spp.) õngejadaga uurimuslikus kalapüügis SPRFMO konventsiooni alal üksnes siis, kui SPRFMO on kinnitanud nende vastava püügi taotluse koos kalapüügi tegevuskavaga ja võetud kohustusega rakendada andmekogumiskava.

2.Kala püütakse üksnes SPRFMO poolt täpsustatud uurimisüksustes. Kalapüük on keelatud 750 meetri sügavusjoonest kõrgemal ja 2 000 meetri sügavusjoonest madalamal.

3.Lubatud kogupüük määratakse kindlaks IH lisas. Kala püütakse ühe, maksimaalselt 21 järjestikuse päeva pikkuse püügireisi jooksul, kusjuures ühe loomuse kohta on maksimaalselt 5 000 õngekonksu ja ühe uurimisüksuse kohta on maksimaalselt 20 loomust. Püük tuleb lõpetada lubatud kogupüügi ammendumisel või kui 100 loomust on vette lastud ja pardale hiivatud, olenevalt sellest, kumb juhtub varem.

6. jagu
IATTC konventsiooni ala

Artikkel 30
Seinnoodapüük

1.Kulduim-tuuni (Thunnus albacares), suursilm-tuuni (Thunnus obesus) ja vööttuuni (Katsuwonus pelamis) püük on seinnoodalaevadega keelatud järgmiselt:

a)29. juulist (kell 00.00) 2020 kuni 8. oktoobrini 2020 (kell 24.00) või 9. novembrist 2020 (kell 00.00) kuni 19. jaanuarini 2021 (kell 24.00) järgmiste piiridega määratud alal:

–Vaikse ookeani Ameerika rannik,

–150º läänepikkust,

–40º põhjalaiust,

–40º lõunalaiust;

b)9. oktoobrist 2020 (kell 00.00) kuni 8. novembrini 2020 (kell 24.00) järgmiste piiridega määratud alal:

–96º läänepikkust,

–110º läänepikkust,

–4º põhjalaiust,

–3º lõunalaiust.

2.Asjaomased liikmesriigid teatavad iga laeva kohta komisjonile valitud keeluaja vastavalt lõike 1 punktile a enne 1. aprilli 2020. Kõik asjaomaste liikmesriikide seinnoodalaevad lõpetavad lõikes 1 kindlaks määratud piirkondades valitud perioodiks seinnoodapüügi.

3.IATTC konventsiooni alal tuuni püüdvad seinnoodalaevad hoiavad pardal ja seejärel lossivad või laadivad ümber kogu kulduim-tuuni, suursilm-tuuni ja vööttuuni saagi.

4.Lõiget 3 ei kohaldata järgmistel juhtudel:

a)kui kala on inimtoiduks kõlbmatu muudel põhjustel kui alamõõdulisuse tõttu või

b)kui reisi lõpuosa viimase püügikorraga püütud tuuni mahutamiseks ei pruugi olla piisavalt vaba lastiruumi.

Artikkel 31
Triivivad peibutuspüügivahendid

1.Seinnoodalaev ei tohi IATTC konventsiooni alal korraga kasutada rohkem kui 450 aktiivset peibutuspüügivahendit. Peibutuspüügivahend loetakse aktiivseks, kui see on merel kasutusele võetud, hakkab edastama oma asukoha kohta teavet ja seda jälgib laev, selle omanik või käitaja. Peibutuspüügivahendi võib aktiveerida üksnes seinnoodalaeva pardal.

2.Seinnoodalaev ei tohi peibutuspüügivahendeid kasutada 15 päeva jooksul enne artikli 29 lõike 1 punktis a osutatud valitud keeluaja algust ja laev korjab merest välja sama arvu peibutuspüügivahendeid, kui ta kasutas 15 päeva jooksul enne keeluaja algust.

3.Liikmesriik esitab komisjonile igakuiselt päevade kaupa IATTC nõutud aruande kõigi aktiivsete peibutuspüügivahendite kohta. Aruanded esitatakse vähemalt 60 päeva hiljem, aga mitte rohkem kui 75 päeva hiljem. Komisjon edastab selle teabe viivitamata IATTC sekretariaadile.

Artikkel 32
Suursilm-tuuni püügi piirnormid õngejadapüügil

Kõigi liikmesriikide suursilm-tuuni aastane kogupüük õngejadalaevadega IATTC konventsiooni alal on ette nähtud IL lisas.

Artikkel 33
Pikkuim-hallhaide püügi keeld

1.IATTC konventsiooni alal on keelatud püüda pikkuim-hallhaisid (Carcharhinus longimanus) ning nimetatud alal püütud pikkuim-hallhaide rümpasid või mis tahes osi pardal hoida, ümber laadida, lossida, ladustada, müügiks pakkuda või müüa.

2.Lõikes 1 osutatud liikide isendite juhupüügi korral ei tohi neid kahjustada. Laeva käitajad peavad need isendid viivitamata vette tagasi laskma.

3.Laeva käitajad peavad:

a)registreerima vette tagasi lastud kalade arvu ja märkima nende seisukorra (surnud või elus);

b)edastama punktis a märgitud teabe liikmesriigile, mille kodanikud nad on. Liikmesriigid edastavad eelmise aasta jooksul kogutud teabe komisjonile 31. jaanuariks.

Artikkel 34
Merisarviklaste püügi keeld

IATTC konventsiooni alal on liidu kalalaevadel keelatud püüda merisarviklasi (Mobulidae sugukond, sh perekonnad Manta ja Mobula) ning pardal hoida, ümber laadida, lossida, ladustada, müügiks pakkuda või müüa merisarviklaste rümpasid või mis tahes osi. Kohe kui nad märkavad, et nad on püüdnud merisarviklasi, peavad nad need kalad võimaluse korral viivitamata vette tagasi laskma elusana ja vigastamata.

7. jagu
SEAFO konventsiooni ala

Artikkel 35
Süvamerehaide püügi keeld

SEAFO konventsiooni alal on keelatud järgmiste süvamerehaide sihtpüük:

a)tont-musthai (Apristurus manis),

b)sile tumehai (Etmopterus bigelowi),

c)lühisaba-tumehai (Etmopterus brachyurus),

d)suur tumehai (Etmopterus princeps),

e)ronkjas tumehai (Etmopterus pusillus),

f)railased (Rajidae),

g)harilik samethai (Scymnodon squamulosus),

h)Selachimorpha seltsi kuuluvad süvamerehaid,

i)harilik ogahai (Squalus acanthias).

8. jagu
WCPFC konventsiooni ala

Artikkel 36
Suursilm-tuuni, kulduim-tuuni, vööttuuni
ja Vaikse ookeani lõunaosas pikkuim-tuuni püügi tingimused

1.Liikmesriigid tagavad, et seinnoodalaevadele avamerel WCPFC konventsiooni ala selles osas, mis asub 20° põhjalaiuse ja 20° lõunalaiuse vahel, ei ületa suursilm-tuuni (Thunnus obesus), kulduim-tuuni (Thunnus albacares) ja vööttuuni (Katsuwonus pelamis) püügiks eraldatud päevade arv 403 päeva.

2.Liidu kalalaevad ei tohi püüda Vaikse ookeani lõunaosa pikkuim-tuuni (Thunnus alalunga) WCPFC konventsiooni alas 20° lõunalaiusest lõuna pool.

3.Liikmesriigid tagavad, et 2020. aastal ei püüta suursilm-tuuni (Thunnus obesus) õngejadalaevadega üle 2 000 tonni.

Artikkel 37
Peibutuspüügivahenditega püüki käsitlevad meetmed

1.WCPFC konventsiooni ala selles osas, mis asub 20° põhjalaiuse ja 20° lõunalaiuse vahel, on seinnoodalaevadel keelatud kasutada või üles seada peibutuspüügivahendeid vahemikus 1. juulist 2020 (kell 00.00) kuni 30. septembrini 2020 (kell 24.00).

2.Lisaks lõikes 1 sätestatud keelule on 20° põhjalaiuse ja 20° lõunalaiuse vahel asuva WCPFC konventsiooni ala avamerel keelatud üles seada peibutuspüügivahendeid veel kahe lisakuu jooksul: kas 1. aprillist 2020 (kell 00.00) kuni 31. maini 2020 (kell 24.00) või 1. novembrist 2020 (kell 00.00) kuni 31. detsembrini 2020 (kell 24.00).

3.Lõiget 2 ei kohaldata järgmistel juhtudel:

a)reisi lõpuosas, kui laeval ei ole piisavalt vaba lastiruumi kogu püütud kala mahutamiseks;

b)kui kala on inimtoiduks kõlbmatu muudel põhjustel kui alamõõdulisuse tõttu või

c)kui külmutusseadmetel tekib tõsine rike.

4.Liikmesriigid tagavad, et ükski nende seinnoodalaev ei kasutaks merel rohkem kui 350 peibutuspüügivahendit mõõtevahenditega varustatud aktiveeritud poiga. Poi aktiveeritakse ainult laeva pardal.

5.Kõik lõike 1 kohases WCPFC konventsiooni ala osas püügiga tegelevad seinnoodalaevad hoiavad pardal ning laadivad ümber ja lossivad kõik püütud suursilm-tuunid, kulduim-tuunid ja vööttuunid.

Artikkel 38
Mõõkkala püügi luba omavate
liidu kalalaevade arvu piiramine

WCPFC konventsiooni alal 20° lõunalaiusest lõuna pool asuvates piirkondades mõõkkala (Xiphias gladius) püügiks luba omavate liidu kalalaevade suurim arv on esitatud IX lisas.

Artikkel 39
Mõõkkala püügi piirnormid õngejadapüügil 20° lõunalaiusest lõuna pool

Liikmesriigid tagavad, et mõõkkala (Xiphias gladius) püük õngejadadega 20° lõunalaiusest lõuna pool ei ületaks 2020. aastal IG lisas sätestatud piirmäära. Samuti tagavad liikmesriigid, et selle meetme tulemusel ei kanduks mõõkkala püügikoormus 20° lõunalaiusest põhja poole.

Artikkel 40
Siid-hallhaid ja pikkuim-hallhaid

1.WCPFC konventsiooni alal on keelatud pardal hoida, ümber laadida, lossida või ladustada järgmiste liikide rümpasid või nende osi:

a)siidhallhaid (Carcharhinus falciformis),

b)pikkuim-hallhaid (Carcharhinus longimanus).

2.Lõikes 1 osutatud liikide isendite juhupüügi korral ei tohi neid kahjustada. Need isendid tuleb viivitamata vette tagasi lasta.

Artikkel 41
IATTC ja WCPFC vaheline kattuv piirkond

1.Laevad, mis on kantud üksnes WCPFC registrisse, peavad järgima käesolevas jaos sätestatud meetmeid, kui need püüavad kala artikli 4 punkti v kohases IATTC ja WCPFC vahelises kattuvas piirkonnas.

2.Laevad, mis on kantud nii WCPFC kui ka IATTC registrisse, samuti laevad, mis on kantud üksnes IATTC registrisse, peavad järgima artikli 30 lõike 1 punktis a, sama artikli lõigetes 2, 3 ja 4 ning artiklites 31, 32 ja 33 sätestatud meetmeid, kui need püüavad kala artikli 4 punkti v kohases IATTC ja WCPFC vahelises kattuvas piirkonnas.

9. jagu
Beringi meri

Artikkel 42
Kalapüügikeeld Beringi mere avamerel

Beringi mere avamerel on keelatud püüda vaikse ookeani mintaid (Gadus chalcogrammus).

10. jagu
SIOFA KOKKULEPPEGA HÕLMATUD PIIRKOND

Artikkel 43
Põhjapüügi piirangud

Liikmesriigid tagavad, et nende lipu all sõitvad laevad, mis püüavad kala SIOFA kokkuleppega hõlmatud piirkonnas:

a)piiravad oma iga-aastast põhjapüügi koormust ja saaki nende aastate keskmisele aastasele tasemele, mil nende laevad kõnealuses SIOFA kokkuleppega hõlmatud piirkonnas tegutsesid, vaatlusperioodi jooksul, mille kohta on olemas komisjonile deklareeritud andmed;

(a)ei laienda põhjapüügi koormuse ruumilist jaotust, välja arvatud õngejadade ja mõrdade kasutamise meetodid, kaugemale piirkondadest, kus viimastel aastatel püük toimus;

(b)ei tohi kalastada IK lisas kindlaks määratud Atlantis Banki, Corali, Fools Flati, Middle of Whati, Walter’s Shoali ajutistel kaitsealadel, välja arvatud püük õngejadade ja mõrdadega ning tingimusel, et kõnealustes piirkondades kala püüdes peab alati pardal olema teadusvaatleja.

III JAOTIS
KOLMANDATE RIIKIDE LAEVADE
KALAPÜÜGIVÕIMALUSED
LIIDU VETES

Artikkel 44
Norra lipu all sõitvad kalalaevad
ja Fääri saartel registreeritud kalalaevad

Norra lipu all sõitvatel kalalaevadel ja Fääri saartel registreeritud kalalaevadel on lubatud püüda liidu vetes kala käesoleva määruse I lisas kindlaks määratud lubatud kogupüügi piires ning käesolevas määruses ja määruse (EL) 2017/2403 III jaotises sätestatud tingimustel.

Artikkel 45
Venezuela lipu all sõitvad kalalaevaed

Venezuela lipu all sõitvate kalalaevade suhtes kohaldatakse käesolevas määruses ja määruse (EL) 2017/2403 III jaotises sätestatud tingimusi.

Artikkel 46
Kalapüügiload

Kolmanda riigi vetes kala püüdvatele liidu kalalaevadele antavate kalapüügilubade suurim arv on esitatud V lisa B osas.

Artikkel 47
Püügi ja kaaspüügi lossimise tingimused

Artiklis 7 sätestatud tingimusi kohaldatakse kolmandate riikide selliste laevade püügi ja kaaspüügi suhtes, mis püüavad kala artiklis 46 osutatud lubade alusel.

Artikkel 48
Keelatud liigid

1.Kolmandate riikide laevadel on liidu vetes keelatud püüda, pardal hoida, ümber laadida ja lossida järgmisi liike:

a)täht-sünkrai (Amblyraja radiata) ICESi 2.a, 3.a ja 7.d rajooni ning ICESi 4. alapiirkonna liidu vetes;

b)sileda tiibrai (Dipturus batis) kompleks (Dipturus cf. flossada ja Dipturus cf. intermedia) ICESi 2.a rajooni ning ICESi 3., 4., 6., 7., 8., 9. ja 10. alapiirkonna liidu vetes;

c)õngejadadega püütud supi-nugishai (Galeorhinus galeus) ICESi 2.a rajooni ning ICESi 1., 4., 5., 6., 7., 8., 12. ja 14. alapiirkonna liidu vetes;

d)šokolaadhai (Dalatias licha), luits-nokkhai (Deania calcea), hall lühiogahai (Centrophorus squamosus), suur tumehai (Etmopterus princeps) ja portugali süvahai (Centroscymnus coelolepis) ICESi 2.a rajooni ning ICESi 1., 4. ja 14. alapiirkonna liidu vetes;

e)harilik heeringahai (Lamna nasus) liidu vetes;

f)ogarai (Raja clavata) ICESi 3.a rajooni liidu vetes;

g)musterrai (Raja undulata) ICESi 6., 9. ja 10. alapiirkonna liidu vetes;

h)harilik logardrai (Rhinobatos rhinobatos) Vahemeres;

i)vaalhai (Rhincodon typus) kõigis vetes;

j)harilik ogahai (Squalus acanthias) ICESi 2., 3., 4., 5., 6., 7., 8., 9. ja 10. alapiirkonna liidu vetes.

2.Lõikes 1 osutatud liikide isendite juhupüügi korral ei tohi neid kahjustada. Need isendid tuleb viivitamata vette tagasi lasta.

IV JAOTIS
LÕPPSÄTTED

Artikkel 49
Komiteemenetlus

Komisjoni abistab määrusega (EL) nr 1380/2013 asutatud kalanduse ja vesiviljeluse komitee. See komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses.

Artikkel 50
Üleminekusäte

Artikleid 9, 12, 13, 19, 25, 26, 33, 34, 35, 40, 42 ja 48 kohaldatakse mutatis mutandis ka 2022. aastal, kuni jõustub määrus, millega määratakse kindlaks kalapüügivõimalused 2022. aastaks.

Artikkel 51
Jõustumine

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2021. Artiklite 20, 21 ja 22 ning VII lisa sätteid selles lisas osutatud kalavarude püügi võimaluste kohta CCAMLRi konventsiooni alal kohaldatakse alates 1. detsembrist 2020.

II lisas esitatud püügikoormuse piiranguid käsitlevaid sätteid kohaldatakse alates 1. veebruarist 2021 kuni 31. jaanuarini 2022.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel,

(1)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. juuli 2018. aasta määrus (EL) 2018/973, millega kehtestatakse Põhjamere põhjalähedaste kalavarude ja nende varude püügi mitmeaastane kava, täpsustatakse Põhjamerel kehtiva lossimiskohustuse täitmise üksikasjad ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 676/2007 ja (EÜ) nr 1342/2008 (ELT L 179, 16.7.2018, lk 1).

(2)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. märtsi 2019. aasta määrus (EL) 2019/472, millega kehtestatakse läänepiirkonna vetes ja sellega piirnevates vetes püütavate kalavarude majandamise ja nende kalavarude püügi mitmeaastane kava ning millega muudetakse määrusi (EL) 2016/1139 ja (EL) 2018/973 ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 811/2004, (EÜ) nr 2166/2005, (EÜ) nr 388/2006, (EÜ) nr 509/2007 ja (EÜ) nr 1300/2008 (ELT L 179, 16.7.2018, lk 1).

(3)    Vt eelkõige dokument „ICESi nõuannete üldine taust“ aadressil http://www.ices.dk/sites/pub/Publication%20Reports/Advice/2018/2018/Introduction_to_advice_2018.pdf

(4)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1380/2013 ühise kalanduspoliitika kohta, millega muudetakse nõukogu määruseid (EÜ) nr 1954/2003 ja (EÜ) nr 1224/2009 ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 2371/2002 ja (EÜ) nr 639/2004 ning nõukogu otsus 2004/585/EÜ (ELT L 354, 28.12.2013, lk 22).

(5)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. märtsi 2019. aasta määrus (EL) 2019/472, millega kehtestatakse läänepiirkonna vetes ja sellega piirnevates vetes püütavate kalavarude majandamise ja nende kalavarude püügi mitmeaastane kava ning millega muudetakse määrusi (EL) 2016/1139 ja (EL) 2018/973 ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 811/2004, (EÜ) nr 2166/2005, (EÜ) nr 388/2006, (EÜ) nr 509/2007 ja (EÜ) nr 1300/2008 (ELT L 83, 25.3.2019, lk 1).

(6)    Nõukogu 18. septembri 2007. aasta määrus (EÜ) nr 1100/2007, millega kehtestatakse meetmed euroopa angerja varude taastamiseks (ELT L 248, 22.9.2007, lk 17).

(7)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. juuli 2018. aasta määrus (EL) 2018/973, millega kehtestatakse Põhjamere põhjalähedaste kalavarude ja nende varude püügi mitmeaastane kava, täpsustatakse Põhjamerel kehtiva lossimiskohustuse täitmise üksikasjad ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 676/2007 ja (EÜ) nr 1342/2008 (ELT L 179, 16.7.2018, lk 1).

(8)     Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. septembri 2016. aasta määrus (EL) 2016/1627, milles käsitletakse Atlandi ookeani idaosas ja Vahemeres hariliku tuuni varude taastamise mitmeaastast kava ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 302/2009 (ELT L 252, 16.9.2016, lk 1).

(9)    Nõukogu 6. mai 1996. aasta määrus (EÜ) nr 847/96, millega kehtestatakse lubatud kogupüükide (TAC) ja kvootide haldamise täiendavad tingimused ühest aastast teise ülekandmisel (EÜT L 115, 9.5.1996, lk 3).

(10)    Nõukogu 20. novembri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 1224/2009, millega luuakse ühenduse kontrollisüsteem ühise kalanduspoliitika eeskirjade järgimise tagamiseks, muudetakse määrusi (EÜ) nr 847/96, (EÜ) nr 2371/2002, (EÜ) nr 811/2004, (EÜ) nr 768/2005, (EÜ) nr 2115/2005, (EÜ) nr 2166/2005, (EÜ) nr 388/2006, (EÜ) nr 509/2007, (EÜ) nr 676/2007, (EÜ) nr 1098/2007, (EÜ) nr 1300/2008, (EÜ) nr 1342/2008 ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EMÜ) nr 2847/93, (EÜ) nr 1627/94 ja (EÜ) nr 1966/2006 (ELT L 343, 22.12.2009, lk 1).

(11)    Euroopa Majandusühenduse ja Norra Kuningriigi vaheline kalanduskokkulepe (EÜT L 226, 29.8.1980, lk 48).

(12)    Ühelt poolt Euroopa Majandusühenduse ning teiselt poolt Taani valitsuse ja Fääri saarte kohaliku valitsuse vaheline kalanduskokkulepe (EÜT L 226, 29.8.1980, lk 12).

(13)    Ühelt poolt Euroopa Ühenduse ning teiselt poolt Taani valitsuse ja Gröönimaa kohaliku valitsuse vaheline kalandusalane partnerlusleping (ELT L 172, 30.6.2007, lk 4) ning protokoll, millega määratakse kindlaks nimetatud lepingus sätestatud kalapüügivõimalused ja rahaline toetus (ELT L 293, 23.10.2012, lk 5).

(14)     Nõukogu 14. septembri 2015. aasta otsus (EL) 2015/1565, millega kiidetakse Euroopa Liidu nimel heaks avaldus, mis käsitleb ELi vetes kalapüügivõimaluste andmist Venezuela Bolívari Vabariigi lipu all sõitvatele kalalaevadele Prantsuse Guajaana rannikulähedases majandusvööndis (ELT L 244, 19.9.2015, lk 55).

(15)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (ELT L 55, 28.2.2011, lk 13).

(16)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. juuni 2019. aasta määrus (EL) 2019/1241, mis käsitleb kalavarude ja mereökosüsteemide kaitsmist tehniliste meetmete abil ning millega muudetakse nõukogu määrusi (EÜ) nr 1967/2006, (EÜ) nr 1224/2009 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusi (EL) nr 1380/2013, (EL) 2016/1139, (EL) 2018/973, (EL) 2019/472 ja (EL) 2019/1022 ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 894/97, (EÜ) nr 850/98, (EÜ) nr 2549/2000, (EÜ) nr 254/2002, (EÜ) nr 812/2004 ja (EÜ) nr 2187/2005 (ELT L 198, 25.7.2019, lk p. 105).

(17)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2009. aasta määrus (EÜ) nr 218/2009 Atlandi ookeani kirdeosas kalastavate liikmesriikide nominaalsaagi statistiliste andmete esitamise kohta (ELT L 87, 31.3.2009, lk 70).

(18)    Nõukogu 22. märtsi 2004. aasta määrus (EÜ) nr 601/2004, millega sätestatakse teatavad kalastustegevuse suhtes kohaldatavad kontrollimeetmed Antarktika vete elusressursside kaitse konventsiooni alla kuuluvas piirkonnas ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EMÜ) nr 3943/90, (EÜ) nr 66/98 ja (EÜ) nr 1721/1999 (ELT L 97, 1.4.2004, lk 16).

(19)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2009. aasta määrus (EÜ) nr 216/2009 nominaalsaagi statistiliste andmete esitamise kohta liikmesriikide poolt, kes kalastavad teatavates väljaspool Atlandi ookeani põhjaosa asuvates piirkondades (ELT L 87, 31.3.2009, lk 1).

(20)    Sõlmitud nõukogu 22. mai 2006. aasta otsusega 2006/539/EÜ Ameerika Ühendriikide ja Costa Rica Vabariigi vahelise 1949. aasta konventsiooniga moodustatud Ameerika Troopikatuunide Komisjoni tugevdamise konventsiooni sõlmimise kohta Euroopa Ühenduse nimel (ELT L 224, 16.8.2006, lk 22).

(21)    Liit ühines sellega nõukogu 9. juuni 1986. aasta otsusega 86/238/EMÜ ühenduse ühinemise kohta rahvusvahelise Atlandi tuunikala kaitse konventsiooniga, mida muudeti Pariisis 10. juulil 1984. aastal alla kirjutatud konventsiooni osalisriikide täievoliliste esindajate konverentsi lõppaktile lisatud protokolliga (EÜT L 162, 18.6.1986, lk 33).

(22)    Liit ühines sellega nõukogu 18. septembri 1995. aasta otsusega 95/399/EÜ ühenduse ühinemise kohta India Ookeani Tuunikomisjoni moodustamise lepinguga (EÜT L 236, 5.10.1995, lk 24).

(23)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2009. aasta määrus (EÜ) nr 217/2009 Loode-Atlandi piirkonnas kalastavate liikmesriikide saagi ja kalandustegevuse statistiliste andmete esitamise kohta (ELT L 87, 31.3.2009, lk 42).

(24)    Sõlmitud nõukogu 22. juuli 2002. aasta otsusega 2002/738/EÜ Euroopa Ühenduse Atlandi ookeani kaguosa kalavarude kaitse ja majandamise konventsiooniga ühinemise kohta (EÜT L 234, 31.8.2002, lk 39).

(25)    Liit ühines sellega nõukogu 29. septembri 2008. aasta otsusega 2008/780/EÜ India ookeani lõunaosa kalanduskokkuleppe sõlmimise kohta Euroopa Ühenduse nimel (ELT L 268, 9.10.2008, lk 27).

(26)    Liit ühines sellega nõukogu 3. oktoobri 2011. aasta otsusega 2012/130/EÜ Vaikse ookeani lõunaosa avamere kalavarude kaitse ja majandamise konventsiooni Euroopa Liidu nimel heakskiitmise kohta (ELT L 67, 6.3.2012, lk 1).

(27)    Liit ühines sellega nõukogu 26. aprilli 2004. aasta otsusega 2005/75/EÜ ühenduse ühinemise kohta Vaikse ookeani lääne- ja keskosa pika rändega kalavarude kaitse ja majandamise konventsiooniga (ELT L 32, 4.2.2005, lk 1).

(28)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2017. aasta määrus (EL) 2017/2403, milles käsitletakse välispüügilaevastike jätkusuutlikku majandamist ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1006/2008 (ELT L 347, 28.12.2017, lk 81).

(29)    Nõukogu 7. mai 2007. aasta määrus (EÜ) nr 520/2007, milles sätestatakse tehnilised meetmed teatavate pika rändega kalavarude kaitseks ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 973/2001 (ELT L 123, 12.5.2007, lk 3).

EUROOPA KOMISJON

Brüssel,27.10.2020

COM(2020) 668 final

LISA

järgmise dokumendi juurde: Ettepanek:

NÕUKOGU MÄÄRUS,

millega määratakse 2021. aastaks kindlaks teatavate kalavarude ja kalavarurühmade püügi võimalused, mida kohaldatakse liidu vetes ning liidu kalalaevade suhtes teatavates vetes väljaspool liitu

LISADE NIMEKIRI

I LISA

LIIDU KALALAEVADELE LUBATUD KOGUPÜÜK (TAC) PIIRKONDADES, KUS LUBATUD KOGUPÜÜK ON KEHTESTATUD LIIKIDE JA PIIRKONDADE KAUPA

Käesoleva lisa tabelites esitatakse kalavarude lubatud kogupüük (TAC) ja kvoodid (eluskaalu tonnides, kui ei ole ette nähtud teisiti) ning vajaduse korral nende kasutamisega seotud tingimused.

Kõigi käesolevas lisas esitatud kalapüügivõimaluste suhtes kohaldatakse määruses (EÜ) nr 1224/2009 sätestatud eeskirju, eelkõige nimetatud määruse artikleid 33 ja 34.

Viited püügipiirkondadele on viited ICESi püügipiirkondadele, kui ei ole määratletud teisiti. Igas piirkonnas viidatakse kalavarudele liigi ladinakeelse nimetuse tähestikulises järjekorras. Ainult ladinakeelsete nimetustega on esitatud liigid regulatiivsetel eesmärkidel; tavanimetused on antud selguse huvides.

Käesoleva määruse kohaldamisel kasutatakse järgmist teaduslike nimetuste ja tavanimetuste vastavuse tabelit:

Järgmine tavanimetuste ja teaduslike nimetuste vastavuse tabel on esitatud üksnes selgitamiseks:

IA LISA

SKAGERRAK, KATTEGAT, ICESi 1., 2., 3., 4., 5.,
6., 7., 8., 9., 10., 12. JA 14. ALAPIIRKOND, CECAFi LIIDU VEED,
PRANTSUSE GUAJAANA VEED