EUROOPA KOMISJON

Brüssel,28.9.2020

COM(2020) 586 final

2020/0271(NLE)

Ettepanek:

NÕUKOGU OTSUS,

millega muudetakse nõukogu 19. mai 2020. aasta otsust (EL) 2020/721, et lisada Euroopa Liidu nimel Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni merekeskkonna kaitse komitee 75. istungjärgul ja meresõiduohutuse komitee 102. istungjärgul võetav seisukoht seoses ringkirja MSC-MEPC.5 (milles käsitletakse ametiasutuse nimel tegutsevate tunnustatud organisatsioonide volitamise näidislepingut) heakskiitmisega

SELETUSKIRI

1.Kavandatav reguleerimisese

Käesolevas ettepanekus käsitletakse nõukogu 19. mai 2020. aasta otsuse (EL) 2020/721 1 (liidu nimel võetava seisukoha kohta Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni meresõiduohutuse komitee 102. istungjärgul (MSC 102), mis toimub nüüd Londonis 4.–11. novembril 2020, ning Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni merekeskkonna kaitse komitee 75. istungjärgul (MEPC 75), mis toimub nüüd Londonis 16.–20. novembril 2020) muudatust seoses ringkirja MSC-MEPC.5 (milles käsitletakse ametiasutuse nimel tegutsevate tunnustatud organisatsioonide volitamise näidislepingut) kavandatud vastuvõtmisega.

Ettepaneku taust

1.1.Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni konventsioon

Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni (IMO) konventsiooniga loodi IMO, mille eesmärk on tagada foorum koostööks regulatiivse tegevuse ja tavade valdkonnas kõikides rahvusvahelist merekaubandust mõjutavates tehnilistes küsimustes. Samuti on selle eesmärk toetada rangeimate võimalike nõuete üldist vastuvõtmist meresõiduohutuse, meresõidu tõhususe ning laevade põhjustatud merereostuse vältimise ja kontrolli küsimustes, et edendada võrdseid võimalusi. Selles käsitletakse ka seonduvaid haldus- ja õigusküsimusi.

Konventsioon jõustus 17. märtsil 1958.

Kõik liikmesriigid on konventsiooni osalised.

Kõik liikmesriigid on 25. mail 1980 jõustunud 1974. aasta rahvusvahelise konventsiooni inimelude ohutusest merel (edaspidi „SOLASi konventsioon“) osalised. Liit ei ole SOLASi konventsiooni osaline.

Kõik liikmesriigid on 2. oktoobril 1983 jõustunud 1973. aasta rahvusvahelise laevade põhjustatava merereostuse vältimise konventsiooni (edaspidi „MARPOLi konventsioon“) ja selle 18. mail 2005 jõustunud VI lisa osalised. Liit ei ole MARPOLi konventsiooni osaline.

1.2.Rahvusvaheline Mereorganisatsioon

Rahvusvaheline Mereorganisatsioon (IMO) on ÜRO spetsialiseeritud asutus, kes vastutab meresõidu ohutuse ja turvalisuse ning laevade põhjustatud merereostuse vältimise eest. IMO on rahvusvahelise meresõidu ohutuse, turvalisuse ja keskkonnatoime valdkonnas norme kehtestav ülemaailmne organisatsioon. Selle põhiülesanne on luua laevanduse jaoks õiglane ja tulemuslik reguleeriv raamistik, mis võetakse ülemaailmselt vastu ning mida rakendatakse ülemaailmselt.

Organisatsiooni liikmeks võivad olla kõik riigid ning kõik ELi liikmesriigid on IMO liikmed. Euroopa Komisjonil on alates 1974. aastast olnud Rahvusvahelises Mereorganisatsioonis vaatleja staatus, mis põhineb Valitsustevahelise Nõuandva Merendusorganisatsiooni (IMCO) ja Euroopa Ühenduste Komisjoni vahelisel koostöökokkuleppel vastastikust huvi pakkuvates küsimustes.

IMO meresõiduohutuse komitee koosneb kõikidest IMO liikmetest ja tuleb kokku vähemalt kord aastas. Komitee käsitleb kõiki küsimusi, mis jäävad organisatsiooni tegevusvaldkonda ning puudutavad navigatsiooniabi, laevade ehitamist ja seadistamist, laevade mehitamist ohutuse seisukohast, kokkupõrke vältimise eeskirju, ohtliku lasti käitlemist, meresõiduohutuse menetlusi ja nõudeid, hüdrograafilist teavet, logiraamatuid ja navigatsiooniandmeid, laevaõnnetuste uurimist, merepäästet ning kõiki muid meresõiduohutust otseselt mõjutavaid küsimusi.

IMO meresõiduohutuse komitee tagab vahendid, et täita talle IMO konventsiooni, IMO assamblee või IMO nõukogu poolt määratud ülesandeid või eespool nimetatud tegevusvaldkonna alla kuuluvaid ülesandeid, mida võidakse talle määrata mis tahes muu rahvusvahelise õigusakti alusel ja mille IMO on heaks kiitnud. Meresõiduohutuse komitee ja selle allorganid teevad oma otsused liikmete häälteenamusega.

IMO merekeskkonna kaitse komitee koosneb kõikidest IMO liikmetest ja tuleb kokku vähemalt kord aastas. Komitee käsitleb keskkonnaküsimusi, mis jäävad organisatsiooni tegevusvaldkonda ning puudutavad MARPOLi konventsiooniga hõlmatud ning laevade põhjustatud reostuse (sh nafta-, mahtlastina veetavate kemikaalide, laevade heitvee-, jäätme- ja heitmereostuse, sh õhusaasteainete ja kasvuhoonegaaside heite) kontrolli ja vältimist. Muud käsitletavad küsimused hõlmavad ballastvee käitlemist, kattumisvastaseid süsteeme, laevade ringlussevõttu, reostuseks valmisolekut ja reostustõrjet ning merekaitsealade ja eriti tundlike merepiirkondade kindlaksmääramist.

IMO merekeskkonna kaitse komitee tagab vahendid, et täita talle IMO konventsiooni, IMO assamblee või IMO nõukogu poolt määratud ülesandeid või eespool nimetatud tegevusvaldkonna alla kuuluvaid ülesandeid, mida võidakse talle määrata mis tahes muu rahvusvahelise õigusakti alusel ja mille IMO on heaks kiitnud. Merekeskkonna kaitse komitee ja selle allorganid teevad oma otsused liikmete häälteenamusega.

1.3.IMO meresõiduohutuse komitee kavandatav akt

Meresõiduohutuse komitee kavatseb oma 4.–11. novembril 2020 toimuval 102. istungjärgul (MSC 102) heaks kiita ringkirja MSC-MEPC.5, milles sätestatakse valitsusasutuse nimel tegutsevate tunnustatud organisatsioonide volitamise näidisleping. Meresõiduohutuse komitee ja merekeskkonna kaitse komitee peavad ringkirja ühiselt heaks kiitma.

2016. aastal kiitis meresõiduohutuse komitee heaks tööprogrammi uue väljundi: ametiasutuse nimel tegutsevate tunnustatud organisatsioonide volitamise näidislepingu läbivaatamine ja muutmine, et viia see kooskõlla tunnustatud organisatsioonide koodeksi nõuetega. Näidislepingu eelnõu arutati IMO dokumentide rakendamise allkomitee mitmel istungjärgul ja nüüd esitatakse see komiteele heakskiitmiseks.

1.4.IMO merekeskkonna kaitse komitee kavandatav akt

Merekeskkonna kaitse komitee kavatseb oma 16.–20. novembril 2020 toimuval 75. istungjärgul (MEPC 75) heaks kiita sama ringkirja MSC-MEPC.5, milles sätestatakse valitsusasutuse nimel tegutsevate tunnustatud organisatsioonide volitamise näidisleping.

2.Liidu nimel võetav seisukoht

2.1.Ringkirja MSC-MEPC.5 heakskiitmine

21.–25. novembril 2016 Londonis toimunud meresõiduohutuse komitee 97. istungjärgul (MSC 97) kiideti heaks uus väljund: ametiasutuse nimel tegutsevate tunnustatud organisatsioonide volitamise näidislepingu läbivaatamine ja muutmine (ringkirjad MSC.1/Circ.710 ja MEPC.1/Circ.307), et viia see kooskõlla tunnustatud organisatsioonide koodeksi nõuetega. Uus väljund lisati IMO dokumentide rakendamise allkomitee 2016.–2017. aasta töökavasse ja IMO dokumentide rakendamise allkomitee 4. istungjärgu (III 4) esialgsesse päevakorda, kusjuures täitmise tähtajaks oli 2018. aasta.

III 4-l, mis toimus 25.–29. septembril 2017 Londonis, otsustati näidislepingut muuta, kasutades alusena IACSi dokumenti, ning moodustati teksti koostamiseks sidepidamisrühm. III 5-l, mis toimus 24.–28. septembril 2018 Londonis, koostati näidislepingu lõppversioon ja edastati see merekeskkonna kaitse komitee 74. istungjärgule (MEPC 74) ja meresõiduohutuse komitee 101. istungjärgule (MSC 101) heakskiitmiseks.

MEPC 74 lükkas ringkirja kavandi arutelu ajaliste piirangute tõttu edasi MEPC 75-ks. MSC 101 arutas eelnõu teksti, kuid IACSi tugeva vastuseisu tõttu (nende esitatud sisuliste muudatuste tagasilükkamise pärast) edastas MSC 101 eelnõu koos IACSi esitatud muudatusettepanekutega arutamiseks tagasi IMO dokumentide rakendamise allkomitee 6. istungjärgule (III 6). 1.–5. juulil 2019 Londonis toimunud III 6-l vaadati näidislepingu projekt ja IACSi ettepanekud läbi. Ehkki redaktsiooniliste ettepanekutega nõustuti, lükati sisulised ettepanekud tagasi. Seejärel edastas III 6 ringkirja kavandi MEPC 75-le ja MSC 102-le heakskiitmiseks.

Liit peaks III 6-l heakskiidetud IMO näidislepingu muudatusi toetama. Uue ringkirjaga asendatakse ringkirjad MSC/Circ.710 ja MEPC/Circ.307, sellega ajakohastatakse näidislepingut ja viiakse see kooskõlla tunnustatud organisatsioonide koodeksiga (resolutsioonid MSC.349(92) ja MEPC.237(65)). Sellega suurendatakse nii lipuriigi ametiasutuste kui ka tunnustatud organisatsioonide täpsust, läbipaistvust ja vastutust ülemaailmsel tasandil.

2.2.Asjakohased ELi õigusaktid ja ELi pädevus

Praegu ringkirjades MSC/Circ.710 ja MEPC/Circ.307 sätestatud näidislepingut rakendatakse ELi õiguses Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2009. aasta direktiiviga 2009/15/EÜ (laevade kontrollimise ja ülevaatusega tegelevate organisatsioonide ja veeteede ametite vastavat tegevust käsitlevate ühiste eeskirjade ja standardite kohta). Direktiivi 2009/15/EÜ artiklis 5 on sätestatud:

„1.    Liikmesriigid, kes teevad artikli 3 lõike 2 kohase otsuse, seavad oma pädeva ametiasutuse ja nende nimel tegutsevate organisatsioonide vahel sisse koostöösuhted.

2.    Koostöösuhteid korraldatakse ametliku, ebavõrdset kohtlemist välistava kirjaliku lepingu (…) abil, (…) mis sisaldab vähemalt: a) IMO resolutsiooni A.739(18) (ametiasutuse nimel tegutsevate organisatsioonide volitamist käsitlevate suuniste kohta) II liites esitatud sätteid, pidades samal ajal silmas IMO ringkirjade MSC.710 ja MEPC.307 lisa, liiteid ja lisandit, mis käsitlevad ametiasutuse nimel tegutsevate tunnustatud organisatsioonide volitamise näidislepingut; […]“

ELi pädevus

Ringkirjade MSC/Circ.710 ja MEPC/Circ.307 asendamine kavandatava ringkirjaga MSC-MEPC.5 mõjutaks ELi õigust Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2009. aasta direktiivi 2009/15/EÜ (laevade kontrollimise ja ülevaatusega tegelevate organisatsioonide ja veeteede ametite vastavat tegevust käsitlevate ühiste eeskirjade ja standardite kohta) rakendamise teel.

Seepärast on liidul ELi toimimise lepingu artikli 3 lõike 2 viimase osa kohaselt ainupädevus ja seega on vaja esitada liidu seisukoht aktide kohta, millega võetakse vastu eespool nimetatud muudatused.

3.Õiguslik alus

3.1.Menetlusõiguslik alus

3.1.1.Põhimõtted

ELi toimimise lepingu artikli 218 lõikes 9 on sätestatud, et „[n]õukogu võtab komisjoni [...] ettepaneku põhjal vastu otsuse, millega […] kehtestatakse lepingus sätestatud organis liidu nimel võetavad seisukohad, kui asjaomasel organil tuleb vastu võtta õigusliku toimega akte, välja arvatud õigusaktid, millega täiendatakse või muudetakse lepingu institutsioonilist raamistikku.“

ELi toimimise lepingu artikli 218 lõiget 9 kohaldatakse olenemata sellest, kas liit on asjaomase organi liige või asjaomase kokkuleppe osaline 2 .

Mõiste „õigusliku toimega aktid“ hõlmab akte, millel on õiguslik toime asjaomase organi suhtes kehtiva rahvusvahelise õiguse normide alusel. Siia hulka kuuluvad ka sellised õiguslikud vahendid, mis ei ole rahvusvahelise õiguse kohaselt siduvad, aga mis „võivad mõjutada otsustavalt liidu seadusandja vastu võetud õigusaktide sisu“ 3 .

3.1.2.Kohaldamine käesoleval juhtumil

IMO merekeskkonna kaitse komitee ja meresõiduohutuse komitee on lepinguga, s.t Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni konventsiooniga ettenähtud organid.

Akt, mille IMO merekeskkonna kaitse komitee ja meresõiduohutuse komitee peavad vastu võtma, on õigusliku toimega akt. Kavandatav akt võib otsustavalt mõjutada järgmiste ELi õigusaktide sisu:

–Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2009. aasta direktiiv 2009/15/EÜ laevade kontrollimise ja ülevaatusega tegelevate organisatsioonide ja veeteede ametite vastavat tegevust käsitlevate ühiste eeskirjade ja standardite kohta.

Selle põhjuseks on asjaolu, et Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2009. aasta direktiivi 2009/15/EÜ (laevade kontrollimise ja ülevaatusega tegelevate organisatsioonide ja veeteede ametite vastavat tegevust käsitlevate ühiste eeskirjade ja standardite kohta) kohaselt peavad liikmesriikide ametiasutused reguleerima oma töösuhteid tunnustatud organisatsioonidega ametliku kirjaliku ja mittediskrimineeriva lepingu alusel, mis peab tuginema ringkirjades MSC/Circ. 710 ja MEPC/Circ. 307 esitatud näidislepingule.

Seega mõjutaks ringkirju MSC/Circ.710 ja MEPC/Circ.307 asendav uus ringkiri ELi õigust Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2009. aasta direktiivi 2009/15/EÜ (laevade kontrollimise ja ülevaatusega tegelevate organisatsioonide ja veeteede ametite vastavat tegevust käsitlevate ühiste eeskirjade ja standardite kohta) rakendamise teel.

Kavandatud aktiga ei täienda ega muudeta lepingu institutsioonilist raamistikku.

Seega on kavandatud otsuse menetlusõiguslik alus ELi toimimise lepingu artikli 218 lõige 9.

3.2.Materiaalõiguslik alus

3.2.1.Põhimõtted

ELi toimimise lepingu artikli 218 lõike 9 kohase otsuse materiaalõiguslik alus sõltub eelkõige selle kavandatava õigusakti eesmärgist ja sisust, mille kohta liidu nimel seisukoht võetakse. Kui kavandatava aktiga taotletakse kahte eesmärki või reguleeritakse kahte valdkonda ning üht neist võib pidada peamiseks või ülekaalukaks, samas kui teine on kõrvalise tähtsusega, peab ELi toimimise lepingu artikli 218 lõike 9 kohasel otsusel olema üksainus materiaalõiguslik alus, st peamise või ülekaaluka eesmärgi või valdkonna tõttu nõutav õiguslik alus.

3.2.2.Kohaldamine käesoleval juhtumil

Kavandatava akti peamine eesmärk ja sisu on seotud meretranspordiga. Seepärast on esildatud otsuse materiaalõiguslik alus ELi toimimise lepingu artikli 100 lõige 2.

3.3.Kokkuvõte

Esildatud otsuse õiguslik alus peaks olema ELi toimimise lepingu artikli 100 lõige 2 koostoimes ELi toimimise lepingu artikli 218 lõikega 9.

2020/0271 (NLE)

Ettepanek:

NÕUKOGU OTSUS,

millega muudetakse nõukogu 19. mai 2020. aasta otsust (EL) 2020/721, et lisada Euroopa Liidu nimel Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni merekeskkonna kaitse komitee 75. istungjärgul ja meresõiduohutuse komitee 102. istungjärgul võetav seisukoht seoses ringkirja MSC-MEPC.5 (milles käsitletakse ametiasutuse nimel tegutsevate tunnustatud organisatsioonide volitamise näidislepingut) heakskiitmisega

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 100 lõiget 2 koostoimes artikli 218 lõikega 9,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)Meretranspordi valdkonnas võetava liidu meetme eesmärk peaks olema kaitsta merekeskkonda ja inimeste tervist ning suurendada meresõiduohutust.

(2)Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni (edaspidi „IMO“) konventsioon jõustus 17. märtsil 1958.

(3)IMO on meresõidu ohutuse ja turvalisuse ning laevade põhjustatud mere- ja atmosfäärireostuse vältimise eest vastutav ÜRO spetsialiseeritud asutus. Kõik liidu liikmesriigid on IMO liikmed.

(4)IMO konventsiooni artikli 28 punkti b kohaselt tagab meresõiduohutuse komitee vahendid, et täita talle kõnealuse konventsiooni, IMO assamblee või IMO nõukogu poolt määratud ülesandeid või kõnealuse artikli kohaldamisalasse kuuluvaid ülesandeid, mida võidakse meresõiduohutuse komiteele määrata mis tahes muu rahvusvahelise õigusakti alusel ja mille IMO on heaks kiitnud.

(5)IMO konventsiooni artikli 38 punkti a kohaselt täidab merekeskkonna kaitse komitee selliseid ülesandeid, mis on organisatsioonile antud laevade põhjustatava merereostuse vältimise ja kontrollimise rahvusvaheliste konventsioonidega või nende alusel, eelkõige seoses eeskirjade ja muude sätete vastuvõtmise ja muutmisega.

(6)Rahvusvaheline konventsioon inimelude ohutusest merel (edaspidi „SOLASi konventsioon“) jõustus 25. mail 1980.

(7)SOLASi konventsiooni VIII artikli punkti b alapunkti iii kohaselt võib IMO meresõiduohutuse komitee vastu võtta SOLASi konventsiooni muudatusi.

(8)Rahvusvaheline laevade põhjustatava merereostuse vältimise konventsioon (edaspidi „MARPOLi konventsioon“) jõustus 2. oktoobril 1983.

(9)MARPOLi konventsiooni artikli 16 lõike 2 punkti c kohaselt võib selle muudatused vastu võtta asjakohane organ, käesoleval juhul merekeskkonna kaitse komitee.

(10)Meresõiduohutuse komitee kavatseb oma 4.–11. novembril 2020 toimuval 102. istungjärgul (MSC 102) koos merekeskkonna kaitse komiteega ühiselt heaks kiita ringkirja MSC-MEPC.5, milles sätestatakse ametiasutuse nimel tegutsevate tunnustatud organisatsioonide volitamise näidisleping.

(11)Merekeskkonna kaitse komitee kavatseb oma 16.–20. novembril 2020 toimuval 75. istungjärgul (MEPC 75) koos MSC 102ga ühiselt heaks kiita ringkirja MSC-MEPC.5, milles sätestatakse ametiasutuse nimel tegutsevate tunnustatud organisatsioonide volitamise näidisleping.

(12)On asjakohane määrata kindlaks liidu nimel MSC 102-l võetav seisukoht, kuna ringkirja MSC-MEPC.5 heakskiitmine võib otsustavalt mõjutada liidu õiguse, eelkõige Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/15/EÜ 4 sisu.

(13)On asjakohane määrata kindlaks liidu nimel MEPC 75-l võetav seisukoht, kuna ringkirja MSC-MEPC.5 heakskiitmine võib otsustavalt mõjutada liidu õiguse, eelkõige Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/15/EÜ sisu.

(14)Ringkirju MSC/Circ.710 ja MEPC/Circ.307 asendava ringkirja MSC-MEPC.5 heakskiitmisega ajakohastatakse näidislepingut ja viiakse see kooskõlla tunnustatud organisatsioonide koodeksiga (resolutsioonid MSC.349(92) ja MEPC.237(65)). Ringkirjaga aidatakse suurendada nii lipuriigi ametiasutuste kui ka tunnustatud organisatsioonide täpsust, läbipaistvust ja vastutust ülemaailmsel tasandil.

(15)Nõukogu 19. mai 2020. aasta otsust (EL) 2020/721 5 tuleks muuta, et lisada viide ringkirja MSC-MEPC.5 heakskiitmisele.

(16)Liidu seisukoha esitavad ühiselt ELi liikmesriigid, kes on IMO meresõiduohutuse komitee ja merekeskkonna kaitse komitee liikmed,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Nõukogu otsust (EL) 2020/721 muudetakse järgmiselt.

„Artikkel 1

Seisukoht, mis võetakse liidu nimel Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni merekeskkonna kaitse komitee 75. istungjärgul, on toetada rahvusvahelise laevade põhjustatava merereostuse vältimise konventsiooni VI lisa reeglite 2, 14 ja 18 ning I ja VI liite muudatuste (mis on esitatud IMO dokumendi MEPC 75/3 lisas) ning ringkirja MSC-MEPC.5 (mis on esitatud IMO dokumendi III 6/15 8. lisas) vastuvõtmist.

Artikkel 2

1. Seisukoht, mis võetakse liidu nimel Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni meresõiduohutuse komitee 102. istungjärgul, on toetada järgmiste muudatuste vastuvõtmist:

a) inimelude ohutust merel käsitleva rahvusvahelise konventsiooni II-1 peatüki A-1, B, B-1, B-2 kuni B-4 osa muudatus, mis on esitatud IMO dokumendi MSC 102/3 1. lisas;

b) gaaskütusel või muudel madala leekpunktiga kütustel töötavate laevade rahvusvahelise ohutuskoodeksi A-1 ja B-1 osa muudatus, mis on esitatud IMO dokumendi MSC 102/3 2. lisas;

c) helkurmaterjali kasutamist ja paigaldamist päästevahendites käsitleva resolutsiooni A.658(16) muudatus;

ning ringkirja MSC-MEPC.5 (milles sätestatakse ametiasutuse nimel tegutsevate tunnustatud organisatsioonide volitamise näidisleping) heakskiitmine.

Artikkel 2

Käesolev otsus on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel,

(1)    Nõukogu 19. mai 2020. aasta otsus (EL) 2020/721 Euroopa Liidu nimel võetava seisukoha kohta Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni merekeskkonna kaitse komitee 75. istungjärgul ja Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni meresõiduohutuse komitee 102. istungjärgul seoses rahvusvahelise laevade põhjustatava merereostuse vältimise konventsiooni VI lisa reeglite 2, 14 ja18 ning I ja VI liite, rahvusvahelise konventsiooni inimelude ohutusest merel II-1 peatüki A-1, B, B-1, B-2 kuni B-4 osa, gaaskütusel või muudel madala leekpunktiga kütustel töötavate laevade rahvusvahelise ohutuskoodeksi A-1 ja B-1 osa ning päästevahendites helkurmaterjali kasutamist ja paigaldamist käsitleva resolutsiooni A.658(16) muudatuste vastuvõtmisega (ELT L 171, 2.6.2020, lk 1–3).

(2)    Kohtuasi C-399/12: Saksamaa vs. nõukogu (OIV), ECLI:EU:C:2014:2258, punkt 64.

(3)    Kohtuasi C-399/12: Saksamaa vs. nõukogu (OIV), ECLI:EU:C:2014:2258, punktid 61–64.

(4)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2009. aasta direktiiv 2009/15/EÜ laevade kontrollimise ja ülevaatusega tegelevate organisatsioonide ja veeteede ametite vastavat tegevust käsitlevate ühiste eeskirjade ja standardite kohta (ELT L 131, 28.5.2009, lk 47).

(5)    Nõukogu 19. mai 2020. aasta otsus (EL) 2020/721 Euroopa Liidu nimel võetava seisukoha kohta Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni merekeskkonna kaitse komitee 75. istungjärgul ja Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni meresõiduohutuse komitee 102. istungjärgul seoses rahvusvahelise laevade põhjustatava merereostuse vältimise konventsiooni VI lisa reeglite 2, 14 ja18 ning I ja VI liite, rahvusvahelise konventsiooni inimelude ohutusest merel II-1 peatüki A-1, B, B-1, B-2 kuni B-4 osa, gaaskütusel või muudel madala leekpunktiga kütustel töötavate laevade rahvusvahelise ohutuskoodeksi A-1 ja B-1 osa ning päästevahendites helkurmaterjali kasutamist ja paigaldamist käsitleva resolutsiooni A.658(16) muudatuste vastuvõtmisega (ELT L 171, 2.6.2020, lk 1–3).