Euroopa Regioonide Komitee resolutsioon teemal „2019. aasta Euroopa poolaasta ja 2020. aasta majanduskasvu analüüs“

(2020/C 39/02)

Esitanud EPP, PESi, Renew Europe’i, EA ja ECRi fraktsioon

EUROOPA REGIOONIDE KOMITEE,

—	võttes arvesse Euroopa Komisjoni teatist 2019. aasta majanduskasvu analüüsi kohta (1) ja 2019. aasta Euroopa poolaastat,

—

võttes arvesse oma 10. oktoobri 2018. aasta resolutsiooni euroala majanduspoliitika kohta ja pidades silmas 2019. aasta majanduskasvu analüüsi (2) ning oma 10. aprilli 2019. aasta arvamust „Euroopa poolaasta ja ühtekuuluvuspoliitika: struktuurireformide kooskõlastamine pikaajaliste investeeringutega“,

—	võttes arvesse Euroopa Parlamendi 13. märtsi 2019. aasta resolutsiooni majanduspoliitika koordineerimise Euroopa poolaasta ja 2019. aasta majanduskasvu analüüsi kohta, (3)

1.

tunneb heameelt selle üle, et 2019. aasta majanduskasvu analüüs keskendub investeeringutele ja reformidele, millega edendatakse jätkusuutlikku ja kaasavat majanduskasvu kui võimalust parandada konkurentsivõimet ja ühtekuuluvust liikmesriikide ja piirkondade vahel ja nende sees ning kooskõlastada kogu ELi investeerimispoliitikat, sealhulgas ühtekuuluvuspoliitikat;

2.

rõhutab, et Euroopa poolaasta protsessi struktuurireformide suhtes isevastutuse ja asjaomaste reformide tõhususe tagamiseks tuleks kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused poolaastaga ametlikult siduda, tuginedes partnerluse ja mitmetasandilise valitsemise põhimõttele (4) ning kasutades komitee ettepanekut võtta vastu käitumisjuhend kohalike ja piirkondlike omavalitsuste kaasamiseks Euroopa poolaastasse; (5)

3.

märgib, et majanduskasv aeglustub ning kaubanduspinged ja kokkuleppeta Brexiti oht tekitavad ebakindlust, mis vähendab investeeringuid. Sellega seoses kutsub komitee ELi üles kaaluma ettenägevate meetmete rakendamist, et edendada ELi investeerimisprogramme ja toetada alasid, mida kokkuleppeta Brexit võib kõige rohkem mõjutada;

4.

rõhutab, et avaliku sektori investeeringud on riigi tasandil märkimisväärselt vähenenud ja on endiselt liiga madalal tasemel, eriti riikides, mida kriis kõige rohkem mõjutas. Komitee märgib, et karmide eelarvepiirangute ajal ei kärbitud jooksvaid kulusid kaugeltki sama palju kui investeeringuid. Ta toonitab, et riigi tasandist madalama tasandi valitsused, kes vastutavad enam kui poole eest ELi avaliku sektori investeeringutest, pidid oma investeeringuid ülemääraselt vähendama; (6)

5.

palub, et komisjon esitaks 2020. aastaks kavandatud stabiilsuse ja kasvu pakti reformiprotsessi eel hinnangu, kuidas on stabiilsuse ja kasvu pakti paindlikkuse klausleid alates 2015. aastast kasutatud. Komitee on seisukohal, et stabiilsuse ja kasvu pakti reform peaks tooma kaasa selgemad eeskirjad, mis aitavad vältida protsüklilist eelarvepoliitikat, võimaldavad kõige haavatavama majandusega riikidel madala inflatsiooni tingimustes võlga mõistlikult ja jätkusuutlikult vähendada, jätta ühtekuuluvuspoliitika programmide riikliku kaasrahastamise vahendid stabiilsuse ja kasvu pakti ülemmäärade arvestusest välja ning kehtestada avaliku sektori raamatupidamise nn kuldreegli, mis annab kõigi tasandite avaliku sektori asutustele pikaajaliste investeeringute tegemiseks vajaliku eelarvepoliitilise manööverdamisruumi, mida on tarvis kestliku arengu tagamiseks;

6.

rõhutab, et eelarvepoliitilise manööverdamisruumiga liikmesriigid peaksid osalema avaliku sektori investeeringutes, mida on vaja ergutamaks pikaajalist majanduskasvu, mis vähendaks makromajanduslikku tasakaalustamatust ELis ja euroalal;

7.

toetab kindlalt komisjoni ametisseastuva presidendi võetud kohustust muuta Euroopa poolaasta fookust, et kujundada sellest vahend, mis hõlmab ÜRO kestliku arengu eesmärke;

8.

tervitab põhimõtteliselt komisjoni ametisseastuva presidendi kavatsust esitada jätkusuutliku Euroopa investeerimiskava, et toetada 1 triljoni euro investeerimist järgmise kümnendi jooksul kõikjal ELis, kuid ootab täiendavaid selgitusi selle kohta, kuidas see kava on seotud eelkõige InvestEU programmiga ning kuidas see peaks mõjutama investeeringuid ELi piirkondades ja linnades. Samuti toetab komitee komisjoni ametisseastuva presidendi kavatsust esitada keskkonnahoidliku rahastamise strateegia;

9.

tunneb heameelt, et komisjoni ametisseastuv president peab tähtsaks edendada asjakohaste tööstusstrateegiate abil ELis kliimaneutraalsuse saavutamist 2050. aastaks ning toetada kõige enam puudutatud inimesi ja piirkondi uue õiglase ülemineku fondi kaudu. Komitee on seisukohal, et asjaomase fondi abil tuleks eelkõige aidata leevendada Euroopa söekaevanduspiirkondade struktuuriliste muutuste sotsiaalseid, sotsiaal-majanduslikke ja keskkonnaalaseid tagajärgi;

10.

rõhutab, et Euroopa Liidu poolt läbiräägitavad ja sõlmitavad kaubanduslepingud peaksid aitama saavutada kestliku arengu eesmärke;

11.

märgib, et riigipõhiseid soovitusi rakendatakse endiselt aeglaselt ja ebaühtlasel määral, ning peab selle põhjuseks muu hulgas isevastutuse puudumist ja ebapiisavat haldus- ja institutsioonilist suutlikkust. Komitee tõstab esile, et 2019. aastal esitati laiemate riigipõhiste soovituste osana 137 individuaalset soovitust (allsoovitust), mis olid kas otse või kaudselt suunatud kohalikele ja piirkondlikele omavalitsustele või millel oli territoriaalne mõju. Võrreldes 2018. aastal esitatud 120 sellise allsoovitusega on nende arv suurenenud ja nad moodustavad praegu 62 % kõigist 2019. aasta allsoovitustest (7). Tulenevalt asjaolust, et 2019. aastal oli investeerimine tugevamalt Euroopa poolaasta keskmes, käsitles 112 neist allsoovitustest investeerimistakistusi (võrreldes 79 allsoovitusega 2018. aastal), samas kui 26 allsoovituse eesmärk oli parandada kohalike ja piirkondlike omavalitsuste haldussuutlikkust ja need olid suunatud 17 liikmesriigile. Komitee rõhutab, et need andmed toovad esile kohalike ja piirkondlike omavalitsuste tähtsuse Euroopa poolaasta eesmärkide saavutamisel, mida seni poolaasta juhtimise protsessis veel piisavalt ei tunnustata;

12.

toonitab, et 2019. aasta riigipõhistes soovitustes esitatud 55 allsoovitust käsitles kohalike ja piirkondlike omavalitsuste rolli Euroopa sotsiaalõiguste samba rakendamisel. Kuna sotsiaalset ebavõrdsust põhjustavad tihti piirkondlikud erinevused, tuleks neid riigiaruannetes ja riiklikes reformikavades põhjalikult analüüsida. Komitee tuletab meelde, et on koostöös Eurostatiga andnud panuse metodoloogilisse uuringusse selle kohta, kuidas luua Euroopa piirkondlik sotsiaalvaldkonna tulemustabel, mida saaks Euroopa poolaasta raames kasutada Euroopa sotsiaalõiguste samba edusammude jälgimiseks, ning palub tulevasel komisjoni koosseisul seda protsessi edaspidigi toetada;

13.

võtab teadmiseks Euroopa Komisjoni mitmeaastase hinnangu riigipõhiste soovituste rakendamise kohta, millest nähtub, et rohkem kui kahe kolmandiku enne 2018. aastat antud riigipõhiste soovituste rakendamisel on saavutatud vähemalt „teatavat edu“, (8) kuid väljendab veel kord kahetsust, et kriteeriumid, millel asjaomane hindamine põhineb, on endiselt läbipaistmatud;

14.

tunneb heameelt Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide 2021.–2027. aasta programmitöö suuniste üle, mis on lisatud riigiaruannetesse (D lisa). Komitee märgib siiski, et nende aluseks olev piirkondlike erinevuste analüüs ei ole endiselt piisav, sh suutmatuse tõttu kaasata kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused selle ettevalmistamisse, nagu ilmnes uuringust, mille komitee koostas kohe pärast riigiaruannete avaldamist;

15.

rõhutab, et Euroopa poolaasta raames tuleks igal aastal hinnata investeerimispoliitika rakendamist. Komitee toonitab, et kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused tuleks riigiaruannete avaldamisest alates kaasata oma esindusorganisatsioonide kaudu hindamisse, sealhulgas komisjoni vastutava asepresidendi ja liikmesriikide dialoogi;

16.

toonitab, et kui kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusi ei kaasata struktureeritult ja pidevalt kogu Euroopa poolaasta vältel, eelkõige riiklike reformikavade kujundamisel ja rakendamisel, tekib asümmeetria Euroopa poolaasta – mis on tsentraliseeritud ja suunatud ülalt alla – ning ühtekuuluvuspoliitika – mida hallatakse koostöös liikmesriikidega ja mis on detsentraliseeritud – vahel. Komitee soovitab seda küsimust kiiremas korras käsitleda, laiendades praegust partnerluse käitumisjuhendit ka Euroopa poolaasta poliitikakujundusprotsessile;

17.

märgib, et riiklik reformikava on ühtlasi ainus dokument, milles iga ELi liikmesriik esitab Euroopa Komisjonile igal aastal konkreetsed meetmed, mida ta kavatseb rakendada ühiste eesmärkide ja riigi rahanduse jätkusuutlikkuse taotlemiseks ning struktuurireformide elluviimiseks, samuti ettepanekud majanduskasvu ja tööhõive eesmärkide saavutamiseks, kooskõlas Euroopa poolaasta raames antud soovituste ja strateegias „Euroopa 2020“ seatud kümne aasta eesmärkidega. Seepärast peaksid piirkonnad, järgides täielikult mitmetasandilise valitsemise põhimõtet, osalema riikliku reformikava koostamises. Mõnes liikmesriigis see juba ongi nii – riiklikku reformikava kasutatakse seal vahendina, mis võimaldab kohapeal meetmeid integreeritult kavandada, sh programmitöö perioodi 2021–2027 käsitlevates ELi õigusaktides kehtestatud uuenduste valguses, mille eesmärk on kooskõla Euroopa poolaastaga. Sel taustal tuletab komitee meelde, et lõi Euroopa piirkondliku sotsiaalvaldkonna tulemustabeli, (9) peab teretulnuks Euroopa Komisjoni ettepanekut lisada sotsiaalvaldkonna tulemustabelile Euroopa poolaasta raames piirkondlik mõõde ning ootab selle kiiret elluviimist;

18.

kordab oma muret selle pärast, et Euroopa Komisjon ei ole ikka veel esitanud struktuurireformide määratlust ELi majanduse juhtimise kontekstis ega määranud võimalikku toetust ELi programmide, nt kavandatud reformide tugiprogrammi kaudu. Kooskõlas subsidiaarsuse põhimõttega peaks ELi toetuse jaoks abikõlblike struktuurireformide ulatus piirduma siiski tegevusvaldkondadega, mis on olulised ELi lepingu eesmärkide rakendamise seisukohast ja otseselt seotud ELi pädevusvaldkondadega;

19.

eeldab, et Euroopa poolaasta aitab ELil reageerida ulatuslikult, koordineeritult ja integreeritult demograafiliste muutuste kahjulikule mõjule, toetades eelkõige ühtekuuluvuspoliitika tõhustamist ja piirkondlikke strateegiaid, eriti arukate ja konkurentsivõimeliste maapiirkondade arendamise strateegiaid;

20.

märgib, et riigipõhistes soovitustes käsitatakse eluasemeturgu finantsstabiilsuse seisukohast kriitiliselt tähtsana ning et sobiva ja taskukohase eluaseme nappus on mitmes liikmesriigis kasvav probleem. See analüüs näitab veelgi selgemalt, et tuleb hinnata vajadust Euroopa elamumajanduse tegevuskava järele, mis jätab liikmesriikidele selles nende vastutusalas olevas küsimuses rohkesti kaalutlusruumi; (10)

21.

toonitab, et mitmepoolsus ja reeglitel põhinev maailmakord on ELi huvides ja neid tuleb kaitsta. Seepärast tunneb komitee heameelt algatuste üle, mille eesmärk on võidelda võrdsete tingimuste eest ja olla karm nende riikide suhtes, kes konkureerivad dumpingu, dereguleerimise või subsideerimise teel. Komitee hoiatab siiski, et ELi-sisesed konkurentsipoliitika eeskirjad on rahvusvahelise tasandi omadest palju rangemad ja ülemaailmsel tasandil võivad Euroopa ettevõtted nende tõttu sattuda ebasoodsasse olukorda;

22.

on seisukohal, et vabakaubanduslepingute läbirääkimistel tuleks muu hulgas arvesse võtta piirkondlikke mõjuhinnanguid, sest need võimaldaksid hõlpsamini varakult välja selgitada võimaliku asümmeetrilise mõju Euroopa piirkondadele ja seda mõju kvantifitseerida, et saaks kiirelt võtta avaliku sektori poliitikameetmeid;

23.

toetab Euroopa Ülemkogu üleskutset (11) kasutada integreeritud poliitilist lähenemisviisi ühtse turu süvendamisel ja tugevdamisel, tuleviku jaoks sobiva tööstuspoliitika kavandamisel, digipöördega tegelemisel ning õiglase ja tõhusa maksustamise tagamisel;

24.

tunneb heameelt Euroopa tööstuse tulevikku käsitleva Euroopa Komisjoni kõrgetasemelise töörühma aruande üle, (12) milles kirjeldatakse Euroopa tööstusstrateegia pikaajalist visiooni ning rõhutatakse sellise strateegia piirkondlikku mõõdet;

25.

kordab oma üleskutset tugevdada ELi toetust üleeuroopalisele ja piirkondadevahelisele koostööle, mis keskendub sünergia loomisele ja kriitilise massi saavutamisele innovatsiooni tehtavates kaasinvesteeringutes tööstuse väärtusahelates üle kogu Euroopa, samuti ringmajanduse ja CO2-neutraalse majanduse potentsiaali kasutamisele;

26.

tunnistab, et Euroopa majanduse ja tööstuse konkurentsivõime põhineb VKEde ettevõtlus- ja innovatsioonipotentsiaalil. Komitee soovib, et Euroopa Komisjon ja nõukogu võtaksid arvesse VKEde konkreetseid vajadusi, kui nad arendavad edasi ELi pikaajalist majandusstrateegiat, sh meetmeid, mille abil kõrvaldada kaupade ja teenuste vaba liikumist ELi ühtsel turul takistavad asjaolud, mis iseäranis pärsivad Euroopa VKEde kasvu;

27.

rõhutab, et kohalike ja piirkondlike riigihangete parandamisel suureneks märkimisväärselt konkurentsivõime ja tõhusus. Seda kinnitab komitee analüüs, mille kohaselt suurendab kehtivate riigihanke-eeskirjade keerukus ja paljude liikmesriikide kalduvus ülereguleerimisele vigade tõenäosust ja sellest tulenevalt kohtumenetluse riski, mis omakorda põhjustab paljudes kohalikes ja piirkondlikes omavalitsustes riskikartlikke hankestrateegiaid;

28.

teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon Euroopa Komisjonile, Euroopa Parlamendile, nõukogu eesistujariigile Soomele ja Euroopa Ülemkogu eesistujale.

---

(1)  Komisjoni 21. novembri 2018. aasta teatis „2019. aasta majanduskasvu analüüs: üleilmse ebakindluse tingimustes on vaja tugevamat Euroopat“ (COM(2018) 770 final).

(2)  https://webapi2016.cor.europa.eu/v1/documents/cor-2018-03900-00-00-res-tra-et.docx/content.

(3)  http://www.europarl.europa.eu/doceo/document/TA-8-2019-0201_ET.html.

(4)  Arvamus „Euroopa poolaasta ja ühtekuuluvuspoliitika: struktuurireformide kooskõlastamine pikaajaliste investeeringutega“, mis võeti ühehäälselt vastu komitee täiskogu 10. aprilli 2019. aasta istungil – https://webapi2016.cor.europa.eu/v1/documents/cor-2018-05504-00-00-ac-tra-et.docx/content.

(5)  https://webapi2016.cor.europa.eu/v1/documents/cor-2016-05386-00-00-ac-tra-et.docx/content.

(6)  https://www.eib.org/attachments/efs/economic_investment_report_2018_key_findings_en.pdf.

(7)  Euroopa Regioonide Komitee, „2019 European Semester. Territorial Analysis of the Country-Specific Recommendations“

(https://portal.cor.europa.eu/europe2020/Pages/welcome.aspx#).

(8)  Komisjoni teatis 2019. aasta riigipõhiste soovituste kohta, lk 3.

https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?qid=1560257977630&uri=CELEX%3A52019DC0500.

(9)  https://cor.europa.eu/en/engage/studies/Documents/European%20Regional%20Social%20Scoreboard/European-Regional-Social-Scoreboard.pdf?_cldee=bWF0dGhpZXUuaG9ybnVuZ0Bjb3IuZXVyb3BhLmV1&recipientid=contact-09d0f0455cf2e4118a29005056a05119-28d790990cbf4dcc890968d369dec000&esid=8685471a-6dd4-e911-8116-005056a043ea.

(10)  Komitee 27. juuni 2019. aasta resolutsioon „Euroopa Regioonide Komitee ettepanekud Euroopa Liidu uueks seadusandlikuks mandaadiks“ – https://webapi2016.cor.europa.eu/v1/documents/cor-2019-02550-00-01-res-tra-et.docx/content.

(11)  Vt 20. juuni 2019. aasta Euroopa Ülemkogu järeldused https://data.consilium.europa.eu/doc/document/ST-9-2019-INIT/et/pdf.

(12)  Avaldatud 26. juunil 2019, https://ec.europa.eu/growth/industry/policy/industry-2030_en#vision2030.