EUR-Lex Access to European Union law

Back to EUR-Lex homepage

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 52020PC0451

Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS, millega muudetakse määrust (EL) nr 1303/2013 seoses majanduskasvu ja tööhõivesse investeerimise eesmärgi raames ettenähtavate erakorraliste lisavahendite ja rakenduskorraga, et toetada COVID-19 pandeemiaga seotud kriisi tagajärgede kõrvaldamist ning ettevalmistuste tegemist majanduse taastamiseks rohelisel, digitaalsel ja vastupidaval viisil (REACT-EU)

COM/2020/451 final

Brüssel,28.5.2020

COM(2020) 451 final

2020/0101(COD)

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS,

millega muudetakse määrust (EL) nr 1303/2013 seoses majanduskasvu ja tööhõivesse investeerimise eesmärgi raames ettenähtavate erakorraliste lisavahendite ja rakenduskorraga, et toetada COVID-19 pandeemiaga seotud kriisi tagajärgede kõrvaldamist ning ettevalmistuste tegemist majanduse taastamiseks rohelisel, digitaalsel ja vastupidaval viisil (REACT-EU)


SELETUSKIRI

1.ETTEPANEKU TAUST

Ettepaneku põhjused ja eesmärgid

Alates COVID-19 pandeemia algusest on komisjon esitanud mitu ettepanekut, tagamaks et kõik vahendid, mis on Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidest rahastatavate 2014.–2020. aasta programmide alusel saadaval, saaks võtta kasutusele, et reageerida viivitamata kriisi otsesele ja kaudsele mõjule. Nende muudatustega anti võimalus võtta kasutusele olemasolevad rahalised vahendid, et rahuldada tervisesüsteemidele avalduvast suuremast survest tulenevaid vajadusi ning toetada tööandjaid ja töötajaid erakorralise olukorraga toimetulekul. Liikmesriikidele ja piirkondadele tagati kohene likviidsus ja paindlikkus, et võimaldada neil suunata Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide vahendid sinna, kus neid kõige rohkem vajati. Võimalus kasutada 2020. aastal algaval aruandeaastal nende meetmete puhul 100 % ulatuses liidupoolset rahastamist aitab vähendada avaliku sektori eelarvetele avalduvat koormust.

Koroonaviiruse levik riikides on sundinud paljusid valitsusi võtma pandeemia ohjeldamiseks enneolematuid meetmeid, nagu ettevõtete tegevuse ajutine peatamine või ulatuslikud piirangud reisimisele ja liikuvusele. See omakorda on põhjustanud paljudes riikides majandustoodangu järsu languse, millel on rasked sotsiaalsed tagajärjed. Selline olukord tekitab lähiaastatel riikide rahanduse ja võla haldamisega seoses märkimisväärseid raskusi, mis omakorda võib piirata majanduse taastamiseks vajalikke avaliku sektori investeeringuid. Lisaks on riikide ja piirkondade suutlikkus kriisi mõjuga toime tulla liikmesriigiti ja piirkonniti erinev, kuna nende majandusstruktuurid ja eelarvepositsioonid on erinevad. Kui nende erinevustega ei tegeleta, võib see kaasa tuua majanduse ebaühtlase taastumise ja piirkondlike erinevuste suurenemise, mis omakorda võib kahjustada siseturgu, euroala finantsstabiilsust ja liitu tervikuna.

Olukord on vähehaaval muutumas ning paljud piirkonnad ja liikmesriigid valmistuvad ühiskonnale ja ettevõtetele seatud piirangute ettevaatlikuks leevendamiseks ning majanduse taaskäivitamiseks. Kriis on siiski juba avaldanud otsest ja kaudset mõju paljudes sektorites, majanduse taastamine võtab aega ning välistada ei saa ka seda, et edaspidi võib veel osutuda vajalikuks võtta piiramismeetmeid. Majandus on languses ja töötus kasvab; ebakindlus selle suhtes, kuidas olukord edasi areneb, võib kaasa tuua aeglasema taastumise.

Seega, et vältida erinevuste suurenemist ja majanduse ebaühtlast taastumist, on vaja liikmesriikidele ja piirkondadele anda lühiajalises ja keskpikas perspektiivis täiendavat toetust ning seda eelkõige neile, kelle majandust on pandeemia kõige rängemalt tabanud ja kelle suutlikkus majandust taastada on kõige väiksem; toetuse eesmärk on suurendada nende kriisile reageerimise suutlikkust, aidata nende majandusel ja ühiskonnal olukorraga toime tulla ning luua alus majanduse kiireks taastumiseks.

Erakorralised meetmed, millega tagati Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide rakendamisel võimalikult suur paindlikkus ja rahastamine, on olnud liikmesriikidele ja piirkondadele kriisi vahetu mõjuga tegelemisel suureks abiks. Siiski on selge, et nende meetmete ulatust piiras programmitöö perioodi 2014–2020 lõpuks eraldamata jäänud rahaliste vahendite kättesaadavus. Sellega seoses on vaja rohkem ära teha ning ainus võimalus on pakkuda lisavahendeid.

Komisjon teeb ettepaneku kasutada täielikult ära ELi eelarve võimalused, et kaasata investeeringuid ja anda kohe rahalist toetust majanduse taastamise esimestel otsustavatel aastatel. Need ettepanekud põhinevad kahel sambal. Esimene neist on aastate 2014–2020 muudetud mitmeaastane finantsraamistik ja erakorraline Euroopa taasterahastu, mis suurendab ajutiselt ELi eelarve finantssuutlikkust, kasutades ära ELi eelarvelist manööverdamisruumi selleks, et hankida täiendavat rahastust finantsturgudelt. Teine on tugevdatud mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2021–2027. Komisjon teeb ettepaneku tugevdada Euroopa taasterahastu kaudu olulisi programme, et suunata investeeringud kiiresti sinna, kus neid kõige rohkem vajatakse, tugevdada ühtset turgu, tõhustada koostööd sellistes valdkondades nagu tervishoid ja kriisiohjamine ning tagada liidule eelarve, mis on kohandatud selleks, et edendada pikaajaliselt üleminekut vastupidavamale, rohelisemale ja digitaalsemale Euroopale, järgides samal ajal Euroopa sotsiaalõiguste samba põhimõtteid. Käesolev ettepanek kuulub eespool nimetatud esimese samba alla.

Kõnealused lisavahendid saab reaalmajanduses kiiresti kasutusele võtta ainult siis, kui need tehakse kättesaadavaks programmitöö perioodi 2014–2020 käimasolevate programmide raames.

Seepärast tehakse ettepanek eraldada struktuurifondidele ajavahemikuks 2020–2022 lisavahendid summas 58 272 800 000 eurot jooksevhindades 1 . 2020. aasta lisavahendid saadakse aastate 2014–2020 mitmeaastases finantsraamistikus majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse tagamiseks ettenähtud koguvahendite suurendamisest ning need kujutavad endast ERFile ja ESFile käesolevaks perioodiks ettenähtud täiendavaid koguvahendeid. 2021. ja 2022. aasta lisavahendid kujutavad endast Euroopa taasterahastust pärinevat sihtotstarbelist välistulu.

Need summad jaotatakse liikmesriikide vahel, võttes arvesse liikmesriikide suhtelist jõukust ning praeguse kriisi mõju nende majandusele ja ühiskonnale. Erandina sihtotstarbelise välistulu suhtes kohaldatavatest finantsmääruses sätestatud normidest kohaldatakse kõnealuste lisavahendite suhtes pärast seda, kui need on rakenduskavadele eraldatud, ühissätete määruses sätestatud norme, sealhulgas kulukohustuste ja kulukohustustest vabastamise kohta.

Liikmesriigid võivad kasutada neid summasid majanduskasvu ja tööhõivesse investeerimise eesmärgi alusel Euroopa Regionaalarengu Fondist (ERF) või Euroopa Sotsiaalfondist (ESF), et toetada tegevusi, mis aitavad kõrvaldada COVID-19 pandeemiaga seotud kriisi tagajärgi piirkondades, kus mõju majandusele ja töökohtadele on olnud suurem, ning teha ettevalmistusi majanduse taastamiseks rohelisel, digitaalsel ja vastupidaval viisil, või et suurendada enim puudust kannatavate isikute jaoks loodud Euroopa abifondist toetatavate programmide eraldist.

Selleks et kõnealused vahendid jõuaksid nendesse geograafilistesse piirkondadesse, kus neid kõige rohkem vajatakse, ei tohiks täiendavaid summasid erandkorras ja ilma et see piiraks struktuurifondide vahendite eraldamise üldreeglite kohaldamist, piirkonnakategooriate kaupa jaotada. Siiski eeldatakse, et liikmesriigid võtavad arvesse piirkondade erinevaid vajadusi ja arengutasemeid, nii et kooskõlas majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse eesmärkidega keskendutaks jätkuvalt vähem arenenud piirkondadele. Liikmesriigid peaksid kooskõlas partnerluspõhimõttega kaasama ka kohalikke ja piirkondlikke ametiasutusi ning asjaomaseid kodanikuühiskonda esindavaid organeid.

Peale selle kehtestatakse lisavahendite rakendamise eesmärgil uus horisontaalne valdkondlik eesmärk „COVID-19 pandeemiaga seotud kriisi tagajärgede kõrvaldamine ning ettevalmistuste tegemine majanduse taastamiseks rohelisel, digitaalsel ja vastupidaval viisil“, et programmitöö protsess oleks lihtne ja kohaldamisala võimalikult lai. See valdkondlik eesmärk kehtib üksnes lisavahendite kavandamise ja rakendamise puhul. Kõnealuseid vahendeid saa kombineerida ühegi muu valdkondliku eesmärgiga ning neid ei ole võimalik selle uue sihtotstarbelise valdkondliku eesmärgi tavapärasest eraldisest ümber paigutada. Kuna Euroopa poolaasta raames 2020. aastal esitatud riigipõhistes soovitustes on määratud kindlaks konkreetsed prioriteetsed valdkonnad, kus oleks soovitatav avaliku sektori investeeringud varem ära teha, et hõlbustada seeläbi majanduse taastamist, julgustatakse liikmesriike võtma neid prioriteetseid valdkondi lisavahendite kavandamisel arvesse.

Selleks et võimaldada kulude kiiret hüvitamist ja lisavahenditele lihtsustatud juurdepääsu, tehakse ettepanek, et 2020. aasta lisavahenditest 50 % tehakse kättesaadavaks kohe pärast asjaomas(t)e programmi(de) või programmi(de) muudatus(t)e heakskiitmist esialgsete eelmaksetena, mis tuleb raamatupidamisarvestusest välja kanda programmi lõpetamisel. Liikmesriike ja piirkondi julgustatakse kasutama neid eelmakseid toetusesaajatele ettemaksete tegemiseks, et parandada nende rahalist likviidsust. Samuti tehakse ettepanek programmidele eraldatud lisavahenditega seotud iga-aastaste eelmaksete tegemiseks aastatel 2021, 2022 ja 2023. Arvestades vajadust tagada, et need lisavahendid suunataks kiiresti kohapealsetesse investeeringutesse ja et need jõuaksid reaalmajandusse, ei tehta ettepanekut lükata edasi rahastamiskõlblikkuse lõppkuupäeva, mis on endiselt – ka lisavahendite puhul – 31. detsember 2023 (toetusesaajate tasandil kantud kulude korral). Siiski täpsustatakse, et lisavahenditega seotud kulukohustused vabastatakse kooskõlas programmide lõpetamisel järgitavate normidega (st 2025. aastal pärast ühissätete määruse artikli 141 kohaselt vajalike dokumentide esitamist).

Ühtlasi on kavas kohandada elektroonilist teabevahetussüsteemi, mida kasutatakse ühissätete määruse artikli 74 lõike 4 kohaselt komisjoni ja liikmesriikide vaheliseks ametlikuks teabevahetuseks, nii et liikmesriikidel oleks võimalik esitada rakenduskavu või rakenduskavade muutmise taotlusi, mille alusel saaks viivitamata eraldada aastateks 2020, 2021 ja 2022 ettenähtud lisavahendeid. 0,35 % lisavahenditest tuleb eraldada komisjoni algatusel antava tehnilise abi jaoks.

Tehakse ka ettepanek, et lisavahendeid võib kasutada selleks, et kaasrahastada rahastamiskõlblikke kulusid kuni 100 % ulatuses ELi eelarvest. Selle võimaluse kasutamiseks peavad need vahendid olema ette nähtud programmitööks ühe või mitme uue sihtotstarbelise prioriteetse suuna või asjakohasel juhul uue sihtotstarbelise rakenduskava alusel.

Täpsustatakse, et valdkondliku kontsentreerumise nõudeid, sealhulgas nõuet eraldada teatav osa ERFist saadavast toetusest kestliku linnaarengu valdkonnale, eeltingimusi ning tulemusreservi, tulemusraamistiku kohaldamist ja teavitamisstrateegiat käsitlevaid sätteid lisavahendite suhtes ei kohaldata. Võttes siiski arvesse täiendavat toetust, mida võib täielikult rahastada ELi eelarvest ilma mingisuguse riikliku kaasrahastamiseta, on mõistlik nõuda, et liikmesriigid ja korraldusasutused teavitaksid üldsust, võimalikke toetusesaajaid, toetusesaajaid, osalejaid ja lõplikke vahendite saajaid [määruses (EL) nr 1303/2013 kasutatakse vananenud terminit „lõppsaaja“] selle täiendava toetuse olemasolust ja sellest, kust seda on võimalik saada.

Selleks et vältida täiendavat halduskoormust, kuid tagada, et lisavahendite rakendamisel saadud kogemusi analüüsitakse korralikult, tehakse ettepanek, et iga lisavahendeid saav liikmesriik viib läbi ühe hindamise, et hinnata nende vahendite tulemuslikkust, tõhusust ja mõju. Kuigi ELi tasandil ühiseid näitajaid ei kavatseta kehtestada, julgustatakse liikmesriike kasutama komisjoni poolt kättesaadavaks tehtud programmi eriomaseid näitajaid, mille abil jälgida COVID-19 kriisile reageerimiseks fondidest rahastatud meetmete võtmist; sellega tagatakse võrreldavus ja võimalus koondada toetatud tegevuste väljundeid käsitlevad andmed ELi tasandil.

Käesolevad erandlikud muudatused ei piira nende normide kohaldamist, mida tuleks kohaldada tavapärastes tingimustes, ega loo pretsedenti programmitöö perioodi 2021–2027 suhtes kohaldatavate normide jaoks.

Kooskõla muude liidu tegevuspõhimõtetega

Ettepanek piirdub sihipäraste muudatustega, mis on vajalikud selleks, et kehtestada normid, millega tehakse kättesaadavaks lisavahendid ja reguleeritakse nende rakendamist. Ettepanek on kooskõlas Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide üldise õigusraamistikuga ning piirdub määruse (EL) nr 1303/2013 sihipärase muutmisega. Ettepanek täiendab hiljutisi muudatusi, 2 millega kehtestati erimeetmed investeeringute kaasamiseks liikmesriikide tervishoiusüsteemides ja muudes majandussektorites, et reageerida COVID-19 pandeemiale, ja erimeetmed erandliku paindlikkuse lubamiseks Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide kasutamisel, et reageerida COVID-19 puhangule (koroonaviirusele reageerimise investeerimisalgatus), ning kõiki muid meetmeid, mille eesmärk on lahendada praegune enneolematu olukord. Meetmed on kooskõlas komisjoni ettepanekuga Euroopa taasterahastu kohta ja mitmeaastase finantsraamistiku muutmise ettepanekuga.

2.ÕIGUSLIK ALUS, SUBSIDIAARSUS JA PROPORTSIONAALSUS

Õiguslik alus

Ettepanek põhineb Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklitel 177 ja 322.

Subsidiaarsus

Ettepanekuga ei muudeta struktuurifondide programmide rakendamise viisi, sest need kuuluvad jätkuvalt eelarve jagatud täitmise alla.

Eelarve jagatud täitmine tugineb subsidiaarsuse põhimõttele, kuna komisjon delegeerib strateegilise programmitöö ja rakendamise ülesanded liikmesriikidele ja piirkondadele. Selle põhimõtte kohaselt ei ole ka ELi meetmed aluslepingutes sätestatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust ulatuslikumad.

Ettepaneku eesmärk on teha kättesaadavaks lisavahendid ja täpsustada norme, mis reguleerivad nende vahendite kasutamist praeguse programmitööperioodi programmide raames.

Proportsionaalsus

Ettepanek on sihipärane ja piirdub lisavahendite kättesaadavaks tegemiseks vajalike normide kehtestamisega. Need normid ei lähe kaugemale sellest, mis on vajalik lisavahendite kättesaadavaks tegemiseks ning nende vahendite rakendamise suhtes kohaldatavate normide sätestamiseks.

Vahendi valik

Valitud vahend on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus kooskõlas aluslepingu artiklis 177 sätestatud seadusandliku tavamenetlusega.

3.JÄRELHINDAMISE, SIDUSRÜHMADEGA KONSULTEERIMISE JA MÕJU HINDAMISE TULEMUSED

Praegu kehtivate õigusaktide järelhindamine või toimivuse kontroll

Ei ole asjakohane.

Konsulteerimine sidusrühmadega

Väliste sidusrühmadega ei konsulteeritud. Ettepanek põhineb siiski viimastel nädalatel liikmesriikide ja Euroopa Parlamendiga peetud ulatuslikel konsultatsioonidel ning selles võetakse arvesse enam kui 400 küsimust, mis saadi koroonaviirusele reageerimise investeerimisalgatuse rakkerühma kaudu liikmesriikide ametiasutustelt kriisile reageerimise meetmete rakendamise kohta.

Eksperdiarvamuste kogumine ja kasutamine

Ei ole asjakohane.

Mõjuhinnang

Mõjuhinnang koostati määruse (EL) nr 1303/2013 muutmise ettepanekute ettevalmistamiseks. Käesolevate piiratud ja sihipäraste muudatustega seoses ei ole vaja koostada eraldi mõjuhinnangut, kuna nendega nähakse ette üksnes normid, mida kohaldatakse COVID-19 pandeemia tõttu kättesaadavaks tehtavate lisavahendite suhtes.

Õigusnormide toimivus ja lihtsustamine

Ei ole asjakohane.

Põhiõigused

Ei ole asjakohane.

4.MÕJU EELARVELE

Ettepanek toob 2020. aastal kaasa täiendavad kulukohustused, mida rahastatakse aastate 2014–2020 mitmeaastase finantsraamistiku ülemmäära suurendamisest. Täiendavad kulukohustused tekivad ka 2021. ja 2022. aastal ning neid rahastatakse sihtotstarbelisest välistulust. Ettepanekuga kaasnevad täiendavad maksed aastatel 2020–2025.

5.MUU TEAVE

Ettepaneku sätete üksikasjalik selgitus

Tehakse ettepanek muuta määrust (EL) nr 1303/2013 (edaspidi „ühissätete määrus“), tagamaks et liikmesriikidele tehakse struktuurifondidest kättesaadavaks erakorralised lisavahendid, et toetada COVID-19 pandeemiaga seotud kriisi tagajärgede kõrvaldamist nendes Euroopa geograafilistes piirkondades, kus mõju majandusele ja töökohtadele on olnud suurem, ning ettevalmistuste tegemist majanduse taastamiseks rohelisel, digitaalsel ja vastupidaval viisil.

Ettepaneku kohaselt tehakse lisavahendid eelarveliste kulukohustuste täitmiseks struktuurifondidest kättesaadavaks majanduskasvu ja tööhõivesse investeerimise eesmärgi raames aastateks 2020, 2021 ja 2022. 2020. aasta lisavahendid saadakse aastate 2014–2020 mitmeaastases finantsraamistikus majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse tagamiseks ettenähtud vahendite suurendamisest ning need kujutavad endast ERFile ja ESFile käesolevaks perioodiks ettenähtud täiendavaid koguvahendeid. 2021. ja 2022. aasta lisavahendid kujutavad endast [Euroopa taasterahastust] pärinevat sihtotstarbelist välistulu. Komisjonile antakse õigus kehtestada rakendusotsuses aastateks 2020 ja 2021 liikmesriikide kaupa kogu lisavahendite jaotuse eraldamiskriteeriumide alusel, mis põhinevad uusimatel kättesaadavatel objektiivsetel statistilistel andmetel liikmesriikide suhtelise jõukuse ning praeguse kriisi mõju kohta nende majandusele ja ühiskonnale. Eraldamismeetodiga tuleks ette näha sihtotstarbeline lisasumma äärepoolseimate piirkondade jaoks, kuna nende majandus ja ühiskond on eriti haavatav. Kriisi muutuva mõju arvesse võtmiseks vaadatakse ettepaneku kohaselt kõnealune komisjoni rakendusotsus 2021. aastal läbi, et jaotada igale liikmesriigile sama eraldamismeetodi alusel 2022. aasta lisavahendid, kasutades selleks uusimaid, 19. oktoobriks 2021 kättesaadavaid statistilisi andmeid.

Lisavahendid tuleb eristada ERFi ja ESFi vahel vahendite piiranguteta kavandamise kaudu. Liikmesriigid võivad samuti kasutada osa nendest lisavahenditest enim puudust kannatavate isikute jaoks loodud Euroopa abifondi rakendamisel. Lisavahendid eraldatakse olemasoleva(te) programmi(de) ühele või mitmele sihtotstarbelisele prioriteetsele suunale asjaomas(t)e programmi(de) muutmise taotluse alusel või uuele sihtotstarbelisele programmile pärast uue rakenduskava koostamist ja esitamist.

Lisavahendeid võib kasutada üksnes selleks, et toetada tegevusi, mis aitavad kõrvaldada COVID-19 pandeemiaga seotud kriisi tagajärgi või teha ettevalmistusi majanduse taastamiseks rohelisel, digitaalsel ja vastupidaval viisil, investeerides tegevustesse, mis soodustavad üleminekut digitaalsele ja rohelisele majandusele ning mis kuuluvad uue, artiklis 9 loetletud valdkondlikke eesmärke täiendava eesmärgi alla, ning tehnilise abi andmiseks. Kulude rahastamiskõlblikkuse alguskuupäeva ja lisavahenditest toetust saavate tegevuste valimise suhtes kohaldatakse tavapäraseid ühissätete määruse norme.

Kuni 4 % ERFist ja ESFist programmitööks kasutada olevatest lisavahenditest (ei sisalda toetust enim puudust kannatavate isikute jaoks loodud Euroopa abifondile, kui see on asjakohane) võib eraldada tehniliseks abiks kas olemasolevatele tehnilise abi prioriteetsetele suundadele või ERFist või ESFist rahastatavatele programmidele või ühele või mitmele uuele tehnilise abi prioriteetsele suunale.

Tehniliseks abiks ja enim puudust kannatavate isikute jaoks loodud Euroopa abifondile eraldamata lisavahenditest võib ERFi ja ESFi kaudu toetada üksnes tegevusi, mis kuuluvad uue valdkondliku eesmärgi „COVID-19 pandeemiaga seotud kriisi tagajärgede kõrvaldamine ning ettevalmistuste tegemine majanduse taastamiseks rohelisel, digitaalsel ja vastupidaval viisil“ alla. Programmitöö ja rakendamise seisukohast moodustab see valdkondlik eesmärk ka üheainsa investeerimisprioriteedi.

ERFi puhul kasutatakse lisavahendeid eelkõige tervishoiuteenuste osutamisega seotud toodetesse ja teenustesse investeerimise toetamiseks ning VKEdele käibekapitali- või investeerimistoetuse andmiseks, sealhulgas tegevus- ja personalikulude ning tervise- ja ohutusmeetmete rahastamiseks.

ESFi puhul kasutatakse lisavahendeid eelkõige selleks, et toetada töökohtade säilitamist, muu hulgas lühendatud tööaja kavade ja füüsilisest isikust ettevõtjate toetamise kaudu, töökohtade loomist, eelkõige haavatavas olukorras olevate inimeste jaoks, noorte tööhõive meetmeid ja oskuste arendamist ning et parandada juurdepääsu, sealhulgas laste juurdepääsu üldist huvi pakkuvatele sotsiaalteenustele.

2020. aasta lisavahenditest 50 % eraldatakse asjaomastele programmidele esialgsete eelmaksetena. Esialgsed eelmaksed tuleb komisjoni raamatupidamisarvestusest tervikuna välja kanda hiljemalt programmi lõpetamisel. Lisavahendeid võetakse ka arvesse kooskõlas tavapäraste normidega aastatel 2021, 2022 ja 2023 tehtavate iga-aastaste eelmaksete summa arvutamisel.

Erandina tavapärastest kaasrahastamisnõuetest tuleks lubada, et prioriteetseid suundi, mis saavad toetust uue sihtotstarbelise valdkondliku eesmärgi raames programmitööks ettenähtud lisavahenditest, võib fondidest kaasrahastada kuni 100 % ulatuses.

Liikmesriikide esitatud taotlused muuta lisavahendite kasutuselevõtmiseks olemasolevat rakenduskava peavad olema nõuetekohaselt põhjendatud ning nendes tuleb eelkõige näidata, kuidas rakenduskava muudatused aitavad eeldatavasti kõrvaldada COVID-19 pandeemiaga seotud kriisi tagajärgi või teha ettevalmistusi majanduse taastamiseks rohelisel, digitaalsel ja vastupidaval viisil.

Sihtotstarbelise rakenduskava koostamise korral tuleb põhjenduses selgitada, kuidas kava aitab eeldatavasti kõrvaldada COVID-19 pandeemiaga seotud kriisi tagajärgi või teha ettevalmistusi majanduse taastamiseks rohelisel, digitaalsel ja vastupidaval viisil. Sihtotstarbelise rakenduskava koostamise korral võivad liikmesriigid määrata kindlaks üksnes need asutused, mis on juba käimasolevate programmide määratud asutused.

Vaja on kehtestada, et liikmesriigid peavad tagama, et 31. detsembriks 2024 viiakse läbi vähemalt üks hindamine, et hinnata lisavahendite tulemuslikkust, tõhusust ja mõju ning seda, kuidas need aitasid saavutada uut sihtotstarbelist valdkondlikku eesmärki. Samuti on vaja tagada, et liikmesriigid ja korraldusasutused kasutaksid teabe jagamise, teavitamise ja nähtavusega seotud kohustusi täites kõiki võimalikke vahendeid, et võimalikud toetusesaajad, toetusesaajad, osalejad, lõplikud vahendite saajad ja üldsus oleksid teadlikud lisavahendite olemasolust, mahust ja nende arvelt antavast lisatoetusest. Kõnealuste nõuetega seoses on vaja sätestada, et viidet fondidele täiendatakse viitega [„REACT-EU“-le] või see asendatakse sellega.

Lõpetuseks on vaja selgitada, et sätteid, mis käsitlevad valdkondliku kontsentreerumise nõudeid, eeltingimusi, tulemusreservi ja tulemusraamistiku kohaldamist ning teavitamisstrateegia koostamise vajadust, lisavahendite suhtes ei kohaldata.

2020/0101 (COD)

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS,

millega muudetakse määrust (EL) nr 1303/2013 seoses majanduskasvu ja tööhõivesse investeerimise eesmärgi raames ettenähtavate erakorraliste lisavahendite ja rakenduskorraga, et toetada COVID-19 pandeemiaga seotud kriisi tagajärgede kõrvaldamist ning ettevalmistuste tegemist majanduse taastamiseks rohelisel, digitaalsel ja vastupidaval viisil (REACT-EU)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 177 ja artikli 322 lõike 1 punkti a,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust 3 ,

võttes arvesse Regioonide Komitee arvamust 4 ,

võttes arvesse kontrollikoja arvamust,

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt

ning arvestades järgmist:

(1)COVID-19 pandeemia tagajärgedest põhjustatud kriis on mõjutanud liikmesriike enneolematul viisil. Kriis pärsib liikmesriikide majanduskasvu, mis omakorda süvendab tõsist likviidsuspuudujääki, sest vajadus avaliku sektori investeeringute järele nii liikmesriikide tervisesüsteemides kui ka muudes majandussektorites on suurenenud järsult ja märkimisväärselt. See on tekitanud erandliku olukorra, mille lahendamiseks on vaja võtta erimeetmeid.

(2)Kriisi mõjule reageerimiseks muudeti 30. märtsil 2020 määrusi (EL) nr 1303/2013 ja (EL) nr 1301/2013, et võimaldada suuremat paindlikkust Euroopa Regionaalarengu Fondist (ERF), Euroopa Sotsiaalfondist (ESF) ja Ühtekuuluvusfondist (edaspidi ühiselt „fondid“) ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondist (EMKF) toetatavate rakenduskavade rakendamisel. Kuna aga suur kahju liidu majandusele ja ühiskonnale kasvas, muudeti 23. aprillil 2020 mõlemat määrust uuesti, et võimaldada liikmesriikidele erakorralist lisapaindlikkust, et nad saaksid keskenduda praeguse enneolematu kriisiga seoses vajalike meetmete võtmisele, suurendades selleks võimalust võtta kasutusele fondidest kasutamata jäänud toetus ning lihtsustades programmide rakendamise ja audititega seotud menetlusnõudeid.

(3)Selleks et leevendada majandust mõjutavaid suuri vapustusi, mis on tingitud liikmesriikide poolt COVID-19 leviku tõkestamiseks kehtestatud erakorralistest piirangutest, ja asümmeetrilise taastumise riske, mis tulenevad sellest, et eri liikmesriikides on võimalik kasutada erinevaid vahendeid, mis omakorda avaldab suurt mõju siseturu toimimisele, kiitis Euroopa Ülemkogu 23. aprillil 2020 heaks tugeva investeeringute komponendiga taastekava, kutsus üles looma Euroopa taastefondi ja tegi komisjonile ülesandeks analüüsida vajadusi, selleks et vahendid saaks suunata liidus kõige enam mõjutatud majandussektoritesse ja piirkondadesse, selgitades samal ajal seost aastate 2021–2027 mitmeaastase finantsraamistikuga.

(4)Kooskõlas [Euroopa taasterahastut käsitleva] määrusega ja selles eraldatud vahendite piires tuleks Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide raames võtta taaste ja vastupidavuse rahastamismeetmeid, et leevendada COVID-19 kriisi enneolematut mõju. Kõnealuseid lisavahendeid tuleks kasutada [Euroopa taasterahastut käsitlevas] määruses sätestatud tähtaegadest kinnipidamise tagamiseks. Lisaks tuleks aastate 2014–2020 mitmeaastase finantsraamistiku muutmise kaudu teha kättesaadavaks lisavahendid majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse tagamiseks.

(5)Aastateks 2020, 2021 ja 2022 tuleks majanduskasvu ja tööhõivesse investeerimise eesmärgi raames teha eelarveliste kulukohustuste täitmiseks struktuurifondidest kättesaadavaks täiendav erakorraline summa 58 272 800 000 eurot (jooksevhindades), et toetada enim mõjutatud liikmesriike ja piirkondi COVID-19 pandeemiaga seotud kriisi tagajärgede kõrvaldamisel või ettevalmistuste tegemisel majanduse taastamiseks rohelisel, digitaalsel ja vastupidaval viisil, eesmärgiga suunata need vahendid olemasolevate rakenduskavade kaudu kiiresti reaalmajandusse. 2020. aasta lisavahendid saadakse aastate 2014–2020 mitmeaastases finantsraamistikus majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse tagamiseks ettenähtud vahendite suurendamisest, samas kui 2021. ja 2022. aasta lisavahendid pärinevad Euroopa Liidu taasterahastust. Osa lisavahenditest tuleks eraldada komisjoni algatusel antava tehnilise abi jaoks. Komisjon peaks kehtestama ülejäänud lisavahendite jaotuse liikmesriikidele eraldamismeetodi alusel, mis põhineb uusimatel kättesaadavatel objektiivsetel statistilistel andmetel liikmesriikide suhtelise jõukuse ning praeguse kriisi mõju kohta nende majandusele ja ühiskonnale. Eraldamismeetod peaks hõlmama sihtotstarbelist lisasummat äärepoolseimatele piirkondadele, kuna nende majandus ja ühiskond on eriti haavatav. Kriisi muutuva mõju arvesse võtmiseks tuleks jaotus 2021. aastal sama eraldamismeetodi alusel läbi vaadata, kasutades uusimaid, 19. oktoobriks 2021 kättesaadavaid statistilisi andmeid, et jaotada 2022. aastaks ettenähtud lisavahendid.

(6)Käesoleva määruse suhtes kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu poolt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 322 alusel vastu võetud horisontaalseid finantsreegleid. Need reeglid on sätestatud finantsmääruses ning nendega määratakse eelkõige kindlaks menetlus eelarve kehtestamiseks ja selle täitmiseks toetuste, hangete, auhindade ja eelarve kaudse täitmise kaudu ning nähakse ette finantsjuhtimises osalejate vastutuse kontroll. ELi toimimise lepingu artikli 322 alusel vastu võetud reeglid käsitlevad ka liidu eelarve kaitsmist juhul, kui liikmesriikides esineb üldisi puudusi õigusriigi toimimises, sest õigusriigi põhimõtte austamine on usaldusväärse finantsjuhtimise ja tulemusliku ELi-poolse rahastamise oluline eeltingimus.

(7)Selleks et võimaldada liikmesriikidele maksimaalset paindlikkust COVID-19 pandeemiaga seotud kriisi tagajärgede kõrvaldamisel või ettevalmistuste tegemisel majanduse taastamiseks rohelisel, digitaalsel ja vastupidaval viisil, peaks komisjon kehtestama eraldised liikmesriigi tasandil. Lisaks tuleks ette näha võimalus kasutada lisavahendeid selleks, et toetada enim puudust kannatavatele isikutele abi andmist. Peale selle on vaja kehtestada liikmesriikide algatusel antava tehnilise abi jaoks eraldatavate vahendite ülemmäärad, võimaldades samas liikmesriikidele maksimaalset paindlikkust nende vahendite jaotamisel ERFist või ESFist rahastatavate rakenduskavade piires. Tuleks täpsustada, et lisavahendite puhul ei ole vaja järgida ESFi minimaalset osa. Kuna lisavahendid võetakse eeldatavasti kiiresti kasutusele, tuleks nendega seotud kulukohustused vabastada alles rakenduskavade lõpetamisel.

(8)Samuti tuleks lisavahendite puhul luua võimalus teha majanduskasvu ja tööhõivesse investeerimise eesmärgi raames ERFi ja ESFi vahel finantsülekandeid, nagu see on juba määruse (EL) nr 1303/2013 artikliga 25a ette nähtud 2020. aasta programmitööks kasutada olevate koguvahendite puhul. Sellised ülekanded ei tohiks mõjutada Euroopa territoriaalse koostöö eesmärgi raames kasutada olevaid vahendeid ega noorte tööhõive algatuse sihtotstarbelist eraldist.

(9)Selleks et täiendada meetmeid, mis kuuluvad juba ERFist antava toetuse rakendusalasse, mida on laiendatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrustega (EL) 2020/460 ja (EL) 2020/558 5 , tuleks liikmesriikidel jätkuvalt lubada kasutada lisavahendeid eelkõige selleks, et investeerida tervishoiuteenuste osutamisega seotud toodetesse ja teenustesse, anda VKEdele käibekapitali- või investeerimistoetust, investeerida digitaalsele ja rohelisele majandusele üleminekut soodustavatesse tegevustesse ning taristusse, mille kaudu osutatakse kodanikele põhiteenuseid, või toetada majandusmeetmeid piirkondades, mis sõltuvad kõige rohkem kriisist enim mõjutatud sektoritest. Samuti tuleks toetada tehnilise abi andmist. On asjakohane, et lisavahendeid eraldatakse üksnes uue valdkondliku eesmärgi „COVID-19 pandeemiaga seotud kriisi tagajärgede kõrvaldamine ning ettevalmistuste tegemine majanduse taastamiseks rohelisel, digitaalsel ja vastupidaval viisil“ raames, mis peaks samuti moodustama üheainsa investeerimisprioriteedi, et võimaldada lihtsustatud programmitööd ja lisavahendite rakendamist.

(10)ESFi puhul peaksid liikmesriigid kasutama lisavahendeid eelkõige selleks, et toetada töökohtade säilitamist, muu hulgas lühendatud tööaja kavade ja füüsilisest isikust ettevõtjate toetamise kaudu, töökohtade loomist, eelkõige haavatavas olukorras olevate inimeste jaoks, noorte tööhõive meetmeid, haridust ja koolitust ja oskuste arendamist ning et parandada juurdepääsu, sealhulgas laste juurdepääsu üldist huvi pakkuvatele sotsiaalteenustele. Tuleks selgitada, et praeguses erandlikus olukorras võib toetust töötajate lühendatud tööaja kavadele ja füüsilisest isikust ettevõtjatele anda COVID-19 pandeemia kontekstis isegi siis, kui seda toetust ei kombineerita aktiivsete tööturumeetmetega, välja arvatud juhul, kui need on riigisiseste õigusaktidega ette nähtud. Liidu toetus sellistele lühendatud tööaja kavadele peaks olema ajaliselt piiratud.

(11)Selleks et tagada, et liikmesriikidel oleks piisavalt rahalisi vahendeid, et kiiresti rakendada COVID-19 pandeemiaga seotud kriisi tagajärgede kõrvaldamise meetmeid ning teha ettevalmistusi majanduse taastamiseks rohelisel, digitaalsel ja vastupidaval viisil, on lisavahenditest rahastatavate meetmete kiireks rakendamiseks vaja ette näha suuremad esialgsed eelmaksed. Esialgsed eelmaksed peaksid tagama selle, et liikmesriikidel on olemas vahendid toetusesaajatele vajaduse korral ettemaksete tegemiseks ja toetusesaajate kulude kiireks hüvitamiseks pärast maksetaotluste esitamist.

(12)Liikmesriikidele tuleks tagada paindlikkus, et nad saaksid eraldada lisavahendeid uutele sihtotstarbelistele rakenduskavadele või olemasolevate programmide uutele prioriteetsetele suundadele. Kiire rakendamise võimaldamiseks võib uute sihtotstarbeliste rakenduskavade jaoks määrata kindlaks üksnes need asutused, mis on juba olemasolevate, ERFist, ESFist või Ühtekuuluvusfondist toetatavate rakenduskavade määratud asutused. Liikmesriikidelt ei tohiks nõuda eelhindamist ja elemendid, mis on nõutavad selleks, et rakenduskava saaks esitada komisjonile heakskiitmiseks, peaksid olema piiratud.

(13)Selleks et leevendada avaliku sektori eelarvete koormust seoses COVID-19 pandeemiaga seotud kriisi tagajärgede kõrvaldamisega ning ettevalmistuste tegemisega majanduse taastamiseks rohelisel, digitaalsel ja vastupidaval viisil, tuleks liikmesriikidele anda erandlik võimalus taotleda rakenduskavade eraldi prioriteetsete suundade puhul, mis saavad lisavahenditest toetust, kaasrahastamist kuni 100 % ulatuses.

(14)Selleks et liikmesriigid saaksid lisavahendid COVID-19 pandeemiaga seotud kriisi tagajärgede kõrvaldamiseks kiiresti kasutusele võtta ning teha praegusel programmitööperioodil ettevalmistusi majanduse taastamiseks rohelisel, digitaalsel ja vastupidaval viisil, on erandkorras põhjendatud vabastada liikmesriigid vajadusest täita eeltingimusi ning nõudeid tulemusreservi, tulemusraamistiku kohaldamise ja valdkondliku kontsentreerumise kohta, sealhulgas seoses ERFi puhul kestliku linnaarengu valdkonnale kehtestatud künnistega, ning nõudeid koostada lisavahendite kohta teavitamisstrateegia. Siiski on vaja, et liikmesriigid viiksid 31. detsembriks 2024 läbi vähemalt ühe hindamise, et hinnata lisavahendite tulemuslikkust, tõhusust ja mõju ning seda, kuidas need aitasid saavutada uut sihtotstarbelist valdkondlikku eesmärki. Et hõlbustada võrreldava teabe kättesaadavust liidu tasandil, julgustatakse liikmesriike kasutama komisjoni poolt kättesaadavaks tehtud programmi eriomaseid näitajaid. Lisaks peaksid liikmesriigid ja korraldusasutused teabe jagamise, teavitamise ja nähtavusega seotud kohustusi täites suurendama liidu kehtestatud erakorraliste meetmete ja vahendite nähtavust, eelkõige tagades, et võimalikud toetusesaajad, toetusesaajad, osalejad, lõplikud vahendite saajad ja üldsus on teadlikud lisavahendite olemasolust, mahust ja nende arvelt antavast lisatoetusest.

(15)Selleks et lisavahendid jõuaksid nendesse geograafilistesse piirkondadesse, kus neid kõige rohkem vajatakse, ei tohiks ERFile ja ESFile eraldatud lisavahendeid erandkorras ja ilma et see piiraks struktuurifondide vahendite eraldamise üldreeglite kohaldamist, piirkonnakategooriate kaupa eristada. Siiski eeldatakse, et liikmesriigid võtavad arvesse piirkondade erinevaid vajadusi ja arengutasemeid, nii et jätkuvalt keskendutaks vähem arenenud piirkondadele kooskõlas ELi toimimise lepingu artiklis 173 sätestatud majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse eesmärkidega. Liikmesriigid peaksid kooskõlas partnerluspõhimõtetega kaasama ka kohalikke ja piirkondlikke ametiasutusi ning asjaomaseid kodanikuühiskonda esindavaid organeid.

(16)Käesoleva määrusega kehtestatud muudatuste alusel lubatud ülekandmiste hõlbustamiseks ei tohiks finantsmääruse artikli 30 lõike 1 punktis f sätestatud tingimust assigneeringute samaks otstarbeks kasutamise kohta kõnealuste ülekandmiste suhtes kohaldada.

(17)Kuna käesoleva määruse eesmärke, nimelt reageerida rahvatervise kriisi mõjule paindlikkuse meetmete kehtestamisega Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidest antava toetuse valdkonnas, ei suuda liikmesriigid eraldi piisavalt saavutada, küll aga saab neid pakutud meetmete ulatuse ja mõju tõttu paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nende eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(18)Võttes arvesse COVID-19 pandeemiaga seotud olukorra kiireloomulisust, peaks käesolev määrus jõustuma järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

(19)Võttes arvesse COVID-19 pandeemiat ja sellega seotud rahvatervise kriisiga tegelemise pakilisust, on asjakohane teha erand kaheksa nädala pikkusest tähtajast, millele on osutatud Euroopa Liidu lepingule, Euroopa Liidu toimimise lepingule ja Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingule lisatud protokolli nr 1 (riikide parlamentide rolli kohta Euroopa Liidus) artiklis 4.

(20)Seepärast tuleks määrust (EL) nr 1303/2013 vastavalt muuta.

(21)Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi Euroopa Liidust ja Euroopa Aatomienergiaühendusest väljaastumise lepingu 6 artikli 135 lõikes 2 on sätestatud, et nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 1311/2013 7 või nõukogu otsuse 2014/335/EL, Euratom 8 muudatusi, mis võetakse vastu kõnealuse lepingu jõustumise kuupäeval või pärast seda, ei kohaldata Ühendkuningriigi suhtes, kui need muudatused mõjutavad Ühendkuningriigi finantskohustusi. Käesoleva määruse alusel 2020. aastal antavat toetust rahastatakse mitmeaastase finantsraamistiku ülemmäära suurendamise ning 2021. ja 2022. aasta toetust liidu omavahendite ülemmäära suurendamise kaudu, mis mõjutaks Ühendkuningriigi finantskohustusi. Seepärast ei tuleks käesolevat määrust Ühendkuningriigi suhtes ega Ühendkuningriigis kohaldada.

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määrust (EL) nr 1303/2013 muudetakse järgmiselt.

1.Artiklisse 91 lisatakse lõige 1a:

„1a. Lisaks lõikes 1 osutatud koguvahenditele tehakse 2020. aastal eelarveliste kulukohustuste täitmiseks kättesaadavaks täiendavad majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse rahalised vahendid 5 000 000 000 eurot jooksevhindades ning need eraldatakse ERFile ja ESFile.“

2.Lisatakse artiklid 92a ja 92b:

Artikkel 92a

Euroopa Liidu taasterahastust saadavad vahendid

[Euroopa taasterahastut käsitleva] määruse artiklis 2 osutatud meetmeid rakendatakse struktuurifondide raames kõnealuse määruse artikli 3 lõike 2 punkti a alapunktis i osutatud summast 53 272 800 000 euro ulatuses (jooksevhindades), kui kõnealuse määruse artikli 4 lõigetest 3, 4 ja 8 ei tulene teisiti.

Need 2021. ja 2022. aastaks ettenähtud lisavahendid kuuluvad finantsmääruse artikli 21 lõike 5 kohaselt sihtotstarbelise välistulu hulka.

Artikkel 92b

Majanduskasvu ja tööhõivesse investeerimise eesmärgi raames ettenähtavad erakorralised lisavahendid ja rakenduskord, mille eesmärk on toetada COVID-19 pandeemiaga seotud kriisi tagajärgede kõrvaldamist ning ettevalmistuste tegemist majanduse taastamiseks rohelisel, digitaalsel ja vastupidaval viisil (REACT-EU)

1.    Artikli 91 lõikes 1a ja artiklis 92a osutatud lisavahendid (edaspidi „lisavahendid“) tehakse kättesaadavaks majanduskasvu ja tööhõivesse investeerimise eesmärgi raames, et toetada COVID-19 pandeemiaga seotud kriisi tagajärgede kõrvaldamist ning ettevalmistuste tegemist majanduse taastamiseks rohelisel, digitaalsel ja vastupidaval viisil (REACT-EU). Lisavahendeid kasutatakse käesoleva artikli lõike 6 kohaselt tehnilise abi andmiseks ning tegevusteks, millega rakendatakse käesoleva artikli lõikes 10 osutatud valdkondlikku eesmärki.

2.    Artiklis 91 sätestatud koguvahendeid täiendavad lisavahendid tehakse aastatel 2020–2022 eelarveliste kulukohustuste täitmiseks kättesaadavaks järgmiselt:

2020: 5 000 000 000 eurot;

2021: 42 434 400 000 eurot;

2022: 10 820 400 000 eurot.

2020. aasta lisavahendid tehakse kättesaadavaks artikli 91 lõikes 1a sätestatud lisavahenditest.

2021. ja 2022. aasta lisavahendid tehakse kättesaadavaks artiklis 92a sätestatud lisavahenditest. Artiklis 92a sätestatud lisavahenditest toetatakse ka halduskulusid kuni 18 000 000 euro ulatuses jooksevhindades.

3.    0,35 % lisavahenditest eraldatakse komisjoni algatusel antava tehnilise abi jaoks.

4.    Komisjon võtab rakendusaktidega vastu otsuse, milles kehtestatakse 2020. ja 2021. aastaks igale liikmesriigile struktuurifondidest eraldatavate lisavahendite jaotus vastavalt VIIa lisas esitatud kriteeriumidele ja meetodile. See otsus vaadatakse 19. oktoobriks 2021 olemasolevate andmete alusel 2021. aastal läbi, et kehtestada 2022. aasta lisavahendite jaotus.

5.    Erandina artikli 76 esimesest lõigust määratakse lisavahenditel põhinevad eelarvelised kulukohustused iga asjaomase rakenduskava suhtes iga fondi puhul aastateks 2020, 2021 ja 2022.

Artikli 76 teises lõigus osutatud juriidiline kulukohustus aastateks 2021 ja 2022 jõustub [Euroopa taasterahastut käsitleva määruse] artikli 4 lõikes 3 osutatud kuupäeval.

Artikli 76 kolmandat ja neljandat lõiku lisavahendite suhtes ei kohaldata.

Erandina finantsmääruse artikli 14 lõikest 3 kohaldatakse artiklis 92a osutatud lisavahenditel põhinevate eelarveliste kulukohustuste suhtes II osa IX jaotise IV peatükis ja artiklis 136 sätestatud kulukohustustest vabastamise norme. Erandina finantsmääruse artikli 12 lõike 4 punktist c ei kasutata lisavahendeid jätkuprogrammi või -meetme jaoks.

Erandina artikli 86 lõikest 2 ja artikli 136 lõikest 1 vabastatakse lisavahendite kulukohustused kooskõlas programmide lõpetamisel järgitavate normidega.

Iga liikmesriik eraldab ERFist ja ESFist programmitööks kasutada olevad lisavahendid rakenduskavadele.

Erandina artikli 92 lõikest 7 võib teha ettepaneku kasutada osa lisavahenditest ka selleks, et suurendada toetust enim puudust kannatavate isikute jaoks loodud Euroopa abifondile enne ERFile ja ESFile eraldise tegemist või sellega samal ajal.

Pärast lisavahendite algset eraldamist võib neid juhul, kui liikmesriik on esitanud artikli 30 lõike 1 kohaselt rakenduskava muutmise taotluse, ERFi ja ESFi vahel artikli 92 lõike 1 punktides a, b ja c osutatud protsendimääradest olenemata üle kanda.

Artikli 30 lõiget 5 lisavahendite suhtes ei kohaldata. Need vahendid jäetakse kõnealuses lõikes sätestatud ülemmäärade arvutamise alusest välja.

Finantsmääruse artikli 30 lõike 1 punkti f kohaldamisel ei kohaldata kõnealuste ülekannete suhtes tingimust, et asjaomased assigneeringud peavad olema ette nähtud samaks otstarbeks. Ülekandeid saab teha üksnes rahastamiskava jooksva aasta või tulevaste aastate suhtes.

Artikli 92 lõikes 4 sätestatud nõudeid algse eraldamise ja sellele järgnevate ülekannete suhtes ei kohaldata.

Majanduskasvu ja tööhõivesse investeerimise eesmärgi raames artikli 92 lõike 5 kohaselt noorte tööhõive algatusele eraldatud summad ei muutu.

Lisavahendeid rakendatakse vastavalt selle konkreetse fondi reeglitele, millele need on eraldatud või üle kantud.

6.    Kuni 4 % ERFi ja ESFi lisavahendite kogusummast võib eraldada tehniliseks abiks mis tahes olemasoleva, ERFist või ESFist toetatava rakenduskava või lõikes 11 osutatud uue rakenduskava raames.

7.    Erandina artikli 81 lõikest 1 ja artikli 134 lõikest 1 moodustavad esialgsed eelmaksed, mis tasutakse pärast komisjoni otsust, millega võetakse vastu rakenduskava või kiidetakse heaks rakenduskava muudatus eesmärgiga eraldada lisavahendeid, 50 % käesoleva artikli lõikes 10 osutatud uue valdkondliku eesmärgi raames programmidele 2020. aastaks eraldatud lisavahenditest.

Artikli 134 lõike 2 kohaldamisel seoses aastatel 2021, 2022 ja 2023 iga-aastaste eelmaksete tasumisega sisaldab fondidest rakenduskavale terveks programmiperioodiks eraldatava toetuse summa lisavahendeid.

Esimeses lõigus osutatud täiendavate esialgsete eelmaksete summa kantakse komisjoni raamatupidamisarvestusest välja tervikuna hiljemalt rakenduskava lõpetamisel.

8.    Tehniliseks abiks eraldamata lisavahendeid kasutatakse lõikes 10 sätestatud valdkondliku eesmärgi alusel selleks, et toetada tegevusi, mis aitavad kõrvaldada COVID-19 pandeemiaga seotud kriisi tagajärgi või teha ettevalmistusi majanduse taastamiseks rohelisel, digitaalsel ja vastupidaval viisil.

Liikmesriigid võivad eraldada lisavahendid kas olemasoleva(te) rakenduskava(de) ühele või mitmele eraldi prioriteetsele suunale või lõikes 11 osutatud uuele rakenduskavale. Erandina artikli 26 lõikest 1 hõlmab rakenduskava ajavahemikku, mis kestab kuni 31. detsembrini 2022, vastavalt käesoleva artikli lõikele 4.

ERFi puhul kasutatakse lisavahendeid eelkõige selleks, et toetada investeeringuid tervishoiuteenuste osutamisega seotud toodetesse ja teenustesse, anda VKEdele käibekapitali- või investeerimistoetust, toetada investeeringuid digitaalsele ja rohelisele majandusele üleminekut soodustavatesse tegevustesse ning taristusse, mille kaudu osutatakse kodanikele põhiteenuseid, ning et toetada majandusmeetmeid piirkondades, mis kõige rohkem sõltuvad kriisist enim mõjutatud sektoritest.

ESFi puhul kasutatakse lisavahendeid eelkõige selleks, et toetada töökohtade säilitamist, muu hulgas lühendatud tööaja kavade ja füüsilisest isikust ettevõtjate toetamise kaudu, isegi kui seda toetust ei kombineerita aktiivsete tööturumeetmetega, välja arvatud juhul, kui need on riigisiseste õigusaktidega ette nähtud. Lisavahenditest toetatakse ka töökohtade loomist, eelkõige haavatavas olukorras olevatele inimestele, noorte tööhõive meetmeid, haridust ja koolitust, oskuste arendamist, eelkõige rohe- ja digipöörde soodustamiseks, ja üldist huvi pakkuvatele sotsiaalteenustele juurdepääsu parandamist, sealhulgas laste jaoks.

9.    Välja arvatud lõikes 6 osutatud tehniline abi ja lõike 5 seitsmendas lõigus osutatud lisavahendid, mida kasutatakse enim puudust kannatavate isikute jaoks loodud Euroopa abifondi tarvis, toetatakse lisavahenditest tegevusi, mis kuuluvad uue, artiklis 9 loetletud valdkondlikke eesmärke täiendava eesmärgi „COVID-19 pandeemiaga seotud kriisi tagajärgede kõrvaldamine ning ettevalmistuste tegemine majanduse taastamiseks rohelisel, digitaalsel ja vastupidaval viisil“ alla.

Esimeses lõigus osutatud valdkondlik eesmärk kehtib üksnes programmitööks ettenähtud lisavahendite puhul. Erandina artikli 96 lõike 1 punktidest b, c ja d ei kombineerita seda muude investeerimisprioriteetidega.

Esimeses lõigus osutatud valdkondlikku eesmärki käsitatakse ka ERFist ja ESFist saadavate lisavahendite kavandamisel ja rakendamisel üheainsa investeerimisprioriteedina.

Kui olemasoleva rakenduskava raames kehtestatakse esimeses lõigus osutatud valdkondlikule eesmärgile vastav eraldi prioriteetne suund või prioriteetsed suunad, ei pea muudetud rakenduskava prioriteetse suuna kirjeldus artikli 96 lõike 2 punkti b alapunktides v ja vii loetletud elemente sisaldama.

Artikli 96 lõike 2 punktis d sätestatud muudetud rahastamiskavas määratakse kindlaks 2020. ja 2021. aastaks ning vajaduse korral 2022. aastaks eraldatavad lisavahendid, ilma tulemusreservi summasid kindlaks määramata ja piirkonnakategooriate kaupa eristamata.

Erandina artikli 30 lõikest 1 peab liikmesriigi esitatud programmi muutmise taotlus olema nõuetekohaselt põhjendatud ning selles tuleb eelkõige näidata, kuidas programmi muudatused aitavad eeldatavasti kõrvaldada COVID-19 pandeemiaga seotud kriisi tagajärgi ja teha ettevalmistusi majanduse taastamiseks rohelisel, digitaalsel ja vastupidaval viisil. Lisada tuleb muudetud programm.

10.    Erandina artikli 26 lõikest 4 võivad liikmesriigid koostada lõikes 10 osutatud uue valdkondliku eesmärgi alusel uue sihtotstarbelise rakenduskava. Artiklis 55 sätestatud eelhindamist ei nõuta.

Erandina artikli 96 lõike 2 punktist a tuleb sellise uue rakenduskava koostamise korral põhjendada, kuidas rakenduskava aitab eeldatavasti kõrvaldada COVID-19 pandeemiaga seotud kriisi tagajärgi ja teha ettevalmistusi majanduse taastamiseks rohelisel, digitaalsel ja vastupidaval viisil.

Sellise uue rakenduskava koostamise korral võivad liikmesriigid artikli 96 lõike 5 punkti a kohaldamisel määrata kindlaks üksnes need asutused, mis on juba käimasolevate, ERFist, ESFist ja Ühtekuuluvusfondist toetatavate rakenduskavade määratud asutused.

Sellise uue rakenduskava puhul ei ole artikli 96 lõike 2 esimese lõigu punkti b alapunktides v ja vii, lõikes 4, lõike 6 punktides b ja c ning lõikes 7 sätestatud elemendid nõutavad. Artikli 96 lõikes 3 sätestatud elemendid on nõutavad ainult siis, kui antakse asjakohast toetust.

11.    Erandina artikli 120 lõike 3 esimesest ja teisest lõigust võib prioriteetse suuna või prioriteetsete suundade suhtes, mida toetatakse käesoleva artikli lõikes 10 osutatud valdkondliku eesmärgi alusel programmitööks ettenähtud lisavahenditest, kohaldada kuni 100 % kaasrahastamismäära.

Erandina artikli 56 lõikest 3 ja artikli 114 lõikest 2 tagavad liikmesriigid, et 31. detsembriks 2024 viiakse läbi vähemalt üks lisavahendite kasutamist käsitlev hindamine, et hinnata nende vahendite tulemuslikkust, tõhusust, mõju ja seda, kuidas need aitasid saavutada käesoleva artikli lõikes 10 osutatud valdkondlikku eesmärki.

12.    Lisavahendite suhtes ei kohaldata järgmisi sätteid:

a)erandina artiklist 18 valdkondlikku kontsentreerumist käsitlevad nõuded, sealhulgas linnade säästva arengu valdkonnale kehtestatud künnised, nagu on sätestatud käesolevas määruses või fondispetsiifilistes eeskirjades;

b)eeltingimused erandina artiklist 19 ja fondispetsiifilistest eeskirjadest;

c)tulemusreservi ja tulemusraamistiku kohaldamist käsitlevad nõuded erandina vastavalt artiklitest 20 ja 22;

d)artikli 65 lõike 10 teises lõigus sätestatud erand, mille kohaselt on tegevused, millega suurendatakse COVID‐19 puhanguga seotud kriisile reageerimise suutlikkust, rahastamiskõlblikud alates 1. veebruarist 2020;

e)artikli 25a lõikes 7 sätestatud erand selliste tegevuste valimise suhtes, millega suurendatakse COVID‐19 puhanguga seotud kriisile reageerimise suutlikkust, nagu on osutatud artikli 65 lõike 10 teises lõigus;

f)teavitamisstrateegia koostamise nõuded erandina artiklist 116 ja artikli 115 lõike 1 punktist a.

13.    Teabe jagamise, teavitamise ja nähtavusega seotud kohustusi täites vastavalt artikli 115 lõigetele 1 ja 3 ning XII lisale tagavad liikmesriigid ja korraldusasutused, et võimalikud toetusesaajad, toetusesaajad, osalejad, rahastamisvahenditest antava toetuse lõppsaajad ja üldsus on teadlikud lisavahendite olemasolust, mahust ja nende arvelt antavast lisatoetusest.

XII lisa jaos 2.2 sisalduvad viited fondile, fondidele või Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidele asendatakse viitega [REACT-EU-le] või neid täiendatakse selle viitega, kui tegevustele antakse rahalist toetust lisavahenditest.“

3.Artiklisse 154 lisatakse järgmine lõik:

„Artikli 91 lõiget 1a ning artikleid 92a ja 92b ei kohaldata Ühendkuningriigi suhtes ega Ühendkuningriigis. Kõnealustes sätetes sisalduvaid viiteid liikmesriikidele mõistetakse selliselt, et need ei hõlma Ühendkuningriiki.“

4.    Lisatakse uus VIIa lisa.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel,

Euroopa Parlamendi nimel    Nõukogu nimel

president    eesistuja

FINANTSSELGITUS

1.ETTEPANEKU/ALGATUSE RAAMISTIK 

1.1.Ettepaneku/algatuse nimetus 

Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS, millega muudetakse määrust (EL) nr 1303/2013 seoses majanduskasvu ja tööhõivesse investeerimise eesmärgi raames ettenähtavate erakorraliste lisavahendite ja rakenduskorraga, et toetada COVID-19 pandeemiaga seotud kriisi tagajärgede kõrvaldamist ning ettevalmistuste tegemist majanduse taastamiseks rohelisel, digitaalsel ja vastupidaval viisil

1.2.Asjaomased poliitikavaldkonnad (programmi teemavaldkond)

4 Tööhõive, sotsiaalküsimused ja sotsiaalne kaasatus (2020) – 7 Investeerimine inimestesse, sotsiaalsesse ühtekuuluvusse ja väärtustesse (2021–2027)

13 Regionaal- ja linnapoliitika (2020) – 5 Regionaalareng ja ühtekuuluvus (2021–2027)

1.3.Ettepanek/algatus käsitleb: 

 uut meedet 

 uut meedet, mis tuleneb katseprojektist / ettevalmistavast meetmest 9  

X olemasoleva meetme pikendamist 

 ühe või mitme meetme ümbersuunamist teise või uude meetmesse või ühendamist teise või uue meetmega 

1.4.Ettepaneku/algatuse põhjendused 

1.4.1.Lühi- või pikaajalises perspektiivis täidetavad vajadused, sealhulgas algatuse rakendamise üksikasjalik ajakava

Tehakse ettepanek muuta määrust (EL) nr 1303/2013 (ühissätete määrus), tagamaks et liikmesriikidele tehakse struktuurifondidest kättesaadavaks erakorralised lisavahendid, et toetada COVID-19 pandeemiaga seotud kriisi tagajärgede kõrvaldamist nendes Euroopa geograafilistes piirkondades, kus mõju majandusele ja töökohtadele on olnud suurem, ning majanduse taastamiseks ettevalmistuste tegemist. Ettepaneku kohaselt tehakse lisavahendid eelarveliste kulukohustuste täitmiseks struktuurifondidest kättesaadavaks majanduskasvu ja tööhõivesse investeerimise eesmärgi raames aastateks 2020, 2021 ja 2022 10 .

1.4.2.ELi meetme lisaväärtus (see võib tuleneda erinevatest teguritest, nagu kooskõlastamisest saadav kasu, õiguskindlus, suurem tõhusus või vastastikune täiendavus). Käesoleva punkti kohaldamisel tähendab „ELi meetme lisaväärtus“ väärtust, mis tuleneb liidu sekkumisest ja lisandub väärtusele, mille liikmesriigid oleksid muidu üksi loonud.

Alates COVID-19 puhangu algusest on komisjon esitanud mitu ettepanekut, tagamaks et kõik vahendid, mis on Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidest rahastatavate 2014.–2020. aasta programmide alusel saadaval, saaks võtta kasutusele, et reageerida viivitamata kriisi otsesele ja kaudsele mõjule. Nende ettepanekutega anti võimalus võtta kasutusele olemasolevad rahalised vahendid, et rahuldada tervisesüsteemidele avalduvast suuremast survest tulenevaid vajadusi ning toetada tööandjaid ja töötajaid erakorralise olukorraga toimetulekul. Liikmesriikidele ja piirkondadele tagati kohene likviidsus ja paindlikkus, et võimaldada neil suunata fondidest antav toetus sinna, kus seda kõige rohkem vajati. Võimalus kasutada 2020. aastal algaval aruandeaastal nende meetmete puhul 100 % ulatuses liidupoolset rahastamist aitab vähendada avaliku sektori eelarvetele avalduvat koormust.

Koroonaviiruse levik riikides on sundinud paljusid valitsusi võtma pandeemia ohjeldamiseks enneolematuid meetmeid, nagu ettevõtete tegevuse ajutine peatamine või ulatuslikud piirangud reisimisele ja liikuvusele, ning see on suurendanud ebakindlust ja ebastabiilsust finantsturgudel. See võib omakorda põhjustada paljudes riikides majandustoodangu järsu languse, millel on rasked sotsiaalsed tagajärjed. Selline olukord tekitab lähiaastatel riikide rahanduse ja võla haldamisega seoses märkimisväärseid raskusi, mis omakorda võib piirata majanduse taastamiseks vajalikke avaliku sektori investeeringuid. Lisaks on riikide ja piirkondade suutlikkus kriisi mõjuga toime tulla liikmesriigiti ja piirkonniti erinev, kuna nende majandusstruktuurid ja eelarvepositsioonid on erinevad. Kui nende erinevustega ei tegeleta, võib see kaasa tuua majanduse ebaühtlase taastumise ja piirkondlike erinevuste suurenemise, mis omakorda võib kahjustada siseturgu, euroala finantsstabiilsust ja liitu tervikuna.

1.4.3.Samalaadsetest kogemustest saadud õppetunnid

1.4.4.Kooskõla ja võimalik koostoime muude asjaomaste meetmetega

Ettepanek piirdub sihipäraste muudatustega, mis on vajalikud selleks, et kehtestada normid, millega tehakse kättesaadavaks lisavahendid ja reguleeritakse nende rakendamist. Ettepanek on kooskõlas Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide üldise õigusraamistikuga ning piirdub määruse (EL) nr 1303/2013 sihipärase muutmisega. Ettepanek täiendab hiljutisi muudatusi, millega kehtestati erimeetmed investeeringute kaasamiseks liikmesriikide tervishoiusüsteemides ja muudes majandussektorites, et reageerida COVID-19 pandeemiale, ja erimeetmed erandliku paindlikkuse lubamiseks Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide kasutamisel, et reageerida COVID-19 puhangule (koroonaviirusele reageerimise investeerimisalgatus), ning kõiki muid meetmeid, mille eesmärk on lahendada praegune enneolematu olukord. Meetmed on kooskõlas komisjoni ettepanekuga Euroopa taasterahastu kohta ja mitmeaastase finantsraamistiku muutmise ettepanekuga.

1.5.Kestus ja finantsmõju 

X Piiratud kestusega

   hõlmab ajavahemikku [PP/KK]AAAA–[PP/KK]AAAA

X    finantsmõju kulukohustuste assigneeringutele avaldub ajavahemikul 2020–2022 11 ja maksete assigneeringutele ajavahemikul 2020–2025.

 Piiramatu kestusega

Rakendamise käivitumisperiood algab alates 2021. aastast,

millele järgneb täieulatuslik rakendamine.

1.6.Ettenähtud eelarve täitmise viisid 12

X Eelarve otsene täitmine komisjoni poolt (0,35 % eraldisest seoses tehnilise abiga)

X oma talituste kaudu, sealhulgas kasutades liidu delegatsioonides töötavat komisjoni personali;

   rakendusametite kaudu

X Eelarve jagatud täitmine koostöös liikmesriikidega

 Eelarve kaudne täitmine, mille puhul eelarve täitmise ülesanded on delegeeritud:

kolmandatele riikidele või nende määratud asutustele;

rahvusvahelistele organisatsioonidele ja nende allasutustele (nimetage);

Euroopa Investeerimispangale ja Euroopa Investeerimisfondile;

finantsmääruse artiklites 70 ja 71 osutatud asutustele;

avalik-õiguslikele asutustele;

avalikke teenuseid osutavatele eraõiguslikele asutustele, kuivõrd nad esitavad piisavad finantstagatised;

liikmesriigi eraõigusega reguleeritud asutustele, kellele on delegeeritud avaliku ja erasektori partnerluse rakendamine ja kes esitavad piisavad finantstagatised;

isikutele, kellele on delegeeritud Euroopa Liidu lepingu V jaotise kohaste ÜVJP erimeetmete rakendamine ja kes on kindlaks määratud asjaomases alusaktis.

2.HALDUSMEETMED 

2.1.Järelevalve ja aruandluse eeskirjad 

Märkige sagedus ja tingimused.

Ettepanek on sihipärane ja piirdub lisavahendite kättesaadavaks tegemiseks vajalike normide kehtestamisega. Need normid ei lähe kaugemale sellest, mis on vajalik lisavahendite kättesaadavaks tegemiseks ning nende vahendite rakendamise suhtes kohaldatavate normide sätestamiseks.

2.2.Haldus- ja kontrollisüsteem(id) 

Ettepanek on sihipärane ja piirdub lisavahendite kättesaadavaks tegemiseks vajalike normide kehtestamisega. Need normid ei lähe kaugemale sellest, mis on vajalik lisavahendite kättesaadavaks tegemiseks ning nende vahendite rakendamise suhtes kohaldatavate normide sätestamiseks. Kui liikmesriigid otsustavad koostada uued rakenduskavad, mida rahastatakse lisavahenditest, võib kasutada ainult asutusi, mis on juba määratud ERFist, ESFist või Ühtekuuluvusfondist toetatavate käimasolevate programmide raames.

2.3.Pettuse ja eeskirjade eiramise ärahoidmise meetmed 

Nimetage rakendatavad või kavandatud ennetus- ja kaitsemeetmed, nt pettustevastase võitluse strateegias esitatud meetmed.

Ettepanek on sihipärane ja piirdub lisavahendite kättesaadavaks tegemiseks vajalike normide kehtestamisega. Need normid ei lähe kaugemale sellest, mis on vajalik lisavahendite kättesaadavaks tegemiseks ning nende vahendite rakendamise suhtes kohaldatavate normide sätestamiseks.

3. ETTEPANEKU/ALGATUSE HINNANGULINE FINANTSMÕJU 

3.1.Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigid ja kulude eelarveread, millele mõju avaldub 

Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik

Eelarverida

Assigneeringute liik

Rahaline osalus

1b Arukas ja kaasav majanduskasv: - Majanduslik, sotsiaalne ja territoriaalne ühtekuuluvus (2014–2020) / 2 Ühtekuuluvus ja väärtused (2021–2027)

Liigendatud/liigendamata 13

EFTA riigid 14

kandidaatriigid 15

kolmandad riigid

finantsmääruse artikli [21 lõike 2 punkti b] tähenduses

1b/2

04 01 04 01 Euroopa Sotsiaalfondi toetuskulud ja mitteoperatiivne tehniline abi

Liigendamata

EI

EI

EI

EI

1b/2

13 01 04 01 Euroopa Regionaalarengu Fondi (ERF) toetuskulud

Liigendamata

EI

EI

EI

EI

1b/2

04.02.XX – REACT-EU raames rahastatav ESF (2020)

Liigendatud

EI

EI

EI

EI

1b/2

13.03.XX – REACT-EU raames rahastatav ERF (2020)

Liigendatud

EI

EI

EI

EI

1b/2

04 02 63 01 Euroopa Sotsiaalfond — Tegevuse tehniline abi

Liigendatud

EI

EI

EI

EI

1b/2

13 03 65 01 Euroopa Regionaalarengu Fond (ERF) — Operatiivne tehniline abi

Liigendatud

EI

EI

EI

EI

1b/2

04 01 04 05 Toetuskulud Euroopa abifondile enim puudust kannatavate isikute jaoks

Liigendamata

EI

EI

EI

EI

1b/2

04 06 02 Operatiivne tehniline abi (Euroopa abifond enim puudust kannatavate isikute jaoks)

Liigendatud

EI

EI

EI

EI

1b/2

04 06 XX REACT-EU raames rahastatav Euroopa abifond enim puudust kannatavate isikute jaoks

Liigendatud

EI

EI

EI

EI

3.2.Hinnanguline mõju kuludele 

3.2.1.Hinnanguline mõju kuludele – ülevaade 

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Mitmeaastase finantsraamistiku 
rubriik

1b

Arukas ja kaasav majanduskasv (2014–2020): - Majanduslik, sotsiaalne ja territoriaalne ühtekuuluvus

Määruse (EL) nr 1303/2013 kohasele kulukohustuste assigneeringute aastasele kogujaotusele avaldub mõju 2020. aastal ning seda pikendatakse ka 2021. ja 2022. aastani 16 .

Ettepanek toob 2020. aastal kaasa täiendavad kulukohustused, mida rahastatakse aastate 2014–2020 mitmeaastase finantsraamistiku ülemmäära suurendamisest. Ka 2021. ja 2022. aastal on ette nähtud täiendavad kulukohustused, mida rahastatakse sihtotstarbelisest välistulust. 2021. ja 2022. aasta täiendavaid kulukohustusi ning aastate 2021–2025 makseid rahastatakse sihtotstarbelisest välistulust. Kõik summad on saadaval finantsmääruse artikli 21 lõike 5 tähenduses sihtotstarbelise välistuluna, mis saadakse liidu laenuvõtmistehingutest, nagu on sätestatud [Euroopa taasterahastut käsitlevas määruses]. Sihtotstarbelisest välistulust võib kuni 18 000 000 eurot eraldada halduskulude, sealhulgas koosseisuväliste töötajatega seotud kulude katmiseks.

2020. aasta lisakulude esialgne jaotus on järgmine:

2020

2021

2022

2023

2024

2025

Kokku

REACT-EU täiendavad tegevuskulud 2020. aastal

Kulukohustused

(1)

5 000,000

5 000,000

Maksed

(2)

2 500,000

275,000

475,000

1 700,000

50,000

5 000,000

Sihtotstarbelisest välistulust rahastatavate kulude esialgne jaotus on järgmine:

2021

2022

2023

2024

2025

KOKKU

Tegevuskulud, mida rahastatakse Euroopa taasterahastust saadavast sihtotstarbelisest välistulust

Kulukohustused

(1)

42 434,400

10 820,400

53 254,800

Maksed

(2)

2 716,139

10 067,880

15 442, 79

22 150,126

2 878, 76

53 254,800

Halduskulud, mida rahastatakse Euroopa taasterahastust saadavast sihtotstarbelisest välistulust

Kulukohustused = Maksed

(3)

3,600

3,600

3,600

3,600

3,600

18,000

Kogukulud, mida rahastatakse Euroopa taasterahastust saadavast sihtotstarbelisest välistulust

Kulukohustused

= 1+3

42 438,000

10 824,000

3,600

3,600

3,600

53 272,800

Maksed

= 2+3

2 719,739

10 071,480

15 445,879

22 153, 26

2 881,976

53 272,800



Mitmeaastase finantsraamistiku 
rubriik

7

„Halduskulud“

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

2021

2022

2023

2024

2025

2026

2027

Pärast 2027. aastat

KOKKU

Personalikulud

0,750

0,750

0,750

2,250

Muud halduskulud

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGI 7 assigneeringud KOKKU

(Kulukohustuste kogusumma = maksete kogusumma)

0,750

0,750

0,750

2,250

3.2.2.Hinnanguline mõju haldusassigneeringutele – ülevaade

   Ettepanek/algatus ei hõlma haldusassigneeringute kasutamist

X    Ettepanek/algatus hõlmab haldusassigneeringute kasutamist, mis toimub järgmiselt:

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Aastad

2020

2021

2022

2023

2024

2025

KOKKU

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIK 7

Personalikulud

0,750

0,750

0,750

2,250

Muud halduskulud

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGI 7 kulud kokku

0,750

0,750

0,750

2,250

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGIST 7 välja jäävad kulud 17

Personalikulud

2,800

2, 800

2,800

3, 00

3,200

14,800

Muud halduskulud

0,800

0,800

0,800

0,400

0,400

3,200

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGIST 7 välja jäävad kulud kokku

3,600

3,600

3,600

3,600

3,600

18,000

KOKKU

4,350

4,350

4,350

3,600

3,600

20,250

Personali ja muude halduskuludega seotud assigneeringute vajadused kaetakse asjaomase peadirektoraadi poolt kõnealuse meetme haldamiseks juba antud ja/või peadirektoraadi siseselt ümberpaigutatud assigneeringutest, mida vajaduse korral võidakse täiendada nendest lisaassigneeringutest, mis haldavale peadirektoraadile eraldatakse iga-aastase vahendite eraldamise menetluse käigus, arvestades eelarvepiirangutega.



3.2.2.1.Hinnanguline personalivajadus

   Ettepanek/algatus ei hõlma personali kasutamist.

X    Ettepanek/algatus hõlmab personali kasutamist, mis toimub järgmiselt:

Hinnanguline väärtus täistööaja ekvivalendina

Aastad

2020

2021

2022

2023

2024

2025

2026

• Ametikohtade loeteluga ette nähtud ametikohad (ametnikud ja ajutised töötajad)

Komisjoni peakorteris ja esindustes

5

5

5

Delegatsioonides

Teadustegevus

Koosseisuväline personal (täistööajale taandatud töötajad )  18

Rubriik 7

Rahastatakse mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGIST 7 

– peakorteris

– delegatsioonides

Rahastatakse programmi vahenditest  19

– peakorteris

– delegatsioonides

Teadustegevus

Muu (sihtotstarbeline tulu)

35

35

35

40

40

KOKKU

40

40

40

40

40

Personalivajadused kaetakse juba meedet haldavate peadirektoraadi töötajatega ja/või töötajate peadirektoraadi sisese ümberpaigutamise teel. Vajaduse korral võidakse personali täiendada iga-aastase vahendite eraldamise menetluse käigus, arvestades eelarvepiirangutega. Täiendavad koosseisuvälised töötajad, kellega seotud kulud rahastatakse üksnes sihtotstarbelisest tulust.

Ülesannete kirjeldus:

Ametnikud ja ajutised töötajad

Koosseisuvälised töötajad

Lepingulised töötajad kaasatakse uute/muudetud programmide üle läbirääkimiste pidamisse, rakendamise jälgimisse (sealhulgas auditeerimine ja finantsjuhtimine) ning programmide lõpetamise protsessi.

3.3.Hinnanguline mõju tuludele 

X    Ettepanekul/algatusel puudub finantsmõju tuludele.

   Ettepanekul/algatusel on järgmine finantsmõju:

   omavahenditele

   muudele tuludele

palun märkige, kas see on kulude eelarveridasid mõjutav sihtotstarbeline tulu    

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Tulude eelarverida:

Ettepaneku/algatuse mõju

2021

2022

2023

2024

2025

2026

2027

Artikkel ………….

Sihtotstarbeliste tulude puhul märkige, milliseid kulude eelarveridasid ettepanek mõjutab.

Muud märkused (nt tuludele avaldatava mõju arvutamise meetod/valem või muu teave) 

(1)    Selliste tegevuste puhul nagu seire, rakendamine, sealhulgas auditeerimine ja finantsjuhtimine, osalemine programmide lõpetamise protsessis, mida rahastatakse halduskuludest, võib kulukohustusi võtta kuni 2025. aastani.
(2)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2020. aasta määrus (EL) 2020/558, millega muudetakse määrusi (EL) nr 1301/2013 ja (EL) nr 1303/2013 seoses erimeetmetega erandliku paindlikkuse lubamiseks Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide kasutamisel, et reageerida COVID‐19 puhangule (ELT L 130, 23.4.2020, lk 1).    
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. märtsi 2020. aasta määrus (EL) 2020/460, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruseid (EL) nr 1301/2013, (EL) nr 1303/2013 ja (EL) nr 508/2014 seoses erimeetmetega investeeringute kaasamiseks liikmesriikide tervishoiusüsteemidesse ja muudesse majandussektoritesse, et reageerida COVID‐19 puhangule (koroonaviirusele reageerimise investeerimisalgatus) (ELT L 99, 31.3.2020, lk 5).
(3)    ELT C ..., ..., lk …
(4)    ELT C ..., ..., lk …
(5)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. märtsi 2020. aasta määrus (EL) 2020/460, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruseid (EL) nr 1301/2013, (EL) nr 1303/2013 ja (EL) nr 508/2014 seoses erimeetmetega investeeringute kaasamiseks liikmesriikide tervishoiusüsteemidesse ja muudesse majandussektoritesse, et reageerida COVID‐19 puhangule (koroonaviirusele reageerimise investeerimisalgatus) (ELT L 99, 31.3.2020, lk 5); Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2020. aasta määrus (EL) 2020/558, millega muudetakse määrusi (EL) nr 1301/2013 ja (EL) nr 1303/2013 seoses erimeetmetega erandliku paindlikkuse lubamiseks Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide kasutamisel, et reageerida COVID‐19 puhangule (ELT L 130, 23.4.2020, lk 1).
(6)    ELT L 29, 31.1.2020, lk 7.
(7)    Nõukogu 2. detsembri 2013. aasta määrus (EL, Euratom) nr 1311/2013, millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2014–2020 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 884).
(8)    Nõukogu 26. mai 2014. aasta otsus 2014/335/EL, Euratom Euroopa Liidu omavahendite süsteemi kohta (ELT L 168, 7.6.2014, lk 105).
(9)    Vastavalt finantsmääruse artikli 58 lõike 2 punktile a või b.
(10)    Selliste tegevuste puhul nagu seire, rakendamine, sealhulgas auditeerimine ja finantsjuhtimine, osalemine programmide lõpetamise protsessis, mida rahastatakse halduskuludest, võib kulukohustusi võtta kuni 2025. aastani.
(11)    Selliste tegevuste puhul nagu seire, rakendamine, sealhulgas auditeerimine ja finantsjuhtimine, osalemine programmide lõpetamise protsessis, mida rahastatakse halduskuludest, võib kulukohustusi võtta kuni 2025. aastani.
(12)    Eelarve täitmise viise koos viidetega finantsmäärusele on selgitatud veebisaidil https://myintracomm.ec.europa.eu/budgweb/EN/man/budgmanag/Pages/budgmanag.aspx  
(13)    Liigendatud = liigendatud assigneeringud / liigendamata = liigendamata assigneeringud.
(14)    EFTA: Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsioon.
(15)    Kandidaatriigid ja vajaduse korral Lääne-Balkani potentsiaalsed kandidaatriigid.
(16)    Selliste tegevuste puhul nagu seire, rakendamine, sealhulgas auditeerimine ja finantsjuhtimine, osalemine programmide lõpetamise protsessis, mida rahastatakse halduskuludest, võib kulukohustusi võtta kuni 2025. aastani.
(17)    Sihtotstarbeline tulu
(18)    Lepingulised töötajad, kohalikud töötajad, riikide lähetatud eksperdid, renditööjõud, noored spetsialistid delegatsioonides.
(19)    Tegevusassigneeringutest rahastatavate koosseisuväliste töötajate ülempiiri arvestades (endised BA read).
Top

Brüssel,28.5.2020

COM(2020) 451 final

LISA

järgmise dokumendi juurde:

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS,

millega muudetakse määrust (EL) nr 1303/2013 seoses majanduskasvu ja tööhõivesse investeerimise eesmärgi raames ettenähtavate erakorraliste lisavahendite ja rakenduskorraga, et toetada COVID-19 pandeemiaga seotud kriisi tagajärgede kõrvaldamist ning ettevalmistuste tegemist majanduse taastamiseks rohelisel, digitaalsel ja vastupidaval viisil (REACT-EU)


LISA

Lisatakse uus VIIa lisa.

„VIIa LISA

Liikmesriikide kaupa erakorraliste lisavahendite eraldamise metoodika majanduskasvu ja tööhõivesse investeerimise eesmärgi raames, et toetada COVID-19 pandeemiaga seotud kriisi tagajärgede kõrvaldamist ning ettevalmistuste tegemist majanduse taastamiseks rohelisel, digitaalsel ja vastupidaval viisil (Artikli 92b lõige 4)

Erakorraliste lisavahendite eraldamise meetod

Erakorralised lisavahendid jaotatakse liikmesriikide vahel vastavalt järgmisele metoodikale:

1.Iga liikmesriigi esialgne osa lisavahenditest määratakse kindlaks järgmiste kriteeriumide alusel kindlaksmääratud osade kaalutud summana vastavalt esitatud kaalule:

a)SKP tegur (kaal 2/3), saadakse järgmiste alapunktide rakendamise abil:

(I)iga liikmesriigi osa hooajaliselt korrigeeritud reaalsest SKP kogukahjust eurodes ajavahemikul 2019. aasta esimesest poolaastast kuni kohaldatava võrdlusperioodi lõpuni kõigi asjaomaste liikmesriikide puhul;

(II)sel viisil saadud osade korrigeerimine, jagades need liikmesriigi kogurahvatuluga elaniku kohta, väljendatuna protsendimäärana 27-liikmelise ELi keskmisest kogurahvatulust elaniku kohta (keskmine vastab 100 %-le).

b)Töötuse tegur (kaal 2/9) väljendatuna järgmiste näitajate kaalutud keskmisena:

(I)liikmesriigi osa töötute koguarvust (kaal 3/4) kõigi 2020. aasta jaanuaris asjaomaste liikmesriikide puhul ning

(II)liikmesriigi osa töötute (kaal 1/4) arvu suurenemises 2020. aasta jaanuarist kuni kohaldatava võrdlusperioodi lõpuni kõigi asjaomaste liikmesriikide puhul.

c)Noorte töötuse tegur (kaal 1/9) väljendatuna järgmiste näitajate keskmisena:

(I)liikmesriigi osa töötute noorte koguarvust (kaal 3/4) 2020. aasta jaanuaris kõigi asjaomaste liikmesriikide puhul ning

(II)liikmesriigi osa töötute noorte (kaal 1/4) arvu suurenemises 2020. aasta jaanuari ja kohaldatava võrdlusperioodi vahel kõigi asjaomaste liikmesriikide puhul.

Kui liikmesriigi hooajaliselt korrigeeritud reaalne SKP, mida väljendatakse eurodes, on kohaldataval võrdlusperioodil suurem kui 2019. aasta esimesel poolaastal, jäetakse selle liikmesriigi andmed punkti a alapunkti i kohastest arvutustest välja.

Kui liikmesriigis on kohaldatava võrdlusperioodi jooksul töötute (vanuserühm 15–74) või töötute noorte (vanuserühm 15–24) arv väiksem kui 2020. aasta jaanuaris, jäetakse selle liikmesriigi andmed punkti b taandes i ja punkti c taandes i esitatud arvutustest välja.

2.Lõikes 1 kirjeldatud eeskirjade kohaselt ei tohi eraldised liikmesriigi kohta kogu ajavahemikuks 2020–2022 olla suuremad kui:

a)liikmesriikide puhul, kelle keskmine kogurahvatulu elaniku kohta (ostujõu pariteetides) ajavahemikul 2015–2017 on üle 109 % 27-liikmelise ELi keskmisest: 0,07 % nende 2019. aasta reaalsest SKPst;

b)liikmesriikide puhul, kelle keskmine kogurahvatulu elaniku kohta (ostujõu pariteetides) ajavahemikul 2015–2017 on 90 % 27-liikmelise ELi keskmisest või alla selle: 2,60 % nende 2019. aasta reaalsest SKPst;

c)liikmesriikide puhul, kelle keskmine kogurahvatulu elaniku kohta (ostujõu pariteetides) ajavahemikul 2015–2017 on üle 90 % ning võrdne 109 %-ga EL 27 keskmisest või on alla selle: saadakse protsendimäär lineaarse interpoleerimise teel 0,07 % ja 2,60 % vahel nende reaalsest SKPst 2019. aastal ning selle tulemusel vähendatakse proportsionaalselt ülemmäära protsenti vastavalt jõukuse kasvule.

Summad, mis ületavad punktides a–c sätestatud taset liikmesriigi kohta, jaotatakse ümber proportsionaalselt kõigi teiste selliste liikmesriikide eraldistega, kelle keskmine kogurahvatulu elaniku kohta (ostujõu pariteetides) on alla 100 % EL 27 keskmisest. Kogurahvatulu elaniku kohta (ostujõu pariteetides) ajavahemikul 2015–2017 kasutatakse ühtekuuluvuspoliitikas mitmeaastase finantsraamistiku (2021–2027) läbirääkimistel.

3.2020. ja 2021. aasta erakorraliste lisavahendite jaotuse arvutamisel:

a)SKP puhul on võrdlusperiood: 2020. aasta esimene poolaasta;

b)töötute ja töötute noorte arvu puhul on võrdlusperiood: keskmine 2020. aasta juunist augustini.

c)Lõike 2 kohaldamisest tulenev maksimaalne eraldis korrutatakse 2020. ja 2021. aasta lisavahendite osaga 2020., 2021. ja 2022. aasta lisavahendite kogusummast.

Enne lõigetes 1 ja 2 seoses 2020. aasta lisavahenditega kirjeldatud meetodi kohaldamist eraldatakse äärepoolseimatele NUTS 2. tasandi piirkondadele eraldisest summa, mis vastab abi osatähtsusele 30 eurot elaniku kohta. See eraldis jaotatakse piirkonna ja liikmesriigi kohta proportsionaalselt nende piirkondade kogurahvastikuga. 2020. aasta ülejäänud summa jaotatakse liikmesriikide vahel vastavalt lõigetes 1 ja 2 kirjeldatud meetodile.

4.2022. aasta erakorraliste lisavahendite jaotuse arvutamisel:

a)SKP puhul on võrdlusperiood: 2021. aasta esimene poolaasta;

b)töötute ja töötute noorte arvu puhul on võrdlusperiood: keskmine 2021. aasta juunist augustini.

c)Lõike 2 kohaldamisest tulenev maksimaalne eraldis korrutatakse 2022. aasta lisavahendite osaga 2020., 2021. ja 2022. aasta lisavahendite kogusummast.“

Top