Accept Refuse

EUR-Lex Access to European Union law

Back to EUR-Lex homepage

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 52019XC0620(01)

Komisjoni Teatis — Suunised muu kui finantsteabe avaldamise kohta: kliimaga seotud teabe avaldamist käsitlev lisa

C/2019/4490

OJ C 209, 20.6.2019, p. 1–30 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, HR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

20.6.2019   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 209/1


KOMISJONI TEATIS

Suunised muu kui finantsteabe avaldamise kohta: kliimaga seotud teabe avaldamist käsitlev lisa

(2019/C 209/01)

Oluline märkus

Käesolev teatis on koostatud kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/95/EL (1) artikliga 2, et aidata asjaomastel ettevõtjatel avaldada muud kui finantsteavet asjakohasel, kasulikul, ühtsel ja võrreldavamal viisil. Sellega täiendatakse muu kui finantsteabe avaldamist käsitlevaid suuniseid, mille komisjon võttis vastu 2017. aastal (C(2017) 4234 final). Käesolevas teatises esitatakse mittesiduvad suunised ja teatisega ei tekitata uusi õiguslikke kohustusi. Selles ulatuses, nagu käesolevas teatises võidakse tõlgendada direktiivi 2014/95/EL, ei piira komisjoni seisukoht nimetatud direktiivi tõlgendusi, mille võib välja anda Euroopa Liidu Kohus. Käesolevaid suuniseid kasutavad ettevõtjad võivad tugineda ka rahvusvahelistele, ELi tasandi või riiklikele raamistikele. Käesolev teatis ei kujuta endast tehnilist standardit ning muu kui finantsteabe koostajad ega ükski osaline, kes tegutseb koostaja nimel või muul viisil, ei või väita, et muu kui finantsteave on käesoleva dokumendiga kooskõlas.

Sisukord

1.

Sissejuhatus 2

1.1.

Miks esitatakse uued suunised kliimaga seotud teabe avaldamise kohta? 2

1.2.

Kasu teavet esitavatele ettevõtjatele 3

2.

Kuidas käesolevaid suuniseid kasutada? 3

2.1.

Üldised kaalutlused 3

2.2.

Olulisus 4

2.3.

Kliimaga seotud riskid, sõltuvused ja võimalused 5

2.4.

Soovitusliku teabe struktuur 8

2.5.

Kooskõla tunnustatud aruandlusraamistike ja -standarditega 8

3.

Soovituslik teave ja täpsemad suunised 8

3.1.

Ärimudel 8

3.2.

Põhimõtted ja hoolsuskohustuse täitmise menetlused 9

3.3.

Tulemused 10

3.4.

Peamised riskid ja nende juhtimine 11

3.5.

Peamised tulemusnäitajad 12

I lisa.

Täpsemad suunised pankadele ja kindlustusandjatele 21

II lisa.

Ülevaade muud kui finantsaruandlust käsitleva direktiivi nõuetest ja TCFD soovituste kohasest teabest 29

1.   SISSEJUHATUS

1.1.   Miks esitatakse uued suunised kliimaga seotud teabe avaldamise kohta?

2015. aasta Pariisi kliimakokkuleppes, Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni kestliku arengu eesmärkides ning valitsustevahelise kliimamuutuste rühma eriaruandes (oktoober 2018) nõutakse kiiret ja otsustavat tegevust kasvuhoonegaaside heite vähendamiseks ning vähese CO2-heitega ja kliimamuutustele vastupanuvõimelise majanduse kujundamiseks. EL on leppinud kokku kaugeleulatuvates 2030. aasta eesmärkides, mis on seotud kasvuhoonegaaside heite vähendamise, taastuvenergia ja energiatõhususega, (2) ning kiitnud heaks eeskirjad maakasutusest pärineva kasvuhoonegaaside heite kohta ning autode ja kaubikute heite sihttasemed. 2018. aastal avaldas komisjon pikaajalise strateegilise visiooni selle kohta, kuidas jõuda 2050. aastaks jõuka, nüüdisaegse, konkurentsivõimelise ja kliimaneutraalse majanduseni (3).

Ettevõtjatel ja finantsasutustel on üleminekul vähese CO2-heitega ja kliimamuutustele vastupanuvõimelisele majandusele otsustav osa. Esiteks on ELi 2030. aasta energia- ja kliimaeesmärkide saavutamiseks juba vaja igal aastal täiendavalt investeerida 180 miljardit eurot ning selleks, et saavutada 2050. aastaks kliimaneutraalsus, on samuti tarvis lisavahendeid. Paljud neist investeeringutest kujutavad endast märkimisväärseid ärivõimalusi ning suur osa rahastusest peab olema pärit erakapitalist. Teiseks peavad ettevõtjad ja finantsasutused paremini mõistma ja vähendama ohtu, et nende äritegevus mõjutab kliimat negatiivselt, ja riske, mida kliimamuutused põhjustavad nende äritegevusele. 2017. aastal oli ilmastikuga seotud katastroofidest tulenev majanduslik kahju 283 miljardit eurot ja 2100. aastal võivad need katastroofid mõjutada kuni kaht kolmandikku Euroopa elanikkonnast võrreldes praeguse 5 %ga. Kliimaga seotud teabe parema avaldamisega saavad ettevõtjad aidata kaasa Sendai katastroofiohu vähendamise raamistiku 2015–2030 rakendamisele. Selles raamistikus kutsutakse valitsusi üles katastroofikahju hindama, registreerima, selle kohta teavet jagama ja sellest avalikult aru andma.

2018. aasta märtsis avaldas komisjon jätkusuutliku majanduskasvu rahastamise tegevuskava, mille eesmärk on suunata kapitalivood ümber jätkusuutlikesse investeeringutesse, hallata finantsriske, mis tulenevad kliimamuutustest ning muudest keskkonna- ja sotsiaalsetest probleemidest, ning edendada finants- ja majandustegevuses läbipaistvust ja pikale perspektiivile keskendumist (4). Tegevuskava hõlmab ettevõtjatele mõeldud uute suuniste avaldamist kliimaga seotud teabe avalikustamise kohta.

Mitu muud tegevuskava meedet sõltuvad teataval määral sellest, kas ettevõtjad avalikustavad piisavalt jätkusuutlikkusega seotud teavet. Need meetmed on näiteks kavandatud määrused, mis käsitlevad jätkusuutlike investeeringute soodustamise raamistiku (taksonoomia) loomist, (5) jätkusuutlikkust käsitleva teabe avalikustamist institutsionaalsete investorite ja varahaldurite poolt (6) ning CO2-ga seotud võrdlusaluseid (7).

Kui investeerimisobjektiks olevad äriühingud ei esita piisavat, usaldusväärset ja võrreldavat jätkusuutlikkusega seotud teavet, ei saa finantssektor mõjusalt suunata kapitali investeeringutesse, mis aitavad leida lahendusi jätkusuutlikkuskriisidele, millega me silmitsi seisame, ega edukalt tuvastada ja juhtida investeeringuid ohustavaid riske, mis nende kriisidega kaasnevad.

Ettevõtjad on kliimaga seotud teavet viimastel aastatel paremini avaldama hakanud. Endiselt esineb aga olulisi lünki ning avalikustatava teabe kvantiteeti, kvaliteeti ja võrreldavust on hädasti vaja parandada, et teave vastaks investorite ja muude sidusrühmade vajadustele.

2017. aasta juunis avaldas G20 finantsstabiilsuse nõukogu moodustatud kliimaga seotud finantsteabe avaldamise töörühm (Task Force on Climate-related Financial Disclosures – TCFD) soovitused, et innustada finantsasutusi ja mittefinantsettevõtjaid avaldama teavet kliimaga seotud riskide ja võimaluste kohta (8). TCFD soovitused on laialdaselt tunnustatud kui autoriteetsed suunised kliimaga seotud rahalise mõjuga teabe esitamise kohta ning komisjon innustab ettevõtjaid neid rakendama. Paljud valitsused ja finantsvaldkonda reguleerivad asutused kogu maailmas toetavad neid soovitusi ning lõimivad need enda suunistesse ja poliitikaraamistikesse. Seda tehakse näiteks Austraalias, Kanadas, Hongkongis, Jaapanis, Singapuris ja Lõuna-Aafrikas ning mõnes ELi liikmesriigis.

Käesolevasse lisasse on lõimitud TCFD soovitused ning selles antakse ettevõtjatele suuniseid, mis on kooskõlas muud kui finantsaruandlust käsitleva direktiivi ja TCFD soovitustega.

Jätkusuutliku rahastamise tehniline eksperdirühm, mille komisjon lõi 2018. aasta juunis, esitas soovitusi kliimaga seotud teabe avaldamise kohta ning käesolevates suunistes on neid soovitusi arvesse võetud. Samuti on suunistes arvestatud sidusrühmade tagasisidet jätkusuutliku rahastamise tehnilise eksperdirühma soovitustele ning Euroopa Komisjoni talituste poolt 2019. aasta veebruaris-märtsis korraldatud sihtotstarbelise veebipõhise konsultatsiooni tulemusi (9).

1.2.   Kasu teavet esitavatele ettevõtjatele

Kliimaga seotud teabe parem avaldamine võib tuua kasu ka ettevõtjatele endile. Näiteks:

parem teadlikkus ja arusaamine kliimaga seotud riskidest ja võimalustest ettevõttes, parem riskijuhtimine ning teadlikum otsuste tegemine ja strateegiline planeerimine;

mitmekesisem investoribaas ja võimalik kapitalikulude vähenemine, mis tuleneb näiteks ettevõtjate kaasamisest aktiivselt hallatavatesse investeerimisportfellidesse ja jätkusuutlikkuse indeksitesse ning paranenud krediidireitingust võlakirjade emiteerimisel ja pangalaenude saamiseks tehtavatest parematest krediidivõime hinnangutest;

konstruktiivsem dialoog sidusrühmade, eelkõige investorite ja aktsionäridega;

ettevõtja parem maine ja sotsiaalse tegevusloa säilimine.

2.   KUIDAS KÄESOLEVAID SUUNISEID KASUTADA?

2.1.   Üldised kaalutlused

Ettevõtjad peaksid lugema käesolevat lisa koos asjakohaste riiklike õigusaktidega, millega muud kui finantsaruandlust käsitlev direktiiv (2014/95/EL) üle võetakse, ning vajaduse korral koos direktiivi enda tekstiga.

Samuti peaksid nad arvesse võtma muu kui finantsteabe avaldamist käsitlevaid mittesiduvaid suuniseid, (10) mille komisjon avaldas 2017. aasta juunis ja mis sisaldavad kuut keskset põhimõtet muu kui finantsteabe hea avaldamise kohta, nimelt seda, et avaldatav teave peaks olema: 1) oluline; 2) õiglane, tasakaalustatud ja arusaadav; 3) kõikehõlmav, kuid kokkuvõtlik; 4) strateegiline ja tulevikku vaatav (11); 5) sidusrühmadele suunatud ning 6) ühtne ja sidus. Kui see on asjakohane, kohaldatakse neid põhimõtteid ja muid mittesiduvate suuniste punkte käesoleva lisa suhtes.

Ühtlasi innustatakse ettevõtjaid lugema kliimaga seotud finantsteabe avaldamise töörühma soovitusi ning kui see on asjakohane, siis lisasuuniseid finantssektorile ja ettevõtjatele, kes tegutsevad energia-, transpordi-, materjali- ja ehitus-, põllumajandus-, toidu- ja metsasaaduste sektoris (12).

Nagu 2017. aastal avaldatud üldised suunised, pole ka käesolev kliimaga seotud teabe avaldamist käsitlev lisa siduv. Ettevõtjad võivad rakendada kliimaga seotud teabe avaldamisel alternatiivseid lähenemisviise, eeldusel et nad täidavad õigusnõudeid.

Käesolevates suunistes tunnistatakse, et kliimaga seotud teabe sisu võib ettevõtetes erineda olenevalt mitmest tegurist, sealhulgas tegevusvaldkonnast, geograafilisest asukohast ning kliimaga seotud riskide ja võimaluste laadist ja ulatusest.

Meetodid ja parimad tavad arenevad kliimaga seotud teabe avaldamise valdkonnas kiiresti. Seega tunnistatakse käesolevates suunistes, et vaja on paindlikku lähenemisviisi. Ettevõtjatel ja muudel organisatsioonidel soovitatakse tungivalt jätkata uuendustegevust ning täiustada kliimaga seotud teabe avaldamist veelgi enam ja minna käesolevate suuniste sisust kaugemale. Ettevõtjad peaksid tagama, et nende kliimaga seotud teabe avaldamise viisi ajakohastatakse korrapäraselt kooskõlas uusimate teaduslike tõenditega.

Suuniste eesmärk ei ole julgustada avaldama kliimateavet eraldi. Ettevõtjaid innustatakse lõimima kliimaga seotud teave oma aruannetes vastavalt muu finantsteabe ja muu kui finantsteabega.

Muud kui finantsaruandlust käsitleva direktiivi kohaselt lisatakse muud kui finantsteavet kajastav aruanne üldiselt ettevõtja tegevusaruandesse, ent paljud liikmesriigid on kasutanud võimalust lubada ettevõtjatel avaldada oma muud kui finantsteavet kajastav aruanne eraldi aruandena. TCFD teeb ettepaneku lisada tema soovituste kohane teave ettevõtja tavapärastesse iga-aastastesse finantsdokumentidesse (13).

Ettevõtjad peaksid igal juhul üritama tagada, et kliimaga seotud teave on sihtkasutajatele kergesti kättesaadav. Kui ettevõtjad viitavad muudele aruannetele või dokumentidele, tuleks seda teha lihtsal ja kasutajasõbralikul viisil, juhindudes näiteks praktilisest reeglist, mille kohaselt tuleks väljaspool aruannet teha kõige rohkem üks klõps.

Käesolevad suunised on mõeldud ettevõtjatele, kes kuuluvad muud kui finantsaruandlust käsitleva direktiivi kohaldamisalasse (14). Need võivad aga olla kasulikud ka muudele ettevõtjatele, kes soovivad kliimaga seotud teavet avalikustada.

2.2.   Olulisus

Muud kui finantsaruandlust käsitleva direktiivi kohaselt peab ettevõtja avalikustama tema arengust, tulemustest, positsioonist ja tema tegevuse mõjust ülevaate saamiseks vajalikus ulatuses teavet keskkonnaküsimuste, sotsiaalsete ja töötajatega seotud küsimuste, inimõiguste järgimise ning korruptsioonivastaste võitlusega seotud küsimuste kohta (15). Kliimaga seotud teavet võib käsitada keskkonnaküsimuste kategooriasse kuuluvana.

Nagu märgitud komisjoni 2017. aasta mittesiduvates suunistes muu kui finantsteabe avaldamise kohta, võeti viitega ettevõtja „tegevuse mõjule“ kasutusele uus element, mida on vaja muu kui finantsteabe olulisuse hindamisel arvesse võtta. Seega vaadeldakse olulisust muud kui finantsaruandlust käsitlevas direktiivis kahest perspektiivist:

viide ettevõtja arengule, tulemustele ja positsioonile kajastab rahalist tähtsust, laiemas tähenduses mõju ettevõtja väärtusele. Kliimaga seotud teave tuleks esitada, kui see on vajalik ettevõtja arengu, tulemuste ja positsiooni mõistmiseks. See perspektiiv pakub üldjuhul kõige rohkem huvi investoritele;

viide ettevõtja tegevuse mõjule kajastab keskkonnaalast ja sotsiaalset tähtsust. Kliimaga seotud teave tuleks esitada, kui see on vajalik ettevõtja välismõju mõistmiseks. See perspektiiv pakub üldjuhul kõige rohkem huvi kodanikele, tarbijatele, töötajatele, äripartneritele, kogukondadele ja kodanikuühiskonna organisatsioonidele. Ka üha rohkem investoreid peab teadma investeerimisobjektiks olevate äriühingute kliimamõju, et oma investeerimisportfellide kliimamõju paremini mõista ja hinnata.

Ettevõtjad peaksid kaaluma käesolevates suunistes soovitatud teabe avaldamist, kui nad otsustavad, et kliima on kas või ühest perspektiivist oluline küsimus.

Need kaks riskiperspektiivi mõnel juhul juba kattuvad ning edaspidi muutub see kattuvus üha tõenäolisemaks. Kuna turud ja avalik poliitika arenevad kliimamuutustele reageerimise käigus, kujutab ettevõtja positiivne ja/või negatiivne mõju kliimale endast üha enam ärivõimalusi ja/või -riske, mis on rahaliselt tähtsad.

Muud kui finantsaruandlust käsitlevas direktiivis võetakse arvesse nii rahalist kui ka keskkonnaalast ja sotsiaalset tähtsust, samas kui TCFD arvestab üksnes rahalist tähtsust.

Joonis 1

Kliimaga seotud teabe avaldamise olulisus kahest perspektiivist vastavalt muud kui finantsaruandlust käsitlevale direktiivile

Image 1

Kliimaga seotud teabe olulisuse hindamisel peaksid ettevõtjad vaatlema pikemat perioodi kui tavaliselt finantsteabe puhul. Ettevõtjatel soovitatakse hoiduda ennatlikust järeldamisest, et kliima pole oluline küsimus ainuüksi sellepärast, et mõnda kliimaga seotud riski peetakse pikaajaliseks.

Kliimaga seotud teabe olulisuse hindamisel peaksid ettevõtjad arvesse võtma tervet oma väärtusahelat, st nii eelnevaid kui ka järgnevaid etappe tarneahelas.

Kliimamuutuste süsteemse ja ulatusliku mõju tõttu järeldab enamik direktiivi kohaldamisalasse kuuluvaid ettevõtjaid tõenäoliselt, et kliima on oluline küsimus. Ettevõtjatel, kes leiavad, et kliima pole oluline küsimus, soovitatakse kaaluda sellekohase avalduse tegemist ja selgitada, kuidas sellele järeldusele jõuti.

2.3.   Kliimaga seotud riskid, sõltuvused ja võimalused

Kliimaga seotud riskid

Muud kui finantsaruandlust käsitleva direktiivi kohaselt peaks kliimaga seotud teave sisaldama vajalikus ulatuses nii peamisi kliimamuutustest tulenevaid ohte ettevõtja arengule, tulemustele ja positsioonile kui ka peamisi ohte seoses negatiivse mõjuga, mida ettevõtja tegevus kliimale avaldab. Käesolevate suuniste kohane soovituslik avalikustatav teave kajastab mõlemat ohuperspektiivi.

Kui tekstis pole märgitud teisiti, tuleks viiteid riskidele mõista viidetena ettevõtjale negatiivse mõju avaldumise ohule (üleminekuriskid ja füüsilised riskid – vt allpool) ja ka viidetena kliimale negatiivse mõju avaldumise ohule.

Mõlemad ohud – ettevõtjale ja kliimale negatiivse mõju avaldumise oht – võivad tuleneda ettevõtjate endi tegevusest ning esineda kogu väärtusahelas, nii tarneahela eelnevates kui ka järgnevates etappides.

1)   Kliimale negatiivse mõju avaldumise oht

Mõned näited kliimale negatiivse mõju avaldumise ohu kohta:

ettevõtja tööstusliku tootmise rajatis võib kasvuhoonegaase vahetult atmosfääri paisata;

energia, mida ettevõtja ostab oma tegevuse elluviimiseks, võib olla toodetud fossiilkütustest;

toode, mida ettevõtja valmistab, võib eeldada fossiilkütuste kasutamist, näiteks kui tegemist on autodega, mis töötavad bensiini või diislikütusega;

ettevõtja kasutatavate materjalide tootmine võib tekitada kasvuhoonegaaside heidet väärtusahela varasemates etappides. Nii võib see olla ettevõtjate puhul, kes kasutavad oma tootmisprotsessides tsementi või alumiiniumi. Ka ettevõtja, kes toodab või töötleb metsa- või põllumajanduskaupu, sealhulgas toidu- ja rõivatootmissektoris või puidutööstuses, võib otseselt või kaudselt muuta maakasutust ning põhjustada sealhulgas raadamist, metsa seisundi halvenemist ja seoses sellega kasvuhoonegaaside heidet.

2)   Ettevõtjale negatiivse mõju avaldumise oht

Kliimamuutustega seotud riskid ettevõtja majandustulemustele võib liigitada füüsilisteks riskideks või üleminekuriskideks (16).

Üleminekuriskid on ettevõtjat ohustavad riskid, mis tulenevad üleminekust vähese CO2-heitega ja kliimamuutustele vastupanuvõimelisele majandusele. Need võivad olla järgmised:

poliitikariskid, näiteks tingituna energiatõhususe nõuetest, CO2-heite maksustamise mehhanismidest, mis suurendavad fossiilkütuste hinda, või säästva maakasutuse soodustamise poliitikast;

õigusriskid, näiteks kohtuvaidluste risk suutmatuse tõttu vältida või minimeerida kahjulikku mõju kliimale või suutmatusse tõttu kliimamuutustega kohaneda;

tehnoloogiariskid, näiteks juhul, kui kliimale kahjulikuma mõjuga tehnoloogia asendatakse tehnoloogiaga, mis on kliimale vähem kahjulik;

tururiskid, näiteks juhul, kui tarbijad ja ärikliendid hakkavad eelistama tooteid ja teenuseid, mis on kliimale vähem kahjulikud;

maineriskid, näiteks raskused klientide, töötajate, äripartnerite ja investorite leidmisel ning säilitamisel, kui ettevõtjal on tekkinud kliimakahjustaja maine.

Ettevõtjad, kellel on kliimale suurem negatiivne mõju, on üldiselt rohkem avatud üleminekuriskidele.

Füüsilised riskid on ettevõtjat ohustavad riskid, mis tulenevad kliimamuutuste füüsilisest mõjust (17). Need võivad olla järgmised:

ägedad füüsilised riskid, mis tulenevad konkreetsetest sündmustest, eelkõige sellistest ilmastikunähtustest nagu tormid, üleujutused, tulekahjud või kuumalained, ja mis võivad kahjustada tootmisrajatisi ja väärtusahelaid;

kroonilised füüsilised riskid, mis tulenevad pikemaajalistest kliimamuutustest, nagu temperatuurimuutused, meretaseme tõus, vee kättesaadavuse vähenemine, elurikkuse kadumine ning muutused maa ja mulla viljakuses.

Ettevõtja avatus füüsilistele riskidele ei sõltu otseselt sellest, kas sellel ettevõtjal on kliimale negatiivne mõju.

Sõltuvus loodus-, inim- ja sotsiaalsest kapitalist

Paljud ettevõtjad sõltuvad looduskapitalist (18). Kui looduskapitali ohustavad kliimamuutused, siis on ettevõtja avatud kliimaga seotud ohtudele, eelkõige füüsilistele riskidele. Seega peaksid ettevõtjad kliimaga seotud ohtude tuvastamisel ja neist teatamisel hoolikalt analüüsima oma sõltuvust looduskapitalist. Põllumajandustootja võib näiteks sõltuda mitmesugusest looduskapitalist, nagu vesi, elurikkus ning maa ja mulla viljakus, mis kõik on kliimamuutuste suhtes tundlikud. Selliselt ettevõtjalt eeldatakse selle sõltuvuse selgitamist kliimaga seotud ohtudest aru andmisel.

Paljud ettevõtjad sõltuvad ka inim- ja sotsiaalsest kapitalist, näiteks töötajate oskustest ja motivatsioonist ning väliste sidusrühmade usaldusest ettevõtja suhtes. Kliimaküsimustest aru andes peaksid ettevõtjad esitama vajaduse korral teavet inim- ja sotsiaalse kapitali kohta. Näiteks võivad töötajad olla äärmiselt olulised uuenduslike vähese CO2-heitega toodete ja teenuste väljatöötamisel.

Kliimaga seotud võimalused

Ettevõtjad, kes pakuvad tooteid ja teenuseid, mis aitavad kaasa kliimamuutuste leevendamisele ja nendega kohanemisele, võivad kliimaga seotud ohud sageli võimalusteks muuta.

Kliimamuutustega kohanemine tähendab kliimamuutuste kahjuliku mõju ennetamist ja asjakohaste meetmete võtmist nende tekitatava võimaliku kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks. See hõlmab ärivõimalusi, nagu uued tehnoloogilised lahendused nappide veevarude tõhusamaks kasutamiseks või uute üleujutustõkete ehitamine.

Kliimamuutuste leevendamine viitab jõupingutustele, mida tehakse kasvuhoonegaaside heite vähendamiseks või ärahoidmiseks. Leevendamisega seotud ärivõimaluste näited on muu hulgas energiatõhusamate hoonete ja transpordisüsteemide väljatöötamine või taastuvenergia.

Jätkusuutliku majandustegevuse taksonoomiaga, mille komisjon esitas osana jätkusuutliku majanduskasvu rahastamise tegevuskavast, püütakse tuvastada ja liigitada kliimaga seotud võimalusi.

Joonisel 2 on kujutatud kliimaga seotud ohtude ja võimaluste suhet.

Joonis 2

Kliimaga seotud ohud ja võimalused

Image 2

Kliimaga seotud riskid ja võimalused kogu väärtusahelas

Kui see on asjakohane ja proportsionaalne, peaksid ettevõtjad kliimaga seotud riskidest, sõltuvustest ja võimalustest teatamisel võtma arvesse kogu oma väärtusahelat – nii eelnevaid kui ka järgnevaid etappe. Tootmistegevuses osalevate ettevõtjate jaoks tähendab see toote olelusringil põhineva lähenemisviisi rakendamist, mille puhul võetakse kliimaküsimusi arvesse tarneahelas ja tooraine hankimisel, aga ka toote kasutamise ajal ja siis, kui toode jõuab olelusringi lõppu. Ettevõtjad, kes osutavad teenuseid, sealhulgas finantsteenuseid, peavad võtma arvesse ka sellise tegevuse kliimamõju, mida nad toetavad või hõlbustavad.

Kui väärtusahelasse kuuluvad VKEd, soovitatakse ettevõtjatel neid vajaliku teabe esitamisel toetada.

2.4.   Soovitusliku teabe struktuur

Käesolevate suunistes soovitatakse avalikustada kliimaga seotud teavet muud kui finantsaruandlust käsitlevas direktiivis loetletud viies aruandlusvaldkonnas: a) ärimudel, b) põhimõtted ja hoolsuskohustus, c) põhimõtete rakendamise tulemused, d) peamised riskid ja riskijuhtimine ning e) peamised tulemusnäitajad.

Iga aruandlusvaldkonna jaoks on käesolevates suunistes kindlaks määratud piiratud hulk soovituslikku teavet. Ettevõtja peaks kaaluma soovitusliku teabe avalikustamist tema arengust, tulemustest, positsioonist ja tema tegevuse mõjust ülevaate saamiseks vajalikus ulatuses.

Pärast iga aruandlusvaldkonna soovituslikku teavet on esitatud täpsemad suunised. Need hõlmavad soovitusi üksikasjalikuma teabe kohta, mille lisamist soovituslikule teabele võivad ettevõtjad kaaluda. Peale selle on I lisas esitatud täpsemad suunised pankade ja kindlustusandjate jaoks.

Otsustades, kas ja millises ulatuses esitada soovituslikku teavet ning kasutada üksikasjalikumaid soovitusi, mis on antud täpsemates suunistes, sealhulgas I lisas sisalduvates täpsemates suunistes pankadele ja kindlustusandjatele, peaksid ettevõtjad võtma arvesse muu kui finantsteabe hea avaldamise põhimõtteid, mida on kirjeldatud komisjoni 2017. aasta mittesiduvates suunistes muu kui finantsteabe avaldamise kohta, sealhulgas põhimõtet, et avalikustatav teave peab olema: oluline; õiglane, tasakaalustatud ja arusaadav ning kõikehõlmav, kuid kokkuvõtlik.

Ettevõtja tuvastatud kliimaga seotud ohtude ja võimaluste ulatus on oluline tegur otsustamaks, kas ja millises ulatuses ettevõtja esitab soovituslikku teavet ja kasutab täpsemaid suuniseid.

2.5.   Kooskõla tunnustatud aruandlusraamistike ja -standarditega

Ettevõtjaid ergutatakse avaldama teavet kooskõlas laialdaselt tunnustatud aruandlusraamistike ja -standarditega, et tagada oma sidusrühmade jaoks maksimaalne võrreldavus. Et panustada ühtsusesse ELi ja üleilmsel tasandil, on käesolevates suunistes viidatud mitmele tunnustatud aruandlusraamistikule ja -standardile.

Eelkõige sisaldavad suunised kliimaga seotud finantsteabe avaldamise töörühma (TCFD) soovitusi avalikustatava teabe kohta. Need soovitused on kooskõlas muude põhiliste raamistikega. TCFD soovitused avalikustatava teabe kohta on käesolevates suunistes eraldi välja toodud. II lisas on muud kui finantsaruandlust käsitleva direktiivi avalikustamisnõudeid võrreldud TCFD soovitustega avalikustatava teabe kohta.

TCFD soovituste kõrval võetakse käesolevates suunistes eelkõige arvesse standardeid ja raamistikke, mille on välja töötanud globaalne aruandlusalgatus (GRI), organisatsioon CDP (Carbon Disclosure Project), kliimamuutustest teatamise standardite nõukogu (CDSB), säästvuse aruandlusstandardite nõukogu (SASB) ja rahvusvaheline integreeritud aruandluse nõukogu (IIRC) ning mis on välja töötatud ELi keskkonnajuhtimis- ja keskkonnaauditeerimissüsteemi (EMAS) raames (19).

3.   SOOVITUSLIK TEAVE JA TÄPSEMAD SUUNISED

3.1.   Ärimudel

On väga oluline, et sidusrühmad mõistaksid ettevõtja arusaama sellest, kuidas kliimamuutused mõjutavad tema ärimudelit ja strateegiat ning kuidas tema tegevus võib kliimat lühikeses, keskmises ja pikas perspektiivis mõjutada. Et kliimaküsimustest nõuetekohaselt aru anda, peavad ettevõtjad vaatlema olukorda pikemas perspektiivis kui oma tavalise finantsaruandluse korral.

Ettevõtja kliimaga seotud ohud ja võimalused sõltuvad tema tegevuse laadist, tema geograafilistest asukohtadest ning tema positsioonist üleminekul vähese CO2-heitega ja kliimamuutustele vastupanuvõimelisele majandusele.

Et arvestada kliimamuutuste võimalikku mõjuga oma kavandamisprotsessides, peaksid ettevõtjad analüüsima seda, kuidas kliimaga seotud ohud ja võimalused võivad muutuda ning milline on nende võimalik mõju äritegevusele eri tingimuste korral. Üks viis selle mõju hindamiseks on stsenaariumianalüüs.

Ettevõtjad, kes ei võta kliimamuutusi oma ärimudelis ja strateegias asjakohaselt arvesse, võivad kliimat negatiivselt mõjutada ning ühtlasi võib negatiivne mõju avalduda nende äritegevusele, näiteks kasumiaruandele, rahastamisele, tulevasele regulatiivsele koormusele ja sotsiaalsele tegevusloale. Samas võib uute kliimaga seotud võimaluste kindlaks tegemine ettevõtja ärimudelit ja tuluväljavaateid parandada.

Tabel 1

Teave ärimudeli kohta

Kirjeldage kliimaga seotud ohtude ja võimaluste mõju ettevõtja ärimudelile, strateegiale ja finantsplaneerimisele. [Vastavalt TCFD soovituste strateegia jaotise punktile b]

Kirjeldage, kuidas ettevõtja ärimudel võib kliimat positiivselt ja negatiivselt mõjutada.

Kirjeldage ettevõtja ärimudeli ja strateegia vastupanuvõimet, võttes arvesse erinevaid kliimaga seotud stsenaariume eri ajavahemikel, sealhulgas vähemalt stsenaariume, mille kohaselt kliima soojeneb kas 2 °C või vähem või siis enam kui 2 °C (20). [Vastavalt TCFD soovituste strateegia jaotise punktile c]

Täpsemad suunised:

kirjeldage muudatusi ettevõtja ärimudelis ja strateegias, et vähendada ülemineku- ja füüsilisi riske ning kasutada ära kliimaga seotud ärivõimalusi;

kirjelage ettevõtja sõltuvust looduskapitalist, mida kliimamuutused ohustavad, näiteks vesi, maa, ökosüsteemid või elurikkus;

kirjeldage, kuidas muudatused, mis on ettevõtja ärimudelis ja strateegias tehtud kliimamuutuste leevendamiseks ja/või nendega kohanemiseks, muudavad ettevõtja vajadust inimkapitali järele;

kirjeldage võimalusi, mis on seotud ressursitõhususe ja kulude kokkuhoiu, vähese heite energiaallikate kasutuselevõtu, uute toodete ja teenuste väljatöötamise, uutele turgudele juurdepääsemise ning vastupanuvõime suurendamisega kogu väärtusahelas;

selgitage, kuidas ettevõtja on stsenaariumid valinud;

kirjeldage, kuidas ettevõtja tegevus aitab kliima muutumisele kaasa kasvuhoonegaaside heite kaudu, sealhulgas raadamisest, metsade seisundi halvenemisest või maakasutuse muutumisest tuleneva heite kaudu.

3.2.   Põhimõtted ja hoolsuskohustuse täitmise menetlused

Selleks et sidusrühmad mõistaksid, kui tõhus on ettevõtja lähenemine kliimaküsimustele, on määrava tähtsusega juhtimis- ja kontrollisüsteemid. Juhatuse ja juhtkonna osalust, eelkõige nende kliimamuutustega seotud kohustusi käsitleva teabe põhjal saavad sidusrühmad ettekujutuse ettevõtja teadlikkusest kliimateemadest. Juhatuse rolli kirjeldamisel võiks ettevõtja viidata mis tahes juhtimisaruannetele, mida ta on kohustatud avaldama.

Sidusrühmi võivad huvitada ka ettevõtja põhimõtted ja nendega seotud eesmärgid, mis näitavad ettevõtja pühendumust kliimamuutuste leevendamisele ja nendega kohanemisele, ning tema hoolsuskohustuse täitmise menetlused. See aitab sidusrühmadel mõista ettevõtja võimet korraldada oma äritegevus selliselt, et kliimaga seotud ohud viiakse miinimumini, kahjulikku mõju kliimale piiratakse ning kogu väärtusahelas saavutatakse võimalikult suur positiivne mõju.

Põhimõtted ja protsessid, mis puudutavad kliimaga seotud teemasid, võivad olla eraldi muudest põhimõtetest ja tegevusprotsessidest või neisse lõimitud. Hoolsuskohustuse täitmise menetlused, milles võetakse kliimat arvesse, võivad näiteks olla lõimitud ettevõtja riskijuhtimisraamistikku. Ettevõtja võiks selgitada oma lähenemist kliimaküsimustega tegelemisele ja põhjendada selle lähenemisviisi valimist.

Tabel 2

Teave põhimõtete ja hoolsuskohustuse täitmise menetluste kohta

Kirjeldage ettevõtja kliimaalaseid tegevuspõhimõtteid, sealhulgas kliimamuutuste leevendamise või nendega kohanemise poliitikat.

Kirjeldage kliimaga seotud eesmärke, mille ettevõtja on endale seadnud osana oma põhimõtetest, eelkõige mis tahes kasvuhoonegaaside heite eesmärke ning seda, kuidas ettevõtja eesmärgid on seotud riiklike ja rahvusvaheliste eesmärkidega, eelkõige Pariisi kokkuleppega.

Kirjeldage juhatuse järelevalvet kliimaga seotud ohtude ja võimaluste üle. [Vastavalt TCFD soovituste juhtimise jaotise punktile a]

Kirjeldage juhtkonna rolli kliimaga seotud riskide ja võimaluste hindamisel ja juhtimisel ning põhjendage selle lähenemisviisi valimist. [Vastavalt TCFD soovituste juhtimise jaotise punktile b]

Täpsemad suunised:

kirjeldage, kuidas ettevõtja võtab oma väärtusahelas arvesse kliimaküsimusi, selgitades, kuidas ta teeb koostööd eelneva ja järgneva etapi partneritega, et edendada kliimamuutuste leevendamist ja/või nendega kohanemist;

selgitage, kuidas kliimaküsimused on lõimitud ettevõtja operatiivsete otsuste tegemise protsessidesse;

kirjeldage ettevõtja osalemist kliimaküsimustega seotud avalikus poliitikas, sealhulgas kuulumist asjakohastesse organisatsioonidesse või huvirühmadesse;

kirjeldage, kas, kuidas ja millistel tasanditel (eelkõige juhatus ja juhtkond) on ettevõtjal juurdepääs oskusteabele kliimaküsimustes, kas oma siseressursside ja/või väliste allikate kaudu;

kirjeldage kliimaga seotud personalipoliitikat, näiteks investeerimist vähese CO2-heitega tehnoloogiatele üleminekuks vajalikesse oskustesse või meetmeid, millega tagatakse, et töötajad saavad oma ülesandeid muutuvas kliimas ohutult täita;

kirjeldage, kas ja kuidas võetakse ettevõtja tasustamispoliitikas arvesse kliimaga seotud tulemusi, sealhulgas tulemusi võrreldes seatud eesmärkidega;

esitage energiaeesmärgid, mille ettevõtja on endale seadnud oma põhimõtete alusel (vt punkt 3.5);

selgitage, millistel alustel on ettevõtja oma kliimaeesmärgid valinud;

maakasutuse sektori ettevõtjad võiksid kirjeldada kasvuhoonegaaside sidujatega (kasvuhoonegaaside neeldumine) seotud eesmärke.

3.3.   Tulemused

Kliimapõhimõtete rakendamise tulemuste avaldamine aitab sidusrühmadel jälgida ja hinnata ettevõtja arengut, positsiooni, tulemusi ja mõju, mis on tingitud tema põhimõtetest. Hinnates oma tulemuslikkust eesmärkide seadmise kaudu ja andes oma tulemustest aru eesmärkide põhjal, näitab ettevõtja, kui järjepidevad on tema strateegia, tegevus ja otsused seoses kliimamuutustega.

Kvantitatiivseid aspekte, nagu analüüse toetavad näitajad, on käsitletud käesolevate suuniste punktis 3.5 „Peamised tulemusnäitajad“.

Tabel 3

Teave tulemuste kohta

Kirjeldage kliimamuutusi käsitlevate tegevuspõhimõtete tulemusi, sealhulgas ettevõtja tulemusi võrreldes kasutatud näitajatega ning kliimaga seotud riskide ja võimaluste juhtimiseks seatud eesmärkidega. [Vastavalt TCFD soovituste parameetrite ja eesmärkide jaotise punktile c]

Kirjeldage kasvuhoonegaaside heite muutumist võrreldes seatud eesmärkidega ja heitega seotud riskide muutumist aja jooksul. [Vastavalt TCFD soovituste parameetrite ja eesmärkide jaotise punktile b]

Täpsemad suunised:

kirjeldage, kuidas ettevõtja tulemused seoses kliimaga mõjutavad tema majandustulemusi, viidates võimaluse korral peamistele rahalistele tulemusnäitajatele.

3.4.   Peamised riskid ja nende juhtimine

On väga oluline, et investorid ja muud huvitatud sidusrühmad teaksid, kuidas ettevõtja kliimaga seotud riske kindlaks teeb, millised riskid ta on kindlaks teinud ning kuidas ta neid riske juhib.

Riskide kohta avaldatav teave peaks muu hulgas käsitlema riski, et ettevõtja avaldab negatiivset mõju kliimale, ja riski, et kliimamuutused avaldavad negatiivset mõju ettevõtjale (ülemineku- ja füüsilised riskid), ning seda, kas ja kuidas need kaks riski on omavahel seotud. Otsustades, millist teavet riskide kohta avaldada, soovitatakse ettevõtjatel võtta arvesse riskide määratlusi, mis on esitatud punktis 2.3.

Avaldades teavet kliimaga seotud riskide kohta, peaksid ettevõtjad vaatlema pikemaid ajavahemikke kui need, mida nad tavaliselt finantsriskide korral arvestavad.

Andmete ja metoodika puudujäägid võivad mõnel juhul muuta keeruliseks kvantitatiivse teabe esitamise kliimaga seotud riskide kohta, eriti pikemate ajavahemike puhul. Sellistel juhtudel soovitatakse ettevõtjatel esitada kvalitatiivset teavet seni, kuni need andme- ja metoodikaprobleemid on nõuetekohaselt lahendatud.

Tabel 4

Teave peamiste riskide ja nende juhtimise kohta

Kirjeldage ettevõtja protsesse, mille käigus tuvastatakse ja hinnatakse kliimaga seotud riske lühikeses, keskmises ja pikas perspektiivis, ning kirjeldage, kuidas ettevõtja määratleb lühikest, keskmist ja pikka perspektiivi (21). [Vastavalt TCFD soovituste riskijuhtimise jaotise punktile a]

Kirjeldage peamisi kliimaga seotud riske, mille ettevõtja on lühikeses, keskmises ja pikas perspektiivis väärtusahelas kindlaks teinud, ning nende riskide kindlakstegemisel tehtud prognoose. [Vastavalt TCFD soovituste strateegia jaotise punktile a] See kirjeldus peaks hõlmama peamisi riske, mis tulenevad sõltuvusest looduskapitalist (näiteks vesi, maa, ökosüsteemid või elurikkus), mida kliimamuutused ohustavad.

Kirjeldage kliimaga seotud riskide juhtimise protsesse (kui see on asjakohane, siis seda, kuidas tehakse otsuseid nende riskide leevendamiseks, ülekandmiseks, aktsepteerimiseks või kontrollimiseks) ning seda, kuidas ettevõtja juhib konkreetseid kliimaga seotud riske, mille ta on kindlaks teinud. [Vastavalt TCFD soovituste riskijuhtimise jaotise punktile b]

Kirjeldage, kuidas kliimaga seotud riskide kindlakstegemise, hindamise ja juhtimise protsessid on lõimitud ettevõtja üldisesse riskijuhtimisse. [Vastavalt TCFD soovituste riskijuhtimise jaotise punktile c] Selle kirjelduse oluline aspekt on, kuidas ettevõtja määrab kindlaks kliimaga seotud riskide tähtsuse võrreldes muude riskidega.

Täpsemad suunised:

kirjeldage kliimamuutustega kohanemise meetmeid, mida ettevõtja on võtnud osana oma riskijuhtimisprotsessist;

esitage peamiste kliimaga seotud riskide üksikasjalik jaotus tegevusalade kaupa;

esitage peamiste kliimaga seotud riskide üksikasjalik jaotus geograafiliste asukohtade kaupa;

määrake kindlaks asukohad, mis on olulised väärtusahelate, sealhulgas toimingute, tarnijate ja turgude seisukohast;

kirjeldage, kuidas ettevõtja määrab ja kohaldab kliimaga seotud riskide suhtes piiranguid, sealhulgas kirjeldage, millistel juhtudel teavitatakse juhtkonda probleemidest;

kirjeldage kliimaga seotud riskide tähtsusjärjekorda seadmise protsesse, sealhulgas kohaldatavaid künniseid, ning märkige, milliseid riske peetakse väärtusahelas kõige olulisemaks;

liigitage peamised riskid, mis ettevõtja majandustulemustele kliimamuutustega kaasnevad, üleminekuriskideks (poliitika-, õigus-, tehnoloogia-, turu- ja maineriskid) või füüsilisteks riskideks (ägedad ja kroonilised riskid);

esitage tuvastatud riskid, mis hõlmavad kliimaküsimusi;

esitage kasutatud riskiterminite määratlused või viited olemasolevatele riskide liigitamise raamistikele, mida on kasutatud;

kirjeldage läbivaatamiste ja analüüside sagedust seoses riskide kindlakstegemise ja hindamisega;

kirjeldage seoseid peamiste kliimaga seotud riskide ja peamiste rahaliste tulemusnäitajate vahel;

selgitage, kuidas kasutatakse stsenaariume ja/või ettevõttesisest CO2-heite maksustamist riskijuhtimismeetmetes, näiteks leevendamise, ülekandmise või kohanemise meetmetes;

kirjeldage äärmuslike ilmastikunähtuste finantsmõju, sealhulgas esitage võimalikud näitajad katkenud äritegevusega päevade ja katkemisest tingitud kulude, parandamiskulude, põhivara väärtuse languse, väärtusahela häirete ja kaotatud tulu kohta;

kirjeldage, kuidas mõjutab ettevõtja tulemusi ilma muutlikkus. Seda võiksid teha eelkõige need ettevõtjad, kes on tundlikud temperatuuri ja sademete muutlikkuse suhtes.

3.5.   Peamised tulemusnäitajad

Muud kui finantsaruandlust käsitleva direktiivi kohaselt peaksid ettevõtjad avaldama asjaomase äritegevuse seisukohast olulised peamised tulemusnäitajad. Nad peaksid kaaluma näitajate kasutamist, et toetada muu kliimaga seotud teabe avaldamiste, näiteks sellis teabe avaldamist, mis on seotud tulemuste või peamiste riskide ja nende juhtimisega, ning et võimaldada ettevõtetes ja jurisdiktsioonides teavet koondada ja võrrelda. Näitajad tuleks muusse avalikustatavasse teabesse lõimida, et kirjeldust toetada ja täpsustada. Samuti peetakse heaks tavaks seda, kui avaldatakse lisatabel, kus on korraga esitatud kõik näitajad.

Et vastata TCFD ootustele, peaksid ettevõtjad avaldama näitajad ja eesmärgid, mida nad kasutavad, et hinnata kliimaga seotud riske ja võimalusi kooskõlas oma strateegia ja riskijuhtimisprotsessidega. [Vastavalt TCFD soovituste parameetrite ja eesmärkide jaotise punktile a]

Andmete kindlus ja usaldusväärsus on väga tähtis, et teavet oleks võimalik otsustusprotsessides kasutada. Kui see tekstist ei ilmne, peaksid ettevõtjad kirjeldama näitajate arvutamiseks või hindamiseks kasutatud metoodikat ja selle muudatusi.

Soovituslikud näitajad  (22)

Olulisuse hindamiseks ettevõttes ning selleks, et tagada ettevõtjate avaldatava muu kui finantsteabe parem võrreldavus, peaksid ettevõtjad kaaluma käesolevas jaotises kirjeldatud näitajate avaldamist.

Kasvuhoonegaaside heide

Selles jaos on esitatud neli kasvuhoonegaaside heite näitajat: otsene kasvuhoonegaaside heide; kaudne kasvuhoonegaaside heide ostetud ja tarbitud elektri-, auru-, soojus- või jahutusenergia tootmisest; kogu muu kaudne kasvuhoonegaaside heide, mis tekib aruandva ettevõtja väärtusahelas, ning kasvuhoonegaaside koguheite eesmärk. Ettevõtjad, kes otsustavad mõnda või kõiki neist näitajatest kasutada, peaksid:

arvutama oma kasvuhoonegaaside heite kooskõlas kasvuhoonegaaside protokolli (GHG Protocol) metoodikaga või ISO standardiga 14064-1:2018 ning kui see on asjakohane, siis kooskõlas komisjoni soovitusega 179/2013 ühtsete meetodite kohta kasvuhoonegaaside heite mõõtmiseks olelusringipõhise lähenemisviisi alusel (organisatsiooni keskkonnajalajälg ja toote keskkonnajalajälg). See võimaldab teavet ettevõtetes ja jurisdiktsioonides koondada ja võrrelda;

märkima, millises järgus on kontrolli-/kinnitusprotsess, mida kolmas isik tema teatatud mõjualadesse 1, 2 ja 3 kuuluva kasvuhoonegaaside heite puhul ellu viib.

Peamine tulemusnäitaja

Mõõtühik

Näide

Põhjendus

Kooskõla muude aruandlusraamistikega

Viide ELi poliitikale

Otsene kasvuhoonegaaside heide ettevõtja omanduses või kontrolli all olevatest allikatest (mõjuala 1)

CO2-ekvivalenttonn (23)

270 900 tCO2e

Selle peamise tulemusnäitajaga tagatakse, et ettevõtjad hindavad oma otsesest heitest tulenevat CO2-jalajälge täpselt.

TCFD parameetrid ja eesmärgid, CDP kliimamuutuste küsimustik, GRI 305, CDSB raamistik, SASB, EMAS

ELi heitkogustega kauplemise süsteem (HKS),

kliima- ja energiaraamistik 2030

Täpsemad suunised:

ettevõtjad peaksid avaldama 100 % oma mõjualasse 1 kuuluvast kasvuhoonegaaside heitest. See aitab muude ettevõtjate kasvuhoonegaaside heidet käsitlevate aruannete kvaliteeti parandada. Kui ettevõtja ei suuda leida usaldusväärseid andmeid osa kohta mõjuala 1 kasvuhoonegaaside heitest, peaks ta andma heite selle osa kohta mõistliku hinnangu, et andmed oleks esitatud 100 % ulatuses. Sellisel juhul peaks ettevõtja ühtlasi avaldama 1) % heitest, mille kohta on kogutud usaldusväärsed andmed, ja % heitest, mis on hinnanguline, 2) põhjused, miks osa heite kohta polnud võimalik koguda usaldusväärseid andmeid, ning 3) metoodika, mida kasutati hinnangu andmiseks sellele osale heitest, mille kohta polnud võimalik usaldusväärseid andmeid koguda;

kui see on asjakohane, peaksid ettevõtjad kaaluma mõjuala 1 kasvuhoonegaaside heite avaldamist riikide või piirkondade (sealhulgas EL), tegevusalade ja tütarettevõtjate kaupa. Näiteks: mõjuala 1 kasvuhoonegaaside heide riigis/piikonnas X on 42 260 tCO2e, riigis/piirkonnas Y 54 180 tCO2e.


Peamine tulemusnäitaja

Mõõtühik

Näide

Põhjendus

Kooskõla muude aruandlusraamistikega

Viide ELi poliitikale

Kaudne kasvuhoonegaaside heide ostetud ja tarbitud elektri-, auru-, soojus- või jahutusenergia tootmisest (ühiselt „elektrienergia“) (mõjuala 2)

CO2-ekvivalenttonn

632 400 tCO2e

Selle peamise tulemusnäitajaga tagatakse, et ettevõtjad mõõdavad ostetud või omandatud elektri-, auru-, soojus- ja jahutusenergia heidet.

TCFD parameetrid ja eesmärgid, CDP kliimamuutuste küsimustik, GRI 305, CDSB raamistik, EMAS

Kliima- ja energiaraamistik 2030

Täpsemad suunised:

vajaduse korral peaksid ettevõtjad märkima, kas nende valitud aruandluspiirkonnas on mõjuala 2 kasvuhoonegaaside heite allikaid (nt rajatised, konkreetsed kasvuhoonegaasid, tegevused, geograafilised üksused jne), mille puhul polnud võimalik kasvuhoonegaaside heite kohta andmeid koguda või hinnata, ning esitama selle põhjused;

kui see on asjakohane, peaksid ettevõtjad kaaluma mõjuala 2 kasvuhoonegaaside heite avaldamist riikide või piirkondade (sealhulgas EL), tegevusalade ja tütarettevõtjate kaupa. Näiteks: mõjuala 2 kasvuhoonegaaside heide riigis/piikonnas X on 98 654 tCO2e, ELi riigis/piirkonnas Y 126 480 tCO2e.


Peamine tulemusnäitaja

Mõõtühik

Näide

Põhjendus

Kooskõla muude aruandlusraamistikega

Viide ELi poliitikale

Kogu kaudne kasvuhoonegaaside heide (mis ei kuulu mõjualasse 2), mis tekib aruandva ettevõtja väärtusahelas, sealhulgas nii eelnevate kui ka järgnevate etappide heide (mõjuala 3)

CO2-ekvivalenttonn

4 383 000 tCO2e

Enamiku ettevõtjate puhul tekib suurem osa heitest väärtusahela tegevustest kaudselt. See peamine tulemusnäitaja aitab hinnata ettevõtjate arvestusprotsesside põhjalikkust ning mõista, kuidas ettevõtjad oma heidete jalajälgi analüüsivad.

TCFD parameetrid ja eesmärgid, CDP kliimamuutuste küsimustik, GRI 305, CDSB raamistik, EMAS

Kliima- ja energiaraamistik 2030

Täpsemad suunised:

mõjuala 3 peaks hõlmama heidet tegevustest, mis toimuvad enne või pärast ettevõtja enda toiminguid;

ettevõtjad ei tohiks välja jätta ühtki tegevust, mis on mõjuala 3 puhul teatatud kasvuhoonegaaside heite inventuuri asjakohasuse seisukohast oluline. Asjakohasuse kindlakstegemise kriteeriumid on esitatud kasvuhoonegaaside protokolli väljaandes „Corporate Value Chain (Scope 3) Accounting and Reporting Standard“ ning ISO standardi 14064-1:2018 H lisas. Ettevõtjad peaksid mõjuala 3 kasvuhoonegaaside heite avaldamisel selgitama välja jäetud kategooriaid. Kui väärtusahelasse kuuluvad VKEd, soovitatakse ettevõtjatel neid vajaliku teabe esitamisel toetada.


Peamine tulemusnäitaja

Mõõtühik

Näide

Põhjendus

Kooskõla muude aruandlusraamistikega

Viide ELi poliitikale

Kasvuhoonegaasi koguheite eesmärk

Saavutatud vähenemine CO2-ekvivalenttonnides või protsentides alates võrdlusaastast

Koguheite 20 % vähenemine, mis on võrdväärne 1 500 000 tCO2e suuruse vähenemisega 2025. aastaks alates võrdlusaastast 2018

Eesmärkide seadmisega antakse keskkonnastrateegiale suund ja struktuur. See peamine tulemusnäitaja aitab mõista ettevõtjate pühendumust heite vähendamisele ning seda, kas ettevõtjal on eesmärk, mille saavutamise nimel ta heitega seotud jõupingutusi teeb ja ühtlustab.

TCFD parameetrid ja eesmärgid, CDP kliimamuutuste küsimustik, GRI 103-2 ja 305, CDSB raamistik, SASB, EMAS

Kliima- ja energiaraamistik 2030

Täpsemad suunised:

ettevõtjad peaksid kirjeldama, kas nende eesmärk (eesmärgid) on seotud nende mõjuala 1, 2 ja/või 3 kasvuhoonegaaside heitega täielikult või osaliselt;

ettevõtjad peaksid kirjeldama kasvuhoonegaaside heite muutumist võrreldes seatud eesmärkidega (vt punkt 3.3 „Tulemused“);

ettevõtjad peaksid kaaluma eesmärkide seadmist 2025. ja 2030. aastaks ning need iga viie aasta tagant läbi vaatama. Nad võivad kaaluda ka eesmärgi seadmist 2050. aastaks, et tegutseda kooskõlas Pariisi kokkuleppega;

kui see on asjakohane, peaksid ettevõtjad kaaluma kasvuhoonegaaside heite avaldamist riikide või piirkondade (sealhulgas EL), tegevusalade ja tütarettevõtjate kaupa;

ettevõtjad võivad kaaluda täiendava CO2-mahukuse eesmärgi avaldamist, mida väljendatakse CO2-ekvivalenttonnides äritegevuse näitaja kohta või mahukusnäitaja vähenemisena protsentides alates võrdlusaastast (nt suhtelise heite 8 % vähenemine 2025. aastaks alates võrdlusaastast 2018; see on samaväärne 350 tCO2e suuruse vähenemisega 1 miljoni euro suuruse käibe kohta).

Energia

Peamine tulemusnäitaja

Mõõtühik

Näide

Põhjendus

Kooskõla muude aruandlusraamistikega

Viide ELi poliitikale

Taastuvatest ja taastumatutest allikatest toodetud energia kogutarbimine ja/või energia kogutootmine taastuvatest ja taastumatutest allikatest

MWh

292 221 MWh taastuvatest energiaallikatest toodetud energiat tarbitud;

1 623 453 MWh taastumatutest energiaallikatest toodetud energiat tarbitud

Oluline osa kasvuhoonegaaside heitest tuleneb energiatarbimisest ja -tootmisest.

TCFD parameetrid ja eesmärgid, CDP kliimamuutuste küsimustik, GRI 302, CDSB raamistik, SASB, EMAS

Kliima- ja energiaraamistik 2030; energiatõhususe direktiiv

Täpsemad suunised:

lähteainena tarbitavaid kütuseid ei põletata energia saamiseks ning neid ei tohiks selle näitaja arvutamisel arvesse võtta;

esitage eri taastuvate energiaallikate jaotus. Taastuvad energiaallikad on sellised, mis taastuvad looduslikult inimese eluea jooksul, nt tuul, päike, vesi, maasoojus, biomass jne. See määratlus ei hõlma ühtegi fossiilkütust (kivisüsi, nafta, maagaas) ega tuumkütust. Heitenergiat ei tohiks arvesse võtta, kui see on saadud fossiilkütustest (24);

taastumatute energiaallikate märkimisel eristage vähese CO2-heitega allikaid ja muid taastumatuid energiaallikaid.


Peamine tulemusnäitaja

Mõõtühik

Näide

Põhjendus

Kooskõla muude aruandlusraamistikega

Viide ELi poliitikale

Energiatõhususe eesmärk

Protsent

6,5 % paranemine toote, toodangu või tegevuse seisukohast 2025. aastaks alates võrdlusaastast 2018.

See peamine tulemusnäitaja aitab andmekasutajatel mõista ettevõtjate püüdlusi kasutada energiat tõhusamalt, et vähendada oma energiakulusid ja kasvuhoonegaaside heidet. Näitaja annab taustteavet selle kohta, kuidas ettevõtja kavatseb oma heite vähendamise eesmärgid täita.

TCFD parameetrid ja eesmärgid, CDP kliimamuutuste küsimustik, GRI 103-2 ja 302, SASB, EMAS

Kliima- ja energiaraamistik 2030; energiatõhususe direktiiv

Täpsemad suunised:

ettevõtjad peaksid kirjeldama edusamme võrreldes seatud energiaeesmärkidega (vt punkt 3.3 „Tulemused“).


Peamine tulemusnäitaja

Mõõtühik

Näide

Põhjendus

Kooskõla muude aruandlusraamistikega

Viide ELi poliitikale

Taastuvenergia tarbimise ja/või tootmise eesmärk

Tarbitud/toodetud taastuvenergia osakaalu suurenemine alates võrdlusaastast (%)

2025. aastaks alates võrdlusaastast 2018 suureneb tarbitava taastuvenergia osakaal 13 %

See peamine tulemusnäitaja aitab andmekasutajatel mõista ettevõtjate püüdlusi toota või tarbida väiksema kasvuhoonegaaside heitega energiat.

TCFD parameetrid ja eesmärgid, CDP kliimamuutuste küsimustik, GRI 103-2 ja 302, EMAS

Kliima- ja energiaraamistik 2030; taastuvenergia direktiiv

Täpsemad suunised:

ettevõtjad peaksid kirjeldama edusamme võrreldes seatud energiaeesmärkidega (vt punkt 3.3 „Tulemused“).

Füüsilised riskid

Peamine tulemusnäitaja

Mõõtühik

Näide

Põhjendus

Kooskõla muude aruandlusraamistikega

Viide ELi poliitikale

Varad piirkondades, mis muutuvad tõenäoliselt ägedatele või kroonilistele füüsilistele kliimariskidele avatumaks

Protsent

15 % riskile avatud reaalvara bilansilisest väärtusest

Äärmuslikud ilmastikunähtused võivad tootmisvõimsust ajutiselt vähendada või piirata või tuua kaasa rajatiste käitamise enneaegse peatamise. Varade väärtus ilmastikunähtuste sagenemise suhtes tundlikes piirkondades võib mõjutada varade hindamist. Oluline on vaadata seda peamist tulemusnäitajat koos avaldatud teabega ettevõtja kohanemisstrateegiate ja -poliitika kohta.

TCFD parameetrid ja eesmärgid, kõik SASB 450a.1 koodid valitud sektorites

ELi kohanemisstrateegia

Täpsemad suunised:

ettevõtjatel soovitatakse avalikustada allikad või metoodika, mida nad on kasutanud selliste piirkondade kindlakstegemiseks, mis on kliimaga seotud füüsiliste riskide suhtes tundlikumad.

Tooted ja teenused

Peamine tulemusnäitaja

Mõõtühik

Näide

Põhjendus

Viide ELi poliitikale

Protsent käibest, mis on aruandeaastal saadud toodetelt või teenustelt, mis on seotud tegevusega, millega panustatakse oluliselt kliimamuutuste leevendamisse või nendega kohanemisse, nagu ette nähtud määruses, millega luuakse jätkusuutlike investeeringute soodustamise raamistik (ELi taksonoomia),

ja/või

protsent investeeringutest (kapitalikulud) ja/või kuludest (tegevuskulud), mis on aruandeaastal tehtud seoses varade või protsessidega, mis on seotud tegevusega, millega panustatakse oluliselt kliimamuutuste leevendamisse või nendega kohanemisse, nagu ette nähtud määruses, millega luuakse jätkusuutlike investeeringute soodustamise raamistik (ELi taksonoomia).

Protsent

12,5 % (käibest) on saadud toodetelt või teenustelt, mis on seotud tegevusega, millega panustatakse oluliselt kliimamuutuste leevendamisse või nendega kohanemisse

8 % (kapitalikuludest) tuleneb toodetest, mis on seotud tegevustega, millega panustatakse oluliselt kliimamuutuste leevendamisse või nendega kohanemisse

Need peamised tulemusnäitajad annavad kasulikku teavet investoritele, kes on huvitatud ettevõtjatest, kelle tooted ja teenused aitavad oluliselt kaasa kliimamuutuste leevendamisele või nendega kohanemisele, kahjustamata seejuures oluliselt ELi muid keskkonnaeesmärke.

Kavandatav määrus, millega luuakse jätkusuutlike investeeringute soodustamise raamistik

Komisjoni jätkusuutliku majanduskasvu rahastamise tegevuskava

Täpsemad suunised:

Ettevõtjad peaksid esitama selle näitaja kohta teavet siis, kui kavandatav määrus, millega luuakse jätkusuutlike investeeringute soodustamise raamistik (ELi taksonoomia) on heaks kiidetud. Hinnates, kas tegevusega antakse oluline panus ELi kahe eesmärgi – kliimamuutuste leevendamine või nendega kohanemine – saavutamisse, kahjustamata oluliselt ELi muid keskkonnaeesmärke, peaksid ettevõtjad võtma arvesse kõiki määruses sätestatud asjakohaseid kriteeriume ja tingimusi.

Keskkonnahoidlik rahastamine

Peamine tulemusnäitaja

Mõõtühik

Näide

Põhjendus

Kooskõla muude aruandlusraamistikega

Viide ELi poliitikale

Kliimaga seotud roheliste võlakirjade osakaal:

lunastamata roheliste võlakirjade koguarv (aasta lõpus), jagatuna lunastamata võlakirjade koguarvuga (viie aasta libiseva keskmisega),

ja/või

kliimaga seotud roheliste võlgade osakaal:

tasumata roheliste võlainstrumentide koguarv (aasta lõpus), jagatuna tasumata võlainstrumentide koguarvuga (viie aasta libiseva keskmisega).

Protsent

20 % võlakirjadest

See peamine tulemusnäitaja aitab ettevõtjatel näidata, kuidas nende vähesele CO2-heitele ülemineku kava toetatakse laenudega ning kuidas kogutakse kapitali olemasolevate ja uute projektide jaoks, millel on kliimale positiivne mõju.

ISO/CD 14030-1

Green bonds – Environmental performance of nominated projects and assets (KAVAND)

Komisjoni jätkusuutliku majanduskasvu rahastamise tegevuskava

Täpsemad suunised:

roheliste võlakirjade või roheliste võlgade koguarv peaks hõlmama üksnes selliseid võlakirju ja võlainstrumente, mis on emiteeritud vastavalt võimalikule ELi roheliste võlakirjade standardile, kui selline standard heaks kiidetakse, või vastavalt mis tahes muule tunnustatud roheliste võlakirjade raamistikule, nagu roheliste võlakirjade põhimõtted (Green Bond Principles) või roheliste laenude põhimõtted (Green Loan Principles). Ettevõtjad peaksid täpsustama, millist roheliste võlakirjade raamistikku kohaldatakse;

emitentide puhul, kes on emiteerinud võlakirju, mis pole börsil noteeritud (nt suunatud pakkumisena), tuleks avaldada börsil noteeritud ja noteerimata instrumentide jaotus;

ettevõtjad peaksid kaaluma ka nende peamiste tulemusnäitajatega seotud tulevaste eesmärkide esitamist.

Eeltoodud näitajate kõrval peaksid ettevõtjad silmas pidama ka järgmist:

asjakohased sektoripõhised näitajad konkreetses tööstusharus. Näiteks muu hulgas energia-, transpordi-, materjali-, kinnisvara- ja põllumajandussektori ettevõtjad peaksid kasutama TCFD lisasuuniseid mittefinantsgruppidele ning muid kliimaga seotud aruandlusraamistikke, et tagada teatatud peamiste tulemusnäitajate võrreldavus sektorites ja ettevõtetes (25);

asjakohaste keskkonnaküsimustega seotud näitajad. Ettevõtjatel, kelle ärimudelid sõltuvad looduskapitalist, mida ohustavad kliimamuutused, võib osutuda vajalikuks avaldada selle looduskapitaliga (nt vesi, mulla viljakus või elurikkus) seotud näitajad. Ettevõtjad, kes avaldavad kliimale kahjulikku mõju maakasutuse muutmisega, sealhulgas raadamise ja metsade seisundi halvenemise kaudu, peaksid kaaluma nende küsimustega seotud näitajate avalikustamist (26);

asjakohase inimkapitali ja sotsiaalsete küsimusega seotud näitajad (näiteks töötajate koolitamine ja värbamine);

võimalustega seotud näitajad. Ettevõtjad, kes on alustanud üleminekut vähese CO2-heitega ja kliimamuutustele vastupanuvõimelisele majandusele kooskõlas ELi põhipoliitikaga, (27) võttes kliimamuutuste leevendamiseks / nendega kohanemiseks meetmeid, mis võivad pakkuda ettevõtjale uusi võimalusi, peaksid kaaluma neid jõupingutusi kajastavate peamiste tulemusnäitajate avaldamist. Näited neist võivad olla tulu vähese CO2-heitega toodetest, tulu toodetest ja teenustest, mille puhul rakendatakse ringmajanduse mudelit, ning kulutused teadus- ja arendustegevusele ringmajanduse tootmisprotsessides.


(1)  ELT L 330, 15.11.2014, lk 1.

(2)  http://ec.europa.eu/clima/policies/strategies/2030_et.

(3)  https://ec.europa.eu/clima/policies/strategies/2050_et.

(4)  https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX:52018DC0097.

(5)  https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX%3A52018PC0353.

(6)  https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX%3A52018PC0354.

(7)  https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX%3A52018PC0355.

(8)  https://www.fsb-tcfd.org/.

(9)  https://ec.europa.eu/info/consultations/finance-2019-non-financial-reporting-guidelines_et.

(10)  ELT C 215, 5.7.2017, lk 1.

(11)  See ei takista vajaliku määral kaaluda äriliselt tundliku teabe esitamist. Sellise teabe võib esitada üldisemalt, ent nii, et investorid ja muud sidusrühmad saaksid sellest siiski kasu ja et see vastaks üldisele läbipaistvuse eesmärgile.

(12)  https://www.fsb-tcfd.org/wp-content/uploads/2017/12/FINAL-TCFD-Annex-Amended-121517.pdf.

(13)  Vt II lisa „Ülevaade muud kui finantsaruandlust käsitleva direktiivi nõuetest ja TCFD soovituste kohasest teabest“.

(14)  Direktiivi 2013/34/EL kohaselt suured, enam kui 500 töötajaga avaliku huvi üksused.

(15)  Direktiivi 2013/34/EL artikli 19a lõige 1 (lisatud direktiiviga 2014/95/EL ehk muud kui finantsaruandlust käsitleva direktiiviga).

(16)  Siin esitatud ülemineku- ja füüsiliste riskide kirjeldus põhineb suurel määral kliimaga seotud finantsteabe avaldamise töörühma aruandel.

(17)  Täpsemad suunised füüsilistest riskidest teatamise kohta on esitatud Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupanga ja ülemaailmse kliimamuutustega kohanemise keskuse (Global Centre of Excellence on Climate Adaptation) väljaandes „Advancing TCFD Guidance on Physical Climate Risks and Opportunities“,

https://www.physicalclimaterisk.com/media/EBRD-GCECA_draft_final_report_full.pdf.

(18)  Täpsemad selgitused ja suunised looduskapitali kohta on kättesaadavad ühenduse Natural Capital Coalition veebisaidil https://naturalcapitalcoalition.org/.

(19)  Platvorm Corporate Reporting Dialogue töötab selle nimel, et IIRC, SASB, GRI, CDP ja CDSB nõuded kliimaga seotud teabe kohta paremini kooskõlla viia. Ettevõtjatel soovitatakse seda tööd arvesse võtta, kui see on lõpule viidud.

(20)  Ettevõtjatel soovitatakse kaaluda IPCC 2018. aasta eriaruande järelduste alusel 1,5° C stsenaariumi. Et saada lisateavet selle kohta, kuidas teha stsenaariumianalüüsi ettevõtja strateegilise vastupanuvõime hindamiseks, vaadake TCFD tehnilist lisa „The Use of Scenario Analysis in Disclosure of Climate-related Risks and Opportunities“,

https://www.fsb-tcfd.org/wp-content/uploads/2017/06/FINAL-TCFD-Technical-Supplement-062917.pdf.

(21)  Lühikese, keskmise ja pika perspektiivi määratlus sõltub tõenäoliselt ettevõtja ärimudelist ning tema varade olelusringist ja kohustuste kestusest.

(22)  Kasutajasõbralikkuse parandamiseks on selles jaotises pärast iga soovituslikku näitajat esitatud täpsemad suunised.

(23)  Süsinikdioksiid-ekvivalent ehk CO2-ekvivalent (CO2e) on mõõtühik, mida kasutatakse eri kasvuhoonegaaside heitkoguste võrdlemiseks nende globaalse soojendamise potentsiaali põhjal, teisendades muude gaaside kogused süsinikdioksiidi kogusteks, millel on samasugune globaalse soojendamise potentsiaal.

(24)  „Taastuvenergia“ määratlus CPD kliimamuutusi käsitlevates 2018. aasta aruandlussuunistes.

(25)  TCFD (2017): „Implementing the Recommendations of the Task-Force on Climate-related Financial Disclosures“, https://www.fsb-tcfd.org/wp-content/uploads/2017/06/FINAL-TCFD-Annex-062817.pdf. Muud aruandlusstandardid ja -raamistikud, milles on esitatud kliimavaldkonna peamised sektoripõhised tulemusnäitajad, on muu hulgas kliimamuutusi, veega kindlustatust ja metsi käsitlevad CDP küsimustikud, „GRI 305: Emissions 2016“ ja „GRI 302: Energy 2016“ standardid või SASB tööstusharu standardid.

(26)  Lisasuunised on esitatud looduskapitali protokolli abivahendi (Natural Capital Protocol Toolkit) veebisaidil https://naturalcapitalcoalition.org/protocol-toolkit/ ning komisjoni soovituses 179/2013 ühtsete meetodite kohta kasvuhoonegaaside heite mõõtmiseks olelusringipõhise lähenemisviisi alusel (organisatsiooni keskkonnajalajälg ja toote keskkonnajalajälg).

(27)  Näiteks ringmajanduse pakett, taastuvenergia direktiiv, energiatõhususe direktiiv, ELi heitkogustega kauplemise süsteem või puhta transpordi pakett. Lisateave veebisaidil https://ec.europa.eu/clima/policies/strategies/2050_en.


I LISA

Täpsemad suunised pankadele ja kindlustusandjatele

Muud kui finantsaruandlust käsitleva direktiivi nõudeid kohaldatakse suurte börsil noteeritud äriühingute, pankade ja kindlustusandjate suhtes. Direktiiviga kehtestatakse samad nõudeid kõigi selle kohaldamisalasse kuuluvate ettevõtjate suhtes, olenemata sektorist, kus nad tegutsevad. Seega ei kehtestata pankade ja kindlustusandjate suhtes lisanõudeid võrreldes muude ettevõtjatega.

Punktis 3 soovitatud teabe peaksid avaldama kõik muud kui finantsaruandlust käsitleva direktiivi kohaldamisealasse kuuluvad ettevõtjad, olenemata nende tegevusvaldkonnast, sealhulgas pangad ja kindlustusandjad. Pangad ja kindlustusandjad peaksid käsitlema punktis 3 soovitatud teavet oma äritegevuse, sealhulgas laenamise, investeerimise, kindlustuslepingute sõlmimise ja varade valitsemise seisukohast (1). Käesolev lisa aitab pankadel ja kindlustusandjatel seda ülesannet täita ning sisaldab neile mõeldud täpsemaid suuniseid, mida nad võiksid punktis 3 soovitatud teabe avalikustamisel vajaduse korral arvestada.

See lisa ei puuduta muid finantssektori ettevõtjaid, nagu varahaldusettevõtjad või pensionifondid, sest nad ei kuulu muud kui finantsaruandlust käsitleva direktiivi kohaldamisalasse. Mõned lisas esitatud soovitused teabe avalikustamise kohta võivad neile ettevõtjatele siiski kasulikud olla.

Jätkusuutliku majanduskasvu rahastamise tegevuskavas pööratakse erilist tähelepanu finantssektori süsteemsele olulisusele ülemineku võimaldamisel vähese CO2-heitega ja kliimamuutustele vastupanuvõimelisele majandusele. Erinevalt enamikust muudest ettevõtjatest on pangad ja kindlustusandjad nii kliimaga seotud teabe pakkujad kui ka kasutajad. Pangad ja kindlustusandjad võivad suurendada kliimaga seotud riske, kui nende investeerimise ja kindlustuslepingute sõlmimise põhimõtted toetavad sellist majandustegevust, mis soodustab kliimamuutusi kasvuhoonegaaside heite tõttu, sealhulgas raadamisest, metsade seisundi halvenemisest või maakasutuse muutmisest tuleneva heite tõttu. Samas võivad nad hoopis edendada üleminekut vähese CO2-heitega ja kliimamuutustele vastupanuvõimelisele majandusele ning suurendada teadlikkust üleminekust, kui nad hindavad oma poliitika ja menetluste raames, kuidas nende võimalikud investeeringud, laenud ja kindlustuslepingud võivad kliimamuutusi mõjutada.

Kui see on asjakohane, on allpool esitatud täpsemates suunistes eristatud sellise teabe avaldamist, mis võib olla asjakohane kõigi pankade ja kindlustusandjate puhul, ning teabe avaldamist, mis oleks asjakohane üksnes konkreetse äritegevuse puhul (laenamine, investeerimine, kindlustuslepingute sõlmimine või varade valitsemine).

1.   Ärimudel

Pangad ja kindlustusandjad peaksid kaaluma järgmise teabe avaldamist lisaks punktis 3 soovitatud teabele ärimudeli kohta:

kuidas kliimaga seotud riskid ja võimalused võivad investeerimis-, laenu- ja kindlustusportfellide puhul mõjutada finantsasutuse ärimudelit;

kas ja kuidas asutus arvestab asjaolu, et tema vastaspooled võtavad kliimaga seotud riske ja võimalusi arvesse;

kuidas võetakse kliimaga seotud riskide ja võimaluste hindamist arvesse asjakohastes kindlustuslepingute sõlmimise, investeerimis- ja laenustrateegiates ning kuidas iga strateegiat võib mõjutada üleminek väiksema CO2-heitega majandusele;

kindlustuslepingute sõlmimisega seotud tegevus: kuidas kliimamuutuste võimalik mõju võib mõjutada kindlustusvõtjat, edasikindlustusvõtjat ja edasikindlustusandjat ning seda, kuidas kindlustusandja neid valib.

2.   Põhimõtted ja hoolsuskohustuse täitmise menetlused

Pangad ja kindlustusandjad peaksid kaaluma järgmise teabe avaldamist lisaks punktis 3 soovitatud teabele põhimõtete ja hoolsuskohustuse täitmise menetluste kohta:

kuidas finantsasutus soodustab kliimaga seotud riskide puhul paremat teabe avaldamist ja paremaid tavasid, et parandada andmete kättesaadavust, ning mis tahes jõupingutused, millega suurendatakse osana finantsasutuse kindlustuslepingute sõlmimise, laenu- ja investeerimisprotsessidest vastaspoolte ning üldisemalt klientide teadlikkust kliimaküsimuste olulisusest, näiteks osutades selleks kliimaalase riskinõustamise eriteenuseid.

mis tahes varahaldustegevus, mis on seotud finantsasutuse kliimastrateegiaga, näiteks suhtlemine ettevõtjatega, selle tulemused ja volituse alusel hääletamine (nt esitatud või toetatud otsused);

mis tahes investeerimis-, laenu- ja kindlustusportfell, millega aidatakse kaasa kliimamuutuste leevendamisele ja nendega kohanemisele, ning mis tahes asjaomased eesmärgid, nt energiatõhususe ja vähese CO2-heitega tehnoloogiaga seotud kindlustustulu seisukohast;

investeerimistegevus: kuidas kliimaküsimusi käsitatakse finantsasutuse investeerimisotsuste tegemise protsessis väärtust loovatena;

kindlustuslepingute sõlmimisega seotud tegevus: kas arendatakse konkreetseid kliimaga seotud tooteid, näiteks rohelise taristu ja looduspõhiste lahenduste (2) riskide hindamist;

kindlustuslepingute sõlmimisega seotud tegevus: kas ettevõtja elukindlustustoodete puhul võetakse biomeetriliste riskide modelleerimisel arvesse kliimakaalutlusi;

kindlustuslepingute sõlmimisega seotud tegevus: kas kindlustusandja osaleb avaliku ja erasektori partnerlustes, et edendada teadlikkuse suurendamist kliimaga seotud riskidest, vastupanuvõimet katastroofiohule ja/või investeerimist kliimamuutustega kohanemisse;

varade valitsemisega seotud tegevus: kuidas kliimaga seotud kaalutlused on lõimitud sobivuse hindamisse, et mõista klientide eelistusi ning teadlikkust kliimaga seotud riskidest ja võimalustest;

varade valitsemisega seotud tegevus: kuidas finantsasutus tagab, et tema tulemused kliimavaldkonnas on kooskõlas tema klientide kliimastrateegiaga;

varade valitsemisega seotud tegevus: eesmärgid, mis on seotud eri varaklassidesse kuuluvate valitsetavate varade (nt omakapital, võlakirjad, taristu, kinnisvara, struktureeritud tooted, hüpoteekväärtpaberid, tuletisinstrumendid) avatusega kliimaga seotud riskidele.

3.   Tulemused

Pangad ja kindlustusandjad peaksid kaaluma järgmise teabe avaldamist lisaks punktis 3 soovitatud teabele tulemuste kohta:

eri portfellide CO2-ga seotud varade summa arengusuundumused võrreldes asjakohaste seatud eesmärkidega ja nende varadega seotud riskide muutumine aja jooksul;

eri portfellide CO2-mahukuse kaalutud keskmise arengusuundumused võrreldes asjakohaste seatud eesmärkidega ja sellega seotud riskide muutumine aja jooksul. Finantsasutused peaksid avaldama teabe oma investeeringute sektori ja geograafilise jaotuse muutuste kohta võrreldes eelneva aruandeaastaga ning selgitama nende muutuste mõju oma portfellide kaalutud keskmisele CO2-mahukusele.

4.   Riskid ja riskijuhtimine

Pangad ja kindlustusandjad peaksid kaaluma järgmise teabe avaldamist lisaks punktis 3 soovitatud teabele riskide ja riskijuhtimise kohta:

kas riskijuhtimiseprotsessides, sealhulgas asutusesiseses stressitestimises võetakse arvesse kliimaga seotud riske;

eri laenu-, investeerimis- ja lepingute sõlmimise toimingute avatus riskile sellistes sektorites, mida peetakse kliimamuutusi soodustavateks ja millega võivad finantsasutusele kaasneda maineriskid;

eri laenu-, investeerimis- või lepingute sõlmimise toimingute puhul kindlaks tehtud kliimaga seotud riskid ning see, kuidas finantsasutus neid riske hindab ja juhib;

finantsvarade, mitte-finantsvarade ja valitsetavate varade avatus peamistele kliimaga seotud riskidele ning nende riskide jaotus füüsilisteks ja üleminekuriskideks;

kuidas finantsasutus on hinnanud finantsvarade ja mitte-finantsvarade avatust kliimaga seotud riskidele eri kliimastsenaariumide korral;

kliimaga seotud riskide iseloomustus tööstusharu traditsiooniliste riskiliikide kontekstis, nagu krediidirisk, tururisk ja operatsioonirisk (3);

kuidas kliimaga seotud riskid võivad mõjutada kindlustusandjate üldisi maksevõimevajadusi ning pankade praegusi ja tulevasi regulatiivseid kapitalinõudeid. Selle teabe esitamiseks võivad pangad kasutada sisemise kapitali adekvaatsuse hindamise tulemusi (vt direktiivi 2013/36/EL artikkel 73) ning kindlustusandjad võivad kasutada oma riskide ja maksevõime hindamise käigus tehtud arvutuste tulemusi (vt direktiivi 2009/138/EÜ artikkel 45 ja komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/35 artikkel 262) ning stressitesti ja tundlikkusanalüüsi tulemusi (vt komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/35 artikli 295 lõige 6), eriti kui nende meetodite rakendamisel kasutatakse kliimaga seotud andmeid (4);

laenutegevus: selliste tagatiste maht, mis on väga avatud kliimaga seotud riskidele, ja valitud stsenaariumide mõju nende väärtusele;

laenutegevus: kinnisvaratagatiste maht energiatõhususe klasside kaupa vastavalt energiatõhususe sertifikaatidele. Eelkõige selliste kinnisvaratagatiste maht, mis on väga avatud üleminekuriskile, sealhulgas tagatised, mille energiatõhusus on kõigi tagatiste hulgas väikseim;

laenutegevus: selliste kinnisvaratagatiste maht, mis on kõigi tagatistega võrreldes väga avatud füüsilisele riskile;

kindlustuslepingute sõlmimisega seotud tegevus: kindlustus-/edasikindlustustoimingutele avalduva kliimaga seotud riski kindlakstegemise ja hindamise protsessid geograafilise piirkonna, äriüksuse või tootesegmentide kaupa;

kindlustuslepingute sõlmimisega seotud tegevus: leevendusmeetmed, näiteks edasikindlustuslepingud või riskimaandamisstrateegiad, mille asutus on kehtestanud kliimaga seotud riskide vähendamiseks, ja selliste meetodite muutmise mõju;

kindlustuslepingute sõlmimisega seotud tegevus: lepingute sõlmimisega kaasneva CO2-ga seotud riski suurus kindlustustulu seisukohast.

5.   Peamised tulemusnäitajad

Kasvuhoonegaaside heitega seotud näitajate avaldamisel peaksid pangad ja kindlustusandjad keskenduma mõjuala 3 kasvuhoonegaaside heitele, vaatamata üldtuntud raskustele. Mõjualade 1 ja 2 kasvuhoonegaaside heide (otsene heide ja kaudne heide ostetud energia tootmisest) on tõenäoliselt muu kaudse heitega (mõjuala 3) võrreldes väikesed.

Kui see on asjakohane ja proportsionaalne, peaks pankade ja kindlustusandjate teatatud mõjuala 3 kasvuhoonegaaside heide hõlmama nende vastaspoolte mõjualade 1 ja 2 heite kõrval ka nende vastaspoolte mõjuala 3 heidet. Kui väärtusahelasse kuuluvad VKEd, soovitatakse pankadel ja kindlustusandjatel neid vajaliku teabe esitamisel toetada.

Avaldades põhilisi tulemusnäitajaid, mis on nende konkreetse äritegevuse seisukohast asjakohased, ning toetades oma muud avaldatavat kvalitatiivset kliimateavet, nagu soovitatud punktis 3, peaksid pangad ja kindlustusandjad kaaluma allpool esitatud näitajate avaldamist.

Peamine tulemusnäitaja

Mõõtühik

Näide

Eesmärk

Kooskõla muude aruandlusraamistikega

Viide ELi poliitikale

CO2-ga seotud varade summa või protsent igas portfellis miljonites eurodes või protsendina olemasoleva portfelli väärtusest (5).

Miljonites aruandlusvaluutas / protsentides

CO2-ga seotud varad moodustavad panga omakapitaliportfellis 20 miljonit eurot või 20 %

Näidata teadlikkust portfelli avatusest riskile sektorites, mida kliimaga seotud riskid ja võimalused eri määral mõjutavad.

TCFD üldised CO2-jalajälje ja riskile avatuse parameetrid

Kliima- ja energiaraamistik 2030

Iga portfelli CO2-mahukuse kaalutud keskmine, kui andmed on kättesaadavad või kui neile on võimalik anda põhjendatud hinnang (6).

tCO2e / tulu aruandlusvaluutas (miljonites)

Pank esitab oma omakapitaliportfelli CO2-mahukuse CO2-ekvivalenttonnides ühe miljoni euro kohta, kasutades kolmanda isiku andmeid CO2 kohta.

Näidata teadlikkust portfelli avatusest riskile sektorites, mida kliimaga seotud riskid ja võimalused eri määral mõjutavad.

TCFD üldised CO2-jalajälje ja riskile avatuse parameetrid

Kliima- ja energiaraamistik 2030

Riskide suurus vastaspoolte sektorite kaupa.

Aruandlusvaluuta

% koguriskipositsioonist

Energiasektoris 1 250 miljonit eurot, mis moodustab 17 % koguinvesteeringutest

Näidata riskikontsentratsiooni rohke ja vähese CO2-heitega sektorites.

 

ELi vähese CO2-heitega majanduse tegevuskava

Laenu- ja investeerimistegevus

Peamine tulemusnäitaja

Mõõtühik

Näide

Eesmärk

Kooskõla muude aruandlusraamistikega

Viide ELi poliitikale

Krediidiriski positsioonid ja tagatise summad geograafiliste üksuste / riikide kaupa, kus on tegevuse või tagatise asukoht, märkides ära sellised riigid / geograafilised üksused, mis on füüsilisele riskile väga avatud.

Aruandlusvaluuta

750 miljonit eurot

Näidata riskipositsioonide ja tagatiste kontsentratsiooni riikides ja geograafilistes üksustes, mis on väga avatud füüsilistele riskidele.

 

ELi vähese CO2-heitega majanduse tegevuskava

Selliste tagatiste osakaal, mis on seotud varade või tegevusega kliimamuutusi leevendavates sektorites.

% tagatiste kogusummast

12 % tagatistest

Näidata roheliste tagatiste osakaalu, nt selliste tagatiste osakaalu, mille CO2-ga seotud risk on väiksem.

 

Kliima- ja energiaraamistik 2030

Selliste finantsvarade summa, millest rahastatakse jätkusuutlikku majandustegevust, mis aitab ELi taksonoomia kohaselt oluliselt kaasa kliimamuutuste leevendamisele ja/või nendega kohanemisele (absoluutarvudes ja võrreldes koguriskipositsiooniga).

Aruandlusvaluuta

% koguriskipositsioonist

650 miljonit eurot, mis moodustab 12 % laenuportfellist

Näidata roheliste investeeringute kontsentratsiooni ja nende vastupanuvõimet kliimamuutustele.

 

ELi vähese CO2-heitega majanduse tegevuskava

Kogusumma kindla sissetulekuga portfellidest, mis on (aasta lõpu seisuga) investeeritud rohelistesse võlakirjadesse, mis on sertifitseeritud vastavalt võimalikule ELi roheliste võlakirjade standardile, kui selline standard heaks kiidetakse, või vastavalt mis tahes muule tunnustatud roheliste võlakirjade raamistikule, jagatuna kindla sissetulekuga portfelli kogusuurusega (viie aasta libiseva keskmisega).

Protsent ja kogusumma aruandlusvaluutas

Rohelised võlakirjad võrreldes lihtvõlakirjadega, mille emissioon on tagatud või mis on emiteeritud

See näitaja näitab pühendumust rohelisele rahastamisele ning investori strateegiat ja üleminekutegevust, mille eesmärk on saavutada kooskõla stsenaariumiga, mille korral kliima soojeneb tunduvalt vähem kui 2 °C võrra.

See aitab näidata saavutusi ning tulevikku suunatud andmed koos usaldusväärse peamise tulemusnäitajaga võivad olla aluseks investori üleminekustrateegiale.

Rohelisi võlakirju käsitleva ISO standardi 14030 (oktoober 2018) kavandis on juba ette nähtud teabe esitamine selle näitaja kohta.

Tulevane ELi ökomärgis keskkonnasäästlike finantstoodete jaoks (7).

Kindlustuse sõlmimisega seotud tegevus

Peamine tulemusnäitaja

Mõõtühik

Näide

Eesmärk

Kooskõla muude aruandlusraamistikega

Viide ELi poliitikale

Kindlustuslepingute sõlmimise risk äriliinide kaupa eri majandussektorites (elu-/kahju-/edasikindlustus).

Aruandlusvaluuta

Energiasektori kindlustusvõtjate taristukindlustusega seotud direktiivi 2009/138/EÜ kohaste netokindlustusmaksete ning tehniliste eraldiste summa ja protsent.

Näidata teadlikkust praegusest majanduslikust riskist ja kontsentratsioonist (kui see on asjakohane) tööstusharudes, mida kliimamuutused eri määral mõjutavad.

ELi taksonoomia

SASB

Direktiiv 2009/138/EÜ (Solventsus II)

Kliima- ja energiaraamistik 2030

Sellise toodete osakaal, mille puhul võetakse üksiklepingute sõlmimise protsessis arvesse kliimaga seotud riske (elu-/kahju-/edasikindlustus).

0–100 %

Tooted võivad olla seotud konkreetset liiki riskiga või kliendirühmaga, kes on kliimariskidele eriti avatud.

Näidata tooteportfelli vastupanuvõimet kliimamuutustele.

SASB

Kliima- ja energiaraamistik 2030

Kliimaga seotud kindlustustoodete arv ja väärtus (kahjukindlustus/edasikindlustus).

Ettevõtja on töötanud välja konkreetse pakkumise geograafiliste piirkondade jaoks, kus äärmuslike ilmastikunähtuste esinemissagedus on eriti suur, ning avaldab kvantitatiivset teavet toote kasutuselevõtu kohta.

Aruandlusvaluuta

Arv

Ettevõtja on töötanud välja konkreetse pakkumise geograafiliste piirkondade jaoks, kus äärmuslike ilmastikunähtuste esinemissagedus on eriti suur, ning avaldab kvantitatiivset teavet toote kasutuselevõtu kohta.

Näidata võimet kasutada ära võimalusi seoses kliimamuutuste leevendamise ja nendega kohanemisega.

Ei ole asjakohane

Kliima- ja energiaraamistik 2030

ELi kohanemisstrateegia

Maksimaalne prognoositav kahju kliimamuutuste põhjustatud loodusõnnetustest (elu-/kahju-/edasikindlustus).

Aruandlusvaluuta

Ettevõtja avaldab oma maksimaalse prognoositava kahju netosumma ohtude ja piirkondade kaupa.

Kahju ületamise tõenäosuse (Occurrence Exceedance Probability – OEP) põhjal miljardites eurodes. Ohud hõlmavad orkaane, üleujutusi, metsa- või maastikutulekahjusid ja põudu.

Näidata riskijuhtimise tõhusust ja ettevõtte vastupanuvõimet ebasoodsate tingimuste suhtes.

SASB FN-IN-450a.1,

AODP

ASTM

Kliima- ja energiaraamistik 2030

ELi kohanemisstrateegia

Kogukahju, mille saab omistada 1) eeldatud loodusõnnetuste ja 2) ootamatute loodusõnnetuste tõttu tehtud kindlustusväljamaksetele, jaotatuna juhtumite liikide ja geograafiliste piirkondade kaupa (ilma edasikindlustuseta ja koos sellega).

Aruandlusvaluuta

Ettevõtja avalikustab loodusõnnetustega seotud riskijuhtimise peamised tulemused.

Näidata riskijuhtimise tõhusust ja ettevõtte vastupanuvõimet ebasoodsate tingimuste suhtes.

SASB FN-IN-450a.2,

PROD 201-2

Kliima- ja energiaraamistik 2030

Varade valitsemisega seotud tegevus

Peamine tulemusnäitaja

Mõõtühik

Näide

Eesmärk

Kooskõla muude aruandlusraamistikega

Viide ELi poliitikale

Eri varaklassidesse kuuluvate valitsetavate varade (nt omakapital, võlakirjad, taristu, kinnisvara, struktureeritud tooted, hüpoteekväärtpaberid, tuletisinstrumendid) jaotus tegevussektorite kaupa (8).

Aruandlusvaluuta

Esitage omakapitali väärtus tööstusharude kaupa.

Näidata teadlikkust praegusest majanduslikust riskist ja kontsentratsioonist (kui see on asjakohane) tööstusharudes, mida kliimamuutused eri määral mõjutavad.

ELi taksonoomia

EIOPA

SASB FN-IN-410a. GRI 201 -2

Kliima- ja energiaraamistik 2030


(1)  Finantsasutused peaksid soovitusliku teabe lugemisel ja kasutamisel võtma nõuetekohaselt arvesse õiguslikke nõudeid seoses konfidentsiaalsusega.

(2)  http://ec.europa.eu/research/environment/index.cfm?pg=nbs.

(3)  Näited kliimariskide kohta kindlustustoimingutes ja -tegevuses: Rahvusvaheline Kindlustusjärelevalve Assotsiatsioon, 2018 https://www.iaisweb.org/page/supervisory-material/issues-papers/file/76026/sif-iais-issues-paper-on-climate-changes-risk.

(4)  Pidades silmas regulatiivseid muudatusi usaldatavuse valdkonnas, peaksid pangad ja kindlustusandjad tagama järjepidevuse usaldatavusnõuete kohaselt avaldatava teabe ja mis tahes muu teabe vahel, mis avaldatakse üldotstarbelistes aruannetes.

(5)  TCFD tunnistab, et termin „CO2-ga seotud varad“ pole hästi määratletud. Üksused peavad kasutama ühtset määratlust, et võrreldavust soodustada. TCFD soovitab määratleda CO2-ga seotud varad varadena, mis on ülemaailmse tegevusalade klassifitseerimise standardi (Global Industry Classification Standard) alusel seotud energia- ja kommunaalsektoriga, välja arvatud veevarustussüsteemidega ning sõltumatute energia- ja taastuvelektri tootjatega.

(6)  Finantsasutused peaksid avaldama teabe oma investeeringute sektori ja geograafilise jaotuse muutuste kohta võrreldes eelneva aruandeaastaga ning selgitama nende muutuste mõju oma portfellide kaalutud keskmisele CO2-mahukusele. Finantsasutustel soovitatakse selle näitaja asjakohasus ja kasulikkus iga aasta läbi vaadata, pidades silmas kiireid edusamme stsenaariumianalüüsi meetodite ning otsuste tegemiseks kasulike kliimaga seotud riskinäitajate edasiarendamisel.

TCFD tunnistab CO2-jalajälje leidmiseks praegu kasutatavate näitajate probleeme ja piiranguid, sealhulgas seda, et neid näitajaid ei tuleks tingimata tõlgendada riskinäitajatena. TCFD tõdeb, et andmete kehva kättesaadavuse ja metoodikaprobleemide tõttu võib osal varahalduritel olla võimalik esitada CO2-mahukuse kaalutud keskmine üksnes osa kohta varadest, mida nad haldavad. Aruandvad üksused võivad esitada muud CO2-jalajälje ja riskile avatuse näitajad, mida hõlmavad TCFD lisasuunised finantssektorile, kirjeldades seejuures kasutatud metoodikat (TCFD lisa lk 43).

(7)  Euroopa ökomärgis, mida Euroopa Komisjon praegu koos Teadusuuringute Ühiskeskusega (JRC) välja töötab.

(8)  Summad tööstusharu ja/või vastaspoole sektorite kaupa, nagu määratletud finantsdokumentides. Täpsustage kasutatud määratlusi.

Esitage teave suure riskiga sektorite kohta, tuginedes Euroopa Ühenduse majanduse tegevusalade statistilise klassifikaatori (NACE) ühekohalistele koodidele. Eelkõige esitage teave riski kohta rohke CO2-heitega sektorites – A, B, C, D, E, F, H.

Üksus peaks avaldama oma riski rahalise summana vähemalt 10 suurimas tööstusharus või sellistes tööstusharudes, kus risk moodustab vähemalt 2 % kogu rahalisest riskist.


II LISA

Ülevaade muud kui finantsaruandlust käsitleva direktiivi nõuetest ja TCFD soovituste kohasest teabest

Käesoleva lisa kohane soovituslik teave on kooskõlas muud kui finantsaruandlust käsitleva direktiivi nõuetega ning hõlmab ka TCFD soovitatud teavet.

Alltoodud joonisel on näidatud, kuidas kogu TCFD soovitatud teave on käesolevas lisas seotud muud kui finantsaruandlust käsitleva direktiivi teabenõuetega. See on üks võimalus TCFD soovitatud teabe võrdlemiseks muud kui finantsaruandlust käsitleva direktiivi nõuetega. Kuna muud kui finantsaruandlust käsitlevas direktiivis ja TCFD dokumentides on kasutatud eri termineid ja mõisteid, võib võrdluse ellu viia ka teistmoodi. Ettevõtjad võivad kaaluda teisi variante ja neid innustatakse sellega seoses katsetama.

Joonis 3

Ülevaade muud kui finantsaruandlust käsitleva direktiivi nõuetest ja TCFD soovituste kohasest teabest

Image 3

Ettevõtjad, kelle suhtes kohaldatakse muud kui finantsaruandlust käsitleva direktiivi nõudeid ja kes soovivad rakendada TCFD soovitusi, võiksid arvesse võtta järgmist:

TCFD teeb ettepaneku, et tema soovituste kohane teave avaldataks ettevõtja tavapärastes iga-aastastes finantsdokumentides (1). Muud kui finantsaruandlust käsitleva direktiivi kohaselt võivad liikmesriigid lubada ettevõtjatel avaldada oma muud kui finantsteavet kajastavad aruanded teatavatel tingimustel eraldi aruandes ning enamik liikmesriike on seda võimalust kasutanud. Kui ettevõtja, kelle suhtes kohaldatakse muud kui finantsaruandlust käsitlevat direktiivi, soovib täita TCFD soovitusi kliimaga seotud teabe avaldamise koha kohta, peaks ta avaldama selle teabe oma tegevusaruandes;

muud kui finantsaruandlust käsitlevas direktiivis võetakse arvesse nii rahalist kui ka keskkonnaalast ja sotsiaalset olulisust, samas kui TCFD arvestab üksnes rahalist olulisust. Seega peaks TCFD seisukohast oluline teave olema põhimõtteliselt oluline ka muud kui finantsaruandlust käsitleva direktiivi seisukohast;

TCFD märgib, et tema soovitatud teabe puhul seoses strateegia ning parameetrite ja eesmärkidega tuleks hinnata rahalist olulisust. TCFD ei täpsusta aga, kas olulisuse hindamist tuleks soovitusliku teabe suhtes kohaldada ka juhtimise ja riskijuhtimise valdkonnas, mis viitab kaudselt sellele, et juhtimise ja riskijuhtimise valdkonnas tuleks teave avaldada olenemata selle olulisusest. Seega on võimalik, et ettevõtja, kes soovib kohaldada TCFD soovitusi, peab avaldama teatavat teavet, isegi kui seda teavet muud kui finantsaruandlust käsitleva direktiivi kohaselt ei nõuta.


(1)  Väljaande „Implementing the Recommendations of the Task Force on Climate-related Financial Disclosures“ 2. lisas esitatud sõnastiku põhjal: „finantsdokumendid“ viitavad iga-aastastele aruandluspakettidele, milles organisatsioonid peavad esitama oma auditeeritud finantstulemused vastavalt äriühinguid, nõuete täitmist või väärtpabereid käsitlevatele õigusaktidele jurisdiktsioonides, kus nad tegutsevad. Kuigi aruandlusnõuded erinevad rahvusvahelisel tasandil, hõlmavad finantsdokumendid üldiselt finantsaruandeid ja muud teavet, nagu juhtimisaruannet ja juhtkonna kommentaare.


Top