Choose the experimental features you want to try

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 52020PC0469

Ettepanek: NÕUKOGU RAKENDUSOTSUS, millega antakse Hispaaniale nõukogu määruse (EL) 2020/672 alusel ajutist toetust töötuseriski leevendamiseks COVID-19 puhanguga kaasnenud hädaolukorras

COM/2020/469 final

Brüssel,24.8.2020

COM(2020) 469 final

2020/0222(NLE)

Ettepanek:

NÕUKOGU RAKENDUSOTSUS,

millega antakse Hispaaniale nõukogu määruse (EL) 2020/672 alusel ajutist toetust töötuseriski leevendamiseks COVID-19 puhanguga kaasnenud hädaolukorras


SELETUSKIRI

1.ETTEPANEKU TAUST

Ettepaneku põhjused ja eesmärgid

Nõukogu määruses 2020/672 (edaspidi „TERA määrus“) on sätestatud õigusraamistik liidu finantsabi andmiseks liikmesriikidele, kus on COVID-19 puhangu tõttu tõsised majandushäired või suur oht nende tekkeks. TERA määruse alusel antav toetus on mõeldud selleks, et rahastada eelkõige lühendatud tööaja kavasid või muid samalaadseid meetmeid, mille eesmärk on kaitsta töötajaid ja füüsilisest isikust ettevõtjaid ning seega vähendada töötust ja sissetulekute kaotust, samuti selleks, et rahastada mõnda eelkõige töökohal kohaldatavat tervisemeedet.

3. augustil 2020 taotles Hispaania TERA määruse alusel liidu finantsabi. Kooskõlas TERA määruse artikli 6 lõikega 2 on komisjon konsulteerinud Hispaania ametiasutustega, et veenduda, kas tegelikud ja kavandatud kulud on järsult ja oluliselt suurenenud otseselt seoses COVID-19 pandeemia tõttu rakendatavate meetmetega, nagu töötajate lühendatud tööaja kava, muud samalaadsed meetmed, mis on suunatud spetsiaalselt füüsilisest isikutest ettevõtjatele ja turismisektori töötajatele, ning COVID-19-ga nakatunud töötajate tervisehüvitised. Täpsemalt puudutavad need meetmed järgmist:

(a)lühendatud tööaja kava „ERTE“ (Expediente de Regulación Temporal de Empleo) alusel sundpuhkusele saadetud töötajate palgahüvitis, mis moodustab kuni 70 % töötaja põhipalgast. Hüvitise ülemmäär on 1 098,09 eurot kuus, mida võib sõltuvalt hüvitise saaja ülalpeetavate laste arvust suurendada 1 254,96 euroni kuus või 1 411,83 euroni kuus;

(b)tööandja suurusest ja kalendrikuust sõltuv täielik või osaline vabastus kohustusest tasuda sotsiaalmaksu ERTE programmis osalevate töötajate eest. Vabastus tähendab valitsuse jaoks saamata jäänud tulu, mida võib nõukogu määruse (EL) 2020/672 rakendamise seisukohast pidada samaväärseks avaliku sektori kulutustega;

(c)tegevuse lõpetamise hüvitis (st füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemise täielik või osaline peatamine) ja kaasnev vabastus sotsiaalmaksu tasumise kohustusest. Meetmega on ette nähtud igakuised maksed, kui ettevõte tuleb sulgeda või kui avatud ettevõtte käive on vähenenud rohkem kui 75 %;

(d)hüvitis turismisektori nn alalistele hooajatöötajatele, kes ei ole saanud oma tööd kavandatud kuupäevadel jätkata;

(e)tööandjate sotsiaalkindlustusmaksete vähendamine (50 % võrra), et toetada tööhõive säilitamist turismisektoris eriolukorra ajal ja pärast seda, säilitades samal ajal minimaalse taseme sotsiaalkaitse mitme kategooria töötajate jaoks. Arvestades kuu keskmist kogukulu ja nende isikute arvu, kelle jaoks ettevõtted on toetust saanud, on kulu inimese kohta keskmiselt ligikaudu 192 eurot kuus;

(f)tervisehüvitised töötajatele, kes puuduvad töölt COVID-19 tõttu (ennetav isoleerimine või nakatumine). Meede sarnaneb tööõnnetuste puhul rakendatava kavaga (st hüvitised on suuremad ja neid maksab esimesest puudumispäevast alates sotsiaalkindlustusfond) ja hüvitiste ülemmäär on 75 % põhipalgast.

Hispaania on esitanud komisjonile asjakohase teabe.

Kättesaadavaid tõendeid arvesse võttes teeb komisjon nõukogule ettepaneku võtta vastu rakendusotsus, millega antakse Hispaaniale TERA määruse alusel finantsabi eespool nimetatud meetmete rakendamise toetamiseks.

Kooskõla poliitikavaldkonnas praegu kehtivate õigusnormidega

Käesolev ettepanek on täielikult kooskõlas nõukogu määrusega 2020/672, mille alusel see on tehtud.

Ettepanek täiendab teist liidu õigusakti, mille alusel toetatakse liikmesriike hädaolukordades, nimelt nõukogu 11. novembri 2002. aasta määrust (EÜ) nr 2012/2002 Euroopa Liidu Solidaarsusfondi loomise kohta (edaspidi „määrus (EÜ) nr 2012/2002“). 30. märtsil võeti vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2020/461, millega muudetakse nimetatud õigusakti, laiendades selle kohaldamisala ka ulatuslikele rahvatervise hädaolukordadele ja määrates kindlaks konkreetsed rahastamiskõlblikud meetmed.

Kooskõla muude liidu tegevuspõhimõtetega

Ettepanek on üks paljudest meetmetest, mis on välja töötatud praegusele COVID-19 pandeemiale reageerimiseks (näiteks koroonaviirusele reageerimise investeerimisalgatus), ning see täiendab muid tööhõivet toetavaid vahendeid, nagu Euroopa Sotsiaalfond ja Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fond (EFSI) / InvestEU fond. Praeguse COVID-19 puhangu ajal liikmesriikide toetamiseks laenude võtmist ja andmist käsitlev ettepanek toimib eelkõige teise kaitseliinina, mille kaudu rahastatakse lühendatud tööaja kavasid ja samalaadseid meetmeid, aidates säilitada töökohti ning kaitstes seega töötajaid ja füüsilisest isikust ettevõtjaid töötuks jäämise eest.

2.ÕIGUSLIK ALUS, SUBSIDIAARSUS JA PROPORTSIONAALSUS

Õiguslik alus

Käesoleva ettepaneku õiguslik alus on nõukogu määrus 2020/672.

Subsidiaarsus (ainupädevusse mittekuuluva valdkonna puhul)

Ettepanek on vastus liikmesriigi taotlusele ja sellega näidatakse Euroopa solidaarsust, andes COVID-19 puhangust mõjutatud liikmesriigile ajutiste laenudena liidu finantsabi. Sellise finantsabiga toetatakse teisese kaitsemeetmena ajutiselt avaliku sektori kulutuste suurendamist seoses lühendatud tööaja kavade ja muude samalaadsete meetmetega, et aidata riigil kaitsta töökohti ning seega kaitsta töötajaid ja füüsilisest isikust ettevõtjaid töötuseriski ja sissetuleku kaotuse eest.

Toetus aitab kriisist mõjutatud inimesi ning leevendab praeguse COVID-19 kriisi otsest ühiskondlikku ja majanduslikku mõju.

Proportsionaalsus

Ettepanek on proportsionaalsuse põhimõttega kooskõlas. See ei lähe kaugemale sellest, mis on vajalik ettepaneku eesmärkide saavutamiseks.

3.JÄRELHINDAMISE, SIDUSRÜHMADEGA KONSULTEERIMISE JA MÕJU HINDAMISE TULEMUSED

Konsulteerimine sidusrühmadega

Kuna ettepanek tuli koostada kiiresti, et nõukogu saaks selle õigel ajal vastu võtta, ei olnud võimalik sidusrühmadega konsulteerida.

Mõjuhinnang

Kuna ettepanek on kiireloomuline, siis mõju ei hinnatud.

4.MÕJU EELARVELE

Komisjonil peaks olema õigus võtta finantsturgudelt laenu, et laenata seda edasi liikmesriigile, kes taotleb finantsabi TERA rahastamisvahendist.

Lisaks liikmesriikide garantiidele hõlmab raamistik muid kaitsemeetmeid, et tagada kava rahaline usaldusväärsus:

·range ja konservatiivne finantsjuhtimine;

·sellise laenuportfelli loomine, mis piirab kontsentratsiooniriski, iga-aastast riskipositsiooni ja ülemäärast riskipositsiooni üksikute liikmesriikide suhtes, tagades samal ajal piisavad vahendid kõige enam abi vajavatele liikmesriikidele; ning

·võla pikendamise võimalused.

2020/0222 (NLE)

Ettepanek:

NÕUKOGU RAKENDUSOTSUS,

millega antakse Hispaaniale nõukogu määruse (EL) 2020/672 alusel ajutist toetust töötuseriski leevendamiseks COVID-19 puhanguga kaasnenud hädaolukorras

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 19. mai 2020. aasta määrust (EL) 2020/672, millega luuakse COVID-19 puhanguga kaasnenud eriolukorras töötuseriski leevendamiseks pakutava ajutise toetuse Euroopa rahastu (TERA) 1 , eriti selle artikli 6 lõiget 1,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)3. augustil 2020 taotles Hispaania liidult finantsabi eesmärgiga täiendada riiklikke meetmeid, millega leevendatakse COVID-19 puhangu mõju ja selle sotsiaal-majanduslikke tagajärgi töötajate jaoks.

(2)COVID-19 puhang ja erakorralised meetmed, mida Hispaania on võtnud puhangu ohjeldamiseks ning selle sotsiaal-majanduslike ja tervisega seotud tagajärgede leevendamiseks, mõjuvad eeldatavasti rängalt riigi rahandusele. Komisjoni 2020. aasta kevadprognoosi kohaselt oleks Hispaania valitsemissektori eelarvepuudujääk ja võlg 2020. aasta lõpuks eeldatavasti olnud vastavalt 10,1 % ja 115,6 % sisemajanduse koguproduktist (SKP). Komisjoni 2020. aasta suvise vaheprognoosi kohaselt väheneb Hispaania SKP 2020. aastal 10,9 %.

(3)COVID-19 puhang on halvanud olulise osa Hispaania tööjõust. See on kaasa toonud Hispaania avaliku sektori kulude järsu ja olulise suurenemise seoses lühendatud tööaja kava, spetsiaalselt füüsilisest isikust ettevõtjatele ja turismisektori töötajatele suunatud samalaadsete kavade ning rahvatervise toetamise meetmetega, nagu on täpsustatud põhjendustes 4–9.

(4)Täpsemalt on Hispaania 3. augusti 2020. aasta taotluses osutatud kuningliku dekreetseadusega nr 8/2020, kuningliku dekreetseadusega nr 11/2020 ja kuningliku dekreetseadusega nr 24/2020 ette nähtud lühendatud tööaja kava „ERTE“ (Expediente de Regulación Temporal de Empleo) alusel sundpuhkusele saadetud töötajate palgahüvitis, mis katab kuni 70 % töötajate põhipalgast. Hüvitise ülemmäär on 1 098,09 eurot kuus, mida võib sõltuvalt hüvitise saaja ülalpeetavate laste arvust suurendada 1 254,96 euroni kuus või 1 411,83 euroni kuus.

(5)Ametiasutused on ette näinud ka tööandja suurusest ja kalendrikuust sõltuva täieliku või osalise vabastuse kohustusest tasuda sotsiaalmaksu ERTE programmis osalevate töötajate eest. Vabastus tähendab valitsuse jaoks saamata jäänud tulu, mida võib nõukogu määruse (EL) 2020/672 rakendamise seisukohast pidada samaväärseks avaliku sektori kulutustega.

(6)Füüsilisest isikust ettevõtjatele on ametiasutused ette näinud tegevuse lõpetamise (st füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemise täielik või osaline peatamine) hüvitise ja sellega kaasneva vabastuse sotsiaalmaksu tasumise kohustusest. Meetmega on ette nähtud igakuised maksed, kui ettevõte tuleb sulgeda või kui avatud ettevõtte käive on vähenenud rohkem kui 75 %.

(7)Hispaania 3. augusti 2020. aasta taotluses osutatud kuningliku dekreetseaduse nr 15/2020 alusel on ette nähtud ka igakuised maksed turismisektori nn alalistele hooajatöötajatele, kes ei ole COVID-19 puhangu tõttu saanud tööd kavandatud kuupäevadel jätkata.

(8)Hispaania 3. augusti 2020. aasta taotluses osutatud kuningliku dekreetseadusega nr 8/2019, kuningliku dekreetseadusega nr 12/2019, kuningliku dekreetseadusega nr 7/2020 ja kuningliku dekreetseadusega nr 25/2020 on ette nähtud tööandjate sotsiaalkindlustusmaksete vähendamine (50 % võrra), et toetada tööhõive säilitamist turismisektoris eriolukorra ajal ja pärast seda, säilitades samal ajal minimaalse taseme sotsiaalkaitse mitme kategooria töötajate jaoks. Arvestades kuu keskmist kogukulu ja nende isikute arvu, kelle jaoks ettevõtted on toetust saanud, on kulu inimese kohta keskmiselt ligikaudu 192 eurot kuus.

(9)Samuti on Hispaania 3. augusti 2020. aasta taotluses osutatud kuningliku dekreetseaduse nr 6/2020 ja kuningliku dekreetseaduse nr 13/2020 alusel laiendatud tervisehüvitisi töötajatele, kes puuduvad töölt COVID-19 tõttu (ennetav isoleerimine või nakatumine). Meede sarnaneb tööõnnetuste puhul rakendatava kavaga (st hüvitised on suuremad ja neid maksab esimesest puudumispäevast alates sotsiaalkindlustusfond) ja hüvitiste ülemmäär on 75 % põhipalgast.

(10)Hispaania vastab määruse (EL) 2020/672 artiklis 3 sätestatud finantsabi taotlemise tingimustele. Hispaania on esitanud komisjonile asjakohased tõendid selle kohta, et avaliku sektori tegelikud ja kavandatud kulutused on alates 1. veebruarist 2020 suurenenud 23 803 573 600 euro võrra riiklike meetmete tõttu, mida on võetud COVID-19 puhangu sotsiaal-majandusliku mõju leevendamiseks. Kulude suurenemine, mis on otseselt seotud lühendatud tööaja kavaga „ERTE“ ning spetsiaalselt füüsilisest isikust ettevõtjatele ja turismisektori töötajatele suunatud muude samalaadsete meetmete rakendamisega, kujutab endast kulude järsku ja olulist kasvu, sest kõnealuste kavadega hõlmatud toetusesaajate arv ning sellega seotud hüvitiste maht Hispaanias on väga järsult ja enneolematult suurenenud. Hispaania kavatseb suurenenud kulusid rahastada 1 660 000 000 euro ulatuses liidu vahenditest.

(11)Kooskõlas määruse (EL) 2020/672 artikliga 6 on komisjon Hispaaniaga konsulteerinud ja veendunud, et avaliku sektori tegelikud ja kavandatud kulud on järsult ja oluliselt suurenenud otseselt seoses COVID-19 puhangu tõttu rakendatud lühendatud tööaja kavade ja muude samalaadsete meetmete ning asjakohaste tervisemeetmetega, mida on kirjeldatud 3. augusti 2020. aasta taotluses.

(12)Seetõttu tuleks Hispaaniale anda finantsabi COVID-19 puhangust põhjustatud tõsiste majandushäirete sotsiaal-majanduslike tagajärgedega tegelemiseks.

(13)Käesolev otsus ei tohiks piirata ühegi sellise menetluse tulemust, mis võidakse algatada seoses siseturu toimimise moonutamisega, eelkõige ELi toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 alusel. See ei vabasta liikmesriike ELi toimimise lepingu artikli 108 kohasest kohustusest teavitada komisjoni võimalikest riigiabi juhtudest.

(14)Hispaania peaks komisjoni korrapäraselt teavitama kavandatud avaliku sektori kulutuste tegemisest, et komisjon saaks hinnata, millises ulatuses on Hispaania neid kulutusi teinud.

(15)Finantsabi andmise otsuse tegemisel on arvesse võetud Hispaania olemasolevaid ja eeldatavaid vajadusi ning vastavalt määrusele (EL) 2020/672 teiste liikmesriikide juba esitatud või esitatavaid finantsabi taotlusi, kohaldades samal ajal võrdse kohtlemise, solidaarsuse, proportsionaalsuse ja läbipaistvuse põhimõtteid. Eelkõige on laenusumma määratud nii, et oleks tagatud laenuportfelli suhtes kohaldatavate usaldatavusnõuete täitmine, nagu on sätestatud nõukogu määruses (EL) 2020/672,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Hispaania vastab määruse (EL) 2020/672 artiklis 3 sätestatud tingimustele.

Artikkel 2

1. Liit annab Hispaaniale laenu kuni 21 324 820 449 eurot. Laenu maksimaalne keskmine tagasimaksetähtaeg on 15 aastat.

2. Käesoleva otsuse alusel antav finantsabi on kättesaadav 18 kuu jooksul alates otsuse jõustumise kuupäevale järgnevast päevast.

3. Komisjon teeb liidu finantsabi Hispaaniale kättesaadavaks kuni kümne osamaksena. Osamakse võidakse välja maksta ühes või mitmes osas. Esimese osamakse osade tagasimaksetähtaeg võib olla pikem kui lõikes 1 osutatud maksimaalne keskmine tagasimaksetähtaeg. Sellisel juhu määratakse edasiste osade tagasimaksetähtajad kindlaks nii, et pärast kõikide osamaksete väljamaksmist ei ületataks lõikes 1 osutatud maksimaalset keskmist tagasimaksetähtaega.

4. Esimene osamakse tehakse määruse (EL) 2020/672 artikli 8 lõikes 2 sätestatud laenulepingu jõustumisel.

5. Hispaania tasub iga osamakse eest määruse (EL) 2020/672 artiklis 4 osutatud liidu rahastamiskulud ning kõik sellest rahastamisest tulenevad muud tasud, kulud ja väljaminekud, mis liidul tekivad.

6. Osamaksete suuruse ja väljamaksmise ning osade suuruse otsustab komisjon.

Artikkel 3

Hispaania võib rahastada järgmisi meetmeid:

(a)töötajate lühendatud tööaja kava „ERTE“ (Expediente de Regulación Temporal de Empleo), mis on sätestatud 17. märtsi kuninglikus dekreetseaduses nr 8/2020 (II peatükk, artiklid 22–28), 12. mai kuninglikus dekreetseaduses nr 18/2020 ja 26. juuni kuninglikus dekreetseaduses nr 24/2020 (artiklid 1–7);

(b)erakorralised meetmed seoses sotsiaalmaksu tasumisega ERTE programmis osalevate töötajate eest, nagu on sätestatud 17. märtsi kuninglikus dekreetseaduses nr 8/2020 (II peatükk, artiklid 22–28), 12. mai kuninglikus dekreetseaduses nr 18/2020 ja 26. juuni kuninglikus dekreetseaduses nr 24/2020 (I peatükk, artikkel 4);

(c)tegevuse peatamise hüvitis ja kaasnevad vabastused sotsiaalmaksu tasumise kohustusest, nagu on sätestatud 17. märtsi kuninglikus dekreetseaduses nr 8/2020 (artikkel 17), mida on muudetud 31. märtsi kuningliku dekreetseadusega nr 11/2020 (lõppsäte 1.8) ja 26. juuni kuningliku dekreetseadusega nr 24/2020 (artikkel 8);

(d)nn alaliste hooajatöötajate toetuskava, mis on sätestatud 21. aprilli kuninglikus dekreetseaduses nr 15/2020 (lõppsäte 8);

(e)tööandjate osaline vabastamine sotsiaalmaksu tasumise kohustusest, et toetada tööhõive säilitamist turismisektoris, nagu on sätestatud 8. märtsi kuninglikus dekreetseaduses nr 8/2019, 11. oktoobri kuninglikus dekreetseaduses nr 12/2019, 12. märtsi kuninglikus dekreetseaduses nr 7/2020 (artikkel 13) ja kuninglikus dekreetseaduses 25/2020 (lõppsäte 4);

(f)COVID-19 tõttu töölt puuduvate töötajate tervisehüvitised, mis on sätestatud 10. märtsi kuninglikus dekreetseaduses nr 6/2020 (artikkel 5) ja 7. aprilli kuninglikus dekreetseaduses nr 13/2020 (lõppsäte 1).

Artikkel 4

Hispaania teavitab komisjoni kavandatud avaliku sektori kulutuste tegemisest hiljemalt [KUUPÄEV: kuus kuud pärast käesoleva otsuse avaldamise kuupäeva] ja seejärel iga kuue kuu järel, kuni kavandatud avaliku sektori kulutused on täielikult tehtud.

Artikkel 5

Käesolev otsus on adresseeritud Hispaania Kuningriigile.

Artikkel 6

Käesolev otsus avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.

Brüssel,

   Nõukogu nimel

   eesistuja

(1)    ELT L 159, 20.5.2020, lk 1.
Top