EUR-Lex Access to European Union law

Back to EUR-Lex homepage

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 52020IR3121

Euroopa Regioonide Komitee arvamus teemal „Ennetav kohanemine kliimamuutustega: võimalused ja koostoime jätkusuutlikkuse ja elukvaliteedi edendamiseks piirkondades ja kohalikes omavalitsustes – millised raamtingimused on selleks vajalikud?“

COR 2020/03121

OJ C 37, 2.2.2021, p. 33–39 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, HR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

2.2.2021   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 37/33


Euroopa Regioonide Komitee arvamus teemal „Ennetav kohanemine kliimamuutustega: võimalused ja koostoime jätkusuutlikkuse ja elukvaliteedi edendamiseks piirkondades ja kohalikes omavalitsustes – millised raamtingimused on selleks vajalikud?“

(2021/C 37/06)

Raportöör:

Markku MARKKULA (FI/EPP), Espoo linnavolikogu esimees

Viitedokument:

Eesistujariigi konsulteerimistaotlus (kodukorra artikli 41 punkti b alapunkt i)

POLIITILISED SOOVITUSED

EUROOPA REGIOONIDE KOMITEE

Ülemaailmne hädaolukord nõuab meetmete kiirendamist

1.

rõhutab, et poliitilises juhtimises tuleks käsitleda kliimamuutusi kui hädaolukorda ja ülemaailmset ohtu, millega tuleb tegeleda üheskoos ühismeetmete ja ühiste standardite abil, murdes välja kapseldumisest ja ületades tõkked. EL peaks kliimaneutraalsele majandusele ja vastupidavamale ühiskonnale üleminekul võtma juhtrolli, et kaitsta soodsaid elutingimusi ning tagada, et kogu maailmas kohaldatakse Euroopa ettevõtjate ning avaliku ja erasektori institutsioonide suhtes selgeid, usaldusväärseid ja samaväärseid menetlusi;

2.

rõhutab, kui oluline on, et linnad ja piirkonnad täidaksid aktiivset rolli, ühendades jõud kohaliku ja rahvusvahelise tööstusega, et kohaneda kliimamuutustega ja neid leevendada, seades endale veelgi ambitsioonikamad ja realistlikud eesmärgid, ning toonitab, et oluline on kiirendada meetmete võtmist kõigis asjaomastes ELi poliitikavaldkondades, suurendada kohanemise rahastamist, töötada ühiselt välja sobivad kohanemismeetodid ja -vahendid, tõhustada piiriülest koostööd ning kogemuste ja parimate tavade vahetamist ning suurendada vastupanuvõimet ja kohanemisvõimet, looduspõhiseid lahendusi ja innovatsioonivõimalusi;

3.

tunnistab, et ligikaudu 800 piirkondlikku omavalitsust 17 liikmesriigis on kuulutanud välja kliimaalase hädaolukorra, mis hõlmab ligikaudu 40 % ELi kodanikest, kes elavad kohalikes ja piirkondlikes omavalitsustes, mille juhid on lisaks sellele rõhutanud, ametlikult vastu võtnud ja kuulutanud välja ülemaailmse kliimaalase hädaolukorra tõsise seisundi. Komitee toonitab, et see annab suure toetuse aktiivsele juhtrollile kliimaneutraalse Euroopa poole püüdlemisel, rõhutades alt üles suunatud perspektiivi; (1)

4.

rõhutab, et COVID-19 pandeemia on veelgi suurendanud pakilist vajadust varajase ja kooskõlastatud tegevuse järele – praegune pandeemia kogemus on toonud esile vajaduse parandada sotsiaal- ja majandussüsteemide vastupanuvõimet ulatuslikele häiretele, kuna ettenägematud kriisid tekitavad lisariske ebastabiilsetes piirkondades ja kogukondades, iseäranis liiga kitsa fookusega majandustes;

5.

rõhutab, et ELi kliimamuutustega kohanemise ja nende leevendamise poliitika tuleb paremini integreerida nii avaliku kui ka erasektoriga ning kodanike tegevusega ELi kliimapoliitika sektorites: heitkogustega kauplemise süsteem (HKS), jõupingutuste jagamist käsitlev otsus (ESD) ning maakasutus, maakasutuse muutus ja metsandus (LULUCF). Kliimaneutraalsuse saavutamiseks 2050. aastaks peab EL kõigis sektorites kiirendama tegevuse CO2-heite vähendamist. Linnadel ja piirkondadel on partnerluses tööstusega peamine vastutus jõupingutuste jagamist käsitleva otsusega kaetud valdkonnas, eelkõige kütte, jahutuse, maakasutuse ja transpordi eest.

Kohalike ja piirkondlike omavalitsuste seotus ÜRO kestliku arengu eesmärkide ja ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooniga

6.

on seisukohal, et kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused peavad etendama otsustavat rolli ülemaailmsete kliimaeesmärkide edendamisel ning et kohanemispoliitikal peaks olema oluline roll ÜRO kestliku arengu eesmärkide lokaliseerimisel; EL peab looma omavalitsustele stiimulid kestliku arengu eesmärkide saavutamiseks;

7.

kutsub ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni üles ametlikult tunnustama piirkondliku tasandi rolli ja aktiivselt edendama piirkondliku tasandi osalust leevendamis- ja kohanemispoliitikas ning tegema osalistele ettepaneku seada ambitsioonikad eesmärgid; juhib tähelepanu vabatahtliku läbivaatamisena kohapeal esitatud kohalikele panustele, mis toovad esile, et linnad on see tasand, kus mõjukad meetmed ellu viiakse ning kus saab kõige paremini uurida erinevate kestliku arengu eesmärkide koostoimet ja omavahelisi seoseid;

8.

peab ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste konverentsi 26. istungjärku (COP-26) oluliseks verstapostiks, et kinnistada ELi koht ülemaailmsete kliimameetmete esirinnas, ning rõhutab, et piirkondade ja linnade käimasolevatel tegevustel ja kohustustel peaks olema COP-26 raames tugev ja nähtav roll; on valmis toetama ELi institutsioonide koostööd ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooniga, et suurendada kohalike ja piirkondlike omavalitsuste nähtavust ja tunnustamist ülemaailmses kliimadiplomaatias ja -tegevuses; rõhutab sellega seoses koostööd rahvusvaheliste kogukondade ja võrgustikega, nt ICLEI, Under2 koalitsioon, Regions4, Climate Alliance ning Ühinenud Linnad ja Kohalikud Omavalitsused (UCLG);

Mõjukama ELi kohanemisstrateegia poole, mis põhineb uutel arusaamadel, õppimisel ja innovatsioonil

9.

tunneb heameelt kliimamuutustega kohanemist käsitleva uue ja ambitsioonikama ELi strateegia kava üle, mis asetab kohanemise ELi 2030. ja 2050. aasta kliimaeesmärkides tähtsamale kohale, parandades teadmisi, tõhustades kavandamist ja kiirendades meetmete võtmist ning tunnistades vajadust piirkondliku ja kohaliku tasandi kohanemispoliitika järele; sellega seoses rõhutab vajadust integreerida kliimamuutustega kohanemise meetmed tõhusalt kõigisse poliitikavaldkondadesse; ärgitab komisjoni koostama selgete eesmärkide ja näitajatega uut ELi kohanemisstrateegiat kooskõlas aktiivse subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse strateegiaga;

10.

on seisukohal, et kohalike ja piirkondlike omavalitsuste toetamiseks nende ülemaailmsetes kestliku arengu eesmärkidele suunatud meetmetes peab EL ise eeskuju näitama. See hõlmab koostööd võimalike partneritega väljaspool ELi, tuginedes ELi väärtustele;

11.

rõhutab vajadust kogu Euroopat hõlmava kohanemissüsteemi ja mitmetasandilise valitsemise hästi toimiva struktuuri järele, millel on selged pädevused meetmete võtmiseks. Oluline on luua tõhusad piirkondlikud ja kohalikud kohanemis- ja leevendamismehhanismid, kasutades avaliku, era- ja kolmanda sektori ühiseid võrgustikke ning parandades teadmisi, suutlikkust ja rahalisi vahendeid;

12.

rõhutab looduspõhiste lahenduste tähtsust kliimamuutustega kohanemisel, kuna nende rakendamine pakub võimalusi tegeleda omavahel seotud kriisidega kliima, looduse ja tervise valdkonnas, tuues kasu nii sotsiaal- kui ka keskkonnavaldkonnas, edendades samal ajal jätkusuutlikkust ja vastupanuvõimet. Looduspõhised lahendused võivad samuti olla oluline vahend kestliku arengu eesmärkide ja ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni eesmärkide saavutamiseks, eelkõige konkreetsete kestliku arengu eesmärkide ja kliimameetmete vahelise koostoime ärakasutamiseks;

13.

rõhutab, et kliimamuutustega kohanemine nõuab märkimisväärseid muutusi ning see tuleb lisada valdkonnaülese prioriteedina territoriaalsesse planeerimisse ja juhtimisse; kohanemispoliitikal on olulised tagajärjed tervisele ja sotsiaalsele õiglusele;

14.

märgib, et kliimamuutustega kohanemisega seotud kohalik valmisolek on maailmas ja ka Euroopas erinev. Kliimaohud ei ole praegu omavalitsuste üldisesse riskijuhtimisse ja valmisoleku kavandamisse ulatuslikult kaasatud;

15.

rõhutab, et edu saavutamiseks peavad kõik kliimameetmed, sealhulgas kohanemine, põhinema parimatel olemasolevatel teadmistel ja innovatsioonil ning et need sõltuvad täielikult kodanike kaasamisest; kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused on kõige usaldusväärsem valitsemistasand, sest nad teavad kõige paremini, mida on vaja ja kuidas Euroopa kodanike nõudmistele ja ootustele tõhusalt vastata;

16.

palub Euroopa Komisjonil ja liikmesriikidel toetada järgmiste valdkondade arendamist:

a)

kestlikkus kui „uus normaalsus“ kõigi kogukondade, ettevõtete ja üksikisikute jaoks;

b)

kestlik areng, CO2-neutraalsus, ringmajandus ja vastupanuvõime kui juhtpõhimõte kõigi, nii riiklike kui ka erasektori otsuste tegemisel, sealhulgas eelarve koostamise protsessides;

c)

kestlikkusele keskenduv kavandamine ja koostööl, teadmistel ja headel tavadel põhinevad meetmed;

d)

nii multidistsiplinaarsed kui ka interdistsiplinaarsed kestlikkuse alased teadusuuringud ja ühistegevus oskusteabe suurendamiseks ja mitmekesistamiseks;

e)

piisava võimsusega digitaalne ühenduvus kõigi kodanike jaoks kui valdkonnaülene tegur, mis tagab rohe- ja digipöörde;

f)

viisid, kuidas integreerida kõik need elemendid kõigisse õppelahendustesse Euroopa Liidus; ja

g)

rahalised vahendid linnadele ja piirkondadele tööjõu ümber- ja täiendõppeks;

17.

soovitab vähendada CO2-jalajälge, minimeerides toodete, teenuste ja organisatsioonide negatiivset mõju; nõuab ka suuremat keskendumist CO2-käejäljele, näidates toodete, teenuste või organisatsioonide positiivset tulevast mõju kestlikkuse mõistes;

18.

toetab kliimamuutusi käsitlevate kohalike teadusplatvormide (mis on juba olemas eri piirkondades ja täidavad „kohaliku valitsustevahelise kliimamuutuste rühma“ rolli) arendamist, et ergutada koostööd teadlastega ja toetada kohalikul tasandil valitud ametiisikute otsuste tegemist;

19.

toonitab, et isikliku, kogukonna ja piirkondliku vastupanuvõime suurendamine on kliimamuutustega kohanemise võtmetegur; rõhutab, kui olulised on inimeste teadlikkus, õppimine, suutlikkuse arendamine ning kontseptsioonid piirkondadevahelise ja riikidevahelise koostöökultuuri laiendamiseks, et see toimiks praktiliselt kogu maailmas;

20.

kutsub komisjoni üles looma üleeuroopalised koostöövahendid ja suurendama nende kasutamist, et luua ühiselt uusi lahendusi kliimaprobleemidele, ning nõuab digitaalseid ja virtuaalseid juhendamismeeskondi ja vastastikust mentorlust, et toetada uut, uuenduslikku ning kohalikku ja piirkondlikku kestlikku arengut; piirkonnad ja linnad on valmis olema katsekeskkond, et töötada välja uusi lahendusi, mis vastaksid ELi piirkondade erinevatele vajadustele;

21.

rõhutab eluslaborite võrgustiku kasulikkust kliimamuutustega kohanemise ja nende leevendamise puudujääkide kõrvaldamisel ning innovatsiooni edendamisel kestliku arengu huvides;

22.

rõhutab põllumajanduse ja metsanduse (ÜPP) rolli ülemaailmses kliimapoliitikas, kuna neil on oluline roll vastupanuvõime ja kestlikkuse suurendamisel ning uuenduslike lahenduste edendamisel maapiirkondades; sellega seoses tuleb ÜPPsse lisada rohelise kokkuleppe eesmärgid, eelkõige bioloogilise mitmekesisuse strateegia ja strateegia „Talust taldrikule“, kaotades ära toetuste ja põllumajandusmaa suuruse vahelise seose ning sidudes need selle asemel rangete ja siduvate kliimakaitse-, bioloogilise mitmekesisuse, pestitsiidide kasutamise ja loomade heaolu standardite järgimisega, lühendatud tarneahelate ja kohaliku tootmise edendamisega;

23.

rõhutab positiivset koostoimet bioloogilise mitmekesisuse kaitse poliitika ning kliimamuutuste leevendamise ja nendega kohanemise poliitika vahel, mis on ülemaailmse kliimamuutuste vastase võitluse alussambad;

24.

rõhutab, kui oluline on kasutada kogukonnapõhistes ohu- ja riskihinnangutes ennetavaid infosüsteeme, nagu näiteks Galileo ja Copernicus. See nõuab süstemaatilisemaid ja terviklikumaid kohalikke andmekaeve ja -töötluse lahendusi, näiteks GIS-vahenditega varustatud satelliitide ja sensorite kasutamist, et kaardistada erinevate kliimaga seotud riskidega seotud nõrku kohti; julgustab kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusi kasutama ja rakendama olemasolevaid andmeid ja teenuseid, eelkõige neid, mida pakub Copernicuse kliimamuutuste teenus (C3S);

25.

rõhutab vajadust investeerida rohkem kosmosetehnoloogia asjakohasusse, kuna see on kestliku ja vastupanuvõimelise arengu oluline osa, andes asjakohast teavet kliimaohtude ja nendega seotud kohanemismeetmete kohta; on selles valdkonnas valmis tegema koostööd komisjoni, Teadusuuringute Ühiskeskuse ja Euroopa Keskkonnaametiga, et uurida meetmeid, mille eesmärk on tuua need tehnoloogiad kohalikele ja piirkondlikele omavalitsustele lähemale;

26.

juhib tähelepanu sellele, et kohanemist tuleks tunnustada Euroopa rohelise kokkuleppe kui ELi uue majanduskasvu strateegia olulise sambana; tervitab kavandatavat Euroopa kliimaseadust kui võimalust luua üldine raamistik nii kliimamuutuste leevendamiseks kui ka nendega kohanemiseks;

Linnadel ja piirkondadel peaks olema kohanemismeetmetes suurem roll

27.

rõhutab, et linnad ja piirkonnad on kliimameetmete ja kliimamuutustega kohanemise valdkonnas novaatorid ja teerajajad ning osalevad sageli teadus- ja innovatsiooniprojektides, näiteks programmide „Horisont 2020“ ja „Euroopa horisont“ raames, mis võimaldab neil tegutseda kliimamuutustega kohanemise saadikutena kogu Euroopas ning edendada riigi tasandist madalamate tasandite piiriülest koostööd kliimaprobleemide lahendamisel;

28.

märgib, et kohalikud omavalitsused vastutavad rohkem kui 70 % kliimamuutuste vähendamise ja kuni 90 % kliimamuutustega kohanemise meetmete eest ning et kohanemismeetmed toimivad ainult siis, kui neis võetakse arvesse kohalike piirkondade ja linnade vajadusi, seisukohti ja teadmisi; juhib tähelepanu sellele, et hinnanguliselt on kogu ELis umbes 40 % rohkem kui 150 000 elanikuga linnadest vastu võtnud kohanemiskavad (2);

29.

digitaalsetel rakendustel võib olla oluline roll kohalike ja piirkondlike omavalitsuste abistamisel kestliku arengu ja kliimaeesmärkide rakendamisel või kliimamuutustega kohanemisel. Sellest tulenevalt on vaja kliimamuutustega kohanemisel ja nende leevendamisel alati arvesse võtta kestlikke digitaalseid lahendusi; tuleb vahetada näiteid parimate tavade kohta, kontrollides samal ajal alati ka digilahenduste tegelikku tõhusust;

30.

juhib tähelepanu sellele, et kliimamuutuste kõige nähtavamad mõjud Euroopas ja kogu maailmas on tingitud äärmuslikest ilmastikunähtustest, nagu kuumalained, üleujutused, veepuudus, metsatulekahjud ja haigused, mis toovad kaasa märkimisväärsel arvul inimohvreid, rahalise kahju ning elukvaliteedi halvenemise Euroopas; märgib samuti, et maapiirkondade rahvastikukadu, viljakatele muldadele juurdepääsu kaotus ja bioloogilise mitmekesisuse vähenemine tekitavad sotsiaalseid ja majanduslikke raskusi, mis muutuvad üha kasvavaks ülemaailmseks probleemiks, millel on Euroopas tohutud tagajärjed (3);

31.

rõhutab kahe kliimale keskenduva missiooni – „Kliimamuutustele vastupanuvõimeline Euroopa“ ja „100 kliimaneutraalset linna 2030. aastaks“ – otsustavat tähtsust; soovib teha komisjoniga koostööd, et julgustada taotlusi ja kandidaate kogukondadest, linnadest ja piirkondadest, mis esindavad Euroopa territooriumide täielikku geograafilist, sotsiaalset ja majanduslikku mitmekesisust; on valmis koos missioonide, linnapeade pakti ja teistega välja töötama rakendamisraamistiku kliimaneutraalsuse eesmärgi saavutamiseks;

32.

soovitab Euroopa Keskkonnaametil koos erinevate eksperdiorganisatsioonidega, nagu Teadusuuringute Ühiskeskus, linnade tegevuskava kliimamuutustega kohanemise partnerlus (4) ning linnapeade kliima- ja energiapakt, (5) korrapäraselt ajakohastada teaduslikke andmeid ja tutvustada konkreetseid projekte, mis on seotud kliimamuutuste, mõju ja haavatavusega Euroopa peamistes biogeograafilistes piirkondades;

33.

rõhutab, et kliimamuutuste mõju on ebaühtlane ja et territoriaalsed tegurid mängivad õige poliitika valikul otsustavat rolli; õiged kohanemismeetmed sõltuvad konkreetsetest nõrkadest kohtadest näiteks ELi äärepoolseimates piirkondades, saartel, mägedes, rannikualadel ja Arktikas;

34.

nõuab kiireloomulisi meetmeid Arktikas, kus talvised temperatuurid on juba 2,5 oC kõrgemad kui industriaalühiskonna eelse ajajärgu temperatuurid, mis tähendab, et merejää ja lumi sulavad enneolematu kiirusega, nagu on hiljuti tõestatud, näiteks ekspeditsiooni MOSAiC poolt. Erilist tähelepanu on vaja pöörata Arktika suuremale tundlikkusele, mida nimetatakse polaarvõimenduseks;

35.

juhib tähelepanu Vahemere looduse erakordsele rikkalikkusele ja selle erilisele haavatavusele loodusõnnetuste, kliimamuutuste ja sotsiaal-majandusliku arengu poolt. Loodusvarade jätkusuutlikkuse suurendamiseks, eelkõige bioloogilise mitmekesisuse kaitsmiseks, on vaja erimeetmeid;

36.

rõhutab, et kliimamuutused on tihedalt seotud sotsiaal-majanduslike muutustega, nagu linnastumine; rõhutab, et Euroopa linnapiirkonnad, kus elab kolm neljandikku elanikkonnast, seisavad silmitsi kliimaprobleemidega, mis vajavad kohandatud lahendusi ja toetust ELilt ja liikmesriikidelt; (6) rõhutab ka maapiirkondade ja linnalähedaste piirkondade olulisust. Nendes piirkondades on mõnikord veelgi raskem heitkoguseid vähendada, seetõttu kutsub komitee üles leidma ka neile sobivaid lahendusi;

37.

rõhutab, et mitmetasandilisest energia- ja kliimadialoogist võib saada võimas vahend, millega tagada kohanemispoliitika tõhus vertikaalne integratsioon ja peavoolustamine; seda tuleks laiendada nii, et see hõlmaks kogu rohelist kokkulepet;

38.

rõhutab linnapeade kliima- ja energiapakti ja samalaadsete algatuste otsustavat rolli kohanemispoliitika lähendamisel linnadele ja piirkondadele ning paktile allakirjutanute olulist rolli säästva energia ja kliimameetmete tegevuskavade rakendamisel;

39.

juhib tähelepanu sellele, kui oluline on edendada integreerimissuutlikkust ja ühtekuuluvust soodustavate uuenduslike digitehnoloogiate kasutamist, laiendamist ja kasutuselevõttu ning aruka piirkondliku strateegia vastuvõtmist. Need tehnoloogiad, nagu 5G, asjade internet ja andmeanalüüs, peaksid võimaldama piirkondade ja linnade digi- ja rohepööret, eelkõige viies murranguteni avalike digiteenuste osutamisel, energiatõhususes, kultuuri ja turismi edendamises ning sotsiaalses ja territoriaalses ühtekuuluvuses;

40.

rõhutab energiasüsteemide rolli kohanemisel ja nendevahelisi seoseid, nagu neid, on kirjeldatud teatises ELi energiasüsteemi lõimimise strateegia kohta, (7) ning kutsub Euroopa Komisjoni üles neid seoseid teatise järelmeetmetes täiendavalt uurima;

41.

rõhutab, kui oluline on suurendada piirkondade ja linnade vahelisi Euroopa partnerlusi, kasutades aruka spetsialiseerumise kontseptsioone; soovitab suurendada linnade ja piirkondade rolli platvormis Climate Adapt (8) ning soovib süvendada koostööd eelkõige Euroopa Keskkonnaagentuuri, Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituudi kliimavaldkonna teadmis- ja innovaatikakogukonna (Climate-KIC) ning Teadusuuringute Ühiskeskusega;

42.

juhib tähelepanu vajadusele parandada piirkondade ja linnade rakendussuutlikkust ning piisava personali, sh kvalifitseeritud personali olemasolu tähtsusele. Eelkõige munitsipaaltasandil tuleb süstemaatiliselt tagada vajalik tööjõud, et koordineerida paljusid töö- ja vastutusvaldkondi, mis on seotud kestliku arengu eesmärkide ja kliimameetmete eesmärkide rakendamisega;

Rahastamine ja ülemaailmsed eeskirjad

43.

nõuab tungivalt, et komisjon pööraks erilist tähelepanu CO2 hinnakujundussüsteemile. Kliimamuutustega kohanemiseks ja nende leevendamiseks on vaja uusi investeeringuid, eelkõige erasektoris. Vajalike investeeringute ligimeelitamiseks tuleks CO2 hind kehtestada prognoositaval ja asjakohasel tasemel. Selline süsteem peaks ergutama energia- ja muid ettevõtteid täitma olulist osa kliimaeesmärkide saavutamisel ja uute süsinikuneutraalsete lahenduste loomisel;

44.

rõhutab, et vaja on tõhusamat CO2 hinnakujundussüsteemi, mis sisaldab süsinikdioksiidi piirimaksu mehhanismi, et muuta CO2 majandussüsteemi läbipaistvaks osaks ja soodustada üleminekut CO2-neutraalsusele. See looks uued võrdsed võimalused kestlikuks tegevuseks ning oleks oluline vahend, et muuta CO2 süsteem läbipaistvaks kõigil tasanditel ja kõigis sektorites;

45.

toetab Euroopa Parlamendi üleskutset kehtestada valitsustevahelise kliimamuutuste rühma (IPCC) viimaste teaduslike arvutuste põhjal ELi 27 liikmesriigi kasvuhoonegaaside netoeelarve, mis vastab liidu õiglasele osale ülejäänud ülemaailmsetest heitkogustest kooskõlas Pariisi kokkuleppe eesmärkidega ning mis annab kätte suuna, et saavutada liidu kasvuhoonegaaside netonullheide 2050. aastaks;

46.

kutsub ELi üles võtma tugeva ülemaailmse juhirolli, et töötada vajalik CO2 hinna kujundamise ja arvestamise süsteem välja 2030. aastaks, ja pidama sarnaste aspektide üle läbirääkimisi oma ülemaailmsete kaubanduspartneritega;

47.

soovitab edendada pikaajalisi ELi rahastatavaid kliimamuutustega kohanemisega seotud taristuinvesteeringuid; rõhutab, kui oluline on, et kõigil valitsustasanditel oleksid piisavad kliimamuutustega kohanemise meetmete rahastamise võimalused ning et nad uuriksid uusi võimalusi olemasolevate rajatiste jaoks ning otsiksid uusi ja innovaatilisi lahendusi;

48.

soovitab ELil ja liikmesriikide valitsustel tagada kohanemismeetmete – näiteks kommunaalteenuste, hädaabi- ja päästeteenuste ning tervishoiu valdkonnas – stabiilne ja süstemaatiline riiklik rahastamine. Ennetav kohanemine nõuab ulatuslikke investeeringuid taristusse ja päästevahenditesse, millega integreeritakse kliimamuutustega kohanemine ja nende leevendamine üldistesse jätkusuutlikkuse meetmetesse;

49.

tunneb heameelt roheliste võlakirjade väljakuulutamise üle kliimameetmete rahastamiseks; hoiatab, et riiklikud vahendid ei pruugi olla piisavad kõikide kohanemisvajaduste rahuldamiseks ning et tuleks soodustada kohanemispüüdluste rahastamist erasektori poolt; Taksonoomia kriteeriumid ning kestlikuks ja kahju mittetekitavaks peetava tegevuse juhtimine tuleb kujundada nii, et see ei muutuks halduslikult koormavaks neile, kes soovivad teha kestlikke investeeringuid. See kehtib eriti juhul, kui võetud kohustused on ambitsioonikamad ELi ja liikmesriikide kehtivates õigusaktides sätestatust;

50.

tunnistab, et uues 2021.–2027. aasta raamistikus keskendutakse suurel määral arukamale Euroopale innovatsiooni kaudu ning keskkonnahoidlikumale ja CO2-vabale Euroopale. Ta nõuab, et Euroopa Regioonide Komiteel oleks suurem roll kliimamuutustega kohanemisse ja nende leevendamisse tehtavate piirkondlike avaliku ja erasektori investeeringute vahendite kombinatsiooni kasutamise suunamisel. See hõlmab kohalike strateegiate toetamist ja kohalike omavalitsuste mõjuvõimu suurendamist ELi, riiklike, piirkondlike ja kohalike vahendite haldamisel; juhib tähelepanu sellele, et Euroopa programmid peavad edendama heade kliimalahenduste loomist ja jagamist eri suurusega omavalitsuste hüvanguks;

51.

rõhutab, et kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused tunnevad kõige paremini kodanike vajadusi ja probleeme ning vastutavad ELi poliitikameetmete rakendamise eest kohalikul ja piirkondlikul tasandil. Seetõttu peaksid liikmesriigid kaasama kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusi ELi ja riiklike õigusaktidega seotud otsustusprotsessi. Komitee innustab liikmesriike delegeerima kohalikele ja piirkondlikele omavalitsustele ka fondide ja rahastamisvahendite haldamise subsidiaarsuse põhimõtte alusel;

52.

juhib tähelepanu Euroopa Investeerimispanga (EIP) võetud kohustusele suurendada kliimameetmetele ja keskkonnasäästlikkusele eraldatavate rahaliste vahendite osakaalu 2025. aastaks ning kliimapanga tegevuskava (9) väljatöötamisele; väljendab heameelt EIP kliimariskide hindamise süsteemi kasutuselevõtmise üle füüsiliste kliimariskide süstemaatiliseks hindamiseks;

53.

rõhutab vajadust siduda ELi uue kohanemisstrateegia väljatöötamine Euroopa rohelises kokkuleppes sätestatud põhimõtetega; nõuab tungivalt, et komisjon tunnustaks linnu ja piirkondi selles raamistikus täieõiguslike partneritena ning tegeleks paremini lõhega kohalike, alt üles suunatud kohanemisstrateegiate ja riiklike kohanemisstrateegiate vahel;

Parem sidusus ja tegevus kogu Euroopas

54.

juhib tähelepanu sellele, et kliimapakti eesmärgid tuginevad aktiivsele subsidiaarsusele ja mitmetasandilisele valitsemisele: komitee on valmis pakkuma oma poliitilist toetust kliimapakti (10) rakendamisel ning toob selle kõigi Euroopa linnade ja piirkondadeni; Sellega seoses kutsub komitee komisjoni üles lisama kohanemismeetmed selle olulise algatuse ühe sekkumismeetmena;

55.

rõhutab Euroopa kliimapakti potentsiaali ühelt poolt uuendusliku juhtimisvahendina, mis tõhustab koostööd kohalike ja piirkondlike omavalitsuste ning Euroopa institutsioonide vahel, ning teiselt poolt koondalgatusena, mille eesmärk on stimuleerida kohalike kliimapaktide loomist kogu ELis ja hõlbustada parimate tavade kasutamist, sealhulgas kliimamuutustega kohanemise valdkonnas;

56.

kordab, kui oluline on integreerida kohanemispoliitika territoriaalsesse taristusse ning maastikuplaneerimisse ja -juhtimisse; (11) linnad ja piirkonnad peaksid tegema märkimisväärseid jõupingutusi;

57.

väljendab heameelt ambitsioonika 2030. aasta kliimaeesmärgi kava ettepaneku üle ning kutsub komisjoni üles lisama sellesse raamistikku ka kohanemismeetmed ja -eesmärgid;

58.

rõhutab, et mitmed algatused, nagu kodanikega peetavad dialoogid, territoriaalse mõju hindamised, mitmetasandilised energia- ja kliimadialoogid ning piirkondlike keskuste võrgustik, samuti Euroopa linnaarengu algatus 2020. aasta järgse ühtekuuluvuspoliitika kohta, võivad toetada nii kohanemismeetmete hindamist kui ka strateegiliste tegevuskavade koostamist, kaasates neid, keda kliimamuutus ja kohanemismeetmed otseselt mõjutavad;

59.

väljendab heameelt renoveerimislaine kui tulevikku suunatud algatuse avaldamise üle, millega suurendatakse ELi jõupingutusi ühes meie kliimaeesmärkide saavutamise võtmevaldkonnas: sellega seoses kutsub komisjoni üles arendama edasi hoonete renoveerimise rolli kohanemiseesmärkide tõhustamisel ja hoonestatud keskkonna vastupidavamaks muutmisel;

60.

juhib tähelepanu sellele, et kliimamuutuste mõju kodanikele sõltub nende sotsiaalsest ja majanduslikust haavatavusest, vanusest ja soost; kohanemispoliitika sotsiaalset aspekti tuleks seetõttu uues ELi strateegias hoolikalt arvesse võtta, tuginedes Euroopa Keskkonnaameti poolt selles valdkonnas tehtavale tööle (12);

61.

rõhutab, et liikmesriigid koostavad praegu mitmesuguseid kavasid ja strateegiaid, nagu kliimamuutustega kohanemise strateegiad, riiklikud energia- ja kliimakavad, riiklikud pikaajalised strateegiad ja kestliku arengu strateegiad ning strateegiad muudes poliitikavaldkondades nagu bioloogiline mitmekesisus, metsandus, põllumajandus ja maa majandamine; juhib tähelepanu sellele, et see tekitab linnade ja piirkondade jaoks segaduse ohu, ning kutsub Euroopa Komisjoni üles üldist raamistikku uuesti läbi vaatama, et toetada integreeritumat lähenemisviisi;

62.

kutsub komisjoni üles tungivalt soovitama, et liikmesriigid kaasaksid riigi tasandist madalama tasandi valitsusi oma kohanemisstrateegiate koostamisse ning piirkondlike ja kohalike strateegiate arendamisse, samuti riiklike strateegiate piirkondliku jaotuse edendamisse; komitee on valmis korraldama sel eesmärgil mitmetasandilisi energia- ja kliimadialooge.

Brüssel, 10. detsember 2020.

Euroopa Regioonide Komitee president

Apostolos TZITZIKOSTAS


(1)  https://climateemergencydeclaration.org/climate-emergency-declarations-cover-15-million-citizens/

(2)  Aruanne kliimamuutustega kohanemist käsitleva ELi strateegia rakendamise kohta (COM(2018) 738 final).

(3)  https://www.eea.europa.eu/themes/climate-change-adaptation

(4)  https://ec.europa.eu/futurium/en/climate-adaptation

(5)  https://www.eumayors.eu/

(6)  https://www.eumayors.eu/

(7)  COM(2020) 299 final.

(8)  https://climate-adapt.eea.europa.eu/

(9)  https://www.eib.org/en/about/partners/cso/consultations/item/cb-roadmap-stakeholder-engagement.htm

(10)  Vt Rafał Trzaskowski (PL/EPP) arvamus 1360/2020 „Euroopa kliimapakt“ (ELT C 440, 18.12.2020, lk 99), kättesaadav aadressil https://cor.europa.eu/ET/our-work/Pages/OpinionTimeline.aspx?opId=CDR-1360-2020.

(11)  https://ec.europa.eu/clima/sites/clima/files/adaptation/what/docs/swd_2013_137_en.pdf.

(12)  https://www.eea.europa.eu/publications/unequal-exposure-and-unequal-impacts.


Top