EUROOPA KOMISJON

Brüssel,26.8.2020

COM(2020) 285 final

KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE

ELi toiduga ja toitumisalase kindlustatusega seotud poliitiliste kohustuste täitmine:
neljas iga kahe aasta tagant esitatav aruanne

{SWD(2020) 85 final}

1. SISSEJUHATUS

Käesolev on neljas aruanne, milles käsitletakse ELi ja selle liikmesriikide edusamme oma toiduga ja toitumisalase kindlustatusega seotud ühiste poliitiliste kohustuste täitmisel 1 . Aruandele on lisatud komisjoni talituste töödokument, mis sisaldab lisateavet analüüsi ja juhtumiuuringute kohta.

Aruandes keskendutakse peamistele poliitilistele arengusuundadele, analüüsitakse suundumusi väljamaksete tegemisel 2 ja hinnatakse poliitilisi prioriteete. Samuti käsitletakse selles ELi ja selle liikmesriikide tulemusi ja edusamme nõukogu poolt 2018. aastal kindlaks määratud kahes temaatilises sihtvaldkonnas: i) naiste mõjuvõimu suurendamine toiduga ja toitumisalase kindlustatuse valdkonnas ning ii) töökohtade loomine maapiirkondades. Aruande lõpus juhitakse tähelepanu kaheksa poliitikasuuna tähtsusele.

Kogu aruandes on esitatud näiteid selle kohta, kuidas EL ja selle liikmesriigid on tõhustanud oma tegevust toiduga ja toitumisalase kindlustatuse ja säästva põllumajanduse valdkonnas.

2. POLIITILISED ARENGUSUUNAD ÜLEILMSEL JA EUROOPA TASANDIL

Nälg ja alatoitumus on pärast aastakümneid kestnud vähenemist alates 2015. aastast taas suurenenud. 2018. aastal kannatas alatoitumuse all hinnanguliselt 821 miljonit inimest 3 . Peale selle, kui vaadelda koos mõõduka ja tõsise toiduga kindlustamatuse esinemist, siis hinnangute kohaselt kannatab 26,4 % maailma elanikkonnast (ligikaudu 2 miljardit inimest) toiduga kindlustamatuse all ja 135 miljonit inimest 55 riigis on kogenud tõsist nälga, mis nõuab kiiret toidu-, toitumisalast ja toimetulekuabi 4 . See suurenemine on suuresti põhjustatud konfliktidest, loodusõnnetustest ja kliimamuutustest. Kui praegused suundumused jätkuvad, ei sattu ohtu mitte üksnes kestliku arengu 2. eesmärgi (kaotada näljahäda) saavutamine, vaid kõikide kestliku arengu eesmärkide saavutamine 2030. aastaks.

Euroopa Nõukogu väljendas 2018. aastal ärevust tekitavate näitajate tõttu muret ülemaailmse toiduga ja toitumisalase kindlustatuse pärast, tuginedes viimastele aruannetele ELi toiduga ja toitumisalase kindlustatusega seotud poliitiliste kohustuste täitmise kohta ning komisjoni toitumisalasele tegevuskavale 5 . Nõukogu kutsus komisjon üles jätkama ja tõhustama oma jõupingutusi, et saavutada 2. kestliku arengu eesmärk ning pöörata sellega ümber praegused suundumused.

EL ja selle liikmesriigid andsid aruandeperioodil märkimisväärse panuse ülemaailmse toiduga kindlustatuse parandamisse, toetades, propageerides ja rahastades ulatuslikult peamiste kindlustatuse tagamisel esinevate probleemide lahendamist.

2018. aastal keskendusid EL ja selle liikmesriigid 2017. aasta juunis avaldatud Euroopa arengukonsensuse elluviimisele 6 . Konsensuses on sätestatud rahvusvahelise koostöö ja arengupoliitika ühtne käsitus ning kirjeldatud, kuidas EL saab oma välistegevuse kaudu kaasa aidata kestliku arengu tegevuskava 2030 edukale elluviimisele. Tunnistades, et toiduga ja toitumisalane kindlustatus on suur ülemaailmne probleem, juhitakse selles tähelepanu säästvale põlumajandusele ja kalandusele kui peamistele jõududele võitluses vaesuse ja kasvava ebavõrdsusega. Samuti kutsutakse selles ELi ja selle liikmesriike üles tegema jõupingutusi, et kaotada nälg ja igasugune alatoitumus.

Üleilmsel tasandil jätkasid EL ja selle liikmesriigid i) toiduga ja toitumisalase kindlustatuse tagamise tõhustamist, sealhulgas maailma toiduga kindlustatuse komitee ja toitumise parandamise liikumise kaudu, ning ii) uue üleilmse koordineerimismehhanismi propageerimist, et teha lõpp toidukriisidele. Toetades toidukriiside vastase võitluse üleilmset võrgustikku, jätkas EL juhtiva rolli mängimist ning täitis võetud kohustust teha mitmepoolset koostööd, et tugevdada humanitaar-, arengu- ja rahutegevuse vahelist seost (prioriteet nr 6). Selle tervikliku lähenemisega kriisidele tuuakse kokku kõik peamised osalised ning edendatakse aktiivselt koordineerimist ja koostööd kohapeal. Iga-aastane üleilmne toidukriiside aruanne koondab toiduga kindlustatuse teabevõrgu kaudu 16 juhtivat üleilmset ja piirkondlikku asutust ning seda aruannet tunnistatakse nüüd laialdaselt toidukriiside konsensuspõhise analüüsi alusena. 2018. aastal valmistas üleilmne võrgustik ette 2019. aasta alguses Brüsselis toimunud konverentsi, mille teemaks oli toit ja põllumajandus kriisi ajal.

Alatoitumuse kaotamiseks tehtavate üleilmsete jõupingutuste raames on EL tegelenud aktiivselt puuduliku toitumise probleemiga, eelkõige laste kasvupeetuse ennetamisega. Komisjon lubas eraldada 2020. aastaks 3,5 miljardit eurot, et vähendada 2025. aastaks kasvupeetusega laste arvu partnerriikides vähemalt 7 miljoni võrra. Oma 26. novembri 2018. aasta järeldustes avaldas nõukogu komisjonile tunnustust püüdluste eest täita ELi võetud kohustusi ja kaasata kõik asjaomased sektorid toitumisalase tegevuskava toetuseks ülemaailmsel ja partnerriikide tasandil. 2019. aastal avaldatud ELi toitumisalase tegevuskava neljandas eduaruandes 7 kinnitatakse, et komisjon on toitumisalaste investeeringute tegemisel õigel teel, et täita ELi poliitiline kohustus. Kasvupeetuse esinemine kahanes 42 partnerriigis 39,2 %-lt 2012. aastal 34,9 %-le 2019. aastal. Praeguste suundumuste kohaselt hoitakse neis riikides ära hinnanguliselt 4,7 miljoni lapse kasvu kängujäämine. Võetud kohustus eraldada 2020. aastaks 3,5 miljardit eurot täideti 2019. aastal, mis on ettenähtust varem.

Kooskõlas ELi teise soolise võrdõiguslikkuse tegevuskavaga on jätkatud tööd selle nimel, et rakendada ümberkujundavat lähenemisviisi soolise võrdõiguslikkuse edendamisel. Naiste ülitähtsat rolli loodusvarade majandamisel põllumajanduslike toiduainete väärtusahelates ning toiduga ja toitumisalase kindlustatuse tagamisel tunnistatakse täielikult. Sootundlike lepingute osakaal suurenes 37 %-lt 2014. aastal 57 %-le 2018. aastal 8 .

2017. aastal toimunud tippkohtumisel „Üks planeet“ lubas EL eraldada 270 miljonit eurot, et suurendada võimet panna vastu kliimamuutustele ja toetada innovatsiooni põllumajanduses jätkusuutlike ümberkorralduste tegemiseks maapiirkondades. Komisjon käivitas Prantsusmaa rahalise toetuse toel algatuse DeSIRA, 9 et tugevdada seost kliimamuutustele vastupanuvõimeliste toidusüsteemidega seotud teadusuuringute ja innovatsiooni vahel ning koguda tõendeid, millele rajada väikese ja keskmise sissetulekuga riikides elluviidav poliitika. DeSIRA raames toetatakse teadus- ja innovatsiooniprojekte Aafrikas, Aasias ja Ladina-Ameerikas ning suurendatakse peamiste riigi, piirkonna või üleilmsel tasandil tegutsejate teadus- ja juhtimissuutlikkust. Algatusel on kolm põhisammast: 1) teadusuuringud ja innovatsioon põllumajandus- ja toidusüsteemides; 2) innovatsiooni soosiv teadustaristu ning 3) teadmised ja tõendid poliitika kujundamiseks. Alates 2018. aastast on enam kui 31 riigis vastu võetud üle 40 projekti ning kuus liikmesriiki 10 on eraldanud DeSIRA jaoks lisavahendeid, et suurendada koostoimet oma põllumajanduse ja maaelu arengu valdkonna kahe- ja mitmepoolsete teadusuuringute ja innovatsiooniprogrammidega.

Toiduga ja toitumisalasele kindlustatusele ning säästvale põllumajandusele keskenduva ELi ja Aafrika teadus- ja innovatsioonipartnerluse raames viiakse ellu ELi ja Aafrika Liidu ühiselt kokku lepitud tegevuskava (2016–2020). 2020. aasta lõpuks eraldatakse programmi „Horisont 2020“, Aafrika Liidu teadustoetuste kava ning kümne ELi ja üheksa Aafrika Liidu riigi ühise rahastamiskava (ERA-NETi algatus LEAP-Agri) kaudu rahalisi vahendeid suurusjärgus 190 miljonit eurot. Kokku rahastatakse peaaegu sadat projekti 11 .

Aafrika Liidu ja ELi koostööd tugevdasid kaks üritust. 2019. aastal lepiti Aafrika Liidu ja ELi ministrite konverentsil kokku kümnes tegevuspunktis, mille hulka kuulus üleaafrikalise võrgustiku loomine poliitikameetmete majandusanalüüsiks, et jagada poliitika mõju analüüsi raames saadud teadmisi Sahara-tagustes riikides. Aafrika Liidu ja ELi vahel 2019. aastal peetud teadustehnoloogia ja innovatsiooni teemalise kõrgetasemelise poliitikadialoogi eesmärk oli kasutada paremini teadusuuringute tulemusi ning luua neile tuginedes tooted ja protsessid, mis suurendavad kvaliteetse toidu tootmist asjakohasest sisendist, toetavad sissetulekute kasvu ja edendavad maaelu arengut mõlemas piirkonnas.

EL ja selle liikmesriigid tegid edusamme väiketalunike ning väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate vahelise sideme tugevdamisel ning oma investeeringute suunamisel töökohtade loomisse maapiirkondades, eriti noortele ja naistele. 2018. aastal võeti vastu teatis Euroopa–Aafrika kestliku investeerimise ja töökohtade loomise alliansi kohta, 12 et luua töökohti ning edendada kestlikku ja kaasavat arengut. Samuti loodi Aafrika maapiirkondadele keskenduv rakkerühm, et hoogustada töökohtade loomist põllumajanduses ja põllumajanduslike toiduainete sektoris. Peamised ELi vahendid Aafrikasse tehtavate investeeringute elavdamiseks (sh kaasates põllumajanduse arendamiseks muud rahastamisallikaid) on välisinvesteeringute kava ja Aafrika jaoks mõeldud usaldusfond.

Mis puudutab mitmepoolset kooskõlastamist, siis komisjon ja viis liikmesriiki 13 jätkavad maaelu arengu üleilmse doonoriplatvormi juhatuse liikmetena. EL on sel platvormil jõuliselt osalenud maaküsimusi käsitlevas üleilmses doonorite töörühmas. EL ja 28 partnerriiki on võtnud nõuks suurendada koordineerimist ja teadmiste vahetamist maa majandamise programmide valdkonnas ning nad toetavad ühiselt maaga seotud probleemidele lahenduste leidmist poliitika kujundamise protsessides. 2018. aastal võttis EL vastu maa majandamise programmi, 14 mille eesmärk on hoogustada investeerimist maasse, et suurendada põllumajanduse tootlikkust ja kestlikku arengut.

3. RAHASTAMINE JA EDUSAMMUD

Selles jaos antakse ülevaade väljamaksetest, mille EL ja selle liikmesriigid on teinud toiduga ja toitumisalase kindlustatuse valdkonnas, ning viimastest edusammudest poliitiliste prioriteetide elluviimisel.

Väljamaksed 15

ELi ja selle liikmesriikide antud ametliku arenguabi kogusumma on alates 2012. aastast pidevalt suurenenud ning on kasvanud 2018. aastal 5 027 miljonile eurole (19,7 % suurune kasv võrreldes 2016. aastaga). See moodustab 8,1 % kogu 2018. aastal antud ametlikust arenguabist, mis on suurim osakaal alates 2012. aastast.

Poliitika kujundamise vaatenurgast on suurima osa ametlikust arenguabist moodustanud alates 2012. aastast riigi tasandi väljamaksed, mille osakaal oli 2018. aastal 66 %. Piirkonna tasandi väljamaksete osakaal püsis 2018. aastal 2016. aastaga võrreldes muutumatu, kuid maht on 2012. aastast saati peaaegu kolmekordistunud. Ulatudes enam kui miljardi euroni, on kulutused üleilmsetele algatustele ja üleilmse tähtsusega avalikele hüvedele 2018. aastal suurenenud pärast väikest kahanemist 2014. ja 2016. aastal.

2018. aastal sai toiduga ja toitumisalase kindlustatuse valdkonnas toetust jätkuvalt kõige enam Saharast lõunasse jääv Aafrika, kuhu läks peaaegu pool kõikidest väljamaksetest. Toiduga ja toitumisalase kindlustatuse rahalistest vahenditest Põhja- ja Kesk-Ameerikale ning Lõuna-Ameerikale kokku eraldatud osa on olnud alates 2012. aastast võrdlemisi stabiilne, jäädes 6 % juurde. Ehkki toiduga ja toitumisalase kindlustatuse valdkonnas ELi naabruses asuvatele riikidele antud toetus on alates 2012. aastast suurenenud, moodustab see endiselt väikese osa kõikidest selles valdkonnas tehtavatest väljamaksetest (keskmiselt 6,7 % aastas).

2018. aastal toetati paljusid meetmeid, mis olid peamiselt seotud säästva põllumajandusarengu, toiduabi, maaelu arengu, elementaarse toitumise ja põllumajandusuuringutega, millele eraldati umbes pool kõikidest rahalistest vahenditest 16 .

Tabel 1. 2012., 2014., 2016. ja 2018. aastal toiduga ja toitumisalase kindlustatuse valdkonnas tehtud ELi ja liikmesriikide abimaksete geograafiline jaotus (miljonites eurodes ja osakaal protsentides) 17

Tabelis 2 antakse ülevaade toiduga ja toitumisalase kindlustatuse valdkonnas antud abist ELi poliitiliste prioriteetide lõikes. Lõviosa toiduga ja toitumisalase kindlustatuse valdkonnas antud abist moodustasid väljamaksed prioriteedi väiketalunike vastupanuvõime ja toimetulek (prioriteet nr 1) jaoks. Prioriteediga sotsiaalkaitsemehhanismid toiduga ja toitumisalase kindlustatuse jaoks (prioriteet nr 4) seotud toetus vähenes võrreldes 2016. aastaga veidi. Samas suurendasid EL ja selle liikmesriigid märkimisväärselt toetust suutlikkuse suurendamiseks individuaalsel ja riigi tasandil (prioriteedid nr 1 ja 6), mida eraldati 62 % rohkem kui 2016. aastal. Kokkuvõttes kasvas 2018. aastal toiduga ja toitumisalase kindlustatuse valdkonnas tehtud väljamaksete kogusumma oluliselt tänu sellele, et ellu viidi rohkem programme ja keskmine toetus oli suurem.

Toiduga ja toitumisalase kindlustatuse programmidesse on lõimitud üha enam naiste ja tüdrukute mõjuvõimu suurendamine ja soolise võrdõiguslikkuse edendamine. Tabelist 2 on näha, et 2018. aastal oli selle eesmärgiga seotud märkimisväärne osa (64 %) toiduga ja toitumisalase kindlustatuse valdkonnas antud toetusest (2016. aastal 53 %). Sarnast suundumust täheldati keskkonnaeesmärkide puhul – 51 % toiduga ja toitumisalase kindlustatusega seotud väljamaksetest olid kliimamuutustega kohanemise ja/või kliimamuutuste leevendamise jaoks. Investeeringud toiduga ja toitumisalase kindlustatusega seotud sektorites tehtavatesse teadusuuringutesse püsisid võrdlemisi stabiilsed – 2018. aastal 10 % võrreldes 2016. aasta 12 %-ga. Peale selle tõid toiduga ja toitumisalase kindlustatuse valdkonna arengualgatused 2018. aastal kasu suuremale arvule partneritele (toetust said 130 riiki).

Tabel 2. Edusammud poliitiliste prioriteetide lõikes 18

Edusammud poliitiliste prioriteetide elluviimisel

Selles jaos antakse ülevaade toiduga ja toitumisalase kindlustatuse valdkonna kuue poliitilise prioriteedi toetamiseks ellu viidud tegevusest. Üksikasjalikum teave ja konkreetsed näited on esitatud aruandele lisatud komisjoni talituste töödokumendis.

Poliitilised prioriteedid nr 1 ja 6 – väiketalunike vastupanuvõime ja toimetuleku parandamine ning vastupanuvõime suurendamiseks humanitaarabi osutajate ja arengupoliitikas osalejate tegevuse koordineerimise edendamine – moodustavad jätkuvalt kõige olulisema osa ELi ja selle liikmeriikide arengukoostööst. Selle toetuse andmisel keskendutakse üha enam kestlike, vastupanuvõimeliste ja tervislike toidusüsteemide aluseks olevale sotsiaal-majanduslikule, keskkonnaalasele ja kindlustatuse dünaamikale. Selliste toidusüsteemide väljakujundamine peaks tugevdama maapiirkondade kestlikku arengut ja hoidma ära toidukriisid. EL suurendas oma toetust toidukriiside vastase võitluse üleilmsele võrgustikule, millel on ülioluline roll põllumajanduslike toidutootmissüsteemide ümberkujundamisel, keskendudes konsensusel põhinevale teabele, võimendatud strateegilistele investeeringutele ning koordineeritud ja integreeritud tegevusele humanitaar-, arengu- ja rahutegevuse vahelise seose tugevdamisel.

Poliitilised prioriteedid nr 2 ja 3. EL ja selle liikmesriigid investeerisid maa majandamisse umbes 40 riigis ja suurendasid märkimisväärselt vastutustundlikke investeeringuid põllumajandusettevõtetesse, eelkõige kestlikke põllumajanduslike toiduainete väärtusahelaid toetavate segarahastamisalgatuste kaudu. EL arendas ka säästvat kalandust ja vesiviljelust, pöörates erilist tähelepanu väikesemahulisele kalapüügile seoses selle potentsiaaliga tuua majanduslikku ja sotsiaalset kasu, eriti naistele. Peale selle on EL ja selle liikmesriigid toetanud põllumajandusalase teadustegevuse ja innovatsiooni jaoks rohkem üldist juhtimist ja struktuuri ning suurendanud märkimisväärselt riikide teadussuutlikkust innovatsiooni edendamiseks põllumajandusalastes riiklikes teadmis- ja innovatsioonisüsteemides.

Poliitiline prioriteet nr 4. ELi toetus sotsiaalkaitsemehhanismidele jäi 2018. aastal samale tasemele – 237 miljonit eurot. EL koostas juhtpõhimõtteid, saadud kogemusi ja paljutõotavaid tavasid sisaldava juhiste paketi, et toetada sotsiaalkaitseprogrammide elluviimist vapustuste ja pikaleveninud kriiside korral 19 .

Poliitilise prioriteedi nr 5 all täitis EL juba 2019. aastal (kavandatust aasta varem) oma võetud kohustuse investeerida 2020. aastaks toitumise valdkonda 3,5 miljardit eurot. Samuti on EL rohkem analüüsinud, kuidas ELi abi aitab ära hoida kasvupeetust. EL ja selle liikmesriigid jätkavad üleilmsete juhtimis- ja aruandemehhanismide tugevdamist ning arvukate alatoitumuse vormide käsitlemist oma toetusprogrammides, et saavutada 2025. aastaks üleilmne kasvupeetuse vähendamise eesmärk.

Tabel 3. Näited märkimisväärseid tulemusi andnud projektide kohta

Ühine programmitöö

EL ja selle liikmesriigid tegid ühises programmitöös märkimisväärseid edusamme. See lähenemisviis on omaks võetud ja seda on hakatud rakendama 23 riigis. Protsessi toetamiseks on EL välja töötanud ühist programmitööd käsitlevad uued suunised ja juhenddokumendid konfliktist mõjutatud ja haavatavatele riikidele ning rohkem arenenud arengumaadele ja keskmise sissetulekuga riikidele 21 . Lisaks korraldati Kambodžas ja Ugandas – vastavalt 2018. aasta detsembris ja 2019. aasta novembris – ülemaailmne vastastikuse õppimise üritus. Mõlemad üritused tõid kokku mitmesugused partnerriikide, ELi ja 16 ELi liikmesriigi esindajad, kes määrasid kindlaks praktilised sammud ja vahendid, et muuta ühendatud lähenemisviisid ametlikuks ning suurendada ELi mõju, kuuldavust ja nähtavust riigi tasandil.

4. TULEMUSTEST ARU ANDMINE

Toiduga ja toitumisalase kindlustatusega seotud küsimuste mitmemõõtmelisuse, projektide mitmekesisuse, erinevate rakendamissüsteemide ja -kanalite, arengupoliitika erieesmärkide ja liikmesriikide individuaalsete statistika kogumise tavade tõttu on keeruline esitada standardseid koondnäitajaid, mis kajastavad mõju kohapeal. Sellegipoolest suurendavad EL ja selle liikmesriigid Eurostati ja kestliku arengu eesmärkidega seotud aruandluse 22 jaoks oma ühtlustamisalaseid jõupingutusi.

Tabelis 4 on esitatud mõõdetavad tulemused, mis on saavutatud mõne valitud teema puhul, nagu abi toiduga kindlustamata inimestele, toitumine, põllumajanduslike ja karjamaade ökosüsteemide säästev majandamine ja väiketalunike toetamine säästva tootmise suurendamiseks ning turgudele, maale ja rahastamisvahenditele juurdepääsu parandamine. Võrdlemisel tuleks siiski olla ettevaatlik, kuna arvutusmeetodid võivad olla eri riikides erinevad ning tabel ei anna täielikku pilti igas valdkonnas tehtud jõupingutustest, vaid kajastab üksnes olemasolevate vahendite abil kindlaks tehtud tegevust.

Tabel 4. Väljundid ja mõju kohapeal

5. TEMAATILINE FOOKUS

Nagu nõukogu 2018. aastal soovis, käsitletakse käesolevas aruandes põhjalikumalt kaht konkreetset teemat: naiste mõjuvõimu suurendamine ja tööhõive maapiirkondades.

Naiste mõjuvõimu suurendamine toiduga ja toitumisalase kindlustatuse jaoks

Soolise võrdõiguslikkuse aspekti hõlmavate toiduga ja toitumisalase kindlustatuse valdkonna meetmete osakaal suurenes 37 %-lt 2014. aastal 57 %-le 2018. aastal, mis kajastas ELi pühendumist ümberkujundavale sootundlikule lähenemisviisile. ELi ja liikmesriikide meetmetega on üha enam parandatud naiste juurdepääsu tootmisvahenditele ja töövõimalustele, innustatud tegema muudatusi käitumises (nt langetama maamajapidamistes ühiselt otsuseid) ja antud naistele võimalus võtta sõna oma õiguste teemal.

Keenias, Mosambiigis, Malawis ja Senegalis toetatakse Madalmaade rahastatava programmi LANDac kaudu naiste juurdepääsu põllumajandusmaale, kaasates naised andmete kogumisse ja maa majandamisega seotud aruteludesse. Malawis tugevdab EL väiketalunikke silmas pidades maa majandamise süsteeme, pakkudes kohalikele ametnikele koolitust naiste maaõiguste kohta ja kasutades naiste maaõiguste foorumit, et edendada naiste juhioskusi. Itaalia suurendas naiste osalemist väärtusahelates Mosambiigis ning tõhustas emadele pakutavaid ja laste toitumisega seotud kogukonnapõhiseid teenuseid Afganistanis. Malis hõlbustasid EL ja Saksamaa naiste juurdepääsu niisutatud maale, millega parandati nende võimalusi toituda mitmekesiselt ja tervislikult.

EL ja selle liikmesriigid propageerivad partnerriikidega poliitilist dialoogi pidades üha enam ümberkujundavat sootundlikku lähenemisviisi. Nad panustasid näiteks ühisesse soolise võrdõiguslikkuse analüüsi kui sammu, millega luua sektoriteüleseid partnerlussidemeid Madagaskaril, ning tõhustasid ELi partnerite vahelist koordineerimist naistevastast vägivalda Colombias käsitlevate sootundlike sõnumite edastamisel.

ELi temaatiliste teabelehtede hulka, milles kirjeldatakse sootundlikku lähenemist maa majandamisele, toitumisele ja väärtusahela arendamisele, kuulub teabeleht Soolise lõhe kaotamine põllumajanduslike toiduainete väärtusahela arendamise kaudu, mis täiendab arengualgatuste jaoks tehtavat ELi väärtusahela analüüsi, mille raames hinnatakse väärtusahela mõju sotsiaalsele arengule, sealhulgas võrdõiguslikkusele. Kambodžas ilmnes selle analüüsi käigus naiste osalemine vesiviljelustegevuses poolintensiivsetes ja väikeseid puure kasutavates tootmissüsteemides ning naiste alaesindatus kalanduspoliitikat käsitlevate otsuste tegemisel.

Töökohtade loomine maapiirkondades

Tuginedes 2018. aasta teatisele uue Euroopa–Aafrika kestliku investeerimise ja töökohtade loomise alliansi kohta 24 töötavad EL ja ELi Aafrika partnerid välja majanduskasvu ja töökohtade loomise kokkuleppeid, keskendudes oma ühistes jõupingutustes väärtusahelatele, mille potentsiaal luua töökohti on kõige suurem. Asjakohasel juhul seotakse kõnealused kokkulepped muude rahvusvaheliste algatustega, nagu G20 algatus, mis käsitleb noorte tööhõivet maapiirkondades 25 .

Näiteks 2019. aasta juulis avaldas EL oma majanduskasvu ja töökohtade loomise kokkuleppe Uganda valitsusega, 26 et julgustada riiki järgima peamisi ELi prioriteete, mis on kindlaks määratud koos liikmesriikide, partnerfinantsasutuste ja muude osalejatega ning valitsuse ja erasektoriga peetud dialoogide raames. Kokkuleppe eesmärk on toetada metsanduse ja põllumajanduse väärtusahelaid, mis võimaldavad luua töökohti, innovatsiooni, naistel ja noortel osaleda tootmisprotsessis, leevendada kliimamuutusi ja kohaneda kliimamuutustega ning vastastikust täiendavust muude programmidega.

ELi rahastatavate meetmete hulka, mille eesmärk on hoogustada investeerimist ja töökohtade loomist, kuulub algatus AgriFI, millega edendatakse investeerimist väikestesse põllumajandusettevõtjatesse ning mikro-, väikestesse ja keskmise suurusega ettevõtjatesse, kasutades segarahastamisvahendeid. Et aidata arendada põllumajanduslikke väärtusahelaid, on EL kasutanud kohalike, piirkondlike ja üleilmsete turgude pakutavaid võimalusi ning teinud arengualgatuste puhul väärtusahela analüüse, et hinnata väärtusahelate mõju töökohtade loomisele, näiteks Sambias (munad ja vesiviljelus), Hondurases (kohv), Sierra Leones (palmiõli), Tansaanias (kohv), Guinea Bissaus (mangod ja laimid), Burundis (banaanid) ja Beninis (ananassid) 27 .

6. KOKKUVÕTE

EL ja selle liikmesriigid on rakendanud partnerriikide poliitika ja programmide toetamisel terviklikku lähenemisviisi. Ühiste jõupingutuste tegemisel on võetud eesmärgiks parandada toidukriiside suhtes kõige haavatavamate inimeste vastupanuvõimet, suurendada vastutustundlikku investeerimist kestlikesse toidusüsteemidesse, parandada toitumisalaseid tulemusi, soodustada innovatsiooni ning tegeleda soolise võrdõiguslikkuse ja naiste mõjuvõimu suurendamisega. Käesolevas aruandes ja sellele lisatud komisjoni talituste töödokumendis kirjeldatud kogemustest on näha, kui oluline on teha järgmist.

1.Rakendada terviklikku lähenemisviisi kestlike ja kaasavate toidusüsteemide suhtes, mis võimaldavad kõigil tarbida ohutut, täisväärtuslikku ja tervislikku toitu. See tähendab keskendumist toidusüsteemile kui tervikule alates säästvast tootmisest kuni tarbimise, töötlemise, kauplemise ja turustamiseni ning kliima-, tervise-, keskkonna-, majanduslike ja sotsiaalsete tegurite tasakaalustamist. Selles võetakse arvesse soolist võrdõiguslikkust kooskõlas ELi teise soolise võrdõiguslikkuse tegevuskavaga. Samuti tunnistatakse selles kalanduse ja vesiviljeluse tähtsust toiduga ja toitumisalase kindlustatuse vaatenurgast, millega seoses on vaja paremat merede majandamist, kus peetakse kinni seadustest, mis käsitlevad juurdepääsu kalavarudele, maale ja veeressurssidele, ning keskenduda eeskätt kasule, mida saavad väikekalurid ja väikesed kalakasvatajad.

2.Toetada toidukriiside vastase võitluse üleilmset võrgustikku kui olulist kestlike toidusüsteemide arendajat, võttes arvesse humanitaar-, arengu- ja rahutegevuse vahelist seost. See ELi ja selle liikmesriikide pakutav toetus hõlmab ühisanalüüse, strateegilisi investeeringuid ja koordineeritud reageerimist riigi, piirkonna ja üleilmsel tasandil. EL ja selle liikmesriigid peaksid käsitlema ka edaspidi nii pakilisi vajadusi kui ka nende aluseks olevaid sotsiaal-majanduslikke, keskkonnaalaseid ja rahu tagamisega seotud tegureid, et ära hoida toidukriiside kordumine.

3.Seada esmatähtsaks mitut sidusrühma hõlmava lähenemisviisi rakendamine toiduga ja toitumisalase kindlustatuse ning säästva põllumajanduse suhtes, et kiirendada kestliku arengu tegevuskava 2030 elluviimist. See lähenemisviis hõlmab üleilmseid, piirkondlikke, riiklikke ja kohalikke juhtimismehhanisme. Strateegia peaks sisaldama eesmärki tugevdada partnerlust ÜRO süsteemiga (sh Roomas asuvate ÜRO asutustega ja maailma toiduga kindlustatuse komiteega), teadusasutustega, üleilmsete mitut sidusrühma hõlmavate platvormidega, erasektoriga ja kodanikuühiskonna organisatsioonidega, et töötada välja ja võtta kasutusele üleilmsed normid.

4.Tugevdada põllumajandusalase teadustegevuse ja innovatsiooni süsteeme riigi, piirkonna ja üleilmsel tasandil, et suurendada võimet panna vastu kliimamuutustele. EL ja selle liikmesriigid peaksid jätkama põllumajandusuuringuid tegevate piirkondlike ja riiklike teadusasutuste institutsioonilise juhtimisstruktuuri ja suutlikkuse toetamist ning peaksid soodustama kestlikku innovatsiooni mitut sidusrühma hõlmavate partnerluste, näiteks DeSIRA kaudu.

5.Suurendada vastutustundlikke avaliku ja erasektori investeeringuid säästvasse põllumajandusse ja kalandusse, sealhulgas kombineerides antavat abi, et toetada väiketalunikke ja -kalureid ning mikro-, väikeseid ja keskmise suurusega ettevõtjaid. Toetades põllumajandusettevõtetesse tehtavaid erasektori investeeringuid, sealhulgas investeerides täiendavalt sootundlikesse, kestlikesse ja kaasavatesse väärtusahelatesse, peaksid EL ja selle liikmesriigid pidama jätkuvalt kõige olulisemaks mõju majandusele, keskkonnale ja sotsiaalsele arengule.

6.Toetada kohalikku ja piirkondlikku turustamist ning hoogustada piirkonnasisest ja piirkondade vahelist põllumajandustoodetega kauplemist. EL ja selle liikmesriigid peaksid toetama ka edaspidi lepinguid, nagu Aafrika mandri vabakaubanduspiirkonda käsitlev leping, millega edendatakse piirkondlikku integratsiooni ning mis võivad aidata luua uusi turge ja uusi inimväärseid töökohti, suurendada konkurentsivõimet ja vähendada sõltuvust toiduimpordist.

7.Edendada kliimatundlikku põllumajandust, sealhulgas agroökoloogiat, tunnistades säästva põllumajanduse tähtsust kliimamuutustega kohanemisel ja kliimamuutuste leevendamisel, nagu on sätestatud seoses Koronivia ühistööga põllumajanduse valdkonnas 28 ja rõhutatud muudes asjakohastes võetud kohustustes. Sellega seoses peaksid EL ja selle liikmesriigid aitama arengumaadel anda oma riiklikult kindlaks määratud panus.

8.Tegeleda kõigi alatoitumuse vormidega, jätkates keskendumist kõige haavatavamatele elanikkonnarühmadele. EL peaks jätkuvalt hindama oma tegevuse mõju kasvupeetuse vähendamisele ja sellest aru andma, käsitledes kõiki alatoitumuse vorme, mis kahjustavad haavatavaid isikuid. Toitumisprogrammid peaksid kaasa aitama toidusüsteemide jätkusuutlikule ümberkujundamisele.

Need tähelepanekud on olulised ka tehes ettevalmistusi toitumise ja majanduskasvu seostele pühendatud tippkohtumiseks ja ÜRO toidusüsteemide tippkohtumiseks, mis toimuvad 2021. aastal.

(1)

ELi poliitiline raamistik, millega toetatakse arenguriike toiduga kindlustatuse probleemide lahendamisel (COM(2010) 127).

(2)

Käesoleva aruande ja lisatud komisjoni talituste töödokumendi finantsosa hõlmab (metoodilistel põhjustel / võrreldavuse eesmärgil) andmeid kuni 2018. aastani (kaasa arvatud); arvessevõetud kogemused on pärit ka 2019. aastast.

(3)

2019. aasta aruanne toidu ja põllumajanduse olukorra kohta maailmas.

(4)

Allikad: 21. aprillil 2020 avaldatud üleilmne toidukriiside aruanne.

(5)

Nõukogu 26. novembri 2018. aasta järeldused (14283/18).

(6)

  https://www.consilium.europa.eu/media/24004/european-consensus-on-development-2-june-2017-clean_final.pdf  

(7)

11850/19.

(8)

Uuring „EU Achievements in Food and Nutrition Security and Sustainable Agriculture 2014–2018“, lk 27.

(9)

Development Smart Innovation through Research in Agriculture, DESIRA (Aruka innovatsiooni arendamine põllumajanduse teadusuuringute kaudu).

(10)

Prantsusmaa, Saksamaa, Itaalia ja Madalmaad on eraldanud oma välisministeeriumide või arenguagentuuride kaudu DeSIRA kaasrahastamiseks mõningaid rahalisi vahendeid; Hispaania ja Belgia on andnud oma arenguagentuuride kaudu algatuse kaasrahastamiseks mitterahalisi, kuid mõõdetavaid vahendeid.

(11)

  https://library.wur.nl/WebQuery/leap4fnssa-projects?q=*  

(12)

COM(2018) 643 final, 12.9.2018.

(13)

Itaalia, Madalmaad, Prantsusmaa, Saksamaa ja Soome.

(14)

2018. aasta tegevuskava 1. lisa, komisjoni otsus C(2018) 8063 final.

(15)

ELis ja selle liikmesriikides kasutatakse erinevat aruandlusmetoodikat. Käesolevas aruandes esitatud näitajad kajastavad antud juhul kasutatud metoodikat ja ei hõlma humanitaarabi vooge. Andmed hõlmavad ELi institutsioone ja vaid kümmet liikmesriiki, kelle arvele langes 91,2 % kogu ametlikust arenguabist, mille ELi institutsioonid ja 28 liikmesriiki 2018. aastal andsid. Üksikasjalik metoodika on esitatud aruandele lisatud komisjoni talituste töödokumendis. Nagu varasemates aruannetes, esitatakse käesolevas neljandas aruandes (mis avaldatakse 2020. aastal) viimased kättesaadavad ametlikud näitajad (2018. aasta kohta). Aruanne hõlmab ka väiksemaid projekte (alla 100 000 euro), millega suureneb arvessevõetud projektide arv. Ent isegi ilma selle metoodikas tehtud muudatuseta suurenesid 2018. aastal 2016. aastaga võrreldes märgatavalt projektide arv (3 462 projektilt 3 928 projektile) ja väljamakstud summad. Samas tehti nende väiksemate projektide raames vaid 2,4 % kõikidest toiduga ja toitumisalase kindlustatuse valdkonna 2018. aasta maksetest.

(16)

Sektorid on määratletud vastavalt OECD arenguabikomitee sektorite klassifikatsioonile.

(17)

Piirkonnad vastavalt OECD arenguabikomitee piirkondade klassifikatsioonile. Naabruskonna riigid hõlmavad Euroopa naabruspoliitika partnerriike ning veel mõnda kandidaatriiki ja potentsiaalset kandidaatriiki. Tabelites 1 ja 2 esitatud näitajad on ümardatud.

(18)

Andmed hõlmavad ELi ja vaid kümmet liikmesriiki. Üksikasjaliku metoodika leiab aruandele lisatud komisjoni talituste töödokumendist.

(19)

  https://europa.eu/capacity4dev/sp-nexus/documents

(20)

Käesolevas aruandes vaatluse all oleval ajavahemikul oli Ühendkuningriik Euroopa Liidu liige.

(21)

  https://europa.eu/capacity4dev/joint-programming/highlights?page=1

(22)

Hõlmab ÜRO üleilmset kokkulepet ja üleilmset aruandlusalgatust.

(23)

See arv tuleneb üksnes tehnilistest koostööprojektidest (mille viis ellu Saksamaa rahvusvahelise koostöö ühendus). Sihtrühmade kattumise tõttu ei ole siin arvesse võetud andmeid mõju kohta, mida on avaldanud muud projektid (finantskoostöö projektid, mitmepoolsed projektid).

(24)

  https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:52018DC0643&qid=1596095150803&from=ET  

(25)

  https://www.consilium.europa.eu/media/23551/2017-g20-rural-youth-employment-en.pdf

(26)

  https://eeas.europa.eu/headquarters/headquarters-homepage/68138/eu-jobs-and-growth-compact-uganda-supporting-job-creation-and-economic-growth_tk

(27)

Väärtusahela analüüsid aastatel 2016–2020: https://europa.eu/capacity4dev/value-chain-analysis-for-development-vca4d- .

(28)

Otsus 4/CP.23