EUR-Lex Access to European Union law

Back to EUR-Lex homepage

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 52020IR5059

Euroopa Regioonide Komitee arvamus teemal „Laienemispakett 2020“

COR 2020/05059

OJ C 300, 27.7.2021, p. 13–18 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, HR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

27.7.2021   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 300/13


Euroopa Regioonide Komitee arvamus teemal „Laienemispakett 2020“

(2021/C 300/04)

Raportöör:

Nikola DOBROSLAVIĆ (HR/EPP), Dubrovniki-Neretva maakonna prefekt

Viited:

„Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „2020. aasta teatis ELi laienemispoliitika kohta““

COM(2020) 660 final; SWD(2020) 350 final; SWD(2020) 351 final; SWD(2020) 352 final; SWD(2020) 353 final; SWD(2020) 354 final; SWD(2020) 355 final; SWD(2020) 356 final

„Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Majandus- ja investeerimiskava Lääne-Balkani jaoks““

COM(2020) 641 final

POLIITILISED SOOVITUSED

EUROOPA REGIOONIDE KOMITEE

Üldised märkused

1.

võtab suure huviga teadmiseks Euroopa Komisjoni teatise ELi laienemispoliitika 2020 kohta, aruanded kandidaatriikide Albaania, Montenegro, Põhja-Makedoonia, Serbia ja Türgi kohta, aruanded potentsiaalsete kandidaatide Bosnia ja Hertsegoviina ning Kosovo (1) kohta ning komisjoni teatise Lääne-Balkani riikide majandus- ja investeerimiskava kohta;

2.

väljendab suurt heameelt selle üle, et 2020. aasta mais Zagrebis toimunud ELi ja Lääne-Balkani riikide tippkohtumisel pöörati taas tähelepanu laienemisprotsessi geostrateegilisele tähtsusele investeeringuna rahusse, stabiilsusesse, julgeolekusse ja majanduskasvu kogu Euroopas, ning selge toetuse üle Lääne-Balkani riikide Euroopa perspektiivile; kordab oma toetust kõigi Lääne-Balkani riikide ühinemisele ELiga, tingimusel et nad vastavad kõigile ühinemiskriteeriumidele; rõhutab sellega seoses, kui oluline on saata Lääne-Balkani riikidele positiivseid signaale, et edendada nende osalemist ELi liikmeks saamise pikaajalises protsessis;

3.

kutsub Euroopa Komisjoni üles säilitama laienemispaketi koostamisel avatuse, kaasatuse ja reageerimisvõime kõrged standardid ning märkima oma aruandes, kuidas laienemisprotsessis osalevate riikide sidusrühmad, eelkõige kohalike ja piirkondlike omavalitsuste esindajad, on olnud kaasatud käesoleva dokumendi või eduaruande koostamisse ning mil määral on konsulteeritud sidusrühmad saanud tagasisidet konsultatsiooni tulemuste kohta;

4.

kordab, et Lääne-Balkani riikide avaliku halduse reforme, mida Euroopa Komisjon kooskõlas avaliku halduse põhimõtetega süstemaatiliselt jälgib, ei saa rakendada ilma hea valitsemistavata kohalikul tasandil; kutsub Euroopa Komisjoni üles varustama avaliku halduse reformide toetamise meetmed ja instrumendid täpsemate tulemusnäitajatega fiskaalse detsentraliseerimise ning kohalike ja piirkondlike omavalitsuste suutlikkuse suurendamise osas kvaliteetsete teenuste arendamisel elanikkonnale ja ettevõtetele ning kaasava ja tõenditel põhineva poliitikakujundamise edendamisel kohalikul ja piirkondlikul tasandil;

5.

märgib kahetsusega, et Lääne-Balkani riigid ei ole teinud piisavaid edusamme sellistes põhivaldkondades nagu õigusriik, demokraatlike institutsioonide toimimine ja korruptsioonivastane võitlus, samuti keskkond, mis ikka veel takistab sõltumatu meedia toimimist ja kodanikuühiskonna arengut;

6.

rõhutab, et poliitilise pluralismi puudumine ning kohaliku tasandi opositsioonierakondadesse kuuluvate valitud ametiisikute seisukohtade mahasurumine ja nende hirmutamine, mida esineb mõnes Lääne-Balkani riigis, on nende riikide kohalikule demokraatiale suureks probleemiks;

7.

märgib murega ohtu, et laienemisprotsessi edusammude puudumise tõttu võivad kõik Lääne-Balkani riigid sattuda ka kolmandate osapoolte, sealhulgas Venemaa ja Hiina mõju alla, kes soovivad oma positsiooni piirkonnas pidevalt tugevdada;

8.

toetab ELi jõupingutusi mitte ainult Lääne-Balkani riikide vastupanuvõime tugevdamisel, vaid ka küberjulgeoleku ja strateegilise kommunikatsiooni alase tiheda koostöö tagamisel, et tagada kogu väljastpoolt rahastatava majandustegevuse vastavus ELi väärtustele, normidele ja standarditele, eelkõige sellistes olulistes valdkondades nagu riigihanked, keskkond, energeetika, taristu ja konkurents;

9.

tunnustab ELi ulatuslikku toetust Lääne-Balkani riikide valitsustele COVID-19 pandeemiaga seotud probleemide lahendamisel ning kiireloomulistele tervishoiu- ja sotsiaal-majanduslikele vajadustele tõhusal reageerimisel ning kutsub Euroopa Komisjoni üles tunnustama kohalike ja piirkondlike omavalitsuste olulist rolli COVID-19 pandeemiaga võitlemisel ning tegema ettepanekuid lisameetmete kohta, et toetada detsentraliseeritud koostööd kohalike ja piirkondlike omavalitsuste vahel ja tugevdada nende kriisijuhtimise suutlikkust;

10.

kutsub Euroopa Komisjoni üles tegema kohalike ja piirkondlike omavalitsuste jaoks parema raamistiku loomiseks ettepanekuid Lääne-Balkani riikide riikliku, piirkondliku ja kohaliku tasandi esindajate kaasamiseks Euroopa tulevikku käsitleva konverentsi töösse; soovitab pidada Lääne-Balkani riikides mitmeid kodanike dialooge, et anda kodanikele võimalus väljendada oma muresid ja tõstatada oma ootusi seoses Euroopa Liidu liikmesusega;

Riigipõhised märkused

11.

toetab täielikult läbirääkimiste raamistiku võimalikult kiiret vastuvõtmist ning ühinemisläbirääkimiste alustamist Põhja-Makedoonia ja Albaaniaga, näitamaks, et poliitiline toetus laienemisprotsessile on tõsine ning et peetakse kinni lubadusest alustada ühinemisläbirääkimisi riikidega, kes vastavad vajalikele kriteeriumidele;

12.

märgib murega, et Serbia ja Montenegro, kaks riiki, kellega on käimas ühinemisläbirääkimised, peavad võtma jõulisemaid meetmeid, et parandada sõnavabaduse raamtingimusi ja sõltumatu meedia tööd ning teha edusamme kohtusüsteemi sõltumatuse ja korruptsioonivastase võitluse valdkonnas;

13.

peab tervitatavaks ühinemisläbirääkimistel Serbiaga seni tehtud üldisi edusamme, kutsub siiski üles läbi viima kiirendatud reforme õigusriigi ja põhiõiguste valdkonnas, samuti Serbia ja Kosovo suhete normaliseerimise alal, nagu läbirääkimisraamistikus on sätestatud; innustab Serbia kõigi valitsemistasandite asutusi väljendama selgelt riigi ELi integratsiooni tahet ning soovi arendada suhteid ELi kui Serbia peamise poliitilise ja majanduspartneriga;

14.

märgib kahetsusega poliitilise pluralismi järsku vähenemist Serbias, tõhusa opositsiooni puudumist Serbia parlamendis ja negatiivseid raamtingimusi kohaliku demokraatia arendamiseks ning kordab vajadust käsitleda valimisprotsessi pikaajalisi puudusi läbipaistva ja kaasava dialoogi kaudu erakondade ja teiste asjaomaste sidusrühmadega aegsasti enne järgmisi valimisi, võttes arvesse OSCE demokraatlike institutsioonide ja inimõiguste büroo soovitusi;

15.

kutsub komisjoni üles ergutama Montenegrot suurendama jõupingutusi läbipaistva ja kaasava poliitika kujundamiseks, sealhulgas tugevdama keskset järelevalvet sidusrühmadega peetavate avalike konsultatsioonide kvaliteedi üle;

16.

tunneb muret Bosnia ja Hertsegoviina piiratud edusammude pärast prioriteetsete reformide osas, millele on tähelepanu juhtinud Euroopa Komisjon oma arvamuses riigi taotluse kohta saada ELi liikmeks (2), demokraatlike institutsioonide toimimise, õigusriigi, põhiõiguste kaitse ja avaliku halduse reformi valdkonnas, eelkõige Euroopa Inimõiguste Kohtu lahendite ja otsuste ning konstitutsioonikohtu valimisseadusi käsitleva otsuse mittejärgimise pärast, põhirahvuste ebapiisava võrdsuse pärast ja teiste elanikkonnarühmade õiguste puuduliku austamise pärast, samuti ebapiisavate edusammude pärast võitluses korruptsiooni vastu ning avaliku halduse professionaalsuse ja depolitiseerimise eest;

17.

tervitab asjaolu, et 2020. aasta detsembris, pärast rohkem kui 12 aasta pikkust pausi, toimusid lõpuks Bosnias ja Hertsegoviinas Mostaris kohalikud valimised, mis on oluline panus demokraatlike protsesside tugevdamisse, järgides Euroopa kohaliku omavalitsuse harta ja Euroopa Liidu põhiõiguste harta põhimõtteid, ning samuti stiimul Bosnia ja Hertsegoviina edasiseks julgustamiseks teel Euroopa suunas;

18.

tunneb siiski muret kinnitust leidnud valimispettuste pärast Mostaris ja vaenukõne pärast, millele järgnesid vahejuhtumid, mis olid suunatud mõnede kohalike valimiste kandidaatide vastu; nõuab seetõttu tungivalt, et Bosnia ja Hertsegoviina parlament teeks enne järgmisi üldvalimisi 2022. aastal valimisseadusesse vajalikud muudatused, vältimaks seeläbi tulevikus valimispettusi; kutsub Euroopa Liidu delegatsiooni Bosnias ja Hertsegoviinas koos teiste rahvusvahelise üldsuse esindajatega mõistma karmilt hukka vaenukõne ja rünnakud kandidaatide, eelkõige naiskandidaatide vastu, nagu see oli enne Mostari valimisi.

19.

kutsub komisjoni üles nõudma lahendusi serblaste enamusega kohalike omavalitsuste ühenduse loomiseks Kosovos, mille puhul komitee pakub konkreetset toetust ja koostööd oma rolli ja asjatundlikkuse alusel, ning jätkama Serbia ja Kosovo vaheliste suhete normaliseerimist;

20.

kutsub komisjoni üles kordama oma üleskutset nõukogule käsitleda Kosovo suhtes viisanõude kaotamise küsimust kooskõlas oma soovituste ja Euroopa Parlamendi positiivsete soovitustega, mida komitee kindlalt toetab;

21.

kordab, kui olulised on seadusandlikud reformid, et tagada pädevuste ja rahaliste vahendite selge jaotus Kosovo keskvalitsuse ja kohalike omavalitsuste vahel;

22.

kutsub Albaaniat üles saavutama rohkem edusamme nõukogu 25. märtsi 2020. aasta järelduste punktis 10 nimetatud prioriteetide elluviimisel;

23.

kutsub Albaaniat üles jätkama ja tugevdama oma territoriaalset haldusreformi osana laiemast programmist, mille eesmärk on detsentraliseerimine, kohaliku tasandi maksuautonoomia tugevdamine ja kohalike omavalitsuste suutlikkus pakkuda kvaliteetseid avalikke teenuseid, ning poliitilise toetuse suurendamine detsentraliseerimise ja kohaliku juhtimise tegevuskava eesmärkide elluviimisele 2022. aastaks; ärgitab Albaania ametiasutusi läbi viima ühtset maasektori reformi, konsolideerima omandiõigusi ning liikuma kiiresti edasi registreerimise ja hüvitamise protsessiga; innustab Albaaniat võtma kiiresti vastu 2017. aasta rahvusvähemuste kaitse raamseadusega seotud ülejäänud õigusaktid ja neid rakendama ning tervitab rahvaloenduse seaduse vastuvõtmist;

24.

nõuab Albaania kohalike ja piirkondlike omavalitsustega konsulteerimise komitee rolli edasist tugevdamist hea näitena kohalike omavalitsuste rolli institutsionaliseerimisest poliitika kujundamisel;

25.

juhib tähelepanu sellele, et Põhja-Makedoonias, aga ka enamikus teistes Lääne-Balkani riikides puudub regionaalarengu kavandamise, juhtimise ja järelevalve integreeritud süsteem, ning nõuab ELi vahendite haldamise eest vastutavate operatiivstruktuuride haldus- ja tehnilise suutlikkuse suurendamist, eelkõige transpordi ja keskkonnakaitse valdkonnas;

26.

mõistab teravalt hukka Türgi tõsise tagasilanguse Euroopa õigustiku põhivaldkondades, sealhulgas selle, et pärast põhiseaduse muudatuste jõustumist Türgis on kohalik demokraatia olulisel määral pärsitud, peamiste inimõiguste, ELi põhiväärtuste ja õigusriigi põhimõtete olukord on järsult halvenenud, samuti on nõrgenenud tõhus kontroll ja võimude lahusus poliitilises süsteemis tervikuna;

27.

tunneb muret mitte ainult riigi kaguosas valitud linnapeade jätkuva ametist kõrvaldamise ja valitsuse poolt määratud haldurite ametisse nimetamise pärast, vaid ka teiste kohalike esindajate vahistamise pärast; kutsub Türgit üles kooskõlas Euroopa kohaliku omavalitsuse harta ja Veneetsia komisjoni soovitustega hoiduma meetmetest, mis pärsivad kohalikku demokraatiat ja on kahjulikud üldisele demokraatlikule kliimale nii kohalikul kui piirkondlikul tasandil;

28.

rõhutab Türgi ELi vastast retoorikat ja mõistab teravalt hukka Türgi illegaalse ja provokatiivse käitumise 2 ELi liikmesriigi – Kreeka ja Küprose – vastu, mis seisneb nende suveräänsuse ja suveräänsete õiguste pidevas rikkumises, ning enneolematult agressiivse retoorika naabrite vastu, mis on kandidaatriigi staatusele täiesti sobimatu;

29.

EL mõistab hukka Türgi ühepoolsed sammud Varoshas ning kutsub üles täielikult austama ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioone 550 ja 789. Komitee toetab ÜRO egiidi all toimuvate läbirääkimiste kiiret jätkamist ja on endiselt täielikult pühendunud Küprose probleemile kõikehõlmava lahenduse leidmisele ÜRO raames ja kooskõlas asjaomaste ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonidega, ning kooskõlas ELi aluspõhimõtetega. EL ootab sama Türgilt.

30.

kinnitab veel kord, et ELi strateegilistes huvides on püüda lahendada Türgiga tekkinud erimeelsused dialoogi teel ja kooskõlas rahvusvahelise õigusega ning panna alus vastastikku kasulikule koostööle; soovitab, et rände ja pagulaste valdkonnas tehtavas koostöös tuleks eraldada ELi rahalisi vahendeid otsemeetmetele, mida võtavad piirkondlikud ja kohalikud omavalitsused, kes tegelevad rändevoogude, ümberasustatud isikute ja pagulaste haldamisega Türgis; ELi ja Türgi tagasivõtulepingut tuleks täiel määral ja tõhusalt rakendada kõikide liikmesriikide suhtes. Komitee märgib, et koostöö justiits- ja siseküsimustes kõigi ELi liikmesriikidega on endiselt hädavajalik;

Kohalike ja piirkondlike omavalitsuste roll laienemisprotsessis ja piirkondliku koostöö tugevdamine

31.

rõhutab kohalike ja piirkondlike omavalitsuste rolli ELi liikmesuse kriteeriumide täitmisel ja ELi õigustiku rakendamisel, eelkõige majandusliku ja sotsiaalse ühtekuuluvuse, põllumajanduse ja toiduohutuse, keskkonnakaitse, riigihangete ja sotsiaalpoliitika valdkonnas; rõhutab lisaks kohalike ja piirkondlike omavalitsuste olulist panust ELiga ühinemise mõjust teavitamisel ja kodanike ühinemisprotsessi vajalikkuses veenmisel;

32.

märgib kahetsusega, et puuduvad konkreetsed ELi poliitikameetmete ettepanekud, et pakkuda Lääne-Balkani riikide kohalikele ja piirkondlikele omavalitsustele süstemaatilist ja strateegilist tuge, mida komitee oli juba nõudnud oma arvamustes 2018. ja 2019. aasta laienemispaketi kohta;

33.

tunneb heameelt Euroopa Komisjoni jõupingutuste üle hinnata rahalist toetust, mida EL andis laienemisprotsessis osalevate riikide ja naabruspoliitikaga hõlmatud riikide kohalikele omavalitsustele aastatel 2010-2018, ning nõuab lõplike hindamistulemuste laialdast levitamist;

34.

kutsub Euroopa Komisjoni üles töötama välja praktilisi vahendeid, et toetada Lääne-Balkani riikide kohalike ja piirkondlike omavalitsuste suutlikkuse tõhusat suurendamist, sealhulgas konkreetseid temaatilisi toetusprogramme või piirkondlikke tehnilise abi projekte, seda ka pidevate vahetuste, mentorluse ja võrgustike loomise kaudu;

35.

nõuab veel kord, et komisjon laiendaks juhtimistavade ja haldussuutlikkuse parandamise toetusprogrammi (SIGMA) algatust kandidaatriikide ja potentsiaalsete kandidaatriikide kohalikule ja piirkondlikule tasandile, et määratleda avaliku halduse reformide detsentraliseeritud mudelid ning toetada kohaliku valitsemise parandamist ja avalikku haldust, et kohaldada liidu õigustikku;

36.

kutsub Euroopa Komisjoni lisaks sellele üles kehtestama ad hoc toimimispõhimõtted, mis võimaldaksid tehnilise abi ja teabevahetuse programmi (TAIEX) ning mestimisprojektide kasutamist koostööks liikmesriikide ning kandidaatriikide ja potentsiaalsete kandidaatriikide kohalike ja piirkondlike omavalitsuste vahel;

37.

juhib tähelepanu ühelt poolt sellele, kui oluline on jätkata Lääne-Balkani riikide kohalike ja piirkondlike omavalitsuste toetamist Euroopa Regioonide Komitee ja selle asjaomaste koostööorganite kaudu, nagu Lääne-Balkani töörühm ning ühised nõuandekomiteed Montenegro, Põhja-Makedoonia ja Serbiaga, ning teiselt poolt vajadusele suurendada nende tegevuse nähtavust riiklikul ja piirkondlikul tasandil; rõhutab sellega seoses ka tungivat vajadust luua Albaaniaga ühine nõuandekomitee;

38.

kutsub komisjoni üles täiustama näitajaid, mida kasutatakse avaliku halduse reformide edusammude mõõtmiseks seoses kohalike ja piirkondlike omavalitsuste kaasamisega avaliku sektori poliitika kavandamisse, arendamisse, rakendamisse ja hindamisse, ning võtma täiendavaid meetmeid, et tugevdada ja tulemuslikult konsulteerida kohalike ja piirkondlike omavalitsustega nende tööd ja kodanikele osutatavate munitsipaalteenuste kvaliteeti mõjutava poliitika kujundamisel;

39.

tervitab komisjoni senist toetust Lääne-Balkani riikide noorte koostöö tugevdamisele, mis on väga oluline heanaaberlike suhete säilitamiseks ja arendamiseks, sealhulgas selliste algatuste nagu piirkondliku noorte koostööameti toetamiseks; kutsub komisjoni üles tulevastes algatustes noorte koostöö edendamiseks tagama, et kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused kui kohalike noorteühenduste ja haridusasutuste peamised partnerid oleksid rohkem kaasatud selliste noorteprojektide rakendamisse, mis aitavad kaasa heanaaberlike suhete tugevdamisele;

40.

teeb ettepaneku, et tulevikus tuleks ka kohalike ja piirkondlike omavalitsuste esindajad nõuetekohaselt kaasata ühinemisläbirääkimisi käsitlevate valitsustevaheliste konverentside töösse;

Õigusriik, põhiõigused ja sõltumatu meedia raamtingimused

41.

kordab, et õigusriigi põhimõte ja demokraatlike institutsioonide toimimine on peamised näitajad, mille alusel EL hindab kandidaatriikide edusamme liikmesuse suunas, ning väljendab muret piiratud edusammude ja arvukate probleemide pärast, mis tulenevad poliitilise tahte puudumisest, riigi teatavate elementide kaaperdamise jätkumisest, piiratud edusammudest kohtusüsteemi sõltumatuse valdkonnas, vastuseisust ametivõimude tasandil ning negatiivsetest raamtingimustest, mis ei võimalda sõltumatul meedial enamikus kandidaatriikides ja potentsiaalsetes kandidaatriikides tegutseda;

42.

rõhutab, et sõltumatu meedia ja kodanikuühiskonna loomist ja püsimajäämist soodustav keskkond on ühinemisprotsessi käigus rakendatud keerukate reformide jätkusuutlikkuse ja pöördumatuse eeltingimus ning kohaliku demokraatia arengu alus;

43.

soovitab, et komisjon kohaldaks järjekindlalt tingimuslikkusena ELi vahendite kasutamise eeskirjade ning majandus- ja investeerimiskava täitmist, eelkõige riigihangete ja läbipaistvuse valdkonnas, ning kehtestaks sellega seoses selged näitajad;

44.

rõhutab, et oma läheduse tõttu kodanikele on kohalikel ja piirkondlikel omavalitsustel võtmeroll Euroopa väärtuste edendamisel ja kaitsmisel ning põhiõiguste kaitsmisel ning neil võib olla oluline roll võitluses rassismi, vaenukõne ja diskrimineerimise vastu, soolise võrdõiguslikkuse edendamisel, haavatavate rühmade ja vähemuste kaitsmisel ning sotsiaalse ühtekuuluvuse tugevdamisel;

45.

on kindlalt veendunud, et kuna kohalikel ja piirkondlikel omavalitsustel on eriline roll kohalike otsustajate ja avalikku huvi pakkuvate teenuste osutajatena, võivad nad etendada suuremat rolli õigusriigi põhimõtte ja põhiõiguste valdkonnas esinevate puuduste kõrvaldamisel, edendades kohaliku poliitika läbipaistvamat ja vastutustundlikumat rakendamist ning tagades haavatavate rühmade õiguste parema kaitse;

46.

kutsub komisjoni üles jätkama kandidaatriikide ja potentsiaalsete kandidaatriikide kohalike ja piirkondlike omavalitsuste toetamist, et parandada standardeid huvitatud üldsuse kaasamiseks kohaliku poliitika kujundamisse ja rakendamisse, sealhulgas osalusinvesteeringute kavandamisse ja kohalike omavalitsuste eelarvete ettevalmistamisse;

47.

hoiatab suure korruptsiooniohu eest riigihankemenetlustes kandidaatriikide ja potentsiaalsete kandidaatriikide kohalike ja piirkondlike omavalitsuste tasandil ning kutsub Euroopa Komisjoni üles kasutama konkreetseid vahendeid, et edendada ennetavamat läbipaistvust ja kvaliteedikontrolli riigihangetes ning avatud andmete poliitika kehtestamist hankemenetluste kõigis etappides;

48.

kutsub Euroopa Komisjoni üles rohkem tunnustama kohalike ja piirkondlike omavalitsuste rolli põhiküsimuste lahendamisel kohalikul tasandil, hõlbustama nende suutlikkuse ja pädevuse arendamist õigusriigi ja põhiõiguste valdkonnas ning aitama neil neid ülesandeid täita, pakkudes neile konkreetseid toetusi ja vahendeid, tunnustades samal ajal kohalike ja piirkondlike omavalitsuste riiklike ja rahvusvaheliste liitude vastavaid rolle ja panust;

Kohalike ja piirkondlike omavalitsuste roll majandus- ja investeerimiskava rakendamisel

49.

tervitab Lääne-Balkani riikide majandus- ja investeerimiskava vastuvõtmist, mis on peamine vahend piirkonna riikide majanduse elavdamise ja arengu toetamiseks lähitulevikus, ning juhib tähelepanu sellele, kui oluline on kaasata kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused õigeaegselt ja asjakohaselt toetusmeetmete ja -projektide kavandamisse ja järelevalvesse, kohaldades kõrgeid läbipaistvuse, teabele juurdepääsu ja andmete avalikustamise standardeid;

50.

nõuab konkreetseid meetmeid ELi rohelisele majandusele ja digitehnoloogiale ülemineku algatuste laiendamiseks Lääne-Balkani riikidele, rõhutades piirkonna kui Euroopa olulise osa rolli ning piirkonna riikide sotsiaalsesse ja majanduslikku arengusse, kestlikku transporditaristusse ja keskkonnakaitsesse tehtavate investeeringute strateegilist tähtsust juba enne ELiga ühinemist;

51.

rõhutab, et majandus- ja investeerimiskava raames kavandatud suured taristuinvesteeringud transpordi-, energia-, rohelise ja digitaalse taristu valdkonnas peaksid hõlmama mitte ainult põhivõrgu, vaid alati ka piirkondliku ja kohaliku ühenduvuse rahastamist, tagamaks, et investeeringud toovad kasu ka kohalikule elanikkonnale, eelkõige uute juurdepääsuteede ehitamise kaudu linnadesse ja küladesse;

52.

toetab põhimõtet siduda majandus- ja investeerimiskavasse tehtavad investeeringud reformidega ning kutsub Euroopa Komisjoni üles teavitama iga investeeringu kontekstis sellest, milliseid reforme kohalikul ja piirkondlikul tasandil oodatakse;

53.

juhib tähelepanu sellele, et ELi investeeringute suurem nähtavus piirkondlikul ja kohalikul tasandil ning põhiprintsiipidest ja -väärtustest, nagu riigihanke-eeskirjad, keskkonnastandardid ja finantsjätkusuutlikkuse standardid selgem teavitamine peaks aitama tugevdada pühendumist reformidele ELiga ühinemise protsessis ja vähendama ohtu, et piirkonnavälised osalejad avaldavad negatiivset mõju (näiteks Hiina laenud);

54.

toetab jõupingutusi ühinemiseelse abi uue programmitsükli (IPA III) ettevalmistamiseks ning kordab kooskõlas komitee varasema arvamusega (3), kui oluline on anda IPA III raames temaatilist toetust kohalike ja piirkondlike omavalitsuste suutlikkuse suurendamiseks;

55.

kutsub Euroopa Komisjoni üles koostama suuniseid ELi toetuse kohta laienemisprotsessis osalevate riikide kohalikele ja piirkondlikele omavalitsustele uueks rahastamisperioodiks 2021–2027, võttes eeskujuks suunised, mille komisjon on koostanud kodanikuühiskonna ja sõltumatu meedia toetamiseks asjaomase piirkonna riikides, ning andma selget teavet eesmärkide, oodatavate tulemuste ja edusammude mõõtmise näitajate kohta;

56.

kutsub sellega seoses Euroopa Komisjoni üles looma sõltumatut piirkondlikku komiteed, et jälgida majandus- ja investeerimiskava ning IPA III programmi rakendamist ning kaasata laienemisprotsessis osalevate riikide kohalike ja piirkondlike omavalitsuste, kodanikuühiskonna ja meedia esindajad avaliku üleskutse ja läbipaistvate kriteeriumide alusel;

57.

rõhutab, et ennetav läbipaistvus ja andmete avalikustamine suurendab üldsuse usaldust avaliku sektori vahendite asjakohase kasutamise vastu, ning kutsub komisjoni üles looma avatud andmete portaali, mis sisaldaks üksikasjalikku, avalikult kättesaadavat ja otsinguga ligipääsetavat teavet kõigi majandus- ja investeerimiskava ning IPA III programmi toetusesaajate kohta;

Brüssel, 7. mai 2021

Euroopa Regioonide Komitee president

Apostolos TZITZIKOSTAS


(1)  Kõnealune nimetus ei piira seisukohti staatuse suhtes ning on kooskõlas ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooniga 1244 (1999) ja Rahvusvahelise Kohtu arvamusega Kosovo iseseisvusdeklaratsiooni kohta.

(2)  SWD(2019) 222 final, COM(2019) 261 final

(3)  Arvamus, milles käsitletakse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse kohta, millega luuakse ühinemiseelse abi rahastamisvahend (IPA III) COR 2018/04008; ELT C 86, 7.3.2019.


Top