Euroopa e-õiguskeskkonna strateegia (2019–2023)

(2019/C 96/04)

I.   Sissejuhatus

1.

Euroopa e-õiguskeskkonna eesmärk on parandada õiguskaitse kättesaadavust üle kogu Euroopa ning selle raames arendatakse info- ja kommunikatsioonitehnoloogiaid, mida saaks kasutada juurdepääsuks õigusteabele ja õigussüsteemidele. Digitaalselt läbiviidavatest menetlustest ja elektroonilisest suhtlusest kohtumenetluse osaliste vahel on saanud oluline komponent liikmesriikide kohtute töös.

2.

Euroopa Liidu töö Euroopa e-õiguskeskkonnaga on nüüdseks kestnud juba kauem kui terve aastakümme. Pühendumust e-õiguskeskkonna arendamise vastu on näidanud nii nõukogu, (1) komisjon (2) kui ka Euroopa Parlament (3).

3.

Seni on e-õiguskeskkonna valdkonna tegevuse veduriks olnud kaks Euroopa e-õiguskeskkonna tegevuskava (4) koos e-õiguskeskkonna strateegiaga (2014–2018) (5). Need kaks tegevuskava on rakendanud nõukogu oma asjakohaste ettevalmistavate organite kaudu, liikmesriigid, komisjon ja Euroopa Liidu Väljaannete Talitus.

4.

Euroopa e-õiguskeskkonna portaali (edaspidi „portaal“) on täiendatud erinevate teabelehekülgede, (6) otsinguvahendite (7) ja dünaamiliste vormidega (8). Samuti on uuendatud portaali kujundust, et muuta see kasutajasõbralikumaks.

5.

E-õiguskeskkonna elektrooniliste vahendite väljatöötamine on üha kasvanud ning nüüd saab selliste vahendite abil viia läbi digitaalseid kohtumenetlusi, kasutades turvalisi elektroonilisi kanaleid, (9) tagada turvalise suhtluse õigusasutuste vahel, (10) anda hõlpsamini kodanikele teavet õigusnormide kohta (11) ning pääseda juurde teatavatele liikmesriikide (12) või kutseorganisatsioonide vastutusalas olevatele siseriiklikele registritele.

6.

Samamoodi täiendati EUR-Lexi uut laadi dokumentide ja otsinguvõimalustega. Samuti ajakohastati seda uute õigusaktide ja uue kohtupraktikaga, sealhulgas siseriiklike ülevõtmismeetmetega ja siseriikliku kohtupraktikaga, samuti õigusaktide kokkuvõtetega, milles tutvustatakse ELi õigusakte arusaadavas keeles. Tuginedes kasutajatelt saadud tagasisidele, täiustati samuti EUR-Lexi funktsionaalsust ja ülesehitust.

7.

Aastate 2014–2018 tegevuskava edusammude kohta on koostatud kaks aruannet, üks nõukogu (13) ja teine komisjoni (14) poolt.

II.   E-õiguskeskkonna ja e-valitsuse põhimõtete vahelised seosed

8.

E-õiguskeskkonna valdkonna tööst võivad saada kasu ka muud valdkonnad. Eeskätt E-CODEX võib pakkuda mooduleid, näiteks e-edastamine, mitme valdkonna jaoks. Samamoodi on lõpuleviidud e-SENSi projekti tulemuste eesmärgiks hõlbustada piiriüleste digitaalsete avalike teenuste kasutuselevõttu üldiste korduvkasutatavate tehniliste komponentide kaudu.

9.

Parandades juurdepääsu teabele ja õiguskaitsele, peaks e-õiguskeskkond aitama kaasa digitaalse ühtse turu arendamisele, mis on üks e-valitsuse eesmärke, nagu on kirjas Tallinna deklaratsioonis e-valitsemise kohta (15). Euroopa e-õiguskeskkonna algatused peaksid püüdma saavutada suuremat sidusust e-valitsuse raamistikus, võttes arvesse põhiseaduslikke sätteid liikmesriikide kohtute kohta (kohtusüsteemi sõltumatus ja võimude lahusus), võttes arvesse nõukogu 20. septembri 2016. aasta järeldusi „E-valitsuse tegevuskava 2016–2020: valitsussektori digitaalse arengu kiirendamine“ (16) ja komisjoni 19. aprilli 2016. aasta teatist „ELi e-valitsuse tegevuskava 2016-2020. Valitsussektori digitaalse arengu kiirendamine“ (17).

10.

Vastavalt nimetatud nõukogu 20. septembri 2016. aasta järeldustele peaksid Euroopa e-õiguskeskkonna raames käivitatud algatused järgima põhimõtteid, (18) mis on esitatud komisjoni 19. aprilli 2016. aasta teatises (19).

11.

Euroopa e-õiguskeskkond peaks eelkõige: — toetama lähenemisviisi „digitaalsus normiks“, eeskätt — pühendudes sellele, et pakkuda kodanikele ja ettevõtetele võimalust suhelda ametiasutustega digitaalselt, ning — integreerides lähenemisviisi „digitaalsus normiks“ liikmesriikide ja ELi õigusaktidesse, et tagada asjakohased õigusnormid ning seeläbi õiguskindlus ja tõrgeteta koostoimimine siseriiklikus ja piiriüleses kontekstis; — toimima kooskõlas ühekordsuse põhimõttega, st vältides liigseid menetlusi ning kasutades kooskõlas andmekaitsenormidega juba süsteemi sisestatud andmeid hiljem uuesti muude menetluste jaoks, kui sellised andmed ei ole vananenud; — olema kasutajasõbralik, st kujundades rakendused, veebilehed, töövahendid ja süsteemid nii, et neid oleks hõlpus kasutada ja et need annaksid kasutajatele suuremaid võimalusi.

III.   Euroopa e-õiguskeskkonna eesmärgid

12.

E-õiguskeskkonna eesmärk on parandada kodanike, õigusala töötajate ja õigusasutuste jaoks õiguskaitse kättesaadavust ja õigussüsteemide toimimist, sealhulgas piiriülestes asjades, võttes arvesse kohtusüsteemi sõltumatuse ja võimude lahususe põhimõtet. See eesmärk saavutatakse kommunikatsiooni, menetlustele ja õigusteabele juurdepääsu ning piiriülestes asjades siseriiklike süsteemidega ja selliste süsteemide vahel seoste loomise lihtsustamise ja digiteerimise kaudu.

A.    Juurdepääs teabele

13.

Eesmärk on parandada Euroopa Liidus juurdepääsu õigusteabele, sealhulgas järgmisele teabele: — teave, mis aitab suurendada kodanike teadlikkust oma õigustest; — teave ELi õiguse kohta ja siseriiklike õigusnormide kohta, millega ELi õigus üle võetakse; — teave menetluste kohta, mis aitab kodanikel kasutada mitmesuguseid vahendeid, mis on nende käsutuses selliste menetluste läbiviimise hõlbustamiseks, näiteks dünaamilised vormid ja otsinguvõimalused praktikutele ja (kohtu)asutustele; — teave pädevate asutuste kohta, mis aitab kodanikel teha kindlaks pädevaid asutusi ja asjakohaseid siseriiklikke õigusnorme kohtu- ja kohtuväliste menetluste raames; — siseriiklikes registrites sisalduv avalikult kättesaadav teave ning — e-õiguskeskkonna (20) ja e-õiguse (21) kasutamiseks asjakohane teave.

14.

Portaal koos Eur-Lexiga etendab selle eesmärgi täitmisel olulist rolli.

15.

Tuleb jätkata portaali arendamist, et muuta see veel interaktiivsemaks õigusvaldkonna ühtseks juurdepääsupunktiks, mis pakuks juurdepääsu e-teenustele ja e-lahendustele.

16.

Samuti tuleks jätkata EUR-Lexi arendamist, et vastata paremini kodanike vajadustele ja võimaldada neil leida kergesti asjakohast teavet ELi õiguse kohta.

17.

Et anda juurdepääs teabele, mida saab kasutada kohtu- ja kohtuvälistes menetlustes, on juba omavahel ühendatud või praegu ühendamisel asjakohased registrid, nagu äri- ja maksejõuetusregistrid. Vajaduse korral tuleks teabele juurdepääsu hõlbustamiseks ja praktikute jaoks tööprotsesside lihtsustamiseks ühendada rohkem registreid ja andmebaase.

18.

Sellega seoses tuleks jätkuvalt kaasata hoolega töösse õigusala töötajad, kellel on kahetine roll – nad on nii registrite ja andmebaaside omavahelise ühendamise projektidega saadud teabe kasutajad kui ka mõningatel juhtudel selliste registrite ja andmebaaside rakendamise ja haldamise eest vastutavad isikud.

B.    E-kommunikatsioon õiguskaitse valdkonnas

19.

Tuleks jätkata kohtu- ja kohtuväliste menetluste elektrooniliseks tegemist, et lihtsustada ja kiirendada juurdepääsu kohtutele ning hõlbustada piiriülestel juhtudel kohtuväliste menetluste kasutamist turvaliste elektrooniliste sidevahendite abil, pidades eelkõige silmas e-CODEXit.

20.

E-õiguskeskkond peaks hõlbustama elektroonilisi kontakte ja elektroonilist suhtlust nii õigusasutuste vahel kui ka kodanike ja kohtumenetluses osalevate praktikute vahel (nt videokonverentside või turvalise elektroonilise andmevahetuse kaudu) kooskõlas olemasoleva õigusraamistikuga.

21.

Teatavad funktsionaalsused peaksid olema kättesaadavad ainult õigusasutuste töötajatele, kasutades turvalist juurdepääsu koos spetsiifiliste juurdepääsuõigustega ning ühtset või koostalitlusvõimelist autentimiskorda, mis põhineb eIDASe nõudeid järgivatel süsteemidel.

22.

EIDASe õigusraamistiku sätteid tuleks kaaluda ja kohaldada alati, kui õiguskaitse valdkonnas rakendatakse või võimendatakse usaldusteenuseid.

23.

E-õiguskeskkonna süsteeme saab samuti kasutada selleks, et lihtsustada erinevate Euroopa tasandi võrgustike toimimist, nagu näiteks tsiviil- ja kaubandusasju käsitlev Euroopa õigusalase koostöö võrgustik ning Euroopa õigusalase koostöö võrgustik kriminaalasjades. Sel eesmärgil võiks Euroopa e-õiguskeskkonna süsteemi ja portaali pakutavaid võimalusi paremini ära kasutada, konsulteerides selle käigus eespool nimetatud organisatsioonidega.

C.    Koostalitlusvõime

24.

Iga liikmesriik peaks tagama liikmesriikide süsteemide omavahelise ühendamise ja koostalitlusvõime hõlbustamiseks vajaliku e-õiguskeskkonna riigisisese süsteemi tehnilise rakendamise ja haldamise. Tagada tuleks ühilduvus õigussüsteemirakendustes kasutatavate erinevate tehniliste, korralduslike, õiguslike ja semantiliste aspektide vahel, tagades samas liikmesriikide jaoks paindlikkuse. Sellega seoses tuleks võtta arvesse Euroopa koostalitlusvõime raamistikus (EIF) kehtestatud põhimõtteid.

IV.   E-õiguskeskkonna põhimõtted

A.    Tegevuskava suunised

i.   Prioriteetide seadmine

25.

Tegevuskavasse projektide lisamine tuleks otsustada prioriteetide põhjal, mis määratakse vastavalt kindlaks tehtud tähtsusele kodanike, ettevõtete ja kohtute jaoks, jätkusuutlikkuse väljavaatele, tehnoloogilistele arengutele ning projektis algusest peale osalevate liikmesriikide arvule. Prioriteetsed projektid peaksid põhinema tehnoloogial, mis on piisavalt küps, nii et projekti oleks võimalik rakendada mõistlike kuludega, tagades samal ajal teenuse asjakohase stabiilsuse ja kvaliteedi. Projektid peaksid tooma kasu kodanikele, ettevõtetele ja/või kohtutele ning need peaksid olema kohaldatavad laialt kasutatavates või olulistes menetlustes. Projektides peab olema võimalik osaleda kõikidel või peaaegu kõikidel liikmesriikidel. Projektid võivad hõlmata ELi institutsioone.

26.

Tulenevalt nende praegustest edusammudest, kiireloomulisusest või muude projektidega olevatest seostest prioriteetseks peetavad projektid lisatakse tegevuskava esmatähtsate projektide loetellu.

27.

Samal ajal koostatakse varunimekiri projektidest, mille puhul mõned eeltingimused näivad olevat praegu täitmata. Sellesse varunimekirja kantud väiksema prioriteediga projekte saab viia siiski ellu nende liikmesriikide osalusel, kes soovivad projekti teostada, pärast seda kui olemasolevatele takistustele on leitud lahendus või kui varem täitmata tingimused on täidetud ning kui projektidele võib endiselt anda rahastamist, tingimusel et konkursikutsed käsitlevad nende kohaldamisala.

ii.   Järjepidevus

28.

Suurema järjepidevuse huvides tuleks tegevuskava koostamise ajal kaaluda sellesse varasematest tegevuskavadest pärit käimasolevate projektide lisamist. Tegevuskavasse lisamisel tuleks eelistada neid projekte, mis on juba näidanud positiivseid tulemusi.

iii.   Uute arengutega arvestamine

29.

Tegevuskava peaks olema paindlik tulevikuarengute – nii õigusalaste kui ka tehniliste – suhtes. See tähendab võimalust lisada tegevuskavasse konkreetne projekt, kui õigusaktiga kutsutakse üles võtma meetmeid e-õiguskeskkonna valdkonnas.

30.

Õigusliku mõjuga tehnoloogiavaldkondi, nagu tehisintellekt, plokiaheltehnoloogia, masintõlge või virtuaalreaalsus, tuleks hoolega jälgida, et tunda ja kasutada ära e-õiguskeskkonnale potentsiaalselt positiivse mõjuga võimalusi.

31.

Eeskätt võib olla e-õiguskeskkonnale positiivne mõju tehisintellektil ja plokiaheltehnoloogial, näiteks suurendades tõhusust ja usaldust. Selliste tehnoloogiate tulevasel arendamisel ja kasutuselevõtmisel tuleb võtta arvesse riske ja väljakutseid, eelkõige seoses andmekaitse ja eetikaga.

iv.   Koostöö praktikutega

32.

Tegevuskavasse peaks saama lisada praktikute poolt ja/või nende osalemisel välja pakutavaid või juhitavaid projekte, kui need vastavad eelmises kolmes punktis esitatud nõuetele.

33.

Praktikute poolt esitatavad projektid viiakse ellu nende algatusel.

34.

On selge, et kõik liikmesriigid ei saa olla abiks selliste projektide rakendamisel, kuna liikmesriikide süsteemid on erinevad.

B.    Tegevuskava rakendamine

i.   Vabatahtlik osalemine

35.

E-õiguskeskkonna projektid põhinevad vabatahtlikkuse põhimõttel, välja arvatud juhul, kui projekt on tulenevalt konkreetsest õigusaktist kohustuslik. Siiski tuleks püüda tagada iga algatuse puhul algusest peale laialdane liikmesriikide osalemine, kuna see aitab saavutada suuremat positiivset mõju ja tagab suurema jätkusuutlikkuse.

ii.   Jätkusuutlikkus

36.

Jätkusuutlikkust tuleks pidada e-õiguskeskkonna projekti tegevuskavasse lisamise üheks üldiseks eeltingimuseks. Jätkusuutlikkus hõlmab nii organisatsioonilisi, õiguslikke, tehnilisi kui ka finantsaspekte.

37.

Õigel ajal tuleks tagada jätkusuutlik projektide juhtimise ja haldamise raamistik, võimaluse korral ELi õigusaktide kaudu (22).

38.

E-õiguskeskkonna projektide täielik vastavus ELi õigusraamistikule on nende jätkusuutlikkuse eeltingimus.

39.

Tehnilised nõuded peaksid olema liikmesriikide poolt kergesti täidetavad ja neid peaks saama edasi arendada, võttes arvesse tehnoloogia arengut. Samuti tuleks tagada piisaval tasemel küberturvalisus.

40.

Tuleks teha vahet katseprojektidel ja suuremahulistel lahendustel. Suuremahuliste lahenduste väljatöötamine ja käitamine toimub vastuvõetud õigusaktide alusel, mis sisaldavad sätteid juhtimise ja jätkusuutlikkuse kohta. Katseprojektid on ajaliselt piiratud. Pärast katseprojekti lõppu tehakse otsus selle suuremahuliseks lahenduseks ümbermuutmise kohta, mis peaks jätkuma autonoomselt, eelistatavalt ilma ELi rahastamiseta, või otsustatakse sellega mitte jätkata.

iii.   Finantsjätkusuutlikkus

41.

Euroopa Komisjon, liikmesriigid ja kutseorganisatsioonid peaksid tagama, et e-õiguskeskkonna projektidele tehakse õigel ajal kättesaadavaks nõuetekohane rahastamine (23).

42.

ELi tasandil tuleks hõlbustada juurdepääsu rahastamisele, eelkõige lihtsustades niipalju kui võimalik haldusformaalsusi, järgides samal ajal finantsmäärust (24).

iv.   Detsentraliseerimine

43.

Euroopa e-õiguskeskkonna aluseks on põhimõte luua Euroopa tasandil detsentraliseeritud mudel, mis ühendaks omavahel mitmesugused liikmesriikides juba olemasolevad süsteemid. Detsentraliseeritud lähenemine e-õiguskeskkonna suhtes on seega kooskõlas proportsionaalsuse ja subsidiaarsuse põhimõttega.

44.

Siiski võib teatud olukordade jaoks näha ette tsentraliseerituse või võib sellise nõude kehtestada ELi õigusega.

v.   E-õiguskeskkonna töö korraldamine

45.

Euroopa e-õiguskeskkonna tegevuskava üldist rakendamist jälgib Euroopa Liidu Nõukogu pädev ettevalmistav organ.

46.

Vajaduse korral võib kõnealustes töövaldkondades edusammude tegemiseks korraldada piiratud arvul eksperdirühmade kohtumisi, kus saab vahetada teavet ja parimaid tavasid ning innustada töös osalema.

47.

Et hõlbustada Euroopa e-õiguskeskkonna edukat rakendamist, tuleb e-õiguskeskkonna töös võtta arvesse teavitustegevust ja teadlikkuse tõstmist nii ELi kui ka liikmesriikide tasandil.

48.

Töörühm hindab e-õiguskeskkonna tegevuskava rakendamist vähemalt kord poolaastas, kusjuures tegevuskava tuleks kohandada, kui see on toimuvate arengute tõttu vajalik.

vi.   Koostöö praktikutega

49.

Praktikud peaksid osalema tegevuskava rakendamises nõustajate või partneritena projektide puhul, mis põhinevad nende osalemisel või saavad nende osalemisest kasu.

---

(1)  Justiits- ja siseküsimuste nõukogu 12.–13. juuni 2007. aasta järeldused, dok 10267/07, lk 43.

(2)  Vastusena nõukogule esitas komisjon 5. juunil 2008 oma teatise „E-õiguskeskkonna Euroopa strateegia väljatöötamine“ (KOM(2008) 329 (lõplik), nõukogu dok 10285/08).

(3)  18. detsembri 2008. aasta täiskogu istungil vastu võetud resolutsioon e-õiguskeskkonna kohta, 2008/2125 (INI).

(4)  Mitmeaastane Euroopa e-õiguskeskkonna tegevuskava (2009–2013) (ELT C 75, 31.3.2009, lk 1), mitmeaastane Euroopa e-õiguskeskkonna tegevuskava (2014–2018) (ELT C 182, 14.6.2014, lk 2).

(5)  Euroopa e-õiguskeskkonna strateegia (2014–2018) (ELT C 376, 21.12.2013, lk 7).

(6)  Need leheküljed käsitlevad väga erinevaid teemasid alates perekonnaõigusest ja õigusvaldkonna töötajatele ELi õiguse teemaliste koolituse pakkumisest kuni kriminaalmenetluses ohvrite õiguste ja tarbijaõiguseni.

(7)  Need vahendid võimaldavad õigusvaldkonna töötajatel, ettevõtetel ja inimõiguste kaitse valdkonnas pädevatel asutustel teha otsinguid.

(8)  Näiteks avalikud dokumendid, nagu sünnitunnistused või elukohatõendid, nagu tuleneb Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. juuli 2016. aasta määrusest (EL) 2016/1191, millega edendatakse kodanike vaba liikumist, lihtsustades teatavate avalike dokumentide Euroopa Liidus esitamise nõudeid, ja muudetakse määrust (EL) nr 1024/2012 (ELT L 200, 26.7.2016, lk 1).

(9)  Nt e-õiguskeskkonna portaalis kättesaadavad dünaamilised vormid väiksemate nõuete menetluste jaoks.

(10)  Nt e-CODEXi digivärava kaudu, nagu on kavandatud digitaalsete tõendite projekti jaoks.

(11)  Nt ELI ja ECLI kasutamine õigustekstide ja kohtupraktika otsimiseks ja analüüsimiseks.

(12)  Nt äriregistrid ettevõtlusregistrite omavahelise ühendamise süsteemi kaudu või maksejõuetusregistrid.

(13)  Praegune versioon 10. oktoobrist 2018, WK 598/2018 REV 2.

(14)  WK 8440/2018. lõplik versioon on kättesaadav https://publications.europa.eu/en/publication-detail/-/publication/d72311d9-c070-11e8-9893-01aa75ed71a1/language-en/format-PDF

(15)  ELi nõukogu Eesti eesistumise ajal 6. oktoobril 2017 toimunud ministrite kohtumisel tehtud Tallinna deklaratsioon e-valitsemise kohta, https://www.eu2017.ee/news/insights/tallinn-declaration-egovernment-ministerial-meeting-during-estonian-presidency.

(16)  12359/16.

(17)  8097/16 COM(2016) 179 final.

(18)  Need põhimõtted on järgmised: „digitaalsus normiks“ (sealhulgas digitaalajastuga sobivate seadusandlike algatuste tegemine), ühekordsus (vajalikul määral kooskõlas andmekaitse-eeskirjadega), kaasavus ja juurdepääsetavus, avatus ja läbipaistvus, „piiriülesus normiks“ (vajaduse korral), „koostalitlusvõime normiks“ (standardite ja avatud spetsifikatsioonide alusel kooskõlas standardimise põhimõtetega) ning usaldusväärsus ja turvalisus.

(19)  „Euroopa tööstuse digitaliseerimine. Kuidas kasutada ühtse digitaalse turu kõiki võimalusi“; COM(2016) 180 final.

(20)  Näiteks andmed, mis küll ei ole oma laadilt õiguslikud, kuid toetavad e-õiguskeskkonna vahendite kasutamist, nagu praktikutele mõeldud registrid, teave ettevõtete kohta või isikute ja ettevõtete maksejõuetuse kohta.

(21)  Näiteks õigusaktidega seotud andmed, nagu metaandmed. Juurdepääs sellistele andmetele tuleks anda korduvkasutatavas vormis, et soodustada koostalitlusvõimet – ükskõik kas tehnilist (avatud andmevormingute kasutamine) või semantilist (kontrollitud sõnastike, nagu Euro-Voci kasutamine) – ja kasutatavust, lihtsustades juurdepääsu õigusandmetele selliste identifikaatorite nagu ELI ja ECLI abil.

(22)  Näiteks e-CODEX (mõjutamata tulevasi tehnilisi lahendusi).

(23)  Selline rahastamine võib toimuda näiteks komisjoni toetusprogrammide, nagu Euroopa ühendamise rahastu kaudu.

(24)  https://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/?uri=OJ:L:2018:193:TOC