EUROOPA KOMISJON
Brüssel,23.4.2020
COM(2020) 155 final
2018/0178(COD)
KOMISJONI TEATIS
EUROOPA PARLAMENDILE,
mis on esitatud Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõike 6 alusel
ning milles käsitletakse
nõukogu seisukohta seoses Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse vastuvõtmisega, millega kehtestatakse kestlike investeeringute soodustamise raamistik (2018/0178 (COD)) ning muudetakse määrust 2019/2088, mis käsitleb jätkusuutlikkust käsitleva teabe avalikustamist finantsteenuste sektoris
2018/0178 (COD)
KOMISJONI TEATIS
EUROOPA PARLAMENDILE,
mis on esitatud Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõike 6 alusel
ning milles käsitletakse
nõukogu seisukohta seoses Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse vastuvõtmisega, millega kehtestatakse kestlike investeeringute soodustamise raamistik (2018/0178 (COD)) ning muudetakse määrust 2019/2088, mis käsitleb jätkusuutlikkust käsitleva teabe avalikustamist finantsteenuste sektoris
1.Taust
|
Ettepaneku Euroopa Parlamendile ja nõukogule edastamise kuupäev
(dokument COM(2018) 0353 final – 2018/0178 COD):
|
24. mai 2018
|
|
Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamuse
kuupäev:
|
17. oktoober 2018
|
|
Euroopa Parlamendi seisukoha kuupäev, esimene lugemine:
|
28. märts 2019
|
|
Muudetud ettepaneku edastamise kuupäev:
|
puudub
|
|
Nõukogu seisukoha vastuvõtmise kuupäev:
|
15. aprill 2020
|
2.Komisjoni ettepaneku eesmärk
2018. aasta märtsis esitas komisjon ambitsioonika tegevuskava kestliku majanduskasvu rahastamiseks. Käesoleva tegevuskava eesmärk on kaasata erasektor üleminekuks vähese CO2-heitega, ressursitõhusamale ja kestlikumale majandusele. Nagu tegevuskavas märgitud, kujutab keskkonnakestlikkuse selge määratluse puudumine praegu endast keskkonnasäästlike investeeringute suurendamise üht suurimat takistust. Seepärast on tegevuskava üheks nurgakiviks keskkonnasäästlike majandustegevusalade ühise klassifitseerimissüsteemi ehk ELi taksonoomia loomine. Selleks esitas komisjon 2018. aasta mais määruse ettepaneku, millel on kolm eesmärki:
(1)ettevõtjate ja investorite jaoks selle määratlemine, millist majandustegevust võib pidada keskkonnasäästlikuks;
(2)kapitali keskkonnasäästlikesse tegevusaladesse suunamise võimaldamine lõppinvestoritele (sealhulgas jaeinvestoritele), piirates kõnealuste määratluste abil nn rohepesu ohtu; ning
(3)turu killustumise vältimine, luues investoritele, äriühingutele ja liikmesriikidele ühtse lähtealuse seoses sellega, mida mõistetakse investeerimise seisukohast keskkonnakestlikuna.
ELi taksonoomia on kui ühine keel, mida investorid ja ettevõtjad saavad kasutada investeerimisvõimaluste kindlakstegemiseks projektide ja majandustegevusalade puhul, mis annavad olulise panuse kliima- ja keskkonnaeesmärkide saavutamisse. See aitab investoritel ja äriühingutel muuta oma tegevuse kestlikumaks. Seega aitab ELi taksonoomia kooskõlas Euroopa rohelise kokkuleppe eesmärkidega suurendada era- ja avaliku sektori investeeringuid, et rahastada üleminekut kestlikumale majandusele.
Taksonoomia keskendub keskkonnasäästlikele tegevusaladele järgmistes valdkondades: kliimamuutuste leevendamine, kliimamuutustega kohanemine, vee ja mere elusressursside kestlik kasutamine ja kaitse, ringmajandus; saastuse vältimine ja tõrje ning elurikkuse ja ökosüsteemide kaitse ja taastamine. Komisjon peab 31. detsembriks 2021 avaldama aruande taksonoomia kohaldamisala laiendamise kohta, et hõlmata muid kestlikkuse eesmärke, sealhulgas sotsiaalseid eesmärke.
Kui taksonoomia on loodud, hõlbustab see keskkonnakestlike finantstoodete standardite ja märgiste väljatöötamist. Samuti moodustab see finants- ja mittefinantsettevõtete kestlikkusega seotud aruandlusest lahutamatu osa. Nagu on märgitud Euroopa rohelise kokkuleppe investeerimiskavas, võetakse taksonoomiat arvesse ka InvestEU programmi raames 2020. aasta teises pooles avaldatavates kliimamuutuste ja keskkonnaga seotud kulutuste jälgimise ning kestlikkuse hindamise suunistes. Lisaks InvestEU programmile kavatseb komisjon 2020. aasta teises pooles avaldatavas kestliku rahastuse uuendatud strateegias analüüsida, kuidas saavad avaliku sektori asutused kasutada taksonoomiat kasutada, et ühtlustada erasektori ja avaliku sektori asutuste standardeid ning kasutada segarahastamisvahendeid kõige asjakohasemal viisil.
3.Märkused nõukogu seisukoha kohta
Nõukogu seisukoht kajastab Euroopa Parlamendi ja nõukogu vahel 16. detsembril 2019 saavutatud poliitilist kokkulepet. Komisjon toetab seda kokkulepet.
Poliitilise kokkuleppega tehti mitmeid muudatusi, mis kalduvad kõrvale komisjoni algsest ettepanekust, sealhulgas järgmistes punktides.
1.Määruse kohaldamisala laiendamine.
Esiteks kehtestatakse poliitilise kokkuleppega ELile lisakohustus rakendada taksonoomiat kõigi avaliku sektori meetmete, standardite või märgiste puhul, kehtestades nõuded finantsturu osalistele või emitentidele keskkonnasäästlikena turustatavate finantstoodete või äriühingu võlakirjade valdkonnas.
Teiseks peavad kõik avalikustamise määruses kindlaks määratud finantsturu osalised avalikustama, kuidas ja mil määral nende finantstoote aluseks olevad investeeringud toetavad majandustegevusalasid, mis vastavad taksonoomiale. Finantsturu osalised, kes ei soovi avalikustada oma toote taksonoomilist vastavust ega ka seda hiljem turustada keskkonnasäästlikuna või sarnaseid tunnuseid omavana, peavad esitama seda selgitava avalduse.
Kolmandaks peavad suured finants- ja mittefinantsettevõtted, kes juba peavad avaldama muud kui finantsteavet kajastava aruande, avalikustama selle, kuidas ja mil määral on nende tegevusalad seotud taksonoomia alla kuuluvate tegevusaladega. See hõlmab ligikaudu 6 000 äriühingut ja konsolideerimisgruppi kogu ELis. Kooskõlas suunistega, mis on lisatud muud kui finantsteavet kajastavat aruandlust käsitlevale direktiivile, hõlmavad aruandluse peamised tulemusnäitajad käivet ning kapitali- ja tegevuskulusid. Finantsettevõtete puhul saab peamisi tulemusnäitajaid täpsustada delegeeritud õigusaktiga, mille komisjon peab esitama 2021. aasta juuniks.
2.Kvalifitseeruvate majandustegevusalaliikide kindlaksmääramine.
Poliitilise kokkuleppega luuakse keskkonnasäästlike majandustegevusalade kaks alamkategooriat: toetavad tegevusalad (kohaldatakse kõigi kuue keskkonnaeesmärgi suhtes) ja üleminekutegevusalad (kohaldatakse ainult kliimamuutuste leevendamise eesmärgi suhtes).
Toetavad tegevusalad võimaldavad otseselt teistel tegevusaladel anda olulise panuse ühe või mitme keskkonnaeesmärgi saavutamisse. Rohepesu vältimiseks on kehtestatud kaitsemeetmed. Esimene neist seisneb selles, et toetavad tegevusalad ei tohi põhjustada sõltuvust varadest, mis kahjustavad pikaajalisi keskkonnaeesmärke, võttes arvesse nende varade majanduslikku eluiga. Teise mõte on, et toetavatel tegevusaladel peab olelustsüklit arvesse võttes olema oluline positiivne keskkonnamõju.
Üleminekutegevusalad on tegevusalad: i) millel ei ole praegu tehnoloogiliselt ja majanduslikult teostatavaid vähese CO2-heitega alternatiive ii) ning mis toetavad üleminekut kliimaneutraalsele majandusele kooskõlas eesmärgiga piirata temperatuuri tõusu 1,5 °C-ni võrreldes tööstusrevolutsioonieelse tasemega. Sarnaselt toetavate tegevusaladega on rohepesu ennetamiseks kehtestatud mitmeid kaitsemeetmeid. See üleminekutegevusalade alamkategooria on asjakohane üksnes kliimamuutuste leevendamise eesmärgi puhul.
3.Sätete muudatused, mis on seotud konkreetsete huvipakkuvate majandustegevusaladega.
Fossiilkütuseid kasutav elektrienergiatootmine on nende hulgast selge sõnaga välja arvatud.
Kliimaneutraalse energia rolli üleminekul tunnistatakse poliitilise kokkuleppe põhjenduses, aga viide kliimaneutraalsele energiale kui kliimamuutuste leevendamise eesmärgi osale on välja jäetud. Komisjonil paluti üleminekutegevusalana käsitatavate tegevusalade valimisel hinnata kõiki asjaomaseid olemasolevaid tehnoloogiaid. Selles kontekstis peetakse majandustegevusala „oluliselt kahjustavaks“, kui jäätmete pikaajaline ladestamine võib põhjustada olulist ja pikaajalist kahju keskkonnale. Poliitilise kokkuleppe sõnastusega rõhutatakse ka olelusringi hindamise rolli tehniliste sõelumiskriteeriumide väljatöötamisel.
Jäätmete põletamise valdkonnas asendati viide „jäätmete põletamise vältimisele“ viitega “jäätmete põletamise minimeerimisele” kui ühele viisile, kuidas majandustegevusala võib anda olulise panuse ringmajandusele üleminekul. Peale selle lisati viide jäätmehierarhia põhimõtetele. Põhimõte „ei kahjusta oluliselt“ väljendab selgelt, et kvalifitseeruvad tegevusalad ei tohiks oluliselt suurendada jäätmete teket, põletamist või ladestamist, tehes erandi ringlussevõetamatute ohtlike jäätmete põletamisele.
4.Sotsiaalvaldkonda puudutavate miinimumstandardite laiendamine
Poliitilise kokkuleppega lisatakse minimaalsete kaitsemeetmete loetellu kolm rahvusvahelist inimõiguste alast õigusakti/suunist:
–OECD suunised rahvusvahelistele ettevõtjatele;
–ÜRO äritegevuse ja inimõiguste juhtpõhimõtted ning
–rahvusvaheline inimõiguste koodeks.
5.Kestliku rahastuse platvormi (edaspidi „platvorm“) koosseisu ja ülesannete laiendamine.
Poliitilise kokkuleppega laiendatakse nii platvormi tegevusulatust kui ka selle koosseisu, et see saaks nõustada komisjoni järgmistes täiendavates küsimustes:
–kestlikkusega seotud arvestus- ja aruandlusstandardite võimalik roll taksonoomia rakendamise toetamisel;
–võimalik vajadus parandada andmete kättesaadavust ja kvaliteeti;
–muude kestlikkusega seotud eesmärkide, sealhulgas sotsiaalsete eesmärkide käsitlemine;
–minimaalsete kaitsemeetmete toimimine ja võimalik vajadus täiendada kehtivaid nõudeid;
–kestliku rahastuse põhimõtete (sealhulgas poliitika sidususe) hindamine ja väljatöötamine.
Sellega seoses määratakse poliitilise kokkuleppega kindlaks, et platvormi peavad kuuluma:
–Euroopa Liidu Põhiõiguste Amet;
–kodanikuühiskonna esindajad;
–finantssektori ja mittefinantssektori ettevõtlussektori esindajad, sealhulgas asjaomaste tööstusharude esindajad;
–arvestus- ja aruandlusvaldkonna eksperdid.
Platvorm tegutseb eksperdirühmi käsitlevate komisjoni horisontaalsete eeskirjade alusel.
6.Liikmesriikide eksperdirühma loomine
Poliitilise kokkuleppega luuakse liikmesriikide eksperdirühm, kes nõustab komisjoni tehniliste sõelumiskriteeriumide asjakohasuse ja platvormi lähenemisviisi küsimustes. Eksperdirühm tegutseb eksperdirühmi käsitlevate komisjoni horisontaalsete eeskirjade alusel.
7.Avalikustamise määruse muudatused
Poliitilise kokkuleppega tehakse avalikustamise määruses sihipäraseid muudatusi. Eelkõige püütakse nende muudatustega ühendada finantsturu osaliste poolne taksonoomiaga seotud avalikustamine finantsteenuste sektori kestlikkusega seotud teabe avalikustamise laiema raamistikuga, mis on sätestatud avalikustamise määruses. Sellega seoses tehakse mitmeid muudatusi, et volitada Euroopa järelevalveasutusi välja töötama regulatiivseid tehnilisi standardeid, et sellega seoses määrata kindlaks taksonoomiaga seotud avalikustamisnõudeid.
Samuti lisatakse artikkel põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ kohta. Selle muudatusega volitatakse Euroopa järelevalveasutusi välja töötama täiendavat regulatiivset tehnilist standardit. Selles määratakse kindlaks teabe sisu ja esitusviisi üksikasjad seoses põhimõttega „ei kahjusta oluliselt“ sotsiaalsete ja keskkonnaalaste eesmärkide puhul. Põhimõte „ei kahjusta oluliselt“ peaks avalikustamise määruses kindlaks määratud sotsiaalse aspekti puhul olema kooskõlas taksonoomia määruses sätestatud minimaalsete kaitsemeetmetega. Ettevõtjad peaksid nende minimaalsete kaitsemeetmete järgimiseks kasutama menetluste rakendamisel omakorda põhimõtet „ei kahjusta oluliselt“.
8.Delegeeritud õigusaktide ajakava
Komisjon peab vastu võtma delegeeritud õigusaktid, mis sisaldavad kahe kliimaeesmärgi tehnilisi sõelumiskriteeriume 31. detsembriks 2020 (kohaldatakse 31. detsembrist 2021) ja ülejäänud nelja keskkonnaeesmärgi kohta 31. detsembriks 2021 (kohaldatakse 31. detsembrist 2022).
9.Läbivaatamine
Poliitilise kokkuleppega laiendatakse läbivaatamisklauslit, et teha komisjonile ülesandeks käsitleda oma aruandes järgmisi lisateemasid:
–sätete kirjeldamine, mida oleks vaja taksonoomia kohaldamisala laiendamiseks muudele majandustegevusaladele, sealhulgas neutraalsele ja keskkonnakahjulikule tegevusele;
–tehniliste sõelumiskriteeriumide väljatöötamiseks kasutatavate nõuandemenetluste tõhususe hindamine (platvorm ja liikmesriikide eksperdirühm);
–kavandatava järelevalvekorra hindamine.
5.Järeldus
Komisjon toetab institutsioonidevaheliste läbirääkimiste tulemusi ja võib seega nõukogus esimesel lugemisel võetud seisukohaga nõustuda.
